Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2018
E T K N R L P
« okt    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Haigekassa julgustab tervisemuredega pöörduda esmajärjekorras perearsti poole

Haigekassa kampaania „Tervisemurega alusta perearstist” eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust perearstiabist ning sellest, kuhu erinevate tervisemuredega pöörduda.perearst

Kui tervisega tekib mure, mis iseenesest ei möödu, aitab kõige paremini perearst. Perearsti meeskond on tervisemure korral esimene kontakt ja inimese teejuht mure lahendamiseks. Pereõel ja -arstil on kõik vajalikud oskused, et leida tervisemurele lahendus.

Kampaanialehelt alustaperearstist.ee saab infot, milliste tervisemuredega jääda kodusele ravile, millal pöörduda perearsti juurde ja millal vältimatu abi saamiseks EMOsse. Veebilehel on vastused peamistele perearstiabi puudutavatele küsimustele.

Parem teadlikkus aitab vähendada ka põhjendamata pöördumisi EMOsse ja leevendada eriarstide järjekordi.

Kuna november on meestekuu, pöörduvad kampaania tele- ja printreklaamid ennekõike 30-60aastaste meeste poole. Mehed on haigekassa uuringu järgi vähem aktiivsemad enda tervisemurele lahendust otsima. Kampaania kutsub neid üles alustama pikalt vaevanud või ootamatult tekkinud tervisemuredega just perearstikeskusest.

Perearsti nõuandeliin numbril 1220 töötab ööpäev läbi. Kui inimene kahtleb, kuidas murega edasi käituda, tasub esimesena helistada sinna. Jätka lugemist »

Kokkuvõtvalt rasvhapete tasakaalu tähtsusest Riho Juhansoo ettekande põhjal

Pärnakas Riho Juhansoo rääkis TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele toitumise mõjust organismile ja rasvhapete tasakaalu tähtsusest.

Riho Juhansoo Foto Urmas Saard

Riho Juhansoo. Foto: Urmas Saard

Mis on tervise ja tasakaalu saavutamise võti? Vastus: toit, mõtlemine, liikumine, uni.

Riho Juhansoo sünniaasta on 1954. Enda tutvustamisel näitas ta kehalist harjutust sooritades oma praegust head füüsilist vormi. Äge psoriaas on põletikuline nahahaigus, mille põhjustatud vaevused sundisid meest 2012. aastal arsti poole pöörduma. Kuid selle haigusega kaasnevad ka liigeste hädad, mis halvemal juhul sunnivad liikumiseks kasutama käimistooli. Ravi näitas haiguse sedavõrd kaugele arenenud kulgu, et seda arsti diagnoosi kohaselt tagasi pöörata enam ei saanud. Juhansoo rääkis, et loobus selle otsuse teada saamisel ravimitest ja hakkas ainult järgima talle tutvustatud nüüdseks juba 35-s riigis esindatud tervisekontseptsiooni ja osalema koolitustel.

Jätka lugemist »

Riina Sikkut: kaotame südamehaiguste tõttu igal aastal üle 120 000 eluaasta

Täna on maailma südamepäev, millega pööratakse tähelepanu südamehaiguste ennetusele. Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul kaotame südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise ja enneaegse suremuse tõttu Eestis igal aastal enam kui 120 000 eluaastat, ehkki vähemalt 80% enneaegsetest surmadest oleks tervislike eluviisidega ennetatavad.

Merevees südamekujuliseks lihvitud kivikesed Foto Urmas Saard

Merevees südamekujuliseks lihvitud kivikesed. Foto: Urmas Saard

elame kauem, kuid haigena

“Eesti inimeste oodatav eluiga on kõrgem kui kunagi varem, kuid tervena elatud eluaastad ei ole niisama jõudsalt kasvanud. See tähendab, et elame kauem, kuid haigena. Seejuures kaotame kõige rohkem eluaastaid just südame-veresoonkonna haiguste tõttu,” ütles minister Riina Sikkut. “Samas oleks suur osa südamehaigustest ennetatavad, kui pööraksime oma tervisele rohkem tähelepanu – liiguksime rohkem, toituksime tervislikumalt ja loobuksime ebatervislikest harjumustest. Ühiselt saame panustada, et ka elukeskkond meie ümber toetaks tervislikke valikuid.”

2016. aastal kaotati Eestis enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu südame-veresoonkonna haigustesse ligi 122 300 eluaastat. See moodustab 27% enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastatest.

Jätka lugemist »

Teatejooks pani õla alla Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspargi toetuseks

Haapsalus valmistutakse ratastoolikasutajatele kohandatud tegevuspargi avamiseks. Park antakse Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse külastajate ning linnaelanike ja -külaliste kasutusse.

Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspark Foto Veiko Võrklaev

Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspark. Foto: Veiko Võrklaev

Jätka lugemist »

Folgi saun

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali kõigil neljal päeval köeti sarnaselt paljudele eelnevatele aastatele esimese Kirsimäe linnapoolse järsu nõlva serval tillukest rändsauna.

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalil saunamõnusid nautimas Foto Urmas Saard

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalil saunamõnusid nautimas. Foto: Urmas Saard

Ühel juhul ei mahuta saun kõiki tahtjaid ära ja järgmisel hetkel on kõigest üks või kaks inimest

Keset peomelu on saanud saunamõnu nautida juba sedavõrd palju aastaid, et saunamees Aigar Mätlik jäi esimese jutiga vastuse võlgu, millal täpselt alustati. „Kool müüs sauna mingil hetkel maha ja siis tuli endal ehitada saun, millega folgile tulla,” selgitas Mätlik ja rääkis täpsustavalt juurde, et Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala tudengite kätetööna valmis esimene saun vist 2012. aastal. „See siin on juba neljas erinev saun, millega me piknikualal oleme. Aastaid folgil käies näeb, mida võiks muuta või parandada, et saun parem oleks,” rääkis viie mehega suure tünni jahutavas vees istunud Mätlik.

Saun on lihtne: palkkehand ja tavaline keris sees, üks leiliruum ilma eeskojata. Loputamine käib õuel, kus lisaks duššile ka suur veega täidetud tünder, mille sisse mahub kümmekond inimest ära, olenevalt küll mõõtudest.

Jätka lugemist »

Marutaudivaktsiini külvamine Venemaaga piirnevatel aladel

Esmaspäeval, 14. mail alustab Veterinaar- ja Toiduamet rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Eesti kagu- ja kirdepiiri aladel. Vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 20. maini. Vaktsineerimine toimub 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest.

Metsloomade marutaudivaktsiini külvatakse õhust väikelennukitega Foto Urmas Saard

Metsloomade marutaudivaktsiini külvatakse õhust väikelennukitega. Foto: Urmas Saard

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega ning vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

“Eesti on juba viis aastat ametlikult marutaudivaba riik. Kuna aga meie kõrval asub riik, kus marutaud on nii kodu- kui metsloomade hulgas laialt levinud, siis on Eesti jätkuvalt marutaudist ohustatud,” selgitas Veterinaar- ja Toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin.

Jätka lugemist »

Erakorraline palve – 17-aastane tüdruk vajab annetajate toel elupäästvat kallihinnalist ravimit

Haruldase verehaigusega tüdruk vajab tavapärase elu jätkamiseks kallihinnalist ravimit, mis ei kuulu Eesti Haigekassa kompenseeritavate ravimite nimekirja. Laps vajab ravimit elukestvalt ning seni kuni selgub rahastamise lahendus, toetab heade annetajate abil ajutiselt tüdruku ravi TÜ Kliinikumi Lastefond.

Foto SA TÜ Kliinikumi Lastefondi FB lehelt

Foto SA TÜ Kliinikumi Lastefondi FB lehelt

Pooleteise kuu jooksul vajab tüdruk 3 doosi, mille kogumaksumus on 49 680 eurot.

17-aastasel tüdrukul diagnoositi 2011. aasta sügisel idiopaatiline aplastiline aneemia, mis on haigus, mille puhul toodab luuüdi liiga vähe erinevat tüüpi vererakke. Vereanalüüsidest selgus, et lapsel oli madal nii trombotsüütide, hemoglobiini kui ka leukotsüütide tase. Immuunsupressiivse raviga haigus stabiliseerus.

Kolm aastat hiljem avastati lapsel aga lisaks paroksüsmaalne öine hemoglobinuuria, mille puhul punavererakud ehk erütrotsüüdid lõhustuvad ja tekib hemolüüs.

Jätka lugemist »

Terviseteenustega hõlmamise kirjeldamiseks otsitakse sobivat eestikeelset sõna

Täna tähistatakse ülemaailmset 70. tervisepäeva, mille keskseks teemaks on „Tervis kõigile!“

Tervis kõigile

Sotsiaalministeerium ja Maailma Terviseorganisatsioon kutsuvad üles esitama oma ettepanekud aprillikuu jooksul

Seitsme aastakümne jooksul on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teinud jõupingutusi, et vabastada maailm kõrge suremusega haigustest nagu rõuged ja võidelnud tervistkahjustavate harjumuste vastu nagu näiteks tubaka tarvitamine.

