Südamehaigused on üks peamiseid suremuse põhjustajaid nii Eestis kui mujal maailmas. On teada, et risk südamehaiguste tekkeks kasvab vanusega. Südamehaigused ei puuduta aga ainult vanemaealisi, vaid järjest enam ka noori. Millele võiks südametervise hoidmiseks tähelepanu pöörata juba noores eas, kirjeldab Südameapteegi proviisor Iti-Ingris Sei.
Meie ürgset eluvett, looduslikku elueliksiiri või kasemahla saab koguda siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur püsib viiel pügalal pealpool nulli. Allpool saab lugeda kasemahla kogumisest, mille kohta on märkmeid teinud Eesti Kasemahla Liit.
Südamekuul räägime palju südame tervisest, mille hoidmisel on oluline jälgida ka vererõhunäitajaid. Kuid mis see vererõhk üldse on ja mis juhtub kehas kui vererõhk on kõrge või madal? Südameapteegi proviisor Ave Niidu annab ülevaate.
Krooniline stress on meie kehale ja tervisele väga kahjulik, mõjutades muuhulgas ka südame-veresoonkonnahaiguste tekkimist. Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova kirjeldab, kuidas pikaajaline stress meid mõjutab ning mida teha, et kahjulikku mõju vähendada.
Erinevate riikide teadlaste järeldusel on võitluses koroonaga lisaks kätepesule ja vahemaa hoidmisele võtmetähtsusega ka hea uni. Laulasmaal asuva LaSpa omanik Anna Elam selgitab Svenska Dagbladeti ja Atlandi artiklit refereerides, milles seisneb une supervõime immuunsüsteemi tugevdamisel ja koroonaviirusega võitlemisel. Lisaks annab Elam praktilisi soovitusi hea unerütmi saavutamiseks.
Üliharuldase geenihaigusega 15-aastast Lizettet ja 11-aastast Meribeli võiks nii Eesti arstide kui ka maailma tippspetsialistide hinnangul aidata ravim, mida Eesti Haigekassa kahjuks ei kompenseeri.
Kevadel tekkiv väsimus on levinud mure paljude inimeste seas. Tegelikult sellist diagnoosi nagu kevadväsimus ei eksisteeri ja põhjused väsimuse tekkeks on mujal. Südameapteegi proviisor Kerli Vahar kirjeldab, miks me just kevadel, kui päevad on pikemad, ennast väsinuna tunneme ja mida mure ennetamiseks teha saab.
Tänapäeva toiduharjumuste, keskkonnatingimuste ja paljude teiste tegurite juures on vitamiinide puudus kerge tekkima. Millised vitamiinid on eluliselt tähtsad vanuritele, rasedatele ja lastele, selgitab Südameapteegi farmatseut Ethel Jamnes.
Praegune külm aastaaeg on viirushaiguste levimiseks äärmiselt soodne – erinevad haigustekitajad varitsevad meid igapäevaselt. Südameapteegi proviisor Külli Teder annab nõu, kuidas turgutada oma immuunsüsteemi, et viiruste hooaeg tervena üle elada.
Õnnetus või haigus ei hüüa tulles ja seetõttu võiks igas kodus olemas olla mõned hädavajalikud meditsiinitarbed ja ravimid, millega end või oma pereliiget ootamatuste korral aidata. Südameapteegi proviisor Kerli Vahar annab ülevaate, mida koduapteeki varuda.
Külmetushaigused on üldnimetaja erinevatele viirustele, mis külmal ajal levivad. Enamikega neist saab inimese immuunsüsteem ise hakkama, kuid ebameeldivad sümptomid vajavad siiski leevendamist. Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili annab nõu, kuidas külmetusest kiiresti jagu saada.
Perioodil 5.- 11. oktoober pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2 900 inimest. Gripiviiruse ringlemine laboratoorset kinnitust ei leidnud, domineerivaks viiruseks on jätkuvalt rinoviirus
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1 193 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, uusi positiivseid testitulemusi ei lisandunud.
Terviseamet otsustas nii Vikerkaare festivalil osalejate elu ja tervise kaitsmiseks kui üleüldise nakkusohutuse tagamiseks keelata 20. juulist 19. augustini Antslas peetava ürituse European Rainbow Gathering, kuhu juba praeguseks on saabunud inimesi COVID-19 riskipiirkondadest.
