Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2018
E T K N R L P
« okt    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Rahu kogudus tänab linna pikaajalise koostöö eest

Laupäeval, 17. novembril kell 18 korraldab Nõmme Rahu kogudus Lunastaja kirikus (Õie 10) tänuürituse Tallinna linnale, millega tähistatakse kakskümmend aastat kestnud koostööd.

Nõmme Rahu kirik on on Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepingu mälestuskirik.  Foto Jukko Nooni

Nõmme Rahu kirik on on Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepingu mälestuskirik. Foto: Jukko Nooni

„Tallinna linna ja erinevate koguduste ühistegemiste eesmärgiks on olnud alati tallinlaste parem elu – hoolivam, sallivam, ühtehoidvam,“ ütles Tallinna linnapea Taavi Aas tänuürituse eel. „Kõigi nende väärtuseliste maamärkide juures on väga oluline roll kanda kirikul, et materiaalsete võlude kõrval pakkuda inimestele tuge ja hoolitsust,“ tõdes Aas tunnustades eriliselt Rahu koguduse pühendunud sotsiaaltööd.

Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander märkis, et linna olulise rahalise panuse abil on Rahu kiriku interjöör saanud sellise ilme nagu see 1930. aastatel oli, samuti tänatakse Tallinna linna Lunastaja kiriku uue küttesüsteemi rajamise eest. „Koostöö pole kindlasti ainult majanduslik, vaid hõlmab ka sotsiaal- ja kultuurisfääri, mida aktiivselt linnaosavalitsusega ühiselt teeme,“ täpsustas Sander.

„Linnaosavalitsus tähistab koostöös kogudusega Tartu rahulepingu aastapäeva, küüditamisohvrite mälestuspäeva ning esimest adventi. Sotsiaalvaldkonnas on kindlasti olulisim toidutare projekt. Selle raames on võimalik vähekindlustatutel kahel korral nädalas sooja toitu süüa,“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Ugandi Kohvik sai hõbelusika auhinna

Gastronoomia valdkonna tipptegijad kogunesid 9. novembril Tallinna Lennusadamasse, kus suurejoonelisel galaõhtusöögil kuulutati välja Silverspoon 2018 võitjad. Parima kohviku kategoorias tuli võitjaks Otepääl asuv Ugandi Kohvik.

Ugandi Kohviku tiim. Foto Kalev Lilleorg ja Maksim Toome

Ugandi Kohviku tiim. Foto: Kalev Lilleorg ja Maksim Toome

Lõuna-Eesti toidukohtadest gastronoomiakonkursil ainukesena finaali jõudnud Ugandi Kohvik asub Otepää südalinnas

Ugandi Kohvikul tuli aunimetuse saamisel rinda pista eelmise aasta võitja, Tallinnas asuva Gianni Cafe’ga ja Haapsalus tegutseva Hapsal Dietrich’ga.

„Soovime, et iga külaline tunneks end meie juures väga oodatuna. Teeme iga päev kõike suure kirega ja hõbelusika auhind annab tegutsemisindu veelgi juurde. Juba Silverspoon gastronoomiakonkursi finalistide hulka kuulumine oli suur au ning paljude pealinna ja teiste suurepäraste toidukohtadega kõrvuti olles tuli hõbelusika auhinna võit toreda üllatusena. See on kõrgem tunnustus nii kohviku tiimile, meie klientidele kui kogu Otepää piirkonnale.“ ütles kohviku perenaine Liis Kalda.

Lõuna-Eesti toidukohtadest gastronoomiakonkursil ainukesena finaali jõudnud Ugandi Kohvik asub Otepää südalinnas raekoja vastas ning avati 2017. aasta jõulude eel. Kohvik on avamisest saadik olnud populaarseks kooskäimise kohaks. Ugandi Kohvik on väikeseks sõsaraks Otepää südames asuvale Ugandi Restole, Eesti suurimale talvepargile Otepää Winterplace ja Eestis kõige kauem tegutsenud ööklubile Comeback.

Jätka lugemist »

Nõmme tunnustusauhinna pälvisid noor kabetaja ja laulupäeva korraldajad

Eile, 12. novembril tähistas Nõmme linnaosa Nõmmele linnaõiguste andmise 92. aastapäeva. Traditsiooniliselt toimus sel puhul Nõmme kultuurikeskuses kontsertaktus, mille eel kuulutati välja tänavused Nõmme linnaosa tunnustusauhinna saajad. Sel aastal pälvisid tunnustuse noor kabetaja Priit Lokotar ning Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldanud toimkond.

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, kabetaja Priit Lokotar ja Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldustoimkonna esimees Tiit Kruusalu. Foto Endel Apsalon

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, kabetaja Priit Lokotar ja Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldustoimkonna esimees Tiit Kruusalu. Foto: Endel Apsalon

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on juba pikki aastaid olnud tavaks linnaõiguste andmise aastapäeval avaldada tänu asutustele, organisatsioonidele ja eraisikutele, kes on linnaosale au ja kuulsust toonud, midagi erakordselt korda saatnud või läbi aastate kaasa aidanud Nõmme arengule. Sel aastal otsustati välja anda kaks auhinda.

„Üks auhindadest läks noorele kabetajale, 10-aastane Priit Lokotarile, kes on Pääsküla kooli ja Nõmme huvikooli õpilane. Priit Lokotar on rahvusvahelistel tiitlivõistlustel võitnud üheksa medalit, rääkimata võitudest kodumaistel võistlustel. Priit tuli sel aastal Euroopa meistriks nii rahvusvahelises kui vene kabes. Novembri alguses Valgevenes lõppenud noorte maailmameistrivõistlustel sai ta kaela pronksmedali,“ sõnas linnaosavanem aktusel.

