Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2018
E T K N R L P
« okt    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Võhma linnateatril Rassijad sai kümme aastat rassimisest näitemänguentusiasmis

10. novembri õhtul toimus Võhma Vaba Aja Keskuses Võhma Linnateater Rassijad sünnipäevapidu. Trupp mängib mitmeid klassikasse kuuluvaid näitemänge nii komöödia-kui ka draamažanrist.

Harrastusnäitlejad Peter ja Kim Wüthrich. Foto Luule Tiirmaa

Harrastusnäitlejad Peter ja Kim Wüthrich. Foto: Luule Tiirmaa

„Mõnigi eesti keelne lause tundus mulle sisult raskesti mõietev. Näitlemishuvist on aga eestikeele selgeks saamisel palju abi olnud,”

Võhma Vaba Aja Keskuses toimunud Rassijate esimene juubelipidu algas lühinäidendiga, mis loodud repertuaaris olnud lavastusest inspiratsiooni saades. Humoristlikus tagasi vaates meenutasid näitlejad oma rollidega seonduvat. Tuletati meelde Kuhjavere külateatrite festivali kauaaegse patrooni teatrilegend Kalju Komissarovi ütlust , et Võhma trupis ei tarvitse naistele vuntse ette kleepida, sest näitemängu on harrastamas ka mehi. Üksikuid erandeid on siiski olnud ja meestele pole tundmatud ka naiskarakterid. Nii mängis harrastusteatri eestvedaja ja lavastaja Olev Rass nimiosa Juhan Smuuli näidendis „Polkovniku lesk”.

Jätka lugemist »

Rakvere Teatris „Põrsaid kotis ei müüda”

Täna kell 18 avab Rakvere Teater oma 79. hooaja. Õhtul ootab publikut kolmevaatuseline kontsert-etendus, mille alapealkiri on „Põrsaid kotis ei müüda”.

Foto Helen Solovjev

Foto: Helen Solovjev

Rakvere Teatri dramaturg Urmas Lennuk lubab, et ühes kohas saab isegi nalja

Õhtu esimene pool koosneb väikeste vinjettidega estraadikavast, mis tutvustab algaval hooajal lavale jõudvaid näitemänge. Mõnda uuslavastust tutvustatakse pikemalt, mõnes tutvustuses ei pruugigi üldse väikest vinjetti olla. Vaid on hoopis suur vinjett. Kavas leidub videotervitusi Itaaliast, raudteejaamast ja Tallinna-nimelisest kohast ning laulu ja tantsu. Õhtu lavastaja, Rakvere Teatri dramaturg Urmas Lennuk lubab, et ühes kohas saab isegi nalja.

Seejärel musitseerivad Rakvere teatri näitlejad Silja Miks ja Imre Õunapuu. Nende etteaste on teine kontsert kevadel alustanud sarjas RT muusika, mis tutvustab teatri loominguliste inimeste hetke muusikas. Avapeo lõpetab PIDU ehk tants ja tingel-tangel südaööni, kus muusikat mängivad uue hooaja vingeimad tegijad.

Jätka lugemist »

Konn piimapütis ja teised elamused Kuhjaveres Külateatrite festivalilt

Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Kuhjaveres toimus kahel päeval traditsiooniline külateatrite festival, mis kauaaegse patrooni Kalju Komissarovi ettepanekul kandis motot „Eestlane naerab“.

Väike Mukk Foto Urve Mukk

Väike Mukk. Foto: Urve Mukk

Möödunud laupäeval ja pühapäeval, ehk siis 18. ja 19. augustil sai tajuda naeru nii klassikalistes kui ka tänapäevastes lugudes. Mõnigi trupp oli kaasa võtnud omaloomingu. Preemiaid jagasid publik ja sündmuse korraldaja Kuhjavere külaselts. Avasõnad lausus sündmuse maskott Väike Mukk, keda nagu alati kehastas Kuhjavere külavanem Romeo Mukk: „Meie festivali kordaminekus on vaja mitut osapoolt: näitetruppe, korraldajaid ja publikut. On rõõm, et kõike seda on jätkunud juba neliteist aastat“.

Konn piimapütis

Krabi külateater Võrumaalt osales Kuhjavere külateatrite festivalil esmakordselt 2008. aastal. Seekordne teema “Eestlane naerab” tekitas positiivse reageeringu. “Lõpuks ometi! Oleme teinud kogu aeg külajante, elu on niigi tõsine, miks mitte selle üle üheskoos naerda,” ütles juhendaja ja lavastaja Marje Mürk. Tema on ka esimesel päeval publikupreemia pälvinud etenduse “Piimäpukijutu” autor. “Loomulikult tekitas preemia väga häid emotsioone. Suurim kiitus on publiku mürisev naer etenduse ajal. Ehk nagu võru keeles öeldasse: “Meil om hää miil, et teil om hää miil,” toonitas Krabi Külateatri päälik.

Jätka lugemist »

Kuhjavere teatrifestival on pühendatud eestlaste naerule

Sellel laupäeval ja pühapäeval Viljandimaal Põhja-Sakala vallas toimuval XIV Kuhjavere külateatrite festivalil astuvad publiku ette tosin truppi kaheksast maakonnast. Tänavuse, Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale pühendatud sündmuse pealkirjaks on „Eestlane naerab“, mis lubab eeldada, et nalja saab näitemängudes rohkem kui tavaliselt.

