Oro külä tiildäsõidu võistlusõ

Kokko võistõl’ üle katõkümne massina, noist uma nuka sõitjit oll’ peris mito. Foto: Uma Leht
Kokko võistõl’ üle katõkümne massina, noist uma nuka sõitjit oll’ peris mito. Foto: Uma Leht
Orava vallah Oro küläh sai inne jaanipäivä kaia autidõ võikiajamist Oro Offroad, koh võitjas tulõ tuu massin, mis kolmõ tunniga jõud kõgõ rohkõmb kõrdo rata läbi sõita. Seokõrd oll’ tegemist ka Eesti meistrivõistluisi etapiga. Kuigi Oro küläh võitsõ lätläne, juht katõ etapi kokkovõttõh Landu Toomas (42), kes esi oll’võistlusõ pääkõrraldaja.

Oro külä miist Landu Toomast om tehniga jo latsõst pääle huvitanu, a autospordi mano trehväs’ tä kogõmalda. Umbõs neli aastat tagasi käve Toomas Klaperjahi sõitu kaemah. Päältkaejana näkk’ tä viko, midä tetti näütüses vintsitrossi pandmisõ man, ja mõtõl’, et tah omma kül üte puupää kuuh. Esi tä sõs viil es arva, et sõitma nakkas. «Muta näe ma mõtsah egä päiv niigi,» naarsõ Toomas, kes juht mõtsakogomisõ ettevõtõt Tooland.

Edimädse võistlusõ sõit’ Toomas veoautoga nii kolm aastat tagasi. Kats nädälit inne võistlust ost’ auto, ehit’ veidü ümbre ja joba edimädse võistlusõ võitsõ. Et auto oll’ edimält peris rossitanu, sai tä nimes Matu. Matulõ tekkü kõrraga pall’o fänne. Veoautosõit omgi Toomasõ meelest rohkõmb päältkaejidõ jaos.

Väikumba autoga, mille nimi om Kunn, om Toomas aasta jago võistõlnu. Edimält es olõki säänest plaani, a naanõ Mari ütel’, et minku võistlõma. Et massinaehitüse pääle om jo nii pall’o rahha pantu. Rahha kuluski autospordi man pall’o. Ku tahat, et massin võistlusõ lõpuni vasta piässi, sõs piät iks kallimba jupi ostma.

«Mõni arvas külh, et mille säänest muta pite sõidõtas, a taa om säänesama aoviidüs tüüst puhkamisõs nigu tõõsõki,» seletäs Toomas. «Mul om nüüt tutvit üle Eesti. Ku vaia, sõs avitõdas ütstõist. Tuu om kimmäs põhimõtõ, et ka võistluisil ei jätetä hädäholõjat ütsindä. Hää sõitja piät olõma ull’julgõ. Ku hirm om, sõs võidu pääle sõita ei saa. A mõistus piät selge olõma. Pall’odõl miihil kaos mõistus är, nigu nä kiivri päähä tõmbasõ. Adrenaliin lätt nii üles, et nakkasõ ull’uisi tegemä.» Loe edasi: Oro külä tiildäsõidu võistlusõ

Järvamaa Nutilaborid õpetavad lapsi tehnoloogiat valitsema

Väätsa Põhikooli nutilabor

Tehnika muutis inimese maailma loojaks ja kujundajaks. Ühes Eesti vanimas maakonnas, Järvamaal, tegutseb kolm vahvat Nutilaborit, iga üks neist eri linnas ja eri suunitlusega, mis õpetab oma teadushimulistele noortele kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste võimalusi.

Kevadpealinnas Türil tegutseb informaatikaring, mida viib läbi Laine Aluoja, kes tunnistati aasta tagasi parimaks IT rakendajaks. Türi Nutilaboris, mis alustas oma tegevust 29. oktoobril 2012, on õpilastel võimalus õppida, kuidas kasutada erinevaid nutikaid vahendeid õppeöös. Uuritakse näiteid mobiili, tahvelarvutite ja erinevate appide kasutamise võimalustest. Samaaegselt õpitakse looma õppimise huvitavamaks ja mitmekesisemaks muutmise eesmärgil veebipõhiseid ja nutitelefonis kasutamiseks mõeldud õppematerjale. Nutilabori ringis tehakse tutvust programmeerimise algtõdedega, milleks kasutatakse Scratch tarkvara, mille järel püütakse ka ise lihtsamaid mänge programmeerida ja katsetatakse, et kas need samad mängud toimivad ka nutitelefonides. Pilk heidetakse ka koodide loomisele ja katsetamisele. Õpitakse erinevate rakenduste (appide), taustapiltide ja objektide loomist.

Kui pealiskaudne arvamus on, et IT on pigem poiste kui tüdrukute pärusmaa, siis Türil näeb just tüdrukutes siirast huvi ja suurt teotahet. „Tulime, sest tahame selles valdkonnas areneda. See on väga stereotüüpiline, et IT on meeste ala. Olen kohanud väga palju tüdrukuid, kes on sel alal poistest peajagu üle ja palju targemad,“ räägib Ellu, kellel tekkis huvi IT vastu tänu oma isale ja õe kihlatule, kes olevat selles valdkonnas päris taibukad.

Nutikatest noortest saad edasi lugeda siit.

Allikas: Järvamaa infoportaal