„Teine auhind läks aga tänutäheks nõmmekate kogukonna algatusrühmale, kes käisid välja idee taaselustada Nõmme laulupäev ning selle ka ellu viisid. Kingitusena Eesti Vabariigi 100. juubeliks korraldasidki aktiivsed nõmmekad 17. juunil Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva,“ lisas Šillis.

Tunnustusauhinnaks on skulptor Seaküla Simsoni loodud Nikolai von Glehni, Nõmme rajaja kuju vähendatud koopia.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Samal teemal:

Nõmme raudteejaam Foto Jukko Noomi

 

 

 

Nõmme tähistab linnaõiguste andmise aastapäeva

Nõmme gümnaasiumi direktor Alfred Teaste sai nimelise pingi

Täna, 12. novembril möödub 80 aastat Nõmme gümnaasiumi hoonele nurgakivi panekust. Sel puhul avati kooli ees nimeline pink Nõmme gümnaasiumi pikaaegsele direktorile Alfred Teastele.

Nõmme gümnaasiumi direktor Riho Uulma eemaldab katte Alfred Teastele pühendatud pingilt Foto Jukko Nooni

Nõmme gümnaasiumi direktor Riho Uulma eemaldab katte Alfred Teastele pühendatud pingilt. Foto: Jukko Nooni

kes ei reetnud sinimustvalgeid põhimõtteid ka nõukogude terrori tingimustes

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul tegid ettepaneku Alfred Teastele nimelise pingi paigaldamiseks pärast kevadel toimunud linnaosa asumiseltside ümarlauda kooli vilistlane ja Nõmme Tee Seltsi liige Kadi Alatalu.

Alfred Teaste (1895-1992) juhtis Nõmme gümnaasiumi aastatel 1931-1940 ning 1941-1944. Suurel määral direktori initsiatiivil võttis Nõmme linnavolikogu 1936. aasta vastu otsuse ehitada uus gümnaasiumihoone. Okupatsioonivõimud ei lubanud Teastel direktorina töötada, kuid kuni 1949. aastani sai ta jätkata koolis tööd õpetajana, misjärel ta vallandati. Kaks aastat hiljem saadeti ta vangilaagrisse.

Jätka lugemist »

Pärnu linnavalitsus tunnustab sotsiaalhoolekande töötajaid

Pärnu linnavalitsuse istungil määrati 2018. aasta sotsiaalhoolekande valdkonna tunnustused seitsmes kategoorias. Tunnustused antakse pidulikult üle 12. novembril Strand SPA & Konverentsihotellis.

Malle Erend jagab ennast erinevate loengute vahel kolledžis, gümnaasiumis ja Väärikate ülikoolis Foto Urmas Saard

Malle Erend jagab ennast erinevate loengute vahel kolledžis, gümnaasiumis ja Väärikate ülikoolis. Foto: Urmas Saard

Aasta sotsiaaltöö tegija tiitli pälvis SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku päevakeskuse tegevusjuhendaja Kadri Melnits, kellele määrati rahaline preemia summas 630 eurot.

Kadri Melnits on SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku päevakeskuses töötanud üle 10 aasta. Töötades psüühilise erivajadusega klientide tegevusjuhendajana on Melnits lisaks ka tugiisik ja päevakeskuses toimuvate ürituste eestvedaja. Ta tegutseb lektorina Pärnumaa Kutsehariduskeskuse tegevusejuhendajate koolitusel, andes oma teadmiste pagasit edasi ka uutele tulijatele.

Aasta sotsiaaltöötaja nimetus omistati Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna sotsiaalkonsultant Katrin Jääratsile, kes igapäevaselt abistab ja nõustab kliente Mai hoolekandekontoris. Jäärats on kohusetundlik, abivalmis ja oma töövaldkonda väga hästi tundev spetsialist, kelle pühendumist ja hoolimist märkavad ka kliendid. Käesoleva aasta kevadel lõpetas ta Tallinna Ülikoolis sotsiaaltöö magistriõppe cum laude.

Aasta lastehoolekande- ja peretöö tegijaks nimetati SA Pärnu Haigla sotsiaalravi teenistuse sotsiaaltöötaja-pereterapeut Ülle Pikma.

Jätka lugemist »

Raeküla Vanakooli keskus tänas lipu seltsi

Tänavu 20. augustil kolmandat korda peetud Uhla – Rotiküla jooks on juba kindlalt kujunemas traditsiooniliseks spordisündmuseks, mis pühendatud taasiseseisvumise päevale ning Pärnu Raeküla linnaosa ja Häädemeeste valda siduvale Pätside perekonnale, kelle liikmed mõjutasid omal ajal mõlema piirkonna arengut.

Meenete keskel klaaspüst Raeküla Vanakooli keskuselt MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonnaleKolm aastat on Raeküla Vanakooli keskuse ettevõtmist toetanud mõtteliselt ja praktilise abiga MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond, mistõttu pälvis kodanike vabatahtlik ühendus neil päevil Uhla – Rotiküla jooksu korraldajate tänu. Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro Selg kinkis tänu ja edaspidise koostöö jätkumise märgiks klaaspüsti, mis leidis koha teiste samaväärsete meenete kõrval Sindi gümnaasiumis. Valdav enamik lipu seltsi Sindi osakonna liikmetest ongi Sindi gümnaasiumi vilistlased, õpetajad või töötajad.