Juubeliaasta tervisepäeval pööratakse tähelepanu sellele, kas kõik inimesed saavad vajalikke terviseteenuseid ja ravimeid. WHO Regionaaldirektor Zsuzsanna Jakab´i sõnul tähendab öeldu seda, et inimesed saavad vastavalt oma tervise vajadustele kvaliteetseid terviseteenuseid just selles kohas ja sel ajal, kui nad neid vajavad, ilma et satuksid rahalistesse raskustesse. “Võimalikult hea terviseseisund on inimese üks põhiõigustest – sõltumata rassist, usust, poliitilistest vaadetest ning majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest. See on visioon, mille poole on WHO koostöös oma partneritega püüelnud alates ühenduse loomisest 70 aastat tagasi.”

Jätka lugemist »

Valiti aasta tervisesõber ja tervisedendaja

Eesti Tervisedenduse Ühingu poolt valiti 2018. aasta tervisesõbraks Margus Viigimaa ja aasta tervisedendajaks Andrus Lipand.

Margus Viigimaa

Margus Viigimaa

Margus Viigimaa on kardioloog, professor, tervise edendaja ja õppejõud.

Ta on olnud südametervise valdkonnas üks olulisemaid kõneisikuid üle 20 aasta. Viigimaa on arst, kelle tegevuse, teadustöö ja rahvusvahelise koostöö fookuses on ennetus. Ta on nii erialaliselt kui isiklikult eeskujuks teistele meedikutele. Viigimaa on Eesti Vabariigi üks enam südamehaiguste ennetusest rääkiv arst, on kirjutanud arvukaid artikleid, teinud ettekandeid ja andnud intervjuusid.

Tema algatusel loodi maakondade südametervise kabinetid, mille tegevust jätkavad perearstid.

Aasta tervisesõbra tiitliga on varem tunnustatud: Evelin Ilves, president Arnold Rüütel, saade “Ringvaade”, kontsern G4S, dr Merike Martinson, näitleja Henrik Kalmet, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, Rimi Eesti Food AS.

Terviseedendaja Andrus Lipand on neuroloog, rahvastiku tervise edendaja ja õppejõud. Ta on Eesti Tervisedenduse Ühingu asutajaliige ning on aastaid juhtinud Tallinna osakonda.

Jätka lugemist »

100 000 geeniproovi kogumine algab 2. aprillil

Alates tänasest, 20. märtsist saavad geenidoonoriteks soovijad veebilehel www.geenidoonor.ee täita ja allkirjastada digitaalse nõusolekuvormi. Alates 2. aprillist saab geeniproovi anda suuremates haiglates ja SYNLABi laborites üle Eesti. Proovide kogumine kestab aasta lõpuni või seni, kuni 100 000 uut geeniproovi on koos.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski Foto Silver Gutmann

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Foto: Silver Gutmann

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on riigi toel algatatud geeniandmete kogumine oluline samm ennetava meditsiini suunas, mis muudab tänapäevast tervishoidu ning võimaldab pakkuda tulevikus meie inimestele paremat ja õigeaegset ravi. “Eesti peab sihiks seadma, et tulevikus oleks kõigi inimeste geeniandmed geenivaramus ja selle kaudu ka tervise infosüsteemis, et iga kord, kui inimesel on mõni tervisemure ja ta pöördub arsti poole, oleks arstil olemas ka patsiendi geeniandmed, et teda täpsemalt ravida,” ütles minister.

Tartu Ülikooli Genoomikainstituudi direktori, professor Andres Metspalu sõnul on geeniproovi andmine kiire, lihtne ja tasuta. Tulemustest saab tulevikus kasu nii geenidoonor ise kui ka Eesti tervishoid tervikuna. “Oleme Geenivaramus juba alustanud varasematele geenidoonoritele nende personaalsete riskihinnangute vahendamisega. See on hea näide teaduse ülekandest praktilisse meditsiini, Eesti on siin selgelt maailmas pioneer,” rõhutas Metspalu.

Jätka lugemist »

Tasakaal eakate elus

Irja Suvisild on Hiina traditsioonilise meditsiini loodusterapeut, kes 7. veebruaril jagas TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli mitmesajale kuulajale oma teadmisi ja õpetas esmatähtsaid massaaži ning võimlemise harjutusi.

Irja Suvisild peab loengut TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli mitmesajale kuulajale Foto Urmas Saard

Irja Suvisild peab loengut TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli mitmesajale kuulajale. Foto: Urmas Saard

Kaheksa aastat tagasi omandas Suvisild Krautmani massaaži- ja terviseakadeemia traditsioonilise Hiina meditsiini loodusterapeudi kutse. Nüüd küsib ta, kas oskame looduse võimalusi kasutada?

