Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2020
E T K N R L P
« märts    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

PRANGLI SAAREL ALUSTAB TÖÖD ESMAABIOSUTAJATE BRIGAAD

1. aprillil alustab Prangli saarel tööd esmase abi brigaad, mille koosseisu kuuluvad spetsiaalse väljaõppe läbinud kohalikud elanikud, kes saarelt Regionaalhaiglale partneriks on. Tegemist oli algselt Terviseameti ja Regionaalhaigla koostöös sündinud väikesaarte erakorralise meditsiinilise teenindamise parandamise projektiga, millega alustati juba pea kümme aastat tagasi Kihnus.

Prangli saar, Politsei ja Piirivalve kopter, dr Andrus Remmelgas, Regionaalhaigla reanimobiiliosakonna juhtaja Fotokollaaž Urmas Saard

Prangli saar, Politsei ja Piirivalve kopter, dr Andrus Remmelgas, Regionaalhaigla reanimobiiliosakonna juhtaja. Fotokollaaž: Urmas Saard

Püsielanikkonnaga Eesti väikesaared on lahutamatu osa Eesti territooriumist ning sealsel elanikkonnal on samuti õigus kvaliteetsele abile. Väikesaartel erakorralise meditsiiniteenuse kättesaadavuse parendamiseks mehitati esimene esmase abi brigaad 2011. aastal Kihnus, aasta hiljem liitusid projektiga Ruhnu ja Vormsi saar. „Tänaseks rahastab brigaade Eesti Haigekassa ning nad on üks osa Eesti kiirabisüsteemist. Aprillist oleme valmis alustama tööd Prangli saarel,“ ütles Regionaalhaigla reanimobiiliosakonna juhtaja dr Andrus Remmelgas.

Kohapealsete abistajate peamisteks ülesanneteks on abivajaja seisundi kirjeldamine ja tema telemeditsiiniliste vahendite abil uuritavaks, s.o arvutiekraanil nähtavaks muutmine haigla telemeditsiini arstile. Arst saab jälgida patsiendi elulisi näitajaid ja videosilla vahendusel ka sündmuskohta. Tema juhendamisel antakse patsiendile esmaabi ning otsustatakse edasise meditsiiniabi või haiglasse transpordi vajadus. Paralleelselt saab kogu vajaliku teabe Regionaalhaigla reanimobiilibrigaad, kes valmistub vajadusel väljalennuks. „Loomulikult ei ole väljaõpetatud inimesed valmis täies mahus raskes seisus patsiente ravima, kuid selline häirekeskusega kooskõlastatud käitumismuster peaks lõppkokkuvõttes tagama haiglaravi vajava patsiendi kiirema äratoimetamise saarelt,“ lisas dr Remmelgas.

Regionaalhaigla tänab Viimsi valda hea koostöö eest brigaadi töö ettevalmistamisel ja tugipunktile vajalike ruumide leidmisel!

Print

 

KU päevatoimetaja

SAAREMAAL ALUSTAB TÖÖD KAITSEVÄE VÄLIHAIGLA

Seoses kriitilise olukorraga Saaremaal saadetakse appi kaitseväe välihaigla, et toetada raskete COVID-19 viirusesse haigestunud patsientide ravi.

Kaitseväe välihaigla transpordiks ettevalmistamine. Foto: Mari-Liis Päären

Kaitseväe välihaigla transpordiks ettevalmistamine. Foto: Mari-Liis Päären

Konteinerhaigla avab uksed alates neljapäevast ja me vaatame jooksvalt, millist funktsiooni see täitma hakkab

Eile esitas Terviseamet Kaitseväele ametiabi taotluse konteiner-välihaigla rakendamiseks koos kuni paarikümne Kaitseväe teenistujaga Kuressaare Haigla toetamiseks.

Kaitseväe juhataja allkirjastas 30. märtsil käsu vastava abi andmiseks Kuressaare Haiglale. “Tegu on unikaalse haiglaga, mis on algselt mõeldud kasutamiseks sõjalise konflikti korral. Konteiner-välihaigla koos kaitseväe ja tsiviilpersonali ning kuni 20 intensiivravi ja kuni 40 täiendava voodikohaga annab olulise toe Saaremaa haiglale vajaliku intensiivravi võimekuse tõstmiseks,“ rääkis kaitseminister Jüri Luik.

Jätka lugemist »

ERITEADE: SAAREMAA JA MUHUMAA ERIOLUKORRA TÄIENDUSED

Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastas eile Saaremaa ja Muhu valla eriolukorda täiendava korralduse, mille järgi peab pühapäevast oma uksed sulgema suurem osa kauplustest ja lähikontaktiga teenindusasutustest. Alates esmaspäevast hakkavad kehtima oluliselt rangemad liikumispiirangud. Eriolukorra juht kutsub tööandjaid üles võimaldama töötajatele maksimaalselt kaugtööd.

Kuressaare linn 2015. aasta suvel, kui ei teatud tänasest eriolukorrast halba undki näha. Foto: Urmas Saard

Kuressaare linn 2015. aasta suvel, kui ei teatud tänasest eriolukorrast halba undki näha. Foto: Urmas Saard

Eriolukorra rangemaks muutmise eesmärk on senisest tugevamalt piirata viiruse kohapealset levikut ja vähendada koormust tervishoiusüsteemile. See aitab kaitsta Saaremaa ja Muhu valla inimeste elu ja tervist. Terviseameti andmetel tuli eilse seisuga ööpäeva jooksul enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Saaremaal (34). 28. märtsi hommiku seisuga oli nakatunuid kokku 217, mida on suurusjärguna samapalju kui tervel Harjumaal.

