Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Väärikate ülikooli avaaktusel saab Mari Suurväli teenetemärgi

Homme, 18. septembril algaval TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli 11. õppeaasta avaaktusel Strandi konverentsikeskuse hotellis annavad Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja väärikate ülikooli projektijuhile Mari Suurvälile üle teenetemärgi.

Mari Suurväli. Foto Urmas Saard

Mari Suurväli. Foto: Urmas Saard

Teenetemärgi number 116 saab Suurväli Pärnu hariduselu rikastamise, majandusõppe edendamise ning väärikate ülikooli pikaaegse ja eduka eestvedamise eest. Suurväli on kümne aasta jooksul juhtinud TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli, mille kaudu on aktiivsesse haridusellu kaasatud sadu väärikas eas pärnakaid.

Väärikate ülikool on aidanud eakaid vaimselt ärksatena hoida, arendanud toimetulekuoskusi kaasaegses digiühiskonnas ja laiendanud osalejate üldist silmaringi. Lisaks sellele on Suurväli aastaid edendanud majandusõppe pakkumist Pärnu koolides, olles majandusõpetajate ainesektsiooni juht ja õpilasfirmade ühisürituste korraldaja.

Pärnu linna teenetemärki on välja antud 2007. aastast, see omistatakse Pärnu linna tunnustusena füüsilisele isikule silmapaistvate teenete eest.

Strandi Jurmala saalis teeb õppeaasta avaettekande justiitsminister Raivo Aeg. Ettekande teemaks on „Justiitsministeerium kui õigusriigi ja Eesti turvalise elukeskkonna kaitsja Euroopa Liidu õigusruumis”. Kavas on ka tervitussõnavõtud ja muusikaline etteaste.

Urmas Saard

Samal teemal:

Mari Suurväli, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht. Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnu volikogu tunnustas nelja pärnakat

Tallinna volikogu esimees õnnitles 11-aastast maailmameistrit

Septembri alguses Bulgaarias Kranevos toimunud noorte maailmameistrivõistlustel 64-ruudulises kabes tuli B-14-vanuseklassis välkkabes maailmameistriks 11-aastane Pääsküla kooli õpilane Priit Lokotar. Täna õnnitles noort maailmameistrit Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik.

Pildil (vasakult) Malle Lokotar, Priit Lokotar, Tiit Terik ja Heinar Jahu. Foto Jukko Nooni

Teriku sõnul teeb rõõmu, et Tallinnas on neid noori, keda treenida ning kes suurvõistlustelt selliste võitudega tagasi tulevad. „Mõne aasta eest nimetati ju Nõmme Eesti kabepealinnaks. Priit Lokotari ja ka teiste rahvusvaheliselt edukate noorte Nõmme kabetajate saavutuste tõttu on see tiitel jätkuvalt õigustatud. Lisaks silmapaistvatele tulemustele kabes on Priit ka koolis tubli. Sel kevadel pälvis ta Tallinna aasta õpilane 2019 tiitli,“ lausus linnavolikogu esimees.

Noor maailmameister rääkis, et kabet hakkas ta mängima lasteaias, kuid kabetrenni läks ta esimeses klassis, ema töökaaslase soovitusel. Peale kabe meeldib talle ujumine. Samuti on ta tegelenud maadlusega.

Lokotar on rahvusvahelistel tiitlivõistlustel korduvalt medalitega tagasi tulnud. Tänavu mais võitis ta noorte Euroopa meistrivõistlustel 64-ruudulises ehk vene kabes kolm medalit️: kiirkabes ja täisajakontrolliga kabes hõbemedali, välkkabes aga saavutas kolmanda koha. Eelmisel aastal tuli Lokotar Euroopa meistriks nii rahvusvahelises kui ka vene kabes, noorte maailmameistrivõistlustel sai ta siis kaela pronksmedali.

Priit Lokotari treenerid on Heinar Jahu ja Urmo Ilves. „Kabetaja jaoks on parim treening mäng. Arengule võib saada takistuseks, kui pole koduseid konkurente. Ma loodan, et Priidul on neid Eestis veel piisavalt. Kui mitte omavanuste seas, siis vanemas vanuseklassis kindlasti. Priit mängib ju ka täiskasvanute arvestuses. Näiteks kevadel sai ta Eesti meistrivõistlustelt kaela pronksi,“ rääkis Heinar Jahu.

Oktoobris osaleb Priit Lokotar Türgis toimuvatel maailmameistrivõistlustel rahvusvahelises (100-ruudulises) kabes.

 

Pildil (vasakult) Malle Lokotar, Priit Lokotar, Tiit Terik ja Heinar Jahu. Foto: Jukko Nooni →

Arhitektuuripreemiate saajate valikul pälvis kommunismiohvrite memoriaal mitmete žüriide tähelepanu

Arhitektuurivaldkonna loomeliidud ja Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital valisid tänavu välja aasta arhitektuuripreemiate nominendid viiendat korda. Nominentide hulka pääsesid linnaväljakud, restoranid, bürood, eramud ja näitused. Parimaid autasustatakse aasta lõpus Tartus toimuval auhinnatseremoonial, mille peakorraldaja on Eesti Maastikuarhitektide Liit. Preemiate väljaandmist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.

Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal. Foto Urmas Saard

Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal. Foto: Urmas Saard

läbi aegade suurim kandidaatide arv

Arhitektuuripreemiatele esitati läbi aegade suurim kandidaatide arv, ligi 200 ettepanekut. Žüriide tihedale sõelale jäi 65 teost, laureaadid kuulutatakse välja Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali ühisel auhinnatseremoonial 6. detsembril Tartus Kammivabrikus.