Avinurme Suveteatri trupp, publiku lemmik 2017 aasta Kuhjavere külateatrifestivali esimesel päeval Foto Marko Vilu

Pildil Avinurme Suveteatri trupp, publiku lemmik 2017. aasta Kuhjavere külateatrifestivali esimesel päeval. Foto: Marko Vilu

Jätka lugemist »

Andrus Vaarik: näitlemine kasvatab empaatiavõimet ja aitab mõista teiste inimeste käitumise loogikat

„Olen ka ise Endla laval esinenud nagu teisteski teatrites. Erinevalt teist ei ole see juba ammu minu jaoks eriline sündmus ja ma ei lähe enam närvi. Aga täna teie ees seistes olen ma üpris närvis,” rääkis Andrus Vaarik eile õhtul väga erinevas eas Sindi inimestega kohtumisel.

Lipu seltsi ja Sindi gümnaasiumi ühine tänukiri 93-le tunnustatule Foto Urmas Saard

Lipu seltsi ja Sindi gümnaasiumi ühine tänukiri 93-le tunnustatule. Foto: Urmas Saard

Teater on kassipoeg. Eneli Arusaar.

Eesti lipu selts ja Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup hindasid Endla lavale viidud sintlaste kontsertetendust “Ema käed kui sünnimaa” sedavõrd kõrgelt, et otsustasid ühisel nõul tänada 93 osalist mõlemapoolse ühise tänukirjaga, mille üleandmise tunnistajaks paluti Voldemar Panso nimelise preemia laureaat Andrus Vaarik. Andekate lavaüliõpilaste esiletõstmiseks ja tiivustamiseks mõeldud preemiaga pärjatud näitleja kohalviibimisel oli samuti tunnustav tähendus.

15. juuni õhtul asetleidnud tänupäeval andis tänukirjad üle Keerup, keda abistasid tähtsa toimingu juures õpilased Eliise Kull ja Chätlyn Parts, kõik kolm on ühtlasi ka lipu seltsi liikmed. „Teie, kes te peate prožektor näkku suunatud, saalis istuvat publikut nägemata, veel teksti ja liikumistki mäletama, olete ikka kangelased küll,” arvas Keerup, kes harrastusnäitlejana on ka ise sama kogenud ja seepärast teadis, mida öelda. Meenutuseks, et Keerup sai ühel aastal õpetajate teatrifestivalil Sillad parima meesosatäitja auhinna.

Jätka lugemist »

Eneli Arusaar: proov, proov, proov – nüüd on kõik möödas ja hing rahul

Kui kell viis algas Pärnu Koidula pargis pidulik Eesti lipu päeva tähistamine, siis vaevalt keegi 4. juuni pidupäevalistest teadis, et juba poolteist tundi varem algas Endla teatri laval enam kui saja sintlase osavõtul lavastuse “Ema käed kui sünnimaa” peaproov.

Eneli Arusaar saab  Eesti lipu seltsi juhatuse tänukirja Foto Urmas Saard

Eneli Arusaar saab Eesti lipu seltsi juhatuse tänukirja. Foto: Urmas Saard

Kuidas Eneli Arusaare mõtestatud lavastus mõttevälgatusest teatrielamuseks kujunes, sellest on juba pisut kõneldud, aga tasub veelgi rääkida. Praegu püsib eilne kontsertetendus värskelt meeles ja meenuvad viimaste päevade mõttevahetused Eneliga. Vahendan allpool üksikuid repliike ja lausekatkeid, et ka lugejale anda rohkem aimdust ühe lavastuse valmimise valulikust protsessist.

“Urmas, olen ise nii ärevil. Tahan,et kõik õnnestub. Tulin just proovist. Proov, proov, proov ja veelkord proov. Tahan kinkida elamuse. Niisiis tegelen kõigega, alates digiklaverist kuni kardinateni laval välja. Iga liikumine tuleb laval tuhandeid kordi läbi mõelda ja teha. Endla lava on ju midagi muud,” avaldas Eneli. “Askole olen väga tänulik, ta võtab oma helimehetööd nii südamega.” Eneli selgitas, et on ühiselt enam kui saja osatäitjaga nautinud Endla teatri lava ja mõelnud ja arutanud ja otsustanud ja tundnud ja tunnetanud. Lavastaja jagas oma emotsioone teadmises, et esmaspäevani ta ei maga.

Jätka lugemist »

„Ema käed on kui sünnimaa“ ehk kuidas sündis Sindi kingitus Pärnule

Eesti lipu 134. aastapäeval annavad enam kui sada sintlast tasuta kontsertetenduse Endla teatri suurel laval. Kontsertetenduse stsenaariumi autor ja lavastaja on Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar, kes juba mitmendat aastakümmet juhendab kodulinna õpilasteatrit.

Tants Ema süda Foto Urmas Saard

Tants “Ema süda” Foto: Urmas Saard

Aga ta leidis originaali, milles tegelikult olid need pärlid sinimustvalged

Mullu detsembris hakkas Arusaar pingsalt otsima ideed, millega Sindis tähistada Eesti riigi sajandat aastat. „Kui ma kuulasin erinevatel aegadel kirjutatud laule, avastasin Anne Veski laulu „Ema käed“. Veski laulust läksid mulle hinge sõnad „ema käed on mu jaoks kui sünnimaa“. Mõistsin silmapilkselt, et Eesti Vabariiki peab juubeliaastal nägema läbi ema südame, ema silmade ja ema käte.“ Idee leidmise järel vaatas ta läbi kõik oma koduse raamatukogu raamatud, mis jutustavad emast. Edasi läks ta linnaraamatukokku ja lahkus sealt kolme kotitäie raamatutega. „Olin kunagi lugenud Merle Karusoo elust võetud lugusid. Märkasin, et kirjutades avaldab inimene ka mõtteid, mida ta suuliselt välja ei ütleks. Nii otsustasin asuda otsima kirju, mida on kirjutanud emad oma lastele enne sõda, pärast sõda, praegu.“

Jätka lugemist »

Eneli Arusaar: kui lapsed kõik nende kirjad tarkuse raamatuks kokku kogusid

Sindi gümnaasiumi emadepäeva kontsertetendus „Ema käed on kui sünnimaa“ jõuab Endla suurele lavale väikese täiendusega Eesti lipu sünnipäeval, kui sintlased lähevad väga suure hulgaga lipu päeval pärnakaid tervitama.

