Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2018
E T K N R L P
« juuni    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Kalakohvikud ja tasuta kontserdid vallutavad Hiiumaa

Juba sel reedel, 6. juulil toimub Hiiumaal Rannapaargus suur Kalurite Päev – sündmus on seda erilisem, et nii palju värske meresaagiga kohvikuid pole tihti korraga Hiiumaal avatud. Lisaks tulevad saarele tasuta kontserti andma nii legendaarne Singer Vinger kui ka Terminaator.

Vladislav Koržetsi juhtimisel selgub Eesti 2018. aasta suve parim kalatoit Foto Urmas Saard

Vladislav Koržetsi juhtimisel selgub Eesti 2018. aasta suve parim kalatoit. Foto: Urmas Saard

Kalurite Päeva eesmärk on tunnustada Eesti ja ennekõike Hiiumaa kalureid, kelle püütud saak on eestlaste toidulaual olnud aastasadu hinnatud.

“Kuna inimesed pööravad järjest enam tähelepanu tervislikule toitumisele, siis jõuab ka kala aina enam toiduvalikusse. Kala on kergesti seeditav, vähese kalorisisaldusega mineraalainete- ja valgurohke toit,” sõnas AS Hiiu Kaluri juhatuse liige Urmas Reimann, kelle sõnul eelistavad eestlased kindlasti võimalusel just kodumaist kala. “Eestlased on truud traditsioonilisele kalatoidule – nt praetud räim ja kilu on igas Eesti regioonis au sees ning nende tarbimine ei sõltu isegi mitte hooajast,” selgitas Reimann.

Hiiu Kaluri juhatuse liige rõhutas, et eestlaste kalalembust näitab kasvõi see, et suvistel kalatoitudele pühendatud ning kalurikultuuri edendavatel sündmustel käib järjest enam inimesi. “Juuli alguses Hiiumaal toimuvad kalurite päevad on aasta-aastalt suuremaks kasvanud, sest on teada, et seal on väljas vaid kohalikud kalatoitude pakkujad,” rõhutas Reimann.

Jätka lugemist »

Kraamipoed ja kohvikud kutsusid Sindi hoovimüügi päevale

Traditsiooniks muutuv Sindi hoovimüügi päev algas samuti traditsiooniks saava kepikõnni stardiga, kuigi erakordselt väikese hulgakesega, mis pole kaugeltki võrreldav varajasemate sarnaste sportlike ettevõtmistega.

Kuked hõikavad järgmisele Sindi hoovimüügi päevale ja Ringi tänava portselani poodi Foto Urmas Saard

Kuked hõikavad järgmisele Sindi hoovimüügi päevale ja Ringi tänava portselani poodi. Foto: Urmas Saard

Mart palus punase telgi kokku rullida ja lubas selle töö ja hea kauba eest vääriliselt tasuda.

Presidendi kella seierid lähenesid laupäeva hommikul kümnele, kui esimesed kaks osalejat kohtusid Sindi raekoja ees. Mina ilmusin ratast pedaalides lagedale hoone nurga tagant ja samal ajal roolis Tori valla tervise ja sporditöö spetsialist Agris Juhkov oma auto samuti raekoja juurde. Olime esimesed. Mõne aja pärast liitus meiega veel kaks sportlikku olekuga naist, kelle arvates kepid pigem segavad kui abistavad liikumist. Siis vuras kohale valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe, kes teatas kahe keppidega osaleja kohesest saabumisest. Juhkov tutvustas linnakaardil peatuspunktide asukohti ja ühiselt asuti otsima lühima teekonna läbimise võimalusi. Olenevalt orienteerumise oskusest võis raja pikkus jääda nii umbes 17 kuni 21 kilomeetri vahemikku. Usu siis veel arvamust Sindist kui väikelinnast. Sedakorda keppide laenutamist ei toimunud ja ega polnudki kellegile laenutada. Kõnnieelsed soojendusharjutusedki jäid sooritamata ja kepikõnniks vajalikud teadmised jagamata.

Jätka lugemist »

Kaur Kasemaa: seda toitu pole kindlasti paljud proovinud

Eelseisval Sindi hoovimüügi päeval avatakse lisaks kraamikaubandusele seitse ühepäeva kohvikut, neist tuntuim on vast Sindi Avatud Noortekekuse kokandusringi Sinklased välikohvik Merekarp.

dav

Marek Sild, Siim Kaspar Kollamaa ja Kaur Kasemaa. Foto: Urmas Saard

Üllatusena on menüüs merekarbid, mida serveeritakse kooreses kastmes

Laupäeval, 16. juunil avavad Sinklased Sindi noortekeskuse hoone ees oma kohviku, mida on tänavu kevadel nähtud juba Sindi mailaadal ja suvepeol. Väljapool Sindit isegi rohkem: Pärnu Keskuse ees Kevad Battles 2018 üritusel, Vändra skatepargi avamisel ja koguni maakonna piirest kaugemalgi,Tõrva perepäeval.

Kaur Kasemaa, üks kokandusringis õppijatest, rääkis laupäevale kavandatud roogadest lähemalt. „Üllatusena on menüüs merekarbid, mida serveeritakse kooreses kastmes. Seda toitu pole kindlasti paljud proovinud, aga lubame, et see on väga maitsev. Kanatiivad paneerime ja friteerime kohapeal. Eriti värske ja tervislik valik on smuuti. Jääjooki on kindlasti kõik harjunud saama keemiliste mahladega, aga meie jääjook valmib kodusest mahlast. Kindlasti parim valik kuumal suve päeval ja prae kõrvale saab jääjoogi tasuta. Kellele ei meeldiks suhkruvatt? Meie suhkruvatt aga tehakse ilma värvaineteta.” Kauri sõnul kokkavad sedakorda lisaks temale endale Mayken Haava ja Karl Hussar.

