Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Õunad praksuvad, hambad plaksuvad."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Nopi mind enne, kui tuul mu puhub.

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2016
E T K N R L P
« nov    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Väärikas kingitus väärikale rahvale Eesti Vabariigi
100. sünnipäeva puhul

Eesti lipud. Foto: uuseesti.ee

Eesti lipud. Foto: uuseesti.ee

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise aeg on peagi päral: juba tuleval, 2017. aastal hakkame me kõik, riik ja rahvas üheskoos, sellest suurest sündmusest osa saama. Eesti riigikantselei-EV100 juhtrühm ja Külaliikumine Kodukant on võtnud ühiselt südameasjaks, et meie riigi juubeli tähistamine jõuaks igasse Eestimaa nurka, ka kõige kaugemasse.

Eestlased on end ikka uhkusega maarahvaks pidanud, enam kui ehk ükski teine Euroopas. Just maarahval, meie külakogukondadel, on ka EV100 sündmuste sündimise ja teoks saamise juures eriline roll.

100 on väga suur ja uhke number, mis näitab, et meie riigil on seljataga sajandipikkune minevik ning ees ootamas loodetavasti sajanditepikkune tulevik. Tulevikku suunatud on ka meie „EV100 igas külas” – kingitus, mille me saame teha endale, oma külale, oma kogukonnale, sest meie ise ju olemegi see riik, kes oma suurt sünnipäeva tähistab.

Milline on üks väärikas kingitus väärika riigi väärikale rahvale?

Eks ikka selline, millest tunnevad rõõmu ja saavad kasu nii oma küla ja kogukond kui ka need, kes külla tulevad. Selline, mis ise ning üheskoos, südame ja mõttega tehtud. Oma- ja oma kogukonna näoline, millist teist täpselt samasugust kusagil mujal ei leidu. On aeg oma kodukohas ühiselt ringi vaadata – kindlasti on siin midagi, mille tegemisest ammu unistatud, mõeldud, millest puudust tuntud. Või ehk on teie kogukonnas hoopis midagi sellist väärtuslikku, mis aegadega kaduma läinud ja nüüd taasavastamist ootab?

Nüüd – Eesti 100. sünnipäeval – ongi aeg sellised mõtted ja unistused üles leida, teoks teha, ellu kutsuda. Olgu selleks siis külaväljaku, kiigeplatsi vms rajamine; küla kroonika, laulu, kokaraamatu vm kirjutamine; mõnele uuele kogukondlikule tavale aluse panemine või vana tava taaselustamine; kogukonnale olulisele paigale/hoonele/vms uue elu andmine ja ikka nii edasi – tähtis on, et EV100 ajal loodu/ellu kutsutu/rajatu jääks ja oleks kõigile rõõmuks ka tulevikus, kui sünnipäev seljataga. Tähtis on, et see oleks ise, ühiselt ja südamega tehtud – just nii suur või väike, kui on tegijast kogukond.

Külaliikumine Kodukant on võtnud kingitegijatele toeks olla – kõigis Eesti maakondades on üks tubli ja tore inimene, kellelt saab nõu ja abi igaüks, kes maarahva suures ühiskingituses „EV100 igas külas” kaasa lüüa tahab. Jätka lugemist »

Rohelised algatasid Rail Balticu petitsiooni

Rongiga Eestimaa raudteedel, pildil Pärnus Foto Urmas SaardErakond Eestimaa Rohelised, Noored Rohelised ja Ökoriik Eesti algatasid rahvaalgatus.ee keskkonnas petitsiooni “Eestimaa kaitseks”. Petitsiooniga nõutakse Rail Balticu kulgemist mööda olemasolevat raudteekoridori suunal Tallinn-Tartu-Riia ja teema arutamist riikliku tähtsusega küsimusena Riigikogus.

“Kuni suuri muudatusi looduses tehtud pole, saab inimeste paberil tehtud ekslikke kavatsusi ikka muuta,” selgitas Noorte Roheliste juhatuse liige Joonas Laks.

Petitsiooniga kutsutakse otsustajaid üles loobuma täiesti uue trassi ehitusest ning soovitakse olemasoleva raudteevõrgu rekonstrueerimist. See loob head rahvusvahelised raudteeühendused mõistliku hinnaga ning säästab keskkonda.

“Majanduslikult pole otstarbekas ehitada 21. sajandil 19. sajandi raudteed,” ütles Erakond Eestimaa Rohelised esimees Aleksander Laane. “Me ei saavuta Rail Balticu praeguse variandiga lennukiga võrreldavat kiirust, et liikuda näiteks Berliini, ega paranda märkimisväärselt ka Eesti elanike igapäevaelu. Kogu plaan tuleb mõistlikumaks, loodushoidlikumaks ja ratsionaalsemaks ümber teha, et sellest saaksid kasu võimalikult paljud Eesti elanikud,  Roheliste arvates peaks ainuüksi uue trassi hoolduskulud, mis on tõenäoliselt palju suuremad kui 50 miljonit eurot aastas, maksumaksjat mõtlema panema. Seda raha Euroopa Liidust ei saa ja juba praegu on Eesti raudtee-dotatsioonide maksmisega hädas. Meil on tõsine oht avastada end olukorras, kus Eesti riik hakkab tervishoiu- ja sotsiaalkulutuste arvelt ebafunktsionaalsele raudteele peale maksma.”

