Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2019
E T K N R L P
« märts    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930  

Eesti Tööõpetajate Selts annab Mecro kingitud 5000 eurot maakoolidele

YldpiltEesti Tööõpetajate Selts suunab ASi Mecro kingitud 5000 eurot 12 maakoolile töö- ja tehnoloogiaõpetuse tundideks vajalike tööriistade ostmiseks ning õpilastööde näituse auhindadeks.
Eesti Tööõpetajate Seltsi esimehe Jürgo Nooni sõnul on Stokkeri kaubamärgi omaniku AS Mecro initsiatiiv haridusse panustada suurt tunnustust väärt.
“Koolide valikul oli peamiseks kriteeriumiks, et seal töötaks aktiivne ja teotahteline õpetaja, et kingitud tööriistad ei jääks nurka tolmu koguma. Iga õpetaja saab ise välja valida vahendid, millest kool kõige rohkem puudust tunneb. Valdav enamus valitud koolidest asuvad väljaspool suuremaid keskusi,” lisas Nooni.
ASi Mecro juhatuse esimees Priit Prints rääkis, et nad tahavad, et praktilised tööoskused pealekasvaval põlvkonnal ei kaoks ning meistrimehe oskused kanduks järjepidevalt isadelt poegadele edasi.
“See on põhjus, miks oleme võtnud oma missiooniks toetada tehnikasporti ning tööõpetuse arengut Eesti koolides,” ütles ta.
Toetussummast läks 4400 eurot koolidele töövahendite ostmiseks, 600 eurot jääb järgmiseks aastaks õpilastööde virtuaalnäituse auhindadeks.
Kokku toetas Stokker Eesti koolide töö- ja tehnoloogiaõpet 10 000 euroga: pool toetussummast jõuab koolideni Eesti Tööõpetajate Seltsi ja teine pool Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidu vahendusel. Summa koguti Stokkeri omanikettevõtte AS Mecro 25. aastapäeva tähistamisel osalenud külaliste toel.

Lastefond aitas muretseda 6-aastasele poisile elektrilise tehiskäe

Markus (1)SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetas ambuteeritud labakäega 6-aastasele Markusele müoelektrilise käeproteesi ostu, tasudes riikliku toetuse juures pere omaosaluse summa.

Müoelektrilise käeproteesi puhul on tegemist lihasimpulsside abil juhitava proteesiga, millel on haarav kolme sõrme funktsioon: müoelektrilised sensorid võtavad vastu patsiendi olemasoleva käeosa lihastes tekkinud elektriimpulsid, mis saadakse kätte nahapinnal asetsevate elektroodide kaudu. Neid võimendatud impulsse kasutatakse jäsemeproteesi elektrooniliste komponentide juhtimiseks. See võimaldab tehiskäega asjadest kinni haarata ning näha oma sõrmi liikumas nagu päris käel.

Seesugune igale patsiendile personaalselt valmistatud protees on aga väga kallis. Markuse tehiskäsi maksis 17 130 eurot. Sellest summast 90% katab Eesti Haigekassa, 10% tuleb tasuda perel omaosalusena. Antud juhul jäi üksinda kahte last kasvatava ema kanda märkimisväärne summa – 1713 eurot. Toetuse saamiseks pöördus pere nii kohaliku omavalitsuse kui Lastefondi poole, kes otsustasid Markust aidata: Tallinna linnavalitsus tasus 5% omaosaluse summast ning Lastefond samuti 5% ehk 857 eurot. Jätka lugemist »

Lammutustoetus aitab eluohtlikest majadest lahti saada

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi tunnustas riigi plaani läbi sihtasutuse KredEx toetada rahaliselt lagunenud hoonete lammutamist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi mulluse uringu kohaselt on probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist. Näiteks Valgamaal on probleemseid kortermaju 108, neist enamik Valga linnas. Kohtla-Järvel on seis sama kurb: 42 kortermaja on hullus seisukorras.

“Lagunevad korterelamud muutuvad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks. Juba on olnud juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, pudenevatest tellistest ja krohvitükkidest kõnelemata, halb sisekliima ja puudulik soojustus võivad viia tervisehädadeni. Lagunevates majades võtavad platsi eluheidikud või rüüstavad neid vandaalid,” hoiatas Mardi.

Mardi sõnul on kortermajade tühjenemine regionaalprobleemide otsene tagajärg: piirkonnas on vähe töökohti, seetõttu jääb rahvast vähemaks ning noori juurde ei tule, elanikkond vananeb. “Tegemist on aga nõiaringiga – mõnes piirkonnas ei leidu kinnivarale aga ostjat isegi mitte sümboolse hinna eest,” nentis Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Allikas: Eesti Korteriühistute Liit

Tartu Kaubamaja müüb Lastefondi toetuseks heategevuslikke teesid

teesudasoojaksVeebruarikuu jooksul saavad kõik head inimesed Tartu Kaubamaja kampaania “Tee süda soojaks” vahendusel toetada Lastefondi, ostes keskuse poodide kassadest heategevuslikku teed.

2€ maksvaid Kubija ürditalu “Kogu pere tee” pakikesi saab soetada kuni 28. veebruarini. Teepakkide müügist saadud tulu, 1€ paki pealt, annetab kaubamaja Lastefondile sügava ja raske puudega laste hoiukodude projekti toetuseks.

Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv on Tartu Kaubamajale jätkuva entusiasmi ja valmiduse eest kõigi kaaslinlaste südameid heategevusliku tee abil soojendada väga tänulik. “Aasta kõige külmemal kuul pole vist paremat mõtet kui oma süda soojaks teha ning seeläbi ka hoiukodudes olevaid lapsi toetada,” leiab ta.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku kahe miljoni euroga.

