Laulupeo korraldajad kutsuvad kõiki kirjutama
lugusid sellest, mis puudutab

1891076_10152676599043626_1796559944_aLaulupeo korraldajad kutsuvad kõiki eestlasi kirjutama  lugusid sellest, mis aastal 2014 puudutab. Parimate lugude autorid saavad võimaluse oma lugu rääkida ka ETV kanalil.

Mida sa näed, tunned, mõtled ehk mis sind Eestis aastal 2014 puudutab? Elu koosneb lugudest. Lugudest, mida üksteisele rääkida. Lugudest, mis jätavad meist jälje, mis teevad meid õnnelikuks ja rõõmsaks. Elu koosneb lugudest, millel on puudutus!

Oodatud on kirjutised sellest, mida näed ja tunned, millest mõtled. Oma loo võib kirjutada nii pikalt, kui on soovi; teemal, mis teeb rõõmu või kurbust; keeles, mida valdad. Neli parimat „Puudutuse aja“ lugu valitakse kõikide lugejate poolt välja ning vormitakse märtsi lõpus Eesti Televisiooni stuudios videoklippideks. Loodud klipid jõuavad ETV pühapäevase eetri kaudu ka kõikide Eesti inimesteni.

Saatke oma lood palun aadressile laulupidu@laulupidu.ee või kirjutage otse Laulupeo Facebooki lehe  kommentaaride hulka! Pange kirja oma “Aja puudutus ja puudutuse aeg”. Parimad lood valitakse välja järgmise nädala alguses.

Anna oma keldrist teada!

Foto: M. Tamjärv

Kelder kui hoone ja selle otstarbe muutumine ajas vajab selgitamist ja jäädvustamist. Keldrite leidlikud lahendused, põnevad arhitektuurinäidised, keldritega seotud lood ja tavatarkused ootavad koondamist ja uurimist.

Kelder on Eesti talus suhteliselt uus hoone, mida hakati enam ehitama alles seoses kartulikasvatuse laienemisega 19. sajandi II poolel. Käsikäes köögiviljakasvatuse ja hoidistamise levikuga jõudsid algul vaid kartulihoidlateks mõeldud keldritesse üsna pea ka kapsa- ja kurgitünnid, moosi-ja mahlariiulid.

Kodumajanduse arenedes pöörati talvevarude säilitamisele tähelepanu nii ajakirjanduses kui ka põllumeeste-perenaiste kursustel. Suur osa meie maakeldritest on ehitatud ka intensiivse kodukultuuri arendamise ajal 1920.-1930. aastatel, kui rajati palju uustalusid.

Keldrid ei kaotanud oma tähtsust ka sõjajärgsel ajal. Pigem vastupidi: Nõukogude ajal kasvatati oma pere tarbeks kartuleid-porgandeid-peete-kapsaid, mis vajasid head hoiukohta ületalve säilitamiseks. Usinasti soolati sisse kapsaid-kurke-seeni, tehti moose ja mahla. Vanad head maakeldrid olid tarvitusel ning ehitati juurde uusi. Samas jäeti maha hulk talusid, mille omaaegsetest hoonetest saab nüüd aimu üksnes säilinud kivikeldri kaudu.

Praegu on otsene vajadus keldrite järele vähenenud. Taasiseseisvunud Eestis ei kasvatata enam oma tarbeks nii palju kartuleid ja juurvilja. Ka hoidistamine ei ole enam nii suuremahuline, tarvitusele on võetud uued säilitusvõtted nagu külmutamine jm. Samas on säilinud hulk ilusaid keldreid. Vahel kasutatakse maakodudes keldreid ka hoopis uutes ülesannetes. Enamasti on kelder jäänud oluliseks õuekujunduse osaks.

Loe edasi: Anna oma keldrist teada!

Ära raiska pühade ajal toitu!

Euroopa Komisjoni uurimus näitab, et Eesti majapidamistes raisatakse ühe inimese kohta rohkem kui kilo toitu nädalas.

Jõulude ajal mõeldakse tavapärasest rohkem kaaslaste heaolule. AKÜ kutsub peresid mõtlema inimestele nii Eestis kui teistes riikides, kes on meie toidulaual oleva toidu kasvatanud. Hästi planeeritud pidusöök säästab keskkonda ja austab toidu kasvatanud talunikke.

Toidu targaks kasutamiseks vaja järgida mõnda lihtsat reeglit:

Ole toidukoguseid planeerides realistlik. Tee ostunimekiri retseptide alusel. Kui eelmise jõulu ajal jäi enamik toitu üle, võid sel korral julgelt koguseid vähendada.

Toitu ostes vaata “parim enne” kuupäeva, et saaksid järele jäänud toitu kasutada ka peale jõululaupäeva.

Kasuta jääke nutikalt – lihaülejääkidest, veidi nässakatest juurviljadest ja veinilõpust saab imehea puljongi või kastmepõhja. Puuviljadest saab teha tervisliku kokteili või magustoidu.