Eliise Kull kontsertetenduses  Ema käed on kui sünnimaa Foto Urmas Saard

Eliise Kull kontsertetenduses “Ema käed on kui sünnimaa”. Foto: Urmas Saard

Endla teatris tuleb juurde ainult üks asi: Eesti lipu ja ema seos – üks väike luuleke

„Kuigi emadepäev oli juba pühapäeval ning sületäied õnnitlusi ning positiivseid emotsioone juba käes, soovivad meie ühised lapsed teile täna veelgi ilusaid hetki pakkuda,“ ütles Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup oma avasõnades eile õhtul, 15. mail kallite Sindi emade, vanaemade ja külaliste poole pöördudes.

Keerup on sageli mõelnud, et kuidas emad seda kõike jõuavad, mida nad teevad. „Lohutan ennast siis mõttega, et olen mees ja ei peagi seda võib olla mõistma. Aga ma ei saa ikkagi aru. Teil peab olema palju oskusi, palju teadmisi ning imeline and ühest rollist teise astuda. Kui vaja, peate olema kuri. Kui on võimalus, olema hea või siis väga hea. Aga vaatamata erinevatele rollidele, peate jääma alati oma lastele parimateks eeskujudeks ja usaldusisikuteks,“ arutles koolijuht, kes võrdles ema turvamehena. „Teda ei ole näha, aga ta on alati olemas kui teda vajatakse, ning ta ei kõhkle hetkekski kui on vaja oma laste eest välja astuda.“

Jätka lugemist »

Kuremaa Mõisateater mängib näidendit Juhan Liivist

Neljapäeval esietendub Kuremaa lossis Kuremaa Mõisateatri etendus „Liiv teel“. Arlet Palmiste kirjutatud ja lavastatud lugu räägib kirjaniku ja luuletaja Juhan Liivi elust Laiuse pastoraadis.

Pilt Liivi etendusest

Pilt Liivi etendusest. Foto erkogust

Etenduse „Liiv teel“ teksti autor ja lavastaja Arlet Palmiste sõnul sai näitemängu idee alguse sihtasutuse Kuremaa turismi ja arendusekeskuse juhataja Tiina Tegelmanni mõttest, et Kuremaa lossis võiksid esineda teatritrupid. Nii sündis tänavu kevadel Kuremaa Mõisateater.

„Kuremaa Mõisateatri eesmärk on paljuski tutvustada kodulugu ja mõisakultuuri. Seoses oma loomingulise tööga huvitun ise ajaloost ja ajaloolistest isikutest. Nii jõudsin kirjanik Juhan Liivini, kes aastal 1910 elas periooditi Laiuse pastoraadis kirikuõpetaja Johan Kõpu juures. Kahe tuntud inimese kokkupuuted on piisavalt põnevad nende teemal fantaseerimiseks.“ ütles Palmiste.

“Teatavasti põdes Juhan Liiv skisofreeniat, millel on olemas kaks peamist vormi. Nendest esimese puhul kujutatakse enda ümber igasuguseid asju, teise puhul aga seda, et oled ise keegi. Juhan Liivi tervises avaldusid mõlemad vormid. Ta uskus, et on Poola kuningas, Vene keiser Aleksander II või Lydia Koidula poeg ja tundis, et teda nuhitakse. Toona puudus skisofreeniale ravi. Inimesed põlgasid teadmatusest selle haiguse põdejaid.” lisas ta.

Jätka lugemist »

Baltoscandali passid tulevad müüki

Rahvusvahelise etenduskunstide festivali Baltoscandal passid tulevad müüki esmaspäeval, 15. jaanuaril. Sel aastal toimub Baltoscandal 4.-7. juulini Rakveres. Juba viieteistkümnendat korda ning iga kahe aasta tagant toimuv festival esitleb kaasaegseid suundi Euroopa ja maailma etenduskunstides.

Rakvere Keskväljak Foto Urmas Saard

Rakvere Keskväljak. Foto: Urmas Saard

Viieteistkümnes festival tuleb ehk rohkem meie ja ühiskonna peale mõtlev.

Festivali kava avalikustatakse kevadel, kuid mitmed esinejad on juba teada. Juubelimaigulisele festivalile tulevad lisaks uute tulijatele oma uusi töid näitama ka varem siin käinud esinejad. Eelmisel festivalil publikut omapärase muusikateatriga üllatanud Joris Lacoste’i uues lavastuses “Suite n°3″ saab kuulda kõiki Euroopa Liidu keeli. Forced Entertainment Brexitit läbiviivast Suurbritanniast tuleb külla lavastusega “Real Magic” ja proovib mängulises võtmes mõtteid lugeda. Esmakordselt on festivalil Teatr Powszechny Poolast lavastusega “Klatwa”, mis esitab küsimusi kaasaegse kunsti, inimese ja religiooni suhete kohta. Ivo Dimchev on taas Rakveres, sedakorda muusikalise etteastega. Jérôme Bel`i “Gala” annab Rakvere ja Lääne-Virumaa rahvale võimaluse lavale astuda ning juubeli puhul avatakse Baltoscandal Rakvere keskväljakul suurejoonelisemalt kui muidu. Tulemas on ka traditsiooniline jalgpallimatš romantikute ja küünikute vahel ning kontserdid klubiõhtutel.