Merili Kärner

Lastefond toetas Ukraina sõja eest põgenenud raskelt haige lapse ravi

IljaSA TÜ Kliinikumi Lastefond aitas Eesti Pagulasabi MTÜ-l muretseda ravimeid sõjapõgenikust 7-aastasele Iljale, kel on diagnoositud ajukasvaja.

Kasvaja tõttu on häiritud nii lapse kehaline koordinatsioon kui ka tema kognitiivsed funktsioonid ning ta vajab kaks korda aastas kuuajast ravikuuri mitmete kallite ravimitega. Viimatiseks detsembrikuiseks ravikuuriks aga perel, kes oli sõja tõttu põgenenud oma senisest elukohast Luhanskist Zaporižžja linna ning kelle ainsateks sissetulekuks talveperioodil on lapse invaliidsustoetus ja vanavanemate pension, raha ei jätkunud.

Lastefond toetas Iljat ravi 250 euroga kompenseerides sellega poisi ühe ravikuuri ravimite maksumuse.

Fondi tegevjuht Sandra Liiv toonitab, et kuigi üldjuhul Lastefond välisriikide lapsi ei toeta, siis otsustati antud juhul teha erand, kuivõrd Ukraina riik on sattunud väga keerulisse olukorda ega saa seetõttu ajutiselt ise kõigi oma abivajajate eest hoolt kanda. “Toetasime ühekordselt Ukraina põgeniku, väikese Ilja ravimite ostu, sest lisaks ümbritsevale sõjaolukorrale, peab tema perekond toime tulema ka lapse keerulise tervisliku seisundiga. Määravaks sai ka asjaolu, et MTÜ Eesti Pagulasabi poolt esitatud taotlus oli väga põhjalik ja põhjendatud,” selgitab ta rõhutades fondi tõsist suhtumist toetusotsuse tegemisse.

MTÜ Eesti Pagulasabi on 2000. aastal rajatud organisatsioon, mis viib muuhulgas ellu ka humanitaarabi projekti Ukraina sõjalisest konfliktist põgenenud inimestele “Ukraina heaks!

Lastefond ja Klubi Tartu Maraton kogusid liigesehaigete laste toetuseks ligi 8000 eurot

Teva Heateo jooks, kus maskotiga poseerivad Teva esindaja ja Lastefondi esindaja. Foto: Lastefond

Teva Heateo jooks, kus maskotiga poseerivad Teva esindaja ja Lastefondi esindaja. Foto: Lastefond

2014. aasta maratonihooaja raames kogunes TÜ Kliinikumi Lastefondi ja Klubi Tartu Maratoni koostöö tulemusena liigesehaigete laste ravivesivõimlemise toetuseks 7924 euro suurune annetussumma, millest sai abi 60 last.

Annetusi koguti kõigi Klubi Tartu Maratoni spordiürituste raames, kus Mängumaa telgiga olid kohal ka Lastefondi vabatahtlikud, et lõbustada koos maskott Mõmmiku ja Vanemuise Kollaste Kassidega mudilasi, pakkuda lastehoiuteenust ning müüa heategevuslikke rinnamärke.

Enamuse ligi 8000-eurosest annetussummast moodustas koostöös ravimifirmaga Teva läbiviidud Heateo jooks, mis toimus juba teist korda. Jooksul osalejad panustasid osalustasu näol vähemalt ühe euro liigesehaigete laste toeks, millele Teva lisas iga jooksja eest veel viis eurot. Kokku osales jooksuüritusel rekordiliselt 1073 inimest ning koos Teva panusega kogunes reumahaigete laste vesivõimlemise toetuseks 7820 eurot.

Annetuse toel rahastas Lastefond liigesepõletikuga laste regulaarseid ravivesivõimlemise treeninguid, mis aitavad säilitada ning parandada nende laste liigesliikuvust, lihasjõudu ja vastupidavust. Vesivõimlemise tunnid toimuvad Aura veekeskuses ning programmis on 2014. aasta jaanuarist tänaseni osalenud 60 last vanuses 3-17 aastat.

Teiste seas ravivesivõimlemise tundides osalenud 6-aastase Stella ema Ülle Tarre kinnitab, et iganädalane võimlemine on mänginud lapse kaebuste leevenemisel väga suurt rolli. „Stellal diagnoositi juveniilne idiopaatiline artriit 2-aastaselt, misjärel saatis raviarst ta kohe ka liigesehaigete laste ravivõimlemisse. Täna on Stella iganädalast laupäevast treeningut üliharva nõus ära jätma. Tänu võimlemisele on laps saanud hea rühi ja toredad treeningukaaslased ning kaebusi liigeste osas enam ei esine,“ rääkis ta ning tänas südamest kõiki treenereid, kes aastate jooksul lapsi on juhendanud: Maria Velganit, Aire Arget ja Annika Liivi.
Jätka lugemist »

Mulgimaa kultuuriprogramm ootab taotlusi jaanuarini

Kuu aja jooksul saab taotleda 2015. aastaks toetust projektidele, mis aitavad hoida Mulgimaa kultuurilist ja keelelist eripära. Avalik konkurss kestab 15. jaanuarini. Taotlejate tähelepanu juhitakse sellele, et kasutusele on tulnud uued taotlusvormid.

Programmi eesmärk on väärtustada ja taaselustada Mulgimaale omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära. Kultuuriprogrammist toetatakse ka selliseid mulgi kultuuriga seotud tegevusi, mis leiavad aset väljaspool Mulgimaad. Eriti oodatud on projektid, mis panevad rõhku noorte sidumisele esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamisele. 2015. aastal on programmi eelarve 57 173 eurot.

