Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2019
E T K N R L P
« nov    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

„Mahemaa“ kutsub teleri vahendusel mahetaludesse

Hetk “Mahemaa” võtetelt, Karol Kuntsel elab sisse teemasse. Foto: Ahti Tubin

Täna õhtul alustab ETV2-s kell 20.00 mahetalusid tutvustav saatesari „Mahemaa“. Neljal neljapäeval tutvustatakse Eesti mahetalusid, kust jõuab meie toidulauale puhas ja tervislik toit. Iga saate lõpus valmib ka üks roog, kus kasutatakse valdavalt oma talu toodangut. Saatejuhid on Karol Kuntsel ja Maria Soomets, saated valmisid koostöös tulundusühistuga Eesti Mahe.

Saatesarja „Mahemaa“ autor-toimetaja Aivi Parijõgi sõnul sobib see sari mitmel põhjusel väga hästi jõuluaega. „Esiteks mõtlevad siis ka kõige paadunumad linlased maalemineku peale ja küllap vaadatakse ka telerist toredaid taluperesid suurema huviga. Teiseks peaks pühade ajal olema natuke rohkem aega süvenemiseks ja nii jõuab vahvate ja rõõmsate taluperede tegemisi jälgides järele mõelda, mida see mahetoit ning mahetoidu tootmine õigupoolest tähendab ja kui palju tervisliku toidu nimel tööd tehakse. Kolmandaks on jõulud seotud ikka pidulikuma või ka rikkalikuma toidulauaga ja igas Mahemaa saates valmibki paar toredat rooga, mis mõistagi passivad hästi ka pühadelauale.“

Saatesarja konsultant oli Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann. „Saatesarja ideeks oli tutvustada mahetootmist läbi erinevate tootmissuundade ja söögitegemise. Kõige parem viis seda teha on tutvustada olemasolevaid mahetalusid ja nende tegemisi. Saate lõpus oma talu toorainest valmiv toit annab kindlasti uusi ja huvitavaid ideid söögitegemiseks. Mul on saatesarjas valminud roogadest juba oma lemmikud köögis järgi proovitud,“ rääkis Elen Peetsmann.
Jätka lugemist »

Perepidu algas Koogi küla laulurahva võiduga

Liia, Triinu ja Rauno Koorts ning Kalev Kurs koos laulmisele kaasa elanud lapselapse Joonas Kursiga. Foto: Tiia Pärtelpoeg

Maire Aunaste juhitava telesaate ”Perepidu” esimesel lauluvõistlusel tuli võitjaks perekond Koorts Tabivere vallast Koogilt.

Muusikaõpetaja ja Luua metsanduskooli huvijuht Liia Koorts, tema tütar – lilleseadja Triinu Koorts ja poeg – Lähte Ühisgümnaasiumis ja Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis õppiv Rauno Koorts ning vend Kalev Kurs, kes on mitmekülgne ühiskonnategelne ja Kalevipoja kehastaja rahvaüritustel. Perekond esitas konkursil kolm laulu: ”Sulle kõik nüüd ütlen, ”Traktoristi laul” ja ”Suhkrutükk”. Viimast laulu tuli teises versioonis esitada ka konkurentidel, muusikalembelisel Intide perel Tartust.

Selgus, et Indid on ka Tabiveres esinemas käinud. Ühe esinemise ajal olid nad Raunole andnud proovida ka Teppo lõõtspilli.

Laululembelisele perele Koogilt olid telesaates  kaasa elamas sõbrad ja tuttavad, teiste hulgas Maarja-Magdaleena segakoori liikmed. Koori juhatab pereema Liia, seal laulavad ka tema poeg Rauno (bass) ja vend Kalev (tenor) ning pouplarsesse laulukollektiivi on kuulunud ka Triinu (sporan), kes südamega koori tegemistele praegugi kaasa elab.  

Jaan Lukas

Haanja100 jõuab taas otseülekandena Internetti.

Plaani Karjamõis koostöös Rõuge TV ja TTÜ Filmiklubiga toodab ka tänavu rattamaratoni Haanja100 liikuva pildi otseülekandena Internetti.

Otseülekanne algab laupäeval, 29.septembril kell 11.40 ja võimalik seda vaadata on veebilehel tipikas.tv/sport. Plaani karjamõisas asuv toitlustuspunkt on 100 km pikkusel maratonirajal 64,4 kilomeetril. 100 miili rajal 77,8 ja 124 kilomeetril.