Jätka lugemist »

REGIONAALHAIGLA TÄNAB PATSIENTE MÕISTVA SUHTUMISE EEST

Regionaalhaigla on viimasel nädalal seoses tervishoiu hädaolukorraga plaanilist ravitööd piiranud, et valmistuda kõrgema etapi haiglana COVID-19 haiguse leviku kasvuga kaasnevaks. Haigla tänab mõistva suhtumise eest kõiki neid patsiente, kelle kauaoodatud plaaniline ravi või uuring seetõttu edasi lükkunud on.

Peep Talving ja Helis Pokker. Foto PERH

Peep Talving ja Helis Pokker. Foto: PERH

Plaanilist ravitööd piiratakse kuni eriolukorra lõppemiseni Regionaalhaigla statsionaarsetes osakondades, päevakirurgias, päevaravis ning ambulatoorseid vastuvõtte polikliinikutes. Piiramine võib tähendada ka plaanilise vastuvõtu, uuringu, operatsiooni põhjendatud edasilükkamist või vastuvõtu läbiviimist kaugvastuvõtu ehk telefonikonsultatsiooni kaudu. Haigla tagab jätkuvalt tõsiselt tervist ja elu ohustavate seisundite planeeritud ravi ja erakorralise ravitegevuse.

Regionaalhaigla ravitöö juhi dr Helis Pokkeri sõnul võetakse arsti poolt patsiendiga, kelle vastuvõtu- või uuringuajas on toimunud muudatus, telefoni teel ühendust vähemalt üks päev enne plaanitud haiglasse saabumist. Kui aga juhtumisi ühendust ei võeta, siis palume siiski haiglasse mitte tulla ja teavitada endast e-postil info@regionaalhaigla.ee või telefonil 617 1300. Onkoloogilistele patsientidele on loodud oma infoliin numbril 5399 4187, kuhu saavad murega helistada kõik haigla keemiaravi patsiendid ja nende lähedased esmaspäevast reedeni kell 10.00-15.00, nädalavahetusel 12.00-14.00. ”Hindame patsientide ja nende lähedaste mõistvat ja toetavat suhtumist kõrgelt ning oleme selle eest tänulikud,“ lisas dr Helis Pokker.

Regionaalhaigla jagab operatiivselt infot oma kodulehel ja Facebooki lehel.

Print

 

 KU päevatoimetaja

VALITSUS OTSUSTAS SULGEDA KAUBANDUSKESKUSED, JÄTTES AVATUKS TOIDUPOED JA APTEEGID; KEELUSTATI ÜLE KAHE INIMESEGA KOHTUMISED AVALIKUS RUUMIS

Täna toimunud eriolukorra valitsuskomisjonis lepiti kokku täiendavad abinõud COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks. Uued meetmed puudutavad inimeste vahelist distantsihoidmist avalikus ruumis, mis hakkab kehtima homsest ning kaubanduskeskuste ja täiendavate meelelahutusasutuste sulgemist.

Kaubanduskeskustes jäävad avatuks toidupoed. Foto Urmas Sard

Kaubanduskeskustes jäävad avatuks toidupoed. Foto: Urmas Sard

Kaubanduskeskuste söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük.

„Ma palun meie kõigi veel tugevamat pingutust koroonaviiruse leviku tõkestamisel,“ ütles peaminister Jüri Ratas täna õhtul toimunud valitsuskomisjoni pressikonverentsil. „Peame käituma „meie“ ühiskonnana, mitte „minu“ ühiskonnana. See on kõigi Eesti inimeste huvides. Mida kiiremini koroonaviiruse levik lõpeb, seda kiiremini me naaseme tavapärase elurütmi juurde.“

Esiteks lepiti valitsuskomisjonis kokku, et avalikes kohtades nagu välistel mängu- ja spordiväljakutel, randadel, promenaadidel, tervise- ja matkaradadel ja siseruumides tuleb hoida teiste inimestega vähemalt kaks meetrit vahet, välja arvatud kodudes ja juhtudel, kui seda pole võimalik tagada. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. See piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele perekondadele ning inimestele, kes täidavad avalikke ülesandeid. Inimeste vahelise ruumi piirang hakkab kehtima homsest, 25. märtsist.

Jätka lugemist »

TEADUSNÕUKODA ANDIS ERIOLUKORRA VALITSUSKOMISJONILE OMA SOOVITUSED COVID-19 TÕKESTAMISEKS

Teadusnõukoda leiab, et kõige kriitilisema tähtsusega viiruse leviku tõkestamisel on inimeste endi käitumine. Eestis kehtestatud piiranguid peab viroloogidest ja arstidest koosnev töörühm õigeaegseteks ja adekvaatseteks.

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar valitsuskomisjoni pressikonverentsil. Foto Urmas Saard

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar valitsuskomisjoni pressikonverentsil. Foto: Urmas Saard

Teadusnõukoja vaatest rääkis eriolukorra valitsuskomisjonile Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar. „Alates piirangute rakendamisest on epideemia levik olnud suhteliselt stabiilne, ilma eksponentsiaalse kasvuta,“ ütles ta. „See näitab, et Eestis kehtestatud piirangud aeglustasid viiruse levikut, kuid me peame teadvustama, et COVID-19 leviku tõkestamine on pikk protsess, mis vajab kannatust kõigilt. Paratamatu on see, et sotsiaalse isolatsiooni meetmeid on vaja viiruse leviku tõkestamiseks rangemaks muuta.“

Sellest tulenevalt soovitab teadusnõukoda, et viiruse edasise leviku tõkestamiseks on tarvis tugevdada isolatsiooni reegleid ja koduse režiimi toimimist ning vähendada inimeste mittevajalikku viibimist avalikes ruumides ja väljaspool kodu.

