Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2019
E T K N R L P
« juuli    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Sadalasse rajatakse vendade Grimmide muinasjututegelasi tutvustav teemapark

Eckard aurahaga.

Eckard aurahaga.

Torma piirkonna kõrgeima tunnustuse, Torma valla auraha, üks tänavusi laureaate, heategevuse edendaja Eckard Klug, aitab kaasa vendade Grimmide kirja pandud muinasjuttude tegelasi tutvustava teemapargi rajamisele Ookatku külla.

Eckard Klugi sõnul on kohaliku vallavolikogu otsusega saadud Torma valla auraha väärikas tunnustus, mis ajendab ka uutele tegudele. “Praegu on koostöös Sadala Hoolekande Ühinguga elluviimisel projekt, mille raames kerkivad Ookatku külla Saksa folkloristide ja muinasjutukogujate Jacob Ludwig Carl Grimmi ja Wilhelm Carl Grimmi muinasjuttude ainetel loodud tegelased. Peagi algab kujude meisterdamine ja paigaldamine, appi on oodatud ka vabatahtlikud. Park avatakse kavakohaselt mais,” ütles Klug.

Eelmisel suvehooajal oli Sadalas avatud hernehirmutiste teemapark „Euroopa ei hirmuta!“, mis osutus populaarseks turismiobjektis ning valiti atraktiivseimaks kodanikuühenduste projektiks Jõgevamaal.

Sadala lähedale Ookatku külla koos kaasa Luule Väinaga eestimaise kodu rajanud Rootsimaa sakslane Eckard Klug, tegeleb Torma vallas heategevusega alates 1999. aastast. Ta on panustanud laste­ ja eakate ürituste korraldamisele, abistanud majandusraskustes ja kriisiolukorras olevaid peresid, muretsenud mänguasju, õppevaheneid ja mööblit valla koolidele ja lasteaedadele. Eckard on abistanud sotsiaalkorteritesse inventari muretsemisel ning teeb seda ka edaspidi.

Jaan Lukas

Väike-Maarja gümnaasiuminoored hakkavad päikesepaneele ehitama

Homme, 4. juunil toimub Puhta Vee Teemapargi vastavatud õppeklassis esimene  töötuba, kus „Energia ja noored“ projekti raames õpetatakse  Väike-Maarja Gümnaasiumi noori valmistama päikesepaneele. Projekti eestvedaja, energeetikatudengi Margus Potisepa sõnul on oluline, et kooliõpilased teaksid rohkem Eesti energiasüsteemist, et tulevikus paremini enda energiatarbimist planeerida ning otsustusprotsessides osaleda.

„Koolinoored ehitavad MTÜ Eco-Nomicsi juhendajate abiga päikesepaneelid algusest lõpuni, kasutades fotoelemente, tinaribasid,  silikooni, jootetina ja –vedelikku, markereid ja juhtmeid elektritootmiseks päiksevalgusest. Kui keegi, kellel ei ole elektriku kutsepabereid ja/või haridust, ehitab ise endale off-grid päikesepaneelid,  siis see tundub ebareaalne, kuid on siiski täiesti võimalik. Eestis suudetakse juba mitu aastat ise päikesepaneele ehitada,“ selgitas MTÜ Eco-Nomicsi juhatuse liige Jim Self. 

Puhta vee teemapargi õppeprogrammi käigus tutvutakse  koolinoortele veel lokaalse päikse- ja tuuleenergia taastuvenergia väikelahendusi, põletatakse katseks fossiilset kütust, saadakse algteadmisi energiatootmisest, osaletakse energiamängus ja mängitakse kaasa fotosünteesi protsessis.

Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.
MTÜ Ökokratt

Puhta vee teemapargis avatakse nimelised pargipingid

Homme avatakse nimelised pargipingid koos messingist siltidega lugupidamisest inimeste vastu, kes on olnud inspiratsiooniks ja eeskujuks Puhta Vee Teemapargi rajamisel ja idee elluviimisel.

Puhta vee teemapargi rajamisel on olnud inspiratsiooniks ja eeskujuks Fred Jüssi, loodusmees, kelle huvi looduse vastu kinnistus Metsamõisas. Fred Jüssi on ise öelnud, et tema lapsepõlves saadud arusaam looduse toimimisest ja selle mõistmine toimus Metsamõisas taluperemehe Arnold Adler tegemisi jälgides ise talutöid kaasa tehes ja perepoeg Tiiduga loodust avastades.