Jätka lugemist »

Suur pildigalerii: Grillfesti pärastlõuna kuni hilise õhtuni

Tänasega lõpeb Pärnu Vallikääru aasal 18. Grillfest, mis võttis enda alla 30 000 ruutmeetri suuruse ala ja võimaldas müügikohti umbes 300 toidupakkujale.

Arno Uutma, 21-kordne Eesti meister kabes, festivalil kabesimultaani andmas Foto Urmas Saard

Arno Uutma, 21-kordne Eesti meister kabes, festivalil kabesimultaani andmas. Foto: Urmas Saard

oksjon tõi pisut lisatulu Pärnu naistevarjupaiga vajaduste tarbeks

Sotsiaaldemokraadid annetasid kogu müügitulu Vähihaigete laste vanemate liidule.

Arno Uutma, 21-kordne Eesti meister kabes, pidas festivalil kabesimultaani.

Vallikraavis peatuvate uhkete kaatrite lähedal küpsetas Vladislav Koržets ümarmudilaid, mis lõppesid suhteliselt varakult ära. Hiljaks jäänud võisid üksnes lugeda silti, mis teatas Vladislavi kalale minekust.

Rakvere lihakombinaadi meisterküpsetaja Tarmo Märsi heategevuslik barbeque-sea oksjon tõi pisut lisatulu Pärnu naistevarjupaiga vajaduste tarbeks.

Toimus Eesti Tervisemess – Liikuma ja MySnack esitlus: Grillfest Bikini Fitness 2018 välja selgitamine.

Jätka lugemist »

Pärnu Grillfest algas taas luuleliselt ja söögipalvega

Pärnu jutuvestja ja luulelembeline Jaak Känd tegi paar aastat tagasi Grillefestivali laulu, mida ka mitmel korral ette lugenud ja nii ka eile enne EELK Pärnumaa praost Tõnu Taremaa söögipalvet.

Jaak Känd Foto Urmas Saard

Jaak Känd. Foto: Urmas Saard

Inimesi kokku tulnud igast ilmakaarest:
Pärnust, Tallinnast ja Võrust, Virumaalt ja Saarest.
Mitu päeva kestab pidu Pärnu Vallikäärus.
Kõigil sigadel on süda ammu saapasääres.

Inimesi kokku tulnud paksemaid ja kõhnu -
Vallikäärust uhkab ninna imelisi lõhnu.
Eestlane on armastanud ikka hüva sööki -
sigaprael ja küpsekalal alati on lööki.
Lapsedki on ühes võetud seda lusti kaema:
viinerid ja pannikoogid ajavad neid naerma,
kutsuvad neid igal ajal söögilaua ligi.
Hoopis vähem meele järgi angerjas ja ribi.
Öelge mulle, mida teha kaalujälgijatel?
Grillipeol on nende tarvis mahetoidu katel.
Rukkolat ja kamajooki, hapukurki, tilli,
nii ei lähe veganitel nägu enam krilli.
Enamasti ahju juurde lastakse vaid mehi -
raske töö on küpsetada sõbra lihakehi.
Tänagi siin selgeks saame aasal Vallikäärus,
kes on etem grillimeister – Andres või siis Pearu.

Jätka lugemist »

Grillfest on Pärnus kaheksandat korda

Täna käib Pärnu vallikraavi tagusel aasal vilgas ettevalmistav tegevus homme algavaks Hea toidu festivaliks, mis toimub kahel päeval.

Auris Rätsep Foto Urmas Saard

Auris Rätsep. Foto: Urmas Saard

Grillfesti korraldaja Auris Rätsep ütles, et tänavune Grillfest toimub 18. korda. Mitu korda neist Pärnus on toimunud? Sellele küsimusele vastamiseks pidi ta natuke nuputama. Arvas, et kuus viimast aastat on Pärnus järjestikku grillitud ja pidutsetud. Mingi aeg oli vahet ja veel varem veel paaril korral. Kahe aasta pärast tahab Rätsep juba suuremat juubelit pidada, aga see ei tähenda toidumüügi kohtade arvu suurendamist. Tänavu on toidumüügiks eraldatud 300 kohta ja sellega on korraldaja sõnul Pärnus lagi käes, sest rohkem kohti aasale tekitada pole võimalik. Rätsep meenutas, et alustades oli osalejaid kolm korda vähem.

Rätsep ütles, et selle aasta Grillfestil on kohal ka „Eesti otsib superstaari“ tänavune võitja Uudo Sepp ja teised finalistid – Sissi Nylia Benita, Merilin Mälk, Anette Maria Rennit, Hele-Mai Mängel, Jennifer Marisse Cohen.

Lisaks saab Grillfest nüüd veel kolmandagi lava ehk raadiolava, mille nimepartneriteks on Star FM ja Power Hit Radio.

Jätka lugemist »

Rahvameditsiinis nimetatakse võilille elueliksiiriks

Eilsele ja tänasele päevale kavandatud Võilillefestival toimub Pärnumaal Kihlepa Neitsiraba Külastuskeskuses kaheksandat korda, et paljude aastate pingutusena kasvatada tublisti eestlaste “umbrohu-söömise-lembust”.