Petitsiooni “Eestimaa kaitseks” saab ID-kaardiga allkirjastada portaalis rahvaalgatus.ee .

VTA vastus loomakaitsjatele: kontrollime rändtsirkustes loomade heaolu

14. ja 15. juunil külastab Eestit Venemaa tsirkus, millega seoses on loomakaitseorganisatsioonid kutsunud üles saatma palvekirju Maaeluministeeriumile, VTA-le ning osalema tsirkusevastases meeleavalduses.

Rändtsirkus Sindis Foto Urmas Saard

Rändtsirkus Sindis. Foto: Urmas Saard

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) esindajad kohtusid ühise laua taga loomakaitsjatega, et jagada palvekirju saatnud inimeste muret tsirkuses kasutavate metsloomade pärast, teavitada huvigruppe ennetavatest tegevustest ning järelevalvest tsirkuse loomade heaolu tagamiseks.

VTA on saanud loomakaitseorganisatsioonide üleskutsel kodanikelt sadu palvekirju, mille eesmärk on toetada loomade tsirkuses kasutamise keeldu ja peatada juuni keskel Lätist Eestisse saabuv Venemaa loomatsirkus. “Meie vastus palvekirju saatnud kodanikele on, et me jagame nende muret ning teeme kõik oma võimuses, et teostada järelvalvet seadusest tulenevate nõuete täitmisel,” ütles VTA peadirektor Indrek Halliste . “See tähendab, et meie ülesanne on kontrollida ja veenduda, et Eestit külastavates rändtsirkustes on loomade heaolu tagatud seadusega ette nähtud viisil. Korraldaja peab täitma veterinaarnõuded ning tagama loomade tervise, heaolu ja liigiomased pidamistingimused.”

Jätka lugemist »

Verekeskus kutsub 17.-19. mail saarlasi doonoripäevadele

image002(1)Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus tuleb taas Saaremaale ning ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 17. mail kl 13-18 ja 18. mail kl 10-15 Kuressaare kultuurikeskuses toimuvale doonoripäevale. 19. mail on verekeskus Orissaares ning ootab doonoreid kl 10-14 Orissaare kultuurimajas.

Viimati käis verekeskus Saaremaal 22. ja 23. märtsil ning siis külastas Kuressaare kahte doonoripäeva 197 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 173 doonoril ning kokku saadi ligi 78 liitri hinnalist nestet. Orissaares käis verekeskus viimati küünlakuu alguses 12. veebruaril, mil külastusi oli 48 ja annetusi 46, kokku saadi üle 20 liitri verd.

Verekeskusel on viimasel ajal nappinud reesusnegatiivset verd ning haiglad on palju tellinud ka A-reesuspositiivsest verest valmistatud verekomponente, sestap on kõik endast ja teistest hoolivad inimesed  väga oodatud head tegema ning verevarusid täiendama.

Verekeskus tähistab maikuus oma 75. sünnipäeva. Nimelt teatas vabariikliku vereülekande jaama peaarst Herman Paul Rossmann 16. mail 1941 haiglatele, et vabariiklik vereülekande jaam on alustanud tegevust ning on võimalik saada verd transfusioonideks. Nii loetaksegi 16. maid vereteenistuse alguskuupäevaks. Loodud vereülekande jaamal oli 90 doonorit. Doonorite arv on võrreldes algusega enam kui kahesajakordistunud – 2015. aastal oli regionaalhaigla verekeskusel 19 488 doonorit, kes tegid kokku 32 528 vereloovutust.

Jätka lugemist »

Verekeskus kutsub rakverelasi 19. aprillil doonoripäevale

image003(2) Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama teisipäeval, 19. aprillil kella 10-14 Rakvere kultuurikeskuses (Kreutzwaldi 2) toimuvale doonoripäevale.

Verekeskusel on viimasel ajal nappinud reesusnegatiivset verd ning haiglad on palju tellinud ka A-reesuspositiivsest verest valmistatud verekomponente, sestap on kõik endast ja teistest hoolivad inimesed  väga oodatud head tegema ning verevarusid täiendama.

Kui verekeskus märtsi lõpus Rakvere ametikoolis käis, siis külastas doonoripäeva  100 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 83 doonoril ning doonorite perega liitus 11 esmadoonorit. Verevarud said tõhusa täienduse – Rakverest lahkus verekeskus ligi 38 liitri hinnalise nestega.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Minimaalne kahe vereloovutamise vaheline aeg peab olema 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.

Jätka lugemist »

Kutsumi’ katsõst ossa võtma!

Võro Instituudi ni Tarto Ülikooli tiidläse’ kutsva’ inemiisi mälehtämise katsõst ossa võtma.

Katsõ aigu tulõ meelen pitä’ lavva pääle esi kotussihe pantuid kujondit. Olõ-i vajja pelädä’, ku teil hindä meelest olõ-i kuiki hää meelenpidämine, mi jaos olõ-i võlssõ vastussit. Oodõdu’ omma’ inemise’, kink imäkeeles om võro, seto vai eesti kiil ni kiä omma’ vannusõn 18-65 aastakka. Katsõ võtt aigu nii 50 minotit. Katsit teemi’ aprili lõpun ni maikuu joosul Võro Instituudin (Tartu 48, Võro). Kiä meile appi tulõva’, noilõ annami’ tenotähes Kalevi sokolaaditahvli. Katsõst ossavõtmisõga avitat Eesti tiidüst.

