Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

veebruar 2020
E T K N R L P
« jaan    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829  

LAURI LUUR: KINDLASTI JUHTIGE TÄHELEPANU OMA VANEMATELE, ET SEDA VÕIKS TÄHISTADA

Sindi gümnaasiumi eilne päev jätkus pärast hommikust pidulikku lipuheiskamist linna raekoja tornimasti kontsert-aktustega kooli aulas.

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva Sindi gümnaasiumi kontsert-aktusel mängib Märt-Jaanus Tammann Arvo Pärdi „Ukuaru valssi”. Foto Urmas Saard

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva Sindi gümnaasiumi kontsert-aktusel mängib Märt-Jaanus Tammann Arvo Pärdi „Ukuaru valssi”. Foto: Urmas Saard

Algavat talvist koolivaheaega ja saabuvat riigi sünnipäeva tähistav esimene kontsert-aktus toimus viiendatest kuni vanema astme klasside õpilastele.

Ühise hümni laulmise järel palus direktor Ain Keerup jääda seisma ja viis valgete krüsanteemidega lillekorvi Vabadussõjas langenute mälestustahvli ette.

Jätka lugemist »

PALAMUSE KOOLIÕPETAJA JA RAHVATANTSUPEDAGOOG PÄLVIS VÄÄRIKA TUNNUSTUSE

Oskar Lutsu Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi esimese direktori ja tunnustatud giidi Vaike Lapi (1928-2015) mälestuseks loodud fondi stipendiumi pälvis tänavu kauaaegne Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi õpetaja ja rahvatantsuõpetaja Lea Isotamm.

Vaike Lapi Fondi looja Aivar Kokk ja fondi stipendiumi laureaat Lea Isotamm. Foto Jaan Lukas

Vaike Lapi Fondi looja Aivar Kokk ja fondi stipendiumi laureaat Lea Isotamm. Foto: Jaan Lukas

Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendatud Jõgeva valla pidulikul vastuvõtul andis vallavolikogu esimees Raivo Meituse, Jõgeva vallavanem Aare Olgo, Vaike Lapi Fondi eestvedaja, ettevõtja ja Riigikogu liige Aivar Kokk tunnustuskirja Lea Isotammele stipendiumi saamiks.

Vaike Lapi Fondi stipendiumi laureaat 2019 Lea Isotamm on Palamusel olnud rahvakunstiõhtute korraldajaks alates aastast 1981. Samal ajal tantsis Lea ka Palamuse Kultuurimaja rahvatantsurühmas ja juhendas koolis õpilaste rühmasid. Osa võeti tantsupidudest nii Jõgeva maakonnas kui Tallinnas. 1995. aastal aitas Lea organiseerida Eesti Käsitööõpetajate Seltsi „Aita“ kokkutulekut Palamusel. Järgnevatel aastatel korraldas ta suviseid käsitööpäevi näituste ja töötubadega. Lea Isotamm on käinud kohalikku kultuuri esindamas Palamuse sõpruspiirkonnas Ikaalistes, Soomes, kus korraldas tikkimiskursust. Koos rahvatantsurühmaga on ta käinud esinemas lisaks Eestile ka Lätis. Memmede rahvatantsurühma „Paunvere Maalid“ juhendajaks sai Lea 2017.a. sügisel. Jätka lugemist »

HEISAKEM SINIMUSTVALGED LIPUD JAAN KROSSI AUKS JA MÄLESTUSEKS

Tänavu 19. veebruaril tähistame Jaan Krossi sajandat sünniaastapäeva. Mittetulundusühingud Eesti lipu selts, Tammsaare ja Vilde sõprade selts ning Tallinna kirjanduskeskus kutsuvad üles sellel päeval Eesti rahvuslippe heiskama.

Lipp Jänesselja lasteaial. Foto Urmas Saard

Lipp Jänesselja lasteaial. Foto: Urmas Saard

„Austame kirjanikku, kelle looming esindab Eesti riiki, eesti ajalugu ja südametunnistust. Kutsume kõiki Eestimaal heiskama sel päeval Eesti rahvuslipu,” selgitab üleskutse teinud ühingute nimel Jüri Trei, lipu seltsi esimees.

Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007 Tallinn) on olnud viljakas eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija, keda esitati mitmel korral ka Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Teda tunti hästi näiteks “Professor Martensi ärasõit”, “Kolme katku vahel” või “Keisri hull” põhjal. Kirjaniku loomingusse kuulub jumalatosin romaani, rohkelt novelle – olles pälvinud neljal korral Friedebert Tuglase novelliauhinna, mõnevõrra vähem jutustusi, samuti näidendeid ja mälestusi, aga ka luulet.

Viiel korral sai ta Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia. 2006. aastal nimetati Kross aasta eurooplaseks. Lisaks palju teisi tunnustusi, kuni kõrgete autasudeni välja.

Urmas Saard

VUDILA MÄNGUMAA KUULUTATI MAA SOOLAKS

Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni konkursil Ettevõtlik Vaim 2019 pälvis tunnustuse Maa Sool endises Tabivere ja tänases Tartu vallas tegutsev turismiettevõte Vudila Mängumaa OÜ.

Vudila Mängumaa pildid erakogust

Vudila Mängumaa pildid erakogust

Vudila rajaja Kajar Lember arvas, et austava nimetusega Maa Sool kutsutakse üldiselt õpetajaid, kuid üldistavalt sobib tunnustus maaelu edendajatele teisteski elualadel. „Kuna Vudilas on väga paljudele noortele esimene töö- ja praktikakoht, siis eks meiegi omal moel tegele õpetamise ja innustamisega. Aga eks igas tegevuses peab olema nii pipart, kui soola.”

