Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2018
E T K N R L P
« aug    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Rebased Sindi gümnaasiumis

Täna sooritasid Sindi gümnaasiumi kümnenda klassi õpilased siirderiituse harjutusi, millega valmistuti lõplikult rebaseks löömisele.

Sindi gümnaasiumi rebased aastal 2018 Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi rebased aastal 2018. Foto: Urmas Saard

Homme saavad neist täieõiguslikud rebased. Viimase katsumusena peavad nad “oma” kaheteistkümnendikule lemmiktoidu valmistama. Toiming leiab aset neljapäeval peale tunde kooli õppeköögis.

Rebaseks löömine tähistab õpilase gümnaasiumisse vastuvõtmist riitusega, mis on levinud eelmise sajandi kaheksakümnendate kõrgkoolist ka üldhariduskoolidesse. Tudengitava järgi kutsutakse uusi õppureid rebasteks, kes enne katsete läbimist polevat täisväärtuslikud gümnasistide kogukonna liikmed. Rebaseks vastuvõtmist korraldavad abituriendid ja kogu heatahtlik jant oleneb lõpuklassi noorte mõõdukast maitsest ning mõistlikult valitud naljade piiride tunnetusest, millega Sindi gümnaasiumis osatakse liialdustest hoiduda.

Mõnigi katseharjutus oli sedavõrd põnev, et seda sooviti nii üksi kui hulgakesi korrata. Õpetaja Ain Keerupi osavõtlikult hoolivad küsimused enne katse sooritust üksnes julgustasid noori rebaseid lõbusate katsetega kaasa minema.

Jätka lugemist »

Pärnumaa lõikuspeol kuulutatakse välja maakonna parimad toidumeened

Pärnumaa lõikuspidu toimub Maria talus laupäeval, 8. septembril. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise puhul pakutakse enam kui 100 kohalikku jooki ja kuulutatakse välja piirkonna parimad toidumeened.

Pärnumaa maitsed Foto pressiteatega

Pärnumaa maitsed. Foto: pressiteatega

Kuulutame välja Pärnumaa parima toidumeene, parima joogimeene ja parima leiva

„Kutsun kõiki üles Pärnumaa lõikuspeol osalema ning Eesti toidu kuul parimat kohalikku toitu proovima,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Pärnumaa lõikuspeol kuulutatakse välja parimad kohalikud toidumeened. Pärnumaa maitsete aasta raames korraldatud toidumeenete konkursi eesmärgiks on leida piirkonnale iseloomulikke tooteid, mida oleks külastajatel tore kingitusena kaasa võtta.

Oma lemmiku toidutoodete kategoorias valis ka maaeluminister Tamm, kelle sõnul rõõmustas teda lai toodete valik. „Hea meel on näha, et kohaliku toidu teema on ettevõtetele südamelähedane. Oli hulgaliselt soolaseid ja magusaid Pärnumaale iseloomulikke maitseid. Nii kalast, kurgist kui ka metsaandidest valmistatud põnevate maitsenüanssidega tooteid. Eriliste lemmikutena tahan esile tõsta Pärnumaa mett, särtsaka maitsega kurke, Kihnu räimerulle ja seemnetest valmistatud näkileivakrõpse.“

Jätka lugemist »

Misso depoo ehitusel peeti sarikapidu

Misso vabatahtlike päästjate depoo ehitus on jõudnud etappi, kus eile oli põhjust pidada sarikapidu.

Misso depoo sarikapidu Foto MTÜ Misso vabatahtlikud

Misso depoo valmimist on oodatud juba vähemalt viis aastat ja tänavu oktoobri lõpuks saab hoone valmis. Tegu on vana katlamaja asemele ehitatud uue hoonega, ehitajaks Kagukatus OÜ.

Kaasaegses ja kõikidele vajadustele vastavas depoos hakkab tegutsema MTÜ Misso Vabatahtlikud, mille meeskonnas on 22 liiget. Misso vabatahtlike päästjate põhiauto on 1960. aastal toodetud tuletõrjeauto Mercedes-Benz. Tänavu saadi riigilt ka uuem masin, mis enne kasutuselevõttu vajab mõningast remonti. Misso peagi valmivas depoos hakkab koos käima ka Misso noorte tehnikaring.

Depoo valmimine on oluline ja hädavajalik samm piirkonna turvalisuse suurendamiseks.

 

Misso depoo sarikapidu. Foto: MTÜ Misso vabatahtlikud

Ettevõtjad hõikasid rahvast Martensi väljakule Pärnumaa maitsete laadale

Eile pärastlõunal võis Pärnu linna südames asuval Martensi väljakul osta Eesti erinevates piirkondades kasvatatud toitu, suhelda tootjatega ja osaleda õpitubades.

Merle Einola (vasakul) juhendab heade maitsete õpituba Foto Urmas Saard

Merle Einola (vasakul) juhendab heade maitsete õpituba. Foto: Urmas Saard

Huvilised nägid, kuidas saab kohalikku toorainet kasutades hästi lihtalt tervislikult toituda.