2019. aasta arhitektuuripreemiate kuraatori Aljona Galazani sõnul on kõik valitud teosed tunnustust väärt. „Tervikuna näitavad nominendid meie arhitektide kõrget taset, loovust ja võimekust luua mitmekesine ja ainulaadne ruum kõigile,“ rääkis Galazan. „Meie arhitektide tööd ja loomingut teadvustatakse, väärtustatakse ja võetakse järjest rohkem omaks.“

Jätka lugemist »

Tartu valiti Euroopa kultuuripealinnaks 2024

Rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon otsustas täna, 28. augustil Tallinnas, et Euroopa 2024. aasta Eestist valitud kultuuripealinnaks saab Tartu. Lisaks Eestile saab kultuuripealinna tiitlit kanda ka üks Austria linn ning üks linn Euroopast, mis ei kuulu Euroopa Liitu.

Tartu Foto Urmas Saard

Tartu. Foto: Urmas Saard

Euroopa kultuuripealinnu valitakse 1985. aastast. Sellest on saanud Euroopa Liidus kultuurivallas üks mõjukamaid ettevõtmisi, mis toob linnale lisarahastust, ärgitab seadma pikaajalisi eesmärke ning suurendab turistide arvu.

“2024. aastal saab ühest Eesti linnast taas Euroopa kultuuripealinn. Kui 2011. aastal oli selleks Tallinn, siis nüüd on Tartu kord terve aasta tähelepanu keskmes olla. Euroopa kultuuripealinna tiitel on suurepärane võimalus elavdada linna kultuurielu ning tuua kultuur ja kultuuripärand linnarahvale koju kätte. Samuti annab see võimaluse tutvustada linna ja selle kultuuriväärtusi külalistele Euroopast ja kõikjalt maailmast ning väärtustada kultuuride erinevust meie kontinendil,“ ütles Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsics.

2024. aasta kultuuripealinna konkurss algas tunamullu novembris. Tähtajaks ehk 2018. aasta oktoobriks esitasid Eesti linnadest taotluse Kuressaare, Narva ja Tartu. Pärast eelvalikut jäid lõppvalikus sõelale Narva ja Tartu.

Jätka lugemist »

Balti apelli tänuüritusel tänati vapramaid vabadusvõitlejaid

Täna, 23. augustil andis välisminister Urmas Reinsalu Balti apelli 40. aastapäeva puhul üle tänutahvlid apelli allakirjutanutele. Tänutahvlitega tunnustati Mart Niklust ja Enn Tartot ning mälestati Erik Udamit ja Endel Ratast.

Balti apelli tänuüritusel Mart-Olav Niklus, Urmas Reinsalu, Enn Tarto. Foto Eesti Välisministeerium

Balti apelli tänuüritusel Mart-Olav Niklus, Urmas Reinsalu, Enn Tarto. Foto: Eesti Vabariigi Välisministeerium

„40 aastat tagasi nõudis Eesti vabaduse ja rahvusliku suveräänsuse eest seismine palju sisemist vaprust. Me mäletame neid, kes riskisid karmide tagajärgedega, et saata sõnum Balti riikidele tehtud ülekohtust raudse eesriide tagant läänemaailmale,“ sõnas minister Reinsalu tänuüritusel.

Reageeringuna Balti apellile järgnes 13. jaanuaril 1983 Euroopa Parlamendi resolutsioon. „Tänu nende 45 Eesti, Läti ja Leedu kodaniku ühisele vaprusele võttis esimene rahvusvaheline organisatsioon seisukoha Balti riikide toetuseks. Alates sellest ajast hakkas rahvusvahelise kogukonna tähelepanu pöörduma Balti riikide poole, mis aitas suuresti kaasa meie iseseisvuse taastamisele,“ rääkis Reinsalu.

23. augustil möödub 40 aastat päevast, mil 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku andsid oma allkirja märgukirjale nõudega avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakt koos selle salaprotokolliga, kuulutada see allakirjutamise hetkest alates õigustühisteks ning taastada Balti riikide iseseisvus. Loe Balti apelli täisteksti siit.

Samal teemal:

Mart Niklus, kelle Tartu kodus Vikerkaare tänav 25 toimus märgukirja koostajate kogunemine. Foto Urmas Saard

 

 

 

Balti apell 40 – Balti kett 30

Toetame Petserimaa Vabadussamba rajamist

Eesti Vabadussammaste taastamise kõrglaine on jäänud minevikku, aga mõnigi võlg Eesti Vabadussõjas võidelnute ja langenute ees ootab lunastamist. Üks sellistest on Petserimaa Vabadussammas. Selle püstitamine jäi 1940.aastal punase riigipöörde jalgu, aga teha see tuleb. 2017. aastal võttis asjakohase otsuse vastu Petserimaa Vabadussõja mälestusmärgi komitee.

Petserimaa Vabadussõja mälestussamba kavand Roman Haavamäelt. Näidis Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu arhiivist

Seto Kuningriigi päeval, 3. augustil pidas Petserimaa Suveülikooli telgis petserimaalaste panusest Eesti Vabadussõtta huvitava ettekande selle teema parim asjatundja Eestis Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak. Petserimaalased seisid külg külje kõrval Eesti Vabariigi hälli ja selle kaitsmise juures Vabadussõjas. Seda on petserimaalased juba enne sõda ise ära märkinud Vabadussõjale pühendatud nelja mälestusmärgiga, mis on hävitatud, kuid paiknesid praeguse kontrolljoone taga Pankjavitsas ja Vana-Irboskas ning Pitalova (Suur-Bereznjuki) küla juures Eesti skaudiliikumise rajaja Anton Õunapuu hukkumispaigas.

