Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2018
E T K N R L P
« juuli    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Seitse sündmust, millega Riia väärib Euroopa 2018. aasta parima turismisihtkoha tiitlit

Maineka Euroopa parima turismisihtkoha tiitli 20 nominendi seast leiab sel aastal ka lõunanaabrite pealinna Riia, kes kutsub kõiki eestimaalasi enda poolt hääletama.

Jõuludeaegne jalutuskäik Riias Foto Marko Šorin

Jõuludeaegne jalutuskäik Riias. Foto: Marko Šorin

8. veebruarini veebilehel või lühilingil toimuval hääletusel saab igaüks anda oma hääle kord nädalas. Lisaks Riiale leiab nominentide seast veel 19 Euroopa linna: Wroclaw, Lissabon, Viin, London, Ateena, Milano, Praha, Budapest, Pariis, Bilbao, Amsterdam, Kotor, Edinburgh, Hvari saar, Berliin, Barcelona, Brüssel, Colmar ja Bohinj. Ükski Eesti linn sel aastal parimate turismisihtkohtade nominentide sekka ei jõudnud.

Läti, kes tähistab samuti 2018. aastal oma vabariigi 100. sünnipäeva, kutsub kõiki eestimaalasi Riiat külastama järgmiste põnevate suurürituste raames:

· Lattelecom Riia Maraton (20. mai). Sel päeval kuulub Riia täielikult jooksjatele. Juba 2007. aastast AIMS standarditele vastav rahvusvaheliselt akrediteeritud maraton pakub spordisõpradele suurepärase võimaluse tutvuda täis- või poolmaratoni käigus Riia tänavate, sildade ja vanalinnaga.

Jätka lugemist »

Suure Munamäe vaatetorni külastajate arv kasvas möödunud aastal 9%

Vaade Suure Munamäe vaatetornist. Foto: Maris Lestberg

2015. aastal külastas Suure Munamäe vaatetorni 37 364 külastajat, mis oli 9% suurem võrreldes 2014. aastaga. Renoveeritud vaatetorni rekord on pärit aastast 2007, mil torni külastas 55 000 inimest. Kolmel viimasel aastal on külastajate arv iga-aastaselt kasvanud.

Suure Munamäe vaatetorn asub Baltimaade kõrgemas tipus – 318 meetri kõrgusel merepinnast. Vaatetorni platvormilt avaneb imeilus vaade kuppelmaastikule ning hea nähtavuse korral on võimalus vaadata ümbrust 40-50 km raadiuses.

Seoses Haanja valla 25. juubeliga on Suure Munamäe vaatetorn avatud iga päev kuni 17. jaanuarini kell 12:00-15:00 ja edasi nädalavahetuseti samadel aegadel.

Olete oodatud talvist Eestimaad kaema!

Ehtne ja huvitav Eesti Mooska talus Haanjamaal

Mooska talu suitsusaun.

Mooska talu suitsusaun.

Meenutagem, et 2014.a. novembris Pariisis toimunud UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee istungil otsustati kanda Vana – Võromaa suitsusaunakombestik UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja. Taotluse selleks esitas Eesti riik UNESCOle 2013. a.

Selle saavutuse taga on paljude tublide inimeste mitu aastat kestnud entusiastlik töö. Külli Eichenbaumi ja Eda Veeroja panust hinnati koguni Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiaga.

Maailmapärandi nimekirjas olek tähendab ennekõike vastutust ja hoolt, et pärimus ei kaoks.

Eda Veeroja Mooska talu Haanjamaal edendab suitsusaunakultuuri, talu pakkus Eesti Maaturismi Ühingu EHE märgise (Ehtne ja Huvitav Eesti) konkursile välja kaks turismitoodet: Vana – Võrumaa suitsusauna vaimset pärandit tutvustava ekskursiooni ja saunaskäigu Mooska traditsioonilises Vana – Võrumaa suitsusaunas. Mõlemad paketid said EHE märgise, Võrumaalt veel Setomaa Turismitalo Seto söömaaeg, mis esindab seto kultuuri. Kokku omistati märgis 15 turismiettevõtte pakettidele üle Eesti.

Paberil on ametlikult kirjas, et tegu on turismitootega, ometi tahaks turismis kasutada mõnd muud määratlust – elamus, emotsioon, tunne… Just seda läheb külaline saama ja nautima. Mooska talu suitsusaunades on see elamus tõeliselt kuum ja ka maitsev, sest Mooska talus pakutakse külalisele saunas traditsioonilisel viisil suitsutatud liha, mida on võimalik ka osta. Saunaskäik Mooska talus ei ole pelgalt ihu kasimine, see on ka hinge harimine ja puhastamine. Siit lahkutakse argipäeva heas meeleolus ja uue energiaga.

Tunnistused EHE märgise omistamise kohta anti üle 14. veebruaril 2015 Tallinnas rahvusvahelisel turismimessil Tourest. Vaata: www.mooska.ee

Siiri Toomik

Lõuna-Eesti lood ja head pakkumised said raamatukaante vahele

Esmakordselt Eestis ilmub enne jõule Lõuna-Eesti projekti “Elu kahe maailma piiril” raames kohalike lugude ja heade pakkumiste raamat, mis kutsub huvilisi uuel aastal Lõuna-Eesti piirkonda avastama. Raamatus on üle 300 pakkumise kuuest maakonnast, et Lõuna-Eesti külastajad saaksid soodsamalt tutvuda põnevate kohtadega, mis pakuvad nii majutust, toitlustust, aktiivset puhkust kui ka sündmustel osalemist.

Lõuna-Eestit hõlmav projekt “Elu kahe maailma piiril”, mis on loodusesse ja avastamist väärt paikadesse toonud National Geographicu kollased aknad, on jõudnud järgmise suure sammuni – lugusid ja häid pakkumisi sisaldava raamatu avaldamiseni. Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Timmo sõnul on raamat kasulik nii Lõuna-Eesti ettevõtjatele kui ka külastajatele. “Seni on projekti peamised tegevused olnud seotud Lõuna-Eesti piirkonna kui sihtkoha tutvustamisega, nüüd avaneb siinsetele ettevõtjatele uus müügikanal. Samuti on sellel suur väärtus Lõuna-Eesti külalistele ja piirkonna elanikele, kes saavad pakkumiste abiga säästa palju eurosid,” lausus Timmo.

Raamatus leiduvad ka kõik Lõuna-Eestit puudutavad lood, mis on koostööprojekti raames ilmunud ajakirjas National Geographic Eesti. Ajakirja peatoimetaja Erkki Peetsalu ütles, et koostöö Lõuna-Eestit tutvustava projektiga on olnud vastastikku põnev ning andnud ajakirjale sisukat lisamaterjali. “National Geographicu kollased aknad tõstavad esile neid väärtusi, mida Lõuna-Eesti endas kannab, kuid mis ei pruugi esmapilgul silma paista. Meie ühine projekt on aidanud muuta kogukondi aktiivsemaks ning edendada kohalikku elu, samuti tõsta kaugema kandi külaliste huvi selle vastu, kuidas elatakse Lõuna-Eestis – kahe maailma piiril,” kirjeldas Peetsalu.  Jätka lugemist »

Lõuna-Eesti kutsub avastama piirkonna väärtusi

Kollane aken Põlvamaal Süvahavval. Foto: visitsouthestonia.com

Kollane aken Põlvamaal Süvahavval. Foto: visitsouthestonia.com

20. juunil möödub aasta Tartus Raekoja platsil toimunud avaüritusest, mis käivitas Lõuna–Eestis kokku viis aastat kestva National Geographicu kollaste akende projekti. Projekti ettevalmistamise käigus valiti välja „erilised“ ja avastamist väärt paigad Euroopa Liidu piiril ning Venemaa ja Läti naabruses, kuhu ei ulatu linnamelu ega suurtööstuslik maailm. Looduses juhivad neile paikadele tähelepanu ligi nelja meetri kõrgused National Geographicu värvides aknad.

Idee tähistada väärt paigad suurte kollaste akendega sündis Hollandis Ida-Groningenis, mille rahvas soovis sel viisil juhtida turistide tähelepanu kohtadele, mis kõige paremini jutustavad piirkonna lugu. Ida-Groningenis on kollased aknad oma eesmärki hästi täitnud – külastajate arv on pooleteise aastaga kahekordistunud.

Meie, Lõuna-Eesti projekti teemadeks on loodus, aktiivne puhkus, tervis ja kohalik toit, kultuur ja vaatamisväärsused, innovatsioon ja inspiratsioon väikeettevõtluses ning säästvad ja jätkusuutlikud lahendused. Paikade valikul peeti oluliseks kriteeriumiks selle koha lugu ning võimalust esile tuua meie unikaalsus ka Eestist väljaspool. Plusspunkte andsid paiga aastaringselt hea kättesaadavus, aktiivse puhkuse ja pikemaajalise kohaloleku võimalused (vaatamisväärsuste rohkus), samuti piirkonna koostöövalmidus. Jätka lugemist »

Otepääl pakutakse ettevõtjatele vene keele õpet

SA Otepää Turism juhataja Ene Reedi. Foto: otepää.ee

SA Otepää Turism koostöös MTÜ Pühajärve Haridusseltsiga korraldab ettevõtjatele vene keele internsiivkursused klienditeenindajatele.

SA Otepää Turism juhataja Ene Reedi sõnas, et soov ja algatus vene keele kursuste järele tuli ettevõtjate endi seast. “Viimastel aastatel on suurenenud vene keelt rääkivate külastajate hulk Otepää piirkonnas, meie sooviks on pakkuda meie külalistele head teenindust, mille juurde käib kindlasti keeleoskus,” rääkis Ene Reedi. “Lisaks sellele on see hea näide sellest, kuidas kohalik mittetulundusühing aitab piirkonna arengule kaasa.”

Esimene avatud tund toimub 11.märtsil kell 18.00 Pühajärve Põhikoolis. Õpetajaks on Olga Alova. Esimeses tunnis moodustatakse grupid vastavalt osalejate keeleoskuse tasemele ning lepitakse kokku edasiste tundide toimumise ajad ja kohad. Eeldatavasti hakkavad tunnid toimuma 2 korda nädalas, kokku 20 tundi ning osalustasu on 50 EUR inimese kohta.

“MTÜ Pühajärve Haridusselts on üle 20 aasta otepäälastele pakkunud erinevaid koolitusi, inglise keele kursused toimuvad pidevalt, samuti on korraldatud keraamika ja kunstiringe. Huvi on tuntud fotograafia ja ka mitmete teiste koolituste vastu. Samuti korraldame igal kevadel seminare teemal Kool ja Kogukond. Oleme väga huvitatud koostööst kohalike ettevõtetega, et organiseerida just selliseid koolitusi, mille vastu on huvi ja vajadust” sõnas haridusseltsi juhatuse liige Solveig Raave

Lisaks vene ja inglise keele õppele on Pühajärve Haridusselts valmis korraldama nii ettevõttesiseseid kui ka avatud koolitusi klienditeenidusstandardite välja töötamisest ja juurutamisest ettevõttes. Soovijate olemasolul korraldatakse ka majutusettevõtetele puhastus- ja koristusvahendite ning õigete töövõtete kasutamise praktilisi koolitusi. Koolitajaks on pikaaegse praktilise töökogemusega (Estonia teater; Tallinna suurhotell Radisson SAS/Blu) koristustööde organiseerija ja õpetaja.

Huvi korral tuleb ühendust võtta Otepää Turismiinfokeskusega.

SA Lõuna-Eesti Turism allkirjastab koostöölepingu Pihkvaga

Täna Tallinnas toimuval rahvusvahelisel turismimessil Tourest sõlmitakse koostööleping Lõuna-Eesti Turismi ja Pihkva Oblastivalitsuse vahel.

Koostööleping allkirjastatakse Lõuna-Eesti ja National Geographicu koostööprojekti tutvustamisel ning Lõuna-Eesti kultuuri- ja ajaloomarsruudi avamisel.

Koostöölepingu eesmärgiks on tõhustada turismialast koostööd ja infovahetust Lõuna-Eesti regiooni ja Pihkva oblasti vahel. Koostöölepingule kirjutavad alla SA Lõuna-Eesti Turism nõukogu liige Kajar Lember ja Pihkva Oblastivalitsuse Turismiinfokeskuse direktor Jana Nassar.

Tourest messil kasutavad Lõuna-Eesti erinevad piirkonnad kujunduskontseptsioonis National Geographicu kollaste akende elemente, et rõhutada regiooni erinevaid avastamist väärt paikasid. Projekt “Elu kahe maailma piiril” jutustab lugusid põnevatest paikadest ja inimestest Lõuna-Eestis ning toob messipinnale kokku avastamist väärt paigad ja turismiteenuste pakkujad kogu Lõuna-Eestist. Külastajad saavad end messil pildistada läbi kollaste akende.

Rohkem infot Lõuna-Eesti koostööprojekti kohta leiab: www.visitsouthestonia.com

SA Lõuna-Eesti Turism osaleb turismimessil Balttour 2014 Riias

7.-9. veebruaril 2014 toimub Riias rahvusvaheline turismimess Balttour 2014 , mis on Lõuna-Eesti regiooni jaoks oluline turismimess. Järgnevatel aastatel oodatakse turistide arvu kasvu Lätist ning nende korduvkülastuste arvu suurenemist kogu Lõuna-Eestis. Messipinna suuruseks on 21 m2 ja kujunduskontseptsioonis kasutatakse National Geographicu kollaste akende elemente, et rõhutada regiooni erinevaid avastamist väärt paikasid. Külastajad saavad end messil pildistada läbi kollase akna.

SA Lõuna-Eesti Turism osaleb messil koostöös Valgamaa (Sangaste Rukkiküla, Valga Militaarteemapark, Otepää), Setomaa Turismi, Mõniste Muuseumi, Eesti Maanteemuuseumi ja Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumiga.
Valgamaa pakub külastajatele võimalust soetada endale postkaart, mis annab võimaluse külastada tasuta järgmisi turismiobjekte: Valga Militaarteemapark, Rahvusvaheline Valga Militaarajaloofestival, Sangaste loss, Barclay de Tolly Mausoleum, Otepää Talispordimuuseum.
Messikülastajate tähelepanu köitmiseks valmistatakse ja pakutakse kohalikust toorainest tehtud putru, Sangaste Rukkiküla pakub rukkitooteid, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum õpetab sule ja tindiga eestikeelseid sõnu kirjutama, Eesti Maanteemuuseum võtab lastele kaasa muuseumile iseloomuliku auto ja valmistab koos külastajatega märke ja magneteid. Mõniste Muuseum jäljendab läbi tegevuste kiviaega.
Materjale saadavad Lõuna-Eesti ühispinnale Vudila Mängumaa, Hotell Räpina ja Kiudoski Restoraan, Pokumaa ja Võhandu Maraton.

Messiks valmisid uued trükised: Lõuna-Eesti Tähtsündmuste kalender 2014 (lat ja rus), Puhka lastega Lõuna-Eestis (lat ja rus), Lõuna-Eesti avastamist väärt paikadega marsruudikaart kultuuri- ja ajaloohuvilisele (lat ja rus).

Messi ametlik koduleht!

Pihkvas tutvustati Põlvamaa turismivõimalusi

Infopäev Pihkvas.  Foto: Sander Silm

Infopäev Pihkvas. Foto: Sander Silm

16.- 17. jaanuaril toimus SA Räpina Inkubatsioonikeskuse eestvedamisel Pihkvas Põlvamaa turismivõimalusi tutvustav infopäev.

Kohtumiste tulemusena lepiti kokku, et veebruaris sõlmitakse SA Lõuna Eesti turism ja Pihkva Turismiinfokeskuse vahel informatsioonivahetuse leping. Märtsis avaldatakse Pihkva oblasti Kaubanduse- ja Tööstuspalati ajakirjas Põlvamaad tutvustavad lood ning aprillis korraldatakse Pihkva reisikorraldusfirmadele Põlvamaad tutvustav reis.

Pihkvas külastati ka muuseume ja fondihoidlaid.

Maret Reinumägi

Saaremaa selle aasta turismiauhinnad jagatud

Eile hilisõhtul kuulutati maakonna turismiasjaliste aastalõpupeol Rüütli spaa restoranis Ritter, mis linna 450. sünnipäeva auks ehitud sini-valgesse pidurüüsse, viiendat korda aasta parimad turismitegijad.

Parimaks turismiettevõtteks tunnistati neli aastat järjest Eesti parimaks restoraniks valitud Alexandri restoran Pädastes. Ettevõtmist toodi heaks eeskujuks julgustamaks ka teisi maakonna toitlustuskohti looma eristuvaid kontseptsioone, mis väärtustavad kohalikku toorainet ning tutvustavad maailmale atraktiivselt põhjala saarte köögi kontseptsiooni. Seda koostöös kohaliku kogukonnaga.
Parimaks turismiarendajaks pärgas komisjon üksmeelselt maakonna pikaaegse traditsiooniga tipp-motospordiürituse korraldaja, Saaremaa Rally MTÜ. Üritus, mis tõstab maakonna majutusettevõtete hinnad suvise kõrghooaja tasemele oktoobrikuus, toob hilissügisesse suvise melu ning kasvatab ettevõtlustulusid, seda laiapõhjalise ning avatud partnerlusega ning pea pool sajandit, olles maakonna üks olulisemaid turismiarendajaid.
Parimaks turismiasjaliseks nimetati aastatepikkuse tubli töö eest maakonna turismivõimaluste turundamisel Angela Nairis, reisibüroo Mere omanik ja ettevõtjate organisatsiooni Saaremaa Turism eestvedaja. Tänu tema initsiatiivile sai maakond sel aastal endale pea 30 uut giidi. Talvise uue hingamise leidis Kuressaare linnus, kus korraldatakse osalusetendust “Jõulud lossis“, aset leidis saarlaste seas suurt elevust tekitanud ajalookonverents “Salme – esimeste viikingite matusepaik“ ja need on vaid killuke tema tublidest ettevõtmistest.
Hindamiskomisjoni tööd korraldanud Saarte turismiarenduskeskuse juhataja Kaira Kivi sõnul oli eriti rõõmustav sel aastal üles seatud kandidaatide rohkus. See näitab, et valdkond on maakonna jaoks oluline ning hea sõnaga osatakse tublisid tegijaid meeles pidada.
Turismiauhindade nominendid 2013
Parim turismiettevõte
Grand Rose Spa Hotell, Pädaste mõis-restoran Alexander, KS Koolitus
Parim turismiarendaja
Saaremaa Rally MTÜ, Sõrve Külastuskeskus MTÜ, Kuressaare tennisekeskus
Parim turismiasjaline
Martin Breuer, Angela Nairis, Ülo Roos

Autor ajaleht MM

Võrumaa turismi parimad 2013 auhinnatud

Aastaseminar2013Võrumaa turismiettevõtjad ja -arendajad kogunesid iga-aastasele seminarile, kus muuhulgas tunnustati ka maakonna turismi parimaid.

“Uma tegu” tunnustuse sai Setomaa Turismitalo oma uue peoruumi ja Seto rESTo trükistega. Uus “Taivaalodsõ Nulk” on seto seinamaalingutega avar ruum erinevateks üritusteks kuni 150-le inimesele. Väga tugev kandidaat oli ka Ränduri Külalistemaja, kus kõik toad on omandanud uuema ja luksuslikuma sisekujunduse. Sel suvel rajasid nad külalistemaja-pubi klientidele ka põneva laste mänguväljaku, kus on kiik, liumägi, maailmaränduri mootoratas ja mereröövlite laev.

“Uma lugu” auhinna pälvis Ööbikuoru Puhkekeskuse peremehe Ants Eigi lugu ”GPSi ei tohi usaldada”. Nominentideks esitati lisaks Taatka Tarõ “Ilma lihalda supp” ja Haanja Puhkekeskuse lugu “Pole vett, pole arvet”.

“Uma mekk” auhinna pävis Ülle Kostin Jaaniraotu linnuparkist oma terava ”Särtsuga”. Üles seati veel Taarka Tarõ Köögikõsõ “Liivapuumarjuga leib” ja “Rüarull” ning Urvaste Külade Seltsi “Urvaste kama”.  Jätka lugemist »

“EHE Setomaa 2013″ tunnustuse sai Seto Külävüü kostipäiv ehk Setomaa kohvikutepäev

Hõimu hõlahusõq. Foto: Karen Stimmer.

Hõimu hõlahusõq. Foto: Karen Stimmer.

Setomaa turismisektori ümarlaual anti üle tunnustus 2013.a hooaja parimale turismiteole – Seto Külävüü kostipäevale.

Nimetatud üritust võib pidada selle suve üllatajaks, sest veel aasta tagasi isegi korraldajad ei teadnud, et piirkonnas midagi sellist ette võetud saab.

Setomaa toiduvaldkonna huvilised otsustasid 2012.a. detsembris toimunud ümarlaual, et seto toidu propageerimiseks ja arendamiseks võiks muude tegevuste seas ka kohvikutepäeva korraldada. Ürituse eestvedajaks sai MTÜ Setomaa Turism, kaasatud oli MTÜ Seto Käsitüü Kogo.

Kostipäeval osales kümme kohvikut Lüübnitsast Tsiistreni. Iga kohvik oli omanäoline nii kujunduse, menüü kui tegevuste poolest. Kostipäeval kaasa löönud suur rahvahulk tuli mitmele kohvikule üllatusena. Kui kohvikutesse oodati 100-200 külalist, siis tegelikult külastas mõnda kohvikut üle 500 inimese. Sama päeva raames toimus ka fotojahi mäng, kus külalised tegid pilte vähemalt kolmest kohvikust.  Jätka lugemist »

Otepää ettevõtluskonverentsi läbivaks teemaks on turism

otep2.oktoobril toimub Otepää Gümnaasiumis juba traditsiooniks saanud Otepää ettevõtluskonverents. Sellel aastal keskendub konverents turismiettevõtlusele.

Otepää ettevõtluskonverents peetakse juba neljandat korda. Konverentsil tunnustatakse valla ettevõtjaid – antakse üle Otepää valla ettevõtlusauhind 2013.

Ettekandeid teevad SA Otepää Turism juhataja Margo Krüünvald, TÜ majandusteaduskonna turunduse õppetooli juhataja Andres Kuusik, Tammuri talu peremees Erki Saar, Klubi Tartu Maratoni juhatuse esimees Indrek Kelk, õpilasfirma ja minifirma programmi juhendaja Margus Mekk, Ene-Mall Vernik ja Peeter Kangur Kappermäe seltsist, Auto24 Rally Estonia peakorraldaja Urmo Aava. Konverentsi modereerib vallavanem Merlin Müür.

Konverents on kõigile tasuta.

Peipsi pealinnas avati National Geographicu kollane aken

Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse liige Mati Kepp, Mustvee kooliõpilane Avely Tamm, Mustvee linnapea Max Kaur ja linnavolikogu esimees Marianne Kivimurd Tarelkina , kohalik ettevõtja Riina Pajula, Jõgevamaa oostöökoja tegevjuht Aive Tamm ja Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev National Geograhpicu akna juures Peipsi rannikul. Foto: erakogu

Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse liige Mati Kepp, Mustvee kooliõpilane Avely Tamm, Mustvee linnapea Max Kaur ja linnavolikogu esimees Marianne Kivimurd Tarelkina , kohalik ettevõtja Riina Pajula, Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm ja Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev National Geograhpicu akna juures Peipsi rannikul. Foto: erakogu

13. juulil toimunud Mustvee linna esmamainimise 520. ja linnaõiguste saamise 75. aastapäeva pidustustel oli üheks atraktiivsemaks ja emotsionaalsemaks sündmuseks ajakirja National Geographicut sümboliseeriva kollase raamiga akna avamine Peipsi järve kaldal.

Mustvee National Geographicu logo kujulise akna projektijuht,  Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm toonitas avatseremoonial tähise asukoha tähtsust.

“Ainuüksi Peipsi järvistu suurim osa Suurjärv on Euroopa suuruselt neljas või viies järv. See järv toob leiva lauale, pakub vabaajaveetmise võimalusi, on nii tervisekeskus, võimalus mitmete elukutsete jaoks kui ka ellujäämiskursus. Mööda Peipsit kulgeb ka Euroopa Liidu idapiir. Elu kahe maailma piiril tutvustabki tänavu suvel alanud Lõuna-Eesti LEADER-tegevusgruppide poolt algatatud koostöös National Geograpicu ajakirjag, Peipsimaa Turismi ja Tartu, Valga ning Mustvee linnaga koos edasi arendatud projekt. Projekti käigus paigaldati üle Lõuna-Eesti 21 kollast raami ehk National Geographicu logo kujulist akent: 21 kordumatut vaadet. Nende 21 akna asukohad omakorda valiti välja aga enam kui  100välja pakutud erilise ja omanäolise koha hulgast, ” ütles Tamm.

Tamm nimetas temaatilised valdkonnad, mida akende asukohaga Lõuna-Eestis rõhutatakse. Nendeks on loodus, kultuur ja ajalugu, tervis ja aktiivne puhkus, innovatsioon väikeettevõtluses, säästvad ja jätkusuutlikud lahendused. “Mustvees asuv raam kannab kõiki neid teemasid, ” märkis Jõgevamaa Koostöökoja juht.

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõsev toonitas, et kollaste raamidega aken Peipsi rannikul on ka kahe kultuuri sidujaks: “Peipsimaal on Eesti ja vene kogukonna kultuur, sellega kaasnevad elulaad ja usutraditsioonid sõbralikult põimunud. Peipsimaa märksõnadeks on kurk, sibul ja suitsukala, kuid kahtlemata on siin turistil märksa rohkem avastada ja vaadata. Pärineb ju Peipsimaalt, praegusest Kasepää vallast mitmetes maailma riikides kuulus ikoonimaalija Gavriil Frolov.”

Viktor Svjatõšev märkis, et National Geographicu aken on sümboolseks juubelikingituseks Mustvee linnale ja annab loodetavasti tõukejõudu selleks, et Mustvee sadam kiiremini valmis saaks. “Raha sadama ehitamiseks on olemas,” ütles ta.  Maavanem lausus tunnustussõnu Aive Tammele ja kõigile teistele, kelle panuse ja pingutustega  Peipsi pealinn ülemaailmselt tuntud ajakirja logo kujulise akna sai.

“Kui sõita mööda Jõhvi-Tartu maanteed Lõuna-Eestisse, on siinne aken esimene, mida külastada. See oleks justkui teekonna algus. Omamoodi põhjavärav Lõuna-Eestisse. Ja need, kes liiguvad just põhjasuunas, neile on siin esimene koht, kus Peipsi järve ääretust näha, kus varbad vette pista ja piiluda silmapiiri taha. Ja miks mitte võtta Lõuna-Eestis nähtu kokku Peipsi vaatega.  Selleks tuleb vaid keerata tunnikeseks maanteelt kõrvale. Kui aga reisi  teadlikud valikud on inimesed toonud Peipsimaale või Jõgevamaale, siis Peipsi pealinna külastamine on muutunud just ühe põhjuse jagu olulisemaks,” lausus Jõgevamaa Koostöökoja juhataja Aive Tamm.

Projekti “Elu kahe maailma piiril ” algatajad on Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid ja suurpartner National Geographic Eesti. Toetanud on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, SA Lõuna-Eesti Turism ja Eesti Maaturism.

Jaan Lukas

Põlvamaa osaleb turismimessil Tourest 2013

Põlvamaa osaleb turismimessil Tourest 2013, mis toimub 15.-17.veebruaril Eesti Näituste messikeskuses Tallinnas. Tänavu toimub Eesti suurim turismimess juba 22. korda.

Põlvamaa messistend paikneb kõrvuti Setomaa boksiga, olles eraldatud vaid mõtteliselt, nagu see on ka elus. Põlvamaa pinnal tutvustavad maakonna vaatamisväärsusi ja oma tooteid Eesti Maanteemuuseum, Mooste mõis, Eesti Fototurismi keskus, Kagureis Hotell Pesa, Musta Noole Vennaskond, Värska sanatoorium, Piusa külastuskeskus ja Hotell Räpina. Maakonna teiste turismiettevõtete ja sündmuste kohta jagab infot Põlvamaa Turismiinfokeskus.

Lisaks üldisele info jagamisele on messil plaanitud korraldada esitlusi, degusteerimisi ja külastajatemäng, mille auhindadeks on ettevõtted välja pannud toredaid puhkusepakette ja teenuseid.

Mängust teavitamine ning võitjate avalikustamine toimub Põlvamaa Turism Facebooki lehel.

Touresti ajaks valmib uus Põlvamaad üldtutvustav trükis.

Põlvamaa osalemist Tourestil koordineerivad SA Põlvamaa Arenduskeskus ning MTÜ Põlvamaa Turism. Messil osalemist toetab Põlvamaa Partnerluskogu PRIA Leader meetmest.

Tourest 2013 on avatud:
Reedel 15.02.2012 kell 10:00-14:00 spetsialistidele
Reedel 15.02.2012 kell 14:00-18:00 kõigile külastajatele
Laupäeval 16.02.2012 kell 10.00-18.00 kõigile külastajatele
Pühapäeval 17.02.2012 kell 10.00-16.00 kõigile külastajatele

Järvamaa turismirahva draakoniaasta oli teguderohke

Järvamaa Turismiinfokeskuse konsultant Piret Sihver ütles Järvamaa infoportaalile, et eelmisele aastale tagasi vaadates oli draakoniaasta Järvamaa turismirahvale teguderohke ja edukas, sest maakonda tuli enneolematult mitmeid tunnustusi.

Sügisel tunnustati nii maakonnas kui ka Põhja-Eesti piirkonnas turismiettevõtjaid. Maakonna atraktiivseim turismiobjekt oli Kilplaste küla ja silmapaistvaim turismiedendaja, omakandi vedur, Vao külalistemaja juhataja Epp Säga. Põhja-Eesti hindas silmapaistvamaid mitmes kategoorias – suured ettevõtted, väikesed ettevõtted ja silmapaistvam objekt olenemata töötajate arvust. Põhja-Eesti atraktiivseim objekt aastal 2012 on ajakeskus Wittenstein ja ära märkimist leidis väikeettevõtete kategoorias ka Kilplaste küla.

Kaks auhinda puudutasid Järvamaa Turismiinfokeskust. Mais lõppenud sisedisaini konkursil sai Järvamaa Turismiinfokeskuse ruumide sisekujundus I koha. Sügisel avalikustas EAS suvel toimunud pimeostude tulemused ja turismiinfokeskuste klienditeenindustaset hinnates selgus, et Järvamaa TIK on tasemelt Eestis II koha vääriline. Kodanikeühiskonna konverentsil hüüti rahva ette aasta parim vabatahtlik, giid Tiiu Saarist. Jätka lugemist »

Venelased

Arved Breidaks,

lõunaeestlane

Jõulueelsel reedel suheldi Värska veepargi basseinides ja saunalavadel päevasel ajal üksnes vene keeles. „Pool Pihkvat on siin,“ sõnas üks neljakümnendates perepea, kellega kerget juttu tegin.

„Oleme siin olnud viis päeva,“ jätkas pihkvalane, kelle nime ma ei küsinud. „Ei, me pole siin esimest korda, tegime aastase viisa ja nüüd käime tihti.“

Eesti on keskklassi venelaste silmis saanud nõutud reisisihtkohaks ja venelased muutunud soositud klientideks. Värska sanatoorium toob kohale Pihkva kliendid, Tallinn meelitab aastavahetuseks rongide ja lennukite kaupa lõbutsejaid Piiterist kui Moskvast.

On välja mõõdetud, et keskmine Vene klient kulutab Eestis rohkem raha kui keskmine soomlane. Seega tasub tema nimel pingutada. Pealegi on venelasi hulga rohkem kui soomlasi ja seega raha, mida Eestis läbi lüüa, on venelastel summaarselt samuti enam.

Võrus oli kord ühe kortermaja seinale kraabitud loosung: „Venelased majast välja“. See oli kellegi ärkamisaegne emotsionaalne purse, mis püsis seal seinal pikki aastaid. Koolides hakati vene keele õppele viltu vaatama.

Venelasi ei sallitud tol ajal juba selle pärast, et defitsiidi-aastatel käisid petserlased ja pihkvalased Eestis poode „rüüstamas“. Rääkimata sellest, et Eesti põllumajanduse toodang müüdi vägisi Venemaale, samas kui kodustel lettidel haigutas tühjus.

Kuuldavasti saavat praegugi Värska poes piimakülmik ennetähtaegselt tühjaks, kui bussitäis venelasi enne kojusõitu seal peatuse teeb. Aga see ei tee kedagi vihaseks. Nüüd on venelastel pakkuda seda, mida nende vanematel veerandsada aastat tagasi polnud – kõva raha.

Aeg muudab inimesi ja inimesed muudavad aega. Kuigi ametlikud Eesti-Vene suhted on jäätunud, on normaalsete inimeste omavaheline läbikäimine parem kui iial varem pärast Nõukogude Liidu lagunemist. On vaid aja küsimus, millal suhtumise muutus jõuab ka ametlikule tasandile.

Selgusid Võrumaa meene konkursi “UMA MEELÜS” võitjad

Võrumaa omanäolise meene konkursile “UMA MEELÜS” laekus 28 erinevat esindusmeenet ja 52 turistimeenet, mille seast valis maakonna meene konkursi žürii välja mõlemas kategoorias kolm parimat ning andis täiendavalt kaks eripreemiat.

Samuti selgitati välja rahva lemmik kummaski kategoorias. Täiendavalt liitusid konkursi autasustamise protsessiga MTÜ Võru Folkloorifestival ja MTÜ Näputüüselts, kes andsid oma organisatsioonide eripreemiad.

Parimad esindusmeened olid:

I koht – “Kimmas Kamakas” (Ahti Parijõgi),
II koht – “Võrumaa kinkepakend (suitsusaun)” (Ühing Pikakannu Kooli Areng)
III koht – “Lauluisa raamat märkmik” (Marika Sepp)

Parimad turistimeened olid:

I koht – “Teppo” (Marika Sepp)
II koht – “Võrumaa käkid” (Ühing Pikakannu Kooli Areng)
III koht – “Papa Kreutzwaldi sulg” (Olev Russ) Jätka lugemist »

Võrumaa Partnerluskogu otsib väärt paiku

Võrumaa Partnerluskogu kuulutab välja projekti “Elu kahe maailma piiril” ideevooru Võrumaa avastamist väärt paikade leidmiseks.

Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid alustavad 2013. aasta suvel rahvusvahelise koostööprojektiga, mis viiakse läbi koos National Geographic ja Lõuna-Eesti turismiarendajatega. Projekti raames kerkivad maastikule ligi meetri kõrgused National Geographicu aknakujulised raamid. Siinkohal oodakse kõigi panust, et leida avastamist väärt paigad Lõuna-Eestis ja näidata neid maailmale läbi National Geographicu akna!

Temaatilised valdkonnad, mida akende asukohaga rõhutada soovitakse on loodus, kultuur ja ajalugu, tervis ja aktiivne puhkus, innovatsioon väikeettevõtluses, säästvad ja jätkusuutlikud lahendused.

Eeltingimused, millele akna asukoht peab vastama on järgmised: paigaldatav aken peab asuma Tartu, Põlva, Võru või Valga maakonnas; hea juurdepääs aastaringselt ja parkimisvõimalus läheduses; turismiteenused (toitlustus, majutus jms) lähiümbruses; eelkokkulepe maaomanikuga, et maa antakse tasuta projekti kasutusse vähemalt viieks aastaks.

Paikade väljapakkumiseks ja ideevoorus osalemiseks saab ankeedi täita siin. Ettepanekuid oodatakse 10. jaanuariks 2013, lõplik asukohtade valik tehakse jaanuari lõpus. Täpsema info projekti kohta leiab siit.

Tunnustati tublimaid tegijaid turismivaldkonnas

22. novembril toimus kohvik-restoranis l.u.m.i Valgamaa turismi aastaseminar, kus tunnustati parimaid 2012. aasta tegijaid turismivaldkonnas. Kõigis kategooriates pälvisid tunnustuse Otepää
turismitegijad. SA Valgamaa Arenguagentuuri poolt korraldatud konkursil valiti parimat meeskonda, parimat turismisündmust ja tublimat turismitöötajat.
Parimaks meeskonnaks tunnistati GMP Clubhotel, parimaks turismisündmuseks Otepää Saunamaraton ja tublimaks turismitöötajaks GMP Clubhoteli Pühajärve restorani ettekandja Margit Tali.
Turismi aastaseminaril anti ka ülevaade Valgamaa 2012. aasta turismitegevustest.
Jätka lugemist »

Hotellide ja restoranide liit tunnustas noori 1550 euroga

EHRLi juhatuse esimees Feliks Mägus stipendiaadiga. Foto: EHRL

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) andis 11-le parimale hotelli- ja toitlustuse eriala õppivale noorele üle 2012. aasta stipendiumid. Stipendiumide eesmärk on väärtustada kutseharidust, innustada Eesti noori õppima teenusmajanduse erialal ning tõsta turismisektoris töötavate noorte kutsemeisterlikkust.

Käesoleva aasta stipendiumifondi suurus moodustas kokku 1550 eurot. Konkursile esitasid stipendiaatide kandidaadid 13 Eestis tegutsevat kutseõppeasutust. Parimaid selle valdkonna õpilased valiti välja EHRLi koolitus- ja personalitöö komisjoni poolt, kuhu kuuluvad Eesti turismiettevõtjate esindajad.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Raigo Triigi sõnul on kogu sektori jaoks on oluline, et meie hotellide ja restoranide klienditeenindajad oleksid oma valdkonna spetsialistid. „Oleme huvitatud, et noorte huvi nende erialalade vastu säiliks ning et Eesti kvaliteetse tööjõu osakaal turismisektoris kasvaks,” märkis Raigo Triik. Ta lisas, et kuigi ka praegu tuleb hotellindusse ja toitlustusse tööle erialase hariduse- ja kogemuseta inimesi, eelistavad ettevõtted vastava eriharidusega töötajaid. Jätka lugemist »

Eestlased tutvustavad end Helsingi mardilaadal

Sel nädalavahetusel, 24.-25. novembril, peetakse Soomes Helsingi Kaapelitehdas kultuurikeskuses juba 29. korda iga-aastast Mardilaata, kus tutvustatakse peamiselt Eesti kultuuri, käsitööd, toitu ning turismivaldkonda ja Eestis puhkamise võimalusi. Mardilaat on soome-eesti kultuurisuhteid edendava Tuglase Seltsi igasügisene suursündmus juba aastast 1983.

Messi turismialal tutvustavad Lõuna-Eestit ühiselt SA Lõuna-Eesti Turism ja MTÜ Peipsimaa Turism. Organisatsioonidest ja ettevõtjatest esindavad Lõuna-Eestit veel SA Tartumaa Turism, Kubija Hotell-loodusspaa, Dorpat Hotell ja Konverentsikeskus, Tartu Ülikool, Eesti Maanteemuuseum, Pühajärve Spa & Puhkekeskus, Tartu Loomemajanduskeskus, Luke Farmimeierei ja paljud teised.

Kogupereüritusel, kuhu oodatakse üle 15 000 külastaja, tutvustavad Eestit kui turismimaad, eesti toitu ja käsitööd, eesti kunsti ja kultuuri peaaegu 150 esinejat ning üle 160 eksponendi. Seekordse Mardilaada teemaregiooniks on Haapsalu ja Läänemaa. Mardilaada külastaja saab nautida põnevat Läänemaa kultuuriprogrammi, tutvuda kogu Eestit hõlmava turismialaga ja teha meeldivaid oste käsitöö- ning toiduainete alal. Kõik üritused on tasuta! Lisainfo Mardilaada kohta aadressil: http://www.martinmarkkinat.fi/.

Allikas: SA Lõuna-Eesti Turism

Jõgevamaa Koostöökoja liikmed vaagisid Lustiveres koostöövõimalusi uuel rahastusperioodil

Foto Jõgevamaa KoostöökodaLustivere kultuurimajas peetud Jõgevamaa Koostöökoja seminaril arutati, millised ettevõtete, mittetulundusühingute ja omavalitsuste vahelised koostööviisid peaksid kajastuma tegevuspiirkonna tulevases strateegias. Oluliseks peeti ühist tegutsemist laste-ja noortetöö korraldamisel ning Jõgevamaa kui turismipiirkonna tutvustamisel.

Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm märkis, et uuel rahastamisperioodil on kõikidele liikmesriikidele kohustuslik jagada vähemalt viis protsenti maaelu arengukava vahenditest  läbi Leader meetme. “Põhimõtteliselt võiks aga Leader lähenemist rakendada ka teiste struktuurifondide vahendite jagamiseks. Praegu ei tea kõiki eesootavaid rahastamisvõimalusi, kuid me saame vestlusringis arutada  selle üle, millised valdkonnad vajavad paremaks muutmist ning millised probleemid meie tegevuspiirkonnas lahendamist.”

Tamme sõnul toimusid teemakohased ajurünnakuid juba  Mustvee, Põltsamaa ja Vooremaa piirkonnas ja kokku laekus sealt üle 150 idee piirkonna elu parandamiseks.
Jätka lugemist »

Valmis Abruka Vesiaia loodus-linnuvaatlustorn

Kuue meetri kõrgusest tornist avaneb suurepärane vaade kogu merealale,Vahase saarele ja Vahase väinale.

On oluline märkida omavalitsuse mõistvat suhtumist lisaväärtuste loomisel ka väikesaartel. See tagab külalistele-turistidele lisavõimalusi pikemaks viibimiseks saarel ning loob uusi võimalusi ettevõtluse ja turismi edendamiselks.
Erinevate projektide raames on MTÜ Saarte Kalurite Ühing Kuressaare ümbrusse püstitanud juba viis loodus-linnuvaatlustorni.

Abruka torni ehitust rahastasid KIK ja Kaarma vallavalitsus, ehitas AS Kuressaare Ehitus, projekteeris Hillar Lipp Saarte Kalurite Ühingust

Eesti Ajaloomuuseum alustas koostööd kohaliku turismiajakirjaga Reisimaailm

Tegemist on on turismi-, majutuse- ja toitlustuse erialaajakirjaga, mis on ilmunud 16 aastat.

Väljaande lugejaskonna hulka kuuluvad turisminduse, majutamise ja toitlustamisega tegelevad inimesed ja ettevõtted, Riigikogu, linna-, maa- ja vallavalitsused, Kaubandus- ja Tööstuskoda, tarbijakaitse, tervisetalitus, välissaatkonnad ning palju tavalugejaid. Samuti on ajakirja sihtrühmaks vastavaid erialasid õppivad tudengid. Ajakiri „Reisimaailm“ pakub uusi teadmisi turisminduse, hotellimajanduse ja toitlustamise valdkonnast ning annab ülevaate konkurentidest-kolleegidest nii Eesti turul kui välismaal.

Koostöö eesmärgiks on anda turismihuvilistele lugejatele ülevaade Eesti Ajaloomuuseumis toimuvatest olulisematest sündmustest, tutvustame oma näituseid, ajaloolisi hooneid, põnevaid museaale ja palju muud taolist.

Augustikuu numbris ilmus artikkel Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones avatud näitusest „Vettpidavad allikad. Keskaegne leid Tallinna lahest“.

Sisuga saab tutvuda SIIN

Reti Meema