Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

märts 2019
E T K N R L P
« veebr    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Kärjekujuline lasteaed Kaerepere lastele

Raplamaa Kaerepere lapsed saavad tõenäoliselt jõuludeks uue lasteaia, mis on mesilaskärjekujuline.
Arhitektuuribüroo Projekt O2 viib lähiajal projekti sisse viimased muudatused ja siis võib ehitus alata. Projekti autor juhtivarhitekt Ott Ojamaa ütleb, et kärjekujuline maja on optimaalne ja loomulik ehitusstruktuur: “Meekärg on selline moodustis, millel on parim ruumikasutus, võimalikult palju valgustatud pinda. Laste jaoks tekib mõnus mänguruum, millel pole teravaid nurki – täisnurkne käsib, teravnurkne keelab, kuusnurkne lubab.”
Lasteaed saab olema mõnusalt mänguline, peale selle on kasvatajal pidevalt hea ülevaade toimuvast, sest kuusnurksel ruumil on keskpunkt ja õpetaja saab alati lapsi aidata ja juhendada.
“Veel parem oleks ringikujuline hoone, kuid see on ehituslikult keeruline lahendus,” lisas Ojamaa.
Ka õuekujundus on tehtud lähtuvalt kärgstruktuurist, lisaks on arvestatud kõiki õuesõppeks vajalike tingimusi. Õueala kujundamisel said nii lasteaia kui ka lähedal asuva põhikooli õpetajad ise näpunäiteid anda.
Kaerepere alevik on Eesti üks ilusaima haljastusega kohti, haljastusplaan koostati omal ajal tippaedniku Arnold Hannusti näpunäidete järgi.

Jõhvis avatakse nurkadeta lasteaed

Neljapäeval, 11. novembril kell 15 avatakse Jõhvis pidulikult lasteaed Pillerkaar. Lasteias on kohti 120 lapsele.

Tähelepanuväärse arhitektuurilahendusega nurkadeta lasteaiahoones on igal rühmal eraldi sissepääs ja mänguala. Rühmaruumid on avarad, peale garderoobi on neis suur mängu- ja õppimistuba ning ruumikas magamistuba.

Üldpinda on uues 120kohalises lasteaias 2000 ruutmeetrit, seda on isegi rohkem, kui normid ühe lapse kohta nõuavad. Maja saab soojaks põrandakütte abil, mis teeb rühmaruumis kõndimise mõnusaks.

Jõhvi uus lasteaed Pillerkaar.

Sisekujunduses domineerivad heledad rohekad toonid. Rühmaruumide mööbel on heledast puidust ja õppimislauad reguleeritavate jalgadega, samuti on seal spetsiaalne riiul joonistuste kuivatamiseks. Vanemate rühmade lastele pakub tegevust legolaud.
Igas rühmaruumis on ka kööginurk, kus jagatakse lasteaia köögist toodud toitu ja pestakse kasutatud nõud nõudepesumasinaga.

Koridorides saab õppida liiklusreegleid, sest sinna on kujundatud tänav ülekäiguraja ja kõnniteedega. Muusika- ja meediaklassis on interaktiivne tahvel, millele saab õppetöö käigus arvutist olulisi asju projitseerida. Tööõpetuse klassis asub väike puutööpink ja samas ruumis on ka head võimalused joonistamiseks. Lasteaia saal täidab nii aula kui ka
spordisaali ülesannet.

Igal rühmal on oma liivakastiga õueala, mis on kaetud pehmete plaatidega. Õuel on väike jalgpalli- ja korvpalliväljak ning kaevud, millest saab sooja ilmaga vett välja pumbata. On veel liumäed, kiikede ala, takistusrajad ja rippsild. Hoov haljastatakse Jaapani aia stiilis. Lasteaia taga on tulevaste vajaduste tarbeks ruumi teiselegi lasteaiale ja kui vaja, saab selle õue olemasolevaga ühendada.

Hoone projekteeris arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal, kelle kavandatud on ka Jõhvi kontserdimaja ning praegu ehitusel olev kohtumaja ja Kersti Võlu koolituskeskus. Lasteaia ehitas Fund Ehitus.

Lasteaia ehituseks kulutati valla eelarvest üle viie miljoni krooni, ülejäänud 32,5 miljonit on Euroopa Liidu regionaalarengu fondi toetus EASi vahendusel.

Uue lasteaia avamine lahendas Jõhvis lasetaiakohtade puuduse probleemi.

