Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Juhan Seer on Otepää valla aasta isa

9. novembril oli Sangaste Kultuurimaja täis rõõmsaid isasid ja lapsi. Toimus Otepää valla isadepäeva kontsert ja valla aasta isa tiitli üleandmine. Otepää valla aasta isaks sai Juhan Seer Arula külast.

Juhan ja Esti Seer. Foto Monika Otrokova

Juhan ja Esti Seer. Foto: Monika Otrokova

Aasta isa nimetusele esitati sellel aastal kolm nominenti – Juhan Seer, Mihkel Keemu ja Enno Taur. Aasta isa valis Otepää vallavolikogu kultuurikomisjoni juurde moodustatud töörühm, kuhu kuuluvad Otepää Naisseltsi ja Otepää valla esindajad.

Aasta isa Juhan Seer peab pensionipõlve Arula külas. Tal on kolm täiskasvanud last: Kristi, Frants, Roland ja kokku viis lapselast. Juhan on oma lastest kasvatanud töökad ja väga loovad ilmakodanikud, kes on laias ilmas läbi löönud. Poeg Frants valmistab käsitööna kuulsaid puidust kümblustünne, poeg Roland on nime teinud animatsioonirežissööri ja -kunstnikuna, tütar Kristi peab aga koos abikaasaga Pühajärvel kuulsat Heteromeeste Varjupaiga puhvetit.

Juhan on ka aktiivne kogukonnaliige – ta on MTÜ Arula Külaselts juhatuse liige ja osaleb külaelu edendamises. Lisaks sellele lööb ta kaasa Tartu Maratoni, Tartu Rattaralli, Rattamaratoni ja Linnajooksu korraldamises ning on olnud Otepää Lions Klubi üks loojatest ja ka piirkondliku klubi president.

Jätka lugemist »

Viieteistkümnes Mulgi märk läks Mulgi-Mõisa mee tootjale

6.novembril otsustas MTÜ Mulgimaa Arenduskoja juhatus anda välja järjekordse Mulgi märgi, mille kandjaks valiti FIE Jorma Õigus, kes toodab Mulgi-Mõisa mett. Mulgi-Mõisa mesi on toode otse Mulgimaa südamest, mida mesilased koguvad endistel Abja mõisa maadel.

Mulgi-Mõisa suiramesi. Foto: Jorma Õigus

Mulgi-Mõisa suiramesi. Foto: Jorma Õigus

Anneli Roosalu sõnul on märgi kasutuselevõtu eesmärk väärtustada kohalikke Mulgimaa ettevõtteid ja luua ühiseid turundusvõimalusi

FIE Jorma Õigus toodab lisaks Mulgi-Mõisa meele ka suiramett, mis on õietolmust valmistatud suira ja mee segu, mida saadakse suira ja mee kärgedest koos väljapressimise teel. Samuti on toote sortimendis õietolm, mis tuntud oma suure toitainete ja vitamiinide sisalduse poolest. Jorma Õiguse sõnutsi alustati perefirmas tootmisega 2013.aastal ja tootmine on aasta aastalt muutunud kvaliteetsemaks ja professionaalsemaks. “Meie eesmärk on pakkuda ainult kvaliteetset Mulgimaalt korjatud mett ja mesindussaaduseid,” räägib Õigus.

Mulgi märk on Mulgimaa Arenduskoja poolt ellu kutsutud selleks, et tähistada Mulgimaal pakutavaid tooteid, teenuseid ja elamusi, aidata märgi abil valida ja ära tunda kvaliteetset mulgi kaupa ning annab ettevõtjatele võimaluse üheskoos piirkonnale ja siin valminud toodetele ja pakutavatele teenustele tähelepanu tõmmata.

Jätka lugemist »

Peterburi luterlikul Volkovi kalmistul avati hauatähis

„MTÜ Eesti Lipu Seltsi varasemat üleskutset on tähele pandud ja seda oli tunda ka Peterburis, diplomaadi ja Pärnu aukodaniku professor Friedrich Fromhold von Martensi hauatähise avamisel,” kinnitas diplomaat ja lipu seltsi esimees Jüri Trei.

Peterburi Volkovi kalmistul professor Martensile avatud hauatähise juures. Foto Jüri Trei

Peterburi Volkovi kalmistul professor Martensile avatud hauatähise juures. Foto: Jüri Trei

Trei sõnul tunnistasid sealsed professorid ja kõrged riigiametnikud ning diplomaatilise korpuse esindajad, et mälestusmärgi kiirele avamisele aitasid palju kaasa Eesti lipu seltsi ja diplomaatide tegevus, kes juba aasta varem paigaldasid suurmehe kalmule väikese Eesti lipu ja mälestusküünla.

Jätka lugemist »

Jõgevamaa aasta õppija Vaike Niklus: mida rohkem teed, seda rohkem jõuad

Põltsamaa vallas paiknev Kamari küla on jõudnud mitmekülgselt Eestimaa kaardile. Küla on pälvinud tunnustuse Eestimaa aasta küla, siin on korraldatud külapäevi ja avatud külaväravaid. Kohaliku seltsimaja ees äratab tähelepanu karismaatiline õnneliku kuke kuju, sümboliseerides Kamarit, kui hariduslembelist piirkonda, kus kunagi paiknes ka Sakala linnukasvatusmajand. Kamaris elab ja toimetab ka mõtteerk ja usin kogukonnategelane Vaike Niklus, kes täiskasvanu õppija nädala raames kuulutati Jõgevamaa aasta õppijaks 2019.