„Mulgimaa kultuuriprogramm 2014–2017” on üks seitsmest piirkondlikust toetusprogrammist, mida rahastatakse riigieelarvest ja mida haldab Rahvakultuuri Keskus. Programmi teksti ja toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda veebilehel http://www.rahvakultuur.ee/?s=2518. Praegune programm põhineb aastail 2000–2009 toiminud riiklikul programmil „Lõunaeesti keel ja kultuur” ja on jätkuks programmile „Mulgimaa kultuuriprogramm 2010–2013”.
Jätka lugemist »

Lastefond hüvitab vähekindlustatud perede lastele raviprillid

Foto: lastefond.ee

Alates novembrist toetab SA TÜ Kliinikumi Lastefond vähekindlustatud perede lastele raviprillide soetamist.
TÜ Kliinikumi silmakliiniku ülemõe Terell Pihlaku sõnul võib selliste laste hulk, kelle peredel pole võimalik prille majanduslikel põhjustel osta, hinnanguliselt ulatuda 20-30 lapseni aastas, kuigi konkreetne statistika või tõenduspõhine teadmine selleks hetkel puudub. Sageli on see nii just paljulapselistes peredes, kus mitmed lapsed prille vajavad.

“On üsna tavapärane, et paljulapselistele peredele käib üle jõu mitmele lapsele täishinnaga prillide muretsemine või nende väljavahetamine, kui eelmised lähevad katki, jäävad väikseks või prillide tugevus muutub. Mõni laps võib vajada paar korda aastas muudetavaid raviprille,” räägib ta, lisades, et vajalike prillide ostmine võib kohati olla üle jõu käiv isegi tavalise sissetulekuga peredele.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond otsustas alates novembrist toetada vähekindlustatud perede lastele raviprillide soetamist, hüvitades nende maksumuse ühele lapsele kuni 100 euro ulatuses ühes kalendriaastas.

Jätka lugemist »

KÜSK kutsub vabaühendusi kogemuspäevale

Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) kutsub kõiki vabaühendusi ja aktiivseid kodanikke 2. detsembril MEKTORY innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses toimuvale KÜSKi Kogemuspäevale.

Kogemuspäev on teist aastat järjest toimuv vabaühendusi ja aktiivseid kodanikke kokku toov üritus, kus koos vaadatakse tagasi erinevatele kodanikuühiskonna arendamiseks korda saadetud ettevõtmistele, jagatakse neist omandatud kogemusi ning suunatakse targemaks saanuna pilk tuleviku poole. Selgi korral on peaesinejateks KÜSKist viimase kahe aasta jooksul toetust saanud vabaühendused. Neil kõigil on erinevad lood rääkida, kuid üks, mis neid ühendab, on uut viisi tegutsemine oma eesmärkideni jõudmise nimel.

Kogemuspäev toimub 2. detsembril, Tallinnas, MEKTORY innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses kell 11-17. Päeva jooksul toimuvaid arutelusid juhib ja aitab kokku siduda Hannes Lents.

Oma uuenduslikest ettevõtmistest räägivad tublid noorteühendused, nagu kevadel TEDx Lasnamäge korraldanud MTÜ Noored Ühiskonna Heaks, edukad kogukonnaelu edendajad nagu Raplamaa Noored ja Kolgaküla selts ja paljud teised julgelt tulevikku vaatavad vabaühendused. Kõik esinejad, nende teemad ja täpne päevakava on leitav http://www.kysk.ee/ootame-koiki-2-detsembril-kuski-kogemuspaevale .

Registreerida saab siin kuni 24. novembrini või kuni kohti jätkub.

Kõik vabaühendused, aktiivsed kodanikud ja muidu huvi tundjad on oodatud saama väärt kogemuste võrra rikkamaks!Veel on jäänud kaks nädalat, et esitada oma suurejooneline kodanikuühiskonda arendava sündmuse taotlus KÜSKi suursündmuste konkursile. Selle raames toetame vabaühendusi arendavaid ja kodanikuühiskonna traditsioone edasikandvaid üle-eestilise mõjuga tegevusi – nt konverentse, arendus- ja tunnustusüritusi, jmt. Küll aga pole see konkurss mõeldud valdkondlike ega ka ühekordsete ettevõtmiste toetamiseks.

Allikas: KÜSK

Vähiravifond “Kingitud Elu” toetab 29-aastase naise võitlust käärsoole kasvajaga

Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” nõukogu annab välja järjekordse toetuse. Sel korral toetab fond 29-aastast Jõgevamaalt pärit noort naist, kes vajab käärsoolevähiga võitlemisel ravimit Erbitux (Cetuximab).

“Raske on leida õigeid sõnu kirjeldamaks, mida tähendab fondi toetus kõnealusele patsiendile ja tema lähedastele. Lapsel on ema ja emal laps. Väga noorel inimesel on trööstitus võitluses uus lootus. Olen südamest tänulik eelkõige kõikidele fondi toetajatele. Ainult tänu teile saame taas teha ühele perele hindamatu kingituse,” ütles fondi nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.

Patsient on 3-aastase poja ema, kes on võitlust vähiga pidanud seitse kuud.

