Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2019
E T K N R L P
« juuni    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Priiuse põlistumise päeva e-mälumäng meeldis rahvale

Kultuuripärandi aasta ja Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta toimkonna korraldatud priiuse põlistumise päeva harivat e-mälumängu mängiti kokku üle 22 tuhande korra – mänguga jõudsid lõpuni 14 755 mälumängu huvilist. Mälumängu kommenteeritud vastustega on võimalik tutvuda veebilehel http://www.parandiaasta.ee/vastused.

“See teeb meele ikka väga rõõmsaks, et inimesed pärandiaasta mälumängu niivõrd suure entusiasmiga mängisid. Oli ka kuulda, et küsimused pakkusid just parasjagu väljakutset ning mängust saadi uusi teadmisi. Eks meie eesmärk oligi mängijate teadmistepagasit kasvatada,” jäi mälumängu patroon ja pärandiaasta saadik Ivo Linna tulemusega väga rahule.

Lähipäevadel analüüsivad mängu korraldajad tulemusi ning selguvad võitjad võistkondade, koolide ning erinevates vanusekategooriates. Mälumängu kategooriate erinevate võitjatega võtavad korraldajad ühendust 10 tööpäeva jooksul.

Mälumängus osalejatele on Eesti kultuuri- ja mäluasutused pannud välja rikkaliku 95 erinevast auhinnast koosneva auhinnafondi. Peaauhinnad erinevate kategooriate võitjatele on Viljandi Folgi folgipassid. Lisaks on auhinnafondis folgi päevapassid, teater Ugala ning rahvusooper Estonia piletid, arvukalt pääsmeid muuseumidesse ning rikkalik valik kultuuripärandit tutvustavaid raamatuid. Parimat võistkonda ootab Eesti Meremuuseumis ees põnev programm “Salajane koostöö Soomega”. Tublimale koolile on Eesti Meremuuseum pannud välja vabalt valitud haridusprogrammi 25-le õpilasele koos lõunasöögiga Lennusadamas. Jätka lugemist »

Tartu Memento kutsub mälestusüritusele Tähtvere parki

Tartus Tähtvere pargis Vabadussõja monumendi juures toimub 14. jaanuaril kell 13.00 mälestusüritus. Jaanuaris 1919 algas Eesti vägede suurpealetung Vabadussõja lõunarindel. 14.jaanuaril 1919 vabastati Tartu. Otsustav lähing peeti Tähtvere väljadel, vastaseks ka okupantide käsilased läti punased kütid.

Soomusrongide üldjuht oli kapten Karl Parts, soomusrongi nr.1 ülem oli kapten Irv, soomusrongi nr.3 ülem oli kapten Luiga, Kuperjanovi partisanide ülem oli leitnant Julius Kuperjanov. Soomusrongid nr.1 ka nr.3 ning Kuperjanovi partisanid vabastasid Tartu 14.januaril 1919. See oli võit, mis innustas Eesti vägesid ja lõpetas tapatalgud Krediitkassa keldris, kus bolševike poolt tapeti 33 süütut inimest. Hukatute hulgas oli esimene Eesti aposteliku õigeusu piiskop püha Platon, preestrid Bežanotski ja Bleive ning kirikuõpetajad professor Hahn ning Schwarz.

Võidu mälestuseks Tähtvere väljadel avati mälestusmärk 3.juulil 1932. aastal mille kommunistid hävitasid 1940. aastal. Enn Tarto pöördus kui linnavolinik ja Tartu Memento esimees Tartu Linnavolikogu poole aprillis 2004. aastal ettepanekuga taastada mälestusmärk. Volikogu toetas üksmeelselt seda ettepanekut ja Tartu Linnavalitsus korraldas mälestusmärgi taastamise samas paigas ja endisel kujul. Mälestusmärk avati 2.juulil 2006. aastal.

Allikas: Tartu Memento juhatus

Tartu rahulepingu 92. aastapäeva mälestushetked Viljandis

Kindral Johan Laidoneri ratsamonumendi juures kõneleb Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Foto: Viljandi maavalitsus

Tartu rahu on Eesti diplomaatia algusaja suurim saavutus ja Eesti riigi üks tähtsamaid vundamendikive. Eestile tähendas Tartu rahu Vabadussõja juriidilist lõppu ning kaks aastat varem välja kuulutatud iseseisvuse tunnustamist de jure.