Jõgevamaa aasta õppija 2019 Vaike Niklus. Foto Evi Rohtla

Jõgevamaa aasta õppija 2019 Vaike Niklus. Foto: Evi Rohtla

Vaike on kogukonna hing, inimene, kellel on ääretult suured oskused, kogemused ja tahe teha

Erinevatel aladel tegus Vaike Niklus lõpetas tänavu Jõgevamaa Täiskasvanute keskkooli. „Õppida oli lahe, sest selle kooli õpetajad oskavad oma teadmisi ja oskusi hästi edasi anda. Lemmikaineks oli matemaatika nagu ka varasematel õpinguperioodidel. Õpitu üle arutasin ka noorema pojaga, kes gümnaasiumis samu aineid omandab,” rääkis Niklus.

„Mida rohkem teha, seda rohkem ka jõuab,” ütles Külauudistele Vaike Niklus, kes toimetab Kamari Haridusseltsi majas, juhendab mitmeid auhindu võitnud Kamari noorkotkaid ja kodutütreid, arendab koos kaasa Indrek Eensaluga Põltsamaa lähedal Kuningamäe terviseradasid, mis eriti populaarsed suusatajate hulgas.

Jätka lugemist »

Aasta põllumehe tiitli pälvis Indrek Klammer Lääne-Virumaalt

Täna riigikogu konverentsikeskuses peetud aasta põllumehe konverentsil kuulutati aasta põllumeheks Lääne-Virumaa põllumees Indrek Klammer Voore Farmi osaühingust.

Aasta põllumees Indrek Klammer Foto Sven Arbet, Ekspress Meedia

Aasta põllumees Indrek Klammer. Foto: Sven Arbet, Ekspress Meedia

20 aastat on aidanud abikaasa mul seda tööd teha ja viimastel aastatel ka poeg

Voore Farmi juhataja Indrek Klammer on aastatega rajanud Vinni valda edukalt toimiva põllumajandusettevõtete grupi, kus maad haritakse ligi 4000 hektaril, peetakse loomi ja tööd saab 70 inimest. Põline läänevirulane on südameasjaks võtnud oma kodukandi elu edendamise. Vähe on selliseid mehi, kes nii laiahaardeliselt on suutnud haarata kõiki maamajanduse valdkondi, lisanud sinna noorte koolitused ja praktika ning ajalooliste ehitiste taastamise.

“Minu vanaisa on pärandanud mulle väga hea läbisaamise inimestega, endiste taluperemeeste ja nende järeltulijatega, muidu ma poleks maad rentida saanud ega ettevõtteid rajada suutnud,” selgitas Indrek Klammer, kes peab edu saavutamisel kõige olulisemaks inimsuhteid. “Ma ei tee kõike seda üksi. Meil on väga tugev meeskond, samuti pereettevõte. 20 aastat on aidanud abikaasa mul seda tööd teha ja viimastel aastatel ka poeg.”

Jätka lugemist »

Pärnu Türgi päevade korraldaja pävis austava nimetuse „Pärnumaa Aasta Õpitegu 2019”

Kuna infoveski Külauudised leidis võimaluse arvukate ülevaatlike lugudega Pärnus toimunud Türgi nädala kajastamiseks, muuhulgas olnud ka teemanädala veebipõhise mälumängu koostööpartner, siis on toimetusel erakordselt rõõmustav tõdeda, et Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg võttis tänavusel Täiskasvanud õppija nädalal vastu väljateenitud tunnustuse. Külauudiste toimetus ühineb õnnitlejatega!

Piia Karro-Selg. Foto TÕN

Piia Karro-Selg. Foto: TÕN

Suurima koosseisuga osales Türgi nädalal TED Ankara College Foundation kooli folkloorigrupp

Raeküla Vanakooli keskus on juba tosina aasta kestel innukalt kaasa löönud mitmete riikide kultuurinädalate ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Türgi nädal oli arvult kümnes. Sarnaselt Türgi nädalaga on MTÜ Selts Raeküla korraldanud Pärnus peamise eestvedajana tunamullu Läti nädalat ja 2013. aastal Suurbritannia nädalat.

Türgi nädalat peeti 2018. aasta septembri esimesel nädalal. Ettevalmistavate tegevustega alustati juba mullu jaanuaris.

Nädal algas Türgi suursaadiku saabumisega Sindi linna, kus teda tervitas Tori vallavanem ja linnarahvas. Türgi nädala ettevõtmised olid olulisteks sündmusteks näiteks Sindi gümnaasiumis, Paikuse põhikoolis, Tõstamaa keskkoolis, Lihula põhikoolis, Audru põhikoolis, Sauga põhikoolis, Kuninga Tänava põhikoolis, Vanalinna põhikoolis, Raeküla koolis. Nädala jooksul külastati erinevaid noortekeskusi, et tutvuda Eesti noorte vabaaja tegevustega ja luua uusi sõprussidemeid nagu näiteks Sindi ja Sauga noortekeskustes. Igal õhtul toimusid noortele töötoad, kus Türgi noored õppisid Eesti rahvatantse. Oma õpitud oskusi said nad näidata suurel ühissimmanil, nn sügisesel jaanipeol, kuhu kogunesid rahvatantsurühmad erinevatest Pärnu paikadest (Hallid sõnnid, RKS Kirmas, Kilingi- Nõmme rahvatantsurühm jt).