Kihlepa Võilillefestival Foto Urmas Saard

Kihlepa Võilillefestival. Foto: Urmas Saard

Mitmeid vägevaid jooke võis kohapeal pruukida, aga ka puruna kaasa osta

Päris hulk aastaid üha enam terves riigis tuntust kogunud Kihlepa külamaja ümbrus andis külastajale märku olulisest muutusest, sest kõik pole enam jäänud endiseks. Selgus, et vanade ja ohtlike puude maha võtmisega on Eassalu-Neitsi Külaseltsi hallatav Kihlepa külamaja ümbrus võtnud täiesti uue väljanägemise. Ühe kännu otsas seisis pikka kasvu habemik, kes songleeris kergete kurikatega ja korraldas valjuhäälsete korraldustega parkimist. Suured pilliroost nukud teatasid saabunutele, et asutakse õiges kohas ja kõik on oodatud Võilillefestivalile. Külamaja seinale riputatud valge lina ja õuel lehvivad lipud meenutasid, et tänavu kuulutati maitseaasta maakonnaks Pärnumaa.

Jätka lugemist »

RäimeFestil osteti värsket rahvuskala ja imetleti Kihnu Virvet

Seitse päeva tagasi Tahkuranna golfikeskuses suure pidulikkusega avatud Pärnumaa maitsete aasta jõudis Lao sadamas toimuvale traditsioonilisele Eesti rahvuskalale pühendatud RäimeWestile, mida uudistasid sajad silmapaarid.

RäimeFestil avatud Tõstamaa kooli noorte poolt loodud pop-up mõisa kohvik Foto Urmas Saard

RäimeFestil avatud Tõstamaa kooli noorte poolt loodud pop-up mõisa kohvik. Foto: Urmas Saard

Suuresti olid esindatud saared: Hiiumaa, Muhu, Saaremaa, muidugi ka Kihnu. Samuti võis tänaste kauplejate hulgas märgata inimesi Peipsi veerelt ja Tartu kandist, enesest mõistetavalt Tõstamaalt, kus festival aset leidis.

MTÜ Eesti Maaturism tegevjuht Raili Mengel ütles, et juba kolmandat aastat on RäimeFestil avatud Tõstamaa kooli noorte poolt loodud pop-up mõisa kohvik. „Miks just Tõstamaa kooli poolt? Sellepärast, et MTÜ Eesti Maaturism korraldab Tõstamaa koolis maaturismi õpet ja me soovime alati anda noortele ellu kaasa praktilisi kogemusi. Talve jooksul kogume natuke rohkem teoreetilisi teadmisi ja kevadeti RäimeFesti ajal näitame juba, mida oleme õppinud,“ rääkis Mengel. Kuna on Pärnumaa maitsete aasta, siis kaasati ka Liivi Lahe Kalanduskogu tegevjuht Esta Tamm. Tema juhendamisel õpivad noored kuidas Pärnumaa maitseid parimal viisil pakkuda. „Tänagi on meil koduleival Annika poolt esimest korda elus tehtud räimerullid. Alati valmistatakse Tõstamaa kuulsat keeksi, väga maitsev on kodusaial tehtud vimmaäkine. Kõik-kõik on kodukootud ja südamega tehtud eestimaised maitsed,“ selgitas Mengel.

Jätka lugemist »

Tarmo Tamm: pole kunagi varem nõnda maitsvat umbrohtu söönud

Männimetsa ja liivaranna veerel laiuva Tahkuranna golfikeskuse restoranis Eagle avatud Pärnumaa maitsete aasta algas raba- ja rannarahva õhtusöögiga, mis võimaldas maitsta ning hinnata väga põnevaid just sellele maakonnale omaseid kohapeal kasvatatud roogasid.

Maaeluminister Tarmo Tamm on andnud poolteisemeetrise kahvli terveks aastaks tarvitada Pärnumaa maitsete aasta 13-liikmelisele naiskonnale ja nende juhile Kadi Elmestele Foto Urmas Saard

Maaeluminister Tarmo Tamm on andnud poolteisemeetrise kahvli terveks aastaks tarvitada Pärnumaa maitsete aasta 13-liikmelisele naiskonnale ja nende juhile Kadi Elmestele. Foto: Urmas Saard

Hea toit valmib lihtsast, puhtast ja tervislikust toormest

Samal ajal kui Pärnumaa maitsete aasta projektijuht Kadi Elmeste tegi oma toimekate toimkonna inimestega restorani teisel korrusel veel viimaseid ettevalmistusi enne külaliste saabumist, jalutas Kihnu seelikut kandev Jana Ruubel korvikesega ringi ja kostitas vilkaid tegutsejaid maitsvate pirukatega. Jana on 2014. aastal ilmunud raamatu „Armastusega Kihnust, uut ja vana saareköögist“ autor. Suuremaa rahvale on ammust aega teada-tuntud Kihnu sai, leib, räimerullid ja lihapirukad. Kihnu naine usub, et hea toit valmib lihtsast, puhtast ja tervislikust toormest.

Tublisti enam kui sajale kutsutud külalisele oli 4. maile kavandatud viie tunni pikkune maitseelamuste õhtu mitte üksnes meeldiv ajaviide vaid ka rohkete teadmiste ammutamise õppepäev. Saabujad maitsesid Eesti peakokkade ühenduse presidendi Rudolf Visnapuu serveeritud roogasid. Paljud oma valdkondade asjatundjad andsid häid selgitusi ja külastajad omapoolseid hinnanguid.

