Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Eesti teraviljatoodang on kolme aastaga pooleteisekordistunud

Allikas: Statistikaamet
Joonis. Teravilja tarbimine (tuh t) ja isevarustatuse tase (%) Eestis
Teravilja tarbimise arvestustes lähtub Statistikaamet saagiaastast (periood 1. juuli – 30. juuni)

Eesti teraviljatootmine näitab kiiret kasvu. Kui enne 2013. aastat jäid aastase toodangu mahud alla 1 miljoni tonni, siis 2015. aastaks kasvas toodangu maht 1,5 miljoni tonnini. Seega on Eesti teraviljatoodang kolme aastaga pooleteisekordistunud.

Ühelt poolt on Eestit viimastel aastatel soosinud kliima, teisalt annab toodangu kasv tunnistust väga konkurentsivõimelisest ja tõhusast tootmisest. Eesti teraviljatoodang 2014/2015 saagiaastal oli 1,2 miljonit tonni. Siseturu vajadus teravilja ja teraviljasaaduste järele (ümber arvestatuna teraks) oli 707 000 tonni. Selle hulka kuulub nii tarbimine loomasöödana (70%), toiduna (14%) kui ka seemneviljana (10%).

See tähendab, et isevarustatuse tase oli 2014/2015 saagiaastal 173%. Arvestades 2015. aasta rekordsaaki ja asjaolu, et tarbimine oluliselt ei muutu, võib 2015/2016 saagiaasta isevarustatuse tasemeks kujuneda ligikaudu 217%. Kui 2015. aastal viidi välisturgudele üle poole kodumaisest saagist, siis sel aastal peaksid teravilja tootmisega tegelevad ettevõtted veel jõulisemalt otsima üle jäävale viljale turgusid välismaalt.
Võrreldes eelneva perioodiga suurenes teravilja tarbimine kokku üheksa protsenti. Kõige enam suurenes seemnevilja vajadus – külvipinna suurenemine tõstis seemneviljavajadust 11%. Peaaegu sama palju (10%) suurenes teravilja kasutamine loomasöödaks. Vähesel määral suurenes ka inimtarbimine (4%). Lisaks on Eestis kasvatatud teravili hinnatud tooraine kodumaise piirituse tootmiseks. Teravilja tööstuslik tarbimine (alkohoolsete jookide ja muude toodete valmistamiseks, v.a toit ja loomasööt) jäi eelneva perioodi tasemele, moodustades 4% kogutarbimisest.


Marje Mäger,
maaeluministeeriumi turu arendamise büroo peaspetsialist

Eestis saadi tänavu rekordiline teraviljasaak

Põllumajandusministeerium prognoosib Eesti tänavuseks teraviljasaagiks rekordilised 1,2 miljonit tonni, mida on 22 protsenti enam kui mullu. Keskmine teraviljasaak on tänavu 3,7 tonni hektari kohta, mis on samuti Eesti kõigi aegade parim tulemus.

Prognoosi kohaselt koristati 2014. aastal Eestis 449 811 tonni otra, 339 805 tonni talinisu, 255 897 tonni suvinisu, 66 997 tonni kaera ning 48 012 tonni rukist. Eelmise aastaga võrreldes suurenes prognoosi kohaselt talinisu saak 147%, rukkisaak 119% ning odra saak 2%. Kaera- ja suvinisu saagid vähenesid prognoosi kohaselt eelmise aastaga võrreldes vastavalt 21% ning 5%.

Kartulile selle aasta ilmastik võrreldes teraviljaga nii soodne polnud, mistõttu vähenes kartulisaak eelmise aastaga võrreldes 26%.

Saagiprognoos koostati põllumajandusministeeriumis statistikaameti andmete põhjal.

 

 

Teraviljatööstuse toodang I kvartalis kasvas

2013. aasta esimese kolme kuuga tootsid teravilja töötlevad Eesti ettevõtted 46 miljoni euro eest teraviljatooteid, selgub põllumajandusministeeriumi ülevaatest. Ligi viiendik toodangust eksporditi.