Suvisild nimetas kolme kõige olulisemat komponenti inimese elus, milleta pole võimalik elus püsida. Hingamiseta peame vastu kolm minutit, veeta kolm päeva ja toiduta kolm nädalat. Sügav hingamine lõdvestab rindkere lihaseid ja avaldab kogu närvisüsteemile rahustavat toimet. Seda rääkides sooritas ta hingamisharjutusi ja palus kõigil sama järgi teha. Sissehingamine kestis üks kuni kaks sekundit, järgnes paus neli kuni kaheksa sekundit, lõpuks välja hingamine kaks kuni neli sekundit.

Hommikul ärgates on soovitav juua üks klaas leiget vett. Lisada veele õunaäädikat või sidrunimahla, mis teeb vee aluseliseks. Nõnda saab abi kõrvetiste vastu. Maole on kasulik leige vesi meega. Vee laadimiseks hoida vett kannuga aknalaual, et juua päikese vett.

Jätka lugemist »

2. tüübi diabeet: väljakutse nii patsiendile kui ka arstile

PERH kardioloog-ülemarst professor Toivo Laks kirjutab enimlevinud diabeeditüübist, mis ohustab aina rohkem ja rohkem eestlasi.diabetes-blood-sugar-diabetic-medicine-46173
2. tüübi diabeet on kõige levinum diabeedi vorm, mis tavaliselt avaldub täiskasvanutel. Levimus Eesti täiskasvanute hulgas on 7-9%. Suures osas loetakse seda diabeedi varianti ennetatavaks, kuid sellele vaatamata on 2. tüübi diabeet üheks olulisemaks südame-veresoonkonna haiguste põhjustajaks, mis on samas ka diabeedihaigete (kellel on mitmekordselt kõrgem kardio- ja tserebrovaskulaarhaiguste tüsistuste oht kui tavaelanikel) hulgas esimeseks surma põhjustajaks. Kahel kolmandikul ägeda koronaarhaigusega (südameinfarkt, ebastabiilne stenokardia) hospitaliseeritud haigetest on väljendunud diabeet või glükoosi tolerantsuse häire.

Diabeet on esimene ja ainus mittenakkuslik haigus, mida ÜRO on seni 21. sajandi epideemiana tunnistanud. 2014. aastal elas kogu maailmas ligi 422 miljonit diabeedihaiget täiskasvanut. Just seetõttu on diabeet muutunud oluliseks rahvatervise küsimuseks, mille maailmas juhtrolli omavad asutused on seadnud prioriteediks. Nii diabeedijuhtumite arv kui selle esinemine on viimastel kümnenditel pidevalt tõusnud ning kasvab kõige kiiremini madala ja keskmise sissetulekutega riikides. Jätka lugemist »

ETÜ soovitab südamekuul enam liikumist
ja vähem ekraaniaega

südamenädalAprillis tähistatakse üle-Eesti südamekuud, see on kasvanud varasemast traditsioonilistest südamenädalatest, mida tähistati aprilli kolmandal nädalal.  

Südamekuuljuhib Eesti Tervisedenduse Ühing (ETÜ) koos Eesti Liikumistervise Innovatsiooni Klastriga tähelepanu taaskord kõigi elanike, aga eelkõige laste ja noorte liikumisaktiivsuse vajalikkusele.

Täiskasvanutest on piisavalt aktiivsed (2–3 korda nädalas ja rohkem) on 34% meestest ning 36% naistest vanuses 16–64 eluaastat. Eesti kooliõpilaste 2013/2014 aasta tervisekäitumise uuringu alusel liigub kehalise aktiivsuse soovitusele 60 minutit päevas vastavalt keskmiselt 14% koolilastest. Uuring 2–10-aastaste laste kohta näitab, et selles vanusegrupis liigub 60 minutit keskmise kuni kõrge intensiivsusega iga päev vaid 13% tüdrukutest ja 27% poistest.

Liikumise olulisust on käsitletud ka mitmetel teaduskonverentsidel Põhjamaades, kus ilmastikuolud õues liikumiseks on meiega sarnasemad. Refereerime siinkohal jaanuaris toimunud CIAPSE2 konverentsi. Negatiivse stsenaariumina arenenud riikides aastaks 2050 on 25% lastest  rasvunud ning 30% ülekaalulised.

Jätka lugemist »

Tulekul on täisväärtusliku elu konverents “VaimuKeha”

TIMELINE_PILTIDEGA_viimane22. jaanuaril toimub Eesti rahvusraamatukogus Tallinnas täisväärtusliku elu konverents “VaimuKeha”. Üles astuvad seitse tuntud eesti inimest: Kreet Rosin, Kati Orgu, Teet Torim, Mirko Miilits, Sirle Truuts, Jaana Lukovnikova ja Marilyn Jurman. Kõik esinejad räägivad tervisest ja tervislikust seisundist enda vaatevinklist ja tegevusalast lähtuvalt ning jagavad nippe ja praktilisi harjutusi, mida saab kohe kasutusse võtta.