Jätka lugemist »

Tori valla esimesed aukodanikud

Pärnumaa Tori vallavolikogu tänase istungi otsusega said Tori valla aukodaniku aunimetused Silva Mürel, Hans Soll ja Ants Tugedam.

Hans Soll oma kodus. Foto Urmas Saard

Hans Soll oma kodus. Foto: Urmas Saard

Hans Solli juhitud kodanikualgatuslik rühm on aidanud kaasa sellele, et 2015. aasta aprillis omandas riik Sindi paisu ning alustas projekteerimist betoonpaisu lammutamiseks ja loodusilmelise kärestiku rajamiseks. Paisu avamisega paraneb kalavarude seis kogu Pärnu jõestikus ning kalade vaba liikumine parandab ökoloogilist tasakaalu. Kalade kudealade avamisega suurenevad kalavarud Pärnu lahes ja laiemalt Läänemeres.

Jätka lugemist »

Eesti toidu Südamega Tegija 2019 on Õie Pritson Gustav Cafest

Toiduliit valis koos Eestimaa inimestega viiendat aastat sektori sädeinimest, kelleks sai Gustav Cafe loovjuht ja peakondiiter Õie Pritson.

Südamega tegija 2019 on Õie Pritson. Foto Adam Illingworth

Südamega tegija 2019 on Õie Pritson. Foto: Adam Illingworth

„Eesti toidutootjate töö on hindamatu väärtusega – tänu neile saame tarbida head kodumaist toitu. Selle eest soovime neid inimesi tänada ja tunnustada. Selle aasta Südamega Tegija nominendid paistavad kõik silma oma pikaajalise panuse ja erakordse pühendumisega,” ütles Toiduliidu volikogu ja juhtkogu esimees Veljo Ipits auhinda üle andes.

“Südamega Tegija tiitli pälvis tänavu Õie Pritson, kes on andnud meeletult suure panuse sellesse, et Eesti kondiitrisektor areneks ja õitseks. Tänu Õie sugustele visionääridele, kes oma töö kvaliteedis järeleandmisi ei tee, on Eesti toit konkurentsivõimeline üle maailma,“ sõnas Ipits.

Õie Pritson täidab Gustavi peakondiitri ja loovjuhi rolle, töötades iga päev selle nimel, et Gustavi toodete kvaliteet ja valik oleksid tipptasemel. Kolleegide sõnul on ta äärmiselt loominguline inimene, kes on kõigi Gustavi sortimendi retseptide loomise taga. Kuigi ta on oma ala täielik asjatundja, ei väsi ta end edasi arendamast ja käib igal aastal maailma kondiitrivaldkonna tippude juures erakursustel. Tänu sellele on Gustavis täna olemas kõik, mis kondiitrimaailmas moes on. Oma teadmisi jagab ta ka teistega, koolitades Tartu Rahvaülikoolis kondiitri erialast huvitatud inimesi.

Jätka lugemist »

Eesti saab poliitikakujundamise Oscari

Homme, 16. oktoobril antakse Belgradis üle Eestile tunnustus Future Policy Award 2019 noori võimestava poliitika kujundamise eest. Auhinna võtavad vastu Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets ja noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi.

Sindi gümnaasiumi noori on kasvatatud paljude aastate kestel poliitiliselt patriootlikus vaimus, mis on pälvinud haridusministeeriumi poolset tunnustavat hinnangut. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi noori on kasvatatud paljude aastate kestel poliitiliselt patriootlikus vaimus, mis on pälvinud haridusministeeriumi poolset tunnustavat hinnangut. Foto: Urmas Saard

Eestit tunnustatakse noorte ühiskondliku kaasamise ja osalusvõimaluste loomise eest

„See auhind, poliitikakujundamise Oscar, on kõigile Eesti noortele, noorsootöötajatele ja noorte heaks tegutsejatele,“ sõnas kantsler Mart Laidmets. „See on tunnustus Eesti riigile selle eest, et meie noortepoliitika on olnud teadmistepõhine, kaasav, süsteemne ja sealjuures ka tulemuslik – noorte elu on Eestis paremaks muutunud. Eesti noortepoliitika on teistele riikidele eeskujuks ja inspiratsiooniks – seda nii täna kehtiva kui tulevase noortevaldkonna arengukava näol,“ lisas Laidmets.

Jätka lugemist »

Jõgevamaa parim investor loob sadu töökohti Viruvere külasse

Pajusi rahvamajas toimunud Jõgevamaa ettevõtete tunnustamisel kuulutati Jõgevamaa Aasta Investoriks 2019 Estonian Plywood AS. Firma rajab Jõgeva vallas Jõgeva-Põltsamaa maantee ääres paiknevasse Viruvere külasse vineeri- ja spoonitehast.

