Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Kevad lipsab käest, pool maid juba läbi.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
 Kõiki huvilisi oodatakse maailma toiduga varustamise poliitika konverentsile ” Kes peaks toitma maailma?” . Konverents toimub 14. mail Tallinnas Meriton Grand Conference & SPA konverentsikeskuses.
Juba Eesti vanarahvas teadis rääkida, et leib on vanem kui meie ja et toit on elujõulisuse alus. Kutsume Sind üheskoos arutlema päevakajalisel teemal toit kui inimõigus ja Eesti võimalused aidata tagada inimväärne elu tervele ilmale. Selgitame välja, kui hästi on maailmas tagatud inimestele toit kui üks põhiõigus. Avakõneleja Marikki Stocchetti Soome Välispoliitika Instituudist selgitab oma värske uurimuse põhjal kuidas arengukoostöö ja kaubanduspoliitikad saavad aidata inimesi toiduga kindlustada. Globaalset perspektiivi lisab Nicaragua suursaadik Eestis, T.E. Dr. Ricardo José Alvarado Noguera.
Kliimamuutused muudavad rohkem kui üksnes temperatuure. Patrick Worms maailma agrometsanduse keskusest räägib, kuidas mõjutavad kliimamuutused toiduga varustatust ning pakub lahenduseks välja puude kasutamise põllumajanduses. Erasektori olulisest rollist saame aimu uuendusliku Eesti idufirma Vital Fields näitel, mis pakub talunikele põllu-põhist ilmateadet.
Lisaks saavad sõna mitmed eksperdid Eestist ja välismaalt, kellega publikulgi avaneb võimalus dialoogi astuda.
Köögikomando pöördus Kohtla-Nõmmelt pärit Rakvere teatri juhi Üllar Saaremäe poole, kes kehastab juba sel suvel Rakvere linnuses Taani printsi Hamletit, kes vaevab oma pead igavesti raskete küsimustega. Aga lihtne ja toitev roog – nagu iiri pada – kosutab ka kõige paadunumat eksistentsialisti.
Koka- ja teatrikunst – kas nende vahel leiab ka ühise nimetaja? Mis on nende side ja suhe? Jätka lugemist »
Eesti toidutootmis- ja kaubandusettevõtetel on piisavalt suured toiduvarud, et Eesti elanikele jätkuks täiendava tootmiseta toitu kuueks-seitsmeks nädalaks, selgus täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud uuringust “Eluks vajalike toiduainete tootmine ja kaubandus hädaolukorras”.
“Uuringu tulemused kinnitavad, et Eesti saaks ka väga raskes olukorras oma elanike toitmisega hakkama,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Toiduainete osas on ettevõtete olemasolevad laovarud piisavalt suured, et ilma täiendava tootmiseta jätkuks toitu kuueks-seitsmeks nädalaks, lisaks elanike endi ja riiklikud toiduvarud. Tavapäraselt toodavad uuringus osalenud ettevõtted kuni kaks korda rohkem päevasest minimaalsest toiduainete vajadusest.
Riskikohtadena näevad ettevõtted elektri ja kütuse kättesaadavuse tagamist. “Näiteks katkestavad kuni seitsmepäevase elektrikatkestuse ajal tegevuse kuni 43% kaubandusettevõtetest ja kuni 55% tootmisettevõtetest. Kütust jätkuks kolmandikul kaupmeestest ja pooltel tootjatel viieks kuni kaheksaks päevaks – tankimisvõimaluse puudumisel võib tekkida probleeme toidu transportimisega,” rääkis Eesti Uuringukeskus OÜ projektijuht Jon Ender. Jätka lugemist »
 Kui Tartus või Pärnus, rääkimata Tallinnast on avatud juba mitmeid õdusaid omanäoliseid kohvikuid nagu Anna Edasi, Supelsaksad, või Nop, siis Põlvas on see nišš veel täitmata. Põlvas avab esimene kodukohvik uksed 27. aprillil kell 13.00.
Kaks aastat tegutsenud Põlva talupoe tütarlapsed otsutasid selle tühimiku täita ning tulemusena avatakse laupäeva lõuna paiku isevärki toidukoht. Kohvik asub talupoe ruumides ning peale meeliülendavaid saialõhnu, mis hiilivad avatud pagarikojast ka kohviku ja poe poole peale, pakutakse kergemat sooja sööki, põnevaid salateid ning igapäevaselt on valikus ka paar suppi ja praadi.