Pärnumaa maitsete laat viidi ellu Pärnumaa maitsete aasta raames koostöös Eesti- ja Pärnumaa Toiduvõrgustikuga OTT – Otse Tootjalt Tarbijale. Pärnus toimib OTT juba neljandat aastat. „Koostöös Eesti talupidajate keskliidu ja OTTiga sai käima lükatud taluliidu karavan, mis nüüdseks jõudnud viiendasse punkti, Pärnusse. Kuna tänavu on Pärnumaa maitsete aasta, siis seda enam oli soov teha koostööd. Tavaliselt tuleb neljapäeviti kümmekond tootjat Martensi väljakule, aga sedakorda kasvas osalejate hulk koos üle riigi kohale tulnutega veerandsajani,” rääkis Mirjam Pikkmets, Pärnumaa maitsete naiskonna üks liikmetest ja Pärnumaa otse tootjalt tarbijale vabatahtlik, aga eelkõige palju tuntust ja tunnustust kogunud Mätiku talu väga toimekas pereliige. „Pärnumaa tootjaid tuli kohale 16, mis on väga arvukas esindatus maakonnast,” lisas Mirjam.

Jätka lugemist »

Hakkame sättima muinastulede ööle!

Homme, 25. augustil, tuleb muinastulede öö varasemast pidulikum. Süüdatakse taas lõkked, et üheskoos möödunud suvele tagasi vaadata.

Kabli rand Pärnumaal Foto Urmas Saard

Kabli rand Pärnumaal. Foto: Urmas Saard

Muusiku ja tulelaulu ühe autori Marek Sadami sõnul peab üks väike rahvas koos käima. „Oluline, et ollakse koos. Mõtestatakse ennast mere ääres ja merd enda ees. Saadetakse parimad soovid neile, kes kõrval külas või üle vee. Süüdatud laternad koduaias või lõkked rannas on majakaks neile, kes teel. Muinastuledes on ootamise märgid,“ lausus Sadam.

Ta lisas, et Muinastulede ööl kõneldud lõkkejutud hoiavad südame soojas ja selle tundega saab julgelt läbi talve marssida.

Muinastulede ööl rahva mere äärde kutsuja Mairold Vaik leiab, et Muinastulede ööst on ajapikku saanud ilus traditsioon, kus pered ja lähedased tulevad kokku, et süüdata lõke ja mõelda häid mõtteid. „Olen siiralt rõõmus, et meie rahvas tähistab seda ööd kire ja entusiasmiga. Kuna oleme laulurahvas, siis seekord saavad kõik inimesed päikeseloojangul lõket süüdates ka spetsiaalselt selleks puhuks kirjutatud tulelaulu kaasa laulda. See laul täiendab ehk ühtekuuluvust ja pidulikkust meie sees,“ räägib Vaik.

Jätka lugemist »

Muinastulede öö kingib Eestile tulelaulu

Muinastulede öö kingib Eestile sünnipäevaks laulu, mida saavad kõik 25. augusti õhtul lõket süüdates kaasa laulda.

Marek Sadam Foto Mikko Selg

Marek Sadam. Foto: Mikko Selg

Eesti mererandades süüdatakse Muinastulede ööl taas tuhandeid lõkkeid. Vee piiril luuakse tulede kett, mis on EV100 suvise peonädala kulminatsiooniks Eesti riigi sajanda sünnipäeva aastal. Sel aastal muudab lõkkerituaali pidulikumaks Marek Sadami esitatud ja spetsiaalselt selle sündmuse jaoks kirjutatud tulelaul.

„See laul ja laulusõnad jõudsid minuni üsna lihtsalt, kui mõtlesin sellele, mida soovin teistele öelda mere ääres lõkke juures. Sõnad väljendavad seda, milliseid sõnumeid tahaks naaberlõkete juures viibijatele edastada,“ selgitas laulu sõnade autor Marek Sadam.

„Koos ansambli Sadamasild kollektiiviga otsustasime laulu esitada regilaulu võtmes. Ehk neid sõnu üheskoos lauldes või lausudes tekitame meis endis ja kõigis teistes ühise positiivse tunde, mis kannab meid terve järgmise aasta,“ lisas Sadam.

Jätka lugemist »

Seto Külävüü kostipäeva peetakse kuuendat aastat

Sel korral toimub Seto Külävüü kostipäev 11.-12. augustil üle Setomaa ja kohvikuid võib leida Mikitamäest Luhamaani. Ühtekokku osaleb käesoleva aasta kostipäeval kuusteist kodukohvikut, nende seas nii vanu tegijaid kui täiesti uusi tulijaid.

Rikka Ivvani Tatrik pakub maitsvaid tatraroogasid Foto Harri A Sundell

Rikka Ivvani Tatrik pakub maitsvaid tatraroogasid. Foto: Harri A. Sundell

Ühiseks teemaks on sõir

Külastamist väärivad kindlasti kõik, sest menüüd on ahvatlevad ja kultuuriprogrammi peaks leiduma igale maitsele. Samuti on palju mõeldud laste peale, nii on pere pisematel samuti tegevust. Riigikogu liige Inara Luigas peab sel aastal neljandad korda kodukohvikut. Küsimusele, miks ta seda ikka ja jälle teeb vastas ta nii: „Vaadake mind, minu olemusse on sisse kodeeritud armastus hea toidu vastu, eriti suur armastus seto toidu vastu.“

Kohvikute pidajad on kevad-suvel mitu kokkusaamist ja koolitust teinud. Ikka selleks, et tekiks tunne ühise asja ajamisest. Sel aastal on kohvikud kokku leppinud, et ühiseks teemaks on sõir. Seega tasub sõira igalt poolt küsida. See võib olla menüüs eelroana või talupoes müügis. Kuna iga perenaise toiduvalmistamise käekiri on erinev, võib üle Seto Külävüü ilmselt 16 erinevat sõira leida. Kuid menüüdes on veel palju sellist, mis omane ainult Setomaale. Kindlasti saab maitsta mitmeid kalaroogasid, erinevaid pirukaid, maitsvaid kooke ja jooke.

