Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2019
E T K N R L P
« nov    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Tänasest on rahvatantsijad oodatud osalema tantsupidude tulevikku suunavas küsitluses

rahvatantsAlates tänasest oodatakse kõiki rahvatantsuga tegelejaid vastama leheküljel www.errs.ee laiapõhjalisele küsitlusele. Ulatusliku kaasamisega soovitakse koguda tantsijate arvamusi tantsupeo korralduslikele aspektidele ning ühiselt mõtestada 80aastase peotraditsiooni rolli tänases kiirelt muutuvas ühiskonnas.

Küsitluse eesmärk on hinnata seniste otsuste mõju rahvatantsuliikumisele ja tantsupeole ning analüüsida ja täpsustada tantsupeol osalejate erinevaid rolle ja korraldusmudelit. Vastama on oodatud kõik rahvatantsijad ja juhendajad, sh väliseesti tantsurühmad.

Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi esimehe Kalev Järvela sõnul näitas 2013. aastal tehtud laulu- ja tantsupeo traditsiooni käsitlev sotsioloogline uuring selgelt, et eestlaste jaoks on see traditsioon väga oluline.

“Põlvkondade vahetusega ei pruugi aga traditsioon olla ühetähenduslik ega enesestmõistetav,” selgitas Järvela. “Sestap küsimegi 2019. aastal toimuva 20. tantsupeo eel, milline on tantsurahva nägemus ja ootused rahvatantsuliikumise ja tantsupidude traditsiooni tulevaste arengusuundade kohta. Küsitluse tulemusel sõnastatakse tantsupeo protsessi olulisemad komponendid ja tunnusjooned, millest tantsupeo organiseerimisel lähtuda.”

Küsitlus on avatud 14. aprillist kuni 1. maini 2016 ning tulemused selguvad selle aasta lõpuks.

Küsitlust korraldab Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts koostöös mõttekojaga Praxis ning toetab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA.

Uuring: Apelsinikasvatustel on suured kasumid,
aga halvad töötingimused

orange-juice-concentrate_1Keskmine eurooplane joob 11 liitrit apelsinimahla aastas, millest 80% on pärit Brasiiliast. Eestis ostetakse ligi 32 miljonit liitrit mahlatoodet aastas ning populaarseim on apelsinimahl. Üleeuroopalise kampaania “Supply Cha!nge – muudame poeketid õiglaseks” tehtud uuring analüüsis apelsinimahla tootmis- ja tarneahelat apelsinikasvatustest Brasiilias poekettideni Euroopas. Uuring toob välja ohtlikud töötingimused ja keskkonnakahjud apelsinimahla tootmises.

Uuring kirjeldab, et enamik puuvilja korjavatest töölistest ja talunikest elab vaesuses. Töölistel, kes töötavad 10-eurose päevatasu eest, puudub kaitse päikese eest ja nad tassivad 30-kiloseid apelsinikoguseid. “Lisaks halbadele töötingimustele kasutatakse apelsinisaludes väga palju pestitsiide”, ütles GLOBAL 2000 keskkonnaekspert Martin Wildenberg. “See ei ole vajalik, sest apelsinid kasvavad väga hästi ka ilma nendeta,” lisas ta.

Apelsinimahla tööstus on väga kontsentreerunud. Kolm klaasi apelsinimahla viiest tuleb Brasiiliast, kusjuures ainult kolm Brasiilia ettevõtet ekspordivad apelsinimahla: Citrosucro, Cutrale and Luis Dreyfus. Euroopa on nende kõige olulisem eksporditurg. Ahela teises otsas on supermarketid, kus on toimumas samasugune kontsentreerumine. Enamus supermarketitest pakuvad omatooteid ja 66% kogu apelsinimahlast müüakse omatootena, sest see on odavam. Uuring näitab, et võidujooks odavaima hinna nimel viib aga selleni, et vastutustundlikule tootmisele ei pöörata peamistes tootjariikides tähelepanu.

Jätka lugemist »

Eesti tarbija peab üha olulisemaks kontakti toidu tootjaga

Foto: www.uganditk.ee

Foto: www.uganditk.ee

2014. aastal vähenes toidu ostmine suurematest kauplustest ning kasvanud on väikestest toidukauplustest ja turult ostmine. Keskmiselt ostetakse Eesti peredes toitu ligi neli korda nädalas, selgus täna Põllumajandusministeeriumis tutvustatud tarbijate ostukäitumise uuringust.

Kodumaise toidu hoiakuline eelistamine on kümne aastaga tõusnud enam kui 10 protsenti ja ulatus mullu ligi 90 protsendini. Seitse-kaheksa tarbijat kümnest tajub, et kodumaised toidukaubad moodustavad nende sisseostudest suurema osa.

„Me näeme, et Eesti inimene on hakanud enam otsima kontakti otse tootjaga ja Eesti toidu kuvand on aastatega muutunud positiivsemaks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Eesti toidule ja toidutootjatele teeb see suurt au, kui tarbija tahab rohkem teada oma toidust ja selle saamisloost. Hea uudis on ka see, et sissetulekute kasv on aidanud tarbijal oma toiduvalikut laiendada.“

Päritolumaa ja toidu kodumaisuse tähtsustamine sõltub uuringu tulemuste järgi suuresti vanusest ja haridustasemest – kodumaiseid toidukaupu eelistavad enamasti kõrgema haridustasemega ja vanemad tarbijad. Võrreldes varasemate aastatega on tarbijad valmis talunike ja tootjate kauba eest ka rohkem maksma, kui see oleks mugavamalt kättesaadav. Jätka lugemist »

Uuring “Eesti kogukondade hetkeseis 2014″ sai kaante vahele

kogukondKaante vahele on saanud alates kevadest küpsenud linna- ja külakogukondi kaardistav uuring “Eesti kogukondade hetkeseis”.

Teoreetilise taustauuringu, fookusgruppide ning ankeetküsitluse põhjal sündinud uuringuraport annab ülevaate kogukondade hetkeseisust nende endi pilgu läbi ja kogukonnamõiste kasutusest üldises retoorikas (aga eelkõige riiklikes arengukavades) ning lõpuks mitmeid soovitusi lahendamaks kogukondade kitsaskohti, mis raporti koostamise käigus välja tulid.