Endist Petseri maakonda esindava väärika Vabadussamba ja seda ümbritseva ala kujundamise maksumuseks on hinnatud umbes 280 000 eurot. Mälestusmärgi asukohaks saab Setomaa valla keskuse Värska vallamaja esine kiigeplats.

Et see ajaloomälu projekt täituda saaks, on igal võimalus teha jõukohane panus sihtasutuse Setu Kultuuri Fondi kontole EE722200221041933698 selgitusega „annetus Vabadussambale“. Petserimaalased ja nende sõbrad on tänulikud iga euro eest! Ükski summa pole väike! Petserimaa Suveülikooli korraldajad tegid otsa juba lahti.

Vabadussammas valmib 2020. aasta teiseks veebruariks, mil möödub sada aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. Kõik on oodatud sellele Petserimaa ajaloo suurpäevale!

Aldo Kals
Petserimaa sõber

 

Petserimaa Vabadussõja mälestussamba kavand Roman Haavamäelt. Näidis Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu arhiivist →

Kuhjavere külateatrite festivalil jätkus kuhjaga teatrielamusi

17. ja 18. augustil Viljandimaal Kuhjaveres toimunud 15. külateatrite festivalil astusid publiku ette trupid paljudest Eestimaa paikadest. Näitemängudes oli nii naermaajavat kui ka mõtlemapanevat. Korraldajad ammutasid sündmusest usku ja energiat ka selle kohta, et festivalidega tuleb edasi minna tulevikuski.

Abja seenioride trupp Kolmas Voorus. Foto Marko Reimann

Abja seenioride trupp Kolmas Voorus. Foto: Marko Reimann

Kuhjavere külateatrite festivali avatervitused ütlesid Põhja-Sakala valla vallavolikogu esimees Arnold Pastak ja vallavalitsuse kultuuritööspetsialist Evelyn Härm. Traditsiooniliselt sai sõna Kuhjavere külavanem Romeo Mukk. Kui varem on ta olnud kostümeeritud muinasjututegelaseks Väikeseks-Mukiks, siis nüüd tuli rahva ette iseendana. Teine päev algas rahvusvaheliselt. Tahdittomat täiskasvanute tantsurühm Soomest Põhja-Sakala valla sõpruspiirkonnast Jokioise vallast oli tulnud tervitama esindusliku programmiga, mille kostüümivahetuspause täitis Vastemõisa näitering Poolvillased.

Romeo Mukile endalegi tundus uskumatu, et oleme jõudnud juba 15. korrani ja publiku ning truppide huvi arvestades pole vist veel aeg lõpetada korraldamist.

Jätka lugemist »

Homme esineb Nõmmel Vabaduse pargis Ivo Linna

Homme, 20. augustil kell 13 esinevad Nõmmel Vabaduse pargis Ivo Linna, Antti Kammiste ja Supernova. Kontsert on tasuta!

Ivo Linna, Antti Kammiste ja Supernova.Esinejate promopiltNõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul toimub taasiseseisvumispäeva kontsert Nõmmel juba kuuendat aastat järjest. “20. augusti kontserdist on kujunenud traditsiooniline ja oodatud sündmus, millega jätkame kindlasti ka järgnevatel aastatel,” lausus linnaosavanem.

Vabaduse park asub Tähe ja Nõmme-Kase tänavate nurgal. Kõige parem on Vabaduse parki tulla jalgsi või jalgrattaga, bussidega nr 18 ja 33 (Kaare peatus) või rongiga (Nõmme ja Hiiu peatus). Istumiseks võib kaasa võtta oma teki või matkatooli.

Kontserdi eel, kell 12 avatakse Ravila pargis (Ravila 13) nimeline pink helilooja Alo Mattiisenile.

 

 

Ivo Linna, Antti Kammiste ja Supernova.Esinejate promopilt →

Sotsiaalminister tunnustas aktiivseid eakaid

Sotsiaalminister Tanel Kiik tunnustas täna Estonia teatri Sinises saalis aktiivseid eakaid, kes on loonud vanemaealistele võimalusi osaleda kogukonnategevustes. Tunnustuse said 29 inimest üle Eesti.

Aktiivse eluhoiakuga eakate ühispilt. Foto Annika Haas

„Oluline on väärtustada kõiki inimesi, kelle aktiivne eluhoiak ja tegutsemine on eeskujuks nii noorematele kui ka eakaaslastele,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Inimesed soovivad omavahel suhelda, ühiselt aega veeta ning olla aktiivsed igas vanuses. Toetavad kogukondlikud tegevused aitavad kaasa ka vanemaealiste üksinduse leevendamisele ning tõstavad meie inimeste ühtsust, võimaluste võrdsust ja heaolu.“

Sotsiaalministeerium on koostöös vanemaealiste poliitika komisjoniga alates 1997. aastast korraldanud iga aasta augustis ministri vastuvõtu, et tänada ja tunnustada silmapaistvaid ning ühiskonnaelu edendavaid vanemaealisi inimesi. Tänasele tunnustusüritusele saatsid esitluskirju omavalitsused, omavalitsuste liidud ja mitmed organisatsioonid.