Terviseameti Lääne regionaalosakond hoiatab, et Saaremaal Mändjala rannas on tuvastatud suurtes kogustes sinivetikaid. Samuti kahtlustatakse merevee sinivetikatega saastatust Kuressaare supelrannas ehk Titerannas.
Valitsus otsustas alates 19. juunist asendada 2+2 reegli inimeste hajutamise nõudega. See tähendab, et jätkuvalt tuleb hoida inimeste vahel turvalist distantsi, kuid 2+2 reegli kohustuslikus korras täitmist riik enam ei nõua.
Tänasest, 20. maist kaovad kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide turult mentooliga sigaretid. Tubakast erinevad maitsed on kogu Euroopa Liidus sigarettides keelatud alates 2016. aastast, erandina anti pikem üleminekuaeg mentooli lisamiseks sigarettidele. Muudatuse eesmärk on vähendada suitsetamise atraktiivsust ja seeläbi suitsetamisega alustamist.
Viirustega nakatumise riski maandamiseks võttis G4S Eesti oma Tallinna kontoris kasutusele automaatse palaviku tuvastamise lahenduse. See tähendab, et iga kontorisse siseneja kehatemperatuur mõõdetakse ära ja kui tal tuvastatakse palavik, annab süsteem häireteate.
Raske siirdamise läbi teinud pisike Mattias vajab heade inimeste abi ravireisiga seotud kulude katmisel.
Mattias on ühe aasta ja nelja kuu vanune pisipoiss, kellel dignoositi harvaesinev immuunpuudulikkuse vorm ning kellele selle aasta alguses siirdati Inglismaal, Newcastles uued luuüdi tüvirakud. Väga erilise haiguse tõttu on Mattias pidanud Inglismaal viibima juba 10 kuud, ja kuigi lapse ravikulud maksab Eesti Haigekassa, tuleb kõik ravireisiga seotud kulud perel endal tasuda. Lastefondi toetus kogu raviperioodi jooksul on 6000 eurot.
Lapse arsti, dr. Andrew Gennery sõnul on Mattiase lugu justkui õpikust võetud – pisipoiss püsis siirdamiseni heas seisundis, elas siirdamiseelse keemiaravi vapralt üle, talle leiti kiiresti sobiv doonor, siirdamine ise kulges komplikatsioonideta, nii nagu ka esimesed 36 päeva täielikus isolatsioonis.
Tänaseks on siirdamisest möödas enam kui 100 päeva ja seni on kõik liikunud paremuse poole, kinnitab lapsega Inglismaal ravil viibiv Mattiase ema Elina. Ema sõnul on Mattias nüüd lõpuks üle mitme kuu hakanud isukalt sööma, kogub iga päevaga üha enam jõudu ning õpib uusi oskusi.
Just väga erilise immuunpuudulikkuse vormi tõttu kujunes Mattiase haiglasviibimine arvatust palju pikemaks. Nüüd on aga tohtrid seda meelt, et pisipoiss on mõne nädala pärast valmis Inglismaalt tagasi kodusesse Eestisse reisima. Loodame väga, et ka viimastel päevadel Mattiast kimbutav viirushaigus kiiresti taandub. Siirdamisjärgselt on Mattiase immuunsus äärmiselt madal ning arvestades ka koroonaviiruse ülemaailmset levikut, tuleb kojusõiduks leida väga turvaline viis. Hea meel on selle üle, et Lastefondile ja Mattiase perele on transpordi osas lubanud abikäe ulatada üks Eesti ettevõtja.
Enne Inglismaalt lahkumist tuleb aga Mattiase perel tasuda veel viimased sealse eluasemega seotud kulud ning vormistada tagasisõiduks reisikindlustused, kokku ligi 2000 euro ulatuses. Usume ja loodame, et Lastefondi heade annetajate abiga saame needki kulud tasutud ning lapse pere saab keskenduda vaid Mattiase turvalisele kojusõidule ning edasisele paranemisele.
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on Mattiase ravireisi heade annetajate abil toetanud eelmise aasta sügisest, suuresti on perele abiks olnud ka kohalik omavalitsus. Mattiase pere ise on panustanud lapse ravireisiga seotud kuludeks oma kogutud säästud.