Patsiendi ütles: “ Saades teada, et vähiravifond toetab minule vajaliku ravimi ostmist valdas mind õnnetunne. Sain tagasi jõu elamiseks ning uus lootus täitis minu ning minu lähedaste hinge. See on kirjeldamatu, vaatasin oma lapsele otsa ning lihtsalt nutsin õnnetundest, et saan olla tema kõrval ning tema elust osa võtta. See on minu jaoks ülioluline, sest meil on pojaga meeletu side ja kõige raskem oleks mul temast loobuda, siis kui ta veel nii pisike on.” Jätka lugemist »

KÜSK toetab ka 2015. aastal vabaühenduste arengut

Kodanikuühiskonna Sihtkapital avab taas arenguhüppe taotlusvooru. Toetame ka 2015. aastal projekte, mis keskenduvad vabaühenduse tegevusvõimekuse suurendamisele, saavutamaks ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel olulise arenguhüppe. Kokku jagame ühingutele seekord kuni 420 000 eurot.

Toetuse taotlemise eelduseks on vabaühenduse analüüs oma ühenduse arenguvajadustest, samuti oma senise tegevuse mõjust ning selle põhjal koostatud tegevuskava oma tegevusvõimekuse suurendamiseks, et toimida professionaalselt ja tõhusalt.

Toetust saab küsida kuni 12 000 eurot ning projekti ellu viia alates 1. maist 2015 kuni 16 kuu jooksul. Taotlema on oodatud nii piirkondlikult kui üleriigiliselt tegutsevad vabaühendused, taotlusi hinnatakse kahes grupis eraldi.

Projekte ootame 3. veebruariks 2015 kell 15.00. Teave taotlustingimuste kohta, taotlusvormid ning järgmisest nädalast ka infopäevade ning organisatsiooni arengu kavandamise koolituste kava leiate: http://www.kysk.ee/taotlusvoorud/ah15

Allikas: Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Lastefond aitab haruldase haigusega pisipoisile ravilahuseid soetada

Henri.

Henri.

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetab haruldase ainevahetushaigusega 2-aastasele Henrile hädavajalike ravilahuste soetamist igakuiselt 40 euroga.

Henril diagnoositi kolmandal elukuul harvaesinev haigus, kaasasündinud kloriidikaotus, millega kaasnevad ravile allumatu kõhulahtisus ning sellest põhjustatud organismi toimimiseks vajalike bioelementide – naatriumi, kaaliumi ja kloori – kaotus seedetrakti kaudu.

Ilma ravi saamata tekivad sellisel juhul elektrolüütide nihked, mis võivad päädida väga tõsiste tüsistustega. Samuti ei võta laps kaalus ja pikkuses eakohaselt juurde. Henri haiguse tagajärgi aitab leevendada igapäevane suukaudsete naatriumkloriidi ja kaaliumkloriidi lahuste tarvitamine.

Lapse raviarst Inga Vainumäe kinnitab, et tegemist on tõsise haigusega, mille puhul on igapäevane ravi vajalik ja eluaegne. “Vanemaks saades võib õnnestuda lahuste osa veidi vähendada nn lihtsalt soolase toidu arvelt. Praegu tuleb aga tugineda lahustele ning toidusegudele, millega proovime kaalutõusu tagada,” selgitab ta lisades, et Henri psühhomotoorne areng on täiesti eakohane ning tegemist on igati tubli ja tegusa lapsega.

Lahuseid kulub Henril suurtes kogustes ning haigekassapoolne soodustus neil puudub. Lisaks tuleb poisi perel lapse haiguse tõttu teha igakuiselt teisigi lisakulutusi, mis ei ole Henrit ja tema kolme õde üksinda kasvatava ema jaoks tihtipeale jõukohane.

Lastefond otsustas perele appi tulla ning kompenseerida neile igakuiselt ravilahuste kulud esialgu kuue kuu jooksul.
Fondi tegevjuht Sandra Liiv tunneb heameelt, et Lastefond saab Henrit ning tema perekonda toetada. “Loodame, et seda uudist lugedes pöörduvad ka teised perekonnad abi vajades meie poole,” kutsub ta abivajajaid üles julgelt endast märku andma. Lisainfo: Sandra Liiv, telefon  554 3794, e-post: info@lastefond.ee; sandra@lastefond.ee

Kalandustoetuste rakenduskava kiideti heaks

Põllumajandusministeeriumi juures tegutsev kalandusnõukogu andis põhimõttelise heakskiidu Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) vahendite Eesti rakenduskavale aastateks 2014-2020. Kokku investeeritakse järgmise kuue aasta jooksul Eesti kalandusse ja rannapiirkondade arengusse ligi 130 miljonit eurot.

„Uuel rahastamisperioodil pöörame suurt tähelepanu töötlemisele ja turustamisele, milleks plaanime kokku 32,5 miljonit eurot. Meie võimekus töödelda kala ja seda turustada kaugematel turgudel on praegu Venemaa poolt Euroopa Liidule kehtestatud toiduainete sisseveokeelu taustal eriti oluline. Uute turgude leidmine on meie strateegiline eesmärk,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Samuti plaanitakse rakenduskavasse 27,7 miljonit eurot rannapiirkondade arenguks, 26,2 miljonit eurot kalapüügivahenditega ja keskkonnahoiuga seotud investeeringuteks ning 17,8 miljoni eurot vesiviljeluse arendamiseks. „Need investeeringud ja toetused peavad tagama, et aastaks 2020 on Eesti kalandussektor ja rannapiirkonnad elu- ning konkurentsivõimelised,“ lisas Padar.

Pärast kalandusnõukogu heakskiitu saadetakse rakenduskava kooskõlastuseks ministeeriumidele, seejärel kinnitab kava Vabariigi Valitsus. Lõpliku heakskiidu peab kavale andma ka Euroopa Komisjon.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 2014–2020 on programm, mis hakkab pakkuma rahalisi vahendeid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ning jagab mitmeid investeeringutoetusi kalandussektori ettevõtetele ja rannapiirkondadele.