Aktiivse eluhoiakuga eakate ühispilt. Foto: Annika Haas →

Aasta Küla 2019 on Lüübnitsa

Eesti Külade XIII Maapäeva avaõhtu tippsündmus oli Aasta Küla väljakuulutamine – tiitli sai Eestimaa veerel paiknev Lüübnitsa, kus on parimal viisil põimunud seto-, eesti- ja venekeelne kogukond. Küla on talgute korras teinud korda mahajäetud krunte, ehitanud tsässona ja toetab igal viisil elanike ettevõtlikkust: näiteks leiab külast kodumuuseumi, müüakse sibulat ja kala, Lüübnitsa on välja töötanud oma küla kaubamärgi.

Aasta Küla 2019 võitja Lüübnitsa nimi on välja kuulutatud. Foto Taavi Naagel

Aasta Küla 2019 võitja Lüübnitsa nimi on välja kuulutatud. Foto: Taavi Naagel

Riigikogu esimees ja Aasta Küla hindamiskomisjoni juht Henn Põlluaas ütles, et kõigi maakondade aasta külad olid erilised, kuid mingil moel puges just Lüübnitsa kokkuhoidev kogukond žüriile kõige rohkem hinge. „Igal pool, aga eriti Lüübitsas on näha, kui tähtis on aktiivsete eestvedajate olemasolu,“ lisas ta.

Lüübnitsa külavanem Urmas Sarja jäi tagasihoidlikuks: „Minu jaoks on elu Lüübnitsas tööpingete maandamine. Ma tahan tegutseda. Siin on selleks suurepärased võimalused ja külaelanikud löövad hea meelega kaasa,“ ütles Sarja. Ka avapidustustel olid Lüübnitsat esindama tulnud nii tantsijad kui ka pillimehed.

Eelmise aasta lõpul Võrumaa Aasta Külaks valitud Lüübnitsat on esmakordselt mainitud 1582. aastal. Lüübnitsa on tuntust kogunud hilissuvise sibula- ja kalalaadaga, mis tänavu toimub 24.-25. augustil.

Žürii liikmed andsid välja mitmeid eriauhindu, esmakordselt kuulutas Põlisrahvaste Arengu Keskus Uralic välja Põlisküla auhinna saaja, kelleks sai pärandit hoidev ja lastele temaatilisi tegevusi leiutav Hageri.

Jätka lugemist »

Dirigent ja helilooja Uno Veenre saab nimelise pingi

Reedel, 19. juulil kell 13 avatakse Ravila pargis nimeline pink dirigendile ja heliloojale Uno Veenrele (24.03.1920 – 12.09.2016).

Ravila park. Foto erakogu

Ravila park. Foto: erakogu

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis rääkis, et Nõmmel elanud Uno Veenre jõudis oma pika ja aktiivse loomingulise elu jooksul panustada ka linnaosa kultuuriellu. „Ta oli 1950. aastate alguses toonase Nõmme kultuurimaja kunstiline juht ja segakoori dirigent. Mälestuspingi asukohaks valiti Ravila park, kuna eelmisel suvel avasime seal nimelise pingi Arne Oidile ning augustis saab sinna mälestuspingi Alo Mattiisen – mõlemad heliloojad on Nõmmel elanud. Samuti korraldame seal suvist kontserdisarja, seetõttu on Ravila park sobiv paik heliloojate meenutamiseks,“ lisas linnaosavanem.

Uno Veenre õppis Tallinna Konservatooriumis kontrabassi, koorijuhtimist ja kompositsiooni. Lisaks osales ta Eesti Heliloojate Liidu noorte ja algajate seminaris. Ta tegutses orkestrandina, ansambli- ja koorijuhina, töötas Rahvaloomingu Majas, muusikasaadete toimetajana Eesti Raadios, oli Kunstilise Isetegevuse Maja direktor. Ta oli Vabariikliku Orkestrijuhtide Rahvamuusikaorkestri üks asutajaid ja kauaaegne dirigent. Samuti oli ta rahvamuusikaorkestrite üldjuht kõigil üldlaulu- ja tantsupidudel aastatel 1960–2000.

Pingi avamisel esinevad Kolm Musketäri Tallinna muusikakeskkoolist, ettekandele tuleb ka üks Uno Veenre kirjutatud laul. Ravila park asub aadressil Ravila 13.

Eesti Aasta Küla hindamiskomisjon sai Sadala piirkonnast põhjaliku ülevaate

26. juulil kuulutatakse Räpinas Eesti Külade Maapäeval välja Eesti Aasta Küla 2019. Jõgevamaalt on esitatud kandideerima auväärsele tunnustusele Jõgevamaa Aasta Küla 2018- Sadala külade piirkond. Mõned päevad tagasi tutvus selle paigaga Eesti Aasta küla hindamiskomisjon eesotsas Riigikogu esimehe Henn Põlluaasaga.

Hindamiskomisjoni liikmed ja kogukonnaelu edendajad Sadala kõlakoja all. Foto Marge Tasur

Hindamiskomisjoni liikmed ja kogukonnaelu edendajad Sadala kõlakoja all. Foto: Marge Tasur

9. juuli õhtul Sadala rahvamaja juurde kogunenud Eesti Küla valimise hindamiskomisjon sõitis kohe Kantkülasse ja Ookatku külla. „Neid külasid seob Sadalaga ajalooline teadmine, et sel aastal möödub 600 aastat kõigi kolme küla esmamainimisest. Juubelilaulu- ja tantsupeo tule teekond läbis ka need külad, külakividele paigaldati ajaloo meenutuseks tänuplaadid, kivide juurde asetati peotule laternad,” rääkis Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt.