Jätka lugemist »

Teeme Ära talgupäevaks on kirjas juba üle 12 000 osaleja

Teeme Ära talgupäeva kodulehele on praeguseks kirja pandud juba üle 1500 talgu, mille hulgast saab igaüks valida osalemiseks endale sobiva talgupaiga.

Liivi pirukas, mille valmistas tänavuse Teeme Ära talgukevade väljakuulutamise sündmuseks Ljudmila Ruukel Soomaalt

Liivi pirukas, mille valmistas tänavuse Teeme Ära talgukevade väljakuulutamise sündmuseks Ljudmila Ruukel Soomaalt

Kuigi talguliste registreerumine kogub alles hoogu, on üle 12 000 inimese end juba kirja pannud. Talgupäeva meeskond kutsub kõiki eestimaalasi ennast osalejana registreerima aadressil www.teemeara.ee, et 5. mail peetaval ühisel talgupäeval teha oma kingitus Eestile. Talgujuhte innustame tänavu pakkuma põnevaid talgutoite eri rahvusköökidest, talgulaua katmise hõlbustamiseks saavad soovijad 25-eurose kinkekaardi.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür ütles, et tänavuse talgupäeva fookusteemad on hästi vastu võetud. “Esmane tagasiside näitab, et üleskutse kaunistada Eesti oma kodukihelkonna värvidega ning rikastada talgulauda põnevate maitsetega erinevatest rahvusköökidest kõnetab inimesi kõikjal,” rääkis Tüür. “Praeguseks registreeritud talgud ning kirja pandud erilised retseptid väljendavad üht sügavat tõdemust – enamik eestimaalasi on südames erakordselt hoolivad oma kaaslaste ja elukeskkonna suhtes. Me kõik võiksime rohkem teadvustada, milline õnn on elada koos selliste inimestega ja nii rikka ning mitmekülgse kultuuripärandiga riigis.”

Jätka lugemist »

Eesti kalatoodetele avanes Montenegro turg

Veterinaar- ja Toiduamet kooskõlastas Montenegro toiduohutuse-, veterinaar- ja fütosanitaaradministratsiooniga ekspordisertifikaadi, mille tulemusena saavad Eesti ettevõtjad eksportida Eesti kalatooteid Montenegrosse.

Illustratiivne pilt Foto Urmas Saard

Alates eilsest võib Montenegrosse eksportida kõigi Eestis tegevusluba omavate kalakäitlemisettevõtete toodangut, kui on olemas vastav sertifikaat, mida väljastatakse VTA maakondlikes veterinaarkeskustes.

2017. aasta jooksul avas Veterinaar- ja Toiduamet uued turud piimatoodete ekspordiks Eestist Türki, Peruusse, Ukrainasse, Lõuna-Koreasse, Jaapanisse ja Lõuna-Aafrika Vabariiki.

Hetkeseisuga saab Eestist eksportida piimatooteid 45 Euroopa Liidu välisesse riiki, kalatooteid 32 Euroopa Liidu välisesse riiki ning liha- ja lihatooteid kaheksasse Euroopa Liidu välisesse riiki.

Illustratiivne pilt. Foto: Urmas Saard →

Martin Altraja
Veterinaar- ja Toiduameti pressiesindaja

Neljandat korda toimuv Pärnu Restoranide Nädal

Teemanädala peamiseks mõtteks on Pärnu restoranide tutvustamine nii eestlastele kui lähinaabritele, ühtlasi soovitakse elavdada kohalike elanike restoranikülastusi madalhooajal.

Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kingib restoranide nädala korraldajale Kadi Elmestele retseptiraamatu Foto Urmas Saard

Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kingib restoranide nädala korraldajale Kadi Elmestele retseptiraamatu. Foto: Urmas Saard

Tänavu toimub restoranide nädal 7.–15. aprillini. Nädala raames pakutakse erihinnaga lõuna- ja õhtusööke: kahekäigulist lõunasööki ja kolmekäigulist õhtusööki. Pakutavad toidud on koostatud a’la carte menüü põhjal.

Igapäevast lähemat infot leiab Pärnu Restoranide Nädalal osalevate ettevõtete kohta vastavalt facebooki lehelt. Täna tutvustas Pärnu Restoranide Nädala korraldaja Kadi Elmeste koos oma abilistega teemanädalat TÜ Pärnu Väärikate ülikooli 300-le kuulajale. Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kinkis külalisele retseptiraamatu „100 retsepti ja maitset vanaema-vanaisa varamust“, milles leiduvad retseptid on õppurite endi kogutud.

Eelmisest restoranide teemanädalast võttis osa 9700 inimest, tuues Pärnusse külalisi Rootsist Soomest ja kaugemaltki.

Restoranide nädala pikk traditsioon sai alguse Ameerika Ühendriikidest juba ligi paarkümmend aastat tagasi. Eestisse jõudis esimene restoranide nädal 2011. aastal.

Pärnu restoranide nädala raames võib tutvuda väga erinevat stiili restoranide ja seal töötavate tublide kokkadega. „Loodame, et tänu restoranide nädalale saavad mitmed Pärnu restoranid tuttavamaks,“ räägib Elmeste.

Pärnu Restoranide Nädala korraldajad on restoraniomanikud ja Pärnu linnavalitsus.

Urmas Saard

Tauno Jürgenstein: raamat, mis pole igaühele

„Siit ei leia püüdlikult poliitkorrektset ega ühiskonna peavooluarvamustesse passivat nännutamist. Leiab vaid ühe reisikirjelduse, aga seegi pole tavaline turismireis. Rännak kulgeb üheaegselt nii geograafilistel kui mentaal- ja hingemaastikel. Olulised on nii teekond, kui kuhugi jõudmine,“ selgitab raamatu „Kõige pikem teekond“ autor Tauno Jürgenstein.