Tartu rahulepingu aastapäeva, 2. veebruari hommikul kell 9 asetasid Viljandi maavanem Lembit Kruuse, Viljandi linnapea Loit Kivistik ja volikogu esimees Tarmo Loodus ning Kaitseliidu Sakala maleva erumajor Rein Kikas küünlad ja lilled Johan Laidoneri ratsamonumendi jalamile. Tseremoonial osalesid ka Viljandi abilinnapead Rein Triisa ja Ardo Agasild, linnavalitsuse liige Gunnar Veermäe ja Viljandi linna elutöö preemia pälvinud ettevõtja Karl Luht.

Edasi suunduti Riia mnt surnuaial asuvale Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistule, et asetada sealgi küünlad ja pidada mälestushetk.

“Tartu rahulepingu sõlmimine on eestlaste ajaloo üks olulisemaid hetki ja selle sündmuse väärikas tähistamine aitab seda meeles hoida. Riigilippude heiskamine ja mälestushetked sel päeval on ilus traditsioon, mis meenutab meile, et iseseisvus ei ole midagi iseenesestmõistetavat,” sõnas maavanem Lembit Kruuse. Jätka lugemist »

Hassi Maanus: Valgjärve telemast jäi napilt võtmada

Hassi Maanus. Foto: Uma Leht

Vaba Eesti 20. aastapäävä aigu tulõt’ egäüts miilde, midä tä tuudaigu tekk’. Eesti vabas saamisõ hääs tetti är suuri asjo ka mikandin, mitte õnnõ pääliinan. Valgjärve telemast jäi Vinne väel är võtmada teno toolõ, et kats nuurt miist, Hassi Maanus ja Manglusõ Gunnar, märkse vällä väiku, a mõosa kavalusõ.

 

A nigu arvudi-as’atundja Hassi Maanus (42) noid herevit päivi miilde tulõtas, andsõ uma tähtsä osa ka timä naanõ Riina, parhillanõ Pikäjärve mõisaherrä Värtoni Relvo ja esieränis tähtsä roll oll’ ütel seoniaoni anonüümses jäänül Valgjärve vanainemisel…

Ollit 20 aastat tagasi Valgjärve telemastin tüül. Miä sõs tuudaigu juhtu?

Ma olli vahetusõ liigõ, 12 tunni oll’ vahetus: tuusama üü vasta 20. põimukuud ollimi Gunnariga õdagu katsast hummugu katsani. Ja sis naas’ki tuu tramburai pihta…

Kost ti teedä saiti, et ülepää midägi sünnüs?

Naanõ kotost helist’, maa oll’ värisnü ja klaasi klirisnü, ku tangi sõitsõva. Sõs naas’ Tal’nast kah teedüst tulõma, et määnegi jama om vallalõ. A midägi kimmäst es üteldä. Ku tangi olli Savõrnan tunn aigu är olnu, kell oll’ 11 paiku, sõs Värton helist’, et tangi naksi liikma, otsva Valgjärve masti. Nigu perän kuulsõ, oll’ Värton soldanit tii veeren viinaga juutnu ja näide käest tuu teedä saanu.
Ollimi Gunnariga katõkõistõ, edimäne asi – lassõmi mastitulõ är, nuu omma kavvõlõ nätä. A ümbre masti territooriumi om häste suur valgustõt aid ja tuu oll’ poolõ Savõrna tii pääle nätä, selle et om korgõ mäe otsan. Jagasimi är, et nuu tulõ piässi kah är laskma.
Telekast es saa määnestki teedüst: Kesktelevisioon näüdäs’ õnnõ balletti ja ETV pilti oll’ nii kavvas, ku soldani Aegviitu jõudsõva. Raadiosignaali võeti kah är. Lühkü lainõ saatjaga võtsõmi Eesti Raadio signaali vasta ja lassõmi eetrile. Pildis pandsõmi tuu värvilidse tabõli. Jätka lugemist »

Eesti tähistab taasiseseisvumise 20. aastapäeva

Foto: et.wikipedia.ee

Laupäeval, 20. augustil tähistab Eesti riik ja rahvas taasiseseisvumise 20. aastapäeva. Palju õnne, Eestimaa!! Kogu päeva jooksul toimub mitmeid pidulikke üritusi ja kontserte, kuhu on oodatud osalema kõik inimesed.