Lember peab Vudila väärtuseks järjepidevat tegutsemist ja uueks hooajaks ettevalmistamist. „Eelseisval suvel korraldame lastelaagreid. Püstitatud on mõned majutuskohad, mida saavad laagrite välisel ajal ööbimiseks kasutada ka kaugemad külalised. Seegi investeering loob suveks mõned lisatöökohad. Pooled meie töötajad on seotud toitlustusega. Sellel suvel plaanime pisut ümberkorraldusi ning suurendame koostööpartneri rolli, et iga asjaga tegeleks õue peal need, kes suudavad pakkuda parimat. Kindlasti on Vudilal kaudsete töökohtade mõju kogu piirkonnale. See on võibolla Vudila kontekstis isegi kogukondlikult suurem väärtus, kui otsene äritegevusest tulenev kasu,” rääkis Lember tunnustamise arvatavatest põhjustest.

Jätka lugemist »

SELJAMAA NIMI SEOSTUB SINDILASTE TEADVUSES EELKÕIGE TARTU RAHUGA

Tänasel Tartu rahulepingu 100. aastapäeval loetletakse üle Eestimaa enam kui sadat juubelisündmust. Nende hulgas oli mitme ettevõtmisega ka Sindi linn, kus keskne tähtpäeva pühitsemine toimus Sindi gümnaasiumi ajaloolises aulas ja koolimaja esisel tseremooniaväljakul.

Eesti lipu seltsi Sindi osakonna liikmed Kardo Kase ja Ain Keerup lillekorvidega Seljamaa ausamba ees. Foto Urmas Saard

Eesti lipu seltsi Sindi osakonna liikmed Kardo Kase ja Ain Keerup lillekorvidega Seljamaa ausamba ees. Foto: Urmas Saard

Ta peab lipuvilje hoidmist tähtsaks vahendiks teel noore inimese aatelisusele, et selle läbi kasvatada tõelisi kodanikke saja-aastasele riigile.

Sinimustvalgete kandelippudega seisid auvalves kolm Sindi gümnaasiumi vilistlast ja viis õpilast. Hümni ühislaulmise järel lausus avasõnad väike sõnameister Sten Eric Hansen. Tartu rahuläbirääkimistest kõnelesid Eesti lipu seltsi noored liikmed Chätlyn Parts, Georgina Ristoja ja Lisette Kandima.

Tuletati meelde, et üks Sindi gümnaasiumi kuulsamaid vilistlasi ja rahuläbirääkimistel osaleja oli kahtlematult Sindi ministeeriumikooli lõpetanud Seljamaa. 4. detsembril 1919 sõitis Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska kõneluste alustamiseks Tartusse. Ta kirjutas tütrele: „Kas midagi välja tuleb – teadmata. Kindel, et enamlased tahavad rahu mitte rahu pärast, vaid mõne teise eesmärgi kättesaamiseks. Meile on aga rahu hädasti tarvis tema enese pärast.” Kahe kuu vältel asus Eesti ja Tartu linn maailma ajakirjanduse keskmes.

Jätka lugemist »

MUSTVEE KIRIKUÕPETAJA JA KOOLIJUHT PÄLVISID ELUTÖÖPREEMIAD

Jõgevamaa kultuuri- ja sporditegijate ja terviseedendajate tänuõhtul olid iseäranis tugevad ja rõõmsad ovatsioonid siis kui kirikuõpetaja ja kultuuritegelane Eenok Haamer ja kauaaegne Mustvee koolijuht Jaan Rahuküla kuulutati Jõgevamaa Kultuurkapitali Elutööpreemia laureaatideks ja muusikaõpetaja ja dirigent Meeli Nõmme Jõgevamaa Kultuuripärliks 2019.

Kirikuõpetaja Eenok Haamer, tema abikaasa Eha Haamer ja kauaaegne Mustvee koolijuht Jaan Rahuküla. Foto Janne Karu

Kirikuõpetaja Eenok Haamer, tema abikaasa Eha Haamer ja kauaaegne Mustvee koolijuht Jaan Rahuküla. Foto: Janne Karu

Möödunud reedel, 24. jaanuaril, Mustvee kultuurikeskuses toimunud elutööpreemia kandidaatide väljakuulutamise ajal tõusid saalis viibinud nende auks püsti. „Mina pole selle preemia laureaat üksinda. Oleme siin koos abikaasa Ehaga koos töötanud viiskümmend aastat. Alates 1963 aastast, kui mind siia saadeti, olen teid õppinud armastama. Me kanname koos abikaasaga iga päev maad ja rahvast jumala palge ette. Alles siis ja ainult siis kui Eesti rahvas pöördub tagasi Jumala juurde, on meil tulevikku,” ütles EELK Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haamer.

Elutööpreemia pälvinud teenekas Mustvee koolijuht, kehalise kasvatuse õpetaja, spordielu edendaja ja omavalitsusjuht Jaan Rahuküla märkis, et kõikide tema saavutuste taga on inimesed Mustveest ja kogu Jõgevamaalt. Heade koostööpartneritena märkis ta taasiseseisvumise-aegset esimest Mustvee linnapead Andres Rebast ja esimest Jõgeva maavanemat Priit Saksingut, ettevõtjat ja tänast Riigikogu liiget Aivar Kokka ja mitmeid teisi. Vooremaa küsimusele Mustvee piirkonna spordielu tulevikust vastas Rahuküla, et see sõltub ennekõike paikkonna koolide püsima jäämisest.

Jätka lugemist »

KODUTÜTRED TUNNUSTASID JÕGEVAMAA OMAVALITSUSI AASTA PÄRLIGA

Pühapäeval Viljandimaal Heimtali mõisa ringtallis toimunud Eesti Kodutütarde 88 aastapäevale pühendatud pidulikul sündmusel tunnustati tiitliga „Aasta Pärl 2019“ Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee valda.

