Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2018
E T K N R L P
« okt    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Jõgeva vallavalitsus kingib poolesajale lastega perele vingugaasiandurid

Jälgides olukorda riigis ning kuuldes uudistest vingugaasi õnnetustest, tuli Jõgeva vallavalitsusel mõte kinkida abivajavatele peredele vingugaasiandurid.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Jõgeva abivallavanem Viktor Svjatõšev ja Jõgevamaa Päästeosakonna juhataja Jüri Alandi on vinguandurite kasutamist sageli koos arutanud. Foto: Vahur Kukk

„Saame olla majakas teistele omavalitsustele ja näidata, kuidas saab vallavalitsus panustada oma inimeste turvalisusesse,“ sõnas abivallavanem ja Jõgevamaa siseturvalisuse nõukogu esimees Viktor Svjatõšev.

”Jõgeva vallas saavad eelisjärjekorras vingugaasiandurid lastega pered, kes vajavad toimetulekus toetust. Hulgi tellides maksab vinguandur ligi 40 eurot, üksikult ostes on aga hind veelgi kõrgem. Kõik pered seda endale lubada ei saa. Tegutseme inimeste heaks ja kaitseks ning teeme omaltpoolt võimaliku, et ohte ennetada,“ lausus vallavanem Aare Olgo.

„Koostöös Päästeametiga on välja valitud sobivad vingugaasiandurid. Lihthankega soetatavad seadmed on kvaliteetsed, töökindlad ning kergesti paigaldatavad. Kingitavate vingugaasiandurite aku eluiga on kümme aastat. Inimestel pole tarvis muretseda, et anduril tuleb patareisid vahetada ning akut laadida. Vingugaasiandurid aitavad kodudesse paigutada Jõgeva päästekomando päästjad ning Palamuse vabatahtlikud pritsimehed.”

Alates 2018. aasta jaanuarist on vingugaasiandur kohustuslik paigaldada kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on sellisteks seadmeteks gaasil töötavad veesoojendid. Vingugaasiandur on kohustuslik gaasikütte olemasolul, kuigi mõistlik on andur paigaldada kõikidesse eluruumidesse, kus asub põlemisprotsessiga seotud seade, näiteks puuküttel toimiv ahi, kamin, pliit või gaasiboiler.

Jaan Lukas

Vigala valla eakate tervisepäev –
turvalisuse laiapõhjaline edendamine

Elmar Tekkel ja Endel Koorep Vigala eakate päeval. Foto: erakogu

Elmar Tekkel ja Endel Koorep Vigala eakate päeval. Foto: erakogu

Jaan Viska, Vigala vald

Üritus toimus Vana-Vigala rahvamajas, osavõtjad kogunes üle 40. Õppepäev näitas kohalikku huvi mitmete eluvaldkondade vastu. Pakutud teadmiste valik oli väga laialdane, tuletas meelde mitmeid eluks-toimetulekuks vajalikke tõekspidamisi, lisaks võimaldas uusi omandada. Kokkusaamine oli kogemuste vahetamine, sai vastanduda kogetule, et lihtsalt ei peaks valima numbrit 112.

Kõigepealt tervitas Vigala vallavanem P. Kärsna. Vigala püüab teha kõik valla turvalisemaks saamisel. Samas tuletas meelde, et on võimalik täita küsitlusankeeti 20. aprilliks. Ankeedis tuli märkida liitumissuund kas Märjamaa, Halinga või hoopis Kullamaa poole. (Kirjutaja märkus: tegelikult hiiliv haldusreform toimib aastaid, Märjamaa oma ujulaga ja kinoga omab mõjupiirkonda vähemalt 25 kilomeetri raadiuses.) Teisalt paluti ankeedis märkida 375 mõttelise euro kulutamist oma piirkonna arenguks.

Vana-Vigala ei olnud kokkusaamiskohaks juhuslikult. Juba viis aastat tagasi asutatud tuletõrjeselts jõudis nüüdseks juba endise metskonna garaaži ümber ehitamiseni, et luua tuletõrje depoo. Kasutusest väljas olnud hoone leidis uue rakenduse kogukonna turvalisuse tagamisel.