„Arvestades intensiivravi ressurssi Eestis on väga oluline ennetada tervishoiusüsteemi hüppelist ülekoormust,“ ütles Irja Lutsar. „Seda vaatamata sellele, et Eesti haiglad ja perearstid on teinud põhjalikud ettevalmistused COVID haigetega tegelemiseks.“

Jätka lugemist »

KAUPMEESTE LIIT TEEB ÜLESKUTSE JÄTTA HOMMIKUSED OSTLEMISTUNNID RISKIRÜHMADELE

Eesti Kaupmeeste Liit kutsub inimesi tegema oma vajalikud ostud pärast kella 11 ja jätma hommikused tunnid kaupluste külastamiseks eakatele ning teistele riskirühmadele.

Kaupmeeste Liit kutsub eakamaid ja teisi riskirühmadesse kuuluvaid inimesi ostlema hommikutundidel, jättes võimaluse ülejäänud külastajatele ostude tegemiseks ajale pärast kella 11. Foto Urmas Saard

Kaupmeeste Liit kutsub eakamaid ja teisi riskirühmadesse kuuluvaid inimesi ostlema hommikutundidel, jättes võimaluse ülejäänud külastajatele ostude tegemiseks ajale pärast kella 11. Foto: Urmas Saard

„Meie esimene soovitus riskirühmadele on loomulikult kauplusi ja teisi rahvarohkeid koht vältida, kuid alati ei ole see võimalik. Seepärast kutsume inimesi hoolivust näitama ka igapäevaste ja -nädalaste toidukaupade varumisel,“ ütles Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil. „Kui läheme poodi pärast kella 11, kaitseme ühiselt viiruse poolt kõige enam ohustatumaid inimesi, vähendades nii nende kokkupuudet teiste inimestega.“

Kauplused ei kehtesta ise kontrolli või piiranguid poodidesse sissepääsuks, vaid paluvad inimestel endil olla solidaarsed ja hoolivad. Kaupmeeste Liit palub ka kõigil inimestel järele mõelda, kes on need eakad või terviseprobleemidega inimesed kogukonnas, kellele tuleks vajalike kaupade kättetoimetamisel abi pakkuda.

„Kaupmehed suhtuvad viiruse leviku tõkestamisse väga tõsiselt ja teevad kõik selleks, et inimesed saaksid eluks vajalikud ostud teha võimalikult ohutult,“ kinnitas Peil. „Toimub pidev pindade puhastamine ja desinfitseerimine, lahtist kaupa pakendatakse ise – et kliendid ei katsuks salatitopside karpe või kohvitopside torne. Osades poodides on juba jõutud paigaldada klaasseinad müüjate ja klientide vahele. Samuti on kauplustes väljas plakatid ning sildid käitumisjuhistega klientidele ja neid tutvustatakse ka siseraadios.“

Riskirühmadesse kuuluvad üle 70-aastased, pikaajalised haiged nagu südame-, vähihaiged, nõrgenenud immuunsusega ja kopsuhaigusi (näiteks astma) põdevad inimesed.

Print

 

KU päevatoimetaja

HEA EESTI RAHVAS – PÜSIGE KODUS!

Tõenduspõhiselt on viiruse leviku piiramiseks parim viis maksimaalselt efektiivne isolatsioon. Tõsise kriisi vältimiseks palume tungivalt kõigil Eestimaa elanikel võtta vastutus kaasmaalaste ja enda tervise eest ning vabatahtlikult püsida koduses isolatsioonis. Kõik inimesed, kes otseselt ei taga riigi toimepidevust – palun järgige isolatsioonisoovitusi, ärge kohtuge inimestega, ärge minge poodi ega mujale ilma tõsise erivajaduseta. Erivajadusel kuskile minnes palun hoidke distantsi teistest inimestest ja järgige kätehügieeni reegleid.

Regionaalhaigla arstide ja juhtidena oleme jälginud detailselt Covid-19 levikut ja arenguid eri riikides juba aasta algusest. Toetudes Itaalia, Prantsusmaa, Austria, Iraani ja Hispaania arengutele on selge, et Eestis on viimane aeg tõhustada isolatsiooni ja senine meie kaasmaalaste käitumine pole piisav halvima ärahoidmiseks. Soovitus ja palve püsida isolatsioonis tundub osale Eesti inimestest tülikas. Juba on näha ja kuulda, kuidas inimesed kohtuvad sõpradega, lapsed kogunevad mänguväljakutel, linn on taas autosid täis ja reaalset ohtu ei tajuta.

Veel on võimalik levikut piirata. Toetudes teiste riikide kogemusele lisab iga päev hilinemist efektiivse isolatsiooniga hulgaliselt intensiivravi vajavaid patsiente ja surmajuhtumeid lähema kuu jooksul Eestis! Palun teeme kõik meist sõltuva Eesti inimeste tervise hoidmiseks.

Eelkõige on ohustatud vanemaealised ja langenud immuunsusega inimesed, näiteks eri krooniliste haigustega inimesed, samuti onkoloogilist ravi saavad patsiendid. Just nende madalama immuunsusega inimeste kaitseks on vaja meie kõigi panust. Püsige kodus – isolatsioonis!