Vasakult Raivo Suni, Kalli Kadastik, Vaike Niklus , Leina Kreek Jõgeva Kodutütarde rühma vanem Silva Lill, rühmavanema abi Theresa Pekka ja Aare Olgo. Foto erakogu

Vasakult Raivo Suni, Kalli Kadastik, Vaike Niklus , Leina Kreek Jõgeva Kodutütarde rühma vanem Silva Lill, rühmavanema abi Theresa Pekka ja Aare Olgo. Foto: erakogu

Kodutütarde Jõgeva ringkonna vanem Leina Kreek märkis, et kolm Jõgevamaa omavalitsust pälvisid tunnustuse selle eest, et leidsid võimalused toetada kolmanda instruktori ehk rändinstruktori tööle võtmist Jõgeva malevas. Uue instruktori ülesanne on ennekõike suhelda kodutütarde rühmadega Jõgevamaa erinevates paikades. Tema huviorbiidis hakkab olema nii kodutütarde kui ka noorkotkaste tegevus.

Jõgevamaalt osalesid pidulikul sündmusel Jõgeva vallavanem Aare Olgo, Põltsamaa vallavalitsuse turundusjuht Raivo Suni, Kodutütarde Jõgeva ringkonna vanem Leina Kreek, ringkonnavanema abi Vaike Niklus ja Kamari kodutütarde liikumise kauaaegne eestvedaja Kalli Kadastik. „Tunnustus koduütardelt toob rõõmust silma ja südamesse uhkusetunde ja motiveerib omavalitsust selle aatelise, silmaringi arendava ja tegusa liikumisega veelgi rohkem koostööd tegema ja seda edendama,” ütles Jõgeva vallavanem Aare Olgo.

Isamaalise sündmuse ettevalmistamisel Heimtalis andis tugeva panuse ka Heimtali Mõisakooli õppealajuhataja Urve Mukk, kes on Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vilistlane.

Jaan Lukas

ENN KUSLAP PÄLVIS PÄRNUMAA KÕRGEIMA TUNNUSTUSE

Pärnumaa Omavalitsuste Liit omistas 2020. aastal Pärnumaa Vapimärgi kohalikule ettevõtjale ja Tori vallavolikogu esimehele Enn Kuslapile, kes on oma silmapaistva töö ja tegevusega oluliselt kaasa aidanud Pärnumaa arengule.

Enn Kuslap. Foto Urmas Saard

Enn Kuslap. Foto: Urmas Saard

Enn Kuslapi ettevõte osaühing Karjamõisa pakub tööd ligi 20 inimesele ning on pärjatud 2015., 2016. ja 2017. aastal Eesti gasellettevõtte tiitliga. 2014. aastal oli Karjamõisa lihatööstus Are valla parim ettevõte. 2012. aastast on osaühing Karjamõisa Eesti kaubandus-tööstuskoja liige ja alates 2016. aastast mahetunnustuse omanik. Lisaks kuulub Enn Kuslap veel kolme ettevõtte juhatusse ning ühe korteriühistu juhatusse.

Jätka lugemist »

Selgusid Pärnumaa vapimärgi kavalerid 2020

Pärnumaa Omavalitsuste Liit omistas 2020. aastal Pärnumaa vapimärgi neljale inimesele.

Tänasel Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) üldkogul vaeti jumalatosinat vapimärgi kandidaati, kelle seast valiti välja neli Pärnumaa kõrgeima autasu väärilist inimest.

Enn Kuslap, ettevõtja, Tori vallavolikogu esimees. Foto Urmas Saard

Enn Kuslap, ettevõtja, Tori vallavolikogu esimees. Foto: Urmas Saard

Vapimärk nr 118: Enn Kuslap, ettevõtja, Tori vallavolikogu esimees

Vapimärk nr 119: Guido Ratnik, Pärnu haigla kirurgiakliiniku juhataja, endine maakonnaarst

Vapimärk nr 120: Hannes Toomsalu, erukolonel, Kaitseliidu Pärnumaa maleva taasloomise eestvedaja

Vapimärk nr 121: Roland Leesment, SA Endla Teater teatrijuht

Vapimärgid annavad Pärnumaa Omavalitsuste Liidu üldkogu esimees Andres Metsoja ja aseesimees Mikk Pikkmets üle 23. veebruaril Pärnu Kontserdimajas.

KU päevatoimetaja

Ain Keerup: see märk sümboliseerib meie ühtekuuluvust

Suur pildigalerii

Pika ajalooga Sindi gümnaasiumi kõigile õpilastele kingiti punase vahtra lehega rinnamärk ja Braianile tõi jõulutaat Vello mobiili, mida üleriigilisel etlemise võistlusel esikoha võitnud noorhärra väga igatses.

Punane vaher on Sindi gümnaasiumi sümbol, millest ka kooli märgi kujundus. Foto Urmas Saard

Punane vaher on Sindi gümnaasiumi sümbol, millest ka kooli märgi kujundus. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasium kingib kõigile oma õpilastele kooli logoga märgi. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasium kingib kõigile oma õpilastele kooli logoga märgi. Foto: Urmas Saard

Tori vallavalitsusel kui koolipidajal tuleb teha senisest paremini mõttetööd

Sindi gümnaasiumi hümni ei laulda igal kogunemisel. Täna oli selleks taas oluline põhjus. Suuremate üllatuste valmistamiseks hoiti häid kavatsusi viimase hetkeni saladuses. Vargsi hakkas saladusloor hajuma. Mikrofoni juurde astus õpetaja Lembit Roosimäe. Viie minuti kestel keskendus ta peamiselt seitsmega lõppevatel aastaarvudel ja rääkis oma mõtteid seonduvalt Sindi hariduseluga.