Sille Martma, elustiilinõustaja

Rääkimisele tulevad lood sellest, kuidas endale seatud piirangutest vabaneda, kuidas vaadata inimest kui tervikut (organid versus emotsioonid), kuidas õige toitumisega on võimalik vähki võita, kuidas endaga päriselt hästi läbi saada ning kuidas päriselt terveks jääda ja oma kehaga (ning hingega) rahul olla. Kuna uus aasta ja uusaastalubadused on praegu väga kuum teema, sobib selline konverents väga hästi täiendama endale antud lubaduste andmist ja pidamist. Kes meist ei tahaks endale paremat tervist? Energilisemat keha? Positiivsemat tuju? Edu tööl ja pereelus?

Ma ei tea, kas see on vanusest või on õhk viimaste aastatega teistsuguseks muutunud, aga olen viimasel ajal aina rohkem hakanud mõtlema vaimsusele ja vaimsele tervisele. Minu BrenaFitnessi teekond algas puhtalt jõusaalist, aga ma ei pööranud palju tähelepanu sellele, kuidas ja mida ma sõin, ega jälginud, kas ma üldse olen mingit progressi saavutamas. Mul polnud kindlat plaani ja kui tuju ei olnud, siis ma trenni ka ei kippunud: põnevamat leiab ju alati! Mida aeg edasi, seda rohkem näen nüüd aga enda ja end ümbritsevate inimeste pealt, et kui see juur ikka paigas ei ole, ei ole ka tervis korras ega saavutused kerged tulema.

Vaimne ja füüsiline tervis on minu arvates võrdselt tähtsad. Ei saa olla, et üks on tähtsam kui teine. Kui meie vaim ei ole korras, tulevad haigused ligi, ja samamoodi, kui haigused kimbutavad, on vaimul ka raske olla.

Jätka lugemist »

Kuidas katta tervislik sünnipäeva pidulaud 2-aastasele?

Toitumisnõustaja, treener ning kolme lapse ema Pilleriin Täht

5563224714_c0a0cefe2b_oKaheseks saades on laps saanud proovida juba mitmeid erinevaid maitseid, tal on suus üsna mitu hammast ning suure tõenäosusega on välja kujunenud ka üks või mitu lemmiktoitu. Sünnipäevapidu tähendab alati ka natuke seda, et toidu valik ning mitmekesisus on külalsite rõõmuks valmistatud veidike rikkalikum kui igapäeva menüü. Tihtipeale lubatakse sünnipäevadel endale pisut rohkem kui argipäeval ja nii ka laste puhul – süüa lubatakse natuke rohkem kommi , kooki ning juua rohkem kui üks klaasike mahla või limonaadi. Küll aga teame, et magusaid jooke ja maisutusi ei ole väikelastele sugugi mitte soovitatav pakkuda, see aga ei tähenda, et sünnipäevalaud peaks olema igav.

Järgnevalt toon välja mõned ideed, mida olen ise sünnipäevadel kasutanud ja mis on nii mudilaste kui ka vanemate poolt heaks kiidetud. Jätka lugemist »

Arstitudengid korraldavad Tallinnas ja Tartus tervisepäeva

23. aprillil korraldab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts (EAÜS) koostöös teiste tervist edendavate organisatsioonidega Tallinna Ülemiste keskuses ja Tartu Lõunakeskuses tervisepäeva. Vahemikus kella 12 -16 on igaühel võimalik lasta spetsiaalses tervisepunktis oma tervisenäitajaid mõõta.
Mõõtma saab tulla vererõhku, veresuhkrut ja kolesterooli taset ning keha rasvaprotsenti. Tervisepäeva raames jagatakse informatsiooni selle kohta, mis nimetatud tervisenäitajate väärtusi mõjutab ning mida saab teha teisiti, juhul kui väärtused ei ole normis.

Klassikaliste tervisenäitajate mõõtmine ei ole aeganõudev, kuid tavainimese jaoks jääb see tihti üsna kättesaamatuks. Tervisepäev annab inimestele võimaluse saada asjakohast infot oma tervise kohta arsti juurde minemata. Mõõtmistele on oodatud igas vanuses inimesed.
Tervisepäev on osa EAÜSi teemakuude programmist, mille raames on aprill kuulutatud Eesti tervise kuuks.
Liis Kibuspuu
Eesti tervise kuu peakorraldaja

Puudega noormees saab Lastefondi toel vajalikku füsioteraapiat

SA TÜ Kliinikumi Lastefond asus toetama sügava puudega 18-aastast Tanelit, kes vajab regulaarset füsioteraapiat. Lastefond toetab poissi selles poole aasta jooksul igakuiselt 240 euroga.