Piirkondlik kogukonnategevus tõuseb aina enam esile ning selle rolli ühiskonna korraldamisel peetakse üha olulisemaks. Samas teame kogukondade kohta üsna napilt. Statistikaamet loeb küll üles kohalikku elu edendavaid ühendusi ning näiteks Eesti Külaliikumine Kodukant külaseltse, seltsinguid ja külavanemaid, Linnalabor omab ülevaadet linnaseltsidest. Kuid seda, mis kogukond on, mida teeb või kellest koosneb, mõtleb igaüks omamoodi. Neid kogukonnateemalisi mõtteid ja praktikaid see Eestis esmakordselt tehtud uuring koondabki, seades lähtepunktiks kogukonna kohaliku aktiivsuse tähenduses. Jätka lugemist »

Uuringu kohaselt tugevdavad looduslikud pühapaigad Eesti ühiskonda

Eelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluse Ain Raali ülesvõte Tammealuse hiiekivist. Allikas: looduskalender.ee

Eelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluse Ain Raali ülesvõte Tammealuse hiiekivist. Allikas: looduskalender.ee

Värske uuringu kohaselt peab valdav enamik Eesti elanikke hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks ning ootab, et riik tagaks nende säilimise.
Täna esitleti Tallinnas Hiite Maja sihtasutuse tellitud avaliku arvamuse uuringut “Eesti elanike hoiakud hiite ja looduslike pühapaikade suhtes”. Uuringu aruandest selgub, et 84% vastanuist peab Hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks või väga tähtsaks. Sellist suhtumist jagavad sarnaselt erinevad vanuserühmad nii eesti- kui vene emakeelega elanikkonna seas. Uuringu kohaselt on pühapaigad nähtus, mis liidab erinevaid ühiskonnarühmi ning konsolideerib seeläbi tervikuna Eesti ühiskonda.
Valdav enamik uuringule vastanuist (86%) soovib, et riik tagaks pühapaikade säilimise ning 74% leiab, et riik ja omavalitsused peaksid pühapaikade hoidmisse panustama samavõrra kui kirikute säilimisse.
Pühapaikade tähtsustamine pole pelgalt hoiak, enamus inimesi soovib looduslikke pühapaiku ka külastada ning osaleda nende kaitsmises. Kui pühapaiku puudutav teave oleks paremini kättesaadav, siis külastaks pühapaiku sagedamini kindlasti 16% ja arvatavasti 54% vastanuist, ehk 70% Eesti elanikest. Tähelepanuväärne on seegi, et pea igal viiendal vastajal (19%) on mõni looduslik pühapaik eriliselt tähtis.
Uuringu valmistas sisuliselt ette Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

Ahto Kaasik

Noorteseirest selguvad viimase dekaadi muutused Eesti noorte eluolus

nooredTäna, 11. septembril esitletav noorteseire aastaraamat annab detailse ülevaate Eesti noorte eluolust viimase dekaadi jooksul.

Kui tööpuuduse näitajad on vähenenud ja noorte meeste suremus pidurdunud, siis noorte väljaränne on endiselt tõusuteel ning murettekitav on ka vanemliku hoolituseta ja abivajavate laste suur hulk. Tänasel noorteseire konverentsil arutletakse muuhulgas, missugune on tuleviku noor tegija aastal 2030 ja milliseid väljakutseid ta ühiskonnale esitab.

Mõttekeskus Praxis koostöös Eesti Noorsootöö Keskuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga annab juba viiendat aastat välja noorteseire aastaraamatut, mille fookuses on noorte eluolu kirjeldavate näitajate koondamine ja analüüs. Seekordse aastaraamatu keskmes on ka noortepoliitika ja noorsootöö tulemuslikkuse mõõtmine.

Statistikaameti andmetel elas Eestis 2014. aasta alguse seisuga 290 555 noort vanuses 7-26 aastat, moodustades 22,1% rahvastikust. Kui paljude näitajate osas ei ole noorte eluolus viimase kümne aastaga märkimisväärseid hüppeid toimunud, siis mõned trendid väärivad olulist tähelepanu. Jätka lugemist »

Hea uni on aluseks edukale toimetulekule

Märtsis tähistatakse rahvusvahelist unepäeva, mille eesmärgiks on teadvustada une väärtuslikkust ning juhtida tähelepanu unega seotud olulistele teemadele.

Uuringud näitavad, et järjest enam lapsi kannatavad erinevate unehäirete all. Kõige suurema kahjuga on uneaegsed hingamishäired – kui laps ei saa öösel piisavalt hapnikku, võib see põhjustada omakorda teisi tervise- ja käitumisprobleeme. Kehv unekvaliteet takistab edukat toimetulekut lasteaias ja koolis, võib tekitada raskusi uue info omandamises ning sotsiaalsetes suhetes. Väikelaste uinumisraskuste ja öiste ärkamiste korral võivad kannatada unepuuduse all ka lapsevanemad. See võib olla suureks riskiks paarisuhte toimimisel ning vaimse tasakaalu säilitamisel. Seetõttu on oluline jagada une kohta informatsiooni ka haridus-, sotsiaal- ja tervishoiutöötajatele, kes puutuvad oma töös kokku nii laste kui lapsevanematega ning saavad õigel hetkel märgata ja vajadusel sekkuda.

Päeva tähistamiseks korraldavad Eesti Unemeditsiini Selts ja Eesti Unekooli Ühing 14. märtsil kell 11.15 Jõhvi haiglas fookusgrupi seminari “Uni on väärtuslik!” Ühise laua taga kohtuvad tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna esindajad, et koos arutada võimalikke lahendusteid laste une paremaks tagamiseks, lapsevanemate toetamiseks ning ühise koostöö tegemiseks. Seminaril esinevad TÜ Kliinikumi uneõde Tiina Siilak, kes räägib lähemalt une füsioloogiast ning enamlevinud unehäiretest. Eesti Unekooli Ühingu esindajad Merit Lilleleht ja Õnne Valberg tutvustavad lapsevanematele suunatud nõustamiskeskkonda www.unekool.ee. Sotsiaalministeeriumi esindaja Ann Rajaver annab ülevaate vanemlusprogrammide rakendamisest “Riskilaste ja noorte” programmi raames.