Ringkäigule järgnenud vestlusringi Sadala rahvamaja saalis avas Tutt sõnadega: „See, mida me hoiame oma südames, peegeldab meile kõigile vastu. Sadala piirkonna inimestele on antud võimalus mõelda ja tegutseda oma kogukonna huvides ja nad kasutavad seda huviga ja entusiastlikult. Me püüame endast maha jätta häid hetki. Nii loome hea pinnase ka lastele ja lastelastele kunagisse kodupaika jäämiseks või tagasi tulekuks.” Rahvamuusikaansamblist Tuustar tervitasid külalisi lustlike lugudega Romet lõõtsaga ja Marta viiuliga. Nemad on erinevate sündmuste korraldamisel seltsi tugevad koostööpartnerid.

Jätka lugemist »

Maaeluminister tunnustas parimaid
maamajanduslike erialade lõpetajaid

Maaeluminister tunnustas reedel vastuvõtul maaeluministeeriumis maamajanduslike kutseõppeasutuste, Eesti Maaülikooli ja TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituudi parimaid lõpetajaid. Tänuüritus toimus sel aastal juba 21. korda.

Värsked maaelu asjatundjad. Foto Indrek Hirs

Värsked maaelu asjatundjad. Foto: Indrek Hirs

Minister andis tänukirjad järgmistele lõpetajatele:

  • Marko Kruusimägi, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudipõllumajandussaaduste tootmise ja turustamise magistriõpe, Lääne-Viru maakond
  • Eneli Leis, Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi veterinaarmeditsiini õppekava, Tartu maakond
  • Christen Haamer, Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudi tehnika ja tehnoloogia bakalaureuseõpe, Saare maakond
  • Helen Meier, Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise bakalaureuseõpe, Tartu maakond
  • Kaupo Tammemäe, Eesti Maaülikooli Tartu Tehnikakolledži tehnotroonika rakenduskõrgharidusõpe,Viljandi maakond
  • Oscar Rahu, Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudi geodeesia ja maakorralduse bakalaureuseõpe, Viljandi maakond
  • Jätka lugemist »

Olümpiavõitja Johannes Kotkas sai nimelise pingi

Täna avati Nõmmel nimeline pink Johannes Kotkasele, kes võitis 1952. aastal Helsingi olümpiamängudel Kreeka-Rooma maadluses kuldmedali.

Nimeline pink Johannes Kotkasele. Foto Liisa Salak

Nimeline pink Johannes Kotkasele. Foto: Liisa Salak

Johannes Kotkas (3.02.1915-8.05.1998) elas Nõmmel Ilmarise tänaval. Pärast Kristjan Palusalu taandumist oli Kotkas ligi 20 aastat maailma parimaid raskekaalumaadlejaid ning võitis arvukalt medaleid. Nimeline mälestuspink paigaldati tema kodukoha lähedale Ilmarise terviseraja äärde.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on Nõmmel nimeliste pinkidega meeles peetud siin elanud või elavaid kultuuri-, spordi- ja ühiskonnategelasi. „Spordivaldkonnas olid seni nimelised pingid olümpiavõitjal Jaak Uudmäel, suusatreener David Klassil ja aastakümneid erinevate aladega tegelenud Heldur Tuulemäel,“ lisas Šillis.

Liisa Salak
Nõmme linnaosa valitsuse kultuurinõunik

Palju õnne teile gümnaasiumi lõpetamise puhul!

Eile lõpetas Sindi gümnaasiumi 13 tarka, silmatorkavalt ilusat, andekat, töökat ja taibukat noort. Nii iseloomustas kooli direktor Ain Keerup klassijuhatajana oma õpilasi. Nende nimed on Anette, Chätlyn, Liisi, Margit, Meelike, Merilyn, Polina, Edwin, Egon, Martin K, Martin S, Otto ja Toomas. Neist hõbemedaliga lõpetasid Margit Viies ja Merilyn Nõmm.

Tänavused hõbmedaliga Sindi gümnaasiumi lõpetajad Merilyn Nõmm ja Margit Viies. Foto Urmas Saard

Tänavused hõbmedaliga Sindi gümnaasiumi lõpetajad Merilyn Nõmm ja Margit Viies. Foto: Urmas Saard

„Täna on päev, mida need neiud ja noormehed on pikisilmi oodanud. Mõni neist vahepeal võib olla isegi usu ja lootuse kaotanud, aga siis jälle ennast kätte võtnud…,” ütles direktor oma traditsioonilises lõpuaktuse kõnes. Üheskoos on palju põnevat korda saadetud. „Meenuvad meie esimene ringreis Pärnumaal, sõidud Tartu Kõrgemasse Sõjakooli ja Viljandi Kultuuriakadeemiasse ning kevadine Eesti Draamateatri külastamine. Rääkimata ühistest esinemistest, mille ettevalmistamine on olnud kõike muud kui lust ja lillepidu, sest niivõrd oma isiklikku aega armastavat klassi pole mul tõesti varem olnud. Pea igas proovis sai keegi tulla alles poole pealt ja esimene oli pidanud selleks ajaks juba lahkuma.”

Jätka lugemist »

Oma aja kangelased

Tänavu heinamaarjapäeval möödub Eesti vabadus- ja ilmasõjas langenud Audru kihelkonna kangelaste auks püstitatud mälestussamba avamisest 80 ja taasavamisest 30 aastat. Eilsel 1. nelipüha päeval tähistati ümmarguseid tähtpäevi kogunemisega Audru kalmistul.