Tuntud psühholoog Tõnu Ots on olnud üheks idee andjaks ja kaasa aitaks Puhta vee teemaparki “Meelteaed” rajamisel. Tõnu Ots on öelnud:” Looja peitis kogu maailma tarkused loodusesse – meie arukus on need leida ja kasutada.”

Müüsleri-Mündi talus sündinud Kuno Areng on omakandi koorijuht Järsi külast, kus paikneb ka Puhta vee teemapargi keskus. Kuno Areng on eeskujuks koorilauljatele ja andnud palju Eesti koorimuusikale ning Laulupidudele.

Mälestuseks Metsamõisa talu viimasele perekonnale paigaldatakse pargipink Ida-Hermiine ja Arnold Adler, lapsed Liina, Malle ja Tiit, lapsed üles kasvatanud vanaema Julie-Vilhelmiine Leimann, kelle traagiline saatus meenutab võõrvõimu vägivalda ja edukate talude hävitamist okupatsiooni ajal.

Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.

Puhta vee teemapargi rajamisse ja arendamisse on alates 2010. aastast olnud kaasatud vabatahtlikud, äriühingud ning MTÜ Ökokratt.

Lisainfo: Priit Adler, MTÜ Ökokratt, e-post priit@okokratt.ee, tel 513 2149, www.okokratt.ee, www.keskkonnatelk.ee, www.metsamoisa.ee

Puhta vee teemapargis saab vaatlustarus jälgida mesilaspere elutegevust

  Puhta Vee Teemapargi õppe- ja keskusehoone.

Puhta Vee Teemapargi õppe- ja keskusehoone.

Puhta vee teemapargis paigaldati mesilastarud, millest üks on vaatlustaru. Vaatlustaru on ehitatud spetsiaalselt klaasist seintega, mis on kaetud luukidega.  Läbi klaasi saab jälgida mesilaspere elutegevust.
Puhta vee teemapargi 26 loodushariduslikku õppeprogrammi on sobilikud koolieelikutest täiskasvanuteni. Külaskäik putukate maailma ja meemeistri juurde on üks programm, mille tõmbenumbriks ongi vaatlustaru.

Vaatlustaru jälgimist elavdab mesilaspere sumin tarus, mille käigus maitstakse mett ja uuritakse mesiniku töövahendeid, mesilaspere hooldamise vahendeid, mesilasemade kasvatuse vahendid ja mesindussaadusi.

Programmi käigus külastatakse ka putukate hotelli, mis paikneb üle 120 aasta vanuse kase tüves, millel torm on ladva murdnud.
Putukad poevad sügavale puutüve sisse, munevad sinna ning seetõttu on aegajalt näha vastseid putukaid esmakordselt oma „pesast” välja ronimas. See on eriti kena vaatepilt kevadeti. Talvel leiavad selles hotellis paljud endale tänuväärse talvekorteri, ka linnud külastavad meeleldi seda paika.
Pärast ringkäiku saavad osalejad lahendada eakohaseid ülesandeid.

Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.

Priit Adler
MTÜ Ökokratt

Kubja järve äärde valmib keskkonnaalane teemapark

Võru Kubja järve ääres alustati möödunud nädalal ehitustöödega ning rannaala saab suplushooaja alguseks uue väljanägemise.

Tööde käigus arendatakse välja Kubja järve kaldaalal veekogu käsitlev teemapark, mis annab
mitmekülgset teavet vee elukeskkonnast ning sellega seotud looduskaitseteemast üldisemalt. Samuti vahetatakse välja suplusakvatooriumi laudis.

Teemapargi kontseptsioon on sõnastik. Piirdepostidele paigaldatakse infoalused, kus on ABC
järve iseloomustavatest sõnadest. Kaldaalale paigaldatakse infostend, mis tutvustab Kubja järve
Natura 2000 hoiualana, tiigilendlast ning seda, kuidas järve hea keskkonnaseisund ja ümbruskond
seda ohustatud liiki mõjutavad. Laudise ühele osale freesitakse maailma, Euroopa, Eesti ja Võrumaa
suurimad järved ning Kubja järv mõõtkavalises proportsioonis.

Projekt saab teoks Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel. Töid teostab OÜ Vivocard Plus .

Marianne Mett