Jätka lugemist »

Anu Luiga: alati on valikuid

„Pärnumaa Tori valla ja Põlvamaa Kanepi valla gümnasistid soovisid kokku viia oma piirkondade tegusad noored, et kõnelda endaealistega olulistel teemadel ning õppida nägema maailma värvilisemana,“ selgitas Sindi Noortevolikogu algatusgrupi juhatuse esimees Georgina Ristoja, kes on Sindi gümnaasiumi viimase klassi õpilane.

Kristiina Anufrieva, Mirjam Järv, Georgina Ristoja Foto Urmas Saard

Kristiina Anufrieva, Mirjam Järv, Georgina Ristoja. Foto: Urmas Saard

Eile õhtupoolikul ootasid algatusgrupi liikmed endale külla gümnaasiumites õppivaid Kanepi valla noori. Rõõmsate kätlemiste, kallistuste ja esimeste muljete vahetamisega võeti külalised vastu otse Sindi gümnaasiumi uksel.

Probleemiks on noored, kes nimetavad endid küll sõpradeks

Kahele päevale kavandatud kohtumine algas tutvumismänguga. Hämaras kooli aulas, mida valgustasid värviliste tuledega prožektorid, istuti hobuserauakujulisesse ringi. Kõik nimetasid enda nime ja tutvustasid ennast mõne omadussõnaga, mille esimene täht oli vastavuses nime esimese tähega. Veel mängiti medaljoni mängu, vaiba ümber keeramist, pimedate juhtimist rongis, ellujääjaid ja segadust pimedas.

Jätka lugemist »

Kus olid väärikad ja miks teatrilava talub roppuseid?

Eelmisel kesknädalal rääkis teatrikriitik, teatrijuht, lavastaja, poliitik Jaak Allik TÜ Pärnu Kolledži väärikate ülikooli kuulajatele teemal „Teatripoliitika ja poliitikateater“, millest sedakorda jääb ülevaade kirjutamata. Aga tema esinemist jäävad meenutama mõned vastused kuulajate küsimustele.

Teatrimees ja poliitik Jaak Allik Foto Urmas Saard

Teatrimees ja poliitik Jaak Allik. Foto: Urmas Saard

Jaak Allik on kuulunud nelja poliitilisse ühendusse: NLKP-sse, Eesti Koonderakonda, Eestimaa Rahvaliitu, 2010. aasta kevadel liitus Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Allik on olnud valitud Eesti Vabariigi Ülemnõukogusse ja riigikogu VIII, X ning XII koosseisu. Ta on juhtinud Ugalat ja olnud kultuuriminister.

Tema vanemad olid Olga Lauristin ja Hendrik Allik, mõlemad aktiivsed kommunistliku partei liikmed. Emapoolne poolõde Marju Lauristin on samuti pühendunud poliitik.

Allik väljendab ennast julgelt iseseisvalt mõtleva inimesena, kes omab sageli enamikest inimestest erinevat seisukohta ja ei karda minna ebapopulaarsete arvamustega ka rahva enamuse tahtest mööda. Näiteks 2006. a hääletas ta ainsa riigikogu liikmena vastu Toomas-Hendrik Ilvese algatusele vabastada Tarmo Kõuts kaitseväe juhataja kohalt.

Jätka lugemist »

Pildigalerii: Lottemaa on avatud ka mihklikuu nädalavahetustel

Lottemaa kodulehel teatatakse, et Lottemaa jääb avatuks ka kõikidel septembrikuu nädalavahetustel.

Rongiga Lottemaale Foto Urmas Saard

Rongiga Lottemaale. Foto: Urmas Saard

Lotte vahendas onu Klausi selgitust, et suve pikemaks mängida on väga lihtne. Selleks on vaja ainult palju vahvaid sõpru ja lõbusaid mänge. Sügis pidi tulema siis kuu aega hiljem! „Meie Leiutajatekülas otsustasime oma suve pikendada ja ootame ka teid septembris endale külla. Nädala sees käime muidugi koolis ja saame veelgi targemaks. Aga kõikidel septembri nädalalõppudel mängime jälle koos!“

Teemapargi juhatuse liige Rein Malsubi ütles Pärnu Postimehele, et pärast suvehooaega minnakse koos külaelanikega pisikesele puhkusele, et jõuludeks ettevalmistusi tegema hakata. Jõulumaa avaneb gruppidele 13. detsembrist ja peredele 26. detsembrist.

Lottemaa asub Tahkuranna vallas 18 hektarisel maa-alal, kus suvel töötab enam kui 150 inimest.

Jätka lugemist »

“Armastuse ausammas“ ja legend

Valgerannas, Pärnumaa romantilisel rannateel, valmis Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks skulptuur “Armastuse ausammas”, mille looja on Pärnu kujur Rait Pärg.

