Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Kevad lipsab käest, pool maid juba läbi.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
 Foto: forum.automoto.ee Europarlamendi saadik Ivari Padar kutsub kõiki eestimaalasi üles saatma talle pilte ja mälestuslugusid isetehtud traktoritest. Algatuse tulemusel sünnib raamat “101 isevalmistatud traktorit”. Ettevõtmisele aitavad kaasa noortalunike ühendus ja põllumajandusmuuseum.
Ivari Padari üleskutse:
Head inimesed!
Eestimaal ringi sõites olen ikka imestanud, mida kõike inimesed vanaraua vastuvõttu kokku ei too. Vahel on õige valus vaadata, kuis mõni inimesi aastaid truult teeninud põllutööriist on oma viimsel teekonnal vanarauaplatsile sulatusahju toodud. Ajaloo säilitamise suhtes tundliku inimesena on mul seda üpris valus kaeda, aga eks elu läheb ikka omasoodu edasi.
Eriti valus on, kui vanaraua hulka on sattunud mõni esivanemate meisterdatud raudruun, väga erinevatest juppidest kokku sobitatud kohapealse inseneritarkuse kehastaja. Eks 1970-80ndatel olid oma põllulapi harimise võimalused ehk see, mida adra ette seada, õige piiratud: tellida kas ametlikult või siis mitteametlikult “pooliku” eest majandi traktor või kasutada majandi hobust ehk teisisõnu seada eite-taati vaoajaja rakkesse.
Jätka lugemist »
 Otepää. Foto: Margus Mäll 4. mail toimub üle-eestiline talgupäev Teeme Ära 2013, mille raames plaanitakse Otepääl, Pühajärve rannas ja pargis korraldada selle päeva suurimad korrastustalgud. Korraldajad ootavad talgutele üle 200 inimese.
Pühajärve rand ja park on ammusest ajast olnud üks Lõuna-Eesti atraktiivsemaid suvituskohti. Pühajärv, mille ääres rand asub, on Otepää kõrgustiku ja looduspargi suurim järv. Pargialal harrastatakse ka tervisesporti. Pühajärve ranna umbes 250 meetri pikkune liivarand meelitab suveperioodil palju inimesi suvitama. Lisaks ranna puhtal liival peesitamisele ja veel puhtamas vees suplemisele on võimalus laenutada paati, mängida palli, lasta vette liugu ning nautida söögi- ja joogipoolist. Seda oskavad hinnata nii lähedalt kui ka kaugelt kokku voorivad rannalised ning piiritagused asjatundjadki on seda meelt, et Pühajärve rand on üks parimaid Eestis. Pühajärve rannas tehti viimati suuremaid korrastustöid aastal 2006.
Siim Kalda, MTÜ Otepää Üritused juhatuse liikme sõnul kattusid Otepää valla kodanike ja ettevõtjate huvid ning selle tulemusena on 4. mail plaanis korralda Eesti suurimad talgud, mille käigus saab Pühajärve rand ja park värske ilme algava suvehooaja eel. Talgutel tehtavate tööde nimekiri on väga pikk, alustades riisumisest kuni ohtlike puude langetamiseni välja. Koostegemise päeval ootab talgulisi soe supp, värskendavad joogid ning laulu- ja tantsuetteasted.
Pühajärve ranna ja pargi talgute kohta leiab lisainfot ning sellele saab registreeruda interneti aadressil http://talgud.teemeara.ee/events/puhajarve-ranna-ja-pargi-korrastustood-algava-suvehooaja-eel
Plaanis on KUMA raadios hakata kord kuus saatesarja „Kõrvemaa raadio” raames rääkima ajaloolise Kõrvemaa teemadel.
Kõrvemaa jääb rohkem või vähem kolme maakonda ja seitsmesse valda. Maakonniti palju Harjumaale, keskmiselt Lääne-Virumaale ja natuke Järvamaale. Valdadest palju Aegviidu ja Kuusalu valda, keskmiselt Anija ja Albu valda ning natuke Tapa ja Kadrina valda, killuke koguni Vihula valda (Laukasoo).
