Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Padisel tähistatakse seiklusrikka päevaga Jüriöö ülestõusu 670. aastapäeva

tuleretkTänavu möödub 670 aastat Eesti vanema ajaloo ühest intrigeerivamast sündmusest, 23. aprillil 1343 alguse saanud Jüriöö ülestõusust, mille tagamaad on senini suures osas selgusetud.

Jüriöö ületõusu 670 aastapäeva tähistatakse Padisel 20. aprillil seiklusrikka päevaga, mis saab alguse kell 15 Padise kloostris. Näha ja kuulda võib erinevaid esinejaid (näiteks pisikest ühiskontserti kammerkoor Studium Vocalelt, Keila noorte segakoorilt La&Do ja Padise segakoorilt), vanade Lonkava Hundi Koja sõjameeste mälestusi jüriööst, saab kehakinnitust ja keelekastet, võib nautida Karjatse talu suus sulavaid küpsetisi ja elada kaasa laste võistlustele.

Lastele ja peredele toimub teatejooks ümber mõisatiigi, maastikumäng ja suurematele seiklusrännak “Tuleretk” 10- ja 25- kilomeetristel radadel. Rännakule minevad salgad koosnevad kolmest-neljast täisealisest osalejast. Järgmisse punkti saamiseks on vaja täita ülesanne uute koordinaatide saamiseks. Rajal on ka ohtlikud alad, kus liiguvad  “Saksa ordu” ehk vaenlase väed, kelle eest peavad võistlejad ennast varjama. Lastele, koolidele ja pealtvaatajatele on sündmusel osalemine tasuta.

Registreerimine, reeglid ja lisateave http://uus.partysafari.eu/tuleretk/

1343. aasta 23. aprillil süütasid harjulased ühel künkal oleva maja, mis pidi olema ülestõusu algussignaaliks. Jätka lugemist »

Tuleretk tähistab Jüriöö ülestõusu 670. aastapäeva

Jüriöö tuleretkTänavu möödub 670 aastat Eesti vanema ajaloo ühest intrigeerivamast sündmusest, 23. aprillil 1343 alguse saanud Jüriöö ülestõusust, mille tagamaad on senini suures osas selgusetud.

1343. aasta 23. aprillil süütasid harjulased ühel künkal oleva maja, mis pidi olema ülestõusu algussignaaliks. Et Harjumaal oli jüripäeva puhul tavaks põletada lõkkeid, on võimalik, et sakslased ei taibanud kohe, et alanud on eestlaste ülestõus. Ordumeistri kaplanile Bartholomeus Hoenekele omistatud nn Liivimaa noorema riimkroonika järgi rüüstasid eestlased Padise tsistertslaste kloostri ning tapsid sealsed mungad, samuti hulgaliselt saksa soost vasalle. Tõenäoliselt hävitati Harjumaal ka peaaegu kõik selleks ajaks sinna tekkinud mõisad, mida Sulev Vahtre arvates oli 21-31 ringis. Pääsenud sakslased pagesid Paide ja Tallinna linnamüüride taha. Kuivõrd kiiresti kogu Harjumaad haaranud ülestõus täpselt toimus, on jäänud ebaselgeks, kuid tõenäoliselt haarasid eestlased maa enda kätte paari päevaga.

Olenemata sellest, et eestlaste peavägi sai maikuus orduväe käest Sõjamäel tänu ordumeistri kavalale pettusele lüüa, hoiti maapiirkondade linnuseid veel aasta lõpuni enda valduses. Pärast mardipäeva saabusid orduvägedele Preisimaalt lisajõud ja ordumeister andis sõjaväele korralduse Harjumaal kõik vanad koos noortega maha tappa, mis ka täide olevat saadetud. Viimased talve hakul orduväe kätte langenud linnused olid Varbola Jaanilinn ja Lohu Jaanilinn. Pärast seda kirjeldati Harjumaad kui “tühja ja paljast maad”. Lääne-Eesti saari suudeti eestlaste valduses hoida pea kaks aastat kuni oldi ka seal lõpuks sunnitud suuremale jõule alla vanduma ja rahu sõlmima. Jätka lugemist »