Suur maheküsitlus: mahetoitu ostetakse keskkonna pärast

Foto: pollitalu.wordpress.com

Foto: pollitalu.wordpress.com

Euroopa Komisjon uuris tänavu Euroopa Liidu liikmesriikide elanike arvamust mahepõllumajandusest. Kokku ligi 45 000 vastusest selgus, et mahetoitu ostetakse peamiselt keskkonnasäästu eesmärgil.

10 punkti suure maheküsitluse tulemustest:

1. Peamine põhjus mahetoidu ostmiseks on mure keskkonna pärast ja soov vältida toidus GMO-d ning mahepõllumajanduses mittelubatud ainete jääke.
2. Regulaarsed mahetoidu tarbijad eelistavad osta oma toidu mahepoest, supermarketist või otse talunikult. Juhusliku tarbimise puhul eelistatakse osta mahetoitu supermarketist. Internetist ostab mahetoitu kõigest 8% regulaarsetest ja 4% juhuslikest tarbijatest.
3. 78% vastanutest on valmis mahetoidu eest kõrgemat hinda maksma. Üle poole vastanutest (53%) peab aktsepteeritavaks 10-25% kõrgemat hinda kui tavatoidul.
4. Küsitlusele vastanute seas on mahetooted võrdväärselt (66%) äratuntavad nii EL mahepõllumajanduse logo kui siseriiklike logode järgi. Mitmete liikmesriikide nagu Taani, Prantsusmaa või Austria tarbijad tunnevad mahetooteid enam siseriikliku kui EL logo järgi.
5. Tarbijad üldiselt usaldavad mahetooteid (71%) ja peavad kontrolli nende üle piisavalt efektiivseks, kontrollide vähendamisega ei olnud nõus 57% vastajatest. Üle poolte vastanutest pooldab mahepõllumajanduse kontrollisüsteemi edasist tugevdamist vaatamata sellele, et see võib tuua kaasa hindade tõusu.
6. Pooled vastanutest soovivad, et kõik EL maheettevõtjad oleksid kantud EL ühisesse andmebaasi.
7. 61% vastajatest leiab, et kõiki mahetooteid tuleb uurida pestitsiidijääkide suhtes.
8. Mahepõllumajanduses kasutamiseks lubatud toodete (lubatud taimekaitsevahendid, väetised jms) heakskiitmiseks soovib enamik vastanutest rangemaid nõudeid.
9. 94% küsitlusele vastanutest soovib saada rohkem informatsiooni mahepõllumajandusest.
10. Toodi välja neli valdkonda, kus oleks vaja teadusuuringuid: „Mahepõllumajanduse sotsiaalsed ja majanduslikud aspektid“, „Seeme ja taimne paljundusmaterjal“, „Proteiinirikaste kultuuride kohalik tootmine“ ja „Jäätmemajandus“.
Jätka lugemist »

Uuring: Inimesed peavad oma huvi keskkonnaküsimuste vastu suureks, mõjutamisvõimalust väikeseks

SA Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) eestvedamisel värskelt valminud uuringu kohaselt hoolivad eestlased küll keskkonnast, ent osalevad seda puudutavate otsuste tegemises harva.

Üheks peamiseks põhjuseks võib pidada madalat usku kaasarääkimise võimalustesse. Uuringu projektijuhi ja KÕKi juristi Siim Vahtruse sõnul näitab uuring laialdaste muutuste vajadust. “Paljud vastanutest jätsid neid puudutavate otsuste tegemises osalemata, sest ei uskunud, et saaksid midagi mõjutada. Sellist suhtumist võib nimetada ka osalusheitumuseks,” selgitas Vahtrus. “Seadusest tulenevad kaasarääkimise võimalused on keskkonnalubade ja planeeringute puhul head – muutust on vaja eelkõige kodanike ning ametnike teadmistes ja käitumisharjumustes.”

Lahendustena näevad KÕKi juristid teadlikkuse suurendamist kaasarääkimise võimaluste kohta ning tõhusamate osalemisvõimaluste pakkumist. Võtmetähtsusega on seejuures ametnike tegevus, sh plaanitava tegevuse kohta teadete avaldamisel. “Mõnele ruutsentimeetrile kokkusurutud lühiteade lehesabas või kümnete teiste teadete hulgas avaldatud tehnilis-juriidiline tekst ei tekita ilmselt kelleski äratundmist, et teda nüüd siiralt oodatakse olulise otsuse tegemises kaasa rääkima,” leidis Siim Vahtrus. Samuti on oluline anda osalejatele sisulist tagasisidet, et ei tekiks tunnet, nagu oleks ettepanekute tegemine tühi vaev.

Lisaks keskkonnaotsustes osalemisele uuriti Eesti elanike huvi keskkonna ja seda puudutava info vastu, info kättesaadavust ning samuti teadmisi õigusliku regulatsiooni kohta. Uuringu kohaselt on eestlaste huvi keskkonda puudutava info kohta suurem kui tegelik informeeritus ning teadlikkus enda õigusest infole. Seadusi peetakse keskkonnavaldkonnas oluliseks meetmeks.

Uuringu viis KÕKi juhtimisel läbi uuringufirma OÜ Tartu Klaster. Veebipaneeli küsimustikule vastas enam kui 330 inimest, lisaks sellele intervjueeriti ka valdkonnaeksperte – asumiseltside ja keskkonnaorganisatsioonide esindajaid. Uuringut rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Uuringuga saab tutvuda veebilehel: http://k6k.ee/tegevused/projektid/teadlikkuse-uuring

Regionaalministri välja pakutud haldusreformil toetajaid kaks korda rohkem kui vastaseid

haldusreform1Turu-uuringute AS viis maikuus regionaalministri tellimusel läbi küsitluse haldusreformi teemal. Tulemustest selgus, et regionaalministri poolt välja pakutud reformi sisul ja selle elluviimise plaanil on toetajaid tunduvalt rohkem kui vastaseid.