Rääkida on palju ja seda eelkõige läbi huvitavate inimeste prisma. Kõrvemaa on suur ja huvitav maa, kus on toimunud palju huvitavat juba enne jääaega ja vaatamata suhteliselt hõredale asustusele on seal praegugi palju huvitavat. Seda nii looduse kui ka inimese seisukohalt võetuna. Rääkida on palju: maastiku kujunemine ehk jääaeg, kunagine Vene sõjaväe polügoon, nüüdne kaitseväe polügoon, kultuurilugu (Aegviidu, Vargamäe), looduskaitse, looduse uurimine, elu tagasitoomine maale ja arengud tänapäeval, üritused jne. Rääkima võiks kutsuda kõiki, kes seda oskavad ja soovivad: looduskaitsjaid, biolooge, jahindustegelasi, turismitegelasi, uue elu arendajaid, kohapeal elavaid inimesi ja turiste, pedagooge jne.
Ilma konkreetse liidrita raadiosari ise ei stardi ega käivitu. Vaja on leida asjalik uus inimene, kes liidrirolliga hästi hakkama saab. Allakirjutanu ise liidriks ei pretendeeri. Kel asja vastu huvi, võiks võtta ühendust allakirjutanuga aadressil marek53@hot.ee või lauatelefoni numbril 322 0662.
Marek Vahula, wabakutseline
 Võru maavalitsus ja Võrumaa omavalitsuste liit ootavad 7. veebruariks taotlusi maakonna vapi- ja teenetemärgi määramise kohta. Samuti oodatakse kandidaate Võrumaa aunimetuse tiitlitele.
Aunimetusi omistatakse järgmistes kategooriates:
- ·kultuurielu edendaja
- ·hariduselu edendaja
- ·sotsiaal- või tervishoiutöötaja
- ·omavalitsus- või riigiametnik Võru maakonnas
- ·omavalitsus- või riigiametnik väljastpoolt Võru maakonda
- ·maaelu/külaelu edendaja või MTÜ
Taotlused esitada kirjalikult või elektrooniliselt Võru maavalitsusele hiljemalt 7. veebruariks. Taotluse vormid ja lisainfo maakonna veebilehel http://www.werro.ee/maakond/tunnustus
Igal aastal tunnustab vabaühenduste liit EMSL kodanikuühiskonna parimaid liikmeid, valides aasta jooksul enim kodanikuühiskonna arengule kaasa aidanud. Kandidaate saavad üles seada kõik, valiku nende vahel teeb EMSLi nõukogu.
ESITA 2012. AASTA TEGIJAD ENNE JÕULE!
Varasemalt pärjatuid näeb siin.
Aasta tegijaks saab see, kes on ühiskonnas midagi uut liikuma pannud, loonud või muutnud. Ta ei pea mägesid liigutama, tunnustamist väärib ka väike heategu. Mägi oleks muidugi parem …
EMSL korraldab konkurssi juba 1996. aastast. Läbi aegade on parimaid selgitatud kategooriates nagu aasta mittetulundusühing, aasta sihtasutus, aasta ettevõte, aasta avaliku võimu asutus, aasta eraannetaja, aasta vabatahtlik, aasta missiooniinimene ja aasta tegu. Mõned kategooriad oleme aja jooksul ühendanud, mõned lisanud, mõnest ka loobunud – näiteks aasta vabatahtlikke tunnustatakse juba mitmendat aastat eraldi Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse eestvedamisel 5. detsembril tähistatava vabatahtlike päeva kandis.
Viimastel aastatel on aasta tegijate tänuüritus korraldatud koos Riigikogu esimehe Ene Ergmaga Toompea lossi valges saalis.
 Toidupanga jõulukuistel toidukogumispäevadel on rakendust vähemalt 1000 vabatahtlikule abilisele.