Küünlad Eesti vabaduse eest langenud Audru kihelkonna kangelaste mälestuseks. Foto Urmas Saard

Küünlad Eesti vabaduse eest langenud Audru kihelkonna kangelaste mälestuseks. Foto: Urmas Saard

Aga meie oleme jäänud, oleme üks vanimaid rahvaid oma territooriumil

Mälestussammas avati esmakordselt 1939. aasta 2. juulil. „Sammas, mis ehitati Pärnu kunstniku Erich Lepsi kavandi järele, läks maksma pisut üle 2000 krooni, missugune summa koguti korjanduste, kontsertide ja pidude korraldamiste jne. kaudu. Mälestussamba alumine osa on valmistatud raudkividest, kuna ülemise osa ehitusmaterjaliks kasutati Vasalemma marmorit. Samba keskosas on igal neljal küljel marmorplaat, millel vastavad tekstid ja langenute nimed. Samba tipus asetseb Vabadusristi kujutus,” kirjutas 1939. aasta 8. mai Päewaleht. Kuid juba 1945. aasta kevadel purustati mälestusmärk vandaalide poolt.

Taastamise järel avati mälestussammas uuesti 1989. aasta 2. juulil. Katte eemaldasid vabadussõja veteran Georg Tamm ja esimese samba jalami betoonivalu teinud Mart Kalda. Mahuka kõnega esines Heinz Valk.

Jätka lugemist »

Jana Ots: oleme jätkuvalt arenev ja kasvav ringkond

Kaitseliidu Kikepera malevkonna kodus tähistati Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna aastapäeva tervituste, tunnustamiste ja nelja uue liikme tõotuse andmisega.

Karmen Vesselov õnnitleb uut Naiskodukaitse liiget, kes on äsja oma tõotuse öelnud Foto Urmas Saard

Karmen Vesselov õnnitleb uut Naiskodukaitse liiget, kes on äsja oma tõotuse öelnud. Foto: Urmas Saard

Hea on töötada sellises õhkkonnas, kus pinged maandatud ja koostöö sujub

Pärnumaa ringkonna Ülejõe jaoskonna esinaine Jana Ots ütles aastapäeva aktuse kõnes, et neile on Eesti taolises väikeses riigis iseenesest mõistetav panustada palju vaba aega Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegemistesse. Tema sõnul peab riigikaitse olema iga kodaniku kohus. „Veel enam – me mitte ainult ei tegele päevast päeva õppuste, drillide, enese ja teiste koolitamise ning teavitustööga, vaid peame samas olema ka nähtavad.” Seda ikka selleks, et nii Eestis kui mujal maailmas teataks kuidas naiskodukaitsjad hoiavad ja kaitsevad oma riiki.

„Oleme jätkuvalt arenev ja kasvav ringkond. Meil on tublilt toimivad jaoskonnad ja erialagrupid.” Toitlustajad said hakkama nii igapäevaste kui ka Naiskodukaitse üleriigilise välikokavõistluse korraldamisega. „Kirsiks tordile oli meie välikokkade esikoht. Ehk siis Pärnumaal on Eesti parimad välikokad!” Ots lisas kommentaariks, et toitlustus on väga reaalne tegevus nii õppustel kui pärissõjas.

Jätka lugemist »

Sindis tähistati lipu päeva tänaval ja suures saalis

Eesti lipu 135. sünnipäeva tähistati Sindis pea koolipäeva pikkuselt. Pärast pikal teekonnal marssimist ja linna raekoja ees vahepeatusena toimunud pidulikku lipurivistust jäi väheke aega puhkuseks ning kehakinnituseks, et jätkata Sindi gümnaasiumi kontserdiga seltsimajas.

Sindi gümnaasiumi lipu päeva kontsert Sindi seltsimajas. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi lipu päeva kontsert Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

Laval sõidutati jalgrattaga isegi kuningat

4. juuni keskpäeval hõivati Sindi seltsimaja suure saali enamik istekohti ja lipu päevale pühendatud kontsert, milles osalesid eranditult kõik Sindi gümnaasiumi klassid, võis alata mudilaskoori lauluga „Palvesse sean käed”. Nelja- kolmeaastased Sindi lasteaia lapsed laulsid „Kodulaulu”, mida nende muusikaõpetaja Ülle Ots saatis laste seljatagant vargsi piiludes ukuleelet mängides. Viieaastaste laulda oli „Kõnnin Eestimaa külas”. Sindi lasteaed on olnud Sindi gümnaasiumile palju aastaid lipupäevade tähistamise oluline partner. Ühiselt on käidud ka Pärnus lipu päeva tähistamas. Seepärast oli nende osalemine kooli kontserdil täiesti loomulik jätk kõigele eelnevale. Sindi lasteaed kasvatab oma linna gümnaasiumile hea ettevalmistusega Eesti lipuvilje kujundajaid.

Jätka lugemist »

Selgusid kolme pärimuskultuuripreemia laureaadid

Tänasel pärimuspidu Baltica avakontserdil anti välja kolm erinevat pärimuskultuuri preemiat. Pärimuskultuuri preemia omistati Mooste Rahvamuusikakooli loojale Krista Sildojale, Eesti Folkloorinõukogu preemia Teotugi rahvamuusik Margus Põldsepale ning Kristjan Toropi kogumisstipendiumi pälvisid rahvakandlemängijad ja –uurijad Pille Karras ja Tuule Kann.

