Võrumaa laulu- ja tantsupidu „Suvekillud“

Laupäeval, 2. juunil 2012 .a. algusega kell 19 kogunevad Võrumaa lauljad, tantsijad, võimlejad ning pillimängijad taas Kubija vabaõhulavale Võrumaa laulu- ja tantsupeole „Suvekillud“.

Kui segada omavahel rohelist Võrumaa loodust koos matkamise ja otsingutega, kui sellele lisada näpuotsatäis punakat romantikat, kui puudu ei jää ka mängulustist ega vürtsikast suverokist,  lisaks sisse põimida kollaseid päiksekiiri, siis saamegi kokku suve,“ selgitab peo muusikaline juht Maire Nirk laulu- ja tantsurepertuaari valikut.

Laulurepertuaar sisaldab tuntud eesti autorite suve- ja noorteteemalisi teoseid seatuna kooridele, kavas on näiteks A. Oidi, H. Hindpere, P. Ripsi, J. Tätte jt. laulud. Mitmekesises rahvatantsukavas saab näha nii uusi Kagu-Eesti tantsupeo jaoks loodud tantse kui ka neid, millega astutakse üles Soome-Eesti tantsupeol Tamperes.  „Võrumaa suvel on tuhat nägu, mida me tahame ka vaatajale näidata läbi laulu ja tantsu kaleidoskoobi. Kui kaunistuseks lisame ka killukese iseendast, siis võime teha imetegusid ja tunda end õnnelikuna selles kirevas maailmas,“ lisab peo kunstiline juht Maire Udras.

Maakonna peol osaleb ligi 1600 lauljat, tantsijat, võimlejat ning pillimängijat, keda juhendavad 31 dirigenti ja 24 tantsuõpetajat. Esindatud on 43 laulukoori,  47 tantsu- ja võimlemisrühma, 3 puhkpilliorkestrit ja esmakordselt rivitrumm.  Oma killu lisavad Võrumaa peole ka külalistena naiskoor ja puhkpilliorkester Põlvamaalt ning lastekoor Narvast. Peol osalevatele lastele on proovide vahelisel ajal avatud Kubija mändide alla töötoad. Pidu algab osalejate ja omavalitsuste esindajate ühise rongkäiguga Kubija väljaku nõlvalt, pääs peoplatsile on publikule tasuta.

Peo korraldamist toetavad Võru Maavalitsus, Võrumaa Omavalitsuste Liit, Võrumaa Partnerluskogu LEADER projektide meetmest,  Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp, Rahvakultuurikeskus.

Konkurss Võrumaa 2013. aasta tantsupeo ideekavandi leidmiseks

Võru Maavalitsus kuulutab välja konkursi Võrumaa 2013. aasta tantsupeo ideekavandi ja kunstilise juhi leidmiseks. Võru maakonnas on rahvakunstiõhtute ja tantsupidude toimumist on talletatud aastast 1930, kuigi peotraditsioonil endal on märksa pikem ajalugu. Võrumaal on traditsiooniks on kutsuda igal aastal kokku erinevas vanuses koorilauljad ja rahvatantsijad ning võimlejad isetegemise ja koosolemise rõõmuks. Aastal 2013 möödub 95 aastat Eesti riigi iseseisvuse välja kuulutamisest, aasta on kuulutatud pärimuskultuuri aastaks, maikuus kõlavad võrukeelsed laulud III Uma pidol, 8. juunil 2013 toimub maakonna tantsupidu.

Tantsupeo korraldamine koos ettevalmistusprotsessiga leiab aset kunstilise toimkonna, Võru Maavalitsuse ja Rahvakultuurikeskuse koostööna vastavalt allpool esitatud lähteülesandele. Kunstiline juht teeb ettepaneku kunstilise toimkonna moodustamiseks (nt liigijuhid, assistendid jt), kellega koos asutakse arendama tantsupeo etendust ja kujundust lähtuvalt ideekonkursi tulemustest.

Ideekavandid palutakse esitada märgusõnaga “Võrumaa pidu 2013“ hiljemalt 1. oktoobriks 2012 Võru maavalitsusele aadressil. Kavandi autori (kaasautorite) ja kunstilise juhi kandidaatide andmed lisada kinnises ümbrikus. Autor peab olema valmis esitama oma kavandit ka elektrooniliselt. Konkurssi mitte võitnud kavandi autori soovil tema kavandit ei konkursi komisjon ei avalikusta. Konkursi auhinnafond on 100 eurot.

Lähemat infot konkursi kohta: kersti.kattai@mv.werro.ee tel +372 786 8355.