Kodukohvik on mõeldud lastega peredele, sooja lõunasööki soovivale inimesele, kohvi ja koogi nautlejale, pisematele seltskondadele. Samuti on võimalik vastavatavast kohvikust tellida toitlustust, kas ainult toitude valmistamise näol või peoteenindusena. Rääkimata tortidest, kookidest ja kringlitest.
Põlvas raudteejaama vastas asuv talupood on silma paistnud mitmete huvitavate sündmustega nagu porgandite söömise maailmarekord või kohvikule sisekujundaja otsimine, tasuks 50 aastat tasuta kohvi ja kooki. Ka kodukohvik liidetakse oma tegemistega sellesse mõnusasse melusse ning kuna erinevaid tegevusi on piisavalt rohkesti, et kõik enam talupoe nime alla ei mahu, siis toimuvad ka ristsed, kus kogu sülemile antakse uus nimi Tillu. Jätka lugemist »
 Kuulates majandusekspertide hinnanguid Eesti majanduse olukorrale ja väljavaadetele, siis võib küll öelda, et eestlane olla on uhke ja hää! Oleme targalt talitanud ja tänu eelkõige säästlikkusele on eesti ettevõtlus taas tõusulainele jõudmas. Tundub, et säästmistel on ka piir saamas, mille tõestuseks tarbimine siseturul on tublisti kasvanud ja palgad jälle tõusevad.
Mis seal siis ikka – katsume meiegi Mulgi messi, teie abiga muidugi, tõusulainele viia ja täidame Viljandi kesklinna hea ja paremaga.
Mulgi mess toimub Viljandi hansapäevade südames – Vabaduse platsil ja selle ümbruses. Viljandi vanalinna tänavatel näeb nendel päevadel kaubitsemas käsitöömeistreid ja toiduvalmistajaid. Messile on oodatud oma tooteid – teenuseid pakkuma kõikide eluvaldkondade esindajaid, arvestama peab välitingimustega.
NB! Külastajatele on sissepääs messile tasuta!
Osavõtutaotluse leiad siit http://www.mulgimess.ee/registreeru/
Infotelefon: 50 22 690 (Tõnu Kaasik)
Kirjad palun saata aadressil: Kaalu 4, 71012, Viljandi.
Elektronkirjad: mulgimess@mulgimess.ee
Kohtumiseni Mulgi Messil 8. ja 9. juunil Viljandis!
Raplas avas reedel uksed tervislikku toitumiskultuuri propageeriv söögi- ja vaba aja veetmise koht Roheline Ait.
Paar minutit enne kahtteist ehk väljakuulutatud avamise aega põlesid Rohelise Aida ukse ees kutsuvalt suured küünlad, kuid sees käisid veel viimased kiired ettevalmistused. Korda oli vaja seada menüü puidust kaaned.
Esimesed külastajad saabusid mõni hetk pärast avamist ning järgmisedki ei lasknud end kaua oodata
Rohelise Aida omaniku ja peakoka Pekka-Paavo Kesküla sõnul seisab pidulik avamine siiski alles ees. See võib aset leida umbes kuu aja pärast, kui ilm on soojenenud ja on võimalik kasutada õues asuvat terrassi. Siis plaanivad nad kutsuda ka esinejaid ja pakkuda muud meelelahutust.
Munapühade ajal on paslik meelde tuletada, kuidas keeta mune. Näpunäiteid muna keetmiseks jagab Tallegg oma kodulehel.
Aseta munad õrnalt tühja keedunõusse. Kata munad umbes 2,5 cm kõrguselt veega. Soola lisades on mune hiljem kergem koorida. Kui lisate keeduveele äädikat või soola, siis munavalge valgud hüübivad kiiremini ning keetmisel tekkivad praod “kleepuvad” kiiresti kinni.Keetmise aeg sõltub sellest, millist tulemust ootate. Alltoodult annab Tallegg mõned soovitused, millega katsetada, kuid tegelik keetmise aeg sõltub munade suurusest, keedetavate munade hulgast, munade temperatuurist, millega nad keedunõusse pandi ning keetmisvee temperatuurist.
 “Pehmed” ehk vedelad munad - keeda 3-5 minutit, munavalge munakoore alt kergelt hüübinud, sisemine munavalge piimjas; munakollane on vedel.
Parim serveerida munatopsis: aseta muna laiem ots allapoole, lõika peenem ots noaga pealt ära ning söö lusikaga.
Poolvalmis munad - kõvaks keedetud ja “pehmete” munade vahepealne variant. Keedetakse 5-6 minutit, mis annab pooleldi vedela munakollase ning piisavalt tugeva munavalge, et muna koorida saaks.
