ugrimugri

Kolmapäeval on hantidel varesepäev

Meile võib ehk kummalisena tunduda, aga hantide lemmikpüha on varesepäev, mida tähistatakse laialdaselt ja mis on saanud isegi ametlikuks tähtpäevaks. Vares on hantide kevadekuulutaja, kes äratab looduse ja annab uue elu. Varesepäeva rituaalid on seotud laste sünnitamise ja naistega.

Eestis räägitakse varesepäevast sel kolmapäeval algusega kell 19 Tallinna Vanalinna Muusikamajas. Siin esmakordselt tähistatavale varesepäevale tuleb külla ühe tuntuima handi folklooriansambli As Ne (Obi naine) kunstiline juht Anastassia Novjuhhova ja ansambli liige Galina Kurganova. Nad esitavad erinevaid looduse ja suguvõsapärimusega seotud rituaallaule ja tantse ning tutvustavad hantide rahvustraditsioone. Mõlemad naised on pärit Handi-Mansi autonoomses ringkonnas asuvast Tegi külast. Õhtu lõpetab handi tantsutuba.

Ilvesse Aapo Ungari eurolaulul

Kuvvõn soomõ-ugri keelen laul pruuv saia 2012. aasta Eurovisooni Ungari rahvuslikku vuuru. Üts laulukiil om ka võro kiil ja lauljas om Räpinä miis Ilvesse Aapo.

Pundi Osan Yöstä laulu nimi om «Revontulet» («Virmalise»), laulõtas päält ungari ja võro keele viil handi, soomõ, udmurdi ja isuri keelen.

Laulu mõtõ tull’ Jekaterinburgi šamaanirokkbändi H-Ural iistvidäjäl Uvan Zaitsevil. Laulujupi omma üles võedu egäüts umal maal, võrokiilse jupi võtsõ Aapo üles hindä magamistarõn.

Laulu saa kullõlda Internetist www.h-ural.com päält. Kas laul Eurovisiooni Ungari vuuru valitas, saa selges seo kuu lõpus.

Uma Leht

Küsitlus: kuidas ajada paremini ugrimugri asja?

Ajakirjanik Rein Sikk kutsub kõiki Facebooki kasutajaid üles vastama küsimustele:

Kuidas paremini ajada ugrimugri asja?

Mis on peaülesanded soome-ugri liikumise edendamisel, hõimurahvaste tutvustamisel, toetamisel, 25 miljoni soomeugrilase liitmisel?

Küsimusele saab vastata aadressil http://www.facebook.com/home.php#!/home.php?sk=question&id=1693754310465

Palun vastake ise ja edastage küsitluse link ka sõpradele! Mida rohkem vastajaid, seda usaldusväärsem tulemus.

Hõimupäevast sai riiklik tähtpäev

Riigikogu võttis vastu eelnõu, mille kohaselt hakatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistama riikliku tähtpäevana hõimupäeva, sel päeval tuleks heisata ka Eesti lipp.

Eelnõu kohaselt täiendatakse pühade ja tähtpäevade seadust ning Eesti lipu seaduse muutmise seadust. Seadusemuudatuste poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Koostöös Fenno-Ugria Asutusega valminud eelnõu viis 11. jaanuaril Riigikokku Mart Nutt. Temaga koos kirjutasid eelnõule algatajatena alla Toivo Tootsen, Toomas Trapido, Maret Merisaar, Trivimi Velliste, Mart Jüssi, Peeter Tulviste, Urmas Klaas, Enn Eesmaa, Ivi Eenmaa, Marko Mihkelson ja Mari-Ann Kelam.

Hõimupäeva sätestamine riikliku tähtpäevana võimaldab paremini teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada oma päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit. Samuti on see päev, mil on paslik mõelda teiste soome-ugri rahvaste peale, tutvustada nende keeli ja kultuure ning kõnelda hõimurahvaste päevakajalistest probleemidest. Loe edasi: Hõimupäevast sai riiklik tähtpäev

Homme on Tallinnas neenetsi õhtu

Fenno-Ugria Asutus kutsub kõiki huvilisi kolmapäeval, 16. veebruaril kell 18.00 Tallinna Vanalinna Muusikamajja (Uus tn 16c) neenetsi õhtule, kus Olev Remsu tutvustab oma uut raamatut Minu Neenetsimaa.

Kirjastuse Petrone Print “Minu”-sarjas välja antud raamat kirjeldab Venemaa polaarpiirkonnas elavate neenetsite eluolu ja Remsu enda seiklusi Gorbatovi-aegsel Neenetsimaal. Kirjanik intrigeerib lugejaid vesinikupommi plahvatuse ja neenetsite ammuse ülestõusuga Nõukogude võimu vastu, ka askeldavad tema raamatus põhjarahva seas elavad värvikad eestlased ja kõigel silma peal hoidvad nuhid. Kas tegemist on reaalselt juhtunu või väljamõeldisega, jääbki tihtilugu selgusetuks.

Neenetsitest räägib hõimuõhtul neenetsi keele uurija Sven-Erik Soosaar Eesti Keele Instituudist. Veel saab näha filmikatkeid neenetsitest ja kuulata metsaneenetsite kuulsaima rahvuspoeedi Juri Vella luuletusi. Vella läks aastaid tagasi külast ära taigasse põhjapõdrakasvatajaks ja on igati võidelnud põlisrahva traditsioonilise eluviisi säilitamise nimel.

Neenetsid on eestlaste kauge sugulasrahvas. Nende keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma, teise rühma moodustavad soome-ugri keeled. Venemaal Kaug-Põhjas elavad neenetsid on tavapäraselt tegelenud põhjapõtrade kasvatamise, kalastamise ja küttimisega. Neenetsite tulevik on aga naftatööstuse arengust tõsiselt ohustatud. Iga uue leiukoha kasutuselevõtul muudetakse suur hulk rändava eluviisiga põlisrahvaste esindajaid paikseteks, neenetsid ei suuda aga külaeluga hästi kohaneda.

Fenno-Ugria Asutus korraldab hõimuõhtuid Vanalinna Muusikamajas juba kolmandat aastat. Järgmisel õhtul 18. märtsil tähistame Ungari 1848. aasta revolutsiooni aastapäeva ning aprillis ersa keele päeva ja mari sangari päeva.

Hõimuõhtud on tasuta, kõik huvilised on teretulnud. Üritusi toetavad Hõimurahvaste Programm ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Seekordne õhtu toimub koostöös kirjastusega Petrone Print.

Hõimuõhtu plakat: http://www.fennougria.ee/public/neenetsi_1601_1.jpg

Täna linastub kinos “Sõprus” kõmuline film “Permikomi sügis”

Täna kell 18 linastub Tallinnas kinos “Sõprus” Venemaal palju poleemikat tekitanud dokumentaal “Permikomi sügis” (ERM 2009).

Dokumentaalfilm “Permikomi sügis” räägib etnilisest identiteedist, assimileerumisest ja rahvuspoliitikast tänapäeva Venemaal permikomide näitel. Permikomid paistsid idapoolsete soome-ugrilaste seas silma sellega, et olid ainsad, kes moodustasid oma autonoomse territooriumi elanikkonna enamuse. Ometi hääletasid nad 2003. aastal toimunud referendumil autonoomse ringkonna Permi oblastiga ühinemise ning ühtlasi autonoomiast loobumise poolt. Film üritab välja selgitada, miks nii läks. Intervjuude ja argielustseenide kaudu portreteerikase majanduslikku ja kultuurilist olukorda ning keelesituatsiooni permikomide asualal, mis kuulub Venemaa Euroopa-osa vaesemate piirkondade hulka.

Filmivõtete aegsest õhkkonnast ning filmi retseptsioonist Permi krais vestlevad filmi autor Indrek Jääts ning KesKusi peatoimetaja Juku-Kalle Raid. Vestlust vahendab Joonas blogist filmijutt.blogspot.com. Lisaks filmile saab näha valitud kaadreid filmi avalikule linastusele järgnenud diskussioonilt Kudõmkaris.

Fenno-Ugria jututuba jätkab soome-ugri filmiteemadel

Fenno-Ugria jätkab eelmisel hooajal alustatud jututubade sarja ja kutsub neljapäeval, 28. oktoobril kell 17.30 P.Süda 3-4 oma mõnusasse vestlusringi. Seekordse jututoa teemaks on “Soome-ugri rahvad kinoekraanil”. Hõimupäevade ajal näidatud viis erinevat mängufilmi soome-ugri rahvastest tekitasid elavat arutelu. Jututoas püütakse ka nüüd selgust saada, milliseid võimalusi kasutatakse põlisrahvaste kultuuri ja ajalookogemuse vahendamiseks, mis on olulisem – kas suurte vaatajahulkadeni jõudmine või põlisrahvaste loomutruu kujutamine ja milline tähtsus on nendel filmidel põlisrahvaste endi jaoks.

Filmiteemalise jututoa eestvedajateks on filmiajakirjanik Jaak Lõhmuse, kirjanik Arvo Valton ja Eestis elav mari rahvusest filmimees Aleksei Aleksejevi. Vestlus toimub vabas vormis, jututoast osavõtt on kõigile vaba. Et teaksime sobivas suuruses kohvikannu tulele panna, oleme rõõmsad, kui annate oma osalemisest ette teada!