 

Kell 7 toimub Kuberneri aias riigilipu heiskamise pidulik tseremoonia Pika Hermanni torni. Päevakohase kõnega esineb Riigikogu esimees Ene Ergma. Üles on rivistatud noorkotkad, kodutütred, skaudid ja gaidid. Osalema on kutsutud Politsei- ja Piirivalveorkester, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor ja EMLS Tallinna Meeskoor. Dirigeerib Kuno Areng.

Kell 10 tutvustatakse Toompea lossi kunstisaalis 20. augusti klubi hõbemärki ja esitletakse päevakohast postmarki.

Kell 11 toimub 20. augusti klubi pidulik koosolek Toompea lossi Valges saalis. Tervitusega esineb Ene Ergma.

Kell 13.30 asetatakse lilli 20. augusti mälestuskivile.

Kell 14 annab Toompea lossi õuel aastapäevakontserdi Rahvusooper Estonia. Sõna võtavad Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, 20. augusti klubi president Ants Veetõusme ning Rootsi Riksdagi esimees Per Westerberg.

Foto: lauluvaljak.ee

Päeva jooksul on külalistel võimalik tõusta ka Pika Hermanni torni ja võtta osa kogupere sportlikest mängudest „Seiklusretked Eestimaa spordiradadel”, mida aitavad läbi viia Eesti tuntud sportlased ning mille korraldajaks on Eesti Spordimuuseum.

 

Lisaks on Kuberneri aias avatud Riigiarhiivi ja Riigikogu Kantselei koostöös valminud näitus „Iseseisvuse taastamine“, kus on võimalik näha ajaloolisi fotosid tolle aja pöördelistest sündmustest. Ajakava leiab Riigikogu kodulehelt.

Kell 17.00 algab Tallinna Lauluväljakul suurejooneline kontsert “Vabaduse laul“. Kontserdil esinevad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Venemaa ning Islandi muusikud. Tasuta kontserdiga tähistatakse Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva ning sündmus on ühtlasi ka järgmisel päeval toimuva Islandi päeva avaüritus. Loe täpsemat infot ja kontserdi kava siit.

Allikas: Riigikogu, Riigikantselei

Vabaduse Laulule Eesti Vabariigi taasiseseisvuspäeva tähistama

Vabaduse Laul leiab aset laupäeval, 20. augustil 2011 algusega kell 18.

Eesti rahvas tähistab sel aastal kahte olulist sündmust – 20. augustil möödub 20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest ning Eesti pealinn Tallinn on uhkusega kandmas Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Et seda meeldejäävalt tähistada ja tänada riike, kes Eesti iseseisvust kakskümmend aastat tagasi julgelt tunnustasid, toimub 20. augustil Tallinna Lauluväljakul rõõmus ja helge kontsertpidustus Vabaduse Laul.

AJAKAVA:
17:00 Avame väravad
18:00 Justament
19:10 Kimmo Pohjonen
19:35 Euroopa kultuuripealinna Tallinn linnapea tervitus
19:40 Brainstorm
20:10 Ewert & the Two Dragons
20:20 Vabariigi presidendi tervitus
20:25 Vaiko Eplik
20:35 Iiris
20:45 Mari Boine
21:15 Malcolm Lincoln
21:30 Jarek „Chalice“ Kasar
21:40 Dagö
22:10 Mari Kalkun
22:20 Riho Sibul
22:35 Kerli
23:03 „Vabaduse laul“ Jaak Johanson, Jarek “Chalice” Kasar jt.
23:25 Sinead O’Connor
00:00 Islandi presidendi tervitus
00:15 Lõpp

 

Täpsem info: http://www.20.ee/et
Vaata ka Facebooki sündmuse lehte!