Perioodil 2014–2020 on fondi Eesti rakenduskava eeldatavaks mahuks 129,6 miljonit eurot, millest 100,9 miljonit eurot tuleb EMKF vahenditest ja 28,6 miljonit eurot Eesti riigieelarvest. Lõppeva, 2007-2013 rahastusperioodi mahuks oli koos Eesti omaosalusega 112,8 miljonit eurot.

Kalandusnõukogusse kuuluvad Põllumajandusministeeriumi, Eesti Maaülikooli, Eesti Mereakadeemia, Eesti Kalakasvatajate Liidu, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, Rahandusministeeriumi, Eesti Rohelise Liikumise, Eesti Kalaliidu, Peipsi Alamvesikonna Liidu, Eesti Kalapüüdjate Ühingu, Veterinaar- ja Toiduameti, Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi, Eesti Kaugpüüdjate Liidu, Keskkonnaministeeriumi, Eesti Kalaspordi Liidu, Keskkonnainspektsiooni ja Eesti Kalurite Liidu esindajad.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Võru Maavalitsuse projektitaotlus sai EMP programmist rahastuse

Võru Maavalitsus esitas 2014. aasta märtsikuus taotluse Justiitsministeeriumi poolt välja kuulutatud Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmi “Riskilapsed ja-noored” väljundi 3 “Kogukondlikud kuriteoennetuslikud algatused” väikeprojektide taotlusvooru ning sai rahastuse projektile “Laste suhtlemise ja probleemilahenduslike oskuste arendamine”.

Justiitsministeerium otsustas nimetatud taotlusvoorus 37-st taotlusest toetada kaheksat projekti, sealhulgas Võru Maavalitsuse projekti. Projekti kogumaksumus on 60 000 eurot, EMP programmist eraldatakse Võru Maavalitsuse projektile 50 989 eurot.

Jätka lugemist »

Haruldase haigusega tüdruk saab Lastefondi abiga lümfiteraapiat ja tugisukad

SA TÜ Kliinikumi Lastefond aitab osta 13-aastasele liikumispuudega Sandrale tugisukad ning toetab tema regulaarset lümfimassaaži, mis aitavad hoida kontrolli all tema haruldast haigust.

Sandra põeb Eestis harvaesinevat haigust – primaarset lümfiturset ehk lümfödeemi, millest on haaratud tema mõlemad jalad. Haiguse korral on normaalne lümfisüsteemi toimimine häiritud ja rakkudevahelisse ruumi koguneb liigselt vedelikku, mis väljendub Sandra puhul tursetena jalgades. Haigusest tingituna on häirunud lapse immuunsüsteem, mis tähendab, et ta on tundlik väikseimatelegi vigastustele nagu näiteks kriimustused või putukahammustused, mis võivad tekitada tõsise põletiku. Raskendatud on ka Sandra liikumine, sest liigeste vahele kogunev vedelik kahjustab tema liikumisaparatuuri. Seetõttu on tüdrukule määratud keskmine puue.

Vedeliku voolu lümfiteedes saab parandada ning nii haiguse kulgu kontrolli all hoida regulaarse lümfimassaažiga ja igapäevaselt spetsiaalsete tugisukkade kandmisega, mis aga on väga kallid. Üks sukapaar võib maksta kuni 1000 eurot ning massaažikord 30 eurot. Kasvava lapsena ning sukkade kulumise tõttu vajab tüdruk uusi sukki kord poolaastas ning lümfiteraapiat ideaalis paar korda nädalas. Sandrat üksinda kasvatava ema võimalused tütre abistamiseks on ammendumas ning ta pöördus abi saamiseks Lastefondi poole.

“Kuna Eesti Haigekassa meid kahjuks ei toeta, sest tugisukad ei kuulu abivahendite nimekirja ning lümfimassaaži teenust rahastataks vaid siis, kui tegu oleks taastusraviga, ning meie enda võimalused on otsa saamas, siis palun heade inimeste abi, kes meid tütre ravi osas toetada saaks,” on Sandra ema igasuguse abi eest tänulik.

SA TÜ Kliinikumi Lastefond otsustas aidata perel soetada lapsele tugisukad ning toetada Sandra lümfimassaaži igakuise toetussummaga 120 euro ulatuses ühes kuus esialgu kuue kuu vältel.

HeaTegu kutsub lastekaitsepäeva toetama

Tänase seisuga on projekti eelarvest puudu veel 1100 eurot, et saaksime tagada kõikide esinejate tasud ja kindlustada üritusele planeeritud mahus batuute, võistlusi ja muid tegevusi. Seetõttu oleme tänuliku iga väiksemagi toetuse eest!
Heategevusühing Hea Tegu on korraldamas kõikidele Eesti lastele üritust “Lastekaitsepäev 2014″, mis sel aastal toimub 1. juunil Pärnus, Kaubaamajaka (Papimiidu 8/10) parklas.
Kell 12 algav ja 5 tundi kestev üritus on kõigile tasuta. “Lastekaitsepäev 2014″ üritust korraldades on mõeldud ennekõike lasterikastele peredele. Ka kõige väiksema sissepääsuga üritustele minek tähendab suurele perele meeletut väljaminekut. Teie abiga me muudame seda “müüti”!
Lastekaitsepäeval ühendame meeldiva tervislikuga ning pakume kõikidele huvilistele võimalust tähistada lastekaitsepäeva sel aastal sportlikus õhkkonnas. Kuna iga lapse heaolu jaoks on kõige olulisem perekond, siis võime tänavust üritust julgelt nimetada kogupereürituseks, kus igav ei ole kindlasti 2-3 aastastel ega ka täiskasvanutel. Igal ürituse külastajal on võimalus võistelda pea kümnel erineval võistlusalal, kusjuures paljud võistlusalad nõuavad nii lapse kui lapsevanema osavõttu. Perekond ongi võistkond.
Mõistagi ei puudu lastekaitsepäeva peolt ka kingitused! Auhindu jagatakse ohtralt kõikide tegevusalade parematele, lisaks mitme tegevusala juures ka lihtsalt osalemise eest.
Selline, kõikidele huvilistele TASUTA pea 20 erineva tegevus-võistlusalaga üritus, on kindlasti ainulaadne kogu Eestis. Lisaks eelpool mainitule tulevad üritusele ka operatiivüksused oma igapäevast tööd tutvustama, esinetakse laval ja… Lastekaitsepäeva ürituse laval kuuleb nii lastelaulu kui näeb ka kõhutantsu. Ürituse avab oma esinemisega tuntud fantaasiapillidega esineja Silver Sepp, päeva lõpetab paljude lemmik Karl-Erik Taukar.
Teeme tihedet koostööd Eesti Lasterikaste Perede Liiduga ning nemad on lubanud saata eraldi kutse üritusele tulemiseks kõikidele Pärnumaa suurperedele. Meie omalt poolt püüame sarnaselt eelmisele aastale jagada varem osalemisest teada andnud lasterikastele peredele erikingitusi.
Heategevusühing Hea Tegu
http://teehead.ee/

Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

Siseminister Hanno Pevkur kinnitas 2014. aasta väikesaarte programmi tingimused. Programmi kogumaht on sel aastal 640 000 eurot ja selle eesmärk on toetada projekte, mis suurendavad väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on saareline eluviis paljude jaoks loomulik ja iseenesest mõistetav. “Seetõttu on oluline, et riik väikesaartel elavaid inimesi jõudumööda toetaks. Hea meel on selle üle, et esmatähtsate teenuste tagamiseks väikesaartel on riik üsna palju juba ära teinud. Nüüd peame vaatama, kuidas nende teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust suurendada,” lisas ta.

„Väikesaarte programm on lahendanud päris mitmed kitsaskohad saartel. Näiteks rajati eelmine aasta Vormsile kütusetankla, et sealsed inimesed ei peaks kütust enam mandrilt tooma. Osmussaare ja Vilsandi kogukonnad said programmi abil endale kaasaegsed paadid, millega mandri ja Saaremaa vahet liikuda. Kihnu inimesed said endale eelmine aasta vajaliku sisustusega hambaravi kabineti,“ nimetas minister projekte, mis on väikesaarte programmist toetust saanud.

Väikesaarte programm on toiminud aastat 2011 ja selle aja jooksul on sealseid kogukondi toetatud umbes 2,5 miljoni euroga. „Riik saab appi tulla seal, kus kohapeal on olemas aktiivne kogukond,“ kutsus minister väikesaare elanike üles aktiivsemalt oma kogukonna tegemistes kaasa rääkima.

Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja ettevõtjad. Toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on kuni 130 000 eurot.
Jätka lugemist »

NATURA 2000 toetuse taotlusvoor toimub tänavu varem

metsSel aastal toimub NATURA 2000 erametsamaa toetuse taotlusvoor tavapärasest kuu aega varem. Taotlusi saab esitada 2.- 21. aprillini.

Taotluse esitamiseks on mitu võimalust:
1. e-PRIA kaudu (epria.pria.ee) – mugavaim ja kiireim taotluse esitamise viis;
2. e-posti teel – digitaalselt allkirjastatud taotluse saab saata e-posti aadressile natura@eramets.ee;
3. tavaposti teel – paberil täidetud taotluse palume saata Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn;
4. EMK kontoris kohapeal – taotluse saab esitada EMK kontoris Tallinnas, Mustamäe tee 50. Aitame taotluse täita ka e-PRIAs. Selleks peab Teil olema digiallkirjastamise võimalus (ID kaart ja paroolid).

Üle Eesti aitavad taotlusi täita ja esitada metsakonsulendid metsaühistutes. Info konsulentide vastuvõtuaegade kohta leiate erametsanduse infoportaalist (http://www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/natura-metsa-toetus/taotluste_taitmine_maakondades/). Konsulent aitab taotluse täita ka e-PRIAs. Selleks peab Teil olema digiallkirjastamise võimalus (ID kaart ja paroolid).

Koostöös Eestimaa Looduse Fondiga loositakse e-PRIA kaudu Natura metsa toetuse taotluse esitanute seast välja neli õnnelikku, kel on võimalik koos ühe kaaslasega osaleda 12.07.2014 toimuval õpperetkel lendorava elupaikadesse. Alutaguse metsades toimuva retke toob võitjateni Estonian Nature Tours. Retke juhivad tuntud zooloog Uudo Timm ja mükoloog Indrek Sell. Estonian Nature Tours hoolib, toetades lendoravauuringuid alates aastast 2010 ja Noore Looduskaitsja Auhinda alates aastast 2005.

Esitage oma taotlus e-PRIA kaudu ja osalege loosimises!

Tutvuge õpperetke loosimise ja toetuse taotlemise tingimustega erametsanduse infoportaalis (http://www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/natura-metsa-toetus/)

Täpsemat infot NATURA 2000 erametsamaa toetuse taotlemise kohta saab telefonil 6 836 058.

Allikas: SA Erametsakeskus

Noorteühingute tegevust toetatakse poole miljoni euroga

Foto: nooredkooli.ee

Foto: nooredkooli.ee

Noorteühingu aastatoetuse eesmärgiks on noorteühingute võimekuse tõstmine ja noorsootöö ning noortepoliitika riiklike eesmärkide saavutamine. 2014. aasta prioriteediks aastatoetuse eraldamisel on noorte huvide ja oskuste arendamine eesmärgiga aidata noorel teha häid valikuid edasiseks õppimiseks ja/või tööeluks.