Turu-Uuringute AS tegevjuhi Tõnis Stambergi sõnul oli nende inimeste hulgas, kes reformi kohta mingit arvamust omasid, regionaalministri välja käidud reformiplaani toetajaid 69% ja neid, kes ei nõustu, 31%. Neljandik vastanuist ei osanud oma seisukohta öelda.

Lisaks küsiti inimestelt, kuidas nad suhtuvad välja pakutud reformi elluviimise protseduuri, kus omavalitsused nimetavad ise piirkonna tõmbekeskused ja valivad kellega ühineda ning Riigikogu annab ette ühinemiste lõpptähtaja. Selle küsimuse puhul oli arvamust omanud vastajatest protseduuri suhtes toetajaid 66%. Arvamust ei omanud 29% vastanutest.

Stambergi sõnul oli uuringu tulemusi vaadates rõõmustav see, et maapiirkondades ja väikestes asulates on neid inimesi, kes antud temaatika osas oma kindlat arvamust omavad, rohkem kui 85%. „See näitab seda, et antud temaatikat ja eelseisvaid muutusi on uuritud ja nende mõjusid ja vajalikkust teadvustatud. Nende inimeste seas, kes hetkel valitud tee puhul enda arvamust ei avaldanud või suhtusid antud teemasse ükskõikselt, olid põhiliselt just suurte linnade elanikud ja mitte-eestlased,“ selgitas Stamberg. Jätka lugemist »

Reoveekäitlussüsteemide uuring Rõuge vallas

AS Infragate Eesti viib Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi uuringut, milles hinnatakse hajaasustuspiirkondades paiknevate erinevate objektide – elumajad, koolid, kohaliku omavalitsuse sotsiaalobjektid, turismitalud jne – reoveekäitlussüsteemide seisukorda.

rvp4

Reoveepuhasti. Foto: Võru Vesi

Läbiviidava uuringu põhjal koostatakse objektidest andmebaas ning kogutud andmeid kasutatakse hinnangute tegemiseks kogu Eesti kohta. Uuringu läbiviimiseks kasutatakse nii küsitlusmeetodit kui ka kohapealset objekti inventariseerimist konsultandi poolt. Kui kohapealset inventariseerimist objektil ei teostata, võib soovi korral täita küsitlusankeedi.

Vallavalitsus annab elanikele võimaluse ise avaldada soovi oma majapidamise inventariseerimiseks. Kui soovitakse, et reoveekäitlussüsteemi inventariseerib konsultant (võimalus saada kohe tagasisidet süsteemide nõuetekohasuse kohta ja soovitusi edaspidiseks), siis tuleks sellest teada anda hiljemalt 10. juuniks Rõuge Vallavalitsuse keskkonnaspetsialistile (Karel Saarna, e-post keskkond@rauge.ee, tel 7859 322).

Kui  kohapealset inventariseerimist ei soovita, kuid ollakse huvitatud tulevikus riikliku toetuse taotlemisest reoveekäitlussüsteemide rekonstrueerimiseks, siis tuleks täita  küsitlusankeet veebikeskkonnas.

Prinditava ankeedi leiab Rõuge valla kodulehelt https://rouge.kovtp.ee/et/materjalid-juhendid-ja-kasulikud-lingid1 . Ankeedi saab peale täitmist tuua Rõuge vallavalitsusse.

Samuti on ankeeti võimalik täita internetis aadressihttp://infragate.ankeet.ee/forms/view/2

Ankeedi küsimustele vastamisega on võimalus lisada enda valduses olev objekt koostatavasse andmebaasi, milles olevatele objektidele pakutakse tulevikus reovee-käitlussüsteemide rekonstrueerimiseks riiklikku toetust tõenäoliselt esmajärjekorras.

Maaelu arengukava juhtkomisjon arutas maamajanduse mitmekesistamist

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjon arutas tänasel istungil maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetamist mittepõllumajandusliku tegevuse suunas. Elavaimat arutelu tekitasid toetatava ettevõtte vanus ja toetuse maksimaalne summa.

Tegemist on meetmega, mille eesmärk on maaettevõtluse mitmekesistamine ja arendamine ning seeläbi maapiirkonnas püsiva majandusliku baasi ja töökohtade loomine. Toetuse saajateks on planeeritud põllumajandustootjad ning mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevad mikroettevõtjad. Ettevõtete vanuseks on esialgu välja pakutud kolm aastat, et tagada meetme kaudu juba tegutsevate ettevõtete tegevuse mitmekesistamise toetamine.

“Erinevad uuringud näitavad, et tuge arenemiseks ning tegevusvaldkonna mitmekesistamiseks vajavad ettevõtted 3-5 aasta vanuselt ehk siis räägime selle meetmega tegutseva ettevõtte tegevuse mitmekesistamise toetamisest, mitte stardiabist,” rääkis toetusmeetme esialgset lahendust tutvustanud maaettevõtluse büroo juhataja Ülle Puusta. “Hiljuti valminud maaettevõtluse uuring näitas ka, et mikroettevõtjad kavandavad järgmistel aastatel eelkõige investeerida masinatesse ja seadmetesse, mille puhul investeeringuvajadus jääb 100 000 euro piiridesse.”

Ettevõtte vanus ja toetuse maksimaalne summa perioodi kohta tekitasid juhtkomisjonis ka kõige elavamat arutelu ning tehti ettepanekuid ettevõtte vanuse piir 36 kuult allapoole tuua ja toetuse maksimaalset summat tõsta. Küll aga tõdeti, et ettevõtte tegutsemine peaks olema tõendatud vähemalt ühe majandusaasta aruandega.

“Me peame vaatama, et erinevad meetmed ei hakkaks üksteist dubleerima. Päris uute ettevõtete loomiseks on olemas muid starditoetusi, samuti on nii praegu kui ka uude maaelu arengukavasse ette nähtud omaette starditoetus noortele põllumajandustootjatele,” sõnas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Toetus sai juhtkomisjonilt põhimõttelise heakskiidu, kuid arutelu toetuse täpsemate tingimuste üle jätkab eraldi töögrupis, kus otsitakse keskteed erinevate soovide ja vajaduste vahel. Samuti ootab põllumajandusministeerium arvamusi ja ettepanekuid kirjalikult.