Mitmes asjas kinnitust

Aastal 1837 avas Sindi vabriku omanik J. C. Wöhrmann välismaalastest töötajate lastele elementaarkooli. Seepärast kaunistabki töösturi kipskuju koolimaja fuajeed. Paarkümmend aastat hiljem lahutati kool kolmeks õppeasutuseks: eesti, saksa ja vene kooliks. Seegi aeg kestis 20 aastat.

Jätka lugemist »

Pärnu aasta tegu on muuli ja Rannapargi vaheline kergliiklustee

Rahvas valis 16 nominendi seast Pärnu aasta teoks muulile viiva kergliiklustee valmimise. Teiseks tuli rahvahääletusel Pärnu võrkpalliklubi meeskonna Eesti meistri tiitel ja kolmandaks Pärnu loomade varjupaiga päästeoperatsioon 30pealise koerakoloonia aitamise nimel.

Pärnu muuli ja Rannapargi vaheline kergliiklustee. Foto Urmas Saard

Pärnu muuli ja Rannapargi vaheline kergliiklustee. Foto: Urmas Saard

Aasta teo valimisel andis oma hääle 4258 kodanikku.

Et ülekaalukalt suurima poolehoiu võitis rahvahääletusel just nimelt muuli kergliiklustee, paneb lõppevale aastale ilusa punkti, sest oli ju 2019. aasta Pärnus kuulutatud muulide aastaks.
Suvepealinna muulide valmimisest möödus tänavu 150 aastat. Selle ümmarguse tähtpäeva puhul avatigi idapoolsele muulile viiv kergliiklustee. Rajatise avaüritus toimus tähendusrikkal kuupäeval – 14. veebruaril.

Keskranna ja jõe suudme vahel merre ulatuv muul on romantikute seas kõrgelt hinnatud ja Pärnu sümboliks kujunenud koht. Legend räägib, et noored armunud peavad kõndima koos muuli lõppu ja kinnitama seal oma armastust suudlusega. See kindlustavat igavese armastuse.

Aasta teoks valitud kergliiklustee võimaldab kõigil, ka romantikutel, jalutada Rannapargist otse muuli juurde igal aastaajal.

Jätka lugemist »

Braian Kulp: luuletust ei esitata näideldes, seda oli raske õppida

XXIII üleriigilise noorte luulekonkursi “Koidulauliku valgel” peaauhinna pälvis Sindi gümnaasiumi 5. klassi õpilane Braian Kulp. Mõjuvat ja nauditavat etlemist õpetas võitjale õpetaja Eneli Arusaar.

Õpetaja Eneli Arusaar ja XXIII üleriigilise noorte luulekonkursi Koidulauliku valgel võitja Braian Kulp. Foto Urmas Saard

Õpetaja Eneli Arusaar ja XXIII üleriigilise noorte luulekonkursi Koidulauliku valgel võitja Braian Kulp. Foto: Urmas Saard

Braian Kulp õpetaja Eneli Arusaare tänukirja ja peaauhinnaks saadud Lydia Koidula pildiga. Foto Urmas Saard

Braian Kulp õpetaja Eneli Arusaare tänukirja ja peaauhinnaks saadud Lydia Koidula pildiga. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar rõhutab, et kindlasti pole etlemine üksnes soravalt peast lugemine. Luuletaja looming tuleb viia kuulajani nõnda, et sõnad teda mõjutaksid ja pakuksid kõrvadele naudingut. Üleriigilisele konkursile pääses edasi 3. detsembril Pärnumaal saavutatud esimese kohaga. Arusaar soovib, et Braian räägiks etlemise õppimisest ise.

„Peaaegu iga päev peale kooli läksin ma õpetaja Eneli juurde harjutama. Harjumusest asusin ma alguses luuletuste lugemisel näitlema,” rääkis Braian, kes juba mitmendat aastat õpib Arusaare juhendamisel kooli näiterühmas näitlemise kunsti ja on osalenud juba reklaamfilmide rollides. „Õpetaja Eneli õpetas mulle, et näitlemine ei ole õige. Ta ütles kohe alguses, et omadus- ja asesõnu ei rõhutata. Aga minu arvates on kõige tähtsam asi luuletuses — mis õpetaja Eneli mulle õpetas — et pausid pole rea lõpus, vaid seal kus on punkt, koma, hüüu- või küsimärk. Pausid on eriti head selleks, et lasta kuulajal mõelda,” jätkas Braian selgitustega. „Mõnikord me harjutasime pimedas klassis, et saada kätte luule tunnetust. Tunnetus on tähtis, sest ilma selleta ei saa ma anda publikule edasi emotsioone. Järgmisena lugesin ma rahva ees, et harjutada silmsideme loomist. Peale lugemist oli selline ilus hetk, kus teised minu koolikaaslased hakkasid nutma.”

Jätka lugemist »

Peipsimaale paigaldatakse „Nutikad pingid”

MTÜ Peipsimaa Turism juhataja Kadi Ploom tegi 10. detsembril Mustvee Kultuurikeskuses toimunud VIII Peipsimaa Arengufoorumil ettekande „Peipsimaal tehtud 2019, Peipsimaal tulemas 2020”. Samas tutvustas ka „Nutikate pinkide projekti”, mis võimaldab piirkonda veelgi mitmekülgsemalt ja atraktiivsemalt tundma õppida.

Moderaator Gaute Kivistik ja Peipsimaa Turism juhataja Kadi Ploom. Foto Tom Zuravljov

Moderaator Gaute Kivistik ja Peipsimaa Turism juhataja Kadi Ploom. Foto: Tom Zuravljov

Jätka lugemist »

Peipsimaa tunnustab kuldkaladega

Peipsimaa Turism korraldab igal aastal piirkonna aasta konverentsina Peipsimaa Arengufoorumit. Tänavu tunnustatakse esmakordselt tublisid ettevõtjaid ja inimesi Peipsimaa kuldkalaga.