Tunnustuse pälvinud Jõgevamaa ettevõtjad ja nende tunnustajad. Foto Kristi Sepri

Tunnustuse pälvinud Jõgevamaa ettevõtjad ja nende tunnustajad. Foto: Kristi Sepri

Tunneme avatud hoiakuga kogukonda ja soovime sellele vääriliselt tegutseda

SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Maimu Kelderilt ja Jõgeva abivallavanem Mati Kepilt autasu vastu võtnud Estonian Plywood kvaliteedijuht Ave Saksen märkis, et praeguse seisuga on ettevõttes 145 töötajat, kuid käesoleva aasta lõpuks suureneb nende arv 150-ni. „Huvi meile tööle tulla on olnud Jõgevamaal piisavalt suur. Sooviavaldusi laekus rohkem kui töökohti,” ütles Saksen.

„Nõu ja jõuga on meil abiks omavalitsus. Tunneme avatud hoiakuga kogukonda ja soovime sellele vääriliselt tegutseda,” lisas Saksen.

„Jõgevamaal elanike arv väheneb. Sellised firmad nagu Estonian Plwvood AS loovad siia aga uusi töökohti,” ütles abivallavanem Mati Kepp.

Jätka lugemist »

Jõgevamaa parim turismiettevõte on põneva maisilabürindi rajanud Pähklinäpp OÜ

Neljapäeval Pajusi mõisahoones (tänane Pajusi rahvamaja) toimunud Jõgevamaa ettevõtete tunnustamisõhtul kuulutati Jõgevamaa aasta turismiettevõtjaks 2019 Põltsamaa valla osaühing Pähklinäpp. Firma eestvedajad, abikaasad Kristi Sakk ja Kaspar Sakk, on Pajusi kandis asuvasse Tore talu-Sarapiku maakodusse rajanud maisilabürindi, milles külalistel võimalus seigelda, lahendada nuputamisülesandeid ja teha muud.

Tore talu vähid. Foto erakogust

Tore talu vähid. Foto erakogust

käesoleval aastal koguti Tore talus-Sarapikul raha vähiravifondile Kingitud elu

Kristi Sakk arvas maisilabürindi fenomenist Külauudistele: „Meile tullakse seetõttu, et inimestele meeldib otsida ja laboründis on ikka äge.”

Maisilabürindis tuleb kaardi abil üles leida kuus kontrollpunkti. Maisitaimed on täiskasvanud inimesest kõrgemad, labürindi rägastikus on palju ristuvaid käike ja lõpuks tuleb leida ka väljapääs.

Jätka lugemist »

Otepää valla endised õpetajad said kokku

Õpetajate päeva puhul toimus 8. oktoobril Otepää kultuurimajas kokkusaamine Otepää valla pensionipõlve veetvatele õpetajatele.

Endiste Otepää valla õpetajate kokkusaamine. Foto Monika OtrokovaÕpetajaid võtsid vastu Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Barkala ja vallavanem Kaido Tamberg. Endistele õpetajatele esinesid Otepää muusikakooli õpilased ja õpetajad ning kohvilauas said pedagoogid omavahel tutvuda ja muljeid vahetada.

Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Barkala sõnas, et tal on kooliajast ainult head mälestused, ning Otepää gümnaasiumi vilistlasena tänas oma endisi õpetajaid. Vallavanem Kaido Tamberg lisas, et praegusel pensionil olevad õpetajad on pannud aluse tänastele õpetajatele ja kogu pedagoogilisele tööle.

Vestlusringis otsustati, et ka järgmisel aastal saadakse kokku. Loodetavasti kujuneb endiste pedagoogide tunnustamisüritusest tore traditsioon, kus vallajuhid saavad muuhulgas küsida õpetajate arvamust valla hariduselu korraldamise asjus

Endised Otepää valla õpetajad. Foto: Monika Otrokova →

Siseministeerium ootab ettepanekuid kodanikupäeva aumärki väärivate inimeste kohta

Kuni 27. oktoobrini saab igaüks esitada kodanikupäeva aumärgi kandidaadiks tähelepanuväärse inimese, kes on pühendunud meie ühiskonda rikastavale tegevusele ning kodanikukasvatuse ja -hoolimise edendamisele.

Kodanikupäeva aumärgid. Foto Siseministeerium

Kodanikupäeva aumärgid. Foto: Siseministeerium

„Silmapaistev kodanik on sageli tähelepanuväärne oma tegevuse sisu poolest, mitte niivõrd oma näo või nime poolest,“ sõnas rahvastikuminister Riina Solman. „Inimesed, kes võtavad enda peale mõne ürituse korraldamise, vabatahtliku tegevuse või hoopis teiste vabatahtlike toetamise, väärivad tunnustust. Ka sel aastal tahame aumärgi anda 15 laureaadile, kes meie armsa Eesti jaoks häid mõtteid mõtlevad ja neid ellu viivad.“

Kandidaate saab esitada igaüks Siseministeeriumi kodulehe kaudu. Soovi korral võib ettepaneku saata paberkandjal aadressile Pikk 61, 15065, Tallinn. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 27. oktoober 2019.

Ettepaneku tegemisel tuleb kirjeldada kandidaadi panust kohalikul või ühiskondlikul tasandil. Kõik ettepanekud vaatab läbi Siseministeeriumi juurde loodud komisjon, kuhu kuuluvad riigiasutuste ja vabaühenduste esindajaid ning kodanikuühiskonnas silma paistnud isikud. Et komisjon saaks teha kaalutletud otsuse, on oluline lisada oma ettepanekule põhjalik põhjendus.