Noorteühingu aastatoetuse saamiseks esitati 21 taotlust, hindajate kogu tegi ministrile ettepaneku toetada 17 noorteühingut. Toetatud noorteühingud hõlmavad üle 14 tuhande noore.

Eesti Noorsootöö Keskuse asedirektori Kaur Kötsi sõnul soovitakse sel aastal toetusega suurendada noorteühingute võimekust kaasata ka mitteaktiivseid noori oma tegevusse. „Noored, kes on koolist väljalangemisohus või juba väljalangenud ning töötud noored vajavad erilist tähelepanu ka noorteühingute tegevuses,“ selgitas Kötsi.

Tänavu pälvisid riikliku toetuse järgmised ühingud: Avatud Vabariik, Eesti Gaidide Liit, Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Skautide Ühing, Eesti Väitlusselts, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Noorteühendus ELO, Noorteühing Eesti 4H, Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, Tegusad Eesti Noored, Urban Style, YFU Eesti, Eesti Breiktantsu Liit, Eesti Tänavaspordi Liit ja B.G. Forseliuse Seltsi noortekogu.

Noorteühingute rahastamist koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab ministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mille põhieesmärk on noorsootöö arendamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Allikas: Eesti Noorsootöö Keskus

Viljandimaale jagus rahvakultuuri toetuseks 4040 eurot

Rahvakultuuri maakondliku toetusprogrammi rahaliste taotluste tähtajaks, 21. veebruariks laekus komisjonile 9 taotlust kogusummas 6750 eurot. Summa, mida toetustena Viljandi maakonnas jagada sai, oli 4040 eurot.

Viljandimaa rahvakultuuri spetsialisti Anneli Kundla ja ühtlasi komisjoni esimehe sõnul õnnestus kõiki esitatud taotlusi osaliselt rahastada. „Kõik taotlused vastasid nõutud tingimustele, kuid eelarvelistest piirangutest tulenevalt toetasime neid osaliselt. Rõõmu teeb asjaolu, et projektide sisulised tegevused hõlmavad kõiki elanikegruppe lastest eakateni. Läbiviidavad sündmused leiavad aset 2014 aasta jooksul,“ selgitas Kundla.

Toetusprogramm on suunatud rahvakultuuri püsimisele ja arengu toetamisele maakondlikul tasandil. Kogu Rahvakultuuri programmi rahaline maht on 63 912 eurot, seejuures on igale maakonnale eraldatud kindel summa. Riigi poolt maakonnale eraldatava toetussumma suurus sõltub konkreetse maakonna rahvaarvust ja Kultuuriministeeriumi poolt välja töötatud koefitsiendist.

Programmi summadest toetatakse rahvakultuuril põhinevate maakondlike ja üleriigiliste ürituste korraldamist; rahvakultuurialaste koolituste, õpikodade, ümarlaudade, foorumite, õppepäevade ja õppereiside korraldamist; laulu- ja tantsupeo protsessi järjepidevusele ning maakondliku identiteedi hoidmisele suunatud projektide läbiviimist; maakondlike organisatsioonide ja maakondlike rahvakultuuri kollektiivide tegevust.
Jätka lugemist »

Avati Tartu maakonna noortekeskuste projektikonkurss

Tartu maavanem kuulutas välja Tartu maakonna avatud noortekeskuste projektikonkursi, mille eesmärk on aktiveerida noorsootööd kohaliku omavalitsuse tasandil.

Toetust saab taotleda juriidilise isiku asutus või selle struktuuriüksus, kus on olemas ruumid ja noorsootöötajad, kasutatakse avatud noorsootöö meetodit, ollakse tegutsenud vähemalt 3 kuud ning ollakse avatud noortele vähemalt 20 tundi nädalas.

Konkursi tänavused prioriteedid on terviseedendus, liikumisharrastus ja Tartumaa noortekeskuste omavaheline koostöö.

Taotluste esitamise tähtpäev on 4. aprill 2014 kell 9.00. Taotlus koos vajalike lisadega tuleb esitada e-posti teel Tartu Maavalitsusse, kus seda hindab maavanema moodustatud komisjon. Hindamiskriteeriumid on vastavus avatud noorsootöö meetodile, noorte kaasatus ning projekti ja eelarve läbimõeldus. Projektikonkursi tulemustest teavitatakse pärast tulemuste selgumist Tartu maavalitsuse veebilehel www.tartu.maavalitsus.ee.

Täpsem info ja taotlusvormid on Tartu maavalitsuse veebilehel.

Lastefond toetab ihtüoosi põdevaid lapsi

lastefondTartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond kogub veel sellel aastal annetusi ihtüoosi põdevate laste ja noorte toetuseks. Juba seitse aastat kestnud projekt lõpeb detsembris.

Ihtüoos on pärilik ja eluaegne nahahaigus, mida nimetatakse ka kalasoomustõveks. Ihtüoosi puhul on naha sarvkihi rakkude uuenemine kiirenenud või on aeglustunud nende irdumine. Kahjustunud nahka ei ole võimalik terveks ravida, kuid regulaarse ja korraliku nahahoolduse ja ravimite tarvitamisega on võimalik naha seisukorda oluliselt parandada. Vajalike kreemide-salvide kogus ühes kuus võib ulatuda mitme kilogrammini, kuid Eesti Haigekassa seda ravikuluna ei arvesta. Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsi president Annika Volke ütles, et nende laste jaoks on kreemid ravim ning riik peaks seda ka niimoodi arvestama.