Kataste-Vasknarva, Peipsimaa kultuuripärandiks on ka rannakalandus. Foto MTP Peipsimaa turism

Kataste-Vasknarva, Peipsimaa kultuuripärandiks on ka rannakalandus. Foto: MTP Peipsimaa turism

Peipsimaa Arengufoorum toimub teisipäeval, 10. detsembril algusega kell 11.00 Mustvee kultuurikeskuses. Peipsimaad teatakse puhta looduse, kireva kultuuri ja rahvusvaheliselt tuntud eheda turismipiirkonnana. Asudes pildis oma eripäraga on Peipsimaa nii sise- kui väliskülaliste seas armastatud ja omanäoline sihtkoht.

Peipsimaa Turismi juhataja Kadi Ploom teeb ülevaate arengufoorumi esimeses pooles Peipsimaal olnust ja 2020+ tegevustest. “Kümne aasta jooksul on Peipsimaast saanud tuntud ja atraktiivne turismisihtkoht, kuhu leiavad oma tee nii siseturistid kui külalised kaugemalt. Arvestades Peipsimaa potentsiaali ja head koostööd, tegutseme jõudsalt sihtkoha arendamisega ja külastajate arvu suurendamisega.“ sõnab Kadi Ploom.

Edukas sihtkoht näeb aina uute elamuste pakkumist võimaldavaid seoseid ning arendab end külastaja loogikast ja teekonnast lähtuvalt. Turism on traditsioonidega nagu Peipsimaagi, mille arendamiseks on pidevalt vaja värskeid kuid samas töötavaid ärilahendusi. Sihtkohtade tulevikust Eestis 2020+ räägib EAS turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli.

Jätka lugemist »

Raeküla esimene aukodanik: külva seeme pildikirjas tagasi

Johanna Grauverk ütleb oma viimati ilmunud raamatus „Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel”, et tema täpselt samanimeline näitus toimub äsja valminud trükise auks.

Raeküla hea kodanik Arvo Soovik, Raeküla aukodanik nr 1 Johanna Grauverk ja Piia Karro Selg Raeküla Vanakooli keskuse kirjastusest. Foto Urmas Saard

Raeküla hea kodanik Arvo Soovik, Raeküla aukodanik nr 1 Johanna Grauverk ja Piia Karro Selg Raeküla Vanakooli keskuse kirjastusest. Foto: Urmas Saard

Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel. Foto Urmas Saard

“Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel” Foto: Urmas Saard

ma mõtlesin, et seal laua taga istuda on väga igav

„Näituse avapäevaks ja ühtlasi minu raamatu esitluseks on „Raeküla hea kodaniku nädala” lõpusündmus, kus astuvad lavale pereansamblid, antakse välja Raeküla hea kodaniku ja ka aukodaniku tiitel,” jätkab Grauverk, kes jätab märkimata, et autor ise ongi see aukodanik ja hea kodaniku tiitli saaja tema lähimaid abilisi Arvo Soovik. Ilmselt ta seda ei teadnudki, sest Raeküla Vana kooli keskus oskas otsust hoida kuni viimase hetkeni salajas. Aga kõike ei teadnud ette aimata isegi mitte keskuse juhataja Piia Karro-Selg.

Kui RVK huvikooli bänd, pereansambel Baumann, perebänd Juhkamsoo Plixid, pereansambel ja Pajusaare Tüdrukud olid oma esinemise lõpetanud, toodi saali heategevusloterii auhindade laud. Pärnu Y klubi korraldas seegi kord heategevuslikku korjandust, kus iga kindlas vääringus annetatud summa eest anti vastu numbriga varustatud pilet. Pärnu abilinnapea Meelis Kukk võttis oma käega pileti, millel olev number tähendas Grauvergile peavõitu.

Jätka lugemist »

Jõgevamaa Sädeinimene Hannes Soosaar korraldab ka Georg Otsa ja Jaak Joala mälestuskontserte

26. novembril Jõgeva vallas Kuremaa lossis toimunud Jõgevamaa kodanikuühenduste tunnustamisõhtul kuulutas Hannes Soosaare Jõgevamaa Sädeinimeseks 2019 Lustivere külaseltsi juhatuse liige Riina Pauloja, kes sama aunimetuse pälvis möödunud aastal.

Hannes Soosaar, Jõgevamaa Sädeinimene 2019. Foto Liina Laurikainen

Hannes Soosaar, Jõgevamaa Sädeinimene 2019. Foto: Liina Laurikainen

Hannes Soosaar on tuntud kui supermuusikasündmuste korraldaja

Jõgevamaa Sädeinimene 2019 Hannes Soosaar on Kääpa külas algatanud ja ellu viinud rahvuseeposest Kalevipoeg inspireeritud projekte. Paljud teavad teda Peipsi ääres Kasepääl toimuvate Peipsi Romantika kontsertide korraldajana. Suuresti Hannes Soosaare eestvedamisel saavad tuleval aastal teoks Georg Otsa 100. ning Jaak Joala 70. sünniaastapäeva kontserdid.

Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esinaine Liia Lust kinkis Hannes Soosaarele Olustvere Klaasikojas valmistatud taiese tekstiga “Elus peab olema sädet!”. Südantsoojendavate sõnadega õnnitles kodukandiühenduse aseesinaine Pille Tutt.

Jätka lugemist »

Tiina Kalale anti üle Tallinna aasta linnakodaniku tiitel

Tänasel Tallinna linnavolikogu istungil anti Tallinna linnaarhiivi teadurile Tiina Kalale pidulikult üle Tallinna aasta linnakodaniku tiitel. Lisaks aunimetusele sai aasta linnakodanik disainer Riho Luuse valmistatud klaasmeene, mille alusele on liimitud tükike Tallinna toomkiriku ligi kolmesaja aasta vanusest vaskkatusest.