Tartu kunstikool kolis pidulikult uude majja

Hoone avajad ja nende taustal ehapunane Eha tänava õppehoone. Foto: Liis Pikkorainen

60 aastat võttis aega, et saaks täitud Tartu kunstikooli unistus – uus ja päris oma maja. Arhitekt Ain Padriku projekteeritud uus maja avati eile, 10. septembril Eha tänav 41.

Avatseremoonia kujutas endast pildi sisse minekut. Maja avamisele eelnes stiilselt värvikas rongkäik, mis külastas Tartu kunstikooli endiseid maju Veski, Kuperjanovi ja Tähe tänavas. Avamispidustuste ajaks on kooli ruumides sisse seatud maali-, joonistus- ja koomiksinäitused. Fotonäitus võtab kokku maja ehituse ajaloo.

Uue maja avamispidustused algasid juba eile neljapäeval kutsehariduse ümarlauaga “Kunstikutseharidus!?” ning jätkuvad täna, kui toimub endiste ja praeguste töötajate
teeõhtu, kus esitletakse Tartu kunstikooli trükist pealkirjaga “60 aastat teel oma majja”.

Tartu kunstikooli jaoks on maja avamisel eriline tähendus. Sellega saab
avalöögi kooli 60. juubeliaasta. Eesti vanim kunstialast kutseharidust

Sõna saab Tartu kunstikooli direktor Kadi Kreis. Foto: Liis Pikkorainen

andev kool tegutseb aastast 1951 ning õppeaasta 2010-2011 on nimetatud
Tartu kunstikooli juubeliaastaks.
Avamisel sõnas kooli direktor Kadri Kreis: “2008. aasta juunis tuli otsus Tartu kunstikooli ehitamise rahastamise kohta Euroopa Liidu regionaalarengufondist. Maja valmis 2010. aasta kevadel. Uues õppehoones töötab kaks erineva stiiliga kooli: Tartu
kunstikool tervikuna ja Tartu kõrgema kunstikooli

meedia- ja reklaamikunsti ning skulptuuriosakonnad.

Uues majas on 1000 m2 õppepinda Tartu kunstikooli käsutuses, ostetud on nüüdisaegne sisustus ja tänapäevase kunstniku jaoks asendamatu arvutitehnika. Tartu kunstikoolis saab õppida dekoraator-stilisti ning trükimeedia kujundaja-küljendaja erialadel.

Tartu kunstikooli uue hoone ümberehitust rahastas Euroopa regionaalarengu

fond 27 miljoni krooniga. Ehitus tuli oodatust odavam ja lõplikuks
maksumuseks kujunes 15 miljonit krooni. Aastani 2013 on eraldatud 30
kutsekooli õpikeskkonna investeeringuteks üle kolme miljardi krooni, sh

2,6 miljardit Euroopa regionaalarengu fondilt ja 1,5 miljardit Eesti
riigieelarvest.

Sõmeru uus keskusehoone kujutab voogavat viljapõldu

Laupäeval, 4. septembril avanes Sõmeru rahval ja ka teistel huvilistel võimalus vaadata nii seest kui ka väljast väga unikaalset – eemalt vaadates nagu pilliroost – hoonetekompleksi. Tegu on Sõmeru valla uue multifunktsionaalse keskusehoonega.

Hoone ehitati kuus aastat tagasi arhitektuurikonkursi võitnud töö „Kõrreline“ põhjal. Projekti autorid on arhitektid Ralf Lõoke ja Maarja Kask. Hoone ehitas AS Facio Ehitus. Koos sisustusega läks ehitus maksma 33,4 miljonit krooni, sellest 24,9 miljonit laekus Euroopa Liidu fondidest.

Sellesse majja mahuvad vallavalitsuse ruumid, istungite saal, raamatukogu, eakate päevakeskus, prooviruumid isetegevuslastele koos garderoobide ja dušinurgaga, köögipool, tualettruumid ning muidugi 190kohaline saal. Maja keskosas asub kolm sisehoovi: raamatukogu aed, klubi aed ja vallavalitsuse lipuväljak.

Seda maja nägi Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev vaimusilmas juba seitse aastat tagasi. Nüüd on see valmis. Kolm sisehoovi, võimas purskkaev, ees avar ringikujuline fuajee. Ruumid on avarad, lagedest ripuvad alla justkui viljapead. Armatuurid olid avamise ajal veel puudu.

Rahvas lustis avamispäeval. Taidlejad said lavalaudu proovida ja verivärskes ruumis oma häältel kõlada lasta. Ilus maja, kaunis maja.

Ei märkagi maaelu hääbumisest ega virisemisest, et millal see masu kord lõpeb. Kui on tubli vallavanem, tuleb ka rahvas kaasa. Õnne ja õitsengut edaspidiseks!

Ella Kraav