Otsepildis ei jää nägemata liidrite heitlused, harrastajate ponnistused, meeleolud toitlustuslaua tagant, intervjuud ratturite ja fännidega. Lisaks püüame anda operatiivset infot ka mujal rajal toimuvast. Otseülekande tegijad lubavad anda endast parima, et ka need huvilised, kes mingil põhjusel Haanjamaale tulla pole saanud, saaksid interneti vahendusel osa Eesti raskeimast rattamaratonist ning omadele kaasa elada. Ülekanne kestab orienteeruvalt kella 14.30ni, kui karjamõisa hoovis jääb juba vaiksemaks ja otse-eetris tehakse teatavaks 2012. aasta maratoni võitja.

Otseülekande meeskonda kuuluvad reporter Mihkel Tammsalu, teostajad Karel Saarna, Taavi Lüütsepp, Maanus Hurt, Jaanus Mark.

Filmisari ”Eesti lood” ootab ideid konkursile

Algab ideede konkurss dokumentaalfilmide sarja „Eesti lood” tootmiseks aastal 2013. Saabunud kavandite hulgast valivad Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital esimeses voorus välja 20 huvipakkuvamat ideed, teises voorus jääb lõppvalikusse 12 filmiprojekti.

„Eesti lugude“ ideekavandite esitamise tähtaeg on 8. oktoober. Ühel A4-suurusel lehel esitatud kavandisse peaks mahtuma idee kirjeldus ja karakterite tutvustus, samuti filmilooks komponeerimise viis koos põhjendusega. Eelkõige on oodatud filmilikud ja julged lähenemised. Ideed palume saata e-posti aadressil eestilood@err.ee.
„Eesti lood” on sari väikese eelarvega pooletunnistest tõsielufilmidest, mis keskenduvad inimestele ja olulistele teemadele tänapäeva Eesti ühiskonnas. Teleformaadis dokumentaalfilmide tootmist rahastavad ühiselt Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital.

Anneli Tõevere-Kaur

“Aktuaalses kaameras” on sügisest uus uudisteankur

Priit Kuusk. Foto: Ülo Josing/ERR

Telehooaja alates asub ETV uudistesaate ankru ametisse Priit Kuusk, kes võttis suvel vastu “Aktuaalse kaamera” toimetuse pakkumise ja on uues rollis vaatajate ees alates septembrist. “Kahekõnet” juhib Kuusk ka uuel hooajal, lisaks on tal ettevalmistamisel “Köögikodanike” järgmised osad. Priit Kuusk tunnistas, et mõtles pakkumise üle enda kohta kaua – kolm päeva. “Mitte hirmust eesootavate suurte kingade ees, vaid tundus, et see pakkumine tehti kümne aasta jagu liiga vara. Aga kui panin paberile plussid ja miinused, sai plusside rida pikk. Ja uudistetoimetuse korrus on telemajas minu jaoks üks vahvamaid,” rääkis Kuusk. Ta lisas, et ankru paikset tööd arvestades on varakult kokku lepitud, et tal on võimalik kaasa teha ka järgmine Uhhuduuri-matk augustist novembrini aastal 2014, mil reisisihiks on Aafrika.

Aarne Rannamäe teatas kevadel oma ankrutöö lõpetamisest. Ta jätkab “AK” välisuudiste juhina, samuti noorte ajakirjanike nõustajana, televaatajad näevad Rannamäed endiselt saates “Vabariigi kodanikud” ning teda kuuleb ka Vikerraadio “Rahva teenrites” ja “Reporteritunnis”.

Anneli Tõevere-Kaur

Algavad saatesarja “Seks ja küla” võtted

Kadri Kõusaar. Foto: Ants Liigus, gossip.ee

2.-18. septembrini toimuvad üle Eesti uue saatesarja „Seks ja küla“ võtted. Sügishooajal TV3 eetrisse jõudev uus sari “Seks ja küla” ootab inimesi saadetes kaasa lööma ehk seksiteemadel avameelselt ja valehäbita arutlema.

Eesti mõistes on tegu uudse ideega. Rääkida televisioonis seksi puudutavatel teemadel avameelselt ja ilma tabutundeta, kas meie ühiskond on selleks üldse valmis?

Seda üritavadki seriaali tegijad välja uurida avameelselt ja elurõõmsalt, kuid samas hea maitse piiridesse jäädes. Kindlasti kannab seriaal ka õpetlikke eesmärke, kuigi “Seks ja küla” saadetes on olulisel kohal see, mida arvavad seksist kõige tavalisemad eestlased, saavad sõna ka seksuoloogid ja teised eksperdid. Seksiga seotud rõõmude kõrval räägitakse ausalt ka ohtudest ja muredest, mis seksuaalpraktikaga kaasneda võivad ning meenutatakse seksuaalsel teel levivate erinevate haiguste riski.