Tiina Kala, Tallinna aasta linnakodanik 2019. Foto Jukko Nooni

Tiina Kala, Tallinna aasta linnakodanik 2019. Foto: Jukko Nooni

Ajaloolane Tiina Kala on neljaköitelise „Tallinna ajaloo“ peatoimetaja, mille kaks köidet ilmusid sel aastal, järgmised lähevad lähinädalatel trükki ja ilmuvad 2020. aastal. „Meie kodulinna väärikat ajalugu on palju uuritud, kuid viimane akadeemiline käsitlus Tallinna ajaloost ilmus 50 aastat tagasi. Sellist suurt tööd väga tihti ette ei võeta. Leidsime, et selle suure projekti eestvedaja esiletõstmine on põhjendatud,“ sõnas linnavolikogu esimees Tiit Terik.

Oma sõnavõtus meenutas Tiina Kala, et uut Tallinna ajaloo üldkäsitlust hakkas linnaarhiiv kavandama 2011. aastal. „Panime paika mahud, võimalikud kaasautorid ning ajakava, millal see töö võiks valmis saada. 2013. aastal pöördusime volikogu poole palvega toetuse saamiseks, sest arhiivil endal poleks olnud võimalik ainult oma jõududega nii mahukat ettevõtmist ellu viia. Ma tänan kannatlikkuse ja helduse eest nii eelmisi kui praegust volikogu koosseisu. Mul on hea meel selle tunnustuse eest, see kuulub tegelikult kõigile raamatu kaasautoritele,“ ütles Tiina Kala.

Aasta linnakodaniku konkursile said oktoobrikuu jooksul kandidaate esitada kõik soovijad. Kokku esitati aasta linnakodaniku konkursile 24 kandidaati. Valikukomisjoni kuulusid käesoleva aasta Tallinna vapimärgi kavalerid Aleksei Turovski ja Boris Dubovik ning Tallinna linnavolikogu fraktsioonide esindajad.

KU päevatoimetaja

Võistluse „Kodu kauniks 2019“ võitjad selgunud

Aasta kodu asub Jüris, Aasta aed Pärnumaal.

Birgit Suitsu Aasta aed Pärnumaal Merekülas

Birgit Suitsu Aasta aed Pärnumaal Merekülas

Täna toimus Estonia restoranis võistluse „Kodu kauniks 2019“ pidulik lõpetamine. Kuulutati välja Aasta kodu ja Aasta aed: Aasta kodu tiitel koos 2500 euroga Swedbankilt läks Jüri alevikku Merlyn ja Marek Hermakülale läbimõeldud lahendustega avatud valgusküllase modernse kodu rajamise eest; Aasta aia tiitel koos 2500 euroga Bauhofilt läks Birgit Suitsule, kelle koduaed Pärnu lähistel Merekülas võlub uhkete vaadete ja hästi komponeeritud taimekooslustega.

Võistlust Kodu Kauniks korraldab 19. aastat ajakiri Kodu & Aed. Lisaks aasta kodu ja aasta aia aunimetusele jagati sponsorite abil välja kaheksa preemiat. Võistluse ligi sajakonnast osalenust valiti välja 26 kodu- ja aiafinalisti.

Ajakirja Kodu & Aed peatoimetaja Aita Kivi: „Konkursil “Kodu kauniks” osalenute suur arv näitab, kui palju aega ja armastust pühendavad eesti inimesed oma kodudele ja aedadele. Kodusid ja aedu külastades veendusime, et loodut jagatakse rõõmuga teistegagi.“

Jätka lugemist »

Jõgevamaa tänavakunst pälvis silmapaistva tunnustuse

Jõgevamaa erinevate paikade seintel on silma hakkanud meeleolukad ja põnevad maalingud, mis valmisid Jõgevamaa Kodukandiühenduse Jõgevamaa kogukondade tänavakunstifestivalil. Jõgeva valla Kuremaa lossis toimund Jõgevamaa kodanikeühenduste tunnustamistseremoonial kuulutati ettevõtmine maakonna käesoleva aasta parimaks kodanikuühenduse projektiks.

Jõgevamaa parimate Kodanikuühenduste eestvedajad Kuremaa lossis. Foto Liina Laurikainen

Jõgevamaa parimate Kodanikuühenduste eestvedajad Kuremaa lossis. Foto: Liina Laurikainen

Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimehe Liia Lusti sõnul oli projekti partneriks mittetulundusühing Rural Urban Art. „Nemad lõid MTÜ eesmärgiga arendada tänavakunsti ka maapiirkonnas. 2018 aastal toimus analoogne festival Põlvamaal, kus maaliti seinu Kanepis, Räpinas ja Põlvas. Eelmise aasta juulis tegid nad üleskutse, kes sooviks 2019. aasta festivali korraldada. Võtsin nendega ühendust ja oldi valmis tegema Jõgevamaa Kodukandi Ühendusega koostööd ja korraldama 2019. aastal festivali Jõgevamaal. Siis hakkas pikk protsess rahastuste leidmiseks – see oligi põhiliselt kodukandi teha. Projekti rahastati Jõgevamaa Koostöökoja meetme maakondlike ühisprojektide meetmest. Kunstnikud elasid kõik Põltsamaal ja said tööst vabal ajal suhelda ja tutvuda ka Põltsamaa piirkonnaga.”