Detsembri lähenedes kutsuvad toidupangad häid inimesi, kes ei pea paljuks kinkida mõned tunnid oma isiklikust ajast, tulema kauplustesse appi toidukogumispäevi läbi viima. Registreerimine on alanud. Kui kõik vahetused täituvad, kujuneb sellest vabatahtlike osavõtu poolest uus rekord.
Eesti toidupanga hinnangul on Eestis oluliselt üle 100 000 inimese, kellel on raskusi igapäevase toidu hankimisega. Peredes, kes elavad absoluutses vaesuses, kasvab 45 000 last. Nende perede vajadusi silmas pidades on alustanud Eesti toidupangad traditsioonilist jõulukampaaniat, et koguda kõige vaesemate lastega perede tarvis lisakogus toidukaupa. Kaup jagatakse laiali jõuluajal.
Registreerimiskeskkond on leitav aadressilt osale.toidupank.ee.
Registreerida saab nii üksikisiku kui ka grupina, mis avab ettevõtetele, sõpruskondadele jt hea võimaluse jõulueelses ajas koos midagi head ning toredat ära teha.
„Arvestades, et töö käib kahes vahetuses – kella 12-15 ja 15-18 – on kahe nädalavahetuse peale kokku vaja 17. kauplusesse 1000–1300 vabatahtlikku abilist,“ arvutas vabatahtlike koordinaator Ines Jakobson. „Need inimesed aitavad meil jagada infot ning võtavad vastu poekülastajate poolt annetatavat toidukaupa. Iga kätepaar on väga oluline.“
Toidukogumispäevad toimuvad 8.–9. ja 15.–16. detsembril. Tallinnas: Haabersti Rimis, Sõpruse Rimis, Ülemiste Rimis ja Lasnamäe Cenrtumi Rimis. Mujal Eestis: Tartu Rebase Rimis, Tartu Lõunakeskuse Rimis, Haapsalu Rimis, Jõhvi Rimis, Rakvere Põhjakeskuse Rimis, Narva Rimis, Pärnu Rimis, Võru Rimis, Viljandi Centrumi Rimis, Viljandi Uku Rimis, Türi Konsumis, Paide Maksimarketis ja Rannamõisa Selveris Haapsalu lähistel.
 Noorkotkad mälestamad Rakveres 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid. Foto: Hannes Reinomägi Noorte Kotkaste ettevõtmisena kogutakse sel aastal mälestusi kaitseliidu noorteorganisatsiooni Noored Kotkad liikmete tegevusest aastatel 1989-2000.
Kui on teada, et Lääne-Virumaal elab mõni endine noorkotkas või inimene, kellel on mälestusi Viru maleva Noorte Kotkaste organisatsiooni kunagistest tegemistest, oodatakse teavet aadressil hannes.reinomagi@kaitseliit.ee või telefonil 529 3944 (Hannes Reinomägi).
Saab helistada ka Viru Noorte Kotkaste malevapealik Tarmo Mattile (520 0646), kes aitab korraldada mälestuste kogumist ja talletamist.
Teretulnud on ka sellest ajajärgust säilinud dokumendid, fotod, muu kirjalik või esemeline materjal Noorte Kotkaste tegevuse kohta. Fotode edastamisel palutakse fotode juurde märkida ka selgitused, mida ja keda on neil kujutatud. Palume lisada ka saatja kontaktandmed lisainfo või täpsustuste tarvis.
Noorte Kotkaste Viru malev kogub mälestusi oktoobri lõpuni. Kogutu toimetatakse kokku ajalooraamatusse detsembris.
 Siidisabad. Foto: Aarne Tuule Möödunud nädalavahetusel teatati paljudest kohtadest üle Eesti akendesse lennanud ja hukkunud siidisabadest. Põhjus seisneb selles, et siidisabad ja mitmed teised linnuliigid ei taju klaasi takistusena. Linnud petab ära klaasilt peegelduv taevas ja puud ning ka läbi ruumi paistvad aknad. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub üles nende hoonete juures, kus sellised õnnetused praegu või iga-aastaselt juhtuvad, muutma klaaspinnad lindudele paremini märgatavaks.