Lähteülesanne: tantsupeo ideekavandi autor esitab kirjalikult tantsupeo etenduse sisu ja vormi kohta ettepaneku, milles on esile toodud järgmised aspektid:

  • peo kava ülesehitus ning esinejate kooslus,
  • peo sidusus 2013.aasta tähtsündmustega,
  • peo repertuaari valiku koostamise põhimõtted, sh repertuaarinäited,
  • rahvamuusika kasutamine peol elavas esituses,
  • ettepanekud kunstilise toimkonna moodustamiseks,
  • peo koht ja kujunduse põhimõtted.

Idee peab olema Võrumaa tingimustes reaalselt teostatav.
Ideekavandi autor peab olema valmis oma idee kooskõlastamiseks ja tasakaalustamiseks tegelike võimalustega.
Kui ideekavandi autor ei soovi ise võtta tantsupeo kunstilise juhi rolli ja vastutust, siis palume esitada kunstilise juhi kandidaat ning lisada valiku põhjendus.

Osalema on oodatud kõik huvilised!

III Soome-Eesti tantsupidu viib tantsurahva Tamperesse

17. juunil toimub Soomes Tamperes kolmas Soome-Eesti tantsupidu “Velisinfonia/ Vennassümfoonia”.

Peol osaleb 5000 tantsijat, pillimängijat ja lauljat, neist pooled Eestist.
„Vennassümfoonia“ on tantsulavastus kahest rahvast ja kõneleb sellest, kuidas keset Soome lahte kohtuvad eestlaste Kalev ja soomlaste Kalevi. Kangete meeste kohtumisest tekib ühendav sild kahe naaberrahva vahel. Koos leitakse, et kahel rahval on palju ühist – armastus oma maa ja mere vastu, ilusad naised, mehised mehed, kuum saun ja palju sarnaseid sõnu. Sünnib arusaam, et kahe kauni maa inimesed peavad kuuluma ühte, moodustades koos karge Põhjamaa rahva.
”Vennassümfoonia” lavastajad ja peo kunstilised juhid on Petri Kauppinen Soomest ja Kalev Järvela Eestist, kunstnik Minna Kauhanen Soomest.
Peo Eesti osa liigijuhtideks on Helen Reimand (3.-4. klasside rühmad), Mall Järvela (noorte segarühmad), Agne Kurrikoff-Herman (naisrühmad) ja Maido Saar (segarühmad), pealavastaja assistendid Kadri Tiis, Kristiina Kapper ning Rauno Zubko.
Soome-Eesti III tantsupeo korraldavad Folklore Suomi Finland ry ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Koostööd teevad ka Eesti Rahvatantsukeskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja Suomen Nuorisoseurojen Liitto.
I Soome-Eesti ühine tantsupidu toimus 2000. aastal Helsinkis ja II Eesti-Soome ühine tantsupidu 2005.aastal Tartus.

Rahvatantsijad teevad eeltööd uue tantsuareeni rajamiseks

Enam kui 50 aastat on tantsupidusid peetud Kalevi staadionil. Kus edaspidi?
Rahvatantsijad vaatavad lootusrikkalt 2019. aastale, mil võiks valmida uus tantsupidude väljak Tallinnas. Hetkel käib eeltöö võimaliku uue tantsuareeni rajamiseks.

2011. aasta suvine laulu- ja tantsupidu Maa ja Ilm ärgitas taas vahetama mõtteid selle üle, mis saab tantsupidudest tulevikus. Toimus ju viimane pidu erandina Lauluväljakul senise harjumuspärase Kalevi staadioni asemel, kus tantsupidusid peetud juba alates 1955. aastast.

Kus toimuvad uued peod? Sarnast küsimust esitasid üksteisele tantsuõpetajad, publik, pidude korraldajad.

Meie rahvatantsijate huvide eest seisev Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) analüüsis mullu kultuuriministeeriumi ettepanekul Tallinnas asuvate erinevate staadionite ja väljakute vastavust tantsupidude  vajadustele.  Võrreldi senist pidude toimumiskohta Kalevi staadionit, Kadrioru ja A Le Coq Arenat ning ka Lauluväljakut kui võimalikke toimumiskohti.  Võrdluses arvestasime nii tantsija, kunstilise toimkonna, korraldajate kui publiku huve. Vaagisime nii peo keskkonda laiemalt kui konkreetse etendusala võimalusi. Loe edasi: Rahvatantsijad teevad eeltööd uue tantsuareeni rajamiseks

Talitantsijad trotsivad Viljandis pakast

Neljapäeva õhtul Pärimusmuusika Aidas avatava 3-päevase Viljandi talvise tantsupeo kulminatsioonina astub laupäeval pakaselisel Vabaduse platsil tantsusõõridesse üle tuhande inimese. 14. korda peetava talipeo eestvedajad on algusest peale tahtnud iselaadse ettevõtmisega näidata, et tantsust saab rõõmu ja tervist ammutada igasugustes oludes.