Kõik pärimuspreemiate laureaadid koos Eesti Folkloorinõukogu auliikme Ingrid Rüütliga. Foto Rene Jakobson

Kõik pärimuspreemiate laureaadid koos Eesti Folkloorinõukogu auliikme Ingrid Rüütliga. Foto: Rene Jakobson

tunnustatakse sihipärast ja tulemuslikku loomingulist, õpetuslikku, teaduslik-populariseerivat või korralduslikku pärimuskultuuri alast tegevust

Pärimuskultuuri preemia pälvis Krista Sildoja pikaaegse mitmekülgse kõrgetasemelise tegevuse eest, mis tugineb ehedale pärimuskultuurile ja on suunatud nii noortele kui ka vanematele. Krista on loonud Mooste Rahvamuusikakooli, andnud välja raamatuid ja õpikuid, olnud pärimuspeo Baltica peakorraldaja, algatanud etno laagrid jpm. Tema panus valdkonna ja kogukonna tegevusse on olnud märkimisväärne.

Pärimuskultuuri auhinna eesmärgiks on tõsta esile isikuid või kooslusi, kes on panustanud valdkonna järjepidevuse hoidmisesse ja tulevastele põlvedele edasiandmisesse. Auhinnaga tunnustatakse sihipärast ja tulemuslikku loomingulist, õpetuslikku, teaduslik-populariseerivat või korralduslikku pärimuskultuuri alast tegevust. Preemiat rahastab Eesti Rahvuskultuuri Fond ja Eesti Kultuurkapital.

Jätka lugemist »

Piltuudis: Sindi lasteaia tänupäev

Sindi lasteaia pere tänas abistavaid lapsevanemaid, hoolekogu ja koostööpartnereid.

Sindi lasteaia tänupäeval õppealajuhataja Reine Tänav, direktor Kairi Rinaldo, muusikaõpetaja Ülle Ots. Foto Urmas Saard

Sindi lasteaia tänupäeval õppealajuhataja Reine Tänav, direktor Kairi Rinaldo, muusikaõpetaja Ülle Ots. Foto: Urmas Saard

Tänase tööpäeva lõppedes andsid Sindi lasteaia lapsed väikese kontserdi neile kümnetele inimestele, kelle abita jäänuks lasteia direktori Kairi Rinaldo sõnul mitmed vajalikud asjad olemata. Direktor tõstis eriliselt esile hoolekogu panust, aga hindas sama kõrgelt ka kõigi ülejäänud neljakümne tegija abikäsi.

Jätka lugemist »

Pärnu volikogu tunnustas nelja pärnakat

Pärnu linnavolikogu otsustas anda Pärnu teenetemärgi neljale inimesele, kellel on silmapaistvaid teeneid Pärnu linna ees.

Mari Suurväli, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht. Foto Urmas Saard

Mari Suurväli, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht. Foto: Urmas Saard

Teenetemärgi number 113 saab Pärnu toidupanga koordinaator Erika Kukk kauaaegse pühendumise eest vähekindlustatud inimeste hoolekandele ja toidupanga eestvedamisele. Kukk hakkas toiduabi Pärnus organiseerima 2009. aastal EELK Pärnu Eliisabeti kiriku diakooniatöö raames. Lisaks toiduainete kogumisele ja nende jagamisele hakkas ta pakkuma töötute toimetulekut toetavaid koolitusi. Alates 2010. aastast on MTÜ EELK Diakooniakeskus osutanud lepingu alusel Pärnu linnale vältimatu toiduabi ja riideabi teenust.

Teenetemärgi number 114 pälvis Pärnu Ühisgümnaasiumi direktor Mart Kuuskmann pikaaegse ja pühendunud töö eest koolijuhina ning hariduselu arendajana. Kuuskmann on ühisgümnaasiumi juhtinud 20 aastat, järgides ja arendades kooli pikaajalisi traditsioone. Tema eestvedamisel mindi üle valikainete moodulõppele, mis annab õpilastele võimaluse osa õppekavast kokku panna oma võimetest ja huvidest lähtuvalt. Lisaks kooli juhtimisele on Kuuskmann olnud aastaid seotud Lions liikumisega, olles üks LC Pärnu Strand klubi loojatest ja president ning täites erinevaid liikumise piirkondliku juhi ülesandeid.

Jätka lugemist »

Tapa valla lastekoori kontsertesinemised algasid ja lõppesid Lätis

Lisaks osalemisele Vievise laulukoori konkursil laulis Tapa valla lastekoor kolmel muusikaliselt rikkal reisipäeval veel mitmel pool mujalgi nii Leedus kui Lätis. Vaatamisväärsustega tutvumiseks jäi väga vähe aega, aga Trakaile heideti siiski põgus pilk peale.

Tapa valla lastekoor Trakais, pildil saatjate hulgas ka Audronė Stepankevičiūtė (paremal äärel istumas). Foto Urmas Saard

Tapa valla lastekoor Trakais, pildil saatjate hulgas ka Audronė Stepankevičiūtė (paremal äärel istumas). Foto: Urmas Saard

Pühapäeval saatis lauljaid Vievise kultuurikeskuse direktor Audronė Stepankevičiūtė

Esimene kontsert toimus reedel Lätis, Ezerkrasti rehabilitatsiooni keskuses. Laupäeval sõideti pärast võistulaulmist Vievisest välja veel enne, kui pooltel osalejatel olid oma laulud laulmata. Sihtkohaks oli Kietaviškių. Tapa valla lauljad teadsid, et kontsert tuleb kahasse teise võistulaulmisel osalenud Leedu kooriga. Aga kohtumisel Elektrėnai külje all asuvas rahvamajas ei teatud, et pisikesel laval esineb koor, kes sama päeva õhtul kuulutatakse Vievise peaväljakul konkursi peavõitjaks. Kontserdi alguses ei aimatud kohe sedagi, et lauldakse vastakuti teineteisele. Algselt arvati, et küllap esinetakse sealse paiga külaelanikele, aga seda ei juhtunud.