Raeküla Vanakooli keskuse ja lipu seltsi vaheline koostöömeelsus on tegelikult kestnud juba palju kauem kui viimased kolm aastat.

 

Meenete keskel klaaspüst Raeküla Vanakooli keskuselt MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonnale →

Jõgevamaa meenemeistrile tõid mitmeid auhindu kultuurilooliste piltidega seinakellad

Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse korraldatud meenekonkursil pälvis kõige rohkem tunnustusi Põltsamaal elav käsitöömeister Helvi Nikkel, kes saavutas esikoha Põltsamaa piirkonna meenete arvestuses, esikoha Vooremaa piirkonna meenete arvestuses nii esimese kui teise koha ja valiti Facebook´i hääletusel publiku lemmikuks (173 häälega).

Helvi Nikkel tunnustustega Foto Eveli Jürgenson

Helvi Nikkel tunnustustega. Foto: Eveli Jürgenson

Harjumaalt Padiselt pärit Helvi Nikkel elab Põltsamaal. Käsitööga tegelemine oli talle algul hobiks, kuid nüüd on saanud sellest töö. Nikkel valmistab vastavalt tellimustele nii piltidega kellasid, kui ka külmkapimagneteid, samuti fotoalbumeid, beebiraamatuid, sünnitõenditele ümbriseid jne. Jõgevamaa meenetekonkursil ajendas Nikkelit osaleme soov oma loomingut suuremale avalikkusele tutvustada ja ennast esile tuua. Kokku esitas ta konkursile kümme toodet. „Ma arvan, et meened peavad olema ka praktilised. Nii otsustasingi just nende toodetega osaleda konkursil. Kõigepealt tuli mõelda, kuidas hakkab kell visuaalselt välja nägema. Selleks pidi tegema visandeid ja valima sobivad fotod ning toorikute tootjad,” rääkis Nikkel. Esikoha Põltsamaa piirkonna meenete osas tõi Nikkelile seinakell Põltsamaa lossihoovi pildiga, Vooremaa piirkonna esikoha tõi seinakell Palamuse, Vooremaa teise koha tõi külmkapimagnet Laiuse varemed. Facebook´i korraldatud hääletusel sai publiku lemmikuks seinakell Põltsamaa motiividega.

Jätka lugemist »

Jõgeva muusikaõpetaja juubelid ja tema juhendatav ansambel

Rahvamuusikaõpetaja Eha Niglase õpilased on esinenud paljudes maailma paikades. Täna esinevad Jõgeva muusikakooli rahvamuusika ansambli Tuustar muusikud Kaukaasias – Sotšis ja Punasel Lagedal toimuvatel Eesti kultuuripäevadel, kus avatakse Jaak Soansi loodud bareljeef sealse Anton Hansen Tammsaare muuseumi loojale Ants Pajule.

Eha Niglas koos rahvamuusikaansambel Tuustar liikmetega Foto erakogu

Eha Niglas koos rahvamuusikaansambel Tuustar liikmetega. Foto: erakogu

 

Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt annab Eha Niglasele tunnustused üle Foto Jaan Lukas

Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt annab Eha Niglasele tunnustused üle. Foto: Jaan Lukas

Mulle tähendab rahvamuusika nii tööd kui hobi

Tuustari juhendaja Niglas tähistas aga 25 septembril 60 sünnipäeva ja pälvis loomingulise ning pedagoogilise töö eest väärikaid tunnustusi.

„Mulle tähendab rahvamuusika nii tööd kui hobi,” ütles Setomaa juurtega Niglas. Tema enda juhendatavast viieteistkümne liikmelisest ansamblist Tuustar rääkides meenutas ta esmalt möödunud suve. „Esinesime maakonna laulu- ja tantsupeol Kassinurmes ja Memme-taadi peol Kuremaal. Olime kolmel päeval kohal ka Võru pärimustantsu folkloorifestivalil. Iseäranis tormiliseks päevaks kujunes aga 14. juuli. Hommikul astusime publiku ette Mustvees Peipsi Folgil, seejärel Sadala kõlakoja avapidustustel, aga juba õhtul sõitsime koos folklooriselts Jõgevahe Pere naisrühmaga Itaaliasse, Cinzanos toimunud folkloorifestivalile. Esinesime kontsertidega Raekoja platsil, tänavatel ja kultuurihallis. Tegusa sündmusena on meelde jäänud ka Avatud Külavärvad, mil esinesime Sadalas, Kääpal ja Kasepäl.”

Jätka lugemist »

Anu Martinson: võta üks mõnus kohv ja naudi päeva (õpetajate päevaks)

Sindi gümnaasiumis kattis õpetajate päeva kohvilaua suupistetega pagariäri Pärnamäed, gümnasistid asendasid õpetajaid koolitundides, vabastasid mõneks tunniks töökohustustest koguni direktori ja õppealajuhataja, kinkisid tähtpäevalistele lilli ja meeneid, etendasid sketše, saatsid õpetajad kontserdile ja panid nad kirjandit kirjutama.