Peakorraldaja Vaike Rajaste sõnul pole tegelikult suurt vahet, kas tantsitakse soojas toas või pakaselisel linnaväljakul. „Peaasi, et hing on lusti täis,“ sõnas ta. Kuigi Eesti vanima ja suurima talvise tantsupeo ajaloos on folkloorseid tantse ette võetud nii lumes kui poris, möönis Rajaste, et selleks korraks ennustatav 30-kraadine külm on erakordne. „Tuleb tunnistada, et nii madala temperatuuriga pole me varem rinda pistnud, aga vaevalt me jänni jääme. Vähemalt pole siiani ükski registreerunu teatanud, et ta külma pärast tulemata jätab.“

Eile lõunaks oli internetis end laupäevasele suurele ühistantsimisele kirja pannud 1006 tantsijat 78 rühmast, mida on mõnevõrra rohkem, kui eelmistel aastatel. Et tänavu möödub 110 aastat tantsutaat Ullo Toomi sünnist, on esitamisele tulev repertuaar valitud tema 1953. aastal ilmunud raamatust «Eesti rahvatantsud».

Laupäeval oodatakse huvilisi lisaks ühistantsimisele Pärimusmuusika Aita õpitubadesse, aga ka rahvatantsuansambli Tarbatu kontserdile ja simmanile. Päeva juhib tuntud tantsuõpetaja Märt Agu.
Loe edasi: Talitantsijad trotsivad Viljandis pakast

Rahvatantsijad kutsuvad vastlapäeva pidama tantsides

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ja rahvatantsuselts Pääsuke kutsuvad tantsupidude algataja Tantsutaat Ullo Toomi  110. sünniaastapäevale pühendatud
vastlapidustustele, mis toimuvad 21.veebruaril kell 19 -22 Tallinna Lauluväljakul
Kavas on:
· Ühised tantsud (Kalamies, Neljapuari, Labajalg, Kiigadi-kaagadi, Piru polka)
· Pikim liug
· Parima omavalmistatud kelgu demonstratsioon
· Orienteerumine
· Rahvalikud mängud
· Tule ja jää võitlus
Rahvariides osalejatele pakutakse sooja jooki. Ürituse lõpus toimub rongkäik Ullo Toomi mälestuskivi juurde Oru tänaval ning Oige ja vasemba ühistantsimine.

Tuhat talitantsijat välgutab Viljandis pakasele taldu

Neljapäeva õhtul Pärimusmuusika Aidas avatava 3-päevase Viljandi talvise tantsupeo kulminatsioonina astub laupäeval pakaselisel Vabaduse platsil tantsusõõridesse üle tuhande inimese.

14. korda peetava talipeo eestvedajad on algusest peale tahtnud iselaadse ettevõtmisega näidata, et tantsust saab rõõmu ja tervist ammutada igasugustes oludes. Peakorraldaja Vaike Rajaste sõnul pole tegelikult suurt vahet, kas tantsitakse soojas toas või pakaselisel linnaväljakul. „Peaasi, et hing on lusti täis,“ sõnas ta.

Kuigi Eesti vanima ja suurima talvise tantsupeo ajaloos on folkloorseid tantse ette võetud nii lumes kui poris, möönis Rajaste, et selleks korraks ennustatav 30-kraadine külm on erakordne. „Tuleb tunnistada, et nii madala temperatuuriga pole me varem rinda pistnud, aga vaevalt me jänni jääme. Vähemalt pole siiani ükski registreerunu teatanud, et ta külma pärast tulemata jätab.“

Eile lõunaks oli internetis end laupäevasele suurele ühistantsimisele kirja pannud 1006 tantsijat 78 rühmast, mida on mõnevõrra rohkem, kui eelmistel aastatel. Et tänavu möödub 110 aastat tantsutaat Ullo Toomi sünnist, on esitamisele tulev repertuaar valitud tema 1953. aastal ilmunud raamatust «Eesti rahvatantsud». Loe edasi: Tuhat talitantsijat välgutab Viljandis pakasele taldu

Tartumaal toimub talvine tantsupidu

Tartumaa rahvatantsijaid oodatakse laupäeval, 18. veebruaril 2012 aastal Kambjasse, et maha pidada Tartumaa talvine tantsupidu.