Lastefond alustas ihtüoosi põdevate laste toetamist juba 2007. aastal kampaaniaga “Keegi pole seda väärt” ja teeb seda siiani: 2014. aastal on toetusesaajate nimekirjas 14 last, igaühte neist toetatakse kuni 64 euroga igas kuus.

Kuigi ihtüoosi põdevate laste toetamine ei ole enam ammu olnud fondi põhikampaania, leidub ikka neid, kes teevad annetuse just neile lastele mõeldes.

Põllumajandusmaadele saab hakata taas toetusõigust taotlema

Alates 2014. aastast saab taas registreerida heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaid, et nende eest oleks võimalik taotleda pindalatoetusi. Juba registreeritud maade puhul ei muutu midagi.

Senise korra järgi sai pindalatoetusi taotleda vaid nende põllumajandusmaade eest, mis olid 30. juuni 2003 seisuga kantud Põllumajanduse ja Registrite Ameti (PRIA) põllumassiivide registrisse. Eelmise aasta detsembris Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastuvõetud määrusega tehti muudatused 2014. aastal rakendatavate põllumajandustoetuste kohta, sealhulgas lõpetati võrdlusaasta arvestamine ja edaspidi saab kanda heas põllumajanduslikus korras olevat põllumajandusmaad registrisse jooksvalt. Küll peab maa olema pindalatoetuste taotlemiseks kantud registrisse õigeaegselt, enne taotluse esitamist.

“Nüüdsest on võimalik võtta arvele ja seejärel taotleda pindalatoetusi kõigi heas põllumajanduslikus korras olevate maade eest,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “See teeb maaomanike kohtlemise märksa võrdsemaks ja soosib ka vahepealsetel aastatel võssakasvanud maade ülesharimist.”

2014. aastal pindalatoetuste taotlemiseks oleks soovitav uued maad registreerida 1. aprilliks, et taotlusperioodil PRIA töökoormust vähendada. Juba registreeritud põllumajandusmaade toetusõiguslikkuse nõuetes ei muutu midagi.

Lisainfo PRIA veebilehelt .

Maaelu arengukava saab juurde ligi 70 miljonit eurot

Põllumajandusministeerium tutvustas eile maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjonile ettepanekut suurendada maaelu arengukava rahastamist ligi 70 miljoni euro võrra.

Otsetoetuste arvelt lisandub ettepaneku kohaselt maaelu arengukavasse 40 miljonit eurot ning varem maaelu arengukava vahenditest otsetoetustele planeeritud 19 miljoni eurot. 4,9 miljoni euro võrra suureneb Euroopa Liidu poolne rahastamine ja viimase kahe punktiga kaasneb ka Eesti riigi poolse kaasrahastamise suurenemine. Kokku plaanitakse maaelu arengukava rahastamist suurendada ligi 70 miljoni euro võrra.

„Ministeeriumi ja põllumajandusorganisatsioonide ühine seisukoht on olnud, et toetused peavad jõudma nende tootjateni, kes ka reaalselt põllumajandussaadusi toodavad,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Täiendavate rahaliste vahendite lisamine maaelu arengukavasse võimaldabki suunata toetused aktiivsetele tootjatele ning toob tervikuna rohkem investeeringuid põllumajandusse ja maapiirkondades majandustegevuse mitmekesistamisse.“

Ettepaneku kohaselt lisatakse vahendeid keskkonnasõbraliku majandamise, loomade heaolu, põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamise investeeringute, maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringute, kiviaia taastamise ning teadmussiirde ja teabe toetustele. Jätka lugemist »

Noortalunikud taotlesid toetusteks ligi 9 miljonit eurot

Augustikuus esitasid 230 põllumajandusliku tegevusega alustavat noort ettevõtjat PRIA-le taotlusi 8 974 967 euro ulatuses toetuste saamiseks, toetusmeetme tänavune eelarve on aga 4 mln eurot.

Maaelu arengukava meetmest 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ saavad starditoetust põllumajandusliku hariduse või töökogemusega ettevõtjad, kel vanust kuni 40 aastat. Meetme eesmärk on motiveerida noori põllumajanduseettevõtlusega tegelema, töökohti looma ja maal vanemate alustatut jätkama.

Tänavune taotlusvoor oli sel rahastusperioodil seitsmes ja viimane. Aastatel 2008-2012 on noortaluniku toetust juba saanud alustavat 520 ettevõtjat, kellele on välja makstud üle 20 miljoni euro. Meede osutus väga populaarseks, sest abikõlblikke taotlusi on kõigis taotlusvoorudes laekunud oluliselt rohkem kui eelarve on võimaldanud toetusi maksta.

Nii on põllumajandusministeerium programmperioodi esialgset meetme 1.2 eelarvet (17,56 mln eurot) suurendanud. 19. novembriks 2013 määrab PRIA veel 4 mln euro ulatuses toetusi.

Taotluste paremusjärjestus koostatakse meetme määruses kirjeldatud hindamiste tulemusel. 197 juhul on soovitud toetust maksimaalse saadaoleva summa ulatuses.

Noortaluniku toetust võib üks ettevõtja programmperioodil 2007-2013 saada ühe korra, maksimaalselt 40 000 eurot. Pool rahast tuleb kulutada oma majapidamises põhivahendite jaoks, teine pool võib kuluda mitmesugusteks tegevuskuludeks. Toetuse saamisega käib kaasas ka kohustusi, mida kirjeldab täpsemalt meetme määrus. Näiteks kontrollib PRIA kõigi taotlejate puhul põllumajandusliku müügitulu nõuete täitmist, põhivara soetamise kohta andmete esitamist jne. Jätka lugemist »