Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2018
E T K N R L P
« juuni    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Nõmme linnaosa paigaldab kolmele armastatud heliloojale nimelised pingid

Teisipäeval, 17. juulil kell 15.00 avatakse Ravila pargis pink helilooja Arne Oidile. 27. juulil saab Õie pargis nimelise pingi Gennadi Podelski ning 28. augustil Felix Mandre.

Illustratiivne pilt nimelisest pingist Foto Urmas Saard

Ettepaneku heliloojaid nimeliste pinkidega meeles pidada tegi Nõmme elanik Maie Parrik, kes on laulja ja laulusõnade kirjutaja. Nõmme linnaosa vanem Grete Šillise sõnul on tegemist tänuväärt algatusega. „Lisaks sellele, et tegu on väga armastatud heliloojatega, olid kõik kolm ka pikaajalised nõmmelased – Arne Oit ja Felix Mandre elasid Nõmmel ligikaudu 50 ning Gennadi Podelski 30 aastat,“ lausus linnaosavanem. „Mul on väga hea meel, et sellega on võimalus meeles pidada neid, kelle looming meile nii palju rõõmu on pakkunud,“ ütles Šillis.

Mari Koitver
Nõmme Linnaosa Valitsuse linnaosavanema nõunik

 

Illustratiivne pilt nimelisest pingist. Foto: Urmas Saard →

Pärnus valmistatud majake KÄRG oli Soomes OKRA messil üliedukas

Pärnus asuv firma Straw Building OÜ viis eelmisel nädalal Soome mainekale messile põhuplaadist, puidust ja tselluvillast valmistatud majakese, mis ei vaja üldisest elektrivõrgust toidet.

Õnnelik aga väsinud meeskond majakese KÄRG ees koosseisus Iko Uueni, Germo Karro, Sten Hoolma ja Andres Kolju Mikko Selg

Õnnelik aga väsinud meeskond majakese KÄRG ees koosseisus Iko Uueni, Germo Karro, Sten Hoolma ja Andres Kolju. Foto: Mikko Selg

Tänu päikesepaneelidele ja nendega ühendatud akupangale on majal tõhus elektrivarustus

Firma juhataja Germo Karro sõnul on majake ühe tema ammuse idee teostus. Karro sõnul saab seda lihtsalt transportida ning majake ei vaja tugevat vundamenti ega elektrivõrguga ühendamist. Tänu katuse osaks olevatele Viljandi firma Solarstone OÜ valmistatud päikesepaneelidele ja nendega ühendatud akupangale on majal tõhus elektrivarustus olemas. Maja saab kasutada igal aastaajal.

Maja aknad ja uksed valmistati Ysse OÜ meistrite käe läbi. Energiatõhususe järgi on majake A++ kategoorias.

Näidisena kaasas olnud KÄRG müüdi ühe külastaja palvel ning nüüd rõõmustab see juba uusi omanikke.

Jätka lugemist »

Jüri Trei Vikerraadio saates „Kajalood”

Kui paljud mäletavad või üldse teavad, et vastavalt diplomaadi ja kultuuritegelase Jüri Trei ideele taastati 25 aastat tagasi võidupüha paraadide traditsioon ning elustati maakondadele võidutule jagamise tava.

Jüri Trei jagab Eesti lipu päeval Sindis laululehti ja lippe Foto Urmas Saard

Jüri Trei jagab Eesti lipu päeval Sindis laululehti ja lippe. Foto: Urmas Saard

Kuid Jüri Trei nimega ei seondu mitte üksnes võidupüha paraadide ja võidutule jagamise tava. Tema innuka tegevuse tulemusena taastati Peterburis eestlaste Jaani kirik, sealsete eestlaste seltsielu ja eestikeelne ajaleht Peterburi Teataja, mille toimetaja on Trei tänaseni. Tema eestvedamisel paigaldati Peterburi kalmistule mälestuskivi akadeemik Ferdinand Johann Wiedemannile ja mälestustahvel majale, kus Lydia Koidula Kroonlinnas elas. Eesti Lipu Seltsi esimehena korraldab ta terves maailmas sinimustvalgete esinduslippude kinkimist eesti koolidele ja kogudustele. Trei on laulnud Estonia laval koos Georg Otsaga ja püüab nüüd leida Peterburis selle maja asupaika, kus Georg Ots kunagi sündis.

Trei põnevat jutustust tema tegevusest läbi mitmete aastakümnete oli võimalus võidupühal kuulata Vikerraadio lainel eetrisse läinud saates „Kajalood”, mille autor on Kaja Kärner. Kellel huvi kohtuda selle suurepärase kultuuritegelasega, saab saadet järelkuulata.

Jätka lugemist »

Sindi gümnaasiumis naerdi, poetati pisaraid, kallistati

Uulu Kooli direktor Egle Rumberg pani Sindi gümnaasiumi üheksanda lõpetajad pisarateni naerma ja liigutas kuumalt kõigi lõpetajate hinge ühiste mälestuste virvarris.

Egle Rumberg kohtub tänase üheksanda lõpetajaga, kes olnud tema esimesi õpilasi Foto Urmas Saard

Egle Rumberg kohtub tänase üheksanda lõpetajaga, kes olnud tema esimesi õpilasi. Foto: Urmas Saard

Ege-Rea Jantson joonistas suure hulga pilte, millel nii klassijuhataja Signe Lensment kui ka kõigi teiste õpetajate kujutised.