Tänane maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjoni istung on järjekorras kümnes ning kokku on läbi arutatud 16 toetusmeedet, järgnevates juhtkomisjonides tuleb arutlusele veel 9. Maaelu arengukava 2014-2020 jõuab plaanide kohaselt Vabariigi Valitsusse käesoleva aasta aprillis ning vastu võtmiseks uuesti sügisel. Lõpliku heakskiidu uuele maaelu arengukavale peab andma Euroopa Komisjon.

Lisainfot Eesti maaelu arengukava 2014 – 2020 koostamisest leiab Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.

ELF: Eesti soode taastamine tasub ära

Alam-Pedja looduskaitsealal asuva Sangla soo taastamiskava. Foto: ELF

Alam-Pedja looduskaitsealal asuva Sangla soo taastamiskava. Foto: ELF

Peamiselt kuivendamise ja turbakaevandamise tõttu kahjustatud soode taastamine Eestis on perspektiivikas ning tasub ära, näitab ELFi äsja lõppenud pilootprojekt. Eesti sood on lisaks marja- ja puhkealadele olulised ökoloogilised kooslused, mis mängivad CO2 sidumisvõime tõttu olulist rolli ka rahvusvaheliselt järjest aktuaalsemas kliimatemaatikas.

ELFi soodeuurijad viisid läbi pilootprojekti, mille raames valiti välja kümme parima taastamispotentsiaaliga märgala Eesti kõige väärtuslikumate soode hulgast, millele koostati taastamiskavad. Märgalade ekspert Marko Kohv võttis tehtud töö kokku: „ELFi soode taastamise projekti käigus üritati koostöös keskkonnaameti ja RMK-ga leida üles parimad alad, kus suhteliselt kallist taastamistegevust oleks kõige tasuvam teha.“ Ta lisas: „Tänasel rahvuvahelisel märgalade päeval tasuks Eestis just tähelepanu tõmmata märgalade poolt ühiskonnale pakutavatele ökoloogilistele teenustele ning inimtegevuse tagajärjel rikutud märgalade taastamisele.“

Projekti käigus keskenduti Eesti 17-le Ramsari alale kui ülemaailmse tähtsusega märgaladele. Eelkõige otsiti kuivendusest mõjutatud siirdesoo- ja rabaalasid kui potentsiaalselt kergemini taastuvaid sootüüpe, mille seisundi parandamiseks on rohkem kogemusi nii meil kui ka meie lähinaabritel. Jätka lugemist »

Uuring: külad vajavad enim toetust kogukonnateenuste väljaarendamiseks

Põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud uuringust selgus, et külades nähakse suurimat toetusvajadust kogukonnateenuste pakkumise väljaarendamiseks, küla välisilme parandamiseks ja väiksema tehnilise infrastruktuuri arendamiseks. 

Uuringu käigus kaardistati andmebaaside põhjal 931 avalikuks kasutuseks mõeldud küla-, seltsi- ja kultuurimaja ning küsitleti ligi 400 avalike objektide, KOVide, LEADER tegevusgruppide esindajat. Küsitletute hinnangul on eriti suur roll küla-, seltsi ja kultuurimajade olukorra parandamisel olnud külameetmel.

Toetust saanud avalikke objekte kasutatakse peamiselt erinevate ürituste läbiviimiseks, huviringide tegevuseks ja/või renditakse ruume välja. Toetuse abil tehtud investeeringute suurim mõju on olnud vaba aja veetmise võimaluste kvaliteedi tõusule maapiirkonnas.

Uuringu käigus kaardistatud avalikest objektidest selgus, et keskmine avalike objektide arv 1000 elaniku kohta on Eestis 0,69. Enim objekte 1000 elaniku kohta on Hiiumaal (2,60), Põlvamaal (2,24), Saaremaal (2,20) ja Läänemaal (2,02), kõige vähem aga Harjumaal (0,22), Ida- Virumaal (0,39), Tartumaal (0,43) ja Pärnumaal (0,76). Vähem objekte 1000 elaniku kohta on suuremate linnaliste piirkondadega maakondades ning enam saarelistes ja suurte linnadeta piirkondades.

Kuna toetusvajadus erineb piirkonniti, siis tehti uuringus ettepanek toetusvajadust hinnata ja toetusi jagada piirkonnapõhiselt. Selleks sobib hästi Leader-lähenemine, mille rakendusskeem arvestab paremini kohalike eripäradega ja võimaldab toetusi jagada vastavalt piirkonna vajadustele. Põllumajandusministeeriumis koostamisel oleva Maaelu arengukava 2014-2020 raames on plaanis külaarengule suunatud tegevusi edaspidi rahastada just läbi Leader-põhimõtete.

Uuringu eesmärk oli analüüsida külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetust saanud ja mittesaanud avalikuks kasutamiseks mõeldud seltsi-, kultuuri- ja külamajademajanduslikku olukorda, selgitada välja võimalused, kuidas tagada nende kestlik (jätkusuutlik) tegevus ning teha ettepanekuid Eesti maaelu arengukava sotsiaal-kultuurilise elukeskkonna parandamiseks ettenähtud meetmete kujundamiseks järgmisel programmiperioodil (2014–2020). Uuringu teostas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Ernst ja Young Baltic AS.

Otepää vald juhib taas alla 5000-elanikuga KOV-võimekuse pingerida

8.oktoobril esitleti regionaalministri tellimusel vastvalminud uuringu „Kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse indeks 2011“ tulemusi. Alla 5000 elanikuga KOV-võimekuse pingerida juhib taas Otepää vald, olles sellega jätkuvalt Valgamaa parim omavalitsus.

Käesolev aruanne analüüsib KOV-indeksi väärtusi perioodil 2008-2011. Kohalike omavalitsuste võimekuse uuring hõlmab nelja-aastast perioodi. Nagu ka varasematel aastatel on uuringu läbiviimisel omavalitsusüksusi analüüsitud 29 erineva näitaja lõikes. Muuhulgas on arvesse võetud elanike arvu, inimeste sissetulekuid ja töötuse määra. KOV-indeks näitab omavalitsusüksuse erinevate võimete summat ehk valdade ja linnade potentsiaali midagi ära teha.