Jätka lugemist »

Jõgevamaa aasta ema on Annika Oras Kääpa külast

Reedel õhtul Puurmani lossis toimunud pidulikul tseremoonial kuulutati Jõgevamaa aasta emaks 2019 Mustvee vallas Kääpa külas elav viie lapse ema Annika Oras, kes on SA Kalevipoja Koda juhatatuse liige ning kogukonnaelu eestvedaja.

Annika Oras, Jõgevamaa Aasta ema tunnustamise tseremoonial. Foto Jaan Lukas

Annika Oras, Jõgevamaa Aasta ema tunnustamise tseremoonial. Foto: Jaan Lukas

peres on viis last neist kahed kaksikuid

Annika Oras nimetas Jõgevamaa Aasta emaks valimist toredaks üllatuseks. „Esimene emotsioon oli hämming. Nominente oli üheksa ja kõik tunnustust väärt. Aga igal juhul armas, et nii läks.” Annika Orase sõnul annab tunnustus juurde palju energiat: „Kui keegi märkab sinu tegemisi, siis on see märk sellest, et oled õigel teel ja tekib tahe järjest rohkem panustada.”

Annika Orase ja pereisa Kaarli (IT juht ühes Tartu firmas ht) peres on viis last neist kahed kaksikuid. Kümneaastased Anna-Liisa ja Emma-Lotta käivad koolis. Samuti on koolitüdruk kaheksaaastane Lenna-Riin. Neljaaastased Mona Sofia ja Nora Miia on lasteaialapsed.

„Suuremad lapsed on kõik tugevad sporditüdrukud. Nad tegelevad koolis kergejõustiku, jalgpalli ka sulgpalliga. Lenna-Riin õpib Alatskivi Kunstide Koolis. Emma-Lotta harrastab tantsimist,” rääkis pereema.

Jätka lugemist »

Jannseni preemia pälvib legendaarne kergejõustikutreener Ando Palginõmm

Tänasel, 6. mai linnavalitsuse istungil otsustati määrata Pärnu linna 2019. aasta Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind kauaaegsele kergejõustikutreenerile ja õpetajale Ando Palginõmmele.

Ando Palginõmm. Foto Urmas Saard

Ando Palginõmm. Foto: Urmas Saard

Palginõmme juhendamisel said tuult tiibadesse paljud tuntud Eesti koondislased nagu Gerd Kanter, Moonika Aava, Roman Fosti, Elerin Haas

Jannseni-nimelise auhinna laureaat Hando Palginõmm tegi treeneritööd 54 aastat. Aastate jooksul kasvatas ja õpetas treener paljusid andekaid õpilasi, kes esindasid Pärnut nii Eesti noorte, juunioride kui ka täiskasvanute koondvõistkondades. Palginõmme juhendamisel said tuult tiibadesse paljud tuntud Eesti koondislased nagu Gerd Kanter, Moonika Aava, Roman Fosti, Elerin Haas jne. Treenerina valdas Palginõmm täielikult kergejõustikualade tehnikat ja metoodikat ning oskas õpetada kasvandikke individuaalseid iseärasusi arvestades. 2006.aastal avati Pärnus kergejõustikuhall, mis oli Ando Palginõmme eluunistus ja mille loomisele ta tugevasti kaasa aitas. Lisaks igapäevasele õppe-treeningtööle oli tema vedada ka SK Altiuse tööd ja tegemised ning Pärnu kergejõustiku aastaraamatu koostamine ja toimetamine. Samuti oli Ando Palginõmm aastaid TV 10 olümpiastardi pikaaegne korraldaja Pärnumaal.

Jätka lugemist »

Pärnumaa maitsete aasta lipp lehvis Klaara-Manni Puhke- ja Seminarikeskuse õue kõrges lipumastis

Suur pildigalerii

Teisipäeval, 30. aprillil toimus Tori valla Randivälja külas asuvas Klaara-Manni Puhke- ja Seminarikeskuses Pärnumaa maitsete aasta tänuüritus, kus tehti tagasivaade 2018. aasta toidupiirkonna ettevõtmistele.

Pärnumaa maitsete aasta projektijuht Kadi Elmeste on vedanud 12 kuud maakonna maitsete aastat. Foto Urmas Saard

Pärnumaa maitsete aasta projektijuht Kadi Elmeste on vedanud 12 kuud maakonna maitsete aastat. Foto: Urmas Saard

Kutsetega üritusele oodati inimesi, kes olid möödunud aasta kestel ühel või teisel viisil Pärnumaa maitsete aasta hea kordaminekuga seotud. Erilist tähelepanu ja tänu pälvisid suuremad tegijad ning toetajad.

Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp tuli tänuüritusele suure kingituste korviga. Pärnumaa maitsete aasta projektijuht Kadi Elmeste tänas omalt poolt ministeeriumit. Tänukirja vastu võttes lausus Raudsepp, et kindlasti ei ole see lõpp, vaid millegi algus. Tegijatele oli  rõõm teada, et mullune maitsete aasta pani aluse mitmetele uutele algatustele ja maitsetele.

Jätka lugemist »