Tauno Jürgenstein oma esimese raamatu Kõige pikem teekond esmaesitlusel Pärnu Keskuse Apollo raamatupoes Foto Urmas Saard

Tauno Jürgenstein oma esimese raamatu “Kõige pikem teekond” esmaesitlusel Pärnu Keskuse Apollo raamatupoes. Foto: Urmas Saard

Kuhugi jõudmine seisneb aga kirjutaja arvates eelkõige transformatsioonis, mille poole püüeldakse üksnes selleks, et veelgi enam kohal olla ja nautida teekonna jätkumist. Eile, 29. märtsi õhtupoolikul kohtus Jürgenstein Pärnu Keskuse kolmandal korrusel paikneva Apollo raamatukaupluse lugejatenurka kogunenud suure hulga huvilistega. Ta ise istus kuulajate ees veidi kõrgemal poodiumil, mille kohal rippuvale ekraanile kuvati slaide raamatu tegevuspaikadest ja tegelastest. Poodiumi kõrval asuvale lauale oli laotud veidi püramiidi meenutav raamatute virn. Jürgensteini 360 leheküljelise esikraamatu on trükki toimetanud Hea Tegu Kirjastus. Raamatut toimetas Heli Hallik.

Kas avameelsus tekitas ka kõhklusi või mõtteid midagi välja jätta?

Kohtumisõhtut juhtis ja esitas küsimusi Annelie, keda Jürgenstein tutvustas lugeja, sõbra ja rännukaaslasena. Aga küsimusi võisid teisedki esitada. Juttu oli palju.

Jätka lugemist »

Hästi meeldejääv oli Henry laulmine ja alpakafarm

Rohelise Jõemaa Koostöökogu eestvedamisel toimunud kuues ühepäevakohvikute päev „Kaks kohviringi ümber Soomaa“ pakkus sadadele kodust väljunud inimestele meeldivat maitseelamust ja mitmekülgset meelelahutust.

Kersti Kullimaa, ühepäevakohviku Kersti Maiused perenaine Are Huvikeskuses Foto Urmas Saard

Kersti Kullimaa, ühepäevakohviku Kersti Maiused perenaine Are Huvikeskuses. Foto: Urmas Saard

Kaunis kevadpäev, uudishimu ja soov uuteks kohtumisteks väikeste kogukondade toimekate inimestega ahvatles kohvikute ringile minema ka Tori valla kultuurinõuniku Mart Tõnismäe, kes nõustus lahkesti oma neljarattalist abilist jagama siinkirjutajaga. Pea 80 kilomeetri pikkusel ringil jõudis nelja ja poole tunniga külastada seitset ühepäeva kohvikut. Mitmel juhul pidi kohvikute headuse kõrval kogema üllatusi, mis võtsid sõnatuks.

Tõrvatilk mees

Laupäeval, 23. märtsil Sindist Tori aleviku suunas teekonda alustades tegime esimese peatuse Randivälja külas. Varajaste külalistena takseerisime Klaara-Manni Puhke- ja Seminarikeskuse uhket peahoonet, kui äkki maja külgmisele uksele ilmus sädeleva naeratusega ja suurt helkjat nuga käes hoidev Kadi Ruumet. Kohe meenus mullusuvine kohtumine Kurgja talumuuseumis, kus sõin isukalt Kadi valmistatud torti. Kurgjal anti tublile aednikule kätte Pärnu Postimehe noore ettevõtja eripreemia.

Jätka lugemist »

Peresaun kõige kiiremale tasuta ja „Kaks kohviringi ümber Soomaa“

Rohelise Jõemaa Koostöökogu kutsub rahvast ühepäeva kohvikuid külastama. Paarikümnest enamik, tervelt jumalatosin kohvikut, asuvad Tori vallas. Üheksa kohvikut pakuvad lisaks erakordseid maitseelamusi, millega võisteldakse piirkonna parima maitse väljaselgitamisel.

Kersti Kullimaa, OÜ Kersti Maiused omanik Foto Kersti Kullimaa

Kersti Kullimaa, OÜ Kersti Maiused omanik. Foto: Kersti Kullimaa

Rohelise Jõemaa Koostöökogu projektijuht Annika Parm selgitas, et laupäeval, 24. märtsil on tegemist kogu perele mõeldud päevasündmusega, kus igaüks leiab endale midagi meelepärast. „Kaks kohviringi ümber Soomaa“ nimetust kandev teemapäev toimub tänavu viiendat aastat ja kuuendat korda, sest ühel aastal peeti seda ettevõtmist koguni kahel korral.

Tähistamaks mais Pärnumaa maitsete aasta algust toimub lisaks tavapärasele kohviringile Jõemaa-Soomaa piirkonna maitse 2018 hindamine. Algselt kavandatud lõpuüritus jääb paraku ära, teatas Parm.

Uus Jõesuu külamaja avab laupäeval esmakordselt kõigile huvilistele oma uksed

Kohvikud on laupäeval avatud 12.00 – 16.00. Mõned hoiavad kohvikud kauemgi lahti. Näiteks Are huvikeskuse väikeses saalis hoiab OÜ Suhkur kuuluva Kersti Maiused kohviku uksed külastajatele avatud kuni viieni. Kersti Maiused kohvikus on võimalik hinnata imehead Kersti valmistatud sefiirikorvikest, mis võistleb sel päeval vapralt samuti Parima Rohelise Jõemaa Piirkonna Maitse 2018 auhinnale! Kersti Maiused omanik Kersti Kullimaa sõnul kasutatakse sefiirikorvikese valmimisel häid kohalikke toiduaineid. Jõhvikad korjati Elbu rabast ja munad on munetud Kuusiku talus.