Armastuse ausammas Valgerannas, kujur Rait Pärg Foto Urmas Saard

“Armastuse ausammas” Valgerannas, kujur Rait Pärg. Foto: Urmas Saard

Audru vallavolikogu liige Mati Sutt meenutas 2014. a sügisel toimunud nõupidamist. Mõttevahetusel tõdeti, et Pärnumaa Romantilise Rannatee 250 kilomeetri pikkusel rannajoonel on midagi olulist puudu. Varbla kadakate vahelt Kabli ja Treimani liivarandadeni kulgeval teekonnal peaks lisaks Valgeranna imekaunile loodusvaatele olema veel mingi väga oluline põhjus peatumiseks. Pakutud siis pinki. Mercedes Merimaa leidis, et pingist üksinda jääb väheks ja sellel peaks istuma armastajate paar.

Nüüdseks on väljakäidud mõttest möödas pea kolm aastat. Valgerannas Doberani rannamajast sadakond sammu Pärnu suunas paikneva vaatetorni kõrval asub kõrgel liivaluitel kivil istuv noor armastajate paar. Selle taga varjatumal kohal pink ja veel midagi moodsalt kaasaegset, mis samuti kuulub eile õhtul erilise romantilisusega avatud “Armastuse ausamba“ juurde.

Jätka lugemist »

Rääma oma päev peetud

Pärnu Rääma linnaosa rahvas tähistas täna oma esimest kogukonna ühistegemist meelelahutusliku kava, ekskursioonide, laada ja kohvikutega.

Mats von Kartohvel Nooruse Maja suveaia laval Foto Urmas Saard

“Mats von Kartohvel” Nooruse Maja suveaia laval. Foto: Urmas Saard

Nooruse Maja suveaia väravas tervitas esimesena pikemat kasvu noorhärra ja kutsus kohe seiklema. Auhinnadki olid ahvatlevalt juba lauale vaatamiseks välja pandud. Rääma linnajaos toimuva mobiilse seiklusmänguga võis alustada maja õuealalt. Etteantud vihjete põhjal pidi leidma 10 asukohta ja vastama küsimustele. Paraku jäi esimene põnevusretk läbimata, sest puudus internetiühendusega taskutelefon, mis mõistnuks ka QR-koodi lugeda. Veel sain lahkelt noorhärralt teada, et just olid suupilliklubi Piccolo Pelimaanid oma ütlemata vahva esinemise lõpetanud. Aga suupillimängijate järel astusid lavale uued esinejad ja meelelahutust jätkus ka hilisematele saabujatele.

Väravast paremat kätt kutsus kollane värv ja küpsevate pannkookide lõhn lähemale minema. Reformierakonna Pärnu linna toimekas seltskond jagas tasuta pannkooke. Kolme sorti moosi laotati heldelt koogile, maasika moos oli vist kõige magusam. Jane Metsal olid ka lapselapsed abis. Pisike tüdruk hoidis käes tumepunaseid roose. Vanaemal olevat homme sünnipäev. Küsisin, kas kõik räämakad? Ei ühtegi, aga Rääma oma päevale olid ju peale räämakate ka kõik teised toredad inimesed kutsutud. Isegi naaberlinnast Sindist sõideti perekonniti kohale.

Jätka lugemist »

Kirjanik Raimond Kaugveri põnev elu jõudis näidendisse

Raimond Kaugver

Raimond Kaugver

Neljapäeval,  25 . mail esietendus  Jänedal asuvas Pulliteatri hoones Arlet Palmiste kirjutatud näidend „Mees raamatust”, mis jutustab ühe Eestimaa populaarseima kirjaniku Raimond Kaugveri (1926-1992) põnevast ja keerulisest elukäigust. Näidendit mängiti paaril maikuu lõpupäeval. Taas võib seda vaatama tulla 10. ja 11. juunil. 

Arlet Palmiste sõnul kajastab näidend Raimond Kaugveri erinevaid eluetappe. Juttu on lapsepõlvest Rakveres, Nõukogude okupatsiooni algusest, noorte protestist Vabadussõja mälestussamba lõhkumise vastu, Saksa okupatsioonist, sõdimisest Soome sõjaväes, Nõukogude vangilaagrist, tööst kaevanduses ja trammipargis, kutselise kirjaniku tee algusest, kohtumisest armastatud naise Aavega, kirjaniku viibimisest viinaravil, Aave hukkumisest põlengus kliendi süütamise tõttu: amputeeritud jalaga Kaugver ei suutnud tragöödiat ära hoida. Näidend lõpeb Kaugveri viimaste eluaastatega Lehtses, kuhu sõbrad talle pärast abikaasa hukkumist uue kodu otsisid.

„Raimond Kaugverti vastavalt  tema vanusele mängivad neli näitlejat,” ütles Arlet Palmiste. “Üldse on näidendis kaasategijaid 30. Etenduses on segi reaalsus ja fantaasia Raimod Kaugveri raamatute põhjal. Näidendis on kasutatud tema teoseid „Jumalt ei ole kodus”, „Nelikümmend küünalt”, „Kirjad laagrist”, „Peotäis tolmu” ja „Igapäevane leib”.

Kirjandusest tuntud inimestest on tegelaseks ka Võrumaa kirjanik Juhan Jaik, kes  Rakvere gümnaasiumis koolipoiss Raimond Kaugveriga kohtudes arvas, et temast võiks saada kirjanik.

Arlet Palmiste sõnul oli Raimond Kaugver üks produktiivsemaid Eesti kirjanike, kelle raamate tiraažid ulatusid miljonitesse.