Regionaalhaigla operatiivstaap:

prof dr P. Talving, dr H. Pokker, dr Kristo Erikson, Agris Peedu, Aleksei Gaidajenko, dr Vassili Novak, dr Lilian Lääts, dr Markko Pärtelpoeg, Katre Zirel, dr Sergei Kagalo, dr Kristiina Põld, dr Arkadi Popov, dr Pille Mukk, Aivi Karu, dr Mait Altmets, dr Kristel Päro

Regionaalhaigla kliinikute juhatajad:

dr Kaire Aadamsoo, dr Pille Sillaste, dr Vahur Valvere, dr Äli Roose, dr Leonhard Kukk, dr Merike Luman

JÜRI RATAS: MEIL EI OLE PRAEGUSES OLUKORRAS PALJU PRAKTIKAS TÕESTATUD TEADMISI

Algaval nädalal möödub kuu aega teatest esimese COVID-19-sse haigestunud eestimaalase kohta, lausus peaminister Jüri Ratas täna õhtul ERR-i vahendusel tehtud pöördumises.

Jüri Ratas Pärnus. Foto Urmas Saard

Jüri Ratas Pärnus. Foto: Urmas Saard

Praeguseks oleme kogunud proove enam kui kolmelt ja poolelt tuhandelt inimeselt ning nakatunuid on tuvastatud üle kolmesaja.

Teiste riikide karm kogemus näitab, et rahulikumale perioodile võib kiiresti järgneda haigestunute ja haiglaravi vajavate inimeste arvu hüppeline tõus. Peame olema valmis, et koroonaviiruse levik Eestis läheb veel palju halvemaks, enne kui hakkab minema paremaks.

Praegu pole aeg seltsieluks ning meie kõigi tervise huvides on oluline puutuda kokku nii väheste inimestega kui võimalik.

Meil ei ole praeguses olukorras palju praktikas tõestatud teadmisi ega tõsikindlaid allikaid. Seepärast tasub nii igal üksikul inimesel kui ka riigil olla pigem liialt ettevaatlik kui hiljem kahetseda.

Print

 

KU päevatoimetaja

TERVISEAMET SELGITAB MEDITSIINILISE KAITSEMASKI KANDMISE VAJADUST

Kes peaksid meditsiinilist kaitsemaski või respiraatormaski kandma?

Meditsiinilist maski soovitatakse kanda nakatanud inimestel vältimaks köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade laialdast levimist. Foto Urmas Saard

Meditsiinilist maski soovitatakse kanda nakatanud inimestel vältimaks köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade laialdast levimist. Foto: Urmas Saard

Rusikareegel on püsida kodus kõigil kel vähegi võimalik.

Meditsiinilise maski kandmine haigussümptomiteta inimese poolt ennetava meetmena ei ole põhjendatud, sest suure tõenäosusega see ei peata imepisikese koroonaviiruse (SARS-CoV-2) sattumist hingamisteedesse.

Hingamisteede kaitse on vajalik eelkõige neile, kes puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed. Mõned eesliinitöötajad piiridel, sadamates ja kauplustes kannavad samuti maske, sest nad puutuvad töö tõttu kokku suure hulga inimestega, kelle puhul ei pruugi olla teada, kas nad on nakatunud.

Maskide valimatu kandmise tõttu ei jätku maske inimestele, kellel on reaalne vajadus nende kandmiseks.

Jätka lugemist »

KÕRGE OHUGA NAKKUSEID EESTI LÄHIAJALOOST

Praeguse koroonaviiruse leviku kõrval võib meenutada lähiminevikus Eestis vallandunud epideemiaid. Andmed põhinevad Terviseameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud epideemia hädaolukorra riskianalüüsil 2011. aasta märtsist.

Vaktsiin

Vaktsiin

Väga kõrge ja kõrge ohupotentsiaaliga nakkushaigused alates eelmise sajandi viiekümnendate teisest poolest: aastatel 1956–1959 haigestus poliomüeliidi ehk lastehalvatuse epideemia tõttu 1 421 inimest, kellest 61 nakatunut suri; aastatel 1965–1966 oli leetritesse haigestunuid 42 665 ja surmajuhtusid kolm ning aastail 1981–1982 kujunes haigusjuhtude arvuks 9 485, õnneks ilma surmajuhtudeta.

Alates 1996. aastast ei ole Eestis joogiveega levinud soolenakkushaiguste puhanguid registreeritud. Varem täheldati soolenakkuseid aastatel 1945–1995 üle 150. Nendest 84 olid shigelloosi, 31 A-viirushepatiidi ning ülejäänud kõhutüüfuse ja paratüüfuse B puhangud. Ulatuslikult vee kaudu levinud haiguspuhangud esinesid 1963. aastal Ahtmes, kus shigelloosi haigestus 1254 inimest ning 1993. aastal Sõmerus, kus A-viirushepatiiti haigestus 614 inimest. Enamiku selliste haiguspuhangute põhjuseks oli ühisveevärgi veeallikate reostumine.

Gripi A(H1N1) 2009 pandeemia aastatel 2009 ja 2010 põhjustas haigestumist 124 000 juhul, surmasid registreeriti 21 juhul.

Jätka lugemist »

HOOLDEKODUD JA HAIGLAD SAAVAD ERIOLUKORRAS ISIKLIKU HINGEHOIDJA

Tänasest käivitub hingehoidjate telefoninõustamine, millega hooldekodud ja raviasutused saavad personaalse hingehoidja. Selleks on sotsiaalministeeriumi haiglate- ja hoolekande kaplanaat kokku kutsunud väljaõppinud hingehoidjate kriisirühma, et toetada haiglate ja hooldekodude patsiente, kliente ning personali.