Jätka lugemist »

Teeme Ära talguvanker lükati veerema

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe ja Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüüri sõnul võiksid saabuval kevadel Eesti kihelkondade värvidest inspireeritud pintslitõmbed muuta halli argipäeva ja elukeskkonna rõõmsamaks. Samamoodi saaksid unustatud ja uued maitsed aidata paremini tunnetada kultuurilist mitmekesisust.

Margus Kasterpalu (pildil) soovitab värvida kihelkonnavärvidesse kõike, mis sobib Foto Urmas Saard

Margus Kasterpalu (pildil) soovitab värvida kihelkonnavärvidesse kõike, mis sobib. Foto: Urmas Saard

Eile, 15. märtsil sai Tallinnas talguvanker hoo sisse. Triinude Toiduministeeriumis tehti juttu toidust, söödi maitsvat talgusuppi ja mekiti teisi põnevaid maitseid, mida pakkus udmurdi kokk Ljudmila Ruukel. Samal kohtumisel esitleti äsja trükist ilmunud raamatut “Eesti kihelkondade värvid”. Tänavuse talgute stardipaketiga jõuab igasse talgupaika Eesti Rahva Muuseumi kuraatori Reet Piiri koostatud raamat “Eesti kihelkondade värvid”, mis on varustatud vajalike värvikoodidega, et igaüks võiks hõlpsasti leida oma kodukihelkonna värvide värvikombinatsiooni.

Ajal, kui Tarmo Tüür, Riigikantselei EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman ja teised talgute teemal sõna võtsid, käis Triinude Toiduministeeriumi ühes toanurgas vilgas maalritöö. Värvilistest triipudest sündis omaaegse Kadrina kihelkonna tunnusmuster. Kasterpalu rääkis, et kihelkonnavärvidesse sobib värvida kõike, mis värskendamist vajaks.

Jätka lugemist »

Sibulatee puhvetite päev

16.septembril toimub taas Sibulatee puhvetite päev. Oma kodu väravad, uksed ja hoovid avavad kakskümmend kuus siin piirkonnas elavat ja toimetavat pere. Oodatakse külalisi, kellele meeldivad kodused ja kohalikust toorainest valmistatud road ning kes soovivad ka talvevarusid soetada.

Sibulatee puhvetite päev Foto Ahto Sooaru

Sibulatee puhvetite päev. Foto: Ahto Sooaru

Puhvetite päeva peakorraldaja, MTÜ Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe: “Sibulatee puhvetite päev sai inspiratsiooni Eesti mitmetes piirkondades suviti toimuvatest kohvikupäevadest. Sibulatee võrgustiku liikmed soovisid kogukonda aktiveerivat ning siia rohkem külastajaid toovat päeva korraldada justnimelt sügisel, sest valminud on siis kõik aedviljad, purgis on marjad ja seened ning muidugi on Kolkja-Kasepää-Varnja külatänavad palistatud kuulsa peipsi sibula müüjatest. Samal päeval toimub ka Varnja sibulalaat.”

Eesti toidu kuu ajal toimuval sündmusel on siinsed kakskümmend kuus puhvetit laiali pillutatud terve Sibulatee piirkonnas. Samas on näiteks Nina külas pea et külg-külje kõrval kolm puhvetit. Kaugemad avatud õued asuvad Välgis või hoopiski Torilas. Päris mitmed puhvetid asuvad otse Peipsi järve kaldal.

Jätka lugemist »

Piltuudis: Jõuluturg Tallinnas Raekoja platsil

Eelistatult kaubeldakse Raekoja platsil Eesti käsitööde ja toiduainetega. Tavapäraselt ei puudu soojad joogid, suupisted, maiustused, kingitused.

Jõuluturg Tallinnas Raekoja platsil Foto Urmas Saard

Jõuluturg Tallinnas Raekoja platsil. Foto: Urmas Saard

Turg avati Läti iseseisvusepäeval ja kestab kanuti päevani ehk kuni Gregoriuse kalendri seitsmenda päevani. Jõuluturgu peetakse juba 16. korda. Esimese turuga alustati aastal 1991. Kuusk toodi kohale umbes 100 kilomeetri kauguselt Käru vallast juba mardipäeval ja aeti kohe ka Raekoja platsi keskel püsti.

Kärdil oli mõneks tunniks pealinna asja ja otsustas üürikest aega kasutada ka Jõuluturu uudistamiseks. Teda huvitasid eriti just kudumid. Kuigi oli kuulnud laiast valikust Eesti käsitööst, üllatas teda varrastega kootud esemete vähesus. Tegelikult seda peaaegu polnudki. Tänapäeval kootakse valdavalt ikka masinatel. Kuigi ka säärane kodune tegemine mahub mõneti käsitöö alla, peab ta vanade tavade au sees hoidjana päris käsitööks siiski varrastega kootud sokke, kindaid, kampsuneid, salle, mütse.

Jätka lugemist »

Ornitoloogiaühingul on nõuandeid lindude lisatoitmiseks

Saabunud talv on pannud linnusõbrad aegsasti muretsema tiivuliste toidulaua pärast. Et lindude eest hoolitsemine toimuks võimalikult oskuslikult ja teadmatusest tulenevaid vigu vältides, on kasulik panna tähele Eesti ornitoloogiaühingu nõuandeid.