 “Kõvad” munad - Keeda 10-15 minutit; 10 minutit keetes saavutab tumeda kollase pisut pastase konsistentsiga rebu; 15 minutit keetes on munakollane värvuselt helekollane, konsistentsilt tugev ja kuiv.
Üks kõvade munade valmistamise tehnika veel: Aseta munad 1 kihiliselt potti ning kata veega (~2,5 cm üle munade. Kui vesi saavutab keemistemperatuuri, eemalda nõu tulelt ning kata kaanega. Hoia suuri mune (L) vees 17 minutit ning Hiidmune (XL) 20 minutit. Peale aja möödumist vala vesi keedunõust välja, jahuta munad ja serveeri. Jätka lugemist »
Täna, 12. märtsil sai avalöögi arengukoostöö projekt “Toiduohutusreeglite rakendamine Gruusia ettevõtetes”, mille raames koolitavad Eesti spetsialistid Gruusia ettevõtjaid toiduohutussüsteemide alal.
Põllumajandusministeeriumi välissuhete ja arenduse asekantsler Olavi Petron ütles täna Gruusia Toiduohutusametis toimunud avaüritusel, et toiduohutuse tagamisest on suur kasu kaubandusele. “Rahvusvaheliste standardite järgimine aitab nii Eesti ja Gruusia kui ka kogu regiooni kaubavahetust elavdada ning tagab tarbijate ohutuse,” rääkis Petron.
Projekti raames valitakse välja kaks-kolm pilootettevõtet Gruusias, keda 2013. aasta jooksul nõustatakse ohtude identifitseerimiseks mõeldud enesekontrollisüsteemi HACCP plaani koostamisel. Nõustamiste käigus koolitatakse välja ka kohalik ekspert, kes projekti lõppemise järel jätkab ettevõtjate toiduohutuse alast nõustamist Gruusias. Sügisel tulevad projektis osalejad õppereisile Eestisse, kus neile tutvutakse siinsetes ettevõtetes kasutatud lahendusi toiduohutusnõuete täitmisel.
Koostööprojekt kestab 2013. aasta lõpuni ja see läheb maksma ligi 50 000 eurot.
Täna pärastlõunal kohtub välissuhete ja arenduse asekantsler Olavi Petron Gruusia Põllumajandusministeeriumi aseminister Ilia Kvitaishviliga, et arutada põllumajanduskoostööd kahe riigi vahel.
Märtsi keskel oma 3. sünnipäeva pidav Eesti Toidupank tähistab seda sündmust toidukogumispäevadega 9. ja 10. märtsil Prisma Peremarketites ning viies muu jaeketi kaupluses.
Toidukaupa saab algaval nädalavahetusel toidupanga jaoks osta ja annetada kõigis Prisma kauplustes Tallinnas, Tartus ja Narvas kell 12-18. Linnades, kus Prismat pole, on kampaaniaga ühinenud mitmed muud kauplused teistest poekettidest.
Kauplused, kus toidukogumispäevad toimuvad, on Tallinnas Kristiine Prisma, Sikupilli Prisma, Mustamäe Prisma, Lasnamäe Prisma ja Rocca al Mare Prisma. Narvas Narva prisma, Tartus Sõbra Prisma ning Annelinna Prisma. Pärnus on kampaaniaga ühinenud Pärnu Suurejõe Selver ja Pärnu Ülejõe Selver. Järvamaal löövad kaasa Paide Maksimarket ja Türi Konsum. Viljandis toimuvad toidukogumispäevad Viljandi Maksimarketis ning samuti Viljandi Turu Konsumis, kusjuures viimases võtavad kohaliku toidupanga vabatahtlikud kaupa vastu veidi lühemat aega kui mujal, st turu avatud olemise ajal. Jätka lugemist »
 Kilu. Kui tahta eelistada menüüs kohalikku ja hea toiteväärtusega kala, siis on kasulik ennast kurssi viia lisaks kala välimusele ka sisuliste omadustega, näiteks sellega, mida kalaliha õigupoolest sisaldab. Võrreldes loomsete toiduainetega (veiseliha, sealiha) või näiteks piimatoodetest juustuga, on kalas keskmiselt ligi kolm ja pool korda vähem kaloreid. “Eesti traditsioonilised püütavad kalaliigid kilu ja räim on toitaineliste omaduste poolest kalade lipulaevad! Kilus on valku peaaegu samapalju kui lõhes, samas sisaldab kilu eriti väärtuslikke polüküllastamata rasvhappeid – omega-3 ja omega-6 – ligi kaks korda rohkem kui lõhe,” kirjutab põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Kristi Ilves täna Maablogis.
|
Ehe ja mahe lugemine
|