Foto Urmas Saard

Foto: Urmas Saard

„Eriolukorra tõttu on hooldekodudes ja haiglates viibivate inimeste suhtlemine omastega piiratud. Praegune ärev olukord halvendab inimeste vaimset ja hingelist seisundit ning turvatunnet. See mõjutab tervist ja üldist toimetulekut, mistõttu on väga oluline, et inimesed ei jääks üksi ning saaksid hingelist tuge,“ selgitas sotsiaalministeeriumi vanemkaplan Katri Aaslav-Tepandi ja lisas: „Haiglate ning hooldekodude ravi- ja hoolduspersonali töökoormus on suur, ka nakatumisoht tekitab pingeid. See on põhjus, miks otsustasime käivitada erakorraliselt hingehoidjate telefoninõustamise.“

Hingehoidjad nõustavad telefoni teel patsiente, kliente ja nende lähedasi ning personali. Selleks tuleb ravi- või hoolekandeasutuse juhil võtta ühendust sotsiaalministeeriumi haiglate- ja hoolekandekaplanaadiga, kes korraldab hingehoidjate tööd.

Hingehoid on hooldust või ravi vajava inimese ja lähedase toetamine ja nõustamine kannatuses, kriisis ja leinas lähtudes nende endi vajadustest ja veendumustest, sealhulgas usulistest veendumustest.

KU päevatoimetaja

KUIDAS TULLA TOIME KOROONAVIIRUSEST TINGITUD HIRMU JA ÄREVUSEGA?

Regionaalhaigla Tervisepooltunni uues episoodis räägime koroonaviirusega seonduvatest psühholoogilistest probleemidest ja kuidas nendega toime tulla. Külas on Regionaalhaigla psühholoogid Kristi Kalvik ja Marko Neeme. Kuula saadet TERVISEPOOLTUND.

Alustuseks võiks piirata telefonis või internetis surfamist ning seada endale kindlad kellaajad, näiteks päevas kaks aega. Foto Urmas Saard

Alustuseks võiks piirata telefonis või internetis surfamist ning seada endale kindlad kellaajad, näiteks päevas kaks aega. Foto: Urmas Saard

Alustuseks küsin, kuidas saab inimene toime tulla ärevusega, mida tekitab pidev ebameeldivate uudiste vool?

Praeguses olukorras on oluline jätkata igapäevaste tegevustega nii palju kui võimalik. Olla füüsiliselt aktiivne, jätkata suhtlemist lähedastega ja leida meeldivaid koduseid toimetusi. Peaasi on mitte end isoleerida ja muremõtetega üksi jääda. Rääkides pidevast infotulvast, mis praeguse pandeemiaga kaasneb, on soovituslik mitte liiga tihti uusi uudiseid otsida. Piisab paarist korrast päevas. On ka soovituslik piirata infoallikaid ja toetuda ühele või kahele usaldusväärsele allikale. On ju teada, et vastuoluline info suurendab ärevust.

Jätka lugemist »

LAPSI POLE SOOVITAV LASTEAEDA VIIA

Pärnu linna kriisikomisjon soovitab lapsevanematel, kellel vähegi võimalik, lapsed lasteaiast koju jätta, kõiki Pärnu linna ja osavaldade lasteaedu hoitakse siiski jätkuvalt töös.

Seljametsa lasteaed Paikuse osavallas. Foto Urmas Saard

Seljametsa lasteaed Paikuse osavallas. Foto: Urmas Saard

Ükski laps haigestunud ei ole, rühmad suleti täiskasvanute tõttu, kes võisid lastega kokku puutuda.

Täna keskpäevaks oli Pärnu linna ja tema osavaldade lasteaedadesse toodud 174 last. Tavaliselt käib Pärnu ja osavaldade lasteaedades üle 2600 lapse, 10. jaanuari seisuga oli neid 2658.

Kõik lasteaiad on siiski jätkuvalt avatud, ka siis, kui sinna ühtegi last pole toodud. Lasteaedade lahti hoidmine on vajalik selleks, et kõik kriisi likvideerimisega seotud töötajad, aga ka teised, kel pole võimalik last kodus hoida, saaksid lapsed lasteaeda viia.

Koroonaviirusohu tõttu on suletud osa Pärnu Tammsaare, Kesklinna ja Mai lasteaia rühmadest. Ükski laps haigestunud ei ole, rühmad suleti täiskasvanute tõttu, kes võisid lastega kokku puutuda. Suletud rühmad on ülejäänud lasteaiast eraldatud.

Jätka lugemist »

KOROONAVIIRUSE EPIDEEMIAKS EESTIS VALMISOLEK PUUDUS

Hea sõbra Laur Karu ettepanekul sai minust 1989. aastal Eesti peasanitaararst / tervishoiuministri asetäitja. Minu otsuseid Eestis muuta ei tohtinud, selleks oli NSVL peasanitaararst. Teenistuses oli 300 töötajat, kellest ehk pooled olid venekeelsed.

Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu

Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu

Minu artiklis pettuvad need, kes otsivad sellest nõuandeid igapäeva jaoks.

Mind hämmastas heasoovlikkus muukeelsete ja eestlaste vahel minule alluvas teenistuses. Sanitaararste Eestis ei koolitatud nagu tänagi. Need tulid Leningradist ja Moskvast, olid üsna hea ettevalmistusega. Venemaad ähvardasid ju pidevalt epideemiad ja välja oli kujunenud asjatundlikkus nendega võitlemises. Ka Lenin muretses: „Kas nõukogude võim võidab täi või täi nõukogude võimu“. Üldiselt sanitaarteenistus hoidus omavahel kokku, aga raviarstid vaatasid oma kolleegidele mõnevõrra üleolevalt – neurokirurg Andres Ellamaa sõnul – „käivad ringi, krunn kuklas ja muudkui kontrollivad“.