Kärt raputab päevalilleseemneid lindude toidumajakese põrandale Foto Urmas Saard

Kärt raputab päevalilleseemneid lindude toidumajakese põrandale. Foto: Urmas Saard

Viimastel päevadel maha sadanud lumi saab jätkuvalt lisa ja ilmaprognoosi kohaselt langeb õhutemperatuur järjest madalamatele kraadidele. Ornitoloogide sõnul tuleb enamik meil talvel esinevaid linnuliike toime ilma inimese abita. Talvine toitmine võib hoopiski kahju teha, eriti veelindudele, keda toiduga siia jääma meelitatakse ja kes tõeliste külmade saabudes nälga ja jäälõksu jäävad. Kõik meil talvel esinevad veelinnud on rändlinnud ega vaja inimestelt lisatoitu. Lisatoitmisest on muidugi suur abi neile värvulistele, kes on otsustanud talvituma jääda.

Eesti ilmastikus on talvine lisatoitmine väikestele aialindudele oluline ja suurendab paljude lindude ellujäämisvõimalusi, eriti karmi külmaga. Sageli aitab isegi vähene toitmine. Ongi ju inimese pakutav vaid lisa-, mitte põhitoit, sest talvised aialinnud otsivad ka ise süüa.

Sageli avastavad toidulaua kutsumata külalised: tuvid, varesed või teised suuremad linnud, kes hõivavad kogu aluse ega lase väiksemaid ligi. Need linnud meil enamasti lisatoitmist ei vaja. Nende eemalhoidmiseks võib proovida teha toidumaja lennuava kitsamaks või kitsa servaga, kuhu suuremad linnud istuma ei mahu.

Jätka lugemist »

Milliseid jooke võib väikelaps juua?

Toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Dr. Mai Maser

7867767018_024009ba83_kKui lapsel on janu, tuleb talle anda juua ning janu kustutamiseks sobib, vaid puhas vesi. Kunagi ei tohi keelata lapsel puhast vett juua, ei ole vaja jälgida täpseid vee joomise aegu, õige on see, et laps joob siis, kui tal on janu.

Kuigi vesi ei anna energiat, vajab meie keha vett rakkude eluks ja toitainete jõudmiseks igasse kehaosassa. Vesi on organismile igas eas asendamatu, vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises lahustis ning kõik need on organismile vajalikud. Vesi hoiab püsivat kehatemperatuuri ja kaitseb elutähtsaid organeid nii ülekuumenemise kui ka alajahtumise eest ning vesi aitab organismist välja viia ainevahetuse lõpp-produkte. Lastel on vaja suhteliselt rohkem vett kui täiskasvanutel, sest nende organismis on veesisaldus kõrgem. Kudede veerikkuse peegelduseks on ka väikelaste ilusad ümarad kehavormid, nn. nukukäed ja -jalad.

Vanusest sõltumata on janutunne märk vedelikupuudusest ning vajab alati kiiret piisava vedelikuhulga tagamist, eelistatult vee näol. Veevajadus sõltub mitmetest asjaoludest: ruumi temperatuur, toidu iseloom, higistamine, tervislik seisund, tarbitud soolade kogus, individuaalne erisus jm.

Veevajadus sõltub kehamassist (kehakaalust). Kuigi iga laps on individuaalne, on vanusega seotud kasvamine ja laste keskmist kehamassi saame arvestada igas vanuses. Seega füsioloogiline ehk säilitusvedeliku vajadust arvestataksegi kehamassi, mitte vanuse kohta. Jätka lugemist »

Krulli kohvik küpsetab homme hommikul algavaks Sindi laadapäevaks sadu pätse puhast rukkileiba

Uudise avaldamise tunnil valmivad Krulli kohvikus 15 tänukringlit, mis kingitakse meelelahutuskavas esinejatele ja laada vabatahtlikele abilistele.

Ralf Ramot ja Juta Velleste valmistavad tänukringleid Foto Urmas Saard

Praegu küpsetavad laadapäevaks maitsvaid kringleid, saiakesi, nõgeseleiba Ralf Ramot ja Juta Velleste, kellest esimesel 17 aastat kogemusi ja teisel veelgi rohkem. Õhtul tuleb uus vahetus, kes võtab käsile leiva küpsetamise. Krulli kohviku sulgemise järel pole nende leiba pikka aega müügis olnud. Laada puhul otsustati erandkorras võtta ette ka leivategu, et Sindi linna sünnipäeval laadakülalisi üllatada. Müügitelk tuleb seltsimaja peaukse ette.

 

 

 

 

Ralf Ramot ja Juta Velleste valmistavad tänukringleid. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Pärnumaa OTT tuli Martensi väljakule

Varem Pärnu südalinnast pisut eemale jäävas asukohas tegutsenud Pärnumaa toiduvõrgustiku OTT ehk otse tootjalt tarbijale turg toimus eile kahe tunni kestel Martensi väljakul.

OTT Pärnus Martensi väljakul Foto Urmas Saard

OTT Pärnus Martensi väljakul. Foto: Urmas Saard

Pärnus alustas kodanikualgatuslik OTT rohkem kui paar aastat tagasi ja nüüd tegutsetakse koostöös Pärnu Keskusega, mille ees edaspidi hakkavadki kauplemise päevad igal neljapäeval neljast kuueni toimuma. Jätkuvalt jääb väiketootjate ja ostjate otsekontakti viimise mõtteks kohaliku toidu eelistamine. OTT võrgustikku kuuluvad tootjad saavad ennast registreerida facebookis ja sama lehe kaudu võivad ka ostjad teha soovitud kaubale tellimusi. Turule tulles võetakse kaupa ühes ka teatava varuga, et juhumöödujagi võiks midagi leida ilma ette tellimata.