Pärnamäed kaupluse juhataja Anita Sits annab Sindi gümnaasiumi direktorile Ain Keerupile üle õpetajate päevaks kingitud suupisted Foto Urmas Saard

Pärnamäed kaupluse juhataja Anita Sits annab Sindi gümnaasiumi direktorile Ain Keerupile üle õpetajate päevaks kingitud suupisted. Foto: Urmas Saard

Chätlyn: Teie olete need, kes aitate kujundada meie tulevikku maailmas

Õpetajate päeva korraldustoimkonna tuumiku moodustasid gümnaasiumi astme õpilased Chätlyn Parts, Egon Gentalen, Kristiina Anufrieva, Sander Anderson, Merili Tambu ja Pillerin Pihelgas. Chätlyn täitis koolijuhi kohuseid ja Egon õppealajuhataja ülesandeid. Eesti koolide abiturientidel on ammune üldlevinud tava asuda sellel päeval õpetajate rolli ja ise tunde anda.

Kuigi enamik õpetajaid võisid tänast päeva täiel rinnal nautida, võtsid siiski mõned neist vabatahtlikena enda kanda õpilaste algatust abistavaid tegevusi.

Õpetajate toas ütles direktori kohusetäitja Chätlyn õpetajate poole pöördudes, et tunneb talle usaldatud ametis suurt au. „Õpetaja on kui näitleja, kes peab päevast päeva esinema, tegema nägu nagu kõik oleks korras. Õpetajast sõltub sageli väga palju. Teie olete need, kes aitate kujundada meie tulevikku maailmas. Õpetajate ülesandeks on teha meist inimesed, anda eluks vajalikke oskuseid ning teadmisi. Loodan, et naudite tänast päeva, mis jääb kauaks meelde.”

Jätka lugemist »

Tori Siidritalu siider valiti Baltikumi parimaks traditsioonilisel meetodil valminud siidriks

Suviselt kuumal 21. septembril toimus Lätis, imelises Bauska linnas Baltikumi parimate väikeveinitootjate ja siidrivalmistajate autasustamine.

Karmo Haas Foto Urmas Saard

Karmo Haas. Foto: Urmas Saard

Eestile tõi kastanid tulest välja Karmo Haas

Baltic cup 2018 konkursi peakorraldaja oli Läti väikeveinitootjate ühing ning partneriteks Eesti väikepruulijate liit ja Leedu veinitootjate ühing. Konkurssi korraldati teist aastat. Eesmärgiks on tunnustada parimaid väikeveinitootjaid ja propageerida kohalikust toorainest väärindatud toodangut.
Kolmest Balti riigist esitleti 147 toodet, mis jaotati tooraine ja valmistusmeetodite järgi alamklassidesse.

Kui koorekihi noppisid sel aastal Leedu ja Läti veinitootjad, siis Eestile tõi kastanid tulest välja Karmo Haas, Pärnumaalt Tori Siidritalust, kelle poolkuiv õunasiider „Demi Sec“ saavutas traditsioonilisel meetodil valminud siidrite klassis esikoha.

Jätka lugemist »

Sindi mitmetahulisel mälestusmärgil pühendus Eesti Kodanike Komiteele

Laupäeval, 15. septembri keskpäeval, avati Sindis Kirikupargi naabruses asuva korterelamu valdusel mälestusmärgid perekond Mathiesenile, Tartu rahulepingule, Eesti Kodanike Komiteele ja Mihkel Mathiesenile.

Mihkel Mathieseni poeg Toomas on siiralt liigutatud sellest, kuidas sintlased suhtuvad tema isasse Foto Urmas Saard

Mihkel Mathieseni poeg Toomas on siiralt liigutatud sellest, kuidas sintlased suhtuvad tema isasse. Foto: Urmas Saard

Marko Šorin: järjepidevuse huvides ei tohi ära unustada meie väga kirjut minevikku

Tagasihoidliku tseremoonia alguses heisati Eesti ja Rootsi lipud. Helikandjalt nõrgalt kuuldava Eesti hümni saatel heiskas Harri Loime majaelanike esindajana sinimustvalge lipu ja selle järel Mihkel Mathieseni poeg Toomas Mathiesen väikese järelejõudmisega Rootsi lipu. Sündmust olid tunnistamas mõnikümmend inimest, peamiselt sintlased, nende hulgas kodulinna ajalooklubi liikmetest Marko Šorin ja teised, aga ka üliõpilasseltsi Liivika liikmeid.

Esmalt avasid Toomas Mathiesen ja nn Nõmme valitsuse liige Kalev Ots graniitkivilt katte eemaldamisega mälestusmärgi, millele raiutud tekst selgitab, et selle maja (Pärnu mnt 25) teisel korrusel elas alates 1920. a kuni põgenemiseni 1944. a Salme ja Aleksander Mathieseni pere. „Lapsed Mihkel, Laine ja Olev asutasid Rootsis 1983. a vanemate nimelise Mälestusfondi eesti üliõpilaste toetuseks.”

Jätka lugemist »

Mälestusmärk Mihkel Mathieseni mälestuseks

Käesoleva nädala kolmapäeval, kui Sindi Kirikupargi Konsumi kaupluse poolses osas märgati kahe lipuvarda ja kirjadega graniitkivi paigaldamist, esitasid mitmed linnaelanikud küsimuse Külauudistele. Seda eeldusel, et ajakirjandus on ikka kõiges paremini teavitatud.