Teedüs ja katsõlõ kirjapandminõ: Helen Plado (võro keelen): 5289139, helen.plado@ut.ee

Maria Reile (eesti keelen): maria.reile@ut.ee

Katsõlõ saa hinnäst kirja panda’ ka esi Doodle’i keskkunnan:

võro- ja setokeelitsele katsõlõ aadrõsi http://doodle.com/poll/ntkm38wwwxqspxkv pääl

eestikeelitsele katsõlõ aadrõsi http://doodle.com/poll/um9d4q5rvunygygp pääl.

Seod teedüst või jaka’ ka ummi perride ja sõpru siän.

Anna teada kodanikuühiskonna 2015. aasta tegijad!

aasta tegijad 2014

2014. aasta tegijad

Head kodanikud, on aeg. EMSL ootab kandidaate kodanikuühiskonna 2015. aasta tegijate tunnustamiseks.

Tunnustatakse aasta vabaühendust, aasta äriühingut, aasta avaliku võimu esindajat, aasta missiooniinimest, aasta tegu ja võibolla veel kedagi. Tähtis on, et kandidaat oleks midagi Eesti kodanikuühiskonna heaks ära teinud ja just 2015. aastal silma paistnud.

  • Aasta vabaühendus – eeskuju, liigutaja ja mõjutaja, ei pea tingimata registreeritud olema
  • Aasta avaliku võimu esindaja – asutus või inimene, Toompealt Torguni
  • Aasta äriühing – kes oleks enam kui sponsor
  • Aasta missiooniinimene – kes oleks enam kui hea kodanik
  • Aasta tegu – märgilisim mullune muutus kodanikuühiskonnas

Jätka lugemist »

Arvamus: Kodanikualgatus meie suurmeistri
Paul Kerese meelespidamiseks

Eestimaa talimängud males. Foto: erakogu.

Eestimaa talimängud males. Foto: erakogu.

Malesuurmeistri Paul Kerese sünnist möödub 7. jaanuaril 100 aastat.

Maleliidu koduleheküljel on 10. novembril avaldatud teade “07. 01.–10. 01. Tallinn, 25. rahvusvaheline kiirturniir “Meenutades Paul Kerest”". On see kõik, mis Eestis malemeistri austamiseks ette võetakse?

Spordiregistris on 45 maleklubi, maleliit ja EOK. Spordialade nimistus on 64 klubi 2695 harrastajaga ja 14 spordikooli 1152 harrastajaga. (64/269 Male 5 ; 14/1152) Need on numbrid aruandluse jaoks. Kuid pole statistikat, kui paljud vanuserühmade viisi Eestis malet oskavad või vähemalt kord aastas mängivad. On vaid süsteem: maleklubid, maleliit ja EOK.

Olen kahel aastal Õpetajete Lehes teinud ettepaneku vabatahtlikult koolides ainetunni arvel malet õpetada ja õppida:

http://opleht.ee/11350-etturid-teele/

http://opleht.ee/18136-voimalus-austada-malemeistrit/

Süsteemi koosseisus EOK, maleliit, maleklubid see ei huvita, sest see idee on tulnud neist sõltumatult väljastpoolt.

7 . jaanuar 2016. on neljapäev ja õpilastel on siis talvevaheaeg. Veel jõuaks kuu aja jooksul paaril tunnil nädalas mõttest huvitatud koolidel ja klassidel male algõpetus selgeks saada. Eesmärgiga pärast talvist vaheaega 10. jaanuaril üks tund koolis maletada, näiteks üks kuni kolm partiid pinginaabriga. (Kuigi meedias ületaks pinginaabriga maletamine uudise lävepaku ilmselt vaid siis, kui 7. jaanuaril Riigikogu saalis Riigikogu liikmed välgutaksid malet oma pinginaabriga. )

Igas maleseltskonnas võiks olla ka kohtunik, kes kõik mängijad (tingimusel, et pildil näha mõlemad maletajad ja malelaud malenditega) fotodel jäädvustaks. Need fotod võiks koguda spordimuuseumi tarvis (siis peab olema lisatud mängijad, koht, aeg, pildistaja nimi ja tulemus. Kuni 500 tähemärgiga selgitus/lugu.) Ajakirjanikud võivad näidata eeskuju.

Kui suuremalt mõelda, siis võib kutsuda suurmeistri meenutuseks maletama ja pilte saatma ka välismaal elavaid eestlasi, kõiki maailma maletajaid ja neid, kes selleks puhuks malekäigud selgeks saavad. Kindlasti väärib idee teatamist kõigile endistele Nõukogude Liidu rahvastele. Paul Kerese nimi pole unustatud.

Milline portaal võtab vaevaks malepildid koondada ja need spordimuuseumile edastada? Kas korraldada selleks hankekonkurss? Või jätkub missioonitunnet?

Loodan aktiivset tegutsemist eelkõige Pärnu ja Narva koolidelt ja kodanikelt ja kaasabi idee tutvustamisel Eesti meedialt.

Niisiis, koolides 10. jaanuaril, kõik teised kindlasti just 7. jaanuaril.

Heino Laiapea

Võru Maavalitsus ootab Võrumaa aasta ema kandidaate

Läheneva emadepäeva eel kutsub Võru Maavalitsus esitama kandidaate Võrumaa aasta ema tiitlile.

Kandidaate võivad esitada kohalikud omavalitsused, organisatsioonid kui ka üksikisikud.