Jätka lugemist »

Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent tänas ametit maha pannes oma suurepäraseid abilisi

Mihklikuu viimase päeva õhtupoolikul kutsus Sindi noortekeskuse asutaja Helle Vent oma kaastöötajad, huviringide juhid ja teised lähemad abilised pidulikule lahkumisõhtule, et öelda kõigile kiitvaid tänusõnu ja meenutada ühiselt möödunud aja tegemisi.

Helle Vent. Foto Urmas Saard

Helle Vent viimasel tööpäeval Sindi Avatud Noortekeskuses. Foto: Urmas Saard

Kõige suuremad tänud ja kallid kuulusid Vendilt noorsootöötajatele, Maili Isandale ja Liidia Pihhusele.

Ansambli Agulipoisid muusikud on kolmekesi ühiselt musitseerinud pool aastat, aga noortekeskusega seob neid palju pikem aeg. Artur Kvell kitarriga ja lõõtsapoisid John-Silver Mitt ning Märt J. Tammann andsid lühikese kontserdi. Esmalt kõlas hoogne popurii lugudest „Serjoša” ja „Julitschka Jablotška”, lõpetati Ukuaru valsiga. Noortekeskuse juures automudelismi edendav Johannes Mets mängis akordionil Raimond Valgre „Viljandi serenaadi” ja „Pärnu ballaadi”. Kontserdi jätkuks esitas Vendi kunagine õpilane Katti Aumeister oma värsiread, mis kirjutatud kauni kujundusega kaardi siseküljele.

Jätka lugemist »

Tori Siidritalu edukas osalemine rahvusvahelisel siidrikonkursil Asturias

Mainekal siidrikonkursil siidri sünnimaal Asturias võitis Tori Siidritalu oma klassis kuldmedali, konkureerides maailma suurimate siidrimaadega.

Tori Siidritalu šampanjameetodil valminud poolkuiv siider saavutas siidrikonkursil Asturias omas klassis Kuldmedali.

Tori Siidritalu šampanjameetodil valminud poolkuiv siider saavutas siidrikonkursil Asturias omas klassis Kuldmedali.

Auhinnatud said veel Tori Siidritalu toodetest Jääsiider pronksmedaliga ja Rose´ hõbemadaliga.

Asturia on piirkond Hispaania põhjaosas, mida teatakse eelkõige siidrivalmistamise sünnimaana. Arvatakse et siidrivalmistamise tavad ja oskused on pärit sealtkandist juba enne Kristust. Eestisse jõudis naturaalse siidrivalmistamise traditsioon alles viimase viie-kuue aasta jooksul.

Tori Siidritalu, kes on väike pereettevõte Pärnumaalt, osales 26-29. septembril siidrifestivalil “IX Salón internacional de les Sidres de Gala“, mille raames toimus ka siidritootjate konkurss, kus osalejaid oli üle maailma. Täpsemalt 85 toodet tosinast riigist.

Jätka lugemist »

Tallinn pälvis Hiinas uuendusmeelse linna tunnustuse

26.-28. septembrini toimub Hiinas Nanningis Euroopa-Hiina roheliste ja nutikate linnade tippkohtumine, kus Tallinn pälvis tunnustuse innovaatiliste linnade kategoorias tasuta ühistranspordi ja „Pargi ja reisi“ süsteemi käivitamise eest. Auhinna võttis vastu Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik, kes pidas ka ettekande teemal „Tasuta ühistransport Tallinnas ja Eestis – kas eksperiment või kogemus“.

Tiit Teriku ettekanne Nanningis. Foto Tallinna linnavalitsus

Tiit Teriku ettekanne Nanningis. Foto: Tallinna linnavalitsus

Me saame oma saavutuste üle küll uhked olla, aga see pole midagi enneolematut

Ürituse üks peakõnelejaid on endine Prantsuse peaminister Jean-Pierre Raffarin, kelle sõnul peavad targad ja rohelised lahendused nii Euroopa Liidus kui Hiinas teenima keskkonna ja inimeste huve ning selleks tuleb ühiselt pingutada, sest Euroopa Liit üksinda ei suuda soovitud tulemusi saavutada.

Jätka lugemist »

Teenetemärk väärikale ja aumärgid kodanikujulguse väärilistele

Eile, 18. septembril hotell Strand konverentsikeskuses toimunud TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli 11. õppeaasta avaaktusel pidas loengu justiitsminister Raivo Aeg. Kuid piduliku kogunemise keskseks sündmuseks kujunes väärikate ülikooli projeketijuhile Mari Suurvälile Pärnu linna teenetemärgi üleandmine.

Teenetemärk  Mari Suurvälile Pärnu hariduselu rikastamise, majandusõppe edendamise ja TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli pikaaegse ja eduka eestvedamise eest. Foto Urmas Saard

Teenetemärk number 116 Mari Suurvälile Pärnu hariduselu rikastamise, majandusõppe edendamise ja TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli pikaaegse ja eduka eestvedamise eest. Foto: Urmas Saard

Teenetemärk number 116 Mari Suurvälile. Foto Urmas Saard

Teenetemärk number 116 Mari Suurvälile. Foto: Urmas Saard

ma loodan, et siit tuleva ja meis kõigis oleva energiaga panustame üheskoos Eesti hariduse arengusse ning edasi liikumisse

Väärikate õppeaasta avas Pärnu kolledži direktor Garri Raagma. Tervitussõnad ütlesid Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Riigikogu liige ning Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja. Volikogu esimees meenutas oma ülikooli ajast üht õppejõudu, kes soovis üliõpilastele õppeaasta algul õnne, aga lisanud nende sõnade juurde selgituseks, et hariduse omandamisel pole õnnega midagi ühist. „Õppimine on suur töö!”