Kirjaniku tütre Katrin Kaugveri ja Arlet Palmiste koostöös ilmus hiljuti  esmatrükis ka Raimund Kaugveri  romaan „Viimse meheni”, mis räägib kirjaniku ja tema sõprade elust ja võitlusest Nõukogude okupatsiooni algusaastatel.

Jaan Lukas

 

Heategevusetendus Julius Friedrich Seljamaale mälestusmärgi püstitamiseks

Sindi seltsimaja laval mängisid Raeküla Rahva Teatri näitlejad Margus Oopkauba lavastatud ühevaatuselist näidendit „Nunnad“, mille tulust 15% annetatakse mälestusmärgi püstitamiseks Julius Friedrich Seljamaale. Samas said teatri külastajad ka ise annetusi teha ja jätkuvalt on avatud arveldusarve: EE102200001120145828 – Swedbank, märksõna „Seljamaa“.

Nunnad, Margus Oopkaup Foto Urmas Saard

“Nunnad”, Margus Oopkaup. Foto: Urmas Saard

Margus Oopkaup ise ei saanud täna etendusel viibida, aga lühikeses telefonivestluses ütles paljutähendavalt, et see „ei ole“ poliitiline näidend. Ta rõhutas selguse mõttes, et sõnad ‘ei ole’ on kirjutatud jutumärkidesse. Autor ütles iroonilise varjundiga, et elame õnnelikul ajal. „Pole valetamist, vassimist, petmist, kahepalgelisust, silmakirjalikkust, omakasu, varastamist, abielurikkumist,“ nimetas Oopkaup ridamisi märksõnu, mis ilmestavad käesolevat aega.

Tegevus toimub ühes senini korrektsuse ja täpsusega silma paistnud asutuses. Ajalises määratluses minnakse palju aastaid tagasi pühapäeva ennelõunasse.

Rollides osalevad Kiki Pärnpuu – Gertrud, Milve Jaakson – Magdaleena, Tiina Kalda – Maarja, Riina Aspre – Ursula, Maire Merihein – Agnes, Hans Aru – Jakob, Reet Kruus – dirigent, Ene Saar – orkestris klarneti mängija, Andrei Jurs – tuuba mängija.

Jätka lugemist »

Lugu põlvkondade suhetest

Laval on Margus Tabor.

Laval on Margus Tabor.

Jaan Viska, Vana-Vigala

Vana-Vigala rahvamaja oli jaanuaris teist korda suurürituse läbiviija. Kõigepealt toimus maakondlik külade tänuõhtu 13. jaanuaril ja 20. jaanuaril kohtumisõhtu Margus Taboriga. Kuulsime lustakaid lugusid etendusest  „Mamma lood ehk hiiu filosoohvia“.

Külalisi saabus üle 100 nii lähedalt kui ka kaugelt, samuti olid kohal aasta küla esindajad Valtu külast. Etendus ei keskendunud üksnes Mammale – oldi Suuremõisa koolipingis, külameeste hulgas, Kärdla muusikakoolis, Tallinnas haridust omandamas ja ka kaugel Kambodžas reisisellina.

Peaaegu meie kõigi elus on Mamma olnud. Mamma on naine, kes on välja tulnud mitmetest eluraskustest ja samas säilitanud loomuomase ja sügava hoolitsuse kõigi ümbruskonna olevuste vastu. Lugudes käsitleb Margus Tabor enda suureks kasvamist. Nüüd on ta sattunud peaaegu 54aastasena vanavanemate põlvkonda, mis toetub väärikusele ja elutarkusele. Nii nagu Mamma vajas austust oma tegemiste üle, vahel tuli ka käre olla, sest Mamma teab, kuidas on õige, kuidas hoida kord majas. Mamma maailm ei ole suur: naabrid, lähim pood, loomalaut, kohalik leht, vana raadio… Aga sellest hoolimata teab maailma asju, iga asja kohta on oma arvamus ja õpetussõnad. Jätka lugemist »

Teatriarvustus Märjamaalt: Kas tõde on olemas?

Jaan Viska

Niiviisi võiks alustada tõe otsinguid Tammsaare romaanis „Tõde ja õigus“. Vargamäe Andres ei leidnud maa pealt tõde.

Olulisem järeldus võiks olla selles, et tänaseid tegemisi mõõdetakse tulevikus, meie tänane samm kajab vastu aastate pärast, nagu meie igapäevane sõna ja vastus. Tundub liialt idealistlik, samas kindel mõõdupuu. Teisalt antakse raamatukogust lugeda P. Pomerantsevi raamatut „Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik“ (seiklused Venemaal).

Märjamaal on külas Ohtu mõisa tallisaalist alguse saanud projektiteatri Kell Kümme etendus „Tõde ehk Valetamise meistriklass“. Lavastajana ja näitlejana teeb kaasa etenduses Roman Baskin, kes on näitemängu pühendanud oma isale Einole. Komöödia hea esitus pani mõtlema selle autorile Florian Zellerile, kes 37 aastasena on üks mängitumaid autoreid Londoni lavadel oma etendustega „Isa“, „Ema“ ja „Tõde“ ja valmimas on näitemäng „Poeg“ . Tuntust etendustele annab inimpsüühika probleemide lahkamine. „Isa“  mängitakse teatris Theatrum  M. Petersoni lavastuses. Tuntud autor ka eesti teatrimaastikul.

Jätka lugemist »

Jälle näeb Pärnus “Järelmängu”

Andrei Prozorov “Kolmest õest” ja Sonja Serebrjakova “Onu Vanjast” on Anton Tšehhovi kahe kuulsa näidendi tegelased, kes kohtuvad „Järelmängus“.