Jätka lugemist »

Tules hävib keskmiselt kaks kodu päevas

Tänavu on tulekahjudes oma elu jätnud juba 36 inimest, seda on kahe inimese võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Peamine tulekahjude põhjus on jätkuvalt hooletus. Sel aastal ligi pooled hukkusid just hooletu suitsetamise tagajärjel alguse saanud tulekahjudes. Keskmiselt hävib tules iga päev kaks kodu.

Põleng Pärnus Kuninga tänaval Foto Urmas Saard

Põleng Pärnus Kuninga tänaval. Foto: Urmas Saard

Suur hulk inimesi elab oma igapäevaelu tuleohuriskiga. Näeme, et küttekolded ja elektriseadmed ei ole korras, inimesed kasutavad hooletult lahtist tuld ja mis peamine – jätkuvalt puuduvad majapidamistest töökorras suitsuandurid. Kahjuks tõdeb  inimene, või halvimal juhul tema lähedased, et elupaik on tuleohtlik alles siis, kui päästjad tema kodu kustutavad.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul püüab Päästeamet olla inimeste jaoks olemas juba varem, kui tulekahju kustutamist vajab. „Meie eesmärk on aidata inimestel läbi erinevate teenuste tuleõnnetusi ära hoida, sest kui päästeauto juba välja sõidab, on õnnetus sündinud. Ka meie päästjad panustavad sellesse, et tuleõnnetusi vähendada ja püüavad elanike nõustamisega tuleohuriski vähendada . Päästeamet igale poole kahjuks ise ei jõua, selleks on väga oluline igaühe panus,“ lisas ta.

Jätka lugemist »

Homsest hakkab üle Eesti kehtima tuleohtlik aeg

Viimase nädala ajaga väga kiiresti kasvanud maastikupõlengute arv viitab sellele, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Päästeameti peadirektori käskkirjaga määratakse tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 20. märts 2015.

Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee.

Avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti võib uurida kohalikust omavalitsusest. Lõkke tegemisel nii metsas, maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei tohi jätta kunagi järelevalveta, vaid tuleb lasta lõpuni põleda, kustutada veega või summutada näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Tuletame meelde, et igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud ja karistatav.

Sel aastal on päästjad kustutanud juba 326 metsa- ja maastikutulekahju.

Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

Liina Reinsaar

Päästeamet

 

Selle kevade esimene kulupõleng

Eile pärastlõunal kustutasid päästjad Reiu jõe ääres Pärnumaa selle kevade esimese kulupõlengu. Reiu jõe ääres põles kulu ligikaudu 500 ruutmeetri ulatuses.

Pärnumaal on tegemist selle aasta esimese kulupõlenguga. Kulu põletamine on seadusega keelatud ja küttekoldevälise tule tegemise tuleohutusnõuete rikkumise eest võidakse süüdlast karistada kuni 800 eurose rahatrahviga..

„Varasemad aastad on näidanud, et kulust alguse saanud tulekahjude tagajärjel hävivad elumajad ja hukkuvad inimesed, seega ei kuulu kulu põletamine mingil moel ohutute kevadtööde hulka,“ sõnas Trink.

Päästekeskuse teatel peab samuti jälgima ohutusnõudeid lõkketegemisel ja enne lõkke süütamist tuleb uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte, tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või on määratletud, mida seal põletada tohib.

Lõkete tegemise, grillimise ja muude tuleohutusalaste küsimustega võib julgelt pöörduda päästeala infotelefoni 1524 poole.

Järva-Jaani päevakeskuses toimub tuleohutusalane koolitus

Neljapäeval, 21. märtsil 2013 algusega kell 12 toimub Järva-Jaani päevakeskuses (Lai tn 18) tuleohutusalane koolitus Päästeameti poolt.

Koolitus on tasuta ja oodatud on kõik huvilised, kes soovivad saada uusi teadmisi või täiendada oma olemasolevaid teadmisi!