Projektijuhile teenetemärki üle andes öeldi muuhulgas, et Suurväli on kümne aasta jooksul juhtinud TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli selle asutamisest saadik, mille tulemusena on kaasatud sadu väärikas eas pärnakaid aktiivsesse haridusellu. Kosenkranius ja Metsoja kandsid teenetemärgi üleandmisel kuldset ametiketti, et sellega avaldada saajale erilist austust.

Jätka lugemist »

Väärikate ülikooli avaaktusel saab Mari Suurväli teenetemärgi

Homme, 18. septembril algaval TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli 11. õppeaasta avaaktusel Strandi konverentsikeskuse hotellis annavad Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja väärikate ülikooli projektijuhile Mari Suurvälile üle teenetemärgi.

Mari Suurväli. Foto Urmas Saard

Mari Suurväli. Foto: Urmas Saard

Teenetemärgi number 116 saab Suurväli Pärnu hariduselu rikastamise, majandusõppe edendamise ning väärikate ülikooli pikaaegse ja eduka eestvedamise eest. Suurväli on kümne aasta jooksul juhtinud TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli, mille kaudu on aktiivsesse haridusellu kaasatud sadu väärikas eas pärnakaid.

Väärikate ülikool on aidanud eakaid vaimselt ärksatena hoida, arendanud toimetulekuoskusi kaasaegses digiühiskonnas ja laiendanud osalejate üldist silmaringi. Lisaks sellele on Suurväli aastaid edendanud majandusõppe pakkumist Pärnu koolides, olles majandusõpetajate ainesektsiooni juht ja õpilasfirmade ühisürituste korraldaja.

Pärnu linna teenetemärki on välja antud 2007. aastast, see omistatakse Pärnu linna tunnustusena füüsilisele isikule silmapaistvate teenete eest.

Strandi Jurmala saalis teeb õppeaasta avaettekande justiitsminister Raivo Aeg. Ettekande teemaks on „Justiitsministeerium kui õigusriigi ja Eesti turvalise elukeskkonna kaitsja Euroopa Liidu õigusruumis”. Kavas on ka tervitussõnavõtud ja muusikaline etteaste.

Urmas Saard

Samal teemal:

Mari Suurväli, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht. Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnu volikogu tunnustas nelja pärnakat

Tallinna volikogu esimees õnnitles 11-aastast maailmameistrit

Septembri alguses Bulgaarias Kranevos toimunud noorte maailmameistrivõistlustel 64-ruudulises kabes tuli B-14-vanuseklassis välkkabes maailmameistriks 11-aastane Pääsküla kooli õpilane Priit Lokotar. Täna õnnitles noort maailmameistrit Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik.

Pildil (vasakult) Malle Lokotar, Priit Lokotar, Tiit Terik ja Heinar Jahu. Foto Jukko Nooni

Teriku sõnul teeb rõõmu, et Tallinnas on neid noori, keda treenida ning kes suurvõistlustelt selliste võitudega tagasi tulevad. „Mõne aasta eest nimetati ju Nõmme Eesti kabepealinnaks. Priit Lokotari ja ka teiste rahvusvaheliselt edukate noorte Nõmme kabetajate saavutuste tõttu on see tiitel jätkuvalt õigustatud. Lisaks silmapaistvatele tulemustele kabes on Priit ka koolis tubli. Sel kevadel pälvis ta Tallinna aasta õpilane 2019 tiitli,“ lausus linnavolikogu esimees.

Noor maailmameister rääkis, et kabet hakkas ta mängima lasteaias, kuid kabetrenni läks ta esimeses klassis, ema töökaaslase soovitusel. Peale kabe meeldib talle ujumine. Samuti on ta tegelenud maadlusega.

Lokotar on rahvusvahelistel tiitlivõistlustel korduvalt medalitega tagasi tulnud. Tänavu mais võitis ta noorte Euroopa meistrivõistlustel 64-ruudulises ehk vene kabes kolm medalit️: kiirkabes ja täisajakontrolliga kabes hõbemedali, välkkabes aga saavutas kolmanda koha. Eelmisel aastal tuli Lokotar Euroopa meistriks nii rahvusvahelises kui ka vene kabes, noorte maailmameistrivõistlustel sai ta siis kaela pronksmedali.

Priit Lokotari treenerid on Heinar Jahu ja Urmo Ilves. „Kabetaja jaoks on parim treening mäng. Arengule võib saada takistuseks, kui pole koduseid konkurente. Ma loodan, et Priidul on neid Eestis veel piisavalt. Kui mitte omavanuste seas, siis vanemas vanuseklassis kindlasti. Priit mängib ju ka täiskasvanute arvestuses. Näiteks kevadel sai ta Eesti meistrivõistlustelt kaela pronksi,“ rääkis Heinar Jahu.

Oktoobris osaleb Priit Lokotar Türgis toimuvatel maailmameistrivõistlustel rahvusvahelises (100-ruudulises) kabes.