Jätka lugemist »

Pildigalerii: Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi asetas pärja Vabadussõja võidusambale

Teisipäeval, 26. novembril toimus Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ühepäevane külaskäik Eestisse, mille käigus avaldas ta austust ka Eesti Vabariigi püsimajäämise nimel võidelnud sõjameestele ning asetas Vabadussõja võidusamba jalamile pärja.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pärg Vabadussõja võidusamba jalamil. Foto Urmas Saard

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pärg Vabadussõja võidusamba jalamil. Foto: Urmas Saard

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pärg Vabadussõja võidusamba jalamil Foto Urmas Saard

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pärg Vabadussõja võidusamba jalamil. Foto: Urmas Saard

Pärja asetamise järel kohtus president Zelenskõi siinse Eestis elava Ukraina kogukonnaga.

President Volodõmõr Zelenskõi viibis Eestis ametlikul visiidil, mille käigus kohtus president Kersti Kaljulaidi, peaminister Jüri Ratase ja Riigikogu esimehe Henn Põlluaasaga. Lisaks osalesid riigipead kahe riigi digiüritusel Digital Society Sandbox.

Digital Society Sandbox tõi kokku digitaalse ühiskonna huvilised Eestist ja Ukrainast ning kohtumise käigus kirjutasid mõlema riigi digiteemadega seotud ministrid alla koostöömemorandumile, millega pandi alus ühistele koostegemistele.

Ukraina riigipea tutvus koos Eesti kolleegi ja Kaitseväe juhataja Martin Heremiga kaitsetööstuse ning Kaitseväe koostöös arendatud militaarvälihaiglaga. Tegemist on tipphaiglaga rindel, mis on võimalik töökorda seada tunniga.

Samuti külastas president Zelenskõi e-Eesti Esitluskeskust.

Jätka lugemist »

Kodanikupäeva aumärgid läksid kaheksasse maakonda

Rahvastikuminister Riina Solman andis täna kuueteistkümnele silmapaistvale inimesele kaheksast maakonnast pidulikul tunnustusüritusel üle kodanikupäeva aumärgid.

Piret Aus. Foto Urmas Saard

Piret Aus. Foto: Urmas Saard

Kodanikupäeva aumärgi kandidaadiks esitati tänavu 91 inimest. Nende hulgast valiti välja 16 väärikat kodanikku, kellele andis aumärgid 25. novembril üle rahvastikuminister Riina Solman. „On rõõm tõdeda, et üle kogu Eesti saadeti meile kirju ligi saja tähelepanuväärse inimese kohta, kes on pühendunud meie ühiskonda rikastavale tegevusele ning kodanikukasvatuse ja -hoolimise edendamisele. Sel aastal jagasime suure südamega ja tegusatele kodanikele Siseministeeriumi poolt aumärke juba 21. korda,“ ütles rahvastikuminister.

Aumärkide saajate hulgas on nii neid, tänu kellele oli meie suvine juubelilaulupidu esmakordselt suures mahus ligipääsetav ka erivajadustega inimestele; tänu kellele hoolitsetakse vähihaigete laste eest; tänu kellele tõuseb teadlikkus elust dementsusega ning tänu kellele panustatakse oma vaba aega sisejulgeoleku tagamisse. „Te olete andnud hindamatu panuse meie armsa Eesti arendamisse,” sõnas Solman pidulikul tunnustusüritusel.

Jätka lugemist »

Rahvastikuminister andis peapiiskop emeeritus Andres Põdrale üle Siseministeeriumi hõbeteenetemärgi

Rahvastikuminister Solman andis Eesti Kirikute Nõukogu presidendile peapiiskop emeeritus Andres Põdrale hõbeteenetemärgi üle täna Eesti Metodisti Kirikus toimuval kaplanaadi ja hingehoidjate konverentsil „Kutse ja kutsumus“.

Rahvastikuminister Riina Solman andis peapiiskop emeeritus Andres Põdrale üle Siseministeeriumi hõbeteenetemärgi. Foto Siseministeerium

Rahvastikuminister Riina Solman andis peapiiskop emeeritus Andres Põdrale üle Siseministeeriumi hõbeteenetemärgi. Foto: Siseministeerium

Täna on ühtlasi peapiiskopi 70. juubel. „Mulle rahvastikuministrina ning laiemalt tervele valitsusele on peapiiskop emeeritus Andres Põder olnud ja on jätkuvalt hea ja aktiivselt ühiskonnaasjades kaasa mõtlev koostööpartner,“ märkis Solman üleandmisel.

Peapiiskop emeeritus Andres Põder pälvis Siseministeeriumi hõbeteenetemärgi aastatel 2005-2014 Vabariigi Valitsuse ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vahelise ühiskomisjoni kaasesimehena riigi ja kiriku vahelise koostöö arendamise ning alates 2013. aastast Eesti Kirikute Nõukogu presidendina osadusühtsusel põhineva riigi ja erinevate konfessioonide koostööpartnerluse kujundamise ning edendamise eest.

Solman avaldas heameelt, et pärast aastatepikkusi kõnelusi, mida Eesti Kirikute Nõukogu ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku eestvõttel on peetud, on tekkimas Sotsiaalministeeriumisse ametikoht, mille ülesanded on seotud haigla- ja hoolekandekaplanaadi rajamisega. „Kaplanite töö haiglates ja hoolekandeasutustes on väga-väga vajalik ning meil on riigina kohustus aidata kõigiti kaasa sellele, et haiged ja igapäevast hoolt vajavad inimesed saaksid soovi korral vaimulikku ja hingelist tuge,“ ütles rahvastikuminister.

Siseministeerium annab hõbeteenetemärke tulemusrikka koostöö eest Siseministeeriumiga välja alates 1998. aastast. Peapiiskop emeeritus Andres Põder saab järjekorras 158. Siseministeeriumi hõbeteenetemärgi.