Me kõik mäletame legendaarset seriaali “Sex and the City”, milles neli eneseteadlikku New Yorgi daami arutasid iganädalaselt seda, mis nende armuelus viimasel ajal juhtunud on. Uus eestimaine sari “Seks ja küla” viib vaataja saatejuht Kadri Kõusaare juhtimisel Eesti erinevatesse nurkadesse, et arutada koos kohaliku rahvaga seda, mis toimub pimedas ja teki all – või siis hoopis keset heledat päeva ja jõe ääres. Või siis hoopis meie fantaasiates. Jätka lugemist »

Soovid küsida otse presidendikandidaadilt?

Mida sooviksid küsida otse presidendikaandidaadilt (Toomas Hendrik Ilveselt või Indrek Tarandilt)? Milline peaks olema presidendi roll Eestis?

Rahvusringhääling kogub inimeste küsimusi ja arvamusi tuleval nädalal toimuva presidendikandidaatide televäitluse tarbeks. Kui soovid küsida küsimust või avaldada arvamust, võta ühendust ja kaamera tuleb.

Võru- ja Põlvamaal vahendab lõunaeestlaste küsimusi Igor Taro, tel 5273985, igor.taro@err.ee

Lõuna-Eesti digilevi saatjad muudavad sagedust

Digiboksis või digiteleris tuleb teha nn tehase algseadete taastamine. Foto: digilevi.ee

Aprilli keskel hakkavad ETV, ETV2, Kanal2 ja TV3 programme edastavad digilevi telesaatjad Lõuna-Eestis tööle uuel sagedusel. Seetõttu tuleb tavaantenniga televisiooni vaatavates kodudes teha digiboksides või digitelerites uus kanaliotsing. Üleminek madalamale sageduskanalile tagab Eesti telekanalite parema levi.

14. aprilli varahommikul, kella 2 ja 4 vahel, viiakse digilevi 40. kanali saatjad Valgjärvel, Tartus, Viljandis, Valgas, Haanjas, Ähijärvel, Ruusmäel, Vastseliinas ja Kallastel üle madalama sagedusega 23. edastuskanalile. See tagab Eesti telekanalite parema levi kogu Lõuna-Eestis.

Tavaantenniga digilevi vaatajad peavad sagedusemuutuse järel tegema oma digiboksis või digiteleris niinimetatud „tehase algseadete taastamise“. Sellega puhastatakse seadme mälu ja leitakse teleprogrammid nende uutelt sagedustelt. Lähemaid juhised leiab seadme kasutusjuhendist.

Kortermajade ühisantennisüsteemides võib olla vajalik kanalipõhiste võimendite ümberseadistamine. Kui ühisantennisüsteemiga ühendatud digiboks või digiteler pärast uut kanaliotsingut tasuta levivaid Eesti telekanaleid üles ei leia, tuleks pöörduda maja antennisüsteemi hooldava ettevõtte poole. Jätka lugemist »

Haapsalus tehti televisiooni

Veerandi viimasel päeval ning auväärseks punktiks Wiedemanni päevadele taaselustas Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium koolitelevisiooni.

WTV oli esimest korda eetris 20 aastat tagasi, aastal 1991. Vahepeal on koolitelevisioon olnud varjusurmas, kuid nüüd vaatas taaskord kogu koolipere oma kooli televisooni otsesaadet.

Saatejuhiks oli 11. klassi õpilane Oliver Laidroo, kes intervjueeris direktor Leini Vahtrast, WTV esimest saatejuhti Kristi Erkmanni, kooli ajalehe Auf Wiederman toimetust, kooliteatrituppi Waggish Group. Räägiti noorte solistide konkursist ning eelmisel päeval koolis toimunud muusikaüritusest, näidati oma kooli reklaami ning 12. klassi tehtud tummfilmi F. J. Wiedemannist.

Allikas: laanemaa.ee

Pärimusmuusika Ait aastavahetusel otse-eetris

Foto: Eesti Pärimusmuusika Keskus

ETV teeb eeloleval aastavahetusel mitu otselülitust Viljandi Pärimusmuusika Aita, kus peetakse pidu ansambli Untsakad muusika ja laulude saatel.

Aida peost kujuneb maakonnas üks suuremaid ja esinduslikumaid, mis toob kokku rahvast nii lähedalt kui kaugelt. “Pole just palju hetki, mida saame ajalooliseks tituleerida juba enne nende saabumist. Seekordne aastavahetus on kahtlemata üks nendest, sest koos 2010. aastaga vaob minevikku eesti kroon. Niisiis on meil küllaldaselt põhjust väärikaks tähistamiseks,” lausus Rannar Raba Eesti Pärimusmuusika Keskusest.