Tänaseks on sanitaar-epidemioloogia teenistus likvideeritud. Ometi riik vajab seda nagu tuletõrjet. Kunagine teenekas epidemioloog Jaan Märtin meenutas aastal 2008: „Peale Eesti iseseisvumist ei ole midagi muud meelde jäänud kui toimus üks reform teise reformi järele. Tööle hakati võtma inimesi, kes olid valitseva partei liikmed või selle partei soosikud, ning sõltumata sellest kas tal erialaseid teadmisi oli või mitte“.

Jätka lugemist »

HARULDASE AINEVAHETUSHAIGUSEGA LASTE PERED VAJAVAD ABI

Haruldase fenüülketonuuria diagnoosiga laste pered on jäetud kallihinnalise ravitoidu soetamisel igasuguse abita ning vajavad nüüd toimetulekuks heade annetajate abi.

Dominic ja Mattias

Dominic ja Mattias

Fenüülketonuuria on haruldane kaasasündinud ainevahetushaigus, mille korral kuhjub organismis aminohape fenüülalaniin ja mida saab ravida vaid eluaegse eridieediga. Kui dieeti ei jälgita, pidurdub vaimne areng ja kujuneb välja sügav vaimne alaareng. Nii vajavad fenüülketonuuria diagnoosiga inimesed eritoiduaineid, mis on aga tavatoiduainetest keskmiselt 6 korda kallimad. Kui siiani aitas peredel kallihinnalise ravitoidu soetamisega toime tulla puudetoetus, siis alates möödunud aasta lõpust ei ole Sotsiaalkindlustusamet mitmel fenüülketonuuria diagnoosiga lapsel puuet pikendanud ning haige lapsega pered on jäänud igasuguse toetuseta.

Üks riiklikust abist ilma jäetu on 5-aastane Dominic. Tänu riiklikule sõeluuringule avastati nii Dominicil kui ka tema tänaseks 11-aastasel vennal Mattiasel haruldane haigus kohe pärast sündi. Kui haigus õigeaegselt avastatakse ning dieeti korralikult jälgitakse, areneb lapse aju normaalselt ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Dominic ja tema vend Mattias on igati vahvad ja tublid poisid. Mattias saab kehtiva puude tõttu veel toetust, Dominic aga mitte.

Jätka lugemist »

Neste Eesti peakontori fassaad värvub täna sirelilillaks

Tallinna Lastehaigla toetajana juba 26. aastat värvub Neste Eesti peakontori fassaad täna sirelilillaks. Ülemaailmse algatusega liitudes väljendab ettevõte toetust enneaegselt sündinud lastele ja nende peredele.

Neste Eesti peakontori fassaad värvub täna sirelilillaks

Neste Eesti peakontori fassaad värvub täna sirelilillaks

17. novembril tähistatakse üle maailma enneaegse sünni päeva ja sel puhul värvuvad õhtu saabudes sirelilillaks haiglad, kirikud, kultuuri- ja ametiasutused ning paljud avalikud hooned, juhtides tähelepanu enneaegsete laste sünniga seotud probleemidele.

„Tänase aktsiooniga mõtleme me lastele, kes oma esimesed nädalad ja vahel isegi kuud veedavad haiglas. Ja nendele vanematele, kelle rõõmu lapse sünni üle varjutab lapse keeruline olukord, mure, teadmatus ja stress,“ ütles Neste Eesti peadirektor Dennis Antamo.

Jätka lugemist »

Viis hommikusööki, mis tagavad pika täiskõhutunde

Kuna valed hommikusöögivalikud panevad energiataseme kõikuma, tekitavad näljatunnet ning võivad põhjustada ülekaalulisust nii laste kui ka täiskasvanute seas, tuleks just hommikusöögiks valida eine, mis ei sunni enne lõunat kiiret snäkki või saiakest haarama.

Tervislik hommikusöök

Tervislik hommikusöök

Korralik hommikueine aitab eemale peletada kaloririkkad näljasööstud päeva hilisemas pooles ning laob seega hea vundamendi tervislikuks eluviisiks

Daily kaubamärgi all koolitoitlustust pakkuva Baltic Restaurants Estonia müügi- ja turundusjuhi Tiiu Endriksoni sõnul on eestlased küll hommikusöögirahvas, kuid kipuvad veelgi suuremaid portse sööma õhtusöögiks. “Korralik hommikueine aitab eemale peletada kaloririkkad näljasööstud päeva hilisemas pooles ning laob seega hea vundamendi tervislikuks eluviisiks. Toitva hommikueine tähtsust püüame toitlustajana rõhutada juba mitmendat aastat, korraldades septembrikuus hommikusöögikampaaniaid nii koolipuhvetites kui ka lõunarestoranides. Usume, et teadlike valikutega hommikul säilib täiskõhutunne lõunani, kus ebatervislikel snäkkidel kohta ei ole,” rääkis Endrikson ning jagas nimekirja hommikutoitudest, mis on ennast tõestanud nii tervislikkuse kui ka toiteväärtuse poolest.

Jätka lugemist »

Paljud suplejad pole teadlikud Pärnu keskrannast leitud sinivetikate ohust

Vaatamata punase lipu hoiatusele meelitas tuulevaikne päikseline ilm ja +23 kraadine merevesi ohtu aimamatult rannalisi ka veemõnusid nautima.