Lisainfo: Ines Kurvits (tel 5349 4346)

Oska märgata tuleohtu oma kodus

Mullu sai Eestis tulekahjudes kannatada ligemale 1200 kodu. Enamasti sai põleng alguse katkisest ahjust välja lennanud sädemest, ülekoormatud elektrijuhtmetest või toas suitsetamisest.

Päästeamet soovib oma algatatud kampaaniaga «Kas ohtu näed?» juhtida tähelepanu levinumatele tulekahju tekkepõhjustele ja panna inimesi märkama ohte oma kodus.

«Enamik tulekahjusid on sellised, mida inimene ise saaks ära hoida, kui oleks kodus natukenegi tähelepanelikum ja tegutseks tuleohtlikku olukorda märgates kohe ega lükkaks probleemi lahendamist edasi,» kõneles päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints. «Oma kodu tuleohutuse eest vastutab iga peremees ise. Kui päästjad välja kutsutakse, on järelikult tulekahju tekkinud ja suur kahju juba sündinud,» lisas ta.

Ometi on selliseid, tihtipeale väga raskete tagajärgedega õnnetusi võimalik lihtsalt ära hoida, kui küttekollet regulaarselt hooldada ja lasta katkised kohad parandada; püüda elektrisüsteemi kasutada mõistlikult ning läita sigaret õues või loobuda suitsetamisest sootuks.

Kindlasti tuleb regulaarselt testida ka suitsuandurit, sest elusid päästab vaid töökorras suitsuandur.

Jõgeva Maavalitsus kutsub maakonna lapsi koos vanematega laste ohutus- ja turvalisuspäevale

Jõgeva Maavalitsus korraldab maakonna lastele ohutus- ja turvalisusepäeva „Oska ohutult!“. Ohutuspäev toimub 14. oktoobril algusega kell 11 Jõgeva Kultuurikeskuses.

Lapsi õpetab tulega ohutult ümber käima Nublu Päästeametist, esmaabist räägib ja näitab kasulikke näpunäiteid Pipi Punasest Ristist, Lõvi Leo juhendamisel aga saavad lapsed teada saabuva pimeda aja eel liiklusohutuse teadmisi ja helkuri kandmise vajalikkusest. Kraaksupesa mängutoa juhendajad õpetavad ja tutvustavad lastele liiklusmärke, mida saab lasta ka näole maalida. Päeva viivad läbi Jõgevamaa uued kangelased maakonna lasteraamatust Jõks sõpradega.

Kell 12 saavad kõik lapsed ja vanemad näha Jõgeva Linnateatri õpetlikku lavastust tuleohutusest. „Vahva pritsimees Kristjan Lible“, etenduses astuvad üles Eve Somelar ja Janek Varblas.

Üritus toimub Eesti Haigekassa projekti „Kodu- Ja vabaaja vigastuste vältimine Jõgevamaal“ vahenditest ja on osalejatele tasuta.

Ka jaanilaupäeval tohib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades

Laupäeval, 23. juunil on jaanilaupäev. Tuletame meelde, et looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Lõkke tegemisel ja grillimisel on soovitatav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse lõkkekohti, mille asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee. Erametsades paiknevad lõkkekohad on üles loetletud Erametsakeskuse kodulehel info all. Soovitatav on jälgida EMHI tuleohu kaarti.Lõkke tegemisel nii metsas, maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega, seejuures tuleks tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei tekiks kulupõlengut.
Eesti Metsaselts

Päästeamet kuulutas välja tuleohtliku aja

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel on Eestis alanud tuleohtlik aeg, seda kinnitab ka maastikupõlengute sagenemine.

Looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee. Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti uurida kohalikust omavalitsusest.
Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud.

Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

 

Vana mees pääses tulest eluga

Kolmapäeva õhtupoolikul Järvamaal Albu vallas puhkenud tulekahjus õnnestus päästjatel põlevast majast välja tuua 71-aastane mees.

Teade Albu vallas Järva-Madise külas asuva elumaja põlengust tuli häirekeskusele kell 16.38. Päästjate saabudes põles kahekordne kivimaja juba lahtise leegiga. Kustutustööde käigus toodi majast välja 71-aastane mees, kelle kiirabi toimetas haiglasse.