Võrumaa aasta ema kandidaadiks võib üles seada Võrumaal elava ema, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui ka perekonna väärtustamisel ja kes onühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma  pereringi.

Tiitlit on välja antud alates 2002. Aastast. Möödunud aastal pälvis Võrumaa aasta ema tiitli Sõmerpalu vallas elav kuue lapse ema Anneli Hollas.

Võrumaa aasta ema tunnustus avalikustatakse emadepäeval, 10. mail Võru Kandles toimuval kontserdil.

Taotlused tuleks esitada Võru Maavalitsusele elektrooniliselt aadressil  info@voru.maavalitsus.ee hiljemalt 27. aprilliks. Taotluse vormid ja lisainfo veebilehel  http://voru.maavalitsus.ee/maavanema-poolt-antavad-autasud.

Kersti Kattaiüles

Vähiravifond “Kingitud elu” kutsub toetama pereisa ravi maksumusega 160 000 eurot

Vähiravifondi “Kingitud elu” nõukogu otsustas toetada 46-aastase pereisa Alar Tupi melanoomiravi, mille maksumus on 160 000 eurot. Fond alustas sel nädalal avaliku üleskutsega ka Alari heaks annetuste kogumist. Üleskutsele on juba reageerinud sajad eestimaalased ning kolme päevaga on annetusi kogunenud ligi 6000 eurot.

Eesti Päevaleht kirjutas käesoleva nädala alguses Mustvees elavast Alarist, kellel diagnoositi kaks aastat tagasi nahavähk melanoom. Pärast esimest lõikust prognoosisid arstid talle elupäevi veel aasta jagu. Kuid Alar jätkas ravi ning elab täna täisväärtuslikku elu: käib tööl, hoolitseb pere eest, armastab tugitoolisporti ja pannkookide küpsetamist. Ainult, et kasvaja on organismis edasi arenenud.

Käesoleva aasta alguseks ammendusid mehe jaoks kõik haigekassa poolt kompenseeritud ravivõimalused. Ainsa õlekõrrena jäi vaid moodne melanoomiravim Yervoy (ipilimumaab), mille ravikuuri eest tuleb patsiendil ise tasuda ligi 160 000 eurot. Eestis pole ükski patsient seda seni suutnud ise välja osta ja haigekassa ei pea ravimit piisavalt kulutõhusaks.

Vähiravifond “Kingitud elu” aitas Alaril kalli ravi käima lükata ning kogub aktiivselt annetusi spetsiaalselt just tema heaks. Mees ise panustas oma ravisse 10 000 eurot.  Jätka lugemist »

Mida suvel selga panna?

Herilaseviu. Foto: Urmas Sellis

Herilaseviu. Foto: Urmas Sellis

Eeloleval suvel on moes originaalsed kehakatted. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kaasa lööma suvemoe kujundamisel.
Eesmärk on enne soojade ilmade saabumist anda soovijaile võimalus soetada omale sobiv kehakate. Kuid kõigepealt saab osaleda uue moehiti loomises ning kujundada ise üks vinge viuaasta särk. Aasta lind 2015 on viu. Viuaasta kohaselt riietatuna on kindlasti mugavam osaleda viuaasta üritustel ja mitte ainult… Iga särgiomanik võib oma kaaslastelt otsekoheselt küsida: Mis on sinu vabandus, et sul uut viusärki pole? Kas tead, et sinu täiuslikust välimusest on puudu vaid viusärk? Kas sa uuest viumoest polegi kuulnud?
Viuaasta särki kandes saab tutvustada viusid otseses mõttes nii linnas kui ka maal. Seega, saab osaleda reaalses sotsiaalmeedias. Ja see ei ole tüütu valimiskampaania.
Eesti Ornitoloogiaühingu viuaasta meeskond on kutsunud appi reklaamtoodete spetsialistid FIFAA-st ja kuulutame koos välja viuaasta särgikujunduse konkursi. Konkursi tingimused on viuaasta konkursside lehel www.eoy.ee/viu/konkurss.
Tutvu tingimustega ja löö kaasa viuaasta särgi kujundamisel!
Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodusehuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Viude ja viuaastaga saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/viu.

Urmas Sellis

Suvine juubelilavastus vajab kostüümiabi

Fotol: Virumaa Rahvaülikooli õpilased ja õpetajad kooli ees. Allikas: SA Virumaa Muuseumid

Käesoleva aasta augustis saab Kunda mõisas lavaküpseks spetsiaalselt Virumaa Rahvaülikooli juubeliks kirjutatud lavastus “Maili. Virumaa Rahvaülikooli lugu”. Kuna etenduse osaliste hulk on päris suur ning koosneb peamiselt vabatahtlikest harrastajatest, koguvad Virumaa Rahvaülikooli Selts ja Ranna-Viru Rahvateater täiendust oma kostüümilaole.

Eriti oodatud on erinevad ennesõjaaegsed või neile sarnased riietusesemed ja ajastutruud aksessuaarid. Neid võib pakkuda ka laenuks.

Meeste…

  • … vestid (soovitavalt ülikonnavestid);
  • … kõrge värvliga ülikonnapüksid (vanaisade tüüpi);
  • … pintsakud;
  • … kaabud, sonimütsid;
  • … portfellid;
  • … kirsad, saapad (ka nõukogude sõjaväe aegadest);

Naiste…

  • … ennesõjaaegsed pluusid, seelikud, jakid vms esemed;
  • … nö vanaemade lakaga põlled;
  • … kübarad.