Pidu algab rongkäiguga Kambja vallamaja juurest kell 16. Rühmad tantsivad läbisegi Kägarat liikudes ühes rodus sinka-vonka peoplatsi poole, kus moodustatakse suured, 16-paarilised ringid. Jääl ja lumel tulevad tantsimisele Oige ja vasemba, Kalamies, Papiljoni polka, Kolonntants, Mustlane, Klopandi, Kaera-Jaan, Padespann ja Perekonnavalss. Saalis esitab iga rühm ühe tantsu oma repertuaarist.

Peo kunstiline juht on Tarmo Lillo.

Lisainfo!

Homme toimub Tartus selle aasta viimane tantsuklubi

Käesoleva aasta viimane Tartu tantsuklubi on lustaka lõõtspillimängijate
sõpruskonna päralt. Eesti lõõtspillidel musitseerivad Asso Int, Henrik
Hinrikus, Kadri Giannakaina Laube, Kristi Kool, Raul Roosiväli, Toomas
Ojasaar ja Toomas Oks. Seekord lauldakse lorilaule juba enne südaööd.
Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude
tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud!

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume
enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja
rahvarõivastes külastajatele.


Tantsuklubi algab kell 20.00-24.00 (02.00)
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11,Tartu) Loe edasi: Homme toimub Tartus selle aasta viimane tantsuklubi

Rahvatantsijad otsivad Kalevit

O. Kallise Kalevipoeg

Järgmise aasta 17. juunil toimub Tamperes III Soome-Eesti tantsupidu, kus osaleb Eestist 2400 rahvatantsijat, Soomest pisut vähem. Peo pealavastajad on Petri Kauppinen ja Kalev Järvela.

Peo kandvaks ideeks on kahe kange mehe kohtumine: “Keset Soome lahte kohtuvad eestlaste Kalev ja soomlaste Kalevi. Kahe kange mehe kohtumisest tekib ühendav sild kahe naaberrahva vahele ning siis saab alata juba lähedasem suhtlus, võttes ühiselt saunas leili ning avastades, kõike, mis meie kahel rahval nii sarnast ning ühendavat on. Alustades ilusaimatest naistest lõpetades armastusega mere, oma maa ning kaasmaalaste vastu.“

 Et idee ka tegelikkuseks saaks, otsib peo korraldaja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kalevit! Üks õige Kalev peaks olema 25-35aastane, 190 cm pikk, mehelik eesti mees. Ta peaks olema tantsinud vähemalt viis aastat ja oskama hellalt ringi käia ning kätel kanda ka oma tantsupartnerit. Eesti Kalev valitakse välja võistutantsimise käigus. Ja eriti tore oleks, kui ka tema ees-. per- või hüüdnimi oleks Kalev.

 Kalevi kandidaatidest oodatakse märku andma kuni 8. detsembrini Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi kodulehel www.eers.ee.

Tantsupeol antakse täna üle Niina ja Alfred Raadiku tantsuõpetaja stipendium

XI noortepeo Maa ja Ilm  tantsupeo esimese etenduse lõpus antakse Jüri Gümnaasiumi õpetajale Linda Pihule üle Niina ja Alfred Raadiku nimeline rahvatantsuõpetaja stipendium.

Linda Pihu esitas stipendiumi kandidaadiks Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. „Linda on väga lapsesõbralik ja töös täpne,“ iseloomustas teda seltsi direktor Erika Põlendik. „Ta on imeliselt hästi osanud lapsi rahvatantsu juurde tuua, ja mis veelgi olulisem – süstida neisse armastust tantsu vastu nii hästi, et noored on ka tantsu juurde jäänud,“ lisas ta.

Linda Pihu juhendab Jüri Gümnaasiumis ja Rae Kultuurikeskuses kuut rahvatantsurühma nii lastele kui täiskasvanutele. Täna algaval peol on väljas kolm koolirühma. Ta on oma rühmade õpetamise kõrval  olnud esimeste klasside liigijuhiks nii 2004. ja 2009. aasta üldtantsupeol kui noorte tantsupidudel alates 1993. aastast. Tänavusel tantsupeol on ta 1. klassi rühmade liigijuhi Ulla Helina assistendiks.