Siiski algas eilne lõpuaktus põhikooli lõpetajatele veidi ametlikumas toonis, kui Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup ütles noortele asju, mida peaks mitmel erineval juhul silmas pidama. Peatudes viiel erineval juhul, nimetas koolijuht kõigil kordadel kolme tähtsat hoiakut. „Kolme asja pead sa endale ja teistele soovima – tervist, rõõmu ja sõpru; kolme asja pead sa valitsema – oma iseloomu, keelt ja käitumist; kolme asja pead sa arendama – headust, julgust ja ligimesearmastust, kolme asja pead sa vältima – julmust, ülbust ja tänamatust, kolme asja pead sa imetlema – looduse ilu, lapsi ja vanu inimesi,” luges Keerup nagu kanoniseeritud pühakirja.

Lõpetajatele ütles südamlikke sõnu Tori abivallavanem Jana Malõh. Lõputunnistuste üleandmisel kirjutas Jaanika Kangur oma allkirja auraamatusse, sest õppenõukogu otsusega kanti tema nimi kooli auraamatusse.

Jätka lugemist »

Direktori tänu

Eile toimus Sindi gümnaasiumis traditsiooniline koolijuhi vastuvõtt parimatele õpilastele alates viiendast klassist kuni lõpetajateni, et avaldada tänu ning tunnustust silmapaistva tegevuse eest nii koolielus kui ka väljapool kooli. Kutsutud olid ka vanemad. Täna tänab direktor õpilasi esimesest kuni neljanda klassini.

Direktori tänuga minnakse koduteele Foto Urmas Saard

Direktori tänuga minnakse koduteele. Foto: Urmas Saard

oluline pole võit kellegi teise üle, vaid võit iseenda üle

Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup osundas oma sõnavõtu sissejuhatuses mitmele tähtsale sündmusele käesoleval õppeaastal. Sügisel tähistas kool 180. sünnipäeva. Riigi sajandat aastapäeva jääb meenutama Sindi linna istutatud tammik, mille rajamisel osalised ka kooliõpilased. „Traditsiooniks on saanud Eesti lipu päeva tähistamine kogu kooliperega, kuid käesoleval aastal tehti kingitus ka Eesti Vabariigi sünnilinnale Pärnule, esitades Endla teatri laval kontsert-etenduse „Ema käed on kui sünnimaa”.”

Direktor meenutas läinud nädala reedel kooli külastanud näitleja Andrus Vaariku vahendatud sõnu, mida olevat öelnud tuntud mõtleja ja loodusmees Fred Jüssi: „Inimene on siis õnnelik, kui ta tahab hommikul tööle minna ja õhtul koju tulla.” Keerup arendas sealt mõtet edasi ja tunnistas lastevanematele, et nende suurepäraste laste pärast ei taha ta mitte ainult kooli tulla, vaid on valmis nendega minema Palamusele, Lätti või Austriasse.

Jätka lugemist »

Andrus Vaarik: näitlemine kasvatab empaatiavõimet ja aitab mõista teiste inimeste käitumise loogikat

„Olen ka ise Endla laval esinenud nagu teisteski teatrites. Erinevalt teist ei ole see juba ammu minu jaoks eriline sündmus ja ma ei lähe enam närvi. Aga täna teie ees seistes olen ma üpris närvis,” rääkis Andrus Vaarik eile õhtul väga erinevas eas Sindi inimestega kohtumisel.

Lipu seltsi ja Sindi gümnaasiumi ühine tänukiri 93-le tunnustatule Foto Urmas Saard

Lipu seltsi ja Sindi gümnaasiumi ühine tänukiri 93-le tunnustatule. Foto: Urmas Saard

Teater on kassipoeg. Eneli Arusaar.

Eesti lipu selts ja Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup hindasid Endla lavale viidud sintlaste kontsertetendust “Ema käed kui sünnimaa” sedavõrd kõrgelt, et otsustasid ühisel nõul tänada 93 osalist mõlemapoolse ühise tänukirjaga, mille üleandmise tunnistajaks paluti Voldemar Panso nimelise preemia laureaat Andrus Vaarik. Andekate lavaüliõpilaste esiletõstmiseks ja tiivustamiseks mõeldud preemiaga pärjatud näitleja kohalviibimisel oli samuti tunnustav tähendus.

15. juuni õhtul asetleidnud tänupäeval andis tänukirjad üle Keerup, keda abistasid tähtsa toimingu juures õpilased Eliise Kull ja Chätlyn Parts, kõik kolm on ühtlasi ka lipu seltsi liikmed. „Teie, kes te peate prožektor näkku suunatud, saalis istuvat publikut nägemata, veel teksti ja liikumistki mäletama, olete ikka kangelased küll,” arvas Keerup, kes harrastusnäitlejana on ka ise sama kogenud ja seepärast teadis, mida öelda. Meenutuseks, et Keerup sai ühel aastal õpetajate teatrifestivalil Sillad parima meesosatäitja auhinna.

Jätka lugemist »

Leili Voll saab Jannseni preemia

Pärnu linnavalitsus otsustas anda tänavuse Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna ja sellega kaasneva 4000 eurose rahalise preemia kauaaegsele kunstiõpetajale, aktiivsele kunstnikule ja graafikule Leili Vollile, kes jätkab veel praegugi 92-aastasena töötamist kunstniku ning kunstiõpetajana.