Märkimaks euroalaga liitumist ja kultuuripealinna tiitli saabumist Tallinnasse läheb suur osa ETV aastavahetusprogrammist eetrisse Estonia teatri juures peetavalt rahvapeolt, mida korraldavad sihtasutus Tallinn 2011, Rahvusooper Estonia ja Eesti Rahvusringhääling koostöös riigikantselei, rahandusministeeriumi, välisministeeriumi, Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Pangaga.

Pealinnast vahendavad televaatajatele toimuvat õhtujuhid Anu Välba ja Marko Kaljuveer aga ka näiteks Anatoli Tafitšuk ja mitmed teised tuntud teletegijad.

Lisaks püütakse aastavahetusmeeleolusid mitmes teises Eestimaa paigas, seal hulgas Viljandis. Pärimusmuusika Aidast teeb reportaaže ja intervjuusid rahvusringhäälingu Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk.

Suurt aastavahetuspidu peetakse Pärimusmuusika Aidas teist korda. Eelmisel uusaastaööl tantsitas enam kui 300 peolist ansambel Apelsin.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Hiiumaa haigla kogus toetusena ligi 1,4 miljonit

ETV heategevusprogrammi “Jõulutunnel” toetustelefonid sulgusid pühapäeva õhtul ning annetuskõnesid tehti üle 24 tuhande, kogudes hiidlaste haiglale 1 miljon 383 tuhat krooni.

“Hiidlaste soov, et nende meretaguses haiglas oleks kompuutertomograaf, leidis paljude televaatajate mõistmist ja toetust. Me soovisime ka laiemalt käsitleda ääremaade võimalusi, seal elamise riske ja suhteid suuremate keskustega ning suur tänu kõigile, kes elukorraldusele Eestis kaasa mõtlesid,” ütles Jõulutunneli produtsent Margus Saar.

Esimese jõulupüha 4,5-tunnise programmi partner oli Hiidlaste Koostöökogu, kes ühendab kohaliku kogukonna algatust osta Hiiumaa Haiglasse kompuutertomograaf, mis võimaldab hea diagnostika kohapeal ja seeläbi kiire ning õige meditsiiniabi.

Allikas: ERR

Heategevuslik telesaade alustab Väike-Maarjast

Heategevuslikku saadet juhib Kirsti Timmer. Foto: kanal11.ee

Täna, 26. detsembri õhtul on eetris heategevusliku sisustamissaate „Kodutunne“ esimene osa, kus ulatatakse abikäsi Väike-Maarjas elavale Siirile, kes kasvatab üksi viite last.

Siiri korter on eluohtlikus seisukorras, aga õnneks on maailmas hoolivaid inimesi, kes saatetiimi üleskutsele reageerisid ja nii sõitsidki saate tegijad esimesena just Siiri juurde.

„Kodutunne“ on iganädalane saatesari, mis keskendub inimestele, kelle kodu on mingil põhjusel kehvas seisus.

Saade aitab kehvemas seisus inimestel saavutada oma kodus tõelise kodutunde.

Saatetiim koos saatejuht Kirsti Timmeriga tõttab appi ja igal nädalal parendatakse üks objekt, olgu selleks lastetuba, elutuba, vannituba või hoopiski perekonna auto.

Saade on Kanal 11 eetris pühapäeviti kell 19.30.

Allikas: Nele Paves

Tegevust alustab uus kodanikumeedia telekanal veebis

Novembrist alustab Vikerkaarsilla keskkonnas VikerkaareTV, mille eesmärgiks on täiendada inimeste sisemist kasvu soodustavaid teemasid audiovisuaalsete vahenditega.

Uue kodanikumeedia kanali üks eestvedajaid Ragnar Kurm ütles, et VikerkaareTVs keskendutakse plussmärgilisele ja vastavalt sellele vaadeldakse plussmärgiliselt ka meie ümber ja meie sees toimuvat.

VikerkaareTVs käsitletavad teemad:
* erinevate teraapiate, praktikate jt inimese tervenemist ja arengut toetavate meetodite tutvustamine
* sündmusi ettevalmistav ja sündmusi kajastav info
* portreelood oma teed otsivatest ja oma tee juba leidnud inimestest
* kodumaiste ökotoodete tutvustamine
* pikemad vestlussaated ühiskonnas arutlemist vajavatel teemadel
* dokumentaalfilmid Vikerkaaresillaga haakuvatel teemadel

VikerkaareTVl on professionaalne võttegrupp ja videotehnika ning montaaž. Tegijad hakkavad ise sündmustel kohal käima ja tegema intervjuusid, reportaaže, uudislugusid, lühemaid ja pikemaid tutvustusi kursustest, toodetest jms. VikerkaareTV sünnib koosloomises.
Huvi korral loe lähemalt siit.

Vaata ka VikerkaareTV tutvustust:

Vikerkaare TV from Vikerkaaresild on Vimeo.

Allikas: Vikerkaaresild