Niina ja Alfred Raadiku Fondi eesmärgiks on tunnustada kooli rahvatantsuõpetaja tegevust.  Stipendium antakse üle noorte tantsupeol eesti tantsu populariseerimise, õpetamise ja väärtustamise eest koolis. Stipendiumi andmise aluseks on aktiivselt tegutsevad tantsurühmad nii põhikoolis kui gümnaasiumis, edukad esinemised, eesti tantsu populariseerivad sariüritused või muud teostatud projektid.  Fondi stipendiumi annab välja Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures asuv halduskogu, kus on esindajad  Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusest, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsist, Eesti Tantsupedagoogide Liidust, Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi koreograafia osakonnast, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonnast ja stipendiumi asutaja Euroopa Metalli Osaühingust EuroMet.

 Niina ja Alfred Raadiku stipendiumit on varem välja antud kahel korral: 2002. ja 2007. aastal. Selle on pälvinud Tartu Raatuse Gümnaasiumi õpetaja Lea Hanni ja Ridala Põhikooli ringijuht Hilja Tamm.

Laupäeval tähistatakse Otepääl taas Eesti lipu päeva

Eesti lipu 125. aastapäeva tähistamine Otepääl

Sel laupäeval tähistatakse Otepääl  Eesti lipu õnnistamise 127. aastapäeva ja peetakse lõuna-Eesti memme-taadi suvepidu.

Otepää Maarja koguduse vaimuliku Marko Tiirmaa sõnul heisatakse tradistiooniliselt 4. juunil kell 10 koos Eesti Üliõpilaste Seltsiga rahvuslipp Otepää kirikumõisas.  Kell 11 siirdutakse Otepää vanale kalmistule, kus avaldatakse austust seal puhkavatele EÜSi vilistlastest kirikuõpetajatele. Kell 16 viiakse Otepää kirikus läbi Eesti lipu õnnistamise 127. aastapäevale ja Villem Reimani 150. sünniaastale pühendatud pidulik jumalateenistus. Jutlustab EÜS-i vil! emeriitõpetaja ja -kaplan erukolonel Tõnis Nõmmik. Jumalateenistuse järel esinevad Lõuna-Eesti memme-taadi suvepeo koorid kontserdiga.

Samal päeval peetakse Otepääl ka lõuna-eesti memme-taadi suvepidu. Kell 17.30 liigub suvepeo rongkäik kiriku juurest Tehvandi suusastaadionile, kus kell 18 pidu ka algab. Valga maakonna rahvakultuurispetsialisti Eha Mandeli andmeil kohtuvad suvepeol Võru,  Põlva ja Viljandi maakonna lauljad, rahvatantsijad ja – muusikud. Kokku osaleb peol 72 rahvakultuurikollektiivi 800 taidlejaga. Suvepidu juhib Veikko Täär.

Jõgevamaa peab täna laulu- ja tantsupidu

Tänasel  Jõgevamaa laulu-ja tantsupeol esineb  101 kultuurikollektiivi.  Oma loomingut  tutvustavad   750 koorilauljat, 700 tantsijat ja võimlejat, 70 puhkpillimängijat ja mitmed kapellid. Kaugeimaks külaliskollektiivis on puhkpilliorkester Jõgeva sõpruslinnast Keuruust.  Metsatukast peoplatsile suunduvas rongkäigus marsitakse kunagiste kihelkondade kaupa, „ütles Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt..  Lavastaja tantsuõpetaja Merleen Läänemägi sõnul püütakse   peo pealkirjast „Las laps arvab” lähtudes  iseäranis põhjalikult välja tuua ja väärtustada laste maailma nende  töökust , tarkust ja andekust jne.  

  Laulutoimkonna juht Maret Oja tunneb head meelt peoks valminud ja koorilauljatele mõeldud astmestikust, mille muretsemiseks vajaliku raha taotlemiseks koostas  projekti Pala kooli direktor ja mitmete tantsurühmade juhendaja  Malle Weinrauch.