Jätka lugemist »

Võrus antakse võim laste kätte

Lastefestivali ajal antakse Võrus võim lastele ning suur osa linnast muutub kogupere mängumaaks, tänavad täituvad melu ja laste kilgetega. Nädalalõpp tuleb Võrus mänguline, täis põnevust ja harivaid tegevusi.

Võru lastefestivali avajoooks Foto Jaanus Tanilsoo

Võru lastefestivali avajoooks. Foto: Jaanus Tanilsoo

Juba sellel nädalavahetusel, 28. ja 29. juulil leiab Võru linnas aset teist korda toimuv kõikide Eesti laste ühine pidu – lastefestival „Rõkkab rõõmust maakera”.

Festivaliala jaotatakse erinevate teemade ja tegevuste järgi. Nii elustatakse ajalooõpikutest tuntud Tamula muinasasula ja seatakse üles viikingite laager. Linna rajatakse muinasjututehas, kus lapsed saavad muutuda lemmikuks muinasjututegelaseks. Kandles avatakse müstiline filmimaja, kus saab tutvuda filmitegemise ja arvutimaailmaga. Külla tuleb kirev miniloomaaed – ponid, lambad ja kitsed talledega, sikud, jänesed ,haned, kuked-kanad, kalkunid, alpakad, maod. Fantaasiahoovis astuvad üles nii laval kui erinevates töötubades mustkunstnikud, tsirkuseartistid kui ka teadusteater. Teatrihoovis saab nautida erinevaid etendusi ja kohtuda Kalevipojaga. Seiklus- ja atraktsioonidepargis on olemas erinevad batuudid, trossisõidud, kiiking, ronimissein. Tehnikapark, kus saab tutvust teha kaitseväe, pääste, politsei, maanteeameti tehnikaga. Võrukeelses õpihoovis õpivad ja mängivad koos lastega Jänku-Juss ja Jänku-Johanna. Võru uues ja uhkes skatepargis toimuvad võistlused ning programmi pakub noortelava.

Jätka lugemist »

Maanteemuuseum tähistab oma sünnipäeva Fordidega

Sel pühapäeval, 29. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 18. sünnipäeva. Lisaks muuseumi oluliste teetähiste meenutamisele vaadatakse 110 aasta tagusesse aega, kui tehasest väljusid esimesed Fordid ja algas autode masstootmine.

Maanteemuuseum Foto Urmas Saard

Maanteemuuseum. Foto: Urmas Saard

Kogu päeva tegevuste märksõnaks on „Ford“, kuna Henry Fordi sünnist möödub 155 ja konveiermeetodi kasutuselevõtust 110 aastat.

„Henry Ford muutis luksusliku, vaid ühiskonna koorekihile kättesaadava auto igamehe tarbeesemeks, suunates nii jäädavalt kogu ühiskonna edasist arengut,“ selgitas maanteemuuseumi teadur-kuraator Annika Kupits. „Vaatamata sellele, et Henry Ford ise konveierliini ei leiutanud, suutsid tema täiustused selle tööle panna.“

Külastajatele on vaid sellel päeval vaatamiseks näitus „Ford ajateljel“, kus avaneb esimese Fordi ja tema järeltulijate lugu. Kohale on tulnud ka kolm erineva ajastu autot – 1930-ndate alguse Ford A, 1980-ndate Ford Sierra ja tuliuus 2018. a Ford Focus RS. Kel sügavam huvi, saab kell 12.15 kuulata muuseumi teadurit, kes räägib Henry Fordi eduloost täpsemalt.

Lisaks sisustavad pidu erinevad mängud, töötoad ja päevapiltniku meeleolukas fotosessioon. Päeva lõpetab ühine tordisöömine.

Sünnipäevapidu algab kell 12. Sissepääs muuseumipiletiga.

Avatud talude päev jätkas rekorditega

Täna hommikuse seisuga, kui 70 talu külastuste arvud pole veel korraldajateni jõudnud, oli 2018. aasta avatud talude päeval rohkem kui 129 000 külastust. Eelmisel aastal tehti avatud talude päeval 120 000 külastust.

Alpakafarm Pärnumaal Tori vallas Foto Urmas Saard

Alpakafarm Pärnumaal Tori vallas. Foto: Urmas Saard

Praeguse seisuga oli kõige rohkem külastajaid Andre Farmis, kes luges kokku 6500 inimest (eelmisel aastal 5600). Samuti oli palju külastajaid Konju Kitsefarmis, kuhu läks uudistama 5200 inimest (eelmisel aastal 4000), ning Voore Farmis, kus oli 3488 külastust (eelmisel aastal 1317). Andmeid lisandub jooksvalt ning loodetavasti saab lõplikud arvud välja kuulutada homseks, 24. juuliks.

Korraldajad on väga tänulikud kõigile taludele, kes rõõmuga külastajaid vastu võtsid, kõigile külastajatele, kes päeva meeleolukaks ja toredaks muutsid, ning kõigile, kes avatud talude päeva toimumisele oma nõu ja jõuga kaasa aitasid.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud Leader-tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant.

Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Avatud talude päevale viivad tasuta bussid

22. juulil toimuval neljandal üle-eestilisel avatud talude päeval viib huvilisi taludesse jumalatosin tasuta bussi, millest kaheksa sõidab ringi mandril ning kolm külastab Saaremaa talusid. Tasuta bussireise taludesse korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Mätiku talu peretütar Mirjam Pikkmets Oidremal 2016. a Avatud talude päeval. Foto: Urmas Saard

Mätiku talu peretütar Mirjam Pikkmets Oidremal 2016. a Avatud talude päeval. Foto: Urmas Saard

Hetkeseisuga osaleb 2018. aastal avatud talude päeval 296 talu ja põllumajandustootmist.

„Bussireiside kavandamisel ja talude valimisel oleme lähtunud sellest, et saaksime reisiseltskonnale pakkuda võimalikult mitmekülgset pilti Eesti talupidamistest. Bussireisidele ootame registreerima kõiki, kes sooviksid saada osa avatud talude päevast läbi põnevate reisikavade,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo kutsub avatud talude päeval uurima põllumeestelt, kuidas kaasajal taimi ja loomi kasvatatakse. „Eesti inimeste kokkupuude põllumajandusega on jäänud aasta-aastalt üha nõrgemaks ja see on väetis müütidele ning väärarusaamadele. Eesti põllumees on alati hoidnud külalistele väravad lahti ja on ikka valmis selgitama, kuidas kasvatatakse vilja ja karja ning miks tuleb põldudel ravida taimi ja tõrjuda kahjureid.“

Jätka lugemist »

Rääma rahvas kutsub kogukonnapäevale

Laupäeval, 14. juulil peetakse Pärnus Rääma Rahva Oma Päeva nime kandvat kogukonnaüritust, mille raames saab Rääma linnaosa paremini tundma õppida, nautida kultuuriprogrammi ning külastada räämakate koduhoove.

Aldur Vunk Foto Urmas Saard

Aldur Vunk. Foto: Urmas Saard

Päeva korraldab linnaosakeskus Nooruse Maja, mille suveaias esinevad kell 11.30-15.30 Piccolo Pelimanid, kõhutantsutrupp Hessa, ansambel Top Ten, rahvatantsurühm Kaera Jaan ning Uus Vana Teater. Keskpäeval räägib Nooruse Maja saalis Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk Rääma ajaloolistest piiridest. Kell 13 ja 15 viivad MTÜ Pärnu Giidide Ühingu giidid suveaiast huvilised tutvuma linnaosa ajaloo ja vaatamisväärsustega. Kella 14ni on avatud lasteala erinevate tegevustega. Lisaks ootavad avastamist 16 kodukohvikut, söögikohta ja hoovimüüki.

“Mulle meeldib, et sündmuse kese on tänavu nihkunud meie suveaiast Räämale laiali ja külalistel on oluliselt suurem valikuvõimalus,” kommenteeris Nooruse Maja direktor Uudo Laane. “Avatud kodudes ei peeta ainult kohvikuid, vaid on lähenetud väga loominguliselt: planeeritud on mitu kontserti, maalinäitus, raamatuesitlus, India-teemaline hoov ja puitmajade renoveerimise infopäev.”

Täpsema info sündmuse kohta leiab lehelt omapaev.weebly.com.

Karin Klaus

Maanteemuuseum paneb perepäeval külastajad proovile

Maanteemuuseum korraldab traditsiooniliselt igal suvel liiklusteemalist perepäeva, kus koos tuletatakse meelde käitumisreegleid liikluses. Kõige parem on seda teha just perega koos, sest nii õppides ja end täiendades jäävad reeglid paremini meelde.

Laupäeval saab Eesti Maanteemuuseumis katsetada näiteks vigursõitu jalgrattaga Foto Urmas Saard

Laupäeval saab Eesti Maanteemuuseumis katsetada näiteks vigursõitu jalgrattaga. Foto: Urmas Saard

Sel laupäeval, 7. juulil toimub Eesti Maanteemuuseumis liiklusteemaline perepäev, kus pered saavad end proovile panna orienteerumismängus.

„Liikluskasvatus on olnud juba aastaid muuseumi südameasi ja on seda jätkuvalt,“ selgitas maanteemuuseumi külastusvaldkonna juht Triinu Õispuu. „Üldised käitumismustrid ja -viisid võtavad pere pisemad märkamatult omaks varakult, eeskuju paneb käituma. Seega on otsene teadmiste edasiandmine kõige parem viis ennetada õnnetusi ja ohtudesse sattumist.“

Orienteerumismängu ülesanded pole kontimurdvad ning oluline pole mängu läbimise kiirus, vaid see, et saab kinnistada ja uuendada oma liiklusohutusalaseid teadmisi. Katsetada saab näiteks vigursõitu jalgrattaga, tagurpidisest autost ohutut väljumist, turvavöö olulisust ja palju muud. Kõik pered, kes läbivad punktid edukalt, osalevad uhke tõukeratta loosimises.

Päevale paneb punkti teaduskeskus AHHAA hoogne liiklusteater sellest, kuidas on seotud teadus ja liiklusohutus. Etendusel näeb AHHAAle omases ootamatus ja humoorikas võtmes, kuidas töötab turvapadi, mis mõte on kiivril ja miks peab kinnitama turvavöö.

Perepäev kestab kella 12-15ni, sissepääs muuseumipiletiga.