Punane lipp Pärnu keskrannas hoiatab sinivetikate eest. Foto Urmas Saard

Punane lipp Pärnu keskrannas hoiatab sinivetikate eest. Foto: Urmas Saard

Kaldale uhutuna on sinivetikad äratuntavad sinakasrohelise õhukese kihina liival või kividel

Siiski leidus neidki inimesi, kes punast lippu märgates astusid vetelpääste tornide juurde ja uurisid hoiatuse põhjust. Torni seinale on kinnitatud ka vastav hoiatav sõnum, kuid seda on raske vastu päikest vaadates märgata.

Esmaspäeval rannahoone juurest võetud veeproovist leitud sinivetikate tõttu ei soovita linnavalitsus Pärnu supelrandades ujuda.

„Analüüsi tulemusena leiti proovist massiliselt kaht sinivetikaliiki, Aphanizomenon flosaquae ja Nodularia spumigena. Viimane neist on potentsiaalselt toksiline (võib toota maksamürke ehk hepatotoksiine), põhjustades pikemal kokkupuutel ja vee allaneelamisel tõsiseid terviserikkeid.

Jätka lugemist »

Jõgevamaa laste koolitee muutub lõbusamaks

Jõgeva maakonna tervisenõukogu eestvedamisel märgitakse algava kooliaasta alguseks avalikus ruumis koolidesse viivatele teedele liiklejatele lõbusaid keksukaste ja liikumisradu. Liiklusohutusele tähelepanu pööramiseks märgitakse ülekäiguradade lähedusse ka PEATU, VAATA, VEENDU! meelespead.

dav

Terviseedenudslik töö. Foto: Aimur Säärits

Jõgevamaal on juba esimese klassi õpilaste hulgas 33% poisse ja 22,8% tüdrukuid ülekaalulisi ning rasvunuid.

Mugavus ja kiirus tungib meie argipäeva, järjest suuremat panust nõuab vähesest liikumisest ja ebatervislikust toitumisest tingitud elanikkonna ülekaalulisus, seda nii laste ja noorte, kui ka täiskasvanute hulgas. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitus on, et kõik lapsed liiguksid iga päev vähemalt 60 minutit aktiivselt, kuid füüsiline aktiivsus langeb vanuse kasvades. Koolinoorte seas läbiviidud uuringu tulemusena oli 5–7 päeval nädalas 60 minutit füüsiliselt aktiivseid noori 11-aastaste tüdrukute seas möödunud õppeaastal peaaegu pooled vastanutest ning 15-aastaste tüdrukute seas juba vaid kolmandik.

Jätka lugemist »

Haruldase haigusega väikelaps vajab teist operatsiooni Prantsusmaal

Aasta ja seitsme kuu vanune Steven põeb kogu maailmas haruldast kesknärvisüsteemi haigust, mida on võimalik ravida Prantsusmaal tehtava operatsiooniga. Operatsioonikulud tasub Eesti Haigekassa, kuid reisikuludega abistab perekonda heade inimeste toel Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond.

Steven. Foto erakogu

Steven. Foto: erakogu

Möödunud aasta septembris aitas Lastefond heategijate annetustega Steveni perekonda, kattes pere reisikulud Prantsusmaale. Pärast esimest operatsiooni oli teada, et kolme kuu pärast on vajalik teha uus MRT aju-uuring, mis näitab, kas on vajadus teise operatsiooni järele. Nüüd on selgunud, et Steven vajab hädasti veel ühte operatsiooni, et haigusest täielikult vabaneda.

Steven põeb gelastilist epilepsiat, millega kaasnevad kontrollimatud naeruhood. Enne esimest operatsiooni esinesid hood iga nelja minuti tagant ning kestsid 15-40 sekundit. Pärast esimest operatsiooni on Steveni olukord märgatavalt paranenud ning hood on vähenenud 10-20 korrale päevas. Iga epilepsiahoog põhjustab lapsele suurt segadust ja häirib keskendumisvõimet. Hoo ajal muutub ta väga aktiivseks, tihti hakkab kiiresti jooksma või rabelema.

Eelnevad uuringud on näidanud, et suurim paranemisvõimalus on pärast kahte operatsiooni – 70% inimestest paranesid pärast teist endoskoopilist operatsiooni haigusest täielikult. Kuna esimene operatsioon läks edukalt, on põhjust loota, et teise operatsiooniga paraneb haigusest ka väike Steven.

Lastefondi tegevjuht Kadri Org avaldas lootust, et väikese Steveni teine operatsioon on edukas ning laps paraneb täielikult. “Meil on siiralt hea meel, et saame heategijate abiga olla Steveni perele toeks ning loodetavasti tunnistada edulugu, mil kaasaegne meditsiin lahendab lapse haruldase terviseprobleemi,” ütles ta.

Steveni välisraviga seonduvad kulud Prantsusmaale on 4300 eurot, mille katmist toetab 20% ka kohalik omavalitsus. Ka Sina saad aidata väikese Steveni paranemisele kaasa, tehes ülekanne SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi arvelduskontole ja lisades selgituseks “Steven”.

Swedbank IBAN EE682200221015828742
SEB IBAN EE261010220014910011
Luminor IBAN EE791700017000285384
LHV IBAN EE527700771000610813
Coop IBAN EE824204278603586607

SA TÜ Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi lastehaiglate juures tegutsevaid heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku üle nelja ja poole miljoni euroga. Lastefondi vahendusel on võimalik haigeid lapsi aidata hakates püsiannetajaks. Toetuse taotlemiseks või abivajajatest teada andmiseks palume kirjutada e-mailile info@lastefond.ee.