Jaan Lukas

Üle 1000 osalejaga Läänemaa tantsupeol näeb kõhutantsu

Tänavune Läänemaa tantsupidu tuleb tavalisest rahvarohkem ja erilisem – Haapsalu piiskopilinnuses tantsib üle tuhande inimese ning peale eesti tantsude näeb ka teiste rahvaste labajala- ja nabaliikumise stiilinäiteid. Sõna “naba” on täiesti õigel kohal, sest 28. mail onlinnusehoovis kohal ka kõhutantsijad, kirjutab uudisteportaal Läänlane. Kauboikaabude ja ruuduliste särkide austajad näevad ameerikalikku line-tantsu ning Haapsalu tantsutrupi Black Coffee naised keerutavad oma seelikuid neile omasel moel üle pea. Peale selle näeb veel seadeid läti, rootsi, soome, nuubia ja teiste rahvaste tantsudele.
“Peol on seekord juures uus külg,” selgitas niisuguse tantsupeo tegemist Läänemaa rahvakultuuri spetsialist Marju Viitmaa. “Pealkiri ütleb ka “Maailm on ümmargune”, mis tähendas meile seda, et tuli ka teiste rahvaste tantse kavva võtta.”
Peale Läänemaa enda tantsijate on külalisi tulemas ka mujalt.Hiiumaalt tulevad kõhutantsijad, Märjamaalt line-tantsijad, Vigalast folklooriseltsist Kiitsharakad tantsurühmad, Tallinnast vene kooli lapsed.
Viitmaa sõnul koguneb osalejaid üle tuhande, mis ontavapärasest Läänemaa tantsupeol osalejate hulgast umbes 200 võrra suurem. Tantsijaid on rohkem, sest osalevadlasteaiarühmad ja külalised ning loomulikult kõik maakonna rahvatantsutrupid.

Loe lähemalt

Noored tantsijad kutsuvad Öötantsupeole

Tartu Kevadpäevade raames peetakse Tartus Vabaduse puiesteel 29. aprillil kell 22.00–24.00 Öötantsupidu. Tantse õpetavad Tartu Tantsuklubi aktiivsed noored, kelle juhendamisel ei jää ükski tants selgeks õppimata, kuna tantsud on lihtsad ja häid õpetajaid palju.

Rahvusvahelise tantsupäeva lõpetab Öötantsupidu, mis on seekord eesti lõõtspillide ja eesti rahvatantsude päralt. Öötantsupidu annab sellise energialaksu, et terve ülejäänud aasta kaerajaanitad loengust loengusse ja sessid mööduvad pingevabalt, nii et naer näolt lihtsalt ei kao. Loe edasi: Noored tantsijad kutsuvad Öötantsupeole

Maa ja ilma lood saavad alguse kevade saabumise päeval Tallinna lauluväljakul

pidu21. märtsil, kui suvise noorte laulu- ja tantsupeoni jääb napilt 100 päeva, kogunevad Eestimaa lapsed Tallinna Lauluväljakule, et koos veeta päev täis maa ja ilma lugusid, laule, tantse, mänge ning meisterdamist! Sajad laulu- ja tantsulapsed alustavad noorte laulu- ja tantsupidu «Maa ja ilm». Esmaspäeval jääb suvise peoni 100 päeva. Edelaraudtee toel saavad tasuta Tallinnasse sõita Viljandi- Tartu-, Järva-, Valga- ning Lääne-Virumaa lapsed. Lauluväljakule oodatakse üle 600 lapse. Rohkem lihtsalt ei ole ruumi, ehkki soovijaid oleks veelgi. Päev algab kell 10 laululava klaassaalis maa ja ilma lugudega ning lõpeb pärastlõunal laulukaare ees, kus selgub laulupeosupi tiitlivõistluse võitja. Lastele pakutakse tihedat programmi, nad saavad tutvuda platsiga, kus suvel lauldakse ja tantsitakse. Laulu- ja tantsupeo lugu aitavad teiste hulgas avada ja avastada peo programmijuht Raul Talmar, liigijuht Ando Kiviberg ning tantsupeo kunstiline juht Märt Agu.

Kambjas tuleb Tartumaa talvine tantsupidu

Kõiki Tartumaa valdade ja linnade rahvatantsijaid oodatakse 5. märtsil Kambjasse, et maha pidada Tartumaa talvine tantsupidu, annab teada Kambja valla veebileht.

Pidu algab kell 16 teatetantsuga Kambja vallamaja (Kesk 2) juurest. Tantsitakse Kambja kooliväljakul (Kesk 12). Peo kunstiline juht on Lea Kurvits.

Õhtu täidab simman Kambja kultuurikeskuses. Igalt kollektiivilt oodatakse õhtusele koosviibimisele väikest näidet oma praegu tantsitavast repertuaarist.

Tantsurühmadel, kes soovivad tantsupäeval osaleda, palutakse registreeruda hiljemalt 28.veebruariks e-posti aadressil pille@kambja.ee.


Rongkäik, tantsupidu ning simman on pealtvaatajatele tasuta. Kõik on oodatud kaasa elama!

Rohkem infot: www.kambja.ee.

Viljandi talvepidu meelitab täna tuhat inimest lumme tantsima

Sel nädalal alanud XIII Viljandi tantsupeo põhisündmus toimub täna, kui linna tänavatele tuleb lumme jalga keerutama tuhat tantsijat üle Eesti.