Põleng kustutati kella 21.07-ks. Süttimise põhjus on selgitamisel.

Valgamaal hukkus tules mees

Valgamaal Palupera vallas Hellenurme külas põles öösel lahtise leegiga saun, millest kustutustööde käigus leiti mehe surnukeha.

Teade põlengust tuli häirekeskusele teisipäeval kell 23.36. Päästjate saabudes põles plokkidest, puitvooderdisega saun juba lahtise leegiga. Põleng kustutati lõplikult kella veerand neljaks hommikul. Tulekahju põhjus on selgitamisel.

Simuna ootab taas kihelkonnapäevadele

Simuna rahvarõivaste mustrinäidised. Foto: Dokutaja, nagi.ee

Reedel-laupäeval, 27. ja 28. mail peetakse Lääne-Virumaal Simunas juba seitsmendat korda kihelkonnapäevi.

Päevad avatakse reedel kell 17 Simuna vabadusausamba juures. Tervitussõnadega astuvad üles Väike-Maarja, Laekvere ja Rakke vallavanemad.

Kell 17.30 saab Simuna kirikus kuulata tasuta kontserti “Hingemuusika”. Esinevad Pille Lill ja Läti rahvusooperi muusikutest koosnev puhkpillikvintett Ensemble Livonia. Kavas on Bach, Händel jt.

Kell 19 teevad Simuna päästekomando eest Järva-Jaani priitahtlikud pritsimehed etteaste “Ennetus eelkõige. Samuti saab näha välinäitus-etendust “Tuli lahti!” Etenduses demonstreeritakse endisaegset tulekustutamist nahkämbri, kustusluua, putkpritsi, hüdropuldi, käsipritsi, mootorpritsi ja autopritsiga. Soovijad saavad vahu sees hullata. Kohal on ennetustöö tuletõrjeauto Ennetuse Eedi.

Hilisõhtul on kavas retrokino.

Laupäeval jätkuvad kihelkonnapäevad Laekvere staadionil Kossuässa tänavakorvpallivõistlusega. Simuna rahvamajas saab vaadata nelja etendust: Simuna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi näitering esitab kaks Oskar Lutsu lavatükki – “Kalevi kojutulek” ja “Valimised”. Rakke noortekeskus tuleb lavale noortekomöödiaga “Mis valemiga?” ja Venevere näitering Kaido Liiva lavatükiga “Onu Alberto miljonid”.

Õhtu lõpeb kontserdiga Avanduse mõisas, kus kell 20 algab rahvamuusika- ja tantsusimman. Kell 20.45 suundutakse ühises rongkäigus mõisast Simuna rahvamajja tantsuõhtule ansambliga Energia.

Sann palli üten lihaga

Panni Malle ja palanu sann. Foto: Uma Leht

«Neli-viiskümmend killo lihakõist, kümme rummi puid, kreissaag – kõik läts´!» ohas´ Vahtsõliina valla Sutõ külä Palo talo pernaanõ Panni Malle (72) halõhõlõ maaha palanu savvusanna varõmidõ man. Timahava om vanal Võromaal palanu joba viis savvusanna.

 

Malle suidsut’ sannan lihha, nigu tä om tennü joba tuust aost pääle, ku 24aastadsõlt Palo tall’o mehele läts’. Malle es tii hindä meelest suidsutamisõ man midägi võlssi. «Eloaig olõ suidsutanu, ei olõ midägi juhtunu, a no näet!» ütel’ tä. «Käve, nigu kõgõ käüt, iks puid pääle pandman. Tuura lepä, mis naabrimiis tekk’, palliva viil ja ma kai, et ei panõ pääle. Lätsi rahuligult tarrõ tagasi ja… Vast kümme minotit käve är. Piä naabrimehele teno ütlemä: ma es kuulõ tarrõ toda paukmist (sanna eterniitkatus lahõs’ kuumusõ käen – UL), timä kuuldsõ ja tull’ kaema.»