Mälestusmärk Mihkel Mathieseni mälestuseks Foto Marko Šorin

Mälestusmärk Mihkel Mathieseni mälestuseks. Foto: Marko Šorin

Sindi elanikkond suuresti teavitamata ja viimastel päevadel tõstatunud küsimusi ülirohkelt

Paraku päris nii see sageli pole. Pärnu maantee 25 kortermaja valdusele püstitatava mälestusmärgi eeltööd jäid märkamatuks isegi siis, kui käis Kirikuparki rajatavate kergliiklusteede pildistamine. Põhjus lihtne: eelteavitus on olnud pea olematu ja Sindi kogukond jäänud mõttelisel tasandil kaasamata. Näiteks Julius Friedrich Seljamaale mälestusmärgi püstitamine on leidnud ainuüksi Külauudistes käsitlemist kolme aasta jooksul tervelt kuraditosin korda, rääkimata teistest väljaannetest.

Jätka lugemist »

Jõgevat kaunistab Ants Pajule pühendatud skulptuurpink

Tänavu 8 septembri keskpäevatunnil avati Jõgeva kesklinna pargis skulptuurpink karismaatilise ühiskonnategelase Ants Paju mälestuseks, tema vaimsuse ja ideede jäädvustamiseks tänastele ja tulevatele põlvedele.

Ants Paju nimelise pingi juurde kuulub ühe kujunduselemendina raamat Foto Sirje Kalev

Ants Paju nimelise pingi juurde kuulub ühe kujunduselemendina raamat. Foto: Sirje Kalev

Pingi avatseremoonial pargis ja sellele Jõgeva kultuurikeskuses järgnenud mõttevahetusel peetud kõnedes rõhutati Ants Paju mitmekülgsust, tema mõttejõudu ja tahet ja suutlikust ideede elluviimisel, saavutusi spordimehena, sügavalt mõtleva ja analüüsiva ajakirjanikuna, poliitikuna.
Jõgeva noorteklubi Hekto ja Jõgeva Lionsklubi asutaja ja president, Jõgeva rajoonilehe asetoimetaja, Eesti Looduse peatoimetaja, Jõgeva linnapea – see on vaid lühike ülevaade väärikatest rollidest Ants Paju (1944-2011) elus.

Ants Paju skulptuurpingi loomiseks algatas idee Jõgeva Lionsklubi. Mõtte elluviimise eestvedaja oli Antsu tütar Angela Rehi, pingi autor on skulptor Tauno Kangro

Jaan Lukas

Samal teemal:

Plakati kujundaja on Sirje Kalev, Ants Paju foto pildistas Anatoli Makarevitš

 

 

 

Jõgeval avatakse Ants Paju mälestuseks skulptuurpink

Pärnumaa uus toidumeene on Kaatarusaare mustsõstramaius

Laupäeval Maria talus toimunud Pärnumaa lõikuspeol kuulutati välja maakonna parimad toidumeened neljas jaotuses.

Merle Einola saab kallistuse ja õhupalli jõulutaat Vidilt Foto Urmas Saard

Merle Einola saab kallistuse ja õhupalli jõulutaat Vidilt. Foto: Urmas Saard

Pärnumaa parima toidumeene konkursil selgitas hindamiskomisjon võitjad enam kui 100 toote hulgast. „Pärnumaa maitsete aasta raames korraldatud toidumeenete võistluse eesmärgina otsiti piirkonnale iseloomulikke tooteid, mida külastajad võiksid meeldivate kingitusena kaasa osta,” selgitas Kadi Elmeste, Pärnumaa maitsete aasta projektijuht.

viskasid nalja ja tembutasid jõuluvanad Ärni ning Vidi

Pärnumaa uueks toidumeeneks valiti Kaatarusaare talu mustsõstramaius. Uudistoodete kategoorias pidas žürii parimaks Kristi Lehtla teekomplekti Pärnaõietee. Parima joogimeene tiitli võitis Jaanihanso siidritalu jääsiider. Parim leib on hindajate otsusel MTÜ Roheline Elu puuviljaleib.

Jätka lugemist »

Helilooja Felix Mandre sai Nõmmel nimelise pingi

Nõmme linnaosa valitsus paigaldas sel suvel kolmele armastatud heliloojale nimelised pingid. Eile avati Õie pargis nimeline pink helilooja Felix Mandrele.

Peep Mandre oma isa mälestuspingil Foto Jukko Nooni

Peep Mandre oma isa mälestuspingil. Foto: Jukko Nooni

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul tegi suve algul linnaosavalitsusele ettepaneku kolmele tuntud heliloojale nimelised pingid paigaldada Nõmme elanik Maie Parrik. „Tegemist oli tänuväärse algatusega. Juulis avati Ravila pargis nimeline pink Arne Oidile ja Õie pargis Gennadi Podelskile. Felix Mandre pink asub samuti Õie pargis. Lisaks sellele, et tegu on väga armastatud heliloojatega, olid kõik kolm ka pikaajalised nõmmelased – Arne Oit ja Felix Mandre elasid Nõmmel ligikaudu 50 ning Gennadi Podelski 30 aastat,“ rääkis Šillis

Pingi avamisel osalesid Felix Mandre lapsed Peep ja Pirret ning lapselaps Pille-Mai Mandre, kes koos idee algataja Maie Parrikuga mälestuspingile plaadi kinnitasid. Felix Mandre loomingut esitas pianist Andrus Rannaääre.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Võru linna skateparki märgati taas

Eesti Kodukaunistamise Ühenduse poolt korraldatud üleriiklikul konkursil „Eesti kaunis kodu 2018“ pälvis Võru skatepark eriautasu “Parim tervisespordirajatis“. 25. augustil Viljandi Sakala Keskuses toimunud pidulikul üritusel andsid autasu Võru linna esindajatele üle Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa.