Suureks abiks on see, kui potentsiaalselt ohtlikele klaaspindadele kinnitada vähemalt lindude rände ajaks mõned nähtavad elemendid, näiteks paberist lõigatud lumehelbed, päkapikud, aknale kleebitud vahtralehed vm, piisab ka maalriteibi ribadest või värvilisest märkmepaberist. Nurgaakende või läbi ruumi paistvate akende puhul võib aidata ühele poole kardina ettetõmbamine. Lindude kokkupõrkeriski on võimalik vähendada ka juba hoonete asukoha ja ümbruse planeerimisel ning arhitektuursete lahendustega. Näiteks on leiutatud spetsiaalne ultraviolettvalgust peegeldav aknaklaas, mis on lindudele nähtav.
Jätka lugemist »
 Paljud inimesed teevad oma igapäevasest toidust pilte ning jagavad neid teistega Facebookis, erinevates foorumites ja fotoportaalides.
Selleks, et jäädvustada, mida Eesti rahvas 2012. aastal sööb, korraldab Eesti Rahva Muuseum näituse „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ raames fotovõistluse „Pildista, mida Sa sööd!“ Otsime vastuseid mitmetele toiduga seotud küsimustele: kust tuleb toiduvalmistamiseks vajalik tooraine; kuidas toitu valmistatakse; kuidas, kus ja kellega einestatakse; mida meie toit meist räägib? Palun saatke muuseumile foto oma toidust! Nii aitate koguda tänapäeva argikultuuri ning pakute näitusetegijatele aruteluainet erinevatel toiduga seotud teemadel.
Kampaania kestab 19. septembrist 31. oktoobrini ning novembris teeb muuseum saadetud fotodest näituse. Võitjate vahel läheb loosi palju põnevaid ja maitsvaid auhindu!
 Juba kolmandat aastat korraldab Eesti Loomakaitse Selts varasügist kampaaniat, mille raames pannakse inimestele südamele oma lemmikloomi suvekodudest endaga kaasa võtma ning märkama mahajäetud lemmikloomi.
“Suve lõpupoole ja sügise alguses saabub seltsi infotelefonile sadu teateid lemmikloomadest, kes on hüljatud suvilatesse ja maakodudesse. Inimesed võtavad suve alguses suvilasse oma puhkuseperioodiks koera- või kassipoja, kuid hülgavad looma suvilast lahkudes,” selgitas Eesti Loomakaitse Seltsi üldjuht Evelyn Valtin. Valtini sõnul tekivad sedalaadi hülgamise tulemusena kasside ja koerte kolooniad, levivad haigused ning loomad kannatavad ja paljud neist surevad.
Valtini sõnul kulub seltsil aastas kümneid tuhandeid eurosid vastutustundetute loomaomanike poolt hüljatud loomade päästmiseks ja abistamiseks. “Eestis on loomade hülgamine seadusega keelatud ja kriminaalkorras karistatav,” märkis ta. “Seni aga, kuni Eestis ei kehti üleriigiline kohustus lemmikloomade kiipimiseks ja registrisse kandmiseks, on hülgajaid pea võimatu tabada, rääkimata nende vastutusele võtmisest,“ kirjeldas Valtin olukorra keerukust.
„Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?“ sõnum on nii Eesti Loomakaitse Seltsi sügiskampaania plakatitel kui ka Eesti Rahvusringhäälingu kanalite kaudu levival video-ja audioklipil. Teavituskampaania info levitamisega on kaasa tulnud AS Edelaraudtee ja OÜ Meediavõrk. Eesti Loomakaitse Selts kutsub ka kõiki omavalitsusi üles osalema kampaanias ning levitama teavet kohalike elanike hulgas. Samuti soovib selts kohalike omavalitsuste poolset kõrgendatud tähelepanu seoses hüljatud ja hulkuvate loomadega ning taolistel juhtudel ka kiiret reageeringut loomahülgajate kindlakstegemisel ja abi osutamisel. Jätka lugemist »
|
Õunapuu otsast
ja vao vahelt
|