“Võrreldes aasta varasemaga võis tänavu esimeses kvartalis täheldada mõningast nõudluse kasvu siseturul. Eksport aga kahanes mõnevõrra, sest oluliste majanduspartnerite Soome ja Rootsi majandus on jahtumas,” ütles ministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Statistikaameti (SA) kiirstatistika järgi toodeti tänavu I kvartalis teraviljasaadusi 71 000 tonni, mis on aasta varasemast 2,3% võrra rohkem. Toodangust ligi poole (43%) moodustas segasööt, sellele järgnesid teraviljajahu (31%), pagaritooted (24%), valikpagaritooted (1,2%) ja tangained (0,8%).

Võrreldes aasta varasemaga suurenes tänavu I kvartalis tangainete (+63,9%), rukkijahu (+10,7%) ja segasööda (+5,1%) tootmine, vähenes valikpagaritoodete (-24,7%), pagaritoodete (-1,9%) ning nisujahu (-1,2%) tootmine.

Teraviljasektor tootis tänavu esimese kolme kuuga ligi 46 miljoni euro väärtuses teraviljatooteid, mis on 14,4% toiduainetööstuse ja 2,1% töötleva tööstuse kogutoodangust. 19% teraviljasektori toodangust eksporditi.

Eestist veeti tänavu esimese kolme kuuga välja 41 600 tonni teravilja, millele lisandusid teraviljatooted (ümberarvutatuna teraks) – 14 600 tonni. Teraviljasektoris oli ekspordi osakaal toodangus kõige suurem jahu ja tangainete tootmises (ligi 45%).

Eestisse imporditi teravilja 26 000 tonni, millele lisandusid teraviljatooted (ümberarvestatuna teraks) – 58 700 tonni. Olulisemad importöörid olid Läti, Leedu, Ukraina, Soome.

SA andmeil tegutses tänavu I kvartalis teravilja töötlevas sektoris 138 ettevõtet, neist enim (105) oli pagaritoodete tootjad.

Loe lähemalt teravilja töötleva tööstuse 2013. aasta I kvartali ülevaatest: http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TOIDUAINETOOSTUS/2013/teraviljatoostus-ylevaade-2013-01.pd

Söödävili läbi!

Foto: Uma Leht

«Kulõ, kas ma või sullõ tuvva 20 põrsast? Rahha ei taha, mul olõ-i näid inämb minka süütä!» kõlist’ ilda aigu üts väiku Võromaa tsiakasvataja tõsõlõ. «Kos sa hukah, kost ma tuu söödä võta?!» hiitü tõnõ ja kaup jäigi katski.

«Nii korgõt söödävilä hinda ei olõki nännü! Ja kõgõ hullõmb – tuud ei olõ Eestimaalt inämb saia, mõni ütsik viil müü!» ütles murõligult Peri POÜ juht Kongo Kalmer. Tuu tähendäs, et ku eläjäpidäjäl om söödävili läbi, sõs om parhilla murõ suur. Suurõl Peri POÜl om õnnõs vilävaru olõman, 530 eläjät ja 120 000 kanna nälgä ei jää.

Et kõgõ inämb söödävillä kulus tsiko süütmises, sõs ommaki parhilla kõgõ suurõmban hädän tsiakasvataja. «Ku võtat aolehe valla, sõs kõgõ põhilidsõmb ostukuulutus põllumajandusõ poolõ päält om terävili,» ütles vana Võromaa üts suurõmbit tsiakasvatajit, Navi külä Jaagumäe talo peremiis Timmi Mart. «A kes tsiku ostõdu viläga süüt, saa lihamüügist tagasi õnnõ söödä hinna, kõik muu – eelektri, kütus, palga – tuutva kahjumit.»

Et Timmi kasvatas umalõ tsiakar’alõ (laudan kõrraga 2000 tsia ümbre) söödävilä esi ja tuud jääs eski 600–700 tonni perrä, sõs timä kurta ei saa. A väega kipõstõ tä villä müümä kah ei torma: hind nõsõs viilgi. Jätka lugemist »