Leili Voll Foto Urmas Saard

Leili Voll. Foto: Urmas Saard

1994. aastal Postipapa mälestuse jäädvustamiseks asutatud auhinda jagatakse Pärnu kultuuri- ja haridusellu märkimisväärselt panustanud isikutele. Volli esitas preemia saamisele Pärnu kunstikool.

Riigi sajanda juubeli eel kujundas ta graafilise lehe iseseisvusmanifesti ettelugemisest Endla teatri rõdult. Graafilise lehe said Pärnu linnalt kingituseks kõik Eesti üldhariduskoolid. Eesti vabadusvõitlejate liit tänas sama kunstiteose ja teiste temaatiliste teoste eest Volli teenetemärgiga.

Jannseni nimelise auhinna saaja on õpetanud Pärnu vene koolis, õhtukoolis, kuuendas kaheksaklassilises koolis, Vanalinna põhikoolis ja kunstikoolis.

Kunstnik aitas 1980. aastal luua Pärnu kunstikooli, olles nüüdki veel tegev täiskasvanute joonistamiskursuse juhendamisel. Igal kevadel avab õpetaja oma õpilaste näituse Pärnu keskraamatukogus.

Jätka lugemist »

Piltuudis Sindi sünnipäeva peost seltsimajas

Sindi linna 80. sünnipäeva mitmekülgne tähistamine lõppes kontserdi ja tordi söömisega Sindi seltsimajas.

Sindi linna juubeliõhtul koguneti seltsimajja Foto Urmas Saard

Sindi linna juubeliõhtul koguneti seltsimajja. Foto: Urmas Saard

Kõik seltsimaja kohad olid hõivatud ja osa inimesi istusid ka rõdul. Esimene tervitaja ja õhtujuht oli Tori valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe, kes kinkis saali sisenedes juhuslikul valikul pidupäevalistele lilli. Sintlasi ja külalisi tervitas abivallavanem Priit Ruut. Aukohal olid endised linnapead Viivi Palmissaar ja Marko Šorin. Võinuks olla rohkemgi, aga erinevatel põhjustel jäid teised tulemata. Palmissaarele ja Šorinile kingiti Kaur Kasemaa pildiraamat „Sindi eile ja täna“ ning lillekimbu. Mõlemad rääkisid killukesi minevikust.

Kontsertosas esinesid Kaunimate Aastate Vennaskonnast kolm meest. Toomas Lunge, Andres Dvinjaninovi ja Hannes Kaljujärve musitseerimised vaheldusid sõnaliste vaimukustega, mis jutustasid läbilõikena erinevatest aegadest pea viimase saja aasta kestel. Meeste endi kodukandi mälu ulatus aukartust äratavasse kaugesse aega ega olnud võrreldav Sindi linna 80-aastase ajalooga. Peenelt esitatud nali pakkus lusti ja elevust kontserdi lõpuni.

Jätka lugemist »

Maaeluminister toob 2018. aasta toidupiirkonna suure rändkahvli Pärnumaale

Reedel, 4. mail toimub Pärnumaal Reius 2018. aasta toidupiirkonna avaüritus, kus maaeluminister Tarmo Tamm annab pidulikult üle 2018. aasta Eesti toidu piirkonna tiitli ja osaleb avaõhtusöögil. Tiitliga kaasneb rändauhind, milleks on vineerist rändkahvel.

Tarmo Tamm

Tarmo Tamm, maaeluminister

Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatati Maaeluministeeriumi eestvedamisel alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondi. Esimesel aastal kandis seda nimetust Hiiumaa, mullu Peipsimaa. Maaeluministeerium kuulutas konkursi 2018. aasta Eesti toidupiirkonna tiitli kandja leidmiseks välja eelmise aasta oktoobris. Kokku laekus konkursile neli taotlust, millest toidu- ja turismivaldkonna ekspertidest koosnev komisjon valis välja 2018. aasta tiitlikandjaks Pärnumaa.

Maaeluministeeriumi Eesti toidu programmi projektijuht Kadi Raudsepp selgitas toona, et seekordne konkurss oli väga tasavägine ja kõik neli konkursile esitatud taotlust sisaldasid head programmi ning plaani, kuidas oma piirkonda toidu kaudu esile tõsta ning kohaliku toiduga tegelevate ettevõtjate vahel koostööd edendada. „Saaremaa, Läänemaa ja Vana-Võromaa tegid kandideerimisel ära suure ja tunnustamist väärt töö ja me ootame neid aasta pärast taas kandideerima,“ märkis Raudsepp.

Jätka lugemist »

Henry soovib tulevikus edukalt esineda superstaari lauluvõistlusel

Pärnumaal Are kooli 6. klassis õppiv Henry Sarapuu naases Lätis toimunud rahvusvaheliselt lauluvõistluselt eripreemia ja kutsega tasuta osalemiseks järgmisel Bauska festivalil. Kuid juba praegu on tema eesmärgipärane siht osaleda edukalt lauluvõistlusel “Eesti otsib superstaari”.

Endla Murd ja tema õpilane Henry Sarapuu Foto Urmas Saard

Endla Murd ja tema õpilane Henry Sarapuu. Foto: Urmas Saard

Omakandis on noor laulja „Are talent 2017“ lauluvõistluse võitja

Henry lauluõpetaja on Endla Murd, kelle laululapsed saavad tema enda nimelises laulustuudios head laulukoolitust. Möödunud nädalavahetusel toimus Läti ja Leedu piiri lähedal asuvas Bauskas rahvusvaheline konkurss-festival „Aprīļa pilieni 2018“, milles osalesid ka Endla Murdi laulustuudio lapsed, teiste hulgas Ares elav Henry.