Sügavkülmuta – kui toitu jäi palju üle, siis pane osa sellest väikeste portsonitena sügavkülma. Neid on hiljem mugav kasutada, kui on vaja ruttu toekat lõunat.

Kontrolli oma külmkapi tervist – toit säilib kõige paremini 1 ja 5 kraadi vahel.

Vii ülejäägid komposti. Kui Sul on aed, tee endale kompostihunnik ja vii sinna jäätmeid ka talvel. Nii vähendad prügi kogust ja saad järgmisel aastal hea mulla.

Mõtle majanduslikult – toidu raiskamine on raha raiskamine.

Vaata ingliskeelset lühiklippi üleskutsega vähendada toidu raiskamist:

http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=9K72SHEPOCE

Katrin Pärgmäe
Arengukoostöö Ümarlaud

Randvere külaselts palub toetust oma kodukandi
ohutuse suurendamiseks

Muuga sadam. Foto: Andres Tarto/portoftallinn.com
Muuga sadam. Foto: Andres Tarto/portoftallinn.com

MTÜ Randvere Külaselts tunneb muret selle üle, et Muuga sadamas on ohtlike kemikaalidega ettevõtete konsentratsioon suurem kui kuskil mujal Eestis. Nimelt moodustavad Muuga sadama ja selle vahetus läheduses paiknevad A-ohukategooriaga ettevõtted 69 protsenti Harjumaa sarnastest ettevõtetest.

Sellega seoses algatas Randvere Külaselts petitsiooni riskide koondamise vastu Muuga sadamasse ning palub toetust oma seisukohtadele. Petitsiooni terviktekst on kättesaadav aadressilt http://petitsioon.ee/eiriskidekoondamisele nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Külaselts palub jagada infot ka oma sõpradega – sellega saab aidata Muuga sadama ümbruses elavaid inimesi ja võib olla ka neid, kes sellele probleemile veel praegu ei mõtle.

Juhul, kui Sa ei ole petitsiooni seisukohtadega ühel nõul, siis palun võta aega probleemiga tutvumiseks!

Ingrid Veermets, MTÜ Randvere Külaselts

Rõuge vald ootab kaasa mõtlema ja valla arengut toetavaid ideid välja pakkuma

RUGE_V~1Rõuge Vallavalitsus hakkab ellu viima Leader programmi poolt toetatud projekti “Rõuge piirkonna turundus” . Projekti ühe osana valmivad välireklaamid (suurusega 1×6 ja 2×4 meetrit), mida hakatakse kasutama erinevatel üritustel-sündmustel ning mujal valla tutvustamiseks.

Anname ka sulle, hea kodanik, kes sa resideerud vallas või jälgid meie tegemisi kaugemalt, võimaluse kaasa rääkida ning pakkuda välja erinevaid ideid valla reklaambännerite kujundamisel ja eriti hüüdlausete väljamõtlemisel. Lause peaks kutsuma külalisi piirkonda, andma edasi koha olemust, kajastama positiivselt valla omapära ning tekitama soovi Rõuge valda külastada.

NB! Kuna bännerid peavad olema loetavad üsna kaugelt, kasutatakse seal suuri tähti ja see tähendab, et pikad laused sinna ei sobi. Soovituslik on 2-5-sõnaline lause. Tekst võiks sobida aastaringseks kasutamiseks, aga pole keelatud pakkuda ka hooaega rõhutavaid lauseid.

Mõned lausenäited hetkel kasutuses olevatelt valla reklaamidelt:

Leia ennast Rõuges!

Vajad energiat? Lae ennast Rõuges!

Rõuge vald – omadega kõikjal.

Rõuge Seitsmejärvemaa.

Trehvämi Rõugõn!

Mulle meeldib Rõuges!

Hea inimene, kes sa oled valmis kaasa mõtlema, palun saada oma reklaamlause ja/või kujunduse ideed koos kontaktandmetega 15. augustiks e-posti teel aadressile jaanus@rauge.ee; lisainfo telefonil 785 9232

Parimatele valla poolt ka väikesed auhinnad!

Rõuge Vallavalitsus

Sikk otsib kollektsionääre

Otsime kogu Eestist kogujaid, kultuuripärandi talletajaid ja pakume neile ajaleheveergudel näitusepaika.

Alates 3. juunist annab Eesti Päevaleht (EPL) igal esmapäeval ühele tublile kollektsionäärile harukordse võimaluse korraldada Eesti Päevalehe veergudel oma kollektsiooni parimate palade näituse.

Nii kogu suve. Igal uuel esmaspäeval on meie ees leheveergudel, EPL-i online-versioonis ja digilehes Eesti Päevalehe suvenäitus, ühe tubli inimese kollektsiooni pärlid. Sild üle sümbolite püsimise ja hoidmise, mälu ja kultuurilise järjepidevuse alus. Pärandiaastal eriti tähtis. Nii kolmteist korda järjest.