KOV-indeksi uuringute kohaselt (periood 2008-2011) on Otepää 18. kohal, eelmise aasta uuringute põhjal (periood 2007-2010) oli Otepää 16.kohal ning perioodil 2006-2009 17. kohal.
Jätka lugemist »

Jahimehed said teada ehmatava puugitõe

Eile hommikul avaldati Saaremaa jahimeeste seas puukborrelioosi esinemise tulemused.

Uuringust selgus, et 86 jahimeest 184-st on olnud varem haigestunud puukborrelioosi ning kümnel on värske infektsioon.

“Jahimehed kuuluvad riskigruppi ja antikehade kõrge arv on täiesti normaalne ja oodatav tulemus,” sõnas Tartu tervishoiu kõrgkooli tudeng Egle Niitvägi, kes tegi uuringu puukborrelioosi levikust Saaremaa jahimeeste seas. Uuring tehti 30. juunil Leisis Oitme külas Saarte jahimeeste kokkutulekul, kus osales 184 jahimeest. Jätka lugemist »

Uuring: koolilõpetajad on Eesti kutseharidusega rahul

Poliitikauuringute Keskus Praxise uuring kutseõppeasutuste vilistlaste seas kinnitab, et valdav enamus lõpetanutest on omandatud haridusega rahul. Lausa 44% vastajatest töötas juba enne kooli lõpetamist.

Kutseõppeasutuste vilistlased hindavad kõrgelt kooli sotsiaalset keskkonda – nii abivalmis koolikaaslasi kui ka häid õpetajaid. Teistest rohkem on kutseharidusega rahul vanemaealised vilistlased, kelle jaoks õppimine kutsekoolis oli vaheldus rutiinsest tööelust. Nooremate vilistlaste jaoks oli väga oluline muutus suhtumises võrreldes üldhariduskooliga, kuna kutseõppeasutuses suhtuti neisse kui täiskasvanutesse. Kutsehariduse negatiivse aspektina tõid vilistlased välja õpingute lihtsuse, hinnati, et kutseõppe tase jääb kohati madalaks.

Uuringu autor, Praxise hariduspoliitika analüütik Mihkel Nestor tõdeb, et lõpetajate tööturul rakendumine on olnud küllaltki edukas. „Kõigist vilistlastest töötas 71%, neist omakorda kaks kolmandikku erialasel töökohal. Samas ei saa sageli rääkida lõpetamisjärgsest tööturule siirdumisest, sest 44% vastajatest töötas tegelikult juba enne kooli lõpetamist,“ täpsustab Nestor.

Vilistlaste keskmine netopalk oli 646 eurot, mis on samal tasemel riigi keskmisega. „Kahetsusväärne on äärmiselt suur palga erinevus kutsehariduse omandanud meeste ja naiste vahel,“ selgitab Nestor ja lisab, et kutsehariduse omandanud meeste palk ületas naiste oma poole võrra. „Selle peamiseks põhjuseks võib pidada naiste ja meeste koondumist eri õppevaldkondadesse ja hiljem eri sektoritesse tööturul,“ tõdes Nestor.

Uuringu autor toob esile, et tulemuste põhjal kerkis esile küsimus, kas kõik kutseõppeasutustes õpetatavad erialad on vajalikud ning kas kutseharidus peaks olema alati tasuta? „Kutseõppeasutuste lõpetajate seas on märkimisväärne osa neid, kes ei tööta erialases ametis ja sageli ka ei soovinud õpitud alal töökohta leida. Täiskasvanud õppijate lisandumine kutseõppesse on positiivne näide elukestvast õppest, kuid pakub ka tasuta võimalust hobihariduseks,“ põhjendab Nestor. „Erinevalt kõrgharidusest on kutsehariduses võimalik tasuta omandada mitu järjestikust eriala, mis ei pruugi olla efektiivseim viis ressursside kasutamiseks“.

Eestis tegutseb 2011/2012. õppeaasta seisuga 42 kutseõppeasutust ja 8 rakenduskõrgkooli, kus on võimalik omandada kutseharidust ning seal õpib üle 27 000 õpilase.

Uuringu eesmärk on välja selgitada, kuidas on aastatel 2008–2010 kutsehariduse omandanud isikud rahul koolist saadud ettevalmistusega, kuivõrd on haridus olnud abiks tööturule siirdumisel ja mil määral mängib selles rolli kutseõppe moodulipõhiste riiklike õppekavade reform. Uuringu aruandega saab tutvuda siin.

Uuringu tellija oli SA Innove ja läbiviija Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuring valmis Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel.

James Cameron vallutas täna öösel Mariaani süviku

Loodusuurija ja filmitegija James Cameron vahetult pärast sukeldumist Mariaani süvikusse. Foto: Mark Thiessen, National Geographic

Külauudistes toome vahel lugejani ka põnevaid sündmusi maailma eri nurkadest – täna väärib üks värske sõnum kindlasti esiletõstmist. Nimelt sooritas loodusuurija ja filmitegija James Cameron täna öösel ajaloolise teo, sukeldudes üksi oma allveesõidukiga maailmamere sügavaimasse punkti – ligi 11 000 meetri sügavusele Mariaani süvikusse.

Vaikse ookeani lääneosas asuva Mariaani süviku vallutamine üksiksukeldujana oli James Cameroni uurimisprojekti sihiks, saavutus sai teoks täna öösel koostöös National Geographic Society ja Rolexiga. Cameroni esimesed sõnad maailmamere sügavaimasse punkti jõudmisel olid: “Kõik süsteemid OK.” Uurija veetis Mariaani süvikus ligi kuus tundi, kogudes näidiseid ja proove uurimiseks ning jäädvustades süviku nii fotodele kui filmilindile.