Kuidas Henry tundis ennast suurel laval laulmas James Blunt‘i lugu „I feel good“? „Ei suutnud ennast koguda ja ei hakanud õigel ajal laulma,“ meenutas ta peamist põhjust, miks ei jõudnud esimese kolme hulka ja pidi leppima eripreemiaga. Murd avas, et kolmekümne hulgast saadud eripreemia on samuti saavutus. „Kahjuks ei antud Bauskas võimalust eelprooviks. Näidati küll eelnevalt täpselt ära selle asukoha, kus esinemise ajal peab seisma, aga ei rohkemat. Nii jäi ka vajalik lavaline liikumine puiseks,“ rääkis Murd.

Jätka lugemist »

Nõmme kabetreener Heinar Jahu saab Tallinna teenetemärgi

Tallinna linnavalitsus otsustas tänasel istungil teha linnavolikogule ettepaneku tunnustada Tallinna vapi- ja teenetemärgiga silmapaistvaid inimesi. Teiste seas saab ettepaneku kohaselt teenetemärgi ka legendaarne Nõmme kabetreener Heinar Jahu pikaajalise kabe edendamise ja treeneritöö eest Nõmmel ja kogu Tallinnas.

Heinar Jahu Foto Jukko Nooni

Heinar Jahu. Foto: Jukko Nooni

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on Heinar Jahu panust väsimatu kabeelu korraldajana raske alahinnata. “Heinar Jahu õpilased saavutavad rahvusvahelistel võistlustel pidevalt kõrgeid kohti. Äsja lõppes Nõmme kabeklubi korraldatud rahvusvaheline turniir Nõmme Kevad, järgmisel nädalal võtavad pisikesed kabetajad omavahel mõõtu Rabarübliku lasteaias. Tema eestvedamisel nimetati Nõmme linnaosa ju mõned aastad tagasi kabeliidu poolt Eesti kabepealinnaks,” lausus linnaosavanem.

“Ma olen kabehaige, aga mitte eriti tugev mängija. Minust on hulga paremaid mängijaid,” ütles üle kahekümne korra Eesti meistriks tulnud Heinar Jahu ise tagasihoidlikult mõned aastad tagasi Nõmme Sõnumitele antud intervjuus.

1933. aastal sündinud Heinar Jahu on pärit Võrumaalt Põlgastest. Kabega tegi ta tutvust juba enne kooli, kui isa valmistas talle kabelaua ja nupud. Treeneritööd hakkas Heinar Jahu tegema keskkooli ajal, et kooli võistkonnaga võistlustele minna. Hiljem on ta kabet õpetanud Tartus ja Kohtla-Järvel. Viimased aastakümned on ta treeninud aga Nõmme noori. “Mul on väga palju häid õpilasi olnud, kuid kõrgeimaid kohti on poistest saavutanud Raido Värik ja tüdrukutest Kadi Veski,” märgib ta.

Heinar Jahu käe all õpivad lapsed kabet Nõmme noortemajas, Rabarübliku lasteaias ja Pääsküla gümnaasiumis. Oma treenerikreedo võtab ta kokku nii: “Iga laps on erinev, ma tahan, et nad tunneksid kabet mängides rõõmu. Ütlen lastele alati, et tuleb rahulikult mõelda, meele saab kurvaks kiiresti mängides ja seetõttu mitte kõige paremaid käike tehes.”

Heinar Jahu pälvis 2015. aastal ka Nõmme linnaosa valitsuse tunnustusauhinna, eelmisel aastal andis talle tunnustusauhinna “Lastega ja lastele” üle president Kersti Kaljulaid.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus avalike suhete nõunik

Sibulatee tõi Tartu piirkonda maasika

Viiendat korda jagati pealinnas regionaalmaasikaid. Neljast väljaantud maasikast üks jõudis sel aastal Sibulateele. Maasikate jagamine on Rahandusministeeriumi poolt algatatud tunnustusüritus, millega tuuakse esile Eesti parimaid regionaalseid initsiatiive.

Maasika auhinna üleandmiselt

Maasika auhinna üleandmiselt

Sibulatee liikmetel jagub nii värskeid ideid kui ka tahtmist korraldada uusi sündmuseid

Sibulatee on tegutsenud nüüdseks pea üheksa aastat. Paari kohaliku ettevõtja algatusest midagi ühiselt teha on kasvanud välja üle-eestiliselt tuntud märk Sibulatee. Üheltpoolt on tegemist turistidele meeldiva sihtkohaga Kesk-Peipsimaa piirkonnas, teisalt aga tugeva turismivõrgustikuga, kuhu hetkel kuulub 22 ettevõtmist. Sõnumi “üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri” alt on tegeletud nii tootearenduse kui turundusega, nii liikmete koolituse kui kokkuviimisega.

Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe hindab väga arengut, mis on üheksa aasta jooksul toimunud: “Kui veel viis-kuus aastat tagasi oli piirkonna arengus aktiivsemalt kaasa rääkida soovivaid liikmeid paar inimest, siis nüüdseks on kujunenud liikmeskonnast mõnus ca viie-kuueliikmeline tuumik, kes alati tahab sõna sekka öelda ning kes aitab ühiseid tegevusi planeerida ja ellu viia. Ülejäänud võrgustiku liikmed panustavad samuti, kes oma teadmiste, kes aja, kes finantsidega”.