Tanel Foto erakogust

Tanel. Foto erakogust

Tanel ei kõnni, räägi ega istu iseseisvalt ning vajab iga toimingu juures kõrvalabi. Kuigi poisile on tehtud kõikvõimalikud uuringud, ei ole talle tänaseni suudetud meditsiinilist diagnoosi panna. Geneetlised uuringud näitavad geenimutatsiooni, mida on varasemalt haigustpõhjustavana kirjeldatud maailmas vaid ühel korral ning sellega kaasnes raske arengus mahajäämus ja käitumishäired, millest järeldatakse, et tegu võib olla haigust põhjustava geenimuutusega.

Poisi isa sõnul on Taneli suureks mureks sundasendi tõttu kõverdunud selg ja jalad, mistõttu vajab ta füsioteraapiat palju tihedamalt, kui rehabilitatsiooniplaani järgi riiklikult hüvitatakse. “Rehabilitatsiooniplaan näeb ette füsioteraapiat kuus korda aastas, kuid see ei ole kindlasti piisav. Tema seisundit arvestades oleks kasulik teha seda kaks-kolm korda nädalas,” räägib ta. Seega vajaks poiss lisaks rehabilitatsiooniplaanis ettenähtule veel kahte füsioteraapiaseanssi nädalas.

Jätka lugemist »

Tuntud Eesti mehed räägivad meeste (tervise)probleemidest

Hoolimata pere väärtustamisest, varjutab Eesti mehe elu ülekaal, riskantne käitumine ja tervisemured, selgus Tartu ülikooli teadlaste ja rakendusuuringute keskuse Eesti meeste uuringust. Kuidas kommenteerivad uuringu tulemusi tuntud Eesti mehed, selgub täna, 10. detsembril Athena keskuse pööningusaalis (Küütri 1, Tartu).

Eesti meeste uuringu tulemused näitasid, et meestele meeldib olla suhtes. Eesti mees leiab püsipartneri 34. eluaastaks ja eelistab paljulapselist perekonda. Eesti meeste suurimaks terviseprobleemiks on ülekaalulisus. 21% Eesti meestest on depressiooniga seotud sümptomeid. Uuring näitas, et vähemalt iga neljas mees tarvitab alkoholi kaks või enam korda nädalas ja kolmandik meestest on igapäevased suitsetajad. Meeste terviseriske suurendab ka riskantne seksuaalkäitumine.

Nende ja paljude teiste tulemuste valguses kohtuvad oma nägemuste ja kogemuste jagamiseks vestlusringis „Mida teab Eesti mees iseenda kohta?“ näitleja Jan Uuspõld, kirikutegelane Juhani Jaeger, jalgpallur Kristjan Tiirik, suhtekorraldaja Janek Mäggi ning matemaatik Mart Abel. Vestlusringi juhib telesaadete produtsendi ja vabakutselise ajakirjanikuna tuntud Ylle Rajasaar.

Enne seda teeb TÜ RAKE analüütik Marek Sammul sissevaate uuringu „Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: tervis, haridus, tööhõive, ränne ja pereloome“ tulemustesse. 2015. aastal esitletud uuringus osales üle 2000 Eestis elava 16–54-aastase mehe.

Osalemiseks palume ennast eelnevalt registreerida.

Virge Tamme

Projekt “Hea tervise eest!” kutsub õhinapõhiseid tervisealgatusi koonduma

MTÜ Terve Maailm algatusel ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel on alates sellest sügisest ellu kutsutud projekt “Hea tervise eest!”, mille eesmärgiks on kaardistada ja koondada kodanikualgatusel baseeruvad tervise edendamisega tegelevad organisatsioonid ja üksikisikud ning luua ühine tegevusplaan, et Eesti inimeste paremale tervisekäitumisele veelgi enam kaasa aidata.

Projekti “Hea tervise eest” eesmärgiks on võimestada inimesi just rohujuure tasandilt veelgi enam oma tervise eest vastutust võtma ja oma tervisekäitumise osas muudatusi tegema.

Eesti erinevates piirkondades on mitmeid organisatsioone ja ettevõtmisi, mis oma tegevusega panustavad Eesti inimese parema tervise heaks – on kohalikke tervisespordi üritusi, erinevaid nõustamisi, grupiteraapiaid, pensionäride kogunemisi, külasündmusi jne. Paraku pole koostöö erinevate piirkondade, erinevate organisatsioonide ja erinevate tasandite vahel kuigi tugev.