Annetusteave

„Võlupuuga” Pärnumaa vähiühingus

EELK Eliisabeti koguduse pühapäevakooli lapsed esitasid Pärnumaa vähiühingu inimestele lühikese näitemängu „Võlupuu”.

Eliisabeti koguduse pühapäevakooli näiterühma lapsed Pärnu sotsiaalkeskuse ees. Foto Urmas Saard

Eliisabeti koguduse pühapäevakooli näiterühma lapsed Pärnu sotsiaalkeskuse ees. Foto: Urmas Saard

Täna külastasid Pärnu sotsiaalkeskuse majas tegutsevat Pärnumaa vähiühingut väikese meelahtusliku kavaga Eliisabeti koguduse pühapäevakooli õpetaja Melle Vister ja lastetöö koordinaator Kaidi Suviste koos pühapäevakooli üheksa lapsega.

„Kui Kihnus on Kihnu Virve, siis Toris on Mari Andrekson ehk Muraka Mann” lausus Torist pärit Kaidi Suviste, kes luges kohtumist sisse juhatades oma kandi legendaarse vanaproua luulet. Muraka külas elav põline torilane Muraka Mann on kirjutanud luuletuse „Soovide kaev”.

Jätka lugemist »

Pärnus minnakse südamepäeva kõnnile Viikingi juurest

Eesti Spordiselts Kalev ja Viiking Spaa Hotell kutsuvad pärnakaid taas südamepäeva kõnnile “Teie südame heaks”.

Hotell Viiking. Foto Urmas Saard

Hotell Viiking. Foto: Urmas Saard

Kui algusaastatel oli osavõtjaid umbes 40 kuni 50, siis viimastel kordadel võib märgata olulist huviliste kasvu

“Käime koos!” liikumisharrastussarja raames korraldatav südamepäeva kõnd saab 13. aprillil Pärnus alguse Sadama ja Ringi tänava nurgal asuva hotell Viiking juurest. Rahvaspordi sündmus algab kell 11.00 ettevalmistuste ja eelsoojendusega. Kõndimisele starditakse kell 12.00.

Osalejad võivad valida kolme erineva pikkusega raja vahel: 3, 5 ja 7 km. Rajad kulgevad mööda kaunist Pärnu rannaäärt ja lõpetamine toimub Viikingi ees. Osalejatel, kes ei soovi käimisest osa võtta, saavad võimelda koos juhendajaga siseruumides. Kõikidel osalejatel on võimalik enne rajale minekut lasta mõõta oma vererõhku ja kolesterooli taset. Lisaks on kohapeal eraldi südamearstid, kes pakuvad kõigile omapoolset konsultatsiooni.

Jätka lugemist »

Võru tervisekeskuse ehitus sai rahastusotsuse

13. detsembril tegi Riigi Tugiteenuste Keskus positiivse otsuse Võru linna esmatasandi tervisekeskuse investeeringutaotluse osas, eraldades projektile toetust summas 1 607 100 eurot.

Võru tervisekeskuse ideekavandi vaade Tartu tn suunalt

Võru tervisekeskuse ideekavandi vaade Tartu tn suunalt

perearstide omavahelise koostöö paranedes peaksid lühenema ka eriarstide ravijärjekorrad

Saadav toetus avab võimaluse pakkuda Võrus esmatasandi tervishoiuteenuseid uues hoones ja ühtsel pinnal ning muuta teenused elanikele kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks. Projekti viib ellu Võru linn koostöös Võru ja Rõuge vallaga.

Projekti käigus ehitatakse esmatasandi tervisekeskuse tarbeks vajalik hoone, kus asuvad oma nimistutega tööle 11 perearsti ja 22 pereõde, lisaks koduõed, füsioterapeut, ämmaemand, psühholoogiline nõustaja ja sotsiaalnõustaja. Keskusse on kavandatud ka apteek, röntgen ja laboriteenused. Tervisekeskus hakkab teenindama Võru linna, Võru valla ja Rõuge valla elanikke.

Jätka lugemist »

Täna algab HIV kiirtestimise nädal

Täna, 23. novembril algab HIV kiirtestimise nädal – SA Koos HIV Vastu ja Tervise Arengu Instituut (TAI) pakuvad nädala jooksul võimalust tasuta HIV kiirtesti teha Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Paides, Säreveres, Kohtla-Järvel ja Narvas.

HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto Urmas Saard

HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto: Urmas Saard

Üle-euroopaline HIV testimisnädal toimub igal aastal novembrikuu lõpus. Nädala eesmärk on teadvustada laiemalt HIV testimise vajadust ja tuletada inimestele meelde, et enda ja oma lähedaste tervisest tuleb hoolida. Samuti kutsuvad korraldajad inimesi eeskuju näitama ja enda osalemist testimises jagama sotsiaalmeedias märksõnadega #eestitestib #minahoolin.

SA Koos HIV Vastu juhi Vilja Toomasti sõnul takistab inimeste vähene teadlikkus HIV infektsiooniga inimeste üles leidmist. „Eelmisel aastal Emori läbi viidud uuringu tulemuste järgi on seitse inimest kümnest kindlad, et HIV levib Eestis peamiselt süstivate narkomaanide seas. See näitab, et suur osa Eesti elanikke peab HI-viirust endiselt ainult riskirühmade haiguseks,“ ütles Toomast. „Ainult veerand vastanutest ehk 25 protsenti nimetasid peamiseks HIV leviku viisiks sugulist vahekorda. Ometi on Eestis oluliselt kasvanud just nakkuse heteroseksuaalne levik, viimaste aastate diagnoositud HIV viiruse levik on kuni 40% ulatuses heteroseksuaalsel teel.“

Jätka lugemist »