Jätka lugemist »

Valiti aasta tervisesõber ja tervisedendaja

Eesti Tervisedenduse Ühingu poolt valiti 2018. aasta tervisesõbraks Margus Viigimaa ja aasta tervisedendajaks Andrus Lipand.

Margus Viigimaa

Margus Viigimaa

Margus Viigimaa on kardioloog, professor, tervise edendaja ja õppejõud.

Ta on olnud südametervise valdkonnas üks olulisemaid kõneisikuid üle 20 aasta. Viigimaa on arst, kelle tegevuse, teadustöö ja rahvusvahelise koostöö fookuses on ennetus. Ta on nii erialaliselt kui isiklikult eeskujuks teistele meedikutele. Viigimaa on Eesti Vabariigi üks enam südamehaiguste ennetusest rääkiv arst, on kirjutanud arvukaid artikleid, teinud ettekandeid ja andnud intervjuusid.

Tema algatusel loodi maakondade südametervise kabinetid, mille tegevust jätkavad perearstid.

Aasta tervisesõbra tiitliga on varem tunnustatud: Evelin Ilves, president Arnold Rüütel, saade “Ringvaade”, kontsern G4S, dr Merike Martinson, näitleja Henrik Kalmet, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, Rimi Eesti Food AS.

Terviseedendaja Andrus Lipand on neuroloog, rahvastiku tervise edendaja ja õppejõud. Ta on Eesti Tervisedenduse Ühingu asutajaliige ning on aastaid juhtinud Tallinna osakonda.

Jätka lugemist »

Sindis joonistati teemal „Sirgume eesti muinasjuttudega“

Sindi linnaraamatukogu korraldatud kümnendal rahvusvahelisele lasteraamatupäevale pühendatud joonistamise võistlusel osales 110 Sindi lasteaia ja Sindi gümnaasiumi algklasside last.

Liisa Rand ja Antti Riiet Foto Urmas Saard

Eile külastasid Sindi linnaraamatukogu direktor Ene Michelis ja lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp Sindi lasteaeda, täna hommikupoolikul Sindi gümnaasiumit, kus tunnustasid ning tänasid lasteaia eelkooliealiseid ja kooli algklasside lapsi, kes osalesid joonistamise võistlusel.

Kuue ja seitsmeste seas valiti esimese koha vääriliseks Darja Mazko, teiseks Ereli Eenraid ja kolmandaks Annamaria Kiirop.

Teise kuni neljanda klassi arvestuses osutus hindajate silmis parimaks Liisa Rand. Teise koha vääriliseks tunnistati Antti Riiet ja kolmandaks tuli Alisa Bogatšova.

Laste joonistusi näeb Sindi linnaraamatukogu fuajee seintel.

Liisa Rand ja Antti Riiet. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Sindi linnaraamatukogu tunnustab väikseid joonistajaid

Sindi linnaraamatukogu tähistab kümnendat korda rahvusvahelist lasteraamatupäeva laste joonistamise võistlusega.

Käesoleva aasta raamatukogusõbraliku õpetaja aunimetuse pälvis Diana Tammine Sindi lasteaiast Foto Urmas Saard

Käesoleva aasta raamatukogusõbraliku õpetaja aunimetuse pälvis Diana Tammine Sindi lasteaiast. Foto: Urmas Saard

Päeva tähistatakse 1967. aastast Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval ja just sellel tähtpäeval tänatakse kõiki joonistamisest osavõtnud lapsi.

„Sirgume eesti muinasjuttudega“ on võimalik vaadata Sindi raamatukogu fuajees

„Tahame öelda teile aitäh ja tänada selle eest, et olete tublid joonistajad. Nüüd on need pildid žürii poolt hinnatud ja meie maja seinad joonistustega kevadiselt kaunistatud – autorid teie hulgast,“ ütles Sindi linnaraamatukogu direktor Ene Michelis täna ennelõunal Sindi lasteaia noorimate joonistavate lastega kohtumisel.

Enne väikeste auhindade jagamist andsid Ene Michelis ja lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp kõikidele osalejatele mälestuseks tänukirjad. Lasteaias hinnati töid kahes vanuseastmes. Kolme kuni viieste arvestuses võitis esikoha Grethel Luup. Teise koha sai Kevin Muskat ja kolmanda Lisandra Oja.

Jätka lugemist »

Kaheksas Sindi lasteraamatupäev

Läheneva rahvusvahelise lasteraamatupäeva puhul tähistati VIII Sindi lasteraamatupäeva tublimate noorte lugejate tunnustamisega, teatrietenduse vaatamise ja tordi söömisega.