Illustratiivne pilt, kus Ivo Eesmäe ja Marju Aasma on 2014 a Sindi seltsimajas nelja maakonna provintsiteatripäeval  Foto Urmas Saard

Illustratiivne pilt, kus Ivo Eesmäe ja Marju Aasma on 2014. a Sindi seltsimajas nelja maakonna provintsiteatripäeval. Foto: Urmas Saard

Häädemeeste Huviteater esitleb 15. jaanuaril taaskordselt Pärnus Nooruse majas „Järelmängu“, mille alusteose autor on Iiri näitekirjanik Brian Friel. Eesti teatrikülastajad on seda etendust näinud juba tublisti üle kümne aasta mitmetes erinevates lavastustes. Häädemeeste Huviteatris on lavastajaks Aire Koop ja Andrei rolli mängib Ivo Eesmäe ning Sonjat Marju Aasma. Harrastusnäitlejate “Järelmäng” pälvis 2014. aastal Pärnumaa harrastusteatrite festivali Suure preemia ja pääses edasi Harrastusteatrite riigifestivalile, kus Aasma sai parima naisnäitleja preemia.

Küllap on Brian Friel sagedasele teatrikülastajale päris hästi tuttav, ka pärnakatele. Meenuvad „Lõikuspeo tantsud“, “Imearst”, „Aristokraadid“, „Tõlkijad“. „Järelmängu“ tõlkis inglise keelest eesti keelde Krista Kaer.

Tegevus kulgeb eelmise sajandi kahekümnendate alguse Moskva kõrvalises kohvikus, kus kohtuvad kaks üksildast inimest. Psühholoogiliselt imeliselt õrn pilt jutustab mehest ja naisest, kes unistavad, kurvastavad ja naeravad. Taustamuusikana kasutatakse etenduses Ciacomo Puccini fantaasiat ooperist „Tosca“.

Jätka lugemist »

Sindi noored käisid õppereisil Tartus

Sindi gümnaasiumi meediaõppe valikuga gümnasistid tutvusid põhjalikumalt Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja Vanemuise teatriga mitte üksnes meelahutuse eesmärgil, vaid ühendasid meeldivad elamused uudisnupu koostamise harjutustega.

Eesti Rahva Muuseum Raadil Foto Urmas Saard

Eesti Rahva Muuseum Raadil. Foto: Urmas Saard

ERMi ja Vanemuise teatrit külastas Sindi gümnaasiumi meediaõppega 10. a klass eelmise nädala neljapäeval, 13. oktoobril.

Ajaleheuudiste ja telepildi vahendusel olid õpilased hästi teadlikud ERMi uuest hoonest. Tartusse teele asudes peeti väljasõitu üheks tavaliseks ekskursiooniks, millest erilisi üllatusi ei osatud oodata. Ekslikuks osutus arvamine, et ERM paikneb kesklinnast kusagil ääretult eemal. Tegelikult asub vähem kui poole tunni pikkuse jalutusteekonna kaugusel. Kohale jõudes ületas ERMi nägemine mitmeid kordi varajasemat kujutlust.

Hiigelhoonesse jõudes pildistati ühena esimestest väljapanekutest Jakob Hurda büsti. Pileti kätte saamise järel laskuti korrus allapoole garderoobi. Giidi jutustusi kuulates liiguti ajas tänapäevast minevikku. Võimalik olnuks alustada ka minevikust ja tulla tagasi tänasesse päeva. ERM on Läänemeremaade suurim ja moodsaim muuseum, mis avas külastajatele uksed oktoobri esimesel päeval.

Jätka lugemist »

Häädemeeste “Seitse surmapattu” jõudis Pärnus Munamäe alla

Aire Koop kirjutas ja lavastas keskaja-teemalise müsteeriumi „Seitse surmapattu“ ülemöödunud aastal spetsiaalselt Ulvila keskajapäevadel esitamiseks ja täna mängiti sama lugu mõningate täiendustega Pärnu hansapäevade keskaja laval.

Aire Koop, lavastaja Foto Urmas Saard

Aire Koop, lavastaja. Foto: Urmas Saard

„Etendus-müsteeriumi mõte sündis sellest, et tunamullu avanes Häädemeeste harrastusteatri trupil võimalus osaleda Soomes Ulvilas toimunud keskajafestivalil. Teadsin, et festivaliseltskond on rahvuslikult väga erinev: soomlased, eestlased, lätlased, prantslased. Pidin lavastama midagi niisugust, mis oleks ka sõnadeta lihtsalt mõistetav ja ühtlasi keskaja teemasse sobivalt haakuv,“ selgitas Koop.

„Head ideed polnud varnast võtta. Mõlgutasin pikalt mõtteid kuni äkki maandusingi keskaja kristliku filosoofi Aquino Thomase seitsme patu kirjelduste keskele, mis meenutasid kunagisi filosoofia õpinguid.”

Katoliiklik teoloogist filosoof sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas arvatavalt 1225. a alguses, suri Fossanova kloostris 1274. a 7. märtsil. Katoliku kirik hindab Thomast oma suurimaks teoloogiks ja arvas kiriku doktorite hulka. Kirik kuulutas teadlase pühakuks aastal 1323. Kuuldavasti väljendas Thomas oma mõtteid hea süsteemsusega, lihtsa ja selge arusaadavusega. Küllap sellest oli abi ka Koobil, kui asus lavastust kirjutama.