Kraamipoed ja kohvikud kutsusid Sindi hoovimüügi päevale

Traditsiooniks muutuv Sindi hoovimüügi päev algas samuti traditsiooniks saava kepikõnni stardiga, kuigi erakordselt väikese hulgakesega, mis pole kaugeltki võrreldav varajasemate sarnaste sportlike ettevõtmistega.

Kuked hõikavad järgmisele Sindi hoovimüügi päevale ja Ringi tänava portselani poodi Foto Urmas Saard

Kuked hõikavad järgmisele Sindi hoovimüügi päevale ja Ringi tänava portselani poodi. Foto: Urmas Saard

Mart palus punase telgi kokku rullida ja lubas selle töö ja hea kauba eest vääriliselt tasuda.

Presidendi kella seierid lähenesid laupäeva hommikul kümnele, kui esimesed kaks osalejat kohtusid Sindi raekoja ees. Mina ilmusin ratast pedaalides lagedale hoone nurga tagant ja samal ajal roolis Tori valla tervise ja sporditöö spetsialist Agris Juhkov oma auto samuti raekoja juurde. Olime esimesed. Mõne aja pärast liitus meiega veel kaks sportlikku olekuga naist, kelle arvates kepid pigem segavad kui abistavad liikumist. Siis vuras kohale valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe, kes teatas kahe keppidega osaleja kohesest saabumisest. Juhkov tutvustas linnakaardil peatuspunktide asukohti ja ühiselt asuti otsima lühima teekonna läbimise võimalusi. Olenevalt orienteerumise oskusest võis raja pikkus jääda nii umbes 17 kuni 21 kilomeetri vahemikku. Usu siis veel arvamust Sindist kui väikelinnast. Sedakorda keppide laenutamist ei toimunud ja ega polnudki kellegile laenutada. Kõnnieelsed soojendusharjutusedki jäid sooritamata ja kepikõnniks vajalikud teadmised jagamata.

Jätka lugemist »

Kaur Kasemaa: seda toitu pole kindlasti paljud proovinud

Eelseisval Sindi hoovimüügi päeval avatakse lisaks kraamikaubandusele seitse ühepäeva kohvikut, neist tuntuim on vast Sindi Avatud Noortekekuse kokandusringi Sinklased välikohvik Merekarp.

dav

Marek Sild, Siim Kaspar Kollamaa ja Kaur Kasemaa. Foto: Urmas Saard

Üllatusena on menüüs merekarbid, mida serveeritakse kooreses kastmes

Laupäeval, 16. juunil avavad Sinklased Sindi noortekeskuse hoone ees oma kohviku, mida on tänavu kevadel nähtud juba Sindi mailaadal ja suvepeol. Väljapool Sindit isegi rohkem: Pärnu Keskuse ees Kevad Battles 2018 üritusel, Vändra skatepargi avamisel ja koguni maakonna piirest kaugemalgi,Tõrva perepäeval.

Kaur Kasemaa, üks kokandusringis õppijatest, rääkis laupäevale kavandatud roogadest lähemalt. „Üllatusena on menüüs merekarbid, mida serveeritakse kooreses kastmes. Seda toitu pole kindlasti paljud proovinud, aga lubame, et see on väga maitsev. Kanatiivad paneerime ja friteerime kohapeal. Eriti värske ja tervislik valik on smuuti. Jääjooki on kindlasti kõik harjunud saama keemiliste mahladega, aga meie jääjook valmib kodusest mahlast. Kindlasti parim valik kuumal suve päeval ja prae kõrvale saab jääjoogi tasuta. Kellele ei meeldiks suhkruvatt? Meie suhkruvatt aga tehakse ilma värvaineteta.” Kauri sõnul kokkavad sedakorda lisaks temale endale Mayken Haava ja Karl Hussar.

Jätka lugemist »

Kutse Sindi hoovimüügi ja kohvikute päevale

Tori valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe hõikab rahvast Sindi hoovimüügi päevale: „Kaupa kuuri nurgast pööninguni. Sitsi ja satsi, vana ja uut! Hoovikohvikuid igale maitsele!”

Sindi linna kaart Foto Urmas Saard

Sindi linna kaart. Foto: Urmas Saard

teist aastat toimuval üritusel tulevad kohale kepikõndijad, ka ilma keppideta müügipunktide läbijad

Laupäeval, 16. juunil toimuvaks Sindi hoovimüügi päevaks on oma peamise kaubavaliku või kodukohviku asukoha teada andnud 23 kauplejat. Hoovimüügi kraamipoodide ja kohvikute asukohad on allpool vastavalt kultuurinõunikult saadud andmetele ära toodud, et huvilised teaksid oma samme soovitud paikadesse seada.

Pärnu mnt 81 – Väärt kraam.

Ringi 11 – Väega hea kaup.

Ringi 20 – Vanavara, portselan, vanad “Riga” rattad, hoidised, suupisted.

Ringi 39 – Käsitöö ja kasutatud asjad.

Jätka lugemist »

Kadi Elmeste: kuidas nii lihtsad asjad võivad nõnda hästi maitseda?

Läänemaal kaheksandat aastat metsikutele taimedele pühenduv Kristi Lehtla kinnitab, et Eestimaa põldudel ja metsades leidub suur valik inimesele söödavaid looduslikke toidutaimi, milles sisalduvad toitained ja vitamiinid on meile väga vajalikud.