Tiina Hallimäe, Tanel Tolsting, Rein-Erik Jõe, Kersti Kaljulaid, Urmas Sõõrumaa Viljandi Sakala keskuses

Võru linna esindajad – arendusnõunik Tiina Hallimäe, skatepargi idee autorid/teostajad Tanel Tolsting ja Rein-Erik Jõe – ning Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa Viljandi Sakala Keskuse lavalaudadel

See oli juba teine kord, kui Võru linna skatepark ametliku tunnustuse pälvis

„Investeering Võru skateparki on ilmselgelt läinud õigesse kohta, selles võib veenduda igaüks, kes võtab vaevaks minna kaema noorte pidevat aktiivset askeldamist Vee tänava ääres. Mul on väga hea meel, et nüüd leidis see äramärkimist just tervisespordirajatisena, sest just seda see noorte jaoks on – koht, mis kutsub ja innustab igapäevaselt harjutama ja pingutama oma kehaliste oskuste arendamise nimel. Noorte aktivistide ja linnavalitsuse koostöös saavutatud täistabamus!“ kommenteeris Võru abilinnapea Sixten Sild.

See oli juba teine kord, kui Võru linna skatepark ametliku tunnustuse pälvis, kuna tänavu kevadel tunnistas Eesti Kommunaalmajanduse Ühing Võru betoonist skatepargi 2017. aasta parimaks kommunaalrajatiseks.

Mullu 14. oktoobril avatud skatepargis on 20 rajaelementi ning arvestatud on erinevate harrastajate ja vanusegruppide nõudmistega. Rula-, uisu-, tõukeratta- ning DH-, FGFS- ja BMX-rataste sõiduks sobiv umbes 1435 m2 ala hõlmav rajatis on oma bowl-elemendi (kauss/bassein) ja korraliku sademeveesüsteemiga Eestis ainulaadne. Samuti saab pargis korraldada kõrgetasemelisi võistlusi.

Ulis Guth
toimetaja, Võru Linna Leht

Tunnusta eakate elu edendajaid konkursil „Aastad täis sära ja väärikust”

60+ festivali raames üheksandat korda toimuv konkurss „Aastad täis sära ja väärikust” ootab eakate inimestega seotud säravaid algatusi ja ideid, et tunnustada neid vääriliste auhindadega. Ettepanekute laekumise tähtaeg on 17. september.

Konkursi „Aastad täis sära ja väärikust 2016” elutööauhinna saanud Kihnu Virve ehk Virve Köster Foto Urmas Saard

Konkursi „Aastad täis sära ja väärikust 2016” elutööauhinna saanud Kihnu Virve ehk Virve Köster. Foto: Urmas Saard

Konkursi eesmärk on ergutada ja tunnustada erinevaid inimesi või ettevõtmisi, kes või mis on muutnud eakate elu paremaks. Parimad teod ja algatused pärjatakse 60+ festivalil Tallinnas Salme kultuurikeskuses laupäeval, 6. oktoobril.

Konkursil tunnustatakse positiivseid tegusid, mis tehtud eakatele mõeldes või eakalt endilt kogukonnale, kuid on teenimatult märkamata ja tähelepanuta jäänud.

Konkursi kategooriad:

1. eakalt kogukonnale,
2. eakalt järeltulijale,
3. eakad kui kultuurikandjad,
4. tegu eakale
ja
5. elutööauhind.

Ajakirja 60+ ja mittetulundusühingu Eakate Festival korraldatav festival kannab tänavu motot „Eesti 100ˮ.

Jätka lugemist »

Avatud väravatega külad Jõgevamaal

Jõgevamaa on eriline koht, kus asuvad kaks üleriigilise konkursi Aasta küla tiitli kandjat. 2005. aastal omistati tiitel Kamarile ja 2013. aastal sai tiitli omanikuks Lustivere külade piirkond.

Külaväravate avatseremoonia Sadukülas

Külaväravate avatseremoonia Sadukülas

Otslava külaparki istutati väravapuud – kaks kultuurpihlakat

Nüüd oleme maakonnas jõudnud elluviija maakondliku projekti, kus 11 meie maakonna küla avasid oma väravad ja huvilised said tutvuda eriilmeliste ja eriliste küladega ja neis tegutsevate kogukonnaseltsidega. Miks just need 11 küla. Projekti idee oli idanenud mitmed aastad ja 2016. aastal projekti algatades sai lähtuda sellest, et siis oli 10 maaomavalitsust ja igast omavalitsusest vähemalt üks küla osaleks projektis. Kuna meil on kaks üleriigilist aasta küla, siis kindlasti mõlemad külad ka osaleks.

Kaksteist pilti kamarilastest

Visualiseerides avatud külaväravate kaarti hakkame Viljandi maakonna poolt Jõgevamaale tulema Esimesena avas väravad Kamari, kus avati EV 100 kingitusena Õnneliku kuke kuju.

Jätka lugemist »

Sotsiaalkaitseminister tunnustas eakaid vabatahtliku töö eest

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva tunnustas täna Estonia teatri Valges saalis aktiivseid eakaid, kes on andnud olulise panuse kogukonna elu edendamisse. Tunnustuse sai 41 inimest üle Eesti.