Viljandi talvine tantsupidu on omasuguste seas Eesti vanim ja suurim. Traditsioon sai alguse 1998. aastal võistutantsimisest ümber Viljandi kultuurimaja kvartali. Aja jooksul on sellest kujunenud mitmepäevane
rahvusvaheline sündmus, mille kulminatsiooniks on suur pärimuslike tantsude ühsitantsimine Vabaduse platsil. Sellele eelnevad nii kohalike kui välismaiste tantsurühmade etendused maakonna koolides, samuti avalikud
õpitoad ja kontserdid Pärimusmuusika Aidas.

Peo peakorraldaja Vaike Rajaste avaldas peo avasõnades heameelt selle üle, et 1990. aastate lõpul naljaga pooleks õhku visatud ideest on saanud kindle traditsioon, mis kogub jätkuvalt populaarsust. “Eelmisel aastal võisime rahuloluga tõdeda, et huvi meie vastu on tõusuteel ning tänavu sama tendents jätkub,” selgitas Rajaste. Neljapäeva õhtuks oli end suurele ühistantsimisele kirja pannud 800 inimest, mida on mõnevõrra rohkem
kui mullu samal ajal. “Kuna kõik end kirja ei pane, on põhjust Vabaduse platsile oodata vähemalt tuhandet inimest.”

Tänavune pidu on pühendatud 85 aasta möödumisele esimese eesti rahvatantsude raamatu ilmumisest. 1926. aastal trükivalgust näinud raamat “Eesti rahvatantsud” kätkes endas suurt osa Anna Raudkatsi kogutud ja soveldatud
tantsudest, mida on järgnevatel aastakümnetel tantsinud sajad rühmad ning millest on uut inspiratsiooni saanud paljud tantsuloojad. Selle trükise ilmumist võib peakorraldaja sõnul kõhkluseta pidada murranguliseks hetkeks,
mistõttu otsustasid talvepeo korraldajad sellele Eesti tantsusõprade tähelepanu juhtida.

Samal ajal Viljandi tantsupeole toimub Virumaal Kohtla-Nõmmel ka järjekordne Tuhamägede tantsupidu. Seega jätkavad ka need sündmused juba tuntud joont, et eestlastele on kombeks ikka mitu pidu korraga.

Viljandis läheb tuhast tulisemaks

Alates tänasest hakatakse Viljandis tuliseid tantse tantsima, kuna 10-12. veebruaril leiab seal aset XIII Viljandi tantsupidu, mis sel aastal kannab pealkirja “Tuhast tulisem”.

Tantsupidu leiab aset sel puhul, et 85 aasta eest ilmus esimene eesti rahvatantsude raamat, mis kätkes endas suurt osa Anna Raudkatsi kogutud ja soveldatud eesti rahvatantsudest.

Talvine tantsupidu faktides:

  • ligi 1000  osavõtjat
  • külalised Lätist ja Soomest
  • õpitoad
  • tantsuansambli Sõleke kontsert
  • rongkäik läbi linna
  • SUUR ÜHISTANTSIMINE VABAS ÕHUS
  • simman

Viljandi talvine tantsupidu on omasuguste seas Eesti vanim ja suurim. Traditsioon sai alguse 1998. aastal võistutantsimisest ümber Viljandi kultuurimaja kvartali. Aja jooksul on sellest kujunenud rahvusvaheline sündmus, millest võtab igal aastal osa mitusada tantsijat.

Rohkem infot: http://talvinetantsupidu.viljandimaa.ee/

I Eesti Naiste Tantsupidu

Miks naised käivad tantsimas? Praegu sellepärast, et suvel toimub Jõgeval esimene naiste tantsupidu? Aga muidu vist sellepärast, et … noh, et on naised, et edevad, et tahavad …

Seekord on kõik teisiti. Naised ei oota algatust meestelt, vaid teevad ise. See saab olema hingeliigutav NaiseLugu, kui 2882 ema, tütart, vanaema seda tantsukeeles jutustavad. … aga naine ilma meheta on kui lill ilma leheta …, sestap on 240 isa ning poega oma- ja koostantsimisega toetamas lugu, kuidas on õnnestunud siin tuulte tallermaal lapsed ikka eestlasteks kasvatada, rääkis pealavastaja Ülo Luht.