Pästeammõdi jutu perrä läts’ Malle sannan lihast tsilkunu rasõv palama ja tuust sann tuld võtsõgi. Malle ja savvusanna-as’atundja Elleri Kalle arvasõ tõistõ.

«Tuud ma taha-i usku, et sannan lätt lihasuidsutamisõ aigu rasõv palama,» kõnõl’ Elleri Kalle. «Ku inemine õkvalt nii ull’ olõ-i, et liha keresse kotsilõ savvuma pand. Sõs om tuu nigu nimme sanna palamapandminõ. A lakkõ ei päse rasõv kuiki ja põrmandu pääl tä palama ei lää.» Jätka lugemist »

Martna valla mehed asutasid tuletõrjeühingu

Riiklikest päästekomandodest liiga kaugele jäävas Martna vallas Väike-Lähtrus alustasid tegevust vabatahtlikud päästjad, kes moodustasid mittetulundusühingu Vabatahtlikud Pritsumehed, kirjutab www.laanlane.ee

Martna vallavanema Tiiu Aaviku sõnul on vabatahtlike päästjate hulgas nii neid, kel on varasem päästjakogemus kui ka mehi, kes peavad alles esimese koolituse läbima. “Meestele oli tõsiseks ajendiks see, et neil on võimalik saada päästeauto. Tahet meestel on,” lausus Aavik. Ta tunnustas vabatahtlikke, sest mehed said oma jõududega paberimajanduse ning mittetulundusühingu loomisega hakkama.

Üks MTÜ eestvedajaist, praegu Väike-Lähtrus V&K Auto remonditöökojas töötav Argo Kliss ütles, et ühingus on tegevad 12–13 meest. Kolmel mehel on päästjakoolitus läbitud, kuid ülejäänud peavad käima kursustel, mis lähiajal Haapsalus toimuvad. Ka Kliss läheb kursustele, kuigi on mõned aastad tagasi päästjana töötanud. See kvalifikatsioon aga enam ei kehti. “Kui asi käima läheb, siis peab olema 24-tunnine valve, see on päästeameti nõue,” lausus ta. Jätka lugemist »

Kulupõletamine on keelatud aasta ringi

SA Erametsakeskus ja Päästeameti poolt korraldatava projekti Life+ FFPE käigus toimunud koosolekutel selgus, et pahatihti ei ole metsa- ja maaomanikud teadlikud, et kulu põletamine on keelatud aasta ringi.

SA Erametsakeskus (EMK) koordineeritava metsatulekahjude ennetamise projekti käigus toimunud koostöökohtumistel selgus, et paljud inimesed ei ole teadlikud tuleohutuse seaduse ja muude tuleohutust reguleerivate seaduste ja määruste sisust. EMK teeb sel aastal metsatulekahjude teemalist teavitustööd erinevate sihtgruppide seas kuues Eesti maakonnas.

Paneme inimestele südamele ja rõhutame, et kaitsmaks iseend, teisi ja oma vara ning loodust, on kulu põletamine keelatud aasta ringi. Kulupõletajatelt on Keskkonnainspektsioonil õigus nõuda hüvitist keskkonnakahju tekitamise eest. Lõkke tegemise nõuete rikkujat võib karistada kuni 800 euro suuruse rahatrahviga.

Päästeamet soovitab inimestel jälgida, et kõik prahipõletajad täidaks tuleohutusnõudeid ega seaks ohtu keskkonda ning naabrite vara.

Lisainfot tuleohutusnõuete kohta võite leida aadressilt www.rescue.ee ja lisainfot tuleennetusprojekti kohta www.eramets.ee/life. Life+ FFPE projekti toetab Euroopa Komisjon.

Lisainfo: SA Erametsakeskus projektispetsialist Pille Aasamets, tel 683 6066, e-post: pille.aasamets@eramets.ee

Regina Hansen, metsanduse kommunikatsioonijuht

Ligi pooled vanuritest ei tea tulekahju korral numbrit 112

Inimestest vanuses üle 65 aasta ainult 59% helistaks tulekahju korral numbrile 112, selgub Päästeameti tellimusel läbi viidud uuringust „Elanikkonna tuleohutusteadlikkuse seire 2009“.  Küsimusele „Millisele numbrile helistaksite tulekahju korral?“ vastas Eestis tervikuna 82% inimesi, et helistaks tulekahju korral numbrile 112.