Laiemas plaanis on selle sarja sünni ämmaemandaks legendaarne  õllesiltide koguja Benno Viirandi, kes käimas juba kaheksandat elukümnendit. Kui teda kuue aasta eest kodus Mustlas väisasin, tundsin huvi, millal siis koduvalla rahvas on näitusel saanud näha unikaalsemaid taieseid ta õllepudelisiltide kollektsioonist, kus mitusada tuhat säilikut? Vastuseks oli vaikus. Vald ei pidanud seda vajalikuks ega võimalikuks.

Nii ongi Eesti Päevalehe suvenäituse sünni ajendiks just need tublid kogujad, pärandi talletajad, keda pole senini tahetud tähele panna.

Andke kogujatest teada!

Nüüd palungi seoses Eesti Päevalehe suvenäituse sarjaga ka tublide lugejate abi. Olge head, teatage mulle oma naabruse, oma küla, valla, linna, maakonna tublidest kogujatest, eriliste ning enneolematute kollektsioonide loojatest. Eriti nendest, kes kas liigse tagasihoidlikkuse või võimaluste puudumise tõttu on jäänud suurema tähelepanuta. Loe edasi: Sikk otsib kollektsionääre

Ivari Padar: paneme isetehtud traktorid raamatusse!

Foto: forum.automoto.ee
Foto: forum.automoto.ee

Europarlamendi saadik Ivari Padar kutsub kõiki eestimaalasi üles saatma talle pilte ja mälestuslugusid isetehtud traktoritest. Algatuse tulemusel sünnib raamat “101 isevalmistatud traktorit”. Ettevõtmisele aitavad kaasa noortalunike ühendus ja põllumajandusmuuseum.

Ivari Padari üleskutse:

Head inimesed!

Eestimaal ringi sõites olen ikka imestanud, mida kõike inimesed vanaraua vastuvõttu kokku ei too. Vahel on õige valus vaadata, kuis mõni inimesi aastaid truult teeninud põllutööriist on oma viimsel teekonnal vanarauaplatsile sulatusahju toodud. Ajaloo säilitamise suhtes tundliku inimesena on mul seda üpris valus kaeda, aga eks elu läheb ikka omasoodu edasi.

Eriti valus on, kui vanaraua hulka on sattunud mõni esivanemate meisterdatud raudruun, väga erinevatest juppidest kokku sobitatud kohapealse inseneritarkuse kehastaja. Eks 1970-80ndatel olid oma põllulapi harimise võimalused ehk see, mida adra ette seada, õige piiratud: tellida kas ametlikult või siis mitteametlikult “pooliku” eest majandi traktor või kasutada majandi hobust ehk teisisõnu seada eite-taati vaoajaja rakkesse.

Loe edasi: Ivari Padar: paneme isetehtud traktorid raamatusse!

Otepääl korraldatakse Eesti suurimad talgud

Otepää. Foto: Margus Mäll
Otepää. Foto: Margus Mäll

4. mail toimub üle-eestiline talgupäev Teeme Ära 2013, mille raames plaanitakse Otepääl, Pühajärve rannas ja pargis korraldada selle päeva suurimad korrastustalgud. Korraldajad ootavad talgutele üle 200 inimese.

Pühajärve rand ja park on ammusest ajast olnud üks Lõuna-Eesti atraktiivsemaid suvituskohti. Pühajärv, mille ääres rand asub, on Otepää kõrgustiku ja looduspargi suurim järv. Pargialal harrastatakse ka tervisesporti. Pühajärve ranna umbes 250 meetri pikkune liivarand meelitab suveperioodil palju inimesi suvitama. Lisaks ranna puhtal liival peesitamisele ja veel puhtamas vees suplemisele on võimalus laenutada paati, mängida palli, lasta vette liugu ning nautida söögi- ja joogipoolist. Seda oskavad hinnata nii lähedalt kui ka kaugelt kokku voorivad rannalised ning piiritagused asjatundjadki on seda meelt, et Pühajärve rand on üks parimaid Eestis. Pühajärve rannas tehti viimati suuremaid korrastustöid aastal 2006.

Siim Kalda, MTÜ Otepää Üritused juhatuse liikme sõnul kattusid Otepää valla kodanike ja ettevõtjate huvid ning selle tulemusena on 4. mail plaanis korralda Eesti suurimad talgud, mille käigus saab Pühajärve rand ja park värske ilme algava suvehooaja eel. Talgutel tehtavate tööde nimekiri on väga pikk, alustades riisumisest kuni ohtlike puude langetamiseni välja. Koostegemise päeval ootab talgulisi soe supp, värskendavad joogid ning laulu- ja tantsuetteasted.