Kristi Lehtla Foto Urmas Saard

Kristi Lehtla. Foto: Urmas Saard

Taimetark Lehtla valmistas võilille pannkoogi taigna, mille hulka segas ka nõgest ja maltsa

Et umbrohust valmistatud toidud võivad osutuda ka hästi maitsvaks söögipooliseks, seda tõendasid Kihlepas Eassalu külaseltsi majja kogunenud poolesajale huvilisele taimetargad Mercedes Merimaa, Evari Tšetšin, Kristi Lehtla, Herdis Elmend, Merle Einola. Juhina kandis eilse päeva hea kordamineku eest hoolt Kaire llus, kes on üks kolmeteistkümnest Pärnumaa maitsete aasta korraldustoimkonna tublidest naistest.

Kontaktürituse korraldajad soovisid viia omavahel kokku toitlustusasutuste pidajad, kokad ja metsikute taimede tundjad, et ärgitada harjumatuid taimi lisama meie kohvikute ja restoranide menüüsse. Kõneldi taimede korjamisest, hooajalisusest ja säilitamisest. Tutvuti maitse- ja metsikute taimede kogujate ning kasvatajatega. Kuid kõige põnevam osa oli ikkagi väikestes seltskondades toimunud toitude valmistamine ja hilisem degusteerimine ning ühine maitsmine.

Jätka lugemist »

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauskas

Kõrgemal künkapealsel asuvat Bauska lossi piiravad kahelt küljelt Mūsa ja Mēmele jõed, mis iidsest rajatisest möödudes ühinevad Lielupe jõeks. Jõgede ühinemise paiga lähedusest alustasidki rahvusvahelise muuseumi öö saabudes väikesteks seltskondadeks jagunenud inimgrupid orienteerumist Bauska linnas.

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauska lossis Foto Urmas Saard

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauska lossis. Foto: Urmas Saard

Kesklinnas palusime juhuslikel möödujatel ennast pildistada

Tegemist oli Soome-Balti piirkonna Y’s Men õppepäevadel osalenud veerandsaja inimesega, kelle kahepäevane Bauskas viibine kattus juhuslikult 19. mail aset leidnud muuseumiööga. Igas tillukeses rahvusvahelises seltskonnas pidi olema vähemalt üks lätlane, kes orienteeruks lätikeelses keskkonnas teistest paremini. Meie läksime teele neljakesi: kaks läti naist, üks meessoost leedukas ja teine samast soost eestlane. Anna Ziemele ja Velta Benjava tulid Läti väikelinnast Livanist, Kestutis Dringelis Leedu linnast Vievisest ja mina Sindist. Kõigis kohustuslikes peatuskohtades pidi kogu seltskond jääma ühele fotole, mis tagas võimaluse osaleda hiljem auhinnaloosis.

Bauska lossi kahe osa vahel puudub arhitektuuriline sarnasus. Vanem osa ehitati Liivi ordu poolt 15. sajandi keskpaigas, aga sellest on nüüdseks säilinud üksnes punastest tellistest ja raudkividest lagunevad müürid. Kuramaa hertsogi Kettleri jaoks ehitatud residents valmis 16. sajandi lõpus ja on tänaseks eeskujulikult taastatud. Kolmandal korrusel asuvad hubased võõrastetoad, mis võimaldas esimest korda elus veeta kogu muuseumiöö muuseumis.

Jätka lugemist »

Mustvee pritsimehed tähistasid väärikat sündmust

Möödunud laupäeval tähistati Mustvees atraktiivse ja meeleoluka peoga vabatahtliku tuletõrje 130. aastapäeva.

Mustvee Pritsimed Taavi Müüsepp külauudised

Taavi Müürsepp, Mustvee Pritsimed. Foto: Anu Ots

Mustvee tuletõrjemajas musitseeris Avinurme puhkpilliorkester. Sündmuse avas Päästeameti Lõuna päästekeskuse Jõgevamaa päästeosakonna Mustvee komando pealik Taavi Müürsepp. Tervitusi ütlesid Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, Mustvee vallavanem Jüri Morozov, Mustvee vallavolikogu kultuurikomisjoni esimees ja kultuurikeskuse juhataja kohusetäitja Laidi Zalekešina, Avinurme vabatahtliku päästekomando pealik Ants Rummel ning Torma naiskodukaitse eestvedaja Katrin Luhamäe. Kohal viibis Jõgevamaa päästeosakonna juht Jüri Alandi.

Taavi Müürsepp andis üle rinnamärgid, millel on ka maailma elemente: maad, tuld, vett ja õhku tähistav sümboolika. Märgi keskele on kirjutatud kuldsete tähtedega Mustvee Pritsukoda 130. Rinnamärkidega avaldati tunnustust 47 isikule, samuti Mustvee tuletõrjekomandole, Päästeameti tuletõrjemuuseumile ja Avinurme puhkpilliorkestrile.

Seejärel marsiti rongkäigus Mustvee kultuurikeskusesse edasi pidutsema

Taavi Müürsepp märkis, et piduliku sündmuse tähistamisel võeti aluseks Mustvee tuletõrjehoone ehitamise algus. „Tuletõrjeselts ise loodi juba mitu aastat varem, oma hoone ehitamine lükkus aga edasi,” sõnas Müürsepp. “Ei aidanud seegi, et seltsile pandi nimeks Maria, mis oli tookordse Venemaa keisrinna nimi.”

1888. aastal muutusid ettevalmistused oma hoone ehitamiseks aktiivsemaks. Sama aasta 15. mail lõid toonased pritsumehed labida maasse ja panid nurgakivi tuletõrjemajale.