KU päevatoimetaja

Tiit Tarlapi 65. sünniaastapäeval avati Sindis ulmekirjaniku mälestuseks pink

Tänases sügisvihmas avati Sindi tulevase raamatukogu hoone kõrval mälestuspink Tiit Tarlapile, keda (:)kivisildnik on aastate eest iseloomustanud ulmekirjanikuna, kelle lood pole üksnes põnevad, vaid neil on ka tugev eetiline sõnum.

Tiit Tarlapi mälestuspingi avapäeval Sindis. Foto Urmas Saard

Tiit Tarlapi mälestuspingi avapäeval Sindis. Foto: Urmas Saard

Nagu teate, oli Tiit suhteliselt eraklik, aga ilmas toimuvate asjadega oli ta väga hästi kursis.

Mälestuspingi avamisel viibisid Tarlapi klassivennad ja õpetajad Sindi gümnaasiumist, Tšornobõli saatusekaaslased, sõbrad, samuti Sindi raamatukogu, muuseumi ja Tori valla esindatus ning teised Tarlapit mäletavad kirjandusinimesed.

Mälestuspingi mõte käidi välja juba 2017. a märtsis peielauda kogunenud seltskonna poolt, aga Tori valla raamatukogude direktor Ene Michelis võttis nüüd asja vedamise enda kätte ja viis koos abilistega ettevõtmise lõpule: „… et aastad mööduvad ime rutu, on üks mõte mind vaevanud vahel. Rohkem peaksime ajama juttu enne pimedat omavahel,” tsiteeris Michelis avasõnas Ellen Niidu värsse. „Seda luuletust lugedes tulen alati sellisele mõttele, et me peaksime rohkem rääkima, mäletama ja mälestustes heietama. Täna oleks Tiit Tarlap saanud 65-aastaseks. Ta oli mees, kes kirjutas, mängis kitarri ja laulis ning oli alati südamega oma tegemiste juures. Ta ei hoolinud tühistest asjadest ja seepärast kuulsin mina temalt tõsist juttu, millel ei olnud ulmekirjandusega mitte mingit seost,” kõneles Michelis.

Jätka lugemist »

Juhan Seer on Otepää valla aasta isa

9. novembril oli Sangaste Kultuurimaja täis rõõmsaid isasid ja lapsi. Toimus Otepää valla isadepäeva kontsert ja valla aasta isa tiitli üleandmine. Otepää valla aasta isaks sai Juhan Seer Arula külast.

Juhan ja Esti Seer. Foto Monika Otrokova

Juhan ja Esti Seer. Foto: Monika Otrokova

Aasta isa nimetusele esitati sellel aastal kolm nominenti – Juhan Seer, Mihkel Keemu ja Enno Taur. Aasta isa valis Otepää vallavolikogu kultuurikomisjoni juurde moodustatud töörühm, kuhu kuuluvad Otepää Naisseltsi ja Otepää valla esindajad.

Aasta isa Juhan Seer peab pensionipõlve Arula külas. Tal on kolm täiskasvanud last: Kristi, Frants, Roland ja kokku viis lapselast. Juhan on oma lastest kasvatanud töökad ja väga loovad ilmakodanikud, kes on laias ilmas läbi löönud. Poeg Frants valmistab käsitööna kuulsaid puidust kümblustünne, poeg Roland on nime teinud animatsioonirežissööri ja -kunstnikuna, tütar Kristi peab aga koos abikaasaga Pühajärvel kuulsat Heteromeeste Varjupaiga puhvetit.

Juhan on ka aktiivne kogukonnaliige – ta on MTÜ Arula Külaselts juhatuse liige ja osaleb külaelu edendamises. Lisaks sellele lööb ta kaasa Tartu Maratoni, Tartu Rattaralli, Rattamaratoni ja Linnajooksu korraldamises ning on olnud Otepää Lions Klubi üks loojatest ja ka piirkondliku klubi president.

Jätka lugemist »

Viieteistkümnes Mulgi märk läks Mulgi-Mõisa mee tootjale

6.novembril otsustas MTÜ Mulgimaa Arenduskoja juhatus anda välja järjekordse Mulgi märgi, mille kandjaks valiti FIE Jorma Õigus, kes toodab Mulgi-Mõisa mett. Mulgi-Mõisa mesi on toode otse Mulgimaa südamest, mida mesilased koguvad endistel Abja mõisa maadel.

Mulgi-Mõisa suiramesi. Foto: Jorma Õigus

Mulgi-Mõisa suiramesi. Foto: Jorma Õigus

Anneli Roosalu sõnul on märgi kasutuselevõtu eesmärk väärtustada kohalikke Mulgimaa ettevõtteid ja luua ühiseid turundusvõimalusi

FIE Jorma Õigus toodab lisaks Mulgi-Mõisa meele ka suiramett, mis on õietolmust valmistatud suira ja mee segu, mida saadakse suira ja mee kärgedest koos väljapressimise teel. Samuti on toote sortimendis õietolm, mis tuntud oma suure toitainete ja vitamiinide sisalduse poolest. Jorma Õiguse sõnutsi alustati perefirmas tootmisega 2013.aastal ja tootmine on aasta aastalt muutunud kvaliteetsemaks ja professionaalsemaks. “Meie eesmärk on pakkuda ainult kvaliteetset Mulgimaalt korjatud mett ja mesindussaaduseid,” räägib Õigus.

Mulgi märk on Mulgimaa Arenduskoja poolt ellu kutsutud selleks, et tähistada Mulgimaal pakutavaid tooteid, teenuseid ja elamusi, aidata märgi abil valida ja ära tunda kvaliteetset mulgi kaupa ning annab ettevõtjatele võimaluse üheskoos piirkonnale ja siin valminud toodetele ja pakutavatele teenustele tähelepanu tõmmata.

Jätka lugemist »