Üle Eesti 41 tunnustuse saanud eakat vabatahtlikku Foto Olev Mihkelmaa

Üle Eesti 41 tunnustuse saanud eakat vabatahtlikku. Foto: Olev Mihkelmaa

45% 50-74 aastastest inimestest on valmis rohkem panustama ühiskonda

„Kõigil peavad olema võrdsed võimalused osaleda ühiskonnas ja elada inimväärset elu,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „On suur rõõm, et meil on Eestis nii palju aktiivseid vanemaealisi inimesi, kes teevad Eesti elu paremaks kõigile. Sel aastal peame oluliseks väärtustada kogukonnatöö edendamist. Soovime tunnustada inimesi, kes on oma piirkonnas silma paistnud ühistöö eestvedajana või aktiivse tegijana.“

Kogukonnatöö tegija aitab ühiste huvidega inimestel kokku saada, selgitab välja kogukonna vajadused ja paneb inimesed ühiselt tegutsema nende vajaduste lahendamise suunas. Nad võivad seda teha üheskoos oma praktilise tööga või mõeldes välja projekte ja uusi lahendusi, mis aitaks teatud sihtgruppe toetada.

Jätka lugemist »

Tahkurannas taastati austus omakandi sõjameeste vastu

President Konstantin Pätsi ristimiskirikus avati esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas langenute nimedega mälestustahvlid, mis olid paarikümneks aastaks jäetud omavalitsuse hoolimatuse tõttu kolikambrisse vedelema.

Häädemeeste abivallavanem Helve Reisenbuk tunnustab kodanike aktiivi, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liitu ja kirikut mälestustahvlitele uue asupaiga leidmise eest Foto Urmas Saard

Häädemeeste abivallavanem Helve Reisenbuk tunnustab kodanike aktiivi, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liitu ja kirikut mälestustahvlitele uue asupaiga leidmise eest. Foto: Urmas Saard

Asjaajamisega asus nobedalt tegutsema Uulu segakoori kultuuri- ja ajaloohuviliste algatusrühm

Tänane EAÕK Tahkuranna Jumalasünnitaja uinumise kiriku nimepäev algas vee pühitsemisega, jätkus liturgilise jumalateenistuse ja ristikäiguga ümber pühakoja. Jumalateenistuse viimases osas toimus pidulik 88-aasta vanuste mälestustahvlite avamine ja vastavalt õigeusu tavale veega pühitsemine. Kogu teenistust viis läbi ülempreester Ardalion Keskküla.

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevjuht Tiina Tojak on suure hulga ajalooliste dokumentide läbitöötamise tulemusena toimetanud trükikõlblikuks voldiku, mis annab mälestustahvlite saamisloost ja käekäigust hea ülevaate. Ta meenutas, et 1930. aasta 25. mai kujunes Uulu rahvale tõeliseks suurpäevaks, kui Uulu vallamaja üldruumi seinale kinnitati kaks poleeritud mustast graniidist tahvlit: üks esimeses ilmasõjas ja teine Vabadussõjas langenute mälestuseks. Pühitsemist toimetasid EELK Eliisabeti koguduse õpetaja August Grünberg (Arumäe) ja EAÕK Pärnu Johannese Jumalaema Uinumise koguduse preester Paul Poska.

Jätka lugemist »

Jõgeval avatakse Ants Paju mälestuseks skulptuurpink

Mitmekülgse ühiskonnategelase Ants Paju (1944-2011) mälestuseks paigaldatakse Jõgeva kesklinna haljasale Tauno Kangro kunstiteosena valminud skulptuurpink. Pink avatakse pidulikult tänavu 8 septembril.

Selline hakkab väja nägegema Ants Paju skulptuurpink Jõgeval

Selline hakkab väja nägegema Ants Paju skulptuurpink Jõgeval

Plakati kujundaja on Sirje Kalev, Ants Paju foto pildistas Anatoli Makarevitš

Plakati kujundaja on Sirje Kalev, Ants Paju foto pildistas Anatoli Makarevitš

Ants Paju tekstid: Unista, teosta, mäleta! Tegu on mõtte mõõt. Võidelge ja võitke

Sündmuse korraldaja, Ants Paju tütar Angela Rehi märkis, et Tauno Kangro kunstiteoses kohtuvad mustjashall graniit, pronks ja tammepuit. „Keskel asub graniidist kõnepult, millel pronksist käed hoidmas avatud raamatut. See sümboliseerib Ants Paju riigimehelikku julgust Eesti iseseisvuse taastajana ja eestluse edendajana. Raamat tähistab meie rahva hariduse ja vaimsuse väärtust. Kõnepuldile graveeritakse Ants Paju nimi ning Eesti Looduskaitse Seltsi sümbol, tähistamaks Antsu elutööd meid ümbritseva elava looduse mõtestamisel ja kaitsel,” tutvustas Rehi.

„Kõnepuldist lähtuvad kaks tugevat tammepuust pinki, mille otstes graniittahukad. Ühel pool pronksist ketas ja medal. Pronksist kettaheitja ketas on märgiks Ants Paju spordimehelikust võitlejalikust hoiakust, avatud märkmik sulepeaga kannab sõnumi praegusele põlvkonnale, et Eesti loo kirjutamist tuleb julgelt jätkata. Poleeritud graniittahukatele graveeritakse Ants Paju tekstid: Unista, teosta, mäleta! Tegu on mõtte mõõt. Võidelge ja võitke,” selgitas Rehi.

Jätka lugemist »

Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia sai Vahur Afanasjev ja luulestipendiumi Airis Erme

Võtikvere raamatuküla pidu on Eestimaa vanim kirjandusfestival – tänavu toimus see 19. aastat –, mille eestvedajaks on Võtikverest pärit kirjanik ja filmitegija Imbi Paju. Raamatuküla patroon on tänavu antropoloog, muinasjutuvestja ja muusik Polina Tšerkassova.