Viruma Rahvaülikooli Seltsi juhatuse esimehe, Kaido Veski sõnul on proovisaalis olev näitemäng olemuselt ajalooline fiktsioon, nukra alatooni, kuid rõõmsa pealispinnaga vabaõhulavastus, mis kõneleb aastatel 1925-1940 Kunda mõisas tegutsenud esimesest nn maa-tüüpi rahvaülikoolist.

“Selle tegelased on enamuses küll reaalselt eksisteerinud, kuid tegevus kätkeb endas nö näitemängu näitemängus – ülevaadet kooli tegevusest, tolle aja inimeste omavahelisi suhteid, ajaloolist aktsenti ning ääretult kaunist armastuslugu,” lisas Veski.

Etenduse lavastajaks on Tiit Alte, peaosalisteks Carmen Mikiver, Tarvo Sõmer, Margus Mankin, Kaido Veski, Tea Parts ja Tauno Küngas. Lisaks löövad lavastuses kaasa harrastusnäitlejad üle terve Eesti ning rahvatantsijad, -muusikud ja laulukoorid Virumaalt. Etendust mängitakse neljal korral, ajavahemikul 5.-8. augustini Kunda mõisas.

Ühendust saab seltsiga aadressil selts@selts.ee või telefonitsi numbril +372 5656 7467. Kindlasti tasub silma peal hoida ka seltsi veebilehel aadressil www.selts.ee.

Hea Põlvamaa ja Võrumaa rahvas!

Eesti Folkloorinõukogu kutsub inimesi üle Eesti üles jagama oma fotosid ja muljeid möödunud kadripäevast!

Kui teil käisid külas kadrisandid või kui käisite ise katri jooksmas, siis olete väga teretulnud jagama sellest sündmusest fotosid ka teistega.

Pildid ja lühikesed muljed võib saata e-posti aadressile folkloorinoukogu@folkloorinoukogu.ee.

Kindlasti lisage juurde foto autor, ja pildi kirjeldus (koht, kus kadrisanditamine toimus, pildil toimuva seletus ja kui teate, siis ka kes sanditajad olid (ntks mõni tantsurühm, lasteaiarühm vmt).

Näitame üheskoos, et Eesti on kadri- ja mardisantide, mitte “hälloviinide” maa.

Kati Taal,
Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees

KÜSK ootab ideid uuringuteks

2012 10 kodanikuyhiskondKas arvad, et mingi olulise kodanikuühiskonna teema kohta ei ole veel uuringuid tehtud, kuid seda oleks kindlasti vaja? Või ehk leiad, et millegi uurimine looks selgema pildi praegusest olukorrast, annaks kasulikku infot ning aitaks sellega kaasa sinu ja paljude teiste vabaühenduste tegevusele? Kui jah, siis nüüd on õige aeg sellest teada anda, sest Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) hakkab 2015. aastal tellitavate kodanikuühiskonna uuringute teemasid välja selgitama.

Esimese etapina oodatakse kõigilt vabas vormis ideid, et välja selgitada, millisel Eesti kodanikuühiskonna arenguid ja trende käsitleval teemal võiks KÜSK 2015. aastal uuringu(id) tellida. Uuringu idee peaks vastama lühidalt (kuni 1 lk) järgmistele küsimustele:

1) Mis on uuringu teema ja eesmärk?

2) Milliseid olulisi Eesti kodanikuühiskonna arenguid ja trende uuring käsitleb ja kuidas on uuringu tegemine vajalik Eesti kodanikuühiskonnale üldiselt?

3) Kui soovite ja ettekujutust omate, siis kirjutage, millisena te näete uuringu mahtu ning millist metoodikat peate kõige õigemaks kasutada.

Jätka lugemist »

Muinastulede öö tuleb taas!

Meie esivanemad on Läänemere ääres elanud juba mitu tuhat aastat, tihti süütasid nad lõkkeid, et anda märku oma naabritele ja meresõitjatele.

Iidetulede meenutamiseks kogunevad tuhanded inimesed igal aastal augusti viimasel laupäeval kell pool kümme õhtul mere äärde, et tähistada muinastulede ööd. Tule samuti mere äärde, et süüdata lõke.

Tuletame endile ja teistele meelde, et meri, mis meid ühendab, vajab hoidmist.

“Viie tuhande aasta eest jõudsime tema äärde, lükkasime kõrvale metsa rohelise eesriide ja tardusime paigale. Siin me nüüd oleme, ja kõik me kanname endas mere märke.”
Lennart Meri, “Hõbevalge”

Koos tuhandete lõkete ja kümnete tuhandete lõkkelistega ühistunde tekitamisele aitab kaasa Muinastulede veebileht, kuhu on võimalik teistele oma lõkkest teada anda ja kaardilt ka teisi näha.

2014. aasta 30. augustil õhtul kell pool kümme õhtul kutsume kõiki üle Eesti ja ka naabermaades juba kuuendat korda, et tähistada rohkem kui 20 aastat tagasi alguse saanud traditsiooni. Vaata ka Facebooki sündmuse lehte!

Eesti Lipu Selts kutsub üles heiskama homme, 4. juuni hommikul, kõikjal meie riigilippe

Eesti lipud. Foto: uuseesti.ee

Foto: uuseesti.ee

Homme tähistame Eesti lipu sünnipäeva. Eesti lipu 130. sünnipäeva tähistamise pidustused algavad kolmapäeva, 4. juuni hommikul kell 7 piduliku lipuheiskamisega Pika Hermanni torni Toompeal. Kõne peavad Riigikogu esimees Eiki Nestor, peapiiskop Andres Põder ja Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste.