Rohkem infot Cameroni “Challenger Deep” ekspeditsiooni kohta leiab aadressil www.DEEPSEACHALLENGE.com ja Facebookis https://www.facebook.com/deepseachallenge, samuti National Geographicu kodulehelt.
Jätka lugemist »

Kõpu poolsaare mereala inventuur saab läbi

Kõpu majakas

Eestimaa Looduse Fond (ELF) võtab täna kokku aasta kestnud Kõpu merealade uuringu. Eelmise aasta märtsist kuni selle aasta veebruarini inventeeris ELF Kõpu   poolsaare ümbruse mereala, mille käigus uuriti nii mere põhjaelustikku  kui elupaiku, kalastikku ning
ning täiendati antud piirkonna linnustiku rännet puudutavaid andmeid.

2009. aastal arvati keskkonnaministeeriumi poolt antud mereala Läänemere kaitsealade võrgustikust välja, põhjenduseks piisava teabe puudumine antud ala loodusväärtuste kohta. Ometi leidsid mereteadlased, et ala võib olla looduskaitseliselt väärtuslik ala. Samuti on tegu nii tuuleparkide, reostuse kui ka laskepolügonide poolt survestatud alaga.

Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimisega kogutud teave on vajalik kaitseala moodustamise ettepaneku koostamiseks ning seda informatsiooni saab edaspidi kasutada ka rannikualade kasutamise planeerimisel ning looduskaitse kavandamisel.

Projekti “Kõpu   poolsaare ümbruse mereala inventuur” lõpuseminar toimub täna algusega kell 17  Tallinnas Rahvusraamatukogu 
nurgasaalis (Tõnismägi 2). Seminari eesmärk on anda ülevaade uuringute tulemustest ning arutleda   antud ala looduskaitseliste väärtuste üle.
Uuringutest teevad kokkuvõtted Andres Kalamees (linnustiku rändeuuringud), Georg Martin (põhjaelustiku ja -elupaikade inventuur),
Redik Eschbaum (kalastiku inventuur) ja Lauri Lutsar (nahkhiirte uuringud).

Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimisest pikemalt(lühilink):
http://goo.gl/59Nuk

Projekti läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Osale küsitlusel puiduenergia koolituste kohta

SA Erametsakeskus koostöös Suurbritannia, Soome, Austria, Türgi ja Prantsusmaa partneritega viib läbi projekti WETNet, mille raames luuakse järgmise kahe aasta jooksul puiduenergia koolituste kompetentsimudel. Enne puiduenergia täiendkursuse programmi koostamist viiakse läbi küsitlused puiduenergia koolituste vajaduste osas.

Soov on luua üks puiduenergia teemaline koolitus, mille moodulitega saaks koolitada metsaomanikke ja metsanduslikke ettevõtteid ning teiste moodulitega energiasektorit puiduenergia alal.

WETNeti projekt kutsub kõiki huvilisi, kes tegelevad metsandusese ja/või puiduenergia vallas, vastama küsimustikule, milles analüüsitakse, milliseid ja mis teemal puiduenergia koolitusi on ja milliseid oleks vaja. Palume Teil vastata 27. jaanuariks.

Küsitlustele vastanute vahel loositakse välja kolm mõnusat ja sooja kõrvadega talvemütsi ja helkurid. Kui soovite loosimisest osa võtta, palume jätta oma kontaktandmed, muul juhul on küsitlus anonüümne.

Küsitluse leiab siit. Lisainfo projekti kodulehel www.eduforest.com.

Allikas: Pille Aasamets, SA Erametsakeskus, www.eramets.ee

Uuring: punklaulupidu elavdas Virumaa elu

Punklaulupidu elavdas ettevõtlust ja kasvatas regiooni mainet, selgus detsembris valminud punklaulupeo piirkondliku majandusliku mõju uuringust.

Uuringu koostas Eesti Konjunktuuriinstituut Kultuuriministeeriumi tellimusel ja selles hinnati 11. juunil Rakvere Vallimäel toimunud II punklaulupeo “Anarchy in the E.U.!” kasulikkust regiooni majandusele. See ilmnes eelkõige ettevõtetes ja asutustes, kes olid ürituse korraldajatega koostööd teinud või külastajaid teenindanud.

Peo ajal täheldasid külastajate arvu suurenemist ligi kolm neljandikku, müügitulu kasvu peaaegu kaks kolmandikku ja kasumi tõusu enam
kui pooled vastanud ettevõtetest ja asutustest.  Ettevõtted leidsid üsna üksmeelselt, et peo toimumine järgmistel aastatel on oluline ning avaldasid soovi teha rohkem koostööd piirkonnas toimuvate spordi- ja kultuuriürituste korraldajatega.

Punklaulupeole oli tulnud külastajaid kõikidest maakondadest ja suurematest linnadest Eestis. Väljaspool Lääne-Virumaad elavatest vastanutest ei oleks ilma peota antud perioodil Rakveret külastanud 67% pealtvaatajatest ja 84% esinejatest. 

Laulupeoga oli kokku seotud 8 480 inimest: 1871 lauljat, 5760 külastajat, lisaks veel 849 üritusega muud moodi seotud isikut
(ajakirjanikud, korraldajad, sponsorid jne).

Punklaulupidu „Anarhy in the E.U.!” leidis kajastamist ka väljaspool Eestit. Peo videoklipp jõudis Euroopa ühte suuremasse telekanalisse Euronews, rubriiki “No comments”. Videot saab vaadata siit <http://www.youtube.com/watch?v=l-DsLIUNx3Y%20> .

Tallinnas esitletakse arheoloogiliste uuringute tulemusi

Detsembrikuu esimestel päevadel on arheoloogiahuvilistel põhjust külastada Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituuti Rüütli tänaval, et saada osa Soome ja Eesti arheoloogide viimase aja tegemistest. Kahel päeval on kavas ettekanded, mis hõlmavad ülevaadet arheoloogilistest uuringutest nii maal ja merel kui ka maa all ja maa peal, avatakse posternäitus ning esitletakse raamatut Eesti viimase aja arheoloogilistest väljakaevamistest.

Soome-Eesti arheoloogiaseminar

1. detsembril korraldab Ajaloo Instituut rahvusvahelise ettekandepäeva, kus tutvustakse Eesti ja Soome arheoloogia aktuaalseid teemasid.