Jätka lugemist »

Paikkonna heaolu ja tervise edendamise seminar Rõuges

5.-6. novembril toimub Võrumaal, Rõuge Noortekeskuse ruumides paikkonna tervise edendamise seminar “Kohalike elanike heaolu eile, täna ja homme - olukorra analüüsist mõjusate tegudeni”.

Oodatud on kõik juhid ja otsustajad, arendusspetsialistid, arengustrateegiatega tegelevad inimesed; tervisenõukogu liikmed; aktiivsed kogukonna inimesed, kes mõtlevad kaasa paikkonna arengu küsimustes või kes soovivad, et nende kogukonna liikmed oleksid terved ja õnnelikud ning tulevik oleks parem kui tänane päev.

Jätka lugemist »

Põltsamaal avati uus ilutuba

Oktoobris avati Põltsamaal uus ilutuba, mida kohalikud on nimetanud ka mini-spaaks. See on koht, kus ukse taha jäävad kõik argipäeva pained, kus keha ja hing saavad täielikult lõõgastuda. Kaunilt kujundatud La Belle ilutuba pakub personaalset lähenemist läbi erinevate hoolduste, mida teostab kutsetunnistuse ja 3 aastase töökogemusega terapeut.

Kuna õues on sügis täies hoos ja ilmad muutuvad järjest jahedamaks, siis vajab nahk enam hellust. Külm tuul, keskküte ja kiired temperatuurikõikumised mõjutavad nahka ning muudavad selle kuivaks. Salongi teenuste hulgast leiab erinevaid näo- ja kehahooldusi (sh parafiinihooldused, mis on jahedaks perioodiks eriti head), mitmeid massaaže (klassikaline-, kupu-, spordi- või aroomimassaaž, Qua Sha teraapia) ja teisi iluprotseduure (maniküür, pediküür, depilatsioon jm).

Salongi eripära seisneb veel ka selles, et erilist hoolt saavad lapseootel naised, kelle jaoks on spetsiaalselt välja töötatud pakkumised, mis kõhubeebit ei ohusta.

Ehkki ilutuba on avatud olnud vaid paar nädalat, siis Põltsamaa rahvas on uue paiga soojalt vastu võtnud. Salongipidaja sõnul tööd jagub ja kõik huvilised on alati oodatud!

Moostes avati tervisekeskus

IMG_7900Teisipäeva pärastlõunal avati Mooste mõisa meierei majas pidulikult Mooste tervisekeskus, mis on abiks valla ja selle ümbruskonna elanike tervishoiu ja sotsiaalse abi teenuste osutamisele.

Mooste vallavanem Ülo Needo tänas avakõnes kõiki, kes maja valmimisele kaasa on aidanud ning tutvustas kohaletulnud rahvale tervisekeskuses tööle asuvaid inimesi.

Hoonesse on rajatud perearstikeskus, apteek, hambaravi ning taastusravikeskus koos mullivanni, soolakambri ja aurusaunaga. Taastusravile tulejatel on võimalus ka kohapeal ööbida. Vabadel aegadel saavad taastusravikeskuse teenuseid kasutada ka tavakülastajad.

Üle 600 000 euro maksma läinud tervisekeskuse rajamist toetas Euroopa Liit 430 582 euroga EASi kaudu.

Henari Kamenik

Rattaretk “Kuidas elad, Haanjamaa?” – kõige soodsamalt saab registreerida kuni 30. aprillini!

0_1214Tänavu 15.-17. mail toimub roheliste rattaretk Haanjamaal. Teekond kulgeb nii siin- kui ka sealpool Läti piiri marsruudil Vastseliina – Loosi – Kütiorg – Suur Munamägi - Rõuge (laager) – Hinni kanjon – Sänna – Karaski – Pähni – Korneti – Rogosi (laager) – Tsiistre -Miikse – Meremäe vaatetorn – Vana-Vastseliina linnus.

Eelregistreerimisel kuni 30. aprillini (k.a) maksab osalustasu õpilastele, ISIC- ja ITIC-kaardi omanikele ning pensionäridele 38 eurot, täiskasvanutele 48 eurot ja perepääse on 148 eurot. Perepääsme saavad soetada pered kuni neljale inimesele, kellest vähemalt üks peab olema täiskasvanu ja üks laps (7-17-aastane).

Rohkem teavet, sh kultuuriprogrammi, leiab kodulehelt http://www.rattaretked.ee/

või Facebookist. Lisateavet saab telefonitsi 5623 0830 või e-posti teel info@rattaretked.ee.