Maakonniti on teadlikkus numbrist 112 kui tulekahjunumbrist küllalt erinev. Kui hiidlastest 90% teab, kuhu koheselt ja kiiresti helistada, siis Viljandimaa elanikest teadis õiget vastust kõigest 75%. Teistest maakondadest paremini on informeeritud ka Lääne-Virumaa, Jõgevamaa ja Järvamaa elanikud. Tulekahju korral võivad aga kiiresti abi kutsumisega kõige enam hätta jääda lisaks viljandlastele veel Valgamaa, Raplamaa, Tartumaa ja Võrumaa elanikud.

Mure inimeste teadlikkuse pärast ei ole sugugi asjatu. Alles käesoleval kevadel tuli ühest Lõuna-Eestis asetleidnud tulekahjust teatamise käigus ilmsiks, et vanainimene, kes tööstushoone põlengu algstaadiumis avastas, ei teadnud, kust abi kutsuda ja helistas info saamiseks oma tuttavale. Üsna palju väärtuslikke minuteid läks aga selle käigus kaotsi.

Möödunud aasta lõpus põles vanainimeste kodu maha, sest nad valisid  juba üle kümne aasta kasutuselt kadunud tuletõrjenumbrit. Need kaks näidet ei ole sugugi ainukesed juhused. Päästjatele tunnistatakse pärast tulekahju kustutamist ikka vahel, et koheselt ei tulnud õige number meelde ja seetõttu läks aega kaotsi.

Nimetatud uuringu tulemustest ei pea järeldama, et numbri 112 tuntus ongi nii madal. Lihtsalt inimestel on sagedamini vaja helistada tervise pärast ja nii seostataksegi seda numbrit rohkem kiirabi numbriga.  Kui 2009.a saatsid Häirekeskuse päästekorraldajad sündmuskohale abi kokku 260 877-l korral, siis 8% neist olid päästesündmused ja 92% tervisega seotud väljakutsed.

Eriti vähe teavad numbrit 112 tulekahju numbrina inimesed vanuses üle 65 aasta. Neist ainult 59% helistaks tulekahju korral sellele numbrile (2008. aastal 69%). Vanuses 41-64 inimesed teavad 112 tulekahju numbrina 79% (eelmisel aastal 81%). Seega unustavad kõige rohkem vanemad inimesed selle numbri seotuse tulekahjuga ja neile tuleb seda infot pidevalt meelde tuletada.

Häirekeskus palub rääkida 112st vanuritele

Häirekeskus palub inimestel teha üks väike heategu: minna külla üksi elavale tuttavale vanainimesele ja rääkida numbrist 112 kui hädaabinumbrist, kust saab abi igasuguse mure korral. Olgu selleks haigus, tulekahju või kahtlase eseme, mida võib pommiks pidada, leidmine. Või on mõni suur loom sattunud olukorda , kus ta ise end aidata ei suuda.  Veelgi parem, kui saab numbri kuhugi nähtavale kohale üles riputada ja seda koos korralikult läbi mõeldud teejuhatuse kirjeldusega.

Teejuhatus on juba seepärast vaja üles kirjutada, et kiiret abi vajavates olukordades mäletavad eriti vanainimesed ikka neid asju, mis juhtusid kunagi ammu, siis kui nemad veel noored olid. Nii võibki juhtuda, et teejuhatuses kasutavad vanad inimesed teetähistena selliseid hooneid, mis juba ammu maha lammutatud. Samuti võivad hooned aja jooksul saada hoopis uue tähenduse. Näiteks kunagine meierei võib olla juba muudetud kaupluseks või kauplusest saanud elumaja. Vanainimesed aga seda kriitilistes olukordades ei mäleta ja kaovadki eriti väärtuslikud sekundid teejuhatuse meeldetuletamisele.

Edvi Freiberg,
häirekeskuse kommunikatsioonijuht

Foto: Alexandr Kanykin