Pühajärve ranna ja pargi talgute kohta leiab lisainfot ning sellele saab registreeruda  interneti aadressil  http://talgud.teemeara.ee/events/puhajarve-ranna-ja-pargi-korrastustood-algava-suvehooaja-eel

Raadiosaade „Kõrvemaa raadio” otsib liidrit

Plaanis on KUMA raadios hakata kord kuus saatesarja „Kõrvemaa raadio” raames rääkima ajaloolise Kõrvemaa teemadel.

Kõrvemaa jääb rohkem või vähem kolme maakonda ja seitsmesse valda. Maakonniti palju Harjumaale, keskmiselt Lääne-Virumaale ja natuke Järvamaale. Valdadest palju Aegviidu ja Kuusalu valda, keskmiselt Anija ja Albu valda ning natuke Tapa ja Kadrina valda, killuke koguni Vihula valda (Laukasoo).

Rääkida on palju ja seda eelkõige läbi huvitavate inimeste prisma. Kõrvemaa on suur ja huvitav maa, kus on toimunud palju huvitavat juba enne jääaega ja vaatamata suhteliselt hõredale asustusele on seal praegugi palju huvitavat. Seda nii looduse kui ka inimese seisukohalt võetuna. Rääkida on palju: maastiku kujunemine ehk jääaeg, kunagine Vene sõjaväe polügoon, nüüdne kaitseväe polügoon, kultuurilugu (Aegviidu, Vargamäe), looduskaitse, looduse uurimine, elu tagasitoomine maale ja arengud tänapäeval, üritused jne. Rääkima võiks kutsuda kõiki, kes seda oskavad ja soovivad: looduskaitsjaid, biolooge, jahindustegelasi, turismitegelasi, uue elu arendajaid, kohapeal elavaid inimesi ja turiste, pedagooge jne.

Ilma konkreetse liidrita raadiosari ise ei stardi ega käivitu. Vaja on leida asjalik uus inimene, kes liidrirolliga hästi hakkama saab. Allakirjutanu ise liidriks ei pretendeeri. Kel asja vastu huvi, võiks võtta ühendust allakirjutanuga aadressil marek53@hot.ee või lauatelefoni numbril 322 0662.

Marek Vahula, wabakutseline

Võrumaa ootab vapi-ja teenetemärgi ning aunimetuste kandidaate

220px-Võrumaa_vapp.svgVõru maavalitsus ja Võrumaa omavalitsuste liit ootavad  7. veebruariks  taotlusi maakonna vapi- ja teenetemärgi määramise kohta. Samuti oodatakse kandidaate Võrumaa aunimetuse tiitlitele.

Aunimetusi omistatakse järgmistes kategooriates:

  • ·kultuurielu edendaja
  • ·hariduselu edendaja
  • ·sotsiaal- või tervishoiutöötaja
  • ·omavalitsus- või riigiametnik Võru maakonnas
  • ·omavalitsus- või riigiametnik väljastpoolt Võru maakonda
  • ·maaelu/külaelu edendaja või MTÜ

Taotlused esitada kirjalikult või elektrooniliselt Võru maavalitsusele hiljemalt 7. veebruariks. Taotluse vormid ja lisainfo maakonna veebilehel http://www.werro.ee/maakond/tunnustus

Aita tunnustada kodanikeühendusi!

Igal aastal tunnustab vabaühenduste liit EMSL kodanikuühiskonna parimaid liikmeid, valides aasta jooksul enim kodanikuühiskonna arengule kaasa aidanud. Kandidaate saavad üles seada kõik, valiku nende vahel teeb EMSLi nõukogu.

ESITA 2012. AASTA TEGIJAD ENNE JÕULE!

Varasemalt pärjatuid näeb siin.

Aasta tegijaks saab see, kes on ühiskonnas midagi uut liikuma pannud, loonud või muutnud. Ta ei pea mägesid liigutama, tunnustamist väärib ka väike heategu. Mägi oleks muidugi parem …

EMSL korraldab konkurssi juba 1996. aastast. Läbi aegade on parimaid selgitatud kategooriates nagu aasta mittetulundusühing, aasta sihtasutus, aasta ettevõte, aasta avaliku võimu asutus, aasta eraannetaja, aasta vabatahtlik, aasta missiooniinimene ja aasta tegu. Mõned kategooriad oleme aja jooksul ühendanud, mõned lisanud, mõnest ka loobunud – näiteks aasta vabatahtlikke tunnustatakse juba mitmendat aastat eraldi Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse eestvedamisel 5. detsembril tähistatava vabatahtlike päeva kandis.

Viimastel aastatel on aasta tegijate tänuüritus korraldatud koos Riigikogu esimehe Ene Ergmaga Toompea lossi valges saalis.

Toidupank kutsub üles aega võtma ja aitama

Toidupanga jõulukuistel toidukogumispäevadel on rakendust vähemalt 1000 vabatahtlikule abilisele.