Südamenädala tegevused Lääne-Virumaal

Maavanema üleskutse – liikuda saab aastaringselt ja igal pool. Autor: Ain Liiva

Eestis juba 23. korda toimuv südamenädal kutsub südmehaigustesse haigestumist liikumise abil ennetama. Lääne-Virumaal on südamenädala tähistamisega liitunud mitmed omavalitsused – nädala jooksul korraldatakse tervisekõnde, jookse, treeningute tutvustusi ning loenguid.

Lääne-Viru Maavalitsuse tervisedendaja Kaidy Aljama sõnul on südamehaiguste peamised riskitegurid vähene liikumine, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, vähene puu- ja köögiviljade ning liigne soolatarbimine. Eemisel aastal läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu kohaselt on jätkuvalt probleemsed eestimaalaste kehalise aktiivsuse näitajad. Üldse ei tegele tervisespordiga 39 protsenti meestest ja 32 protsenti naistest, kuigi nad seda tervise tõttu teha saaksid.

Tervisedendaja ütlusel sobivad tervisetreeninguks kõige paremini kepikõnd, sörkjooks, kiire kõnd, ujumine, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, uisutamine ja rulluisutamine. Kehaline aktiivsus normaliseerib vererõhku, vähendab “halva” ja suurendab “hea” kolesterooli taset, langetab tromboosiriski, kehakaalu ning parendab meeleolu.

Lääne-Viru maavanem Marko Tormil on heameel, et südamenädal aitab enam teadvustada liikumise ja aktiivse elustiili vajalikkust. “Tänapäeval on paljud meist kiire elutempo ja erinevate kohustuste küüsis. Liikumine ja värskes õhus, perega koos, veedetud aeg aitab maandada pingeid, suurendab õnnetunnet ja parandab tervist. Võime liikuda ja tunda ennast hästi on kingitus ja võimalus, mitte kohustus. Sellisena tulebki seda võtta ja väärtustada,” mõtestab südamenädala lahti maavanem Marko Torm. “Kindlasti on meil paslik oma südame peale mõeldes meelde tuletada ka alkoholi tarvitamisega seotud ohte. Alkohol ei tohi muutuda harjumuseks ja igapäevase elu osaks. Mahl ja vesi maitsevad tööpäeva lõppedes väga hästi.”

Jätka lugemist »

Lastefond toetab soolehaigust põdeva 10-aastase Arturi ravi

10aastane Artur.

10aastane Artur.

SA TÜ Kliinikumi Lastefond aitab soetada soolehaiguse ja kroonilise neerupuudulikkusega 10-aastasele Ida-Virumaa poisile inhalatsiooniaparaadi ning tasuda igakuiselt tema ravimite ja raviasutusse transpordi eest.

Arturil on diagnoositud soolehaigus nimega Hirschsprungi tõbi, mistõttu on pärast korduvaid operatsioone tema jämesool kogu ulatuses eemaldatud. Lisaks põeb poiss kroonilist neerupuudulikkust, mille tagajärjel on talle siirdatud uus neer ning ta peab saama dialüüsravi. Haiguste tõttu vajab Artur kord kuus haiglaravi ning kuna tema koduhaiglas kõiki vajalikke analüüse ei tehta, tuleb tal sageli sõita selleks Tartusse. Perel aga puudub oma transport, mistõttu tuleb haiglasse sõiduks tellida auto vallast. Seda aga ei saa teha igas olukorras, eriti erakorralistel juhtudel.

“Valla poolt pakutud transporditeenus ei lahenda meie olukorda, sest kui Arturi seisund halveneb järsult ning kohapeal tehtud analüüsid on väga korrast ära, siis on tarvis kohe ja kiiresti Tartusse haiglasse jõuda. Vald pakub transpordiks autot aga vaid ettetellimisega ning teatud kindlatel päevadel,” räägib lapse ema. Kahjuks ei sobi lapse sõidutamiseks ka ühistransport, sest immuunsuse allasurutuse tõttu on poiss väga vastuvõtlik infektsioonidele.

Artur peab neerupuudulikkuse tõttu tarvitama igapäevaselt ka kallihinnalisi ravimeid, mida haigekassa 100%-liselt ei kompenseeri. Mitmeid ravimeid tuleb tal manustada inhalatsiooniaparaadiga.

Lastefond toetab Arturit alates 2014. aasta septembrist ning otsustas seda jätkata kuni 2015. aasta augustini kompenseerides poisi ravimi- ning raviasutusse sõitmise kulud kokku 200 euro ulatuses ühes kuus. Lisaks aitab fond soetada lapsele 76 eurot maksva inhalatsiooniaparaadi.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku kahe miljoni euroga.

Merili Kärner