Pärast pidulikku tseremooniat on kõikidel huvilistel võimalik külastada Pika Hermanni torni. Pika Hermanni torni saab minna kella 15-ni sissepääsuga Kuberneri aiast. Torni sissepääsu juures on Eesti lipu lugu tutvustav näitus  ja teabetelk, kus Eesti Lipu Selts koos liputootjatega selgitavad lipu kasutamise korda. Lipu selts tutvustab oma 10-aastast tegevust ning liputootjad esitlevad oma tooteid. Pärast torniskäiku saavad külastajad kingituseks sinimustvalge käsilipu.

Moerevolutsiooni päev küsib: kes su riided tegi?

24. aprillil toimub esimest korda ülemaailmne moerevolutsiooni päev. Kutsume kõiki moetööstuse, keskkonna või arengukoostööga seotud organisatsioone sel päeval korraldama mõne teemale tähelepanu pöörava ja silmi avava aktsiooni.

Aasta tagasi 24. aprillil varises Bangladeshi pealinnas Dhakas kokku Rana Plaza tehasekompleks. Surma sai 1133 inimest ja vigastada veel tuhandeid inimesi, kellest paljud olid rõivavabriku töötajad. Selle sündmuse valguses sai selgeks, et enamik meist ei tea, kuidas ja kus meie riided on toodetud ning ei olda teadlikud, kui laastavad võivad olla selle tootmisharu mõjud.

Üle maailma on moe- ja tekstiilitööstusesse kaasatud miljonid inimesed puuvillatootjatest edasimüüjateni. See on üks kõige suurematest tööandjatest maailmas. Samuti on see üks suurimat keskkonnamõju tekitav tootmisharu. Igaüks meist on sellega tihedalt seotud riiete kaudu, mida me kanname. Kui paljud meist aga teavad, kus ja kuidas meie riided tegelikult valmivad?

Moerevolutsiooni päev, mida tähistatakse enam kui 50-s riigis, küsib “Kes minu riided tegi?“. Selle küsimusega soovitakse kutsuda sadu tuhandeid inimesi mõtlema, mis on moe tegelik hind ja peidetud kõrvalmõjud. Nii on võimalik märgata, et positiivsed muutused on võimalikud ning selle nimel tõhusamalt tegutseda. Moetöötus saab olla inim- ja keskkonnasõbralik ning väärtustada seejuures nii loomingulisust kui kasumlikkust.

Lisaks organisatsioonide ettevõtmistele kutsutakse moerevolutsiooni päevast osa võtma kõiki, keda huvitab, kust on tema riided pärit. Selleks tuleb mõni riideese seljas pahupidi keerata, et kõigile oleks näha, kes ja kus on selle tootnud. Fotojäädvustuse osavõtust saab üles laadida sotsiaalmeediasse märkega #insideout. Fotode abil on hiljem võimalik kokku lugeda, kui palju inimesi soovib teada, kuidas on nende riided toodetud.

Rohkem infot Moerevolutsiooni päeva kohta:

www.facebook.com/fashionrevolutionestonia

Katrin Pärgmäe

Arengukoostöö Ümarlaud

Laulupeo korraldajad kutsuvad kõiki kirjutama
lugusid sellest, mis puudutab

1891076_10152676599043626_1796559944_aLaulupeo korraldajad kutsuvad kõiki eestlasi kirjutama  lugusid sellest, mis aastal 2014 puudutab. Parimate lugude autorid saavad võimaluse oma lugu rääkida ka ETV kanalil.

Mida sa näed, tunned, mõtled ehk mis sind Eestis aastal 2014 puudutab? Elu koosneb lugudest. Lugudest, mida üksteisele rääkida. Lugudest, mis jätavad meist jälje, mis teevad meid õnnelikuks ja rõõmsaks. Elu koosneb lugudest, millel on puudutus!

Oodatud on kirjutised sellest, mida näed ja tunned, millest mõtled. Oma loo võib kirjutada nii pikalt, kui on soovi; teemal, mis teeb rõõmu või kurbust; keeles, mida valdad. Neli parimat „Puudutuse aja“ lugu valitakse kõikide lugejate poolt välja ning vormitakse märtsi lõpus Eesti Televisiooni stuudios videoklippideks. Loodud klipid jõuavad ETV pühapäevase eetri kaudu ka kõikide Eesti inimesteni.

Saatke oma lood palun aadressile laulupidu@laulupidu.ee või kirjutage otse Laulupeo Facebooki lehe  kommentaaride hulka! Pange kirja oma “Aja puudutus ja puudutuse aeg”. Parimad lood valitakse välja järgmise nädala alguses.

Toeta sõltumatuid uudiseid Venemaalt

Kuna olukord Ukrainas on kriitiline, kutsub Avatud Eesti Fond üles vaatama ja toetama vene telekanalit Dožd.

Vaata nende kodulehelt, kuidas saad nende tegemistele õla alla panna ja seista hea, et nad oma tegevust saaksid jätkata.

Anna oma keldrist teada!

Foto: M. Tamjärv

Kelder kui hoone ja selle otstarbe muutumine ajas vajab selgitamist ja jäädvustamist. Keldrite leidlikud lahendused, põnevad arhitektuurinäidised, keldritega seotud lood ja tavatarkused ootavad koondamist ja uurimist.