 

Pildil (vasakult) Malle Lokotar, Priit Lokotar, Tiit Terik ja Heinar Jahu. Foto: Jukko Nooni →

Arhitektuuripreemiate saajate valikul pälvis kommunismiohvrite memoriaal mitmete žüriide tähelepanu

Arhitektuurivaldkonna loomeliidud ja Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital valisid tänavu välja aasta arhitektuuripreemiate nominendid viiendat korda. Nominentide hulka pääsesid linnaväljakud, restoranid, bürood, eramud ja näitused. Parimaid autasustatakse aasta lõpus Tartus toimuval auhinnatseremoonial, mille peakorraldaja on Eesti Maastikuarhitektide Liit. Preemiate väljaandmist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.

Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal. Foto Urmas Saard

Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal. Foto: Urmas Saard

läbi aegade suurim kandidaatide arv

Arhitektuuripreemiatele esitati läbi aegade suurim kandidaatide arv, ligi 200 ettepanekut. Žüriide tihedale sõelale jäi 65 teost, laureaadid kuulutatakse välja Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali ühisel auhinnatseremoonial 6. detsembril Tartus Kammivabrikus.

2019. aasta arhitektuuripreemiate kuraatori Aljona Galazani sõnul on kõik valitud teosed tunnustust väärt. „Tervikuna näitavad nominendid meie arhitektide kõrget taset, loovust ja võimekust luua mitmekesine ja ainulaadne ruum kõigile,“ rääkis Galazan. „Meie arhitektide tööd ja loomingut teadvustatakse, väärtustatakse ja võetakse järjest rohkem omaks.“

Jätka lugemist »

Tartu valiti Euroopa kultuuripealinnaks 2024

Rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon otsustas täna, 28. augustil Tallinnas, et Euroopa 2024. aasta Eestist valitud kultuuripealinnaks saab Tartu. Lisaks Eestile saab kultuuripealinna tiitlit kanda ka üks Austria linn ning üks linn Euroopast, mis ei kuulu Euroopa Liitu.

Tartu Foto Urmas Saard

Tartu. Foto: Urmas Saard

Euroopa kultuuripealinnu valitakse 1985. aastast. Sellest on saanud Euroopa Liidus kultuurivallas üks mõjukamaid ettevõtmisi, mis toob linnale lisarahastust, ärgitab seadma pikaajalisi eesmärke ning suurendab turistide arvu.

“2024. aastal saab ühest Eesti linnast taas Euroopa kultuuripealinn. Kui 2011. aastal oli selleks Tallinn, siis nüüd on Tartu kord terve aasta tähelepanu keskmes olla. Euroopa kultuuripealinna tiitel on suurepärane võimalus elavdada linna kultuurielu ning tuua kultuur ja kultuuripärand linnarahvale koju kätte. Samuti annab see võimaluse tutvustada linna ja selle kultuuriväärtusi külalistele Euroopast ja kõikjalt maailmast ning väärtustada kultuuride erinevust meie kontinendil,“ ütles Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsics.

2024. aasta kultuuripealinna konkurss algas tunamullu novembris. Tähtajaks ehk 2018. aasta oktoobriks esitasid Eesti linnadest taotluse Kuressaare, Narva ja Tartu. Pärast eelvalikut jäid lõppvalikus sõelale Narva ja Tartu.

Jätka lugemist »

Balti apelli tänuüritusel tänati vapramaid vabadusvõitlejaid

Täna, 23. augustil andis välisminister Urmas Reinsalu Balti apelli 40. aastapäeva puhul üle tänutahvlid apelli allakirjutanutele. Tänutahvlitega tunnustati Mart Niklust ja Enn Tartot ning mälestati Erik Udamit ja Endel Ratast.

Balti apelli tänuüritusel Mart-Olav Niklus, Urmas Reinsalu, Enn Tarto. Foto Eesti Välisministeerium

Balti apelli tänuüritusel Mart-Olav Niklus, Urmas Reinsalu, Enn Tarto. Foto: Eesti Vabariigi Välisministeerium

„40 aastat tagasi nõudis Eesti vabaduse ja rahvusliku suveräänsuse eest seismine palju sisemist vaprust. Me mäletame neid, kes riskisid karmide tagajärgedega, et saata sõnum Balti riikidele tehtud ülekohtust raudse eesriide tagant läänemaailmale,“ sõnas minister Reinsalu tänuüritusel.

Reageeringuna Balti apellile järgnes 13. jaanuaril 1983 Euroopa Parlamendi resolutsioon. „Tänu nende 45 Eesti, Läti ja Leedu kodaniku ühisele vaprusele võttis esimene rahvusvaheline organisatsioon seisukoha Balti riikide toetuseks. Alates sellest ajast hakkas rahvusvahelise kogukonna tähelepanu pöörduma Balti riikide poole, mis aitas suuresti kaasa meie iseseisvuse taastamisele,“ rääkis Reinsalu.

23. augustil möödub 40 aastat päevast, mil 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku andsid oma allkirja märgukirjale nõudega avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakt koos selle salaprotokolliga, kuulutada see allakirjutamise hetkest alates õigustühisteks ning taastada Balti riikide iseseisvus. Loe Balti apelli täisteksti siit.