Aastaid kitsepiima saadustega kauplev Tiivi Liibert ütles, et ostjate vähesuse tõttu ta vanas asukohas kauplemas ei käinud, aga nüüd tuli kaubanduskeskuste südamesse proovima. Üldse oli eilseks registreerunuid tosin kauplejat ja sagimist näis ringikujuliselt paigaldatud lettide ääres päris palju. Mitmete lettide juures tekkis aeg-ajalt koguni pikem järjekord. Seda vaatamata väga tugevale tuulele, mis äkitselt tõusis ja üsna segavaks muutus. Seepärast polnud võimalik ka riidevarjusid lettide kohale paigaldada.

Jätka lugemist »

Art Priori magustoit üllatas ja teenis esikoha

Orm Oja tunnustuse pälvinud magustoit. Foto: Lauri Laan

Orm Oja tunnustuse pälvinud magustoit. Foto: Lauri Laan

Esmaspäeval kuulutas programm Eesti Maitsed Tallink Spa&Conference Hotelis välja Eesti 50 parimat söögikohta. Kunstirestoran Art Priori on meistriklassi nimekirjas ja kuuendal positsioonil, peakoka Orm Oja valmistatud magustoidu aga hindasid asjatundjad parimaks ning see andis dessertide osas Art Priorile esikoha.

Ormi magustoidu koostisosadeks on mustikas, tüümian, valge šokolaad ja tatar. Mustikatest on tehtud mahlaessents, tüümianist pikantse maitsega õli, tatrast jäätis. Süüa tuleb magustoitu lutsutades, et külm hammastele liiga ei teeks.

Hõrgutise valmistanud Orm Oja ütles, et esmaspäevane tunnustus tuli talle üllatusena. Nimelt hinnati magustoitu varem NOA restoranis toimunud Magusa Töötoa üritusel degusteerimisvoorus ning seal osalenud Art Priori meeskond ise ei osanud arvatagi, et see on osa restoranide vahelisest võistlusest. Oma loomingu kohta ütleb Orm Oja, et inspiratsioon on tulnud pakasesest loodusest, mil metsa alt leitud marjad on jäised ja neid tuleb maitset nautides ettevaatlikult suus sulatada.

Senine restoranide paremiku TOP-nimekiri kannab nüüd nime Eesti Maitsete restoranijuht ja toitlustuskohti hinnatakse Skandinaavia White Guide Nordicu metoodika alusel. Meistriklassi pingereas on esimene Alexander, järgnevad NOA Peakoka Pool, restoran Ö, Tchaikovsky. OKO ja Art Priori.

Piia Ausman

Sindi noortekeskuses küpsetavad poisid kooke ja keedavad moosi

Õunamoos ja pannkoogid  puha poiste enda tehtud Foto Helle VentSindi Avatud Noortekeskuses töötav Liidia Pihhus ütles, et keskuse juhataja Helle Vent toob pidevalt oma suvila aiamaalt õunu söögiks. Külmkapis on alati koogitainas küpsetamist ootamas. Eile koorisid ja lõikusid õunu Sten Reimann, Steven Reimann ja Siim-Rasmus Lindau ning keetsid Pihhuse juhendamisel neist moosi, mida enda küpsetatud kookidele peale panna. „Tuli täitsa maitsev,“ kiitis Vent moosikeetjaid. „Õunu on suvilas nii palju, et teeme ka talveks ja siis juba rohkem.“

 

Õunamoos ja pannkoogid  puha poiste enda tehtud. Foto: Helle Vent

Urmas Saard

Eesti tarbija peab üha olulisemaks kontakti toidu tootjaga

Foto: www.uganditk.ee

Foto: www.uganditk.ee

2014. aastal vähenes toidu ostmine suurematest kauplustest ning kasvanud on väikestest toidukauplustest ja turult ostmine. Keskmiselt ostetakse Eesti peredes toitu ligi neli korda nädalas, selgus täna Põllumajandusministeeriumis tutvustatud tarbijate ostukäitumise uuringust.

Kodumaise toidu hoiakuline eelistamine on kümne aastaga tõusnud enam kui 10 protsenti ja ulatus mullu ligi 90 protsendini. Seitse-kaheksa tarbijat kümnest tajub, et kodumaised toidukaubad moodustavad nende sisseostudest suurema osa.

„Me näeme, et Eesti inimene on hakanud enam otsima kontakti otse tootjaga ja Eesti toidu kuvand on aastatega muutunud positiivsemaks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Eesti toidule ja toidutootjatele teeb see suurt au, kui tarbija tahab rohkem teada oma toidust ja selle saamisloost. Hea uudis on ka see, et sissetulekute kasv on aidanud tarbijal oma toiduvalikut laiendada.“

Päritolumaa ja toidu kodumaisuse tähtsustamine sõltub uuringu tulemuste järgi suuresti vanusest ja haridustasemest – kodumaiseid toidukaupu eelistavad enamasti kõrgema haridustasemega ja vanemad tarbijad. Võrreldes varasemate aastatega on tarbijad valmis talunike ja tootjate kauba eest ka rohkem maksma, kui see oleks mugavamalt kättesaadav. Jätka lugemist »