“Tegemist on küll meie praeguse majaga, mida võib nimetada nööbi külge õmmeldud pintsakuks,” lisas Müürsepp. „Esimesel 32 aastal juhtis Mustvee tuletõrjeseltsi kohalik suurkaupmees Martin Stahlberg. 1931 ehitati hoonele torn.”

Praeguses Mustvee päästekomandos töötab 21 meest.

Jaan Lukas

Maanteemuuseum paneb laupäeval endale suverehvid alla

Laupäeval, 19. mail paneb Eesti Maanteemuuseum suverehvid alla ja pidutseb muuseumiÖÖl koos kõikide Eestimaa muuseumidega.

Maanteemuuseumis Foto Urmas Saard

Maanteemuuseumis. Foto: Urmas Saard

Teadupärast lasti II maailmasõja ajal Eestis õhku üle 360 silla

Ehkki Eesti Maanteemuuseumi välialad on külastajatele juba paar nädalat valla, algab sel laupäeval Eesti Maanteemuuseumi suvehooaeg. Traditsiooniliselt vuntsitakse muuseumiÖÖks üles kogu Ida-Euroopa suurim tee-ehitusmasinate park, tuuakse külastajate ette oma suurimad varad ning avatakse kaks uut näitust.

Mullu sügisel jõudis muuseumisse otse Emajõe põhjast tükike Teises maailmasõjas hävinud Eesti sillapärandist, Rannu-Jõesuu terassilla ferm. Pärast puhastamist ja korrastamist avatakse välialale püstitatud sillatükk kui omalaadne mälestusmärk sõjaeelse Eesti sillapärandile. Teadupärast lasti II maailmasõja ajal Eestis õhku üle 360 silla. Terassildade ajalugu avab ka hooajanäitus “Terasest kantud teed”.

Jätka lugemist »

286 talu kutsuvad 22. juulil huvilisi külla

Tänahommikuse seisuga oli end avatud talude päevale kirja pannud 286 talu, mis on kuue võrra rohkem kui eelmisel aastal. Lausa 85 talu osaleb üritusel esmakordselt.

Tamme talu Pärnumaal Foto Urmas Saard

Tamme talu Pärnumaal. Foto: Urmas Saard

“Meil on väga vedanud, et nii paljud talud on valmis end näitama. Registreerunute seas on palju uusi tulijaid, seega on külastajatel veel rohkem võimalusi seda toredat päeva sisustada,” rõõmustas avatud talude päeva projektijuht Kertu Kärk.

“Samas tahame rõhutada, et kui keegi end tänaseks kirja panna ei jõudnud, siis pole kõik veel kadunud. Ootame endiselt ka hiliseid liitujaid − andke endast palun meili teel teada ja korraldame teie osalemise,” lisas Kertu Kärk.

“Kõik registreerunud talud on ääretult põnevad. See teeb suvel külastajate jaoks valiku päris keeruliseks − mida võtta ja mida jätta. Lausa kurb, kui aastas on vaid üks päev, kui seda kõike näha ja kogeda saab,” sõnas Reve Lambur, kes koordineerib suhtlust osalevate taludega.

Osalevate taludega saab tutvuda avatud talude päeva lehel.

Jätka lugemist »

Noored teadushuvilised Pernova loodusmajas

Pernova loodusmajas toimunud teadushuviliste Pärnu linna kooliõpilaste esitlusel osales noorima osavõtjana Sindi gümnaasiumi 5. klassi õpilane Joosep Ailiste.

Aarne Paul on Joosep Ailistele loengu läbiviimisel tehnilist abi osutamas Foto Urmas Saard

Aarne Paul on Joosep Ailistele loengu läbiviimisel tehnilist abi osutamas. Foto: Urmas Saard

Vast üks paremaid fotosid oli inglaste rahvuslinnust, tõesti väga liikuvast punarinnast, kus kõik tema peamised tunnused on hästi tabatud

Eile, 8. mail kogunesid Pernova loodusmajja Pärnu Kuninga tänava kooli noored keemikud, samuti Pärnu Ülejõe põhikooli, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi ja Pärnu Koidula gümnaasiumi erinevate huvivaldkondade õpilased. Keemikud demonstreerisid leegikatset, valmistasid kummikommi ja kartulipüssi, tegid paukgaasi ja elevandi pastat. Teiste koolide ettekanded olid Rosetta missioonist, Estcube 1 projektis osalenutest, bakterifloora olemasolust koolimajas.

Demonstratsioonesinemisi ja ettekandeid modereeris Aarne Paul, loodusmaja astrokeskuse juhataja ja õpetaja.

Jätka lugemist »

Tarmo Tamm: pole kunagi varem nõnda maitsvat umbrohtu söönud

Männimetsa ja liivaranna veerel laiuva Tahkuranna golfikeskuse restoranis Eagle avatud Pärnumaa maitsete aasta algas raba- ja rannarahva õhtusöögiga, mis võimaldas maitsta ning hinnata väga põnevaid just sellele maakonnale omaseid kohapeal kasvatatud roogasid.