Vahur Afanasev Foto Eveline Kurvits

Kirjanik Vahur Afanasev on aanud kätte Elise Rosalie Auna nimelise preemia. Foto: Eveline Kurvits

Kirjanduslikku päeva aitas läbi viia ajakirjanik ja paljude raamatute autor Rein Sikk

Juba neljandat aastat antakse kirjandusfestivalil välja 1880ndate lõpus Võtikveres elanud luuletaja Elise Rosalie Auna nimelist kirjanduspreemiat. Tänavu pälvis kirjanduspreemia kirjanik Vahur Afanasjev Peipsiveere vanausuliste elu käsitleva romaani ”Serafima ja Bogdan” eest.

”Romaan kirjeldab inimlikult ja humoorikalt vanausuliste hirmu nõukogude võimu kui ebajumala ees,” ütles Imbi Paju preemia üleandmisel. ”Tugevad keelekujundid avavad kultuurimaastikku ja vanausuliste elufilosoofiat, kust saadakse tuge elamiseks. Teos suunab pilgu rikka traditsiooni pärandiga vanausuliste elule ja rikastab meie kultuuriteadvust.”

Varem on saanud preemia kirjandusteadlane Leena Kurvet-Käosaar, Ly Ehin ja Eeva Park. Preemia koosneb kunstnik Lilli-Krõõt Repanu graafilistest taiestest.

Jätka lugemist »

Jõgevamaa Aasta külad saavad märgistatud

Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse eestvedamisel on alates 2004. aastast valitud maakonna Aasta küla. Tänavu antakse tiitel välja kaheksandat korda. Augustis saavad seitse Jõgevamaa Aasta küla kunstnik Martti Kalamehe poolt kujundatud ja ka teostatud aasta küla viidad.

Kamari küla silt Foto Liia Lust

Kamari küla silt. Foto: Liia Lust

Pange Jõgevamaal liikudes tähele meie Aasta külasid

Avatud külaväravate projektis osalevate külade viidad on juba paigaldatud. Juula ja Kärde küla saavad viidad natukene hiljem.

Meie Aasta küla tiitlit kannavad austava nimetuse saamise järjekorras järgmised külad: Kamari, Pajusi, Maarja- Magdaleena, Assikvere, Lustivere, Juula, Kärde.

Jõgevamaa on ka sellepoolest eriline maakond, et kahel korral omistati üleriigilisel konkursil Aasta küla tiitel meie küladele. 2005. aastal sai tiitli Kamari ja 2013. aastal Lustivere külade piirkond.

Jätka lugemist »

Nõmme linnaosa paigaldab kolmele armastatud heliloojale nimelised pingid

Teisipäeval, 17. juulil kell 15.00 avatakse Ravila pargis pink helilooja Arne Oidile. 27. juulil saab Õie pargis nimelise pingi Gennadi Podelski ning 28. augustil Felix Mandre.

Illustratiivne pilt nimelisest pingist Foto Urmas Saard

Ettepaneku heliloojaid nimeliste pinkidega meeles pidada tegi Nõmme elanik Maie Parrik, kes on laulja ja laulusõnade kirjutaja. Nõmme linnaosa vanem Grete Šillise sõnul on tegemist tänuväärt algatusega. „Lisaks sellele, et tegu on väga armastatud heliloojatega, olid kõik kolm ka pikaajalised nõmmelased – Arne Oit ja Felix Mandre elasid Nõmmel ligikaudu 50 ning Gennadi Podelski 30 aastat,“ lausus linnaosavanem. „Mul on väga hea meel, et sellega on võimalus meeles pidada neid, kelle looming meile nii palju rõõmu on pakkunud,“ ütles Šillis.

Mari Koitver
Nõmme Linnaosa Valitsuse linnaosavanema nõunik

 

Illustratiivne pilt nimelisest pingist. Foto: Urmas Saard →

Pärnus valmistatud majake KÄRG oli Soomes OKRA messil üliedukas

Pärnus asuv firma Straw Building OÜ viis eelmisel nädalal Soome mainekale messile põhuplaadist, puidust ja tselluvillast valmistatud majakese, mis ei vaja üldisest elektrivõrgust toidet.

Õnnelik aga väsinud meeskond majakese KÄRG ees koosseisus Iko Uueni, Germo Karro, Sten Hoolma ja Andres Kolju Mikko Selg

Õnnelik aga väsinud meeskond majakese KÄRG ees koosseisus Iko Uueni, Germo Karro, Sten Hoolma ja Andres Kolju. Foto: Mikko Selg

Tänu päikesepaneelidele ja nendega ühendatud akupangale on majal tõhus elektrivarustus

Firma juhataja Germo Karro sõnul on majake ühe tema ammuse idee teostus. Karro sõnul saab seda lihtsalt transportida ning majake ei vaja tugevat vundamenti ega elektrivõrguga ühendamist. Tänu katuse osaks olevatele Viljandi firma Solarstone OÜ valmistatud päikesepaneelidele ja nendega ühendatud akupangale on majal tõhus elektrivarustus olemas. Maja saab kasutada igal aastaajal.

Maja aknad ja uksed valmistati Ysse OÜ meistrite käe läbi. Energiatõhususe järgi on majake A++ kategoorias.

Näidisena kaasas olnud KÄRG müüdi ühe külastaja palvel ning nüüd rõõmustab see juba uusi omanikke.

Jätka lugemist »