VIII Sindi lasteraamatupäeval osalejad Sindi linnaraamatukogu trepil Foto Urmas Saard

VIII Sindi lasteraamatupäeval osalejad Sindi linnaraamatukogu trepil. Foto: Urmas Saard

Erilist tähelepanu pälvis Merilin Haasma

Kevadkuu viimasel päeval kutsus Sindi linnaraamatukogu taaskordselt pidulikule vastuvõtule tunnustust väärivad 20 last, kes ise või vanemate abiga olid aasta jooksul raamatukogust laenutanud kõige rohkem raamatuid. Erilist tähelepanu pälvis Merilin Haasma, Sindi gümnaasiumi 4. klassi õpilane, keda on vastuvõtule kutsutud kõigil kaheksal kevadel. Raamatukogu direktor Ene Michelis kinkis kutsutud lastele Kätlin Kaldmaa raamatu „Lugu Keegi Eikellegitütre isast”, kus peategelaseks on vapper ja hakkaja Keegi, kes elab emaga kahekesi. Raamatu peategelane jõuab teadmiseni, et kodus on ikkagi kõige parem. Aga mõnes peres oli rohkem kui üks tubli lugaja. Seepärast kingiti nendesse peredesse ka teisi raamatuid.

Jätka lugemist »

Aasta Suurpere konkurss on alanud

Alates tänasest saab esitada kandidaate Aasta Suurpere konkursile. Tiitel ja Bigbanki poolt välja antav rahaline preemia summas 7000 eurot antakse võitjale üle 12. mail toimuval traditsioonilisel Suurperepäeval Eesti Rahva Muuseumis. Kandidaate saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) kodulehel www.lasterikkad.ee kuni 24. aprillini.

Aasta Suurpere 2017, perekond Muru

2017. aastal valiti Aasta Suurpere võitjaks viielapseline perekond Muru Tartust.

“Aasta Suurpere tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada ning tunnustada Eestimaa ühtseid ja tugevaid suurperekondi,” sõnas MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap. “Aunimetuse annavad ELPL ja Bigbank ühtsuse ning lasterikkuse au sees hoidmise eest suurperele, kus kasvab vähemalt neli last.”

“Traditsiooniline Suurperepäev toimub ELPLi ja selle heade toetajate abiga juba 14. korda ning perepäeva raames anname üheksandat korda välja tunnustusauhinna Aasta Suurpere. Eelmisel aastal valiti konkursi võitjaks viielapseline perekond Muru Tartust,” lisas Aage Õunap.

Kandidaate Aasta Suurpere 2018 tiitlile võivad esitada kõik Eesti asutused, ettevõtted, pereliikmed ja tuttavad Eesti Lasterikaste Perede Liidu veebilehe või otselingi kaudu.

14. korda toimuva traditsioonilise Suurperepäeva patroon on Urmas Vaino ning toetajad Bigbank AS, Eesti Rahva Muuseum ja paljud teised ettevõtted.

 

Jüri Trei: külastagem, korrastagem meie vabadusristi kavaleride, samuti kultuuri- ja riigitegelaste kalmusid

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva eel külastasid MTÜ Eesti Lipu Seltsi liikmed Stockholmi Metsakalmistul asuvaid tuntud Eesti riigitegelaste ja kultuuriinimeste kalmusid, kus süüdati mälestusküünlad ja asetati sinimustvalged lipud.

Jüri Trei Stockholmi Metsakalmistul Fotod Uudo KasukJüri Trei, lipu seltsi esimees, on juba mitmeid aastaid kutsunud üles eriliselt väärtustama kahte kõrvuti olevat tähtsündmust meie rahva ajaloos: kättejõudnud Eesti Vabariigi sajandat juubelit ja peatselt saabuvat Eesti laulupeo 150. aastapäeva. Nende oluliste juubelitähtpäevade eel kutsub Trei laulurahvast ning kõiki teisi inimesi järgima lipu seltsi ning muinsuskaitse seltsi üleskutset, millega palutakse korrastada meie vabadusristi kavaleride, samuti kultuuri- ja riigitegelaste kalmusid kõikjal maailmas.

 

Jüri Trei Stockholmi Metsakalmistul. Foto: Uudo Kasuk →

Urmas Saard

Otepää kirjakandja Liia Piho sai Valgetähe medali

Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eel riigi teenetemärgid tänuks 166 inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti elu paremaks. Teenetemärkide saajate seas on Otepää kirjakandja Liia Piho, kes pälvis Valgetähe medali.

Liia Piho Foto Monika Otrokova

Liia Piho. Foto: Monika Otrokova

Liia Piho on läbi ja lõhki Otepää inimene – sündinud ja kasvanud Otepääl. Kirjakandja teed alustas ta 1994. aastal. Postiljoni amet on perekonnas edasi kandunud põlvest-põlve – ka Liia ema oli postiljon. Liia peres kasvab kaks poega – 9 ja 11 aastane, pereisa töötab Eesti Elektrivõrgus. Vabal ajal tegeleb Liia spordiga, ta harrastab suusatamist ja võrkpalli ning osaleb Eesti Posti erinevatel võistlustel. Liiale meeldib teha puutööd ja tegeleda aiandusega, tema üheks hobiks on teha taludele puusilte, sest siis on kirjakandjal lihtsam talu üles leida.

Lisaks sellele kirjutab Liia luuletusi ja proosat, tegeleb maalimisega ning on osalenud mitmetel kirjandusvõistlustel. Valgetähe medali saamine tuli talle suure üllatusena.

“Ei osanud sugugi arvata, et sellise au osaliseks saan,” sõnas Liia Piho. “Tähtis on, et iga inimene teeks seda, mida ta teeb, hästi. Vaatamata sellele, kes, millisel positsioonil elus on, tuleb säilitada head südant ning sallida teisi inimesi.”

“Mul on siiralt hea meel, et omakandi tubli ja töökas kirjakandja on pälvinud kõrge autasu. Õnnitleme ja täname Liia Pihot,” ütles Otepää vallavanem Kaido Tamberg.