Pidu tuleb. Kokku on registreerinud üle Eestimaa 253 tantsurühma 3122 tantsijaga. Esindatud on kõik maakonnad,soovijaid on ka Rootsist, Leedust ja Ameerikast. Korraldajate üllatuseks on I Eesti Naiste Tantsupeole registreerinud kõige rohkem tantsijaid Harjumaalt – 34 tantsurühma 420 tantsijaga. Neile järgneb Tartu linn ja Tartumaa 27 tantsurühma 336 tantsijaga.

Praegu on kõik peale päevatööd pingeliselt treenimas, sest 12. märtsist algavad tantsupeo eelproovid ja ülevaatused maakondades. Ainult hästi selgeks õpitud-harjutatud tantsudest küpseb tantsupeo etendus NaiseLugu, ütles ettevõtmise peakorraldaja Airi Rütter.
Pidu läheb käima 12. juunil Jõgeva linna staadionil ja lugu jutustatakse kaks korda: kell 15 ja kell 19. Pääsme peole saab Piletilevist lunastada juba praegu. Kohtade arv on piiratud, vaid 2000 piletit etenduse kohta.

Lisainfo: www.naistetantsupidu.ee

Viljandi talvine tantsupidu kutsub registreeruma

Aasta algusest on avatud registreerumine XIII Viljandi talvisele tantsupeole, mis seekord kannab pealkirja “Tuhast tulisem!”.

Viljandi talvine tantsupidu on omasuguste seas Eesti vanim ja suurim. Traditsioon sai alguse 1998. aastal võistutantsimisest ümber Viljandi kultuurimaja kvartali. Aja jooksul on sellest kujunenud mitmepäevane rahvusvaheline kultuurisündmus, mille kulminatsiooniks on suur ühsitantsimine Vabaduse platsil. Mullu kogunes lumisele linnaväljakule tantsusõõridesse 1000 tantsijat nii Eestist kui mitmest välisriigist.

Peakorraldaja Vaike Rajaste rääkis, et tänavune pidu on pühendatud 85 aasta möödumisele esimese eesti rahvatantsude raamatu ilmumisest. “1926. aastal trükivalgust näinud raamat “Eesti rahvatantsud” kätkes endas suurt osa Anna Raudkatsi kogutud ja soveldatud tantsudest, mida on järgnevatel aastakümnetel tantsinud sajad rühmad ning millest on uut inspiratsiooni saanud paljud tantsuloojad. Selle trükise ilmumist võib kõhkluseta pidada murranguliseks hetkeks, mistõttu otsustasime talvepeoga sellele tähelepanu juhtida,” selgitas Rajaste. Loe edasi: Viljandi talvine tantsupidu kutsub registreeruma

Ida-virulased kutsuvad Tuhamägede Tantsupeole

Ida-Virumaa Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus kutsub kõiki kergejalgseid rahvatantsijaid taas 12. veebruaril 2011 Kohtla-Nõmme Kaevanduspark-muuseumi VII Talvisele Tuhamägede tantsupeole.

Kell 14.00 algab Kaevurite kaerajaani tantsimine maa-aluses Kaevandusmuuseumis, järgneb peotule süütamine kaevanduspargi kivihiies. Head loitsud lausub Mikk Sarv. Palutakse ikka kaasa tuua oma kodukoha kivi lepitusohvriks maavaimudele maapõuest kaevandatud põlevkivi asemele.

Seejärel süüdatakse „Õige suur õletulestik“, tantsupidu toimub väljas tuhamägede tantsupeo lumisel tantsuplatsil. Peo jätkuks minnakse rongkäigus tõrvikute valgel Kohtla-Nõmme Rahvamajja, kus toimub algusega kell 18.30 tantsijate simman ansambliga Folksell.

Peo korraldaja Erika Kõllo ütleb, et peole registreerumisega tasub tantsurühmadel kiirustada, sest üle 1000 tantsija peole ei mahu. „Sel aastal toimub uudisena tants lumeräätsadel, ehitatakse Ida-Viru tantsijate poolt enne valmis vahva lumelinn ja iga tantsurühm saab ka õhtusel simmanil esitada oma kava,“ räägin Kõllo.

Peo külalistel on viimast korda enne suuri ümberkorraldusi võimalus külastada maa-alust kaevandusparkmuuseumi, võtta osa maasturitega korraldatavatest retkedest, saada osa erinevatest talvemõnudest, osaleda käsitöötelkide toimetustes (kutsutakse osalema ka kõiki käsitöölisi), soovi korral saab kinnitada keha kaevurisupiga.

Registreeruda saab: Erika Kõllo, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse rahvakultuurispetsialist Ida-Virumaal, erika.kollo@ivmv.ee, erika.kollo@rahvakultuur.ee, tel 3321248, 5200943.