Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

märts 2019
E T K N R L P
« veebr    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Lastekaitse Liit: koolikiusamine on ühiskonnas probleem

MTÜ Lastekaitse Liit ja Statoil Fuel & Retail Eesti AS sõlmisid koostöölepingu, mille alusel Eesti juhtiv mootorikütuste jaemüüja toetab ligi 16 000 euroga lasteaedades edukaks osutunud projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ teadvustamist ühiskonnas ja üleminekut koolidesse.

„President Toomas Hendrik Ilves rõhutas vabariigi aastapäeva kõnes hariduse tähtsust. Koolikiusamine aga võib kõik hea hariduse nimel tehtud pingutused hõlpsalt nullida. Seetõttu peaks positiivsema ja sõbralikuma koolikeskkonna arendamisse panustama mitte ainult poliitikud, kohalikud omavalitsused ja õpetajad, vaid ka lapsevanemad ja laiem üldsus tervikuna,“ ütles Statoil Fuel & Retail Eesti AS kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts. Ta kinnitas, et otsuse toetada Lastekaitse Liidu projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ tegid ettevõtte töötajad ühise hääletuse põhjal.

Lastekaitse Liidu president Loone Otsa sõnul kannatab hinnanguliselt iga viies õpilane pideva koolikiusamise all. See on väga selge signaal, et kiusamisennetust tuleb lisaks lasteaedadele juurutada ka järjepidevalt ning jätkuvalt koolides. „Pilootprojekt algas 10 lasteaias aastal 2010 ja on tänaseks jõudnud juba 347 lasteaeda üle Eesti. Sellega liitutakse pidevalt. Kuivõrd ligi 60% lasteaeda on juba kaasatud, oli igati loogiline laiendada sama metoodikat ka koolidesse. Novembris 2013 alustas 25 pilootkooli üle Eesti,“ rääkis Loone Ots. Ta kinnitas, et laienemise suurim takistus on seni olnud ressursside nappus ja tegevuste lühiajalisus. Jätka lugemist »

Arvamusfestival 2014 ettevalmistused on alanud, paku oma aruteluteema!

Järgmise kolme nädala jooksul ootab Arvamusfestivali korraldusmeeskond kõigilt huvilistelt ettepanekuid, mis teemade üle võiks tänavusel festivalil arutleda. Ettepanekuid saab esitada kuni 24. veebruarini.

“Esimesel aastal aitasid festivali põhiarutelud paika saada eri meediakanalite peatoimetajad. Tänavu ootame teemade kohta ettepanekuid ja ideid ka igalt inimeselt ja organisatsioonidelt,” ütles Arvamusfestival 2014 eestvedaja Kristi Liiva.

Liiva lisas, et organisatsioone ärgitatakse välja tulema oma lavadega, kus päeva või kahe jooksul keskenduda kas kindlale valdkonnale või ühenduse jaoks tähtsatele küsimustele. Nii tulid eelmisel aastal Arvamusfestivalile ettevõtlusteemadega Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja noorte ettevõtlusprogramm ENTRUM, erinevad noorteorganisatsioonid lõid ühise noortelava, ühel laval oli aga tähelepanu all vaid see, mis oluline Järvamaale. Samuti olid oma lavadega väljas suuremad meediaorganisatsioonid nagu Postimees ja Eesti Päevaleht/Delfi, erakonnad ja poliitilised liikumised panid püsti maailmavaatekohvikud, otsestuudiotega olid kohal Kuku ja Vikerraadio.

Aruteluteemasid saavad huvilised pakkuda veebilehel www.arvamusfestival.ee. Ettepanekut esitades palub korraldusmeeskond seda lühidalt põhjendada ning soovitavalt pakkuda ideid, kes oleks värsked ja seniavastama kõnelejad, kes võiksid arutelus osaleda. Oodatud on kõik mõtted haridusest majanduseni, kultuurist rahvaterviseni.

“Oleme väga rõõmsad, kui aruteluideid tuleb üle Eesti ja inimesed erinevatest piirkondadest pakuvad välja oma mõtteid, mis just neile ja nende kodukandile tähtsad,” ütles Liiva. “Eriti oodatud on teemad, mis on ühiskonnas olulised, kuid mille üle pole senini ehk avalikult eriti arutletud.”

Arvamusfestival 2014 toimub tänavu 15.-16. augustil Paide vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Eelmisel aastal registreeriti 13 831 sündi

Eelmisel aastal registreeriti regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 13831 sündi, neist 7038 poissi ja 6793 tüdrukut. Kaksikuid sündis 200, neist 71 paari poisse, 62 paari tüdrukuid ja 67 segapaari. Sündisid ka ühed kolmikud.

Harjumaal registreeriti eelmisel aastal 1708, Hiiumaal 61, Ida-Virumaal 1284, Jõgevamaal 256, Järvamaal 233, Läänemaal 201, Lääne-Virumaal 620, Põlvamaal 236, Pärnumaal 834, Raplamaal 331, Saaremaal 316, Tallinnas 4937, Tartumaal 1867, Valgamaal 283, Viljandimaal 391 ja Võrumaal 273 lapse sünd.

Populaarsemad lastenimed olid eelmisel aastal Rasmus, Robin, Artjom, Martin, Markus, Nikita, Romet, Oliver, Sofia, Maria, Laura, Sandra, Lisandra, Milana, Anna, Viktoria ja Emma. Rohkem eesnimede statistikat leiab siseministeeriumi kodulehelt http://goo.gl/hgWSko.

2013. aastal sõlmiti 5789 abielu ning 2761 abielulahutust. Regionaalministri käskkirjaga anti uus nimi 375 isikule ja maavalitsuse otsusega 1349 isikule. Neist eesnimi 234, perekonnanimi 1348 ning ees- ja perekonnanimi 142 isikule. Eelmisel aastal registreeriti 15474 surma.

2013. aasta detsembris registreeriti 1063 sündi, neist 526 poisslast ja 537 tütarlast. Kaksikuid sündis 23, neist 7 paari poisse, 7 paari tüdrukuid ja 9 segapaari. Sõlmiti 423 ja lahutati 235 abielu ning registreeriti 1339 surma. Regionaalministri käskkirjaga anti eelmisel kuul uus nimi 21 ja maavalitsuse otsusega 77 isikule, neist eesnimi 11, perekonnanimi 78 ning ees- ja perekonnanimi 9 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 61 naist ja 37 meest.

2012. aastal registreeriti 14054 sündi, 5970 abielu, neist 480 vaimulike poolt, 2737 abielulahutust, ja anti uus nimi 1631 isikule, neist regionaalministri käskkirjaga 322 isikule.

Regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada Statistikaamet.

Allikas: Siseministeerium

Tulekul viies TEDxTallinna konverents “Piiri peal”

TEDxTallinn3. mail 2013 toimub Tallinnas Salme Kultuurikeskuses viies TEDxTallinna konverents alateemaga “Piiri peal“.

Esinejad jagavad oma visiooni piiri peal meditsiinist, kirjandusest, keskkonnast, valitsemisest, muusikast, kunstist, tulevikutrendidest, teatrist, haridusest ja muust huvitavast. Üles astuvad teiste hulgas futurist ja ettevõtja Michael Vassar, eestivene kirjanduse edendaja Igor Kotjuh, ökotsiidi vastase võitluse eestvedaja Polly Higgins, avatud andmete ja avatud valitsemise propageerija Ton Zijlstra, helilooja ja pianist Kristjan Randalu, kunstnik Okeiko, haridusuuendaja Frida Monsén, ennustusturgude ekspert Robin Hanson, teatrijuht Peeter Jalakas ja filmimees Rein Maran.

Selleks, et saada osa inspireerivatest ja piiri peal ideedest, korralda oma kogukonnas, töökollektiivis või lihtsalt sõpradega ühisvaatamine.

Mis on TEDxTallinn 2013 ühisvaatamine? Ühisvaatamine on võimalus koos sõprade, kolleegide, kooli- või organisatsioonikaaslastega ja ka inimestega erinevatest valdkondadest jälgida reaalajas TEDxTallinn 2013 otseülekannet. Selleks, et ka Sinu sõbrad, tuttavad, kaaslased ja sama kandi inimesed osa saaksid, tule meie korraldustiimi üheks ühisvaatamise eestvedajaks. Jätka lugemist »

Kust algab meie kultuuri allakäik?

2012 einareilandEinar Eiland,
kodanik

Kultuuri allakäik hakkab sealt, kus lõppeb ühiskonna huvides toimiva keele ja kirjasõna levik. Ehk sealt kus kirjasõna ei täida kultuuriruumise enam sellele kultuurile omast harivat rolli ja seega ei täide enam ellujäämiseks vajalike kogemuste edasikandja rolli. Seega lakkab meie klassikaline kirjandus toimimast kultuurilise regulaatorina, rääkimata ajakirjandusest, mis suunaks ja tagaks inimese ja ühiskonna arenguprotsessi. See lõhub meie ajaloopärandist arusaamist ja võimalust õppida minevikust. Tulemusena lõhestab seega ühiskonna kultuuritraditsioone kui kogemuste kogumit ellujäämise eesmärgil.

Meie oleme aga loonud haridussüsteemi, mis süsteemselt hävitab eesti rahvusriiklust. Sest kuidas muidu suudame rahumeelselt pealt vaadata orjandusliku korra legaliseerimist, kus naabrimees peab Soomes tööl käima ja noored on õnnelikud kui saavad järgida sama käitumisstereotüüpi. Et olukorra moraalset vastuvõetavust leevendada tuleb aga Oksanenist kujundada eesti rahvuskultuuri kandja. Vabandan väga kuid see on saama hea kui asendada Vigala Sassi õigeusu preestriga või vastupidi.

Selle allakäigu peamine põhjus seisneb selles et kui me räägime Eesti kultuurist ja ühiskondlikust arengust, siis me ei saa enam aru, millest me räägime, mida me tahame ja mida tuleks teha et olukord muutuda või areneda saaks. Seega me ei suuda enam tuvastada, mis meie ümber toimub ja ümbritsevast arusaamine puudub ! Kui arusaamine puudub, puudub ka vastutusvõime ja protsesse iseloomustab paratamatu isekulgemine. On vaid rida mõttekilde, kes kõik karjuvad et temal on õigus. Seega ei saa kultuur kui kogemuste kogum ellujäämise eesimel enam tekkida. Jätka lugemist »

Tuli opereerida

Arved Breidaks,
lõunaeestlane

Reformierakonna tipus langetati kaks olulist otsust: Kristen Michal peab pärast pikka vastupunnimist siiski justiitsministri ametist lahkuma ja partei uueks esimeheks ei valita kedagi „noorte“ seast.

Reformierakonna esimees Andrus Ansip andis täna üsna selgelt mõista, et Michali tagasiastumine on muutunud aja küsimuseks ja vaid tund-paar hiljem leidis see ka tõestust. Asjade selline käik tekitab küsimusi. Miks alles nüüd? Miks üldse? Mida see enam aitab?

Tõenäoliselt ei olnudki veel paar kuud tagasi Michali tagasiastumine parteis arutelu teema. Olukord muutus, kui novembris avaldatud EMORi reiting näitas, et valijate toetus Reformierakonnale on ühe kuuga kukkunud kuue protsendipunkti võrra 26 protsendile. See oli alarmeeriv hoiatus, et rahastamisskandaal avaldab partei populaarsusele siiski suuremat negatiivset mõju kui ehk ennustati.

Olen üsna kindel, et Reformierakond on sügise jooksul tellinud ka ise paar arvamusküsitlust, mis ilmselt samuti kinnitavad partei reitingu langust kui ka Kristen Michali kasvanud ebapopulaarsust. Sellises olukorras tuli opereerida.

Lõikuseks valmistumine algas juba umbes nädal-poolteist tagasi, kui hakkasid ilmuma arvamusartiklid, intervjuud, partei siselistist „lekitatud“ kirjad, kus reformierakondlased oma parteid kritiseerisid, vigu tunnistasid ja kohati ka pattu kahetsesid.

Näis loogiline, et see tipneb Michali lahkumisega valitsusest, millega on Reformierakonnal võimalik kevadel puhkenud skandaalile enne jõule joon alla tõmmata.

Selle kõrval on parteis toimunud veel üks oluline muudatus. Nimelt teatas Andrus Ansip kolmapäeval, et võib tuleval suvel Reformierakonna esimeheks tagasi kandideerida, vaatamata sellele, et on lubanud järgmise valitsuse moodustamisest igal juhul kõrvale jääda.

Ansipi sõnul ei kavatse ta endiselt järgmise valitsuse kokkupanekust osa võtta, kuid erakonna esimeheks kandideerimist pole ta aga kunagi välistanud. Kus on sellisel juhul asja iva?

Kuna järgmised valimised on aastal 2015, siis on üsna loogiline, et ka aastal 2013 ja 2014 on peaministriks erakonna esimees, mitte lihtsalt üks juhatuse liige. Teiseks annab Ansip sellega erakonnale aega kujundada oma read ümber, et hinnata mantlipärijaks pürgijate sobivust.

Michal on konkurentsist ammu väljas ning ka Keit Pentus-Rosimannus on osutunud viimaste päevade valguses üsna haavatavaks. Mida kõvemini „noored“ oravad end skandaalisesse kinni mässivad, seda rohkem kapitali koguvad Urmas Paeti aktsiad.

 

Aadu Luukase Missioonipreemiale esitati 44 kandidaati

Missioonipreemiale laekus tänavu 44 kandidaaditaotlust, kelle hulgast Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu valib novembri teisel poolel välja kuus rahalisele preemiale esitatavat nominenti. Laureaat, kes pälvib preemiasummast pool ehk 32 000 eurot, selgub detsembri alguses toimuval pidulikul tseremoonial.

„Tänavu esitatud kandidaatide hulk oli tavapärasest mõnevõrra suurem – ilmselt motiveeris raha jagunemisel tehtud muudatus inimesi enam seda väikest pingutust tegema ja tublisid inimesi ja organisatsioone üles andma,“ rääkis Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu esimees Indrek Luukas. „Nimelt saavad sel aastal esmakordselt preemiast osa kõik nominendid – laureaati tunnustatakse 32 000 euroga ning ülejäänud viit nominenti 6400 euroga.“

„Praegu võib öelda, et esitatud kandidaadid on äärmiselt erinevatest eluvaldkondadest ja on nii üldtuntud kui väikestest kohtadest pärit väiksema tuntusega isikuid ja organisatsioone. Enim paistavad silma siiski heategevuse ning kultuuriga seotud tegelased,“ märkis Indrek Luukas.
Jätka lugemist »

Vanadus taaskasutusse

Kui juhtud olema üle viiekümnene, siis pole sul mõtet oma CVsid laiali saatagi, eriti kui juhtud olema naisterahvas, kritiseerib Zavod BBDO loovjuht Marek Reinaas Eesti ühiskonna noorusekultust.

Selline paradigma peab muutuma. Vabandage, aga pool sajandit elanud inimesel on ees veel mitukümmend aastat aktiivset tööelu. Ning oleks tõeliselt rumal seda ressurssi mitte kasutada. Usun, et peagi võime harjuda sellega, et selveri kassas istub seitsmekümneaastane vanadaam ja  autoremonditöökojas kohtame vanapapit, kes muhedalt mutreid keerab.

Me kõik saame ühel või teisel moel vanaks. Aga see ei ole patt või ebamugavus, pigem vastupidi, me peame aru saama, et vanadusega käib kaasas tähtis ressurss – kogemus. Me ei pruugi veel mõista, kui oluline ja vajalik see elu- ja juhtimiskogemus on. Selleks, et ühiskond areneks tasakaalukalt, on tähtis, et kogemus leiaks taaskasutust.

Avalda arvamust, aga mille kohta?

Aksel Lõbu,
noor ajakirjanik

Sa oled noor (isehakanud) ajakirjanikuhakatis ja tahad kirjutada arvamusartiklit mõnest aktuaalsest teemast. Palju õnne! Ühiskondlikest diskussioonidest hetkel puudust ei tule. Tegelikult on praeguse veel üürikese aastanumbri sees neid olnud kõvasti rohkem, kui on jõutud lõpuni viia.

Inimestel ei jää muud üle, kui leppida lahendamata jäänud aruteludega, sest uued juba tulvavad peale. Taustal vanad vaikselt vindumas, kuni keegi suvatseb neid uuesti üles puhuda.

Vajadus olla üliaktuaalsed

Ahjaa, mäletate veel, et midagi oli kõrgharidusreformiga? Gümnaasiumivõrgu teema kerkis hetkeks sügavustest uuesti esile. Justkui meenuks sõna intellektuaalomand… Mis kompromissideni jõuti? Kuidas oli elamislubade, aukohtute, siseopositsiooni, ministrite retoorikaoskusega ja nii edasi ja nii tagasi? Kes oskab peast öelda, mis kuupäeval õpetajad streikisid? Küll oskavad aga kõik öelda, mitu tuhat inimest või vähemalt kui suur protsent hääletas Tallinnas tasuta ühistranspordi poolt ning muidugi kui imeliselt hea või paha-paha see on. Aga seegi on nüüd hääletusega paika pandud, vaja on uut teemat. Kui hästi läheb, jätkame mõnega sealt, kus pooleli jäime.

Ega „tavaline“ tööinimene ei taha ja ei jõuagi seda kõike mäletada ning seda pole mõtet talle pahaks panna. Igaühel omad huvid, kõigiga ei jaksa ju kaasa muretseda. Kui kõnealune inimest otseselt kuidagi ei mõjuta, määrab huvi teema vastu isiklike elementide kombineerumine. Mida ma tean sellest? Kas see on minu meelest ühiskonnale oluline teema? Kuidas see mõjutab mu lähedasi? Eesti on väike. Statistiline tõenäosus on (usu või ära usu), et sa ilmselt tead kedagi, keda teema siiski puudutab. Jätka lugemist »

Mati Heidmets avab täna Studia Generalias Eesti imet

Mati Heidmets

Täna algusega kell 16 peab Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets Studia Generalia avaliku loengu teemal „Eesti ime. Sõnumeid
2011 inimarengu aruandest“. Hiljuti ilmunud Eesti inimarengu aruanne järeldab: võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti mitmes ühiskonnaarengu valdkonnas saanud paremini hakkama.

Loeng analüüsib selle järelduse paikapidavust ning põhjusi, millega Eesti eripärasid seletada. Vaatluse all on viimase 20 aasta arengud kolmes Balti riigis, aga ka regiooni tulevikuvõimalused Euroopas ja laiemalt.

Studia Generalia on avalike loengute sari, mis koosneb Tallinna Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja ülikooli külalislektorite avalikest loengutest. Igal inimesel, kes ülikooli ustest sisse astub, on võimalik autoriteetsete mõtlejate eestvedamisel ühiskonda puudutavatel aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. Avalikud loengud toimuvad üks kuni kaks korda kuus neljapäeviti.
Loengutesse kuulama ja diskuteerima on oodatud kõik huvilised . Juba toimunud loenguid on võimalik vaadata Tallinna <http://virtuaal.tlu.ee/> Virtuaalses Ülikoolis.

Loeng toimub  Tallinna Ülikooli Mare hoone auditooriumis M-134 (Uus-Sadama 5, I korrus).

Tallinna Ülikooli Studia Generalia sarja loengud on üle-eestilise
Teadusaasta sündmused. Teadusaasta kohta saab lisainfot aadressilt
www.tlu.ee/teadusaasta või www.miks.ee <http://www.miks.ee/> .

Igaühel Oma Festival

6.-11. juuni toimub Tallinnas OMA Festival, mille eesmärk on toetada salliva ja kaasava ühiskonna arengut ning tõsta inimeste teadlikkust seksuaalvähemustega seotud teemadel. Programm sisaldab filmilinastusi, näitusi, töötubasid, vestlusringe ja kontserte. Oma Maailma Avardamise Festival lõppeb tasuta kultuuripäeva ja vabaõhukontserdiga Rotermanni kvartalis.

Avatud Eesti Fond

Ühing Korruptsioonivaba Eesti ning Avatud Eesti Fond kutsuvad üles vaatlema 2011. aasta Riigikogu valimisi

Ühing Korruptsioonivaba Eesti ning Avatud Eesti Fond ärgitavad inimesi registreeruma 2011. aasta Riigikogu valimistel vaatlejaks, et tagada kodanikuühiskonna kontroll ausate reeglite järgimiseks.

„Varasemad valimised on tõestanud, et vaid mõned hääled võivad olla otsustava tähtsusega mandaatide jagamisel,“ sõnas ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Asso Prii. „See aga tekitab ohu, et lisahäälte saamiseks asutakse kasutama ebaausaid võtteid,“ lisas ta.
Ühing korraldas vaatlemist ka 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimistel. Siis registreerus vaatlejaks enam kui 70 inimest, kes külastasid valimisjaoskondi peaaegu kõikides maakondades üle Eesti.
Sel korral on kavas eelhääletamise jooksul probleeme tekitanud valimisjaoskondadesse valimispäevaks rohkemate vaatlejate suunamine. Ühing kutsub üles ka erakondade poolt vaatlema suunduvaid inimesi endast märku andma, et oleks võimalik saada parem ülevaade erinevates jaoskondades toimuvast.
Avatud Eesti Fond kaasab vaatlemisse kodanikuühenduste esindajaid Moldovast, Gruusiast ja Armeeniast, kus demokraatlikud ja läbipaistvad valimised ei ole iseenesest mõistetav nähtus ning vaatlejad Lätist ja Slovakkiast, kus sarnaselt Eestile on probleemiks olnud valimiste vahelisel perioodil toimuv.„Välisvaatlejate kaasamine aitab näha neid võimalikke probleemkohti, millega me ise ehk juba harjunud oleme ning tähelegi ei pane,“ ütles Avatud Eesti Fondi programmijuht Kelly Grossthal.

Vaatlejaks on end võimalik registreerida kodulehel www.transparency.ee

Ühing Korruptsioonivaba Eesti on rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency Internationali esindusorganisatsioon Eestis.

„Südamega kool“ püüab aidata raskustes noori

Godi Keller

Täna, 22. novembril kell 15.00 algab Tartus ümarlaud „Südamega kool“, kus räägitakse sellest, kuidas aidata probleemidesse sattunud noori taas ühiskonda sulanduda ja leida elus oma tee. Ümarlaua on kokku kutsunud Tartu Waldorfgümnaasium koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Aina sagedamini kogeme keerulisi lapsi ja noori enda ümber. Lihtsam tundub neid lapsi endast eemale tõrjuda selle asemel, et otsida probleemse käitumise tagamaid ja toetada isiksuse arengut. Ümarlaual räägitakse, kuidas selles olukorras täiskasvanuna hakkama saada ning mida saavad kodu, kool ja ühiskond koos teha, et aidata raskustesse sattunul taas kogukonda sulanduda.

Ümarlaual jagavad oma kogemusi praktikud Eestist ja Norrast. Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskuse psühholoog Tõnu Jürjen ja Lõuna Prefektuuri politseileitnant Marina Paddar räägivad probleemidesse sattunud noortest ja nendega kontaktisaamise võimalustest.

Tartu Herbert Masingu kooli sotsiaalpedagoog Siim Värv ja Euroopas laialt tuntud õpetajate koolitaja ja lapsevanemate koolide käivitaja Godi Keller Oslost räägivad noorte toetamise võimalustest Eesti ja Põhjamaade praktilise kogemuse läbi. Ümarlaua lõpus toimub ühine arutelu ja küsimustele vastamine, moderaatoriks on lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen.

Godi Keller on pikaaegne waldorfkooli õpetaja Norras, noorukite rehabilitatsiooniprojekti Pøbel meeskonna liige, lapsevanemate kooli eestvedaja.

Ümarlaud on kokku kutsutud Tartu Waldorfgümnaasiumi poolt koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Ümarlaua toimumist toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.

Lähem teave siit.

Riigikogu võõrustas Toompea Haridusseminari

Toompea Haridusseminari koosolekul oli kõne all haridus- ja võimuinstitutsioonide oskuspädevuse testimise pilootuuringu tulemused ning ülikoolide ja täiendõppe roll ametialases ettevalmistuses. Ettekande neil teemadel pidasid Jaak Uibu  ja Ülo Vooglaid. Seminaril osalejad võttis vastu Riigikogu aseesimees Jüri Ratas.

Viidates Jaak Uibu uuringu tulemustele, millest nähtus, et riigiasutuste poolt inimeste kirjadele vastamine on pealiskaudne, osutas maaelukomisjoni esimees Kalev Kotkas, et riik on tõepoolest muutunud õhukeseks, ega suuda alati talle pandud ülesandeid täita.

„Riigi eesmärgiks ei tohi praegu olla odavus, vaid hoolivus ja konkurentsivõime,” ütles Kotkas.

Seminaril osalenud Riigikogu liige Tarmo Kõuts tõdes, et ühiskonnas puudub mehhanism, et kasvatata noortes õigeid väärtushinnanguid, mille tõttu kannatab ka riigi toimimine.

Oma uuringus, milles vaadeldi, kuidas riigiasutused  vastavad selgituse taotlustele ja märgukirjadele, mis saadetud erinevatele haridus- ja võimuinstitutsioonidele, tõdes Jaak Uibu, et enamik riigiastutuste vastuseid olid formaalsed ja sisulisi vastuseid tuli väga harva. Sellest järeldas Uibo, et haridus- ja võimuinstitutsioonide oskuspädevus komplitseeritud probleemide lahendamisel on madal või puudub üldse. Ka tõi ta esile ametnike arrogantsuse ning tahte ja motivatsiooni puudumise küsimustele vastamisel.

Ülo Vooglaid kõneles oma ettekandes haridussüsteemi puudulikkusest ametniku kui tervikliku ja pädeva isiksuse kujundamisel ja tõdedes muuhulgas, et Eesti kõrgharidussüsteem ei ole tegelikult võimeline ette valmistama ametnikke, kes on piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud. Vooglaiu hinnangul on otsuste kvaliteet täna madal ja ametkonnal puudub reaalne vastutus oma tegevuse eest.

Seminari aitas korralda Riigikogu maaelukomisjon. Komisjonil on Toompea Haridusseminariga pikaajaline koostöö.

Ülo Mattheus, Riigikogu pressitalitus

Presidendi kärajate järelmõtteid tuleviku tarbeks

Ülo Vooglaid,
emeriitprofessor

Pärnu kärajatel oli märgata edusamme ja ka seda, mis ehmatas.

Erinevalt eelmistest kärajatest, seekord ühiskonda enam majanduseks ei nimetatud, ja ka inimesi ei käsitletud vahendina, ressursina või varana. Aga samas öeldi täiesti tõsisel kombel, et Eesti kestma jäämise jutud oleks vaja lõpetada, sest peale on kasvamas uus põlvkond, kellele sellised isamaalised aated eriti peale ei lähe…

Kärajatel räägiti palju, aga teemal „Eesti -100“ polnud rääkijatel öelda midagi. Öelda ei olnud esinejatel, korraldajatel ega neil, kes söandasid sõna paluda. Enamik sõnavõtjatest pidas vajalikuks rõhutada, et ta on kärajatel eraisikuna… Eesti elujõud ja selle tegurid jäid kärajatel käsitlemata.

Võib-olla arvas mõni kärajate korraldajatest, et ettevalmistust polegi vaja ja et Mart Laari juttu saab pidada ettekandeks, mille peale hakkab keegi sel teemal improviseerima? Võib olla päris kindel, et kui riigi mudelit ei ole varem valmis mõeldud, kui tegeliku ja vajaliku olukorra (olude ja situatsiooni) kohta on eksperthinnangud kogumata ja korrastamata, siis ei saa avalikud arutlused nii keerukatel teemadel tõhusaks kujuneda. Jätka lugemist »