Muuhulgas kõneldakse näiteks Soome muinsuskaitseameti tänavuse struktuurireformi mõjust kohalikule arheoloogiale, aga ka mõnest suuremast ning rahvusvahelisest koostööprojektist. Eesti kolleegid tutvustavad mitme enam kõlapinda saavutanud välitöö tulemuste (nt Padise klooster, Salme laevamatus) kõrval ka nt kahte hiljuti valminud arheoloogia-andmebaasi. Ürituse täpsema ajakava leiab Tallinna Ülikooli kodulehelt.

Eesti arheoloogia päev

2. detsembril toimub Ajaloo Instituudi ruumes iga-aastane Eesti Arheoloogiaseltsi ettekandekoosolek, kus esitletakse lõppeva aasta arheoloogiliste välitööde tulemusi.

Ettekanded hõlmavad näiteks ülevaadet allveearheoloogilistest uuringutest Eesti laevavrakkidel (Shipwheri projekt), aga ka 2011. aasta suvel Tallinna lahest hobisukeldumise käigus avastatud puukasti, mis sisaldas 13. sajandist pärit münte ning väikekaupmehe igapäevatarbeid. Samuti tutvustatakse Eesti Kunstiakadeemia kavandatava hoone krundi ajaloolist tausta ja väljakaevamiste leiumaterjali (nt keskaegseid helmed, hiliskeskaegne Hispaania majoolika, 16. saj alguse pistoda jpm). Päeva kava ja ettekannete teemad on kättesaadavad siit. Jätka lugemist »

Eesti vabaühendusi peetakse piirkonna elujõulisemaiks

USA Rahvusvahelise Abi Agentuuri (USAID) avaldatud raport hindab Eesti vabaühendusi 29 Kesk- ja Ida-Euroopa ning endise Nõukogude Liidu riigi võrdluses kõige elujõulisemaks.

Alates 1998. aastast iga-aastaselt läbi viidavas uuringus hinnatakse vabaühendusi puudutavat õiguslikku keskkonda, vabaühenduste rahalist ja tegutsemisvõimekust, suutlikkust pakkuda avalikke teenuseid ja seista oma sihtrühmade huvide eest, taristut ja ühenduste mainet.

Eestile järgnevad tabelis Poola ning Slovakkia, Läti, Leedu ja Tšehhi. Venemaa on 23. kohal ning kõige nõrgemaks hinnati vabaühenduste olukorda Türkmenistanis, Usbekistanis ja Valgevenes.

Eesti tugevustena tuuakse välja siinset lihtsat seadusandlust ja taristut, näiteks tasuta nõustamiskeskuseid vabaühendustele igas maakonnas. Eesti vabaühendused teevad omavahel ja kohalike omavalitsustega palju koostööd, nende maine ühiskonnas on üldiselt hea. Tõusuteel on ka vabatahtlike kaasamine ning osalemine poliitikakujundamises, kus tõsteti esile näiteks vabaühenduste aktiivsust Riigikogu valimiste eel.

Kõige nõrgemalt hinnati Eesti ühenduste majanduslikku elujõulisust ja suutlikkust pakkuda avalikke teenuseid. Probleemidena toodi veel välja näiteks venekeelsete ühenduste üldiselt kehvem tegutsemisvõimekus. Ka on näha, et ühenduste arv Eestis suureneb palju kiiremini kui nendes tegutsevate inimeste arv, seega on vabaühendused Eestis liikmete arvult üha väiksemad: ainult 1/5 Eesti vabaühendustesse kuulub üle 50 inimese, 1/3 kuulub alla 10 inimese. Jätka lugemist »

Rakvere linnajuhid osalesid Euroopa Komisjoni uuringus

Selle aasta alguses viis Euroopa Komisjon läbi uuringu Local Authorities and the governance of the Single Market (Kohalikud omavalitsused ja ühisturu juhtimine). Eestis viis küsitluse läbi TNS EMOR. EMORi uuringu valikus osalesid Eesti kuue omavalitsusjuhi seas ka Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami ja linnapea Andres Jaadla.

Kui uuring ühte lausesse kokku võtta, siis uuringu kohaselt KOV tasandi vastajad ei tundnud, et nendega oleks konsulteeritud kui EL ühtse turu strateegiat välja töötatakse. Selgelt tunnetatakse enda rolli Euroopa Liidu aktide rakendamisel, kuid nende väljatöötamisel kohalike omavalitsuste esindajate panust ei küsita.

TNS Emor küsitluse tulemused!

Tartlased on kodulinna elukeskkonnaga rahul

Tartlaste hinnangul on kodulinna elukeskkond viimastel aastatel märgatavalt paranenud, ilmneb äsjavalminud arvamusuuringust “Tartlane ja keskkond 2011”.

Linlaste küsitluse “Tartlane ja keskkond 2011” eesmärgiks oli analüüsida, kuidas tartlased hindavad oma elukeskkonda ning missugune on elanikkonna keskkonnaalane käitumine, arvamused ja hoiakud. Võrdlusena kasutati varasemate uuringute tulemusi, et hinnata elanike keskkonnateadlikkuse muutumist 10 aasta jooksul.

„Rõõm on tõdeda, eelnevate uuringutega võrreldes on märgatavalt paremaks hinnatud Tartu linna üldist elukeskkonda. Oma osa selles on kindlasti linlastel endilgi – umbes 80 protsenti küsitletutest soovib käituda keskkonnahoidlikult, osaleda heakorratöödel või anda omapoolne panus linnas roheluse loomisse,“ kommenteeris uuringu tulemusi linnapea Urmas Kruuse.

Varasemate küsitlustega võrreldes on kasvanud nende tartlaste osakaal, kes sorteerivad ja viivad kogumiskohtadesse majapidamises tekkinud jäätmeid.

Küsitletute hinnang oma tervisele on aastate jooksul paranenud ning heaks või väga heaks peab enda tervist juba ligi kaks kolmandikku küsitletutest. Enamik vastanuist leidis, et Tartu linna keskkonnategurid nende tervisele ohtu ei kujuta. Jätka lugemist »