Kelder on Eesti talus suhteliselt uus hoone, mida hakati enam ehitama alles seoses kartulikasvatuse laienemisega 19. sajandi II poolel. Käsikäes köögiviljakasvatuse ja hoidistamise levikuga jõudsid algul vaid kartulihoidlateks mõeldud keldritesse üsna pea ka kapsa- ja kurgitünnid, moosi-ja mahlariiulid.

Kodumajanduse arenedes pöörati talvevarude säilitamisele tähelepanu nii ajakirjanduses kui ka põllumeeste-perenaiste kursustel. Suur osa meie maakeldritest on ehitatud ka intensiivse kodukultuuri arendamise ajal 1920.-1930. aastatel, kui rajati palju uustalusid.

Keldrid ei kaotanud oma tähtsust ka sõjajärgsel ajal. Pigem vastupidi: Nõukogude ajal kasvatati oma pere tarbeks kartuleid-porgandeid-peete-kapsaid, mis vajasid head hoiukohta ületalve säilitamiseks. Usinasti soolati sisse kapsaid-kurke-seeni, tehti moose ja mahla. Vanad head maakeldrid olid tarvitusel ning ehitati juurde uusi. Samas jäeti maha hulk talusid, mille omaaegsetest hoonetest saab nüüd aimu üksnes säilinud kivikeldri kaudu.

Praegu on otsene vajadus keldrite järele vähenenud. Taasiseseisvunud Eestis ei kasvatata enam oma tarbeks nii palju kartuleid ja juurvilja. Ka hoidistamine ei ole enam nii suuremahuline, tarvitusele on võetud uued säilitusvõtted nagu külmutamine jm. Samas on säilinud hulk ilusaid keldreid. Vahel kasutatakse maakodudes keldreid ka hoopis uutes ülesannetes. Enamasti on kelder jäänud oluliseks õuekujunduse osaks.

Jätka lugemist »

Ära raiska pühade ajal toitu!

Euroopa Komisjoni uurimus näitab, et Eesti majapidamistes raisatakse ühe inimese kohta rohkem kui kilo toitu nädalas.

Jõulude ajal mõeldakse tavapärasest rohkem kaaslaste heaolule. AKÜ kutsub peresid mõtlema inimestele nii Eestis kui teistes riikides, kes on meie toidulaual oleva toidu kasvatanud. Hästi planeeritud pidusöök säästab keskkonda ja austab toidu kasvatanud talunikke.

Toidu targaks kasutamiseks vaja järgida mõnda lihtsat reeglit:

Ole toidukoguseid planeerides realistlik. Tee ostunimekiri retseptide alusel. Kui eelmise jõulu ajal jäi enamik toitu üle, võid sel korral julgelt koguseid vähendada.

Toitu ostes vaata “parim enne” kuupäeva, et saaksid järele jäänud toitu kasutada ka peale jõululaupäeva.

Kasuta jääke nutikalt – lihaülejääkidest, veidi nässakatest juurviljadest ja veinilõpust saab imehea puljongi või kastmepõhja. Puuviljadest saab teha tervisliku kokteili või magustoidu.

Sügavkülmuta – kui toitu jäi palju üle, siis pane osa sellest väikeste portsonitena sügavkülma. Neid on hiljem mugav kasutada, kui on vaja ruttu toekat lõunat.

Kontrolli oma külmkapi tervist – toit säilib kõige paremini 1 ja 5 kraadi vahel.

Vii ülejäägid komposti. Kui Sul on aed, tee endale kompostihunnik ja vii sinna jäätmeid ka talvel. Nii vähendad prügi kogust ja saad järgmisel aastal hea mulla.

Mõtle majanduslikult – toidu raiskamine on raha raiskamine.

Vaata ingliskeelset lühiklippi üleskutsega vähendada toidu raiskamist:

http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=9K72SHEPOCE

Katrin Pärgmäe
Arengukoostöö Ümarlaud

Randvere külaselts palub toetust oma kodukandi
ohutuse suurendamiseks

Muuga sadam. Foto: Andres Tarto/portoftallinn.com

Muuga sadam. Foto: Andres Tarto/portoftallinn.com

MTÜ Randvere Külaselts tunneb muret selle üle, et Muuga sadamas on ohtlike kemikaalidega ettevõtete konsentratsioon suurem kui kuskil mujal Eestis. Nimelt moodustavad Muuga sadama ja selle vahetus läheduses paiknevad A-ohukategooriaga ettevõtted 69 protsenti Harjumaa sarnastest ettevõtetest.

Sellega seoses algatas Randvere Külaselts petitsiooni riskide koondamise vastu Muuga sadamasse ning palub toetust oma seisukohtadele. Petitsiooni terviktekst on kättesaadav aadressilt http://petitsioon.ee/eiriskidekoondamisele nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Külaselts palub jagada infot ka oma sõpradega – sellega saab aidata Muuga sadama ümbruses elavaid inimesi ja võib olla ka neid, kes sellele probleemile veel praegu ei mõtle.

Juhul, kui Sa ei ole petitsiooni seisukohtadega ühel nõul, siis palun võta aega probleemiga tutvumiseks!

Ingrid Veermets, MTÜ Randvere Külaselts

Rõuge vald ootab kaasa mõtlema ja valla arengut toetavaid ideid välja pakkuma

RUGE_V~1Rõuge Vallavalitsus hakkab ellu viima Leader programmi poolt toetatud projekti “Rõuge piirkonna turundus” . Projekti ühe osana valmivad välireklaamid (suurusega 1×6 ja 2×4 meetrit), mida hakatakse kasutama erinevatel üritustel-sündmustel ning mujal valla tutvustamiseks.

Anname ka sulle, hea kodanik, kes sa resideerud vallas või jälgid meie tegemisi kaugemalt, võimaluse kaasa rääkida ning pakkuda välja erinevaid ideid valla reklaambännerite kujundamisel ja eriti hüüdlausete väljamõtlemisel. Lause peaks kutsuma külalisi piirkonda, andma edasi koha olemust, kajastama positiivselt valla omapära ning tekitama soovi Rõuge valda külastada.

NB! Kuna bännerid peavad olema loetavad üsna kaugelt, kasutatakse seal suuri tähti ja see tähendab, et pikad laused sinna ei sobi. Soovituslik on 2-5-sõnaline lause. Tekst võiks sobida aastaringseks kasutamiseks, aga pole keelatud pakkuda ka hooaega rõhutavaid lauseid.

Mõned lausenäited hetkel kasutuses olevatelt valla reklaamidelt:

Leia ennast Rõuges!

Vajad energiat? Lae ennast Rõuges!

Rõuge vald – omadega kõikjal.

Rõuge Seitsmejärvemaa.

Trehvämi Rõugõn!

Mulle meeldib Rõuges!

Hea inimene, kes sa oled valmis kaasa mõtlema, palun saada oma reklaamlause ja/või kujunduse ideed koos kontaktandmetega 15. augustiks e-posti teel aadressile jaanus@rauge.ee; lisainfo telefonil 785 9232

Parimatele valla poolt ka väikesed auhinnad!

Rõuge Vallavalitsus

Sikk otsib kollektsionääre

Otsime kogu Eestist kogujaid, kultuuripärandi talletajaid ja pakume neile ajaleheveergudel näitusepaika.

Alates 3. juunist annab Eesti Päevaleht (EPL) igal esmapäeval ühele tublile kollektsionäärile harukordse võimaluse korraldada Eesti Päevalehe veergudel oma kollektsiooni parimate palade näituse.

Nii kogu suve. Igal uuel esmaspäeval on meie ees leheveergudel, EPL-i online-versioonis ja digilehes Eesti Päevalehe suvenäitus, ühe tubli inimese kollektsiooni pärlid. Sild üle sümbolite püsimise ja hoidmise, mälu ja kultuurilise järjepidevuse alus. Pärandiaastal eriti tähtis. Nii kolmteist korda järjest.

Laiemas plaanis on selle sarja sünni ämmaemandaks legendaarne  õllesiltide koguja Benno Viirandi, kes käimas juba kaheksandat elukümnendit. Kui teda kuue aasta eest kodus Mustlas väisasin, tundsin huvi, millal siis koduvalla rahvas on näitusel saanud näha unikaalsemaid taieseid ta õllepudelisiltide kollektsioonist, kus mitusada tuhat säilikut? Vastuseks oli vaikus. Vald ei pidanud seda vajalikuks ega võimalikuks.

Nii ongi Eesti Päevalehe suvenäituse sünni ajendiks just need tublid kogujad, pärandi talletajad, keda pole senini tahetud tähele panna.

Andke kogujatest teada!

Nüüd palungi seoses Eesti Päevalehe suvenäituse sarjaga ka tublide lugejate abi. Olge head, teatage mulle oma naabruse, oma küla, valla, linna, maakonna tublidest kogujatest, eriliste ning enneolematute kollektsioonide loojatest. Eriti nendest, kes kas liigse tagasihoidlikkuse või võimaluste puudumise tõttu on jäänud suurema tähelepanuta. Jätka lugemist »

Ivari Padar: paneme isetehtud traktorid raamatusse!

Foto: forum.automoto.ee

Foto: forum.automoto.ee

Europarlamendi saadik Ivari Padar kutsub kõiki eestimaalasi üles saatma talle pilte ja mälestuslugusid isetehtud traktoritest. Algatuse tulemusel sünnib raamat “101 isevalmistatud traktorit”. Ettevõtmisele aitavad kaasa noortalunike ühendus ja põllumajandusmuuseum.

Ivari Padari üleskutse:

Head inimesed!

Eestimaal ringi sõites olen ikka imestanud, mida kõike inimesed vanaraua vastuvõttu kokku ei too. Vahel on õige valus vaadata, kuis mõni inimesi aastaid truult teeninud põllutööriist on oma viimsel teekonnal vanarauaplatsile sulatusahju toodud. Ajaloo säilitamise suhtes tundliku inimesena on mul seda üpris valus kaeda, aga eks elu läheb ikka omasoodu edasi.

Eriti valus on, kui vanaraua hulka on sattunud mõni esivanemate meisterdatud raudruun, väga erinevatest juppidest kokku sobitatud kohapealse inseneritarkuse kehastaja. Eks 1970-80ndatel olid oma põllulapi harimise võimalused ehk see, mida adra ette seada, õige piiratud: tellida kas ametlikult või siis mitteametlikult “pooliku” eest majandi traktor või kasutada majandi hobust ehk teisisõnu seada eite-taati vaoajaja rakkesse.

Jätka lugemist »