Aitäh, et aitate meil aidata!
Väikest Mattiast saab aidata helistades Lastefondi heategevuslikele telefoninumbritele ning teie poolt valitud annetussumma listakse teie sama kuu telefoniarvele. Sobiva summa annetamiseks tuleks helistada vastavale annetusnumbrile:
Valitsuse kommunikatsioonibüroo käivitas sotsiaalkampaania „Püsime terved!“, millega kutsutakse Eesti inimesi jätkama koroonaviirust tõrjuvat käitumist ka pärast eriolukorra piirangute leevenemist. Seejuures on abiks veebileht kkk.kriis.ee, kust leiab vastused enam kui 700-le viirusega seotud elulisele küsimusele.
Valitsuskommunikatsiooni direktor Urmas Seaveri sõnul on teavituskampaania üldsõnumiks tervena püsimine. „Kuigi viiruse levik on viimastel nädalatel vähenenud, pole see ühiskonnast kadunud. Me peame õppima sellega koos elama,” ütles Seaver. „Uusi puhanguid aitab ennetada see, kui ka järgnevatel kuuudel hoiab igaüks lähikontaktide arvu minimaalsena, peseb käsi ja püsib haigena kodus ning täiendava kaitse vajadusel katab avalikus kinnises ruumis nina ja suu,“ lisas ta.
MTÜ Eassalu-Neitsi Külaselts koostöös MTÜ-ga Loomulikult korraldavad laupäeval kahepäevase Võilillefestivali esmakordselt veebifestivali vormis.
“Sel korral oleme oma plaanid sättinud vastavalt kehtivatele turvanõuetele ja oleme viinud kõik meie põnevad loengud ja kohtumised online’i”, tutvustab tausta taimetark ja õieterapeut Mercedes Merimaa, kes on Võilillefestivali peakorraldaja ja selle hing.
“See tähendab, et sel korral on loengupidajad Kihlepa stuudios ja kuulajad on oma kodus või mujal enda valitud paigas ja kohtutakse virtuaalselt. Iga loengu lõpus on võimalus esitada küsimusi esinejale. Festivalilt ei puudu ka sel korral kontsert, mis tuleb mõnusa kodukontserdi vormis Mari Jürjensilt ja festivali esimese päeva lõpetab ühislaulmine Mait Segeri eestvedamisel. Osalemine on kõigile tasuta”.
Selle aasta festivali loengud keskenduvad aktuaalsetele teemadele kuidas toetada oma tervist ja vältida haigestumist erinevatesse viirushaigustesse, tutvustab Merimaa.
Terviseamet soovitab eriolukorra tõttu kasutuseta seisnud hoonetes enne veetarbimise taasalustamist üle kontrollida veevarustussüsteemide töökord ja läbi loputada vähese kasutuskoormusega torustikud.
Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrechti sõnul mõjutab vähene veetarbimine torustikes oleva vee kvaliteeti, sest oma iseloomult ei ole joogivesi steriiline. „Nendes hoonetes, mis on täielikult suletud või mille veetarbimine on kaugtöö rakendamise tõttu märkimisväärselt vähenenud, on vesi jäänud torustikku seisma. Joogivees esineb aga teatud hulk mikroorganisme, mis võivad seisvas vees soodsatel tingimistel kasvama hakata,“ ütles Albrecht, kelle sõnade kohaselt võib selle tulemusena veekvaliteet halveneda ning mõjuda ka inimeste tervisele. „Näiteks võib toidukäitlemisega tegeleva ettevõtte puhul ebakvaliteetne vesi soodustada toidukvaliteedi langust.“
Kui eriolukorra väljakuulutamise või tegevuse lõpetamise algusest alates ei ole hoones või hoone osas joogivett tarbitud või selle tarbimine on oluliselt vähenenud, peab enne joogivee kasutamise alustamist kasutuseta seisnud torustikud läbi loputama. „Hoonetes või hoonete osades, kus vett pole mõnda aega tarbitud, palume täielikult avada kõik kasutuseta olnud kraanid ning lasta veel voolata seni, kuni vesi saavutab veevõrgu temperatuuri ega muutu enam,“ ütles Albrecht.