Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Peotule Sadalasse toomisega austati
motokultuuri korüfeed Igor Ellissoni

XXVII laulupeo ja XX tantsupeo tule tõid Jõgevamaale Sadalasse klubi Jõgeva MC ja teiste klubide mootorratturid. Tseremooniaga avaldati austust Jõgeva MC rajajale, rahvusvahelise motomatkajate kokkutuleku Jõgevatreff idee algatajale ja pikaajalisele korraldajale Igor Ellissonile, kes alustas motokultuuri edendamist Sadalas.

Eigo Ellisson, Valdi Reinas, Mare Talve, Virve Muser, Pille Tutt ja Sadala Hoolekandeühingu esindaja Imre Väin tuletulemise tseremoonial Sadalas. Foto Marge Tasur

Eigo Ellisson, Valdi Reinas, Mare Talve, Virve Muser, Pille Tutt ja Sadala Hoolekandeühingu esindaja Imre Väin tuletulemise tseremoonial Sadalas. Foto: Marge Tasur

Peotule jõudmise Sadalasse juhatas sisse rahvapidu, mille avas  Eesti Vabariigi hümniga kaitseliidu Jõgeva maleva ja Torma puhkpilliorