Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Kevad lipsab käest, pool maid juba läbi.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
 Valga linnale Gruusias rahvusvahelisel leiutajate olümpiaadil kuldmedali näol kuulsust ja au toonud Sten Raide oli eile koos oma juhendajatega kutsutud linnapea tänuvastuvõtule.
Valga gümnaasiumi 11. klassi õpilane Sten Raide osales Tbilisis toimunud 7. rahvusvahelisel noorte leiutajate olümpiaadil, kus saavutas esikoha ja kuldmedali ning seda võisteldes 306 noore leiutajaga 27 riigist.
Linnapea Kalev Härk tänas vastuvõtul Sten Raidet ja tema juhendajaid, Valga gümnaasiumi õpetajaid Eva Tšepurkot ja Toomas Duvinit. Valga linnavalitsus otsustas Sten Raidet silmapaistva saavutuse puhul premeerida 300 euroga ja mõlemat tema juhendajat 150 euroga. Jätka lugemist »
 Stseen Ranna-Viru rahvateatri etendusest “Pantelei Karmanovi sententsid”. Foto: Ziedonis Safronovs Kundas tegutsev Ranna-Viru rahvateater osales 3.-5. mail Lätis Liepajas toimunud rahvusvahelisel harrastusteatrite festivalil “Te un nekur citur” ning tõi koju ühe kolmest peapreemiast.
Kundakad tõid publiku ette Ivan Võrõpajevi novelli “Pantelei Karmanovi sententsid”, selle on tõlkinud ja lavale seadnud Tiit Alte. Pantelei Karmanovi osas astusid üles Kaido Veski ja Uno Trumm. Osatäitmise eest anti Kaido Veskile vaatajaküsitluse põhjal publiku lemmiku tänukiri.
Liepaja harrastusteatrite festival toimub kahe aasta tagant ning seekordne oli järjekorras viies. Üritus paistis silma oma korraldusliku sujuvuse ning väga kõrge professionaalse taseme poolest. Sel korral osales festivalil kaheksa teatritruppi üle terve Baltikumi.
Tiit Alte sõnul olid kõik nähtud lavalood ääretult huvitavad ning ühtegi nõrka etendust ei olnud.
“Suurepärane näide sellest, et harrastajate tegevus küündib mitmel puhul proffidega samale tasemele ning oma mänglusti poolest kipub neid isegi ületama,” sõnas ta.
Lisaks etendusi täis päevadele toimus teise päeva hommikul näitlejatele improvisatsiooni meistriklass ning kundakatele korraldati kohaliku metallurgiakombinaadi trupi liikme Erika Vecvagare poolt ka ekskursioon Liepaja ajaloolistes sõjaväerajatistes.
Selgusid 2013. aasta Eesti Metsaseltsi ja metsapealinn Elva korraldatud joonistusvõistluse „Metsavaht hunt“ parimad.
Eesti Metsaseltsi ja Elva Linnavalitsuse korraldatud õpilaste joonistusvõistluse „Metsavaht hunt“ saabus töid õpilastelt üle Eesti.
Pildid olid Toomas Järveoja, Elva linnapea, hinnangul väga loomingulised ja huvitavad. Elva linnapea andis välja ka igas vanuseklassis linnapea eripreemia.
Lisaks andis välja Elva Lions Klubi eripreemia Elva Gümnaasiumi 3. klassi õpilasele Eleonoora Korolile.
Jätka lugemist »
Eile, erametsapäeval tänasid Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus tublimaid erametsanduse arendajaid.
Erametsa sõbraks valiti tänavu Riigikogu keskkonnakomisjoni endine esimees Tõnis Lukas, kes on seisnud metsaomanike eest väga kõrgel tasemel.
Erametsanduse edendajaks nimetati Ando Eelmaa – inimene, kelle isik ja panus erametsanduse arendamisse tegelikult tutvustamist ei vaja. Eelmaa on aastaid vedanud Eesti Erametsaliitu ja käivitanud mitmed tõsiseid poliitilisi piigimurdmisi nõudnud protsesse, nagu näiteks jahiseaduse või tulumaksuseaduse muutmine.
Tubli riigiametniku tiitli sai erametsaomanikelt Põllumajandusministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo juhataja Mati Tõnismäe.
Tubliks metsaühistu juhiks nimetati Iisaku Metsaühistu juhatuse esimees Viktor Lehtse tulemusliku, stabiilse ja järjepideva tegevuse eest metsaühistu arendamisel.
Tubliks Erametsakeskuse töötajaks tunnistati kontrollüksuse kvaliteedinõunik Andres Orula, kes on sihtasutuse töötajana pädev toetusmaailma kontrollipooles, samas aga ka ise metsaomanik ja metsaühistu liige.
Tubliks konsulendiks valiti kogenud metsaala asjatundja Silvi Tarang pikaajalise hea töö eest metsaomanike abistamisel.
Tubliks majanduskoostöö edendaja tiitli sai asjatundlik ja entusiastlik Sakala Metsaühistu metsameister Raigo Rõõmussar.
Haridus- ja teadusministeeriumi ülekutsele tunnustada tublisid koolijuhte reageeriti aktiivselt ning kokku esitati 43 koolijuhti. Häid koolijuhte esitasid õpilased, lapsevanemad, õpetajad ja teised koolitöötajad, hoolekogude liikmed, haridusametnikud ning vilistlased.
Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi direktori Jaan Reimundi kohta anti kiitvaid hinnanguid suisa 15 korral: ta on väga sõbralik ja abivalmis direktor, kes on alati koolipäeva alguses trepi juures kõiki õpilasi tervitamas. Tema isiksus on Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi kujunemisel mänginud väga olulist rolli, ühtmoo di väärtustatuna ja olulisena tunnevad end koolis nii õpetajad, õpilased kui ka vilistlased. Ta oskab luua koolis julge ja inspireeriva õhustiku, kaasates kogu koolipere otsustusprotsessi ning näidates head eeskuju. Jaan Reimundi demokraatlik juhtimisstiil on eeskujuks kõigile juhtidele.
Tallinna Ühisgümnaasiumi direktori Mehis Peveri kohta öeldi 13 korral, et ta on õpilastest ja töötajatest hooliv direktor, kes on pühendunud kooli arendamisele, olles ise alati positiivne ja innustav. Ta on mõistev, usaldav ja toetav juht, kes tajub tervikpilti, ühiskonna ja haridusvaldkonna arenguid ning on võimeline kooli sellest lähtuvalt arendama.
Korduvalt nimetatud koolijuhid olid ka Ott Ojaveer Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Tiit Lepp Lüllemäe Põhikoolist, Kaarel Aluoja Laupa Põhikoolist, Airi Aavik Virtsu Koolist, Matti Martinson Tallinna Rahumäe Põhikoolist, Jaan Rahuküla Mustvee Vene Gümnaasiumist, Jaanus Järveoja Nõo Reaalgümnaasium ist, Malve Kolli Mustjala Lasteaed-Põhikoolist, Kersti Laastau Paide Ühisgümnaasiumist, Svetlana Variku Palupera Põhikoolist, Tarmo Valgepea Mäetaguse Põhikoolist, Ulvi Läänemets Saku Gümnaasiumist, Hiie Asser Tartu Annelinna Gümnaasiumist, Tõnu Piibur Pelgulinna Gümnaasiumist ja Jaan Lember Kärla Põhikoolist. Jätka lugemist »
 SOS Lasteküla on algatanud kampaania “Kiidame emasid”.
Eestis on vähemalt 2000 last, kellel pole olnud õnne tunda ema armastust ja hoolivust. Enamik meist on palju õnnelikumad, sest meil on, kellele öelda aitäh. SOS Lasteküla sooviks on, et vähemalt kord aastas leiaks igaüks meist aega öelda oma emale, kui tähtis ta talle on ning miks on ta parim ema. On hea, kui emad seda kuulevad ja oma teadmisele kinnitust saavad.
SOS Lasteküla Facebooki kontol on avatud keskkond „Kiidame emasid“, kus iga soovija saab tunnustada oma ema, kirjutades väikese loo tema kohta. Tänaseks on juba üle poolesaja hooliva inimese kirjutanud väga armsaid lugusid oma emast, teiste seas ka Mari-Liis Lill, Tanel Padar ja Karl-Erik Taukar.
Tule loe vahvaid lugusid ja kindlasti kirjuta ka oma emast – kiidame emasid hoole ja armastuse eest. Et emadepäeval tehakse ikka kingitusi, on ka sellel ettevõtmisel hulk auhindu emadele kinkimiseks. Peaauhinnaks on GOSPA emadepäeva pakett kahele, lisaks on auhinnad välja pannud Oriflame, Piletilevi, Vapiano ja ajakiri Eesti Naine.
Selle algatusega soovitakse panna inimesi rohkem mõtlema ema rolli üle. Samuti soovitakse tunnustada kõiki SOS lastekülade emasid, kelle südames on ruumi lisaks oma lastele ka oma ema hooleta jäänud laste jaoks. See on suur töö, mis väärib meie kõigi sügavat kummardust. Nende emade tööd on võimalik toetada ja seda saame me kõik teha.
„Kiidame emasid“ kampaania valmis koostöös internetiturundusfirma Dreamgrow’ga.