Vabariigi President annab teenetemärgid üle 21. veebruaril Tartu Ülikooli Narva kolledžis.

Monika Otrokova
Otepää Vallavalitsus

Keskkonnateo tiitli pälvisid teadlased, kirve Keskkonnaamet

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) andis 2017. aasta keskkonnateo tiitli Asko Lõhmusele ja Raul Rosenvaldile nende panuse eest teadusargumentatsiooni toomisel avalikku metsadebatti. Keskkonnakirve sai Keskkonnaamet, kes andis seadust eirates loa teha Nursipalus suurel maa-alal lageraie.

Keskkonnakirves Keskkonnaametile, kes andis seadust eirava loa Nursipalu lageraieks Foto Urmas Saard

Keskkonnakirves Keskkonnaametile, kes andis seadust eirava loa Nursipalu lageraieks. Foto: Urmas Saard

Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus ja Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald paistsid möödunud aastal silma sõnavõttudega meedias, Riigikogus ning mitmetel avalikel üritustel, elavdades ja rikastades metsadebatti. Teadlased tõid esile seni avalikus arutelus vähem tähelepanu saanud metsade ökoloogilised väärtused ning tutvustasid laiemalt säästva metsanduse tähendust. “Teaduslikud uuringud ning argumendid peaksid olema Eesti metsade kaitsmise ja säästliku majandamise aluseks. Tunnustame Asko Lõhmust ja Raul Rosenvaldi, kes lisaks nõudlikule teadustööle osalesid aktiivselt ka avalikus metsadebatis, luues niimoodi soodsama pinnase teaduspõhiste otsuste sünniks ning säästva metsanduspoliitika edenemiseks,” selgitas Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo. Ühtlasi rõhutasid EKO liikmed keskkonnategu valides, et teadlaste vaba voli oma seisukohti tutvustada ja arvamust avaldada on ühiskonnas väga oluline.

Jätka lugemist »

Aldo Kals sai Külauudiste tänukirja

Et Külauudiste võrguväljaande uudisvood ei koosneks üksnes päevatoimetajate vahendatud pressisõnumitest ja veebilehel oleks lugeda päris omanäolisi lugusid, siis selle eest on mitmete teiste hulgas hoolt kandnud ka Aldo Kals, kes tänavu pälvis samuti Külauudiste tänukirja.

Aldo Kals punktkirjas koostatud Külauudiste tänukirjaga Foto Urmas Saard

Aldo Kals punktkirjas koostatud Külauudiste tänukirjaga. Foto: Urmas Saard

Kals ütles, et on oma elu jooksul saanud palju tänukirju ja erineva kujuga autasusid, aga selline on tema jaoks esimene ning ainulaadne.

„Väike-Pakri põhjaservas on 11-meetri kõrgune pankrannik, mis on kunagise Ürg-Neeva kallas. Saare idarand on paeklibune, kuhu kostavad Paldiski sadama tööhääled sarnaselt Kura säärele kuuldud Klaipeda sadama omadele. Väike saareke on looduslikult mitmekesine, sealt ei puudu oma soo ega järvedki. Õitsvas taimestikus annavad tooni Rootsi lipuvärvid: sinine ja kollane. Ka punetavatest maasikatest pole seal puudust. Ringi hulguvad mägiveistest muruniidukid ja naerukajakate koloonia peab oma kileda kisa saatel pulmi. Mahe soolane merevesi kutsub ujuma, aga Piirisaarele omast liivaranda ära otsi.“ Nii jutustas Kals ühes matkaloos, mille pealkirjaks pani ta „Rändurid Ürg-Neeva kaldal“.

Jätka lugemist »

Külauudiste tänu oma abilistele

Lõppeval aastal saavad Külauudiste võrguväljaande tänukirjad Helen Parmen, Marko Šorin ja Aldo Kals, kes on palju kauem kui üksnes viimasel aastal rikastanud ja mitmekesistanud Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi õhinapõhist uudisvoogu.

Helen Parmen ja Marko Šorin enne koduteele asumist Sindi seltsimaja ees Foto Urmas Saard

Helen Parmen ja Marko Šorin enne koduteele asumist Sindi seltsimaja ees. Foto: Urmas Saard

Täna anti tänukirjad üle Helen Parmenile ja Marko Šorinile, kellega toimus kohtumine Sindi seltsimajas. Tartus elav ja töötav Aldo Kals saab tänukirja kätte 29. detsembril.

Parmen ja Šorin erinevad oma kutsumuse ja huvide poolest, aga mõlemate puhul ilmneb ka üks oluline ühine joon.

Parmeni huviks on fotograafia, millega tegeleb koolieast alates. Tema esimeseks kaameraks oli Smena 8M. Hiljem on ta korduvalt kaameraid vahetanud ikka selleks, et vastavalt fototehnika arengule uuemaid võimalusi ära kasutades saavutada järjest paremaid tulemusi. Kahtlematult on Parmen enam kui hobifotograaf, mille kohta annab sõnatut tunnistust ka hiljuti Sindi linnaraamatukogus avatud fotonäitus „Loodus me ümber“. Parmeni suurepäraste fotodega on korduvalt illustreeritud Külauudistes avaldatud lugusid. Aga Parmeni abi ei piirdu üksnes sellega, et kaunistab oma fotodega Külauudiste tervikpilti. Külauudiste toimetamine vajab erinevaid valdkondi hästi tundvate inimeste asjatundlikke nõuandeid. Kuna õhinapõhiselt töötaval Eesti Kodanikujakirjanduse Seltsil jääb mõneski tükis puudu hädavajalikest teadmistest ja oskustest, siis on eriti tänuväärne, kui fotograafia vallas on seda lünka juba pikemat aega aidanud Parmen täita. Ta nõustab heast tahtest, vabatahtlikuna ja ilma vähimatki hüvitist saamata.