Jätka lugemist »

Olavi Ruitlase menuromaanist “Vee peal” saab
Võrus Tamula rannas suveõhuteater

1200x1200_veepeal7. juulil esietendub Võrus Tamula järve rannas Olavi Ruitlase romaanil põhinev suvelavastus “Vee peal”. Loo toob publiku ette kahe võro keelt ja kultuuri hindava sõbra Tarmo Tagametsa ja Siim Sareali asutatud MTÜ Müüdud Naer.

Oma värskeimas romaanis “Vee peal” räägib Ruitlane loo oma Võrus ja Tamula järve ääres veedetud lapsepõlvest. See on lihtne ja soe lugu kalapüüki armastavast poisist, kes õpib 1980ndate Eestis tundma elu voorusi ja totrusi. Tema kõrval saadab oma elukest mööda värvikas aguliseltskond (kalamehed ja nende poolikud naised), tööst, armastusest ja tõest nõretavad Papa ja Mamma ning loomulikult spordiväljakult leitud esimene armastus. Seda kõike saadab igapäe vane kalapüük ning küsimus – kellel näkkab paremini?

Kogu “Vee peal” trupi moodustavad Kagu-Eesti taustaga teatritegijad. Idee autoriks on Siim Sareal, lavastaja Tarmo Tagamets (Rakvere teater) ning muusikaline kujundaja Imre Õunapuu (Rakvere teater). Lavastuses mängivad Imre Õunapuu, Kait Kall (Von Krahli teater), Agu Trolla, Siim Sareal, Aira Udras, Silvi Jansons ja Maive Käos.

Jätka lugemist »

Margus Oopkaup tõi „Ristsed“ Raekülla ja läheb nendega läbi Sindi Lümandasse

Suurel neljapäeval tähistati Pärnus Raeküla Vanakooli Keskuses Raeküla hariduselu 103. aastapäeva näitemänguga „Ristsed“, mille kirjutas ja lavastas Raeküla Rahva Teatrile Pärnu teatrimees Margus Oopakup.

Margus Oopkaup Foto Urmas Saard

Margus Oopkaup. Foto: Urmas Saard

Raeküla Vanakooli Keskuse juhataja Piia Karro-Selg ütles, et kolmandat hooaega tegutsev Raeküla Rahva Teater alustas 2013. aasta sügisel enamjaolt nendega, kes vanakooli keskuse juhtimisel võtsid osa projektist “Pärnumaa kodanikuühiskond aktiviseerimas tööotsijaid – põlvkondade vaheline koostöö tandemmeetodil”. Koolituste ja tööharjutuste ühe osana avanes võimalus ka harrastusteatris mängimiseks. Lavastaja Mari-Liis Pärna käe all toodi lavale “Teel tööle”. Tunamullu sügisel tuli harrastusteatrisse Viljandi laste- ja noorteteatri Reky näitleja-lavastaja Peep Maasik. Tema juhtimisel valmis tükk “… pliidi ääres”.

Vahetult enne eilset etendust leidis Margus Oopkaup veerand tundi aega vestluseks. „Nii palju kui ma tean, on eelnevatel aastatel võetud mingi teema arutada ja selle tegevuse käigus hakatud kuidagi teksti kujundama, millest lõpuks kooruski näidend. Aga mina niimoodi ei tee,“ rääkis Oopkaup. Vahemärkusena ütles, et seni on tal valminud 26 lavastust ja 28 enda kirjutatud näidendit. „Olin 18 aastat Endlas näitleja, siis mängisin tükke ikka teksti järgi,“ lisas selgituseks juurde.

Jätka lugemist »

Hilisõhtune sõit viis Kullamaa õpetajatega
Haapsalu kultuurikeskusse

Jaan Viska,

Vigala valla aukodanik

Ees ootas Kinoteatri lavastus „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine. Kuidas saada heaks õpetajaks?“ Teatri külastus sai teoks tänu Meelis Välisele, kes kutsus Vana-Vigala õpetajaid autobussi vabadele kohtadele. Heast ettepanekust sai  kinni haaratud, sest teatriskäik ei osutu kunagi liigseks. Kullamaalt läbi Liivi asula on tee hästi märgistatud, looklevat talveteed Taeblasse sõites meenus asjaolu, just nüüd A. Laikmaa 150. sünniaastal võis ta omal ajal käia neil teedel, kui Kadarpiku tallu oma ateljeed rajas.

Kultuurikeskus, millel vanust 40 aastat, ehitati väikelinna suursugusena, selline tundus asutus ka praegu. Kultuurikeskuses ootas ees ebameeldiv üllatus, üks ja sama rida, kuhu olid kohad märgitud, oli osa kohti müüdud Piletilevi ja teine osa Piletimaailma poolt. Piletilevi piletiga teismelised leidsid, et neil on suurem õigus neil kohtadel  istuda. Vanematel, väärikamatel õpetajatel tuli leida kohad mujalt. See oleks nagu lavastuse jaoks korraldatud eksperiment.

Monoetendust viib läbi Tallinna ülikoooli õppejõud Priit Kruus. Pealkiri ütleb, et õpetaja on hukka mõistetud,  kas nüüd ta tuleb õigeks mõista, aga lavastuses püüti rohkem murda õpetaja tööga seotud müüte. Kruus usub praegusesse õpetajasse, aga teisalt kogeb, et enam ei tulda õpetajaks õppima. Kerkib üles küsimus, kui ta tütar läheb keskkooli, kes õpetab teda.

Jätka lugemist »