 Kersti Puusild ja Lembit Kruuse. Maailma tervisepäeva tähistamiseks korraldas Viljandi Maavalitsuse Tervisetuba 9. aprillil foorum-tänupäeva, mille käigus kuulutati ühtlasi välja Viljandimaa aasta tervisedendaja 2013, kelleks sai sellel aastal Viljandimaa lasteaedade tervisedenduse koordinaator Kersti Puusild.
Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning eelmise aastat tunnustuse saaja Viljandimaa Puuetega Inimeste nõukoja juht Urve Loit andsid Kersti Puusillale tiitli üle järjepideva tervislike eluviiside hoidmise ning propageerimise eest maakonnas.
Kersti Puusild ütles tunnustust vastu võttes, et tema eriline tänu kuulub kõikidele neile, kellega tal on õnnestunud koostööd teha. “Muidugi on minu jaoks kõige südamelähedasem tegevus koos lasteaedade- ning lastega. Terved lapsed on rõõmsad lapsed. Soovin oma panusega südamest kaasa aidata tervislike eluviiside kinnistumisele. Toetust ja õpetust selles valdkonnas püüan anda ka lapsevanematele, et tähelepanu ning hoolt laste eest hoolitsemiseks jätkuks ikka senisest enam,” tänas Puusild auhinda vastu võttes.
Viljandi maavanema tänukirja pälvis veel Viljandimaa elanike tervisesse panustanud, üle 40 aasta pedagoogina töötanud ning hilisemalt eakateühenduste kaudu pikki aastaid tegutsenud Leida Leiur.
Pühendunud tegevuse eest tervist edendavate koolide võrgustikuga pälvis tunnustuse Liivi Ilves. Jätka lugemist »
Kärdla Linnavalitsus ootab ettepanekuid linna preemia kandidaatide esitamiseks. Linna preemia andmisega avaldatakse tunnustust füüsilisele isikule silmapaistva tegevuse eest linna elanike ja linna arengu huvides. Lisaks märgitakse ära linna sotsiaalhoolekandealaseid, haridus-, kultuuri- ja spordiüritusi või projekte toetanud sponsor.
Ettepanekuid preemiate andmiseks ja sponsorite ära märkimiseks võivad teha kõik Kärdla linna elanikud, linnas tegutsevad juriidilised isikud ja muud ühendused.
Ettepanekus peab olema kirjas kandidaadi esitaja nimi ja kontaktandmed, esitatava kandidaadi nimi ja kontaktandmed, esitamise põhjendus ja teenete loetelu. Seni linna preemia pälvinud isikute loeteluga saab tutvuda Kärdla linna kodulehel.
Ettepanekuid saab esitada kirjalikult aadressil Keskväljak 5a, Kärdla või e-postiaadressil valitsus@kardla.ee kuni 5. aprillini 2013.
 Märtsikuu keskpaigas otsustas Saaremaa Kodukandi juhatus esitada Eesti külaliikumise Kodukant “Aasta küla 2013” konkursi nominendiks Saare maakonnast Lümanda valla Karala küla.
Taotlusankeet, millel kohaliku Kodukandi juhatuse otsuse kinnitus, tuleb esitada Eesti liikumisele Kodukant 1. aprilliks. Tunnustusüritus – Eesti 10. maapäev – toimub 9. augustil Saaremaal Mändjalas, kus kõrge komisjoni poolt üle vaadatud viieteistkümne küla seast üks aasta küla tiitliga pärjatakse. Olgu pärgamisega, kuidas on, ka nominendiks saamine on iseenesest väga suur tunnustus.
“Karala külas tegutseb viis seltsi, oluline on just see koostöö ja küla terviklik aktiivsus,” märkis Saaremaa Kodukandi koordinaator Elvi Viira. Ühe keskmise suurusega küla kohta viis aktiivselt tegutsevat seltsi – no seda annab otsida! Jätka lugemist »
 Möödunud aastal pälvis Eerik Kumari looduskaitsepreemia Taivo Kastepõld. Uudised.err.ee Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid tänavuse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitse märgi kandidaatide kohta 15. aprilliks. Võitjad kuulutatakse välja maikuus, kui algab üle-Eestiline looduskaitsekuu.
Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemiaga tunnustatakse kodanikke, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud pikaajaline ja tähelepanuväärne. Preemiat on välja antud 1989. aastast ning alates 2010. aastast antakse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. 2013. aastast on Kumari nimeline looduskaitsepreemia 5000 eurot.
Ettepanekud, mis sisaldavad nominendi looduskaitsetegevuse vabas vormis ülevaadet, palume saata Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonda hiljemalt 15. aprilliks aadressil: Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee
|
Ise loetud,
hästi loetud!
|