Maaeluminister Tarmo Tamm on andnud poolteisemeetrise kahvli terveks aastaks tarvitada Pärnumaa maitsete aasta 13-liikmelisele naiskonnale ja nende juhile Kadi Elmestele Foto Urmas Saard

Maaeluminister Tarmo Tamm on andnud poolteisemeetrise kahvli terveks aastaks tarvitada Pärnumaa maitsete aasta 13-liikmelisele naiskonnale ja nende juhile Kadi Elmestele. Foto: Urmas Saard

Hea toit valmib lihtsast, puhtast ja tervislikust toormest

Samal ajal kui Pärnumaa maitsete aasta projektijuht Kadi Elmeste tegi oma toimekate toimkonna inimestega restorani teisel korrusel veel viimaseid ettevalmistusi enne külaliste saabumist, jalutas Kihnu seelikut kandev Jana Ruubel korvikesega ringi ja kostitas vilkaid tegutsejaid maitsvate pirukatega. Jana on 2014. aastal ilmunud raamatu „Armastusega Kihnust, uut ja vana saareköögist“ autor. Suuremaa rahvale on ammust aega teada-tuntud Kihnu sai, leib, räimerullid ja lihapirukad. Kihnu naine usub, et hea toit valmib lihtsast, puhtast ja tervislikust toormest.

Tublisti enam kui sajale kutsutud külalisele oli 4. maile kavandatud viie tunni pikkune maitseelamuste õhtu mitte üksnes meeldiv ajaviide vaid ka rohkete teadmiste ammutamise õppepäev. Saabujad maitsesid Eesti peakokkade ühenduse presidendi Rudolf Visnapuu serveeritud roogasid. Paljud oma valdkondade asjatundjad andsid häid selgitusi ja külastajad omapoolseid hinnanguid.

Jätka lugemist »

Sindi juubelipäeva esimene pool keskendus laadaplatsile

Seltsimaja ees toimunud tavakohane Sindi kevadlaat oli linna ümmarguse juubeli auks kavandatud ajaloohõngulisena, teemaks Eesti Wabariik kolmekümnendatel. Vaatamata üleskutsele ja suhteliselt vähestele stiliseeritud riietuses kohalviibinutele ei saanud laadameeleolu kannatada ega jäänud müüjad-ostjad pika ninaga.

Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink) Sindi laadal Foto Helen Parmen

Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink) Sindi laadal. Foto: Helen Parmen

“Mul juba uue laada plaanid mõlkumas,” ütles Ots vahetult enne selle ülevaate ilmumist.

„Pea sadakond müügipunkti meelitasid külastajaid kevadtaimedest-istikutest käsitöö, talutoodete, loodusliku toodangu ja nii edasi ja edasi kuni läti-leedu-poola tööstuskaubani välja,“ tegi 1. maile tagasivaate Ülle Ots, kevadlaada peakorraldaja ning MTÜ Loovus-looduskoda Rannarada juhatuse liige. Laadalisi usutledes väljendasid rahulolu nii ostjad kui müüjad. Kauplejate siiramad sõnumid viitasid koduselt korralduslikule meeleolule ja mitte ülepaisutatud samalaadse toodangu pakkumisele. Külastajate tänu kuulus eeskätt kevadhooaja aiandustoodetest uudsete maitseelamustega toitlustuse pakkujatele.

Kevadlaadal müütas pea saja kanti erinevate toodete/teenuste pakkujat. Meelelahutuslikku laadaprogrammi ja vahelduva ilmataadi veidrusi hoidsid ohjes Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink), kes osavalt kohaliku linna isetegevuslaste esinemisi sisse-välja juhatasid ja publikult oma naljatlemistega naerupurtsakaid välja võlusid. Vahepeal võtsid nad isegi pillid kätte ja suule. Ei jäänud tegemata ka ajastule kohased seltskonnatantsud ja laadamängud, mis jahedale ilmale vaatamata külastajad taas lava ette meelitasid.

Jätka lugemist »

Avatud kalasadamate päeva külastas 25 000 kalasõpra

Täna, 28. aprillil toimunud teisel üle-eestilisel avatud kalasadamate päeval osalesid kümned tuhanded huvilised ja sadamatesse tehti esialgsetel andmetel ligi 25 000 külastust.

Avatud kalasadamate päeval Pärnus Japsi kalasadamas

Avatud kalasadamate päeval Pärnus Japsi kalasadamas

“Esialgsetel andmetel tehti 23 sadamasse kokku ligi 25 000 külastust, ütles kalasadamate päeva üks eestvedajatest Toomas Armulik. Rekordiline arv külastajaid oli Pärnus Japsi kail, kuhu tehti umbes 5000 külastust ja Harjumaal asuvas Leppneeme sadamas käis üle 1800 kalahuvilise. Samuti käidi rohkelt ka Varnja ja Tallinna Kalasadamas, kuna lisaks kalasadamate päevale toimus Varnja laat ja Tallinna kalafestival.”

“Eesti kalurid väärivad tunnustust, sest just tänu neile on meil võimalus süüa värsket kodumaist kala,” ütles tervituskõne pidanud maaeluminister Tarmo Tamm. “Eesti rannikujoon ja siseveekogud on ääristatud tiheda kalasadamate võrgustikuga, kus tehakse rasket, aga tänuväärset tööd.”

“Avatud kalasadamate päeval saame näidata Eesti inimestele kalasadamate igapäevaelu ja seda, kuidas kala meie toidulauale jõuab.” Maaeluministri sõnul saab igaüks kalurite toeks palju ära teha. “Loodan, et avatud kalasadamate päeva külastajad ja ka teised Eesti elanikud leiavad kalurid, kellelt otse värsket ja kodumaist kala osta,” lisas Tamm.

Jätka lugemist »