Samal teemal:

Mart Niklus, kelle Tartu kodus Vikerkaare tänav 25 toimus märgukirja koostajate kogunemine. Foto Urmas Saard

 

 

 

Balti apell 40 – Balti kett 30

Toetame Petserimaa Vabadussamba rajamist

Eesti Vabadussammaste taastamise kõrglaine on jäänud minevikku, aga mõnigi võlg Eesti Vabadussõjas võidelnute ja langenute ees ootab lunastamist. Üks sellistest on Petserimaa Vabadussammas. Selle püstitamine jäi 1940.aastal punase riigipöörde jalgu, aga teha see tuleb. 2017. aastal võttis asjakohase otsuse vastu Petserimaa Vabadussõja mälestusmärgi komitee.

Petserimaa Vabadussõja mälestussamba kavand Roman Haavamäelt. Näidis Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu arhiivist

Seto Kuningriigi päeval, 3. augustil pidas Petserimaa Suveülikooli telgis petserimaalaste panusest Eesti Vabadussõtta huvitava ettekande selle teema parim asjatundja Eestis Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak. Petserimaalased seisid külg külje kõrval Eesti Vabariigi hälli ja selle kaitsmise juures Vabadussõjas. Seda on petserimaalased juba enne sõda ise ära märkinud Vabadussõjale pühendatud nelja mälestusmärgiga, mis on hävitatud, kuid paiknesid praeguse kontrolljoone taga Pankjavitsas ja Vana-Irboskas ning Pitalova (Suur-Bereznjuki) küla juures Eesti skaudiliikumise rajaja Anton Õunapuu hukkumispaigas.

Endist Petseri maakonda esindava väärika Vabadussamba ja seda ümbritseva ala kujundamise maksumuseks on hinnatud umbes 280 000 eurot. Mälestusmärgi asukohaks saab Setomaa valla keskuse Värska vallamaja esine kiigeplats.

Et see ajaloomälu projekt täituda saaks, on igal võimalus teha jõukohane panus sihtasutuse Setu Kultuuri Fondi kontole EE722200221041933698 selgitusega „annetus Vabadussambale“. Petserimaalased ja nende sõbrad on tänulikud iga euro eest! Ükski summa pole väike! Petserimaa Suveülikooli korraldajad tegid otsa juba lahti.

Vabadussammas valmib 2020. aasta teiseks veebruariks, mil möödub sada aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. Kõik on oodatud sellele Petserimaa ajaloo suurpäevale!

Aldo Kals
Petserimaa sõber

 

Petserimaa Vabadussõja mälestussamba kavand Roman Haavamäelt. Näidis Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu arhiivist →

Kuhjavere külateatrite festivalil jätkus kuhjaga teatrielamusi

17. ja 18. augustil Viljandimaal Kuhjaveres toimunud 15. külateatrite festivalil astusid publiku ette trupid paljudest Eestimaa paikadest. Näitemängudes oli nii naermaajavat kui ka mõtlemapanevat. Korraldajad ammutasid sündmusest usku ja energiat ka selle kohta, et festivalidega tuleb edasi minna tulevikuski.

Abja seenioride trupp Kolmas Voorus. Foto Marko Reimann

Abja seenioride trupp Kolmas Voorus. Foto: Marko Reimann

Kuhjavere külateatrite festivali avatervitused ütlesid Põhja-Sakala valla vallavolikogu esimees Arnold Pastak ja vallavalitsuse kultuuritööspetsialist Evelyn Härm. Traditsiooniliselt sai sõna Kuhjavere külavanem Romeo Mukk. Kui varem on ta olnud kostümeeritud muinasjututegelaseks Väikeseks-Mukiks, siis nüüd tuli rahva ette iseendana. Teine päev algas rahvusvaheliselt. Tahdittomat täiskasvanute tantsurühm Soomest Põhja-Sakala valla sõpruspiirkonnast Jokioise vallast oli tulnud tervitama esindusliku programmiga, mille kostüümivahetuspause täitis Vastemõisa näitering Poolvillased.

Romeo Mukile endalegi tundus uskumatu, et oleme jõudnud juba 15. korrani ja publiku ning truppide huvi arvestades pole vist veel aeg lõpetada korraldamist.

Jätka lugemist »

Homme esineb Nõmmel Vabaduse pargis Ivo Linna

Homme, 20. augustil kell 13 esinevad Nõmmel Vabaduse pargis Ivo Linna, Antti Kammiste ja Supernova. Kontsert on tasuta!

Ivo Linna, Antti Kammiste ja Supernova.Esinejate promopiltNõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul toimub taasiseseisvumispäeva kontsert Nõmmel juba kuuendat aastat järjest. “20. augusti kontserdist on kujunenud traditsiooniline ja oodatud sündmus, millega jätkame kindlasti ka järgnevatel aastatel,” lausus linnaosavanem.

Vabaduse park asub Tähe ja Nõmme-Kase tänavate nurgal. Kõige parem on Vabaduse parki tulla jalgsi või jalgrattaga, bussidega nr 18 ja 33 (Kaare peatus) või rongiga (Nõmme ja Hiiu peatus). Istumiseks võib kaasa võtta oma teki või matkatooli.

Kontserdi eel, kell 12 avatakse Ravila pargis (Ravila 13) nimeline pink helilooja Alo Mattiisenile.

 

 

Ivo Linna, Antti Kammiste ja Supernova.Esinejate promopilt →