Jätka lugemist »

Noortekeskuse kunstiringi juhendaja Tiina Tõnismäe – aasta pärl!

Pärnumaa Omavalitsuste Liit valis aasta pärliks aastate tegutseja Tiina Tõnismäe, kes pikka aega juhib ka meie kunstiringi. Auhind anti üle 15.detsembril hotellis Strand toimunud Tähesäral.

Tiina ja Mart

Tiina ja Mart. Foto: Mailis Ollino

Tiina on rahvusvaheliselt tuntud Pärnu Hansapäevade organiseerija, Pärnu Kunstide maja ringijuhendaja, lavastuste kujunduste looja … Tiina on suurepärase tajuga atmosfääri looja ja kujunduselementide väljamõtleja. Enamiku kunstilise terviku loomiseks vajalike pisiasjade valmistamisega saab ta ise hakkama.

Ta saab tõesti kõigega hakkama, olenemata materjalist!

2000.aastal, kui olin Sindi Gümnaasiumis huvijuht, valmis meil algupärane muusikal „Ununenud muinaslugu“ , milles esinesid teater Estonia lauljad peaosas primadonna Terese Raidega, gümnaasiumi lauljad ja näitering. Juhendajateks olid oma ala profesionaalid. Muusikaliga esineti Sindis, Pärnus, Tallinnas, Saaremaal, Narvas…

Jätka lugemist »

Vabaühenduste liit otsib kodanikuühiskonna aasta tegijaid

Vabaühenduste liit otsib kodanikuühiskonna aasta tegijaid. Aasta tegijatena tunnustab vabaühenduste liit EMSL kodanikke, vabaühendusi, ettevõtteid ja algatusi, mis on viimase aasta jooksul oma tegevusega ühiskonda paremuse poole liigutanud. Märkimist väärivad eeskujuks olnud vabaühendus, tähelepanuväärseim missiooniinimene, aasta mõjusam tegu ning teisedki, kes on oma tegevusega vabakonna kasvule kaasa aidanud.

Maestro Neeme Järvi omanimelisel pingil Pärnus, Lastepargis Foto Urmas Saard

Maestro Neeme Järvi omanimelisel pingil Pärnus, Lastepargis. Foto: Urmas Saard

“Kodanike julgusel ja pealehakkamisel on hästi toimiva ühiskonna ja demokraatia arendamisel esmatähtis roll. Aasta tegijatena soovimegi tunnustada neid, kes ei jää probleeme märgates ootama, vaid otsivad koostöö kaudu lahendusi”, selgitas vabaühenduste liidu juhataja Maris Jõgeva. “Kuna 2017 on laste ja noorte kultuuriaasta, on eriti oodatud tähelepanekud noorte suunal korda saadetust. Teiseks tahame üles leida üle Eesti avatust ja mitmekesisust väärtustanud inimesed ning algatused.”

Kuigi kategooriad on läbi aja muutunud ning sõltuvad ennekõike väärilistest nominentidest, pärjatakse tavaliselt igal aastal järgimised:

→ Aasta vabaühendus, kes organisatsioonina on nii eeskuju, liigutaja kui mõjutaja

→ Aasta avaliku võimu esindaja, milleks võib olla kodanikuühiskonna edenemist toetanud asutus või inimene

Jätka lugemist »

Hiie vägi koguneb Eesti Rahva Muuseumis

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda teatab, et laupäeval, 1. detsembril kogunevad hiiesõbrad Tartusse Eesti Rahva Muuseumi. Jakob Hurda saalis algab kell 13 kümnes pidulik Hiie väe sündmus.

Eesti Rahva Muuseum Foto Urmas Saard

Eesti Rahva Muuseum. Foto: Urmas Saard

Maavalla Koja kirjutaja Andres Heinapuu annab teada, et kavas on tervitused ja sõnavõtud, Hiite kuvavõistluse võitjate autasustamine, hiiesõbralike ettevõtmiste tunnustamine ja aasta Hiie sõbra väljakuulutamine. Oodatakse väliskülalisi, pidutuju lisab Mooste Rahvamuusikakool ning laulu lööb Lüü-Türr.

Müügil on Maavalla sirvikalendri 40. kujunduselt uuendatud ning sisulttäiendatud ja parandatud juubeliväljaanne ning Ahto Kaasiku uus raamat „Pühapaikade teejuht“.

Ajalooliste looduslike pühapaikade jäädvustamiseks ning tutvustamiseks mõeldud Hiite kuvavõistlus toimus tänavu kümnendat korda. Peaauhinna sai Margus Vilisoo foto eest „Taevane sügavik jääkirme all“ Saaremaa Kaali küla Pühajärvest. Uurali rahvaste auhinna sai udmurt
Nikolai Anisimov pildi eest „Eru karon – poiste meesteks vastuvõtmise püha“. Veel jagati 17 eriauhinda.

Jätka lugemist »