Detsembri lähenedes kutsuvad toidupangad häid inimesi, kes ei pea paljuks kinkida mõned tunnid oma isiklikust ajast, tulema kauplustesse appi toidukogumispäevi läbi viima. Registreerimine on alanud. Kui kõik vahetused täituvad, kujuneb sellest vabatahtlike osavõtu poolest uus rekord.

Eesti toidupanga hinnangul on Eestis oluliselt üle 100 000 inimese, kellel on raskusi igapäevase toidu hankimisega. Peredes, kes elavad absoluutses vaesuses, kasvab 45 000 last. Nende perede vajadusi silmas pidades on alustanud Eesti toidupangad traditsioonilist jõulukampaaniat, et koguda kõige vaesemate lastega perede tarvis lisakogus toidukaupa. Kaup jagatakse laiali jõuluajal.

Registreerimiskeskkond on leitav aadressilt osale.toidupank.ee.

Registreerida saab nii üksikisiku kui ka grupina, mis avab ettevõtetele, sõpruskondadele jt hea võimaluse jõulueelses ajas koos midagi head ning toredat ära teha.

„Arvestades, et töö käib kahes vahetuses – kella 12-15 ja 15-18 – on kahe nädalavahetuse peale kokku vaja 17. kauplusesse 1000–1300 vabatahtlikku abilist,“ arvutas vabatahtlike koordinaator Ines Jakobson. „Need inimesed aitavad meil jagada infot ning võtavad vastu poekülastajate poolt annetatavat toidukaupa. Iga kätepaar on väga oluline.“

Toidukogumispäevad toimuvad 8.–9. ja 15.–16. detsembril. Tallinnas: Haabersti Rimis, Sõpruse Rimis, Ülemiste Rimis ja Lasnamäe Cenrtumi Rimis. Mujal Eestis: Tartu Rebase Rimis, Tartu Lõunakeskuse Rimis, Haapsalu Rimis, Jõhvi Rimis, Rakvere Põhjakeskuse Rimis, Narva Rimis, Pärnu Rimis, Võru Rimis, Viljandi Centrumi Rimis, Viljandi Uku Rimis, Türi Konsumis, Paide Maksimarketis ja Rannamõisa Selveris Haapsalu lähistel.

Noored Kotkad koguvad mälestusi

Noorkotkad mälestamad Rakveres 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid. Foto: Hannes Reinomägi

Noorte Kotkaste ettevõtmisena kogutakse sel aastal mälestusi kaitseliidu noorteorganisatsiooni Noored Kotkad liikmete tegevusest aastatel 1989-2000.

Kui on teada, et Lääne-Virumaal elab mõni endine noorkotkas või inimene, kellel on mälestusi Viru maleva Noorte Kotkaste organisatsiooni kunagistest tegemistest, oodatakse teavet aadressil hannes.reinomagi@kaitseliit.ee või telefonil 529 3944 (Hannes Reinomägi).

Saab helistada ka Viru Noorte Kotkaste malevapealik Tarmo Mattile (520 0646), kes aitab korraldada mälestuste kogumist ja talletamist.

Teretulnud on ka sellest ajajärgust säilinud dokumendid, fotod, muu kirjalik või esemeline materjal Noorte Kotkaste tegevuse kohta. Fotode edastamisel palutakse fotode juurde märkida ka selgitused, mida ja keda on neil kujutatud. Palume lisada ka saatja kontaktandmed lisainfo või täpsustuste tarvis.

Noorte Kotkaste Viru malev kogub mälestusi oktoobri lõpuni. Kogutu toimetatakse kokku ajalooraamatusse detsembris.

Inimesi kutsutakse üles linde aknaklaasidesse lendamisest säästma

Siidisabad. Foto: Aarne Tuule

Möödunud nädalavahetusel teatati paljudest kohtadest üle Eesti akendesse lennanud ja hukkunud siidisabadest. Põhjus seisneb selles, et siidisabad ja mitmed teised linnuliigid ei taju klaasi takistusena. Linnud petab ära klaasilt peegelduv taevas ja puud ning ka läbi ruumi paistvad aknad. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub üles nende hoonete juures, kus sellised õnnetused praegu või iga-aastaselt juhtuvad, muutma klaaspinnad lindudele paremini märgatavaks.

Suureks abiks on see, kui potentsiaalselt ohtlikele klaaspindadele kinnitada vähemalt lindude rände ajaks mõned nähtavad elemendid, näiteks paberist lõigatud lumehelbed, päkapikud, aknale kleebitud vahtralehed vm, piisab ka maalriteibi ribadest või värvilisest märkmepaberist. Nurgaakende või läbi ruumi paistvate akende puhul võib aidata ühele poole kardina ettetõmbamine. Lindude kokkupõrkeriski on võimalik vähendada ka juba hoonete asukoha ja ümbruse planeerimisel ning arhitektuursete lahendustega. Näiteks on leiutatud spetsiaalne ultraviolettvalgust peegeldav aknaklaas, mis on lindudele nähtav.

Loe edasi: Inimesi kutsutakse üles linde aknaklaasidesse lendamisest säästma

Pildista, mida sa sööd!

Paljud inimesed teevad oma igapäevasest toidust pilte ning jagavad neid teistega Facebookis, erinevates foorumites ja fotoportaalides.

Selleks, et jäädvustada, mida Eesti rahvas 2012. aastal sööb, korraldab Eesti Rahva Muuseum näituse „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ raames fotovõistluse „Pildista, mida Sa sööd!“ Otsime vastuseid mitmetele toiduga seotud küsimustele: kust tuleb toiduvalmistamiseks vajalik tooraine; kuidas toitu valmistatakse; kuidas, kus ja kellega einestatakse; mida meie toit meist räägib?
Palun saatke muuseumile foto oma toidust! Nii aitate koguda tänapäeva argikultuuri ning pakute näitusetegijatele aruteluainet erinevatel toiduga seotud teemadel.
Kampaania kestab 19. septembrist 31. oktoobrini ning novembris teeb muuseum saadetud fotodest näituse. Võitjate vahel läheb loosi palju põnevaid ja maitsvaid auhindu!
Küsimuste korral kirjutage: omalood@erm.ee

Loomakaitsjad kutsuvad üles loomi mitte hülgama

Juba kolmandat aastat korraldab Eesti Loomakaitse Selts varasügist kampaaniat, mille raames pannakse inimestele südamele oma lemmikloomi suvekodudest endaga kaasa võtma ning märkama mahajäetud lemmikloomi.

“Suve lõpupoole ja sügise alguses saabub seltsi infotelefonile sadu teateid lemmikloomadest, kes on hüljatud suvilatesse ja maakodudesse. Inimesed võtavad suve alguses suvilasse oma puhkuseperioodiks koera- või kassipoja, kuid hülgavad looma suvilast lahkudes,” selgitas Eesti Loomakaitse Seltsi üldjuht Evelyn Valtin. Valtini sõnul tekivad sedalaadi hülgamise tulemusena kasside ja koerte kolooniad, levivad haigused ning loomad kannatavad ja paljud neist surevad.

Valtini sõnul kulub seltsil aastas kümneid tuhandeid eurosid vastutustundetute loomaomanike poolt hüljatud loomade päästmiseks ja abistamiseks. “Eestis on loomade hülgamine seadusega keelatud ja kriminaalkorras karistatav,” märkis ta. “Seni aga, kuni Eestis ei kehti üleriigiline kohustus lemmikloomade kiipimiseks ja registrisse kandmiseks, on hülgajaid pea võimatu tabada, rääkimata nende vastutusele võtmisest,“ kirjeldas Valtin olukorra keerukust.

„Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?“ sõnum on nii Eesti Loomakaitse Seltsi sügiskampaania plakatitel kui ka Eesti Rahvusringhäälingu kanalite kaudu levival video-ja audioklipil. Teavituskampaania info levitamisega on kaasa tulnud AS Edelaraudtee ja OÜ Meediavõrk. Eesti Loomakaitse Selts kutsub ka kõiki omavalitsusi üles osalema kampaanias ning levitama teavet kohalike elanike hulgas. Samuti soovib selts kohalike omavalitsuste poolset kõrgendatud tähelepanu seoses hüljatud ja hulkuvate loomadega ning taolistel juhtudel ka kiiret reageeringut loomahülgajate kindlakstegemisel ja abi osutamisel.  Loe edasi: Loomakaitsjad kutsuvad üles loomi mitte hülgama

Üleskutse: süüta küünal hukkunud loomade mälestuseks

Täna, 18. augustil on rahvusvaheline kodutute loomade mälestamispäev. Selle raames kutsub Eesti Loomakaitse Selts (ELS) kõiki üles süütama küünal mälestamaks neid hüljatud loomi, kes on meie seast lahkunud või kannatavad inimeste ükskõiksuse ja hoolimatuse tõttu.

“Peame tänast päeva eriti oluliseks, sest just kodutud loomad on need, keda enamasti enda ümber ei märgata,” selgitas seltsi juhatuse liige Tania Selart. “Paljud neist loomadest on koduta jäänud seetõttu, et omanik nad ükskõikselt hülgas. Paraku on ka Eesti loomade varjupaigad ja hoiukodud ülekoormatud. Abivajajaid on kordades enam kui nende abistamiseks mõeldud vahendeid.” Selart lisas, et aastas abistavad kohalikud loomade aitamise eesmärgil loodud ning sadu vabatahtlikke ühendavad organisatsioonid tuhandeid hüljatud ja kodutuid loomi. “Tuhanded loomad on endiselt aga tänaval,” nentis ta.

“Peame tänast päeva eriti oluliseks, sest just kodutud loomad on need, keda enamasti enda ümber ei märgata,” selgitas seltsi juhatuse liige Tania Selart. “Paljud neist loomadest on koduta jäänud seetõttu, et omanik nad ükskõikselt hülgas. Paraku on ka Eesti loomade varjupaigad ja hoiukodud ülekoormatud. Abivajajaid on kordades enam kui nende abistamiseks mõeldud vahendeid.” Selart lisas, et aastas abistavad kohalikud loomade aitamise eesmärgil loodud ning sadu vabatahtlikke ühendavad organisatsioonid tuhandeid hüljatud ja kodutuid loomi. “Tuhanded loomad on endiselt aga tänaval,” märkis ta.  Loe edasi: Üleskutse: süüta küünal hukkunud loomade mälestuseks

Töötalgud “Lapsed peavad kasvama kodus”

Facebookis levib üleskutse 7-lapselise pere abistamiseks töötalgudega.

“Keava alevis elab Lundverite pere, kus kasvab 7 alaealist last. Pere elab endises haigla hoones, mida on jõudumööda remonditud.” seisab üleskutses. “Paraku põles eelmisel talvel maja kaks korda, misjärel jäi elamiskõlblikuks ainult 2 tuba. Selle tagajärjel andis Kehtna vald kohtusse hagi laste perest äravõtmiseks ja asenduskodudesse paigutamiseks, kuna kodus pole elamistingimusi. Kohus andis korralduse 1.juuliks remontida põlenud ruumid.
Sellega tuli pere toime, puudub ainult siseviimistlus, aga ruumid on elamiskõlblikud. Vald sellega aga ei leppinud ning esitas uue nõudmise – augusti lõpuks olgu remonditud ka köök ja esik, muidu võetakse lapsed ikkagi ära. Samuti olgu ette näidata kogu järgmise talve küte. On raske rahaliselt, kuna tööl käib ainult isa, ema on lastega kodune, väikseim on ühene.”

Täpsem info Facebookis.

Ööjooksu korraldajad koguvad kilomeetrite jagu elamusi

Eesti Ööjooksul vallutas Rakvere tänavaid enam kui 6000 inimest. Iga kogutud kilomeeter võrdus elamusega, millest Ööjooksu korraldustoimkond kogub kokku värvikaid lugusi.

Eesti Ööjooksu korraldustoimkond kogub kokku videvikus Rakvere linnatänavaid vallutanud jooksjate, kepikõndijate ja niisama lustijate lood. Oma emotsioone vabas vormis kirja panema ja edastama on oodatud kõik sulesepad ja lihtsalt aktivistid. Loe edasi: Ööjooksu korraldajad koguvad kilomeetrite jagu elamusi

Anneta suveraamatukokku raamatuid!

Tartu loomemajanduskeskus kutsub lahkeid inimesi üles annetama lugemisvara loodava suveraamatukogu jaoks. Oodatud on nii lastele kui ka täiskasvanutele mõeldud kirjandus (juturaamatud, populaarteaduslikud jm ajakirjad, koomiksid jne), mida suvel võrkkiiges lesides mõnus lugeda oleks.

Suveraamatukogu avatakse 20. mail Antoniuse õues. Raamatuid saab tuua Kalevi 15 esimese korruse fuajeesse (avatud E−R 10−17.30, L 10−16) ning Antoniuse õue meistrite maja fuajeesse (Lutsu 3, T−R 12−18).

Rakvere õhtukool ootab vilistlaste mälestusi

Tänavu möödub 65 aastat Rakvere õhtukeskkooli (töölisnoortekooli, praeguse täiskasvanute gümnaasiumi) asutamisest.

Seoses tähtpäevaga on kooli vilistlastelt oodatud mälestused ja meenutused aadressil: Elle Allikvee, Rakvere täiskasvanute gümnaasium, Rohuaia 12, Rakvere. Eriti oodatud on nende vilistlaste kirjutised, kes õppisid koolis 1950ndatel.

28. aprillil kell 14 tähistab Rakvere täiskasvanute gümnaasium aktusega Rakvere rahvamajas kooli 65. tegutsemisaastat. Juubeliaasta puhul annab kool välja vilistlaste kogumiku.

Kokkutuleku korraldamise toimkond

Põllumajandusmuuseum uurib maakinokülastajaid

Eesti põllumajandusmuuseum kutsub Nõukogude ajal maakinosid külastanud inimesi kirja panema oma mälestusi maakinovõrgu tegevuse kohta.

Küsimused on mõeldud kirjutamisel pidepunktideks, oodatud on ka vabas vormis kirjutised. Võimalikud on ka intervjuud.

  • Kus näidati filme ja kui kaugel asus see koht Teie kodust?
  • Kui tihti seal filme näidati ja kui sageli vaatasite Teie?
  • Milliseid üritusi toimus enne või pärast kinoseansse (tantsuõhtud, loengud, pallimängud jne)? Kui olulised need inimestele kinoga võrreldes olid?
  • Milliseid teisi võimalusi kokkusaamiseks leidus ümbruskonnas?
  • Kust saite informatsiooni filmide näitamise kohta?
  • Kas rahvas sai filmide valikul ise osaleda?
  • Millised mängufilmid inimestele kõige rohkem meeldisid? Nimetage kõige enam meeldejäänud filmid.
  • Mida mäletate kinomehhaanikutest, kinovõrgu ühiskondlikest organisaatoritest?
  • Millistel kellaaegadel toimusid seansid? Kas neid toimus ka hommikuti?
  • Kas korraldati temaatilisi linastusi või festivale? Milliseid?
  • Milliseid populaarteaduslikke ja harivaid filme näidati? Kas neid näidati ainult enne mängufilme või oli neist ka eraldi programme?
  • Mida mäletate põllumajandusteemaliste filmide kohta? Kas majandid tellisid neid eraldi esitusteks? Kas neist oli kasu?
  • Kas Teie piirkonnas tegutses valgusleht (käsitsi filmilindile kirjutatud teateleht, mida esitati enne filmiseanssi ekraanil)? Millist informatsiooni see vahendas?
  • Kuidas kinovõrk ja kinoskäimine aja jooksul muutusid? Mis muutus, kui hakkas levima televisioon?

Oodatud on ka fotod, kinopiletid, plakatid jne.
Vastused palutakse saata hiljemalt 1. septembriks 2012. a. aadressil Eesti Põllumajandusmuuseum, Pargi 4, Ülenurme vald, 61714 Tartumaa või kaarel.vissel@epm.ee .

Kogumise tulemused tehakse teatavaks 22. novembril, kui Eesti põllumajandusmuuseumis toimub maakinoõhtu, kuhu
kõik on oodatud. Esitatakse filmiprogramm Nõukogude põllumajandusteemalistest filmidest ja avatakse näitus. Linastub film „Ideaalmaastik” (1981).

Eesti Loomakaitse Seltsi pühadeaegne üleskutse

Soovime, et meie kodu oleks koht, kus tunneme end turvaliselt ja privaatselt. Päevatööst väsinuna naastes töölt koju, pakub kodu võimalust tunda end vabalt ja mugavalt, et järgmiseks päevaks olla igati vormis ja väljapuhanud. Taimed puhkavad looduses, et ilmade soojenedes taas elule ärgata. Tundub, et ka kõik metsaelanikud on talveunne suikunud, sest metsas on kõik nii vaikseks ja rahulikuks muutunud.

Väljas puhuvad külmad tuuled ja vahelgi tuisud, maapind hakkab külmuma. Sisemuses tiksub vaikne tõdemus, et tuleb sobivad riided selga panna. Ja seda teeb inimene, kellel on lähedase (pereliikmed) ja võimalused.

Mida aga teeb kass või koer või mõni muu lemmikuna peetav loom, kes on kunagi, kas hüljatud hoolimatu inimese poolt või kes on sündinud tänaval?

Kindlasti mitte ei ole neil sooja ja mugavat pesa või ulualust, kindlasti ei lähe nad puhkereziimile ega suiku talveunne. Vastupidiselt inimesele, hakkavad nad veelgi aktiivsemalt otsima toidupalukesi, mis annaks neile energiat elada üle külm ja tuuline talv. Vähestel koertel ja kassidel on helgem tulevik, kes leiavad läbi varjupaikade ja hoiukodude endale uue ja hoolitseva pere. Eesti Loomakaitse Selts kutsub Sind: „Kingime loomadele paremad jõulud“. Teeme KOOS jõulukingituse abivajavatele loomadele. ELS soovib, et inimesed märkaksid ka jõulude aegu enda ümber abivajavaid loomi ja linde. Toeta seltsi tegevust annetusega, mida kasutatakse abivajavate loomade ravimiseks, nende toitmiseks ja nende eest hoolitsemiseks.

2010 aasta jooksul abistas Eesti Loomakaitse Selts 1300 looma ligi 56 000 euro väärtuses. Nõustas vähemalt 6011 eraisikut ning tegi loomade abistamiseks kokku 390 pöördumist VTA-le, politseile, keskkonnainspektsioonile ja kohalikule omavalitsusele.

Toetuse avaldamiseks helista telefonidele 900 7225 annetades 2 eurot ja 900 7200 annetades 5 eurot.

ELS-i tegevust saad toetada, kandes sobiva rahasumma ELS-i kontole SEB pangas numbrile 10002019856000 või Swedbanki numbrile 221041248998 märksõnaga “Jõulukingitus loomadele“.

Leitud abivajavast lemmikloomast teavita kindlasti lähimat loomade varjupaika või kohalikku omavalitsust, et loom saaks võimalikult kiiresti abi. Leides vigastatud metslooma või linnu, teata sellest keskkonnaameti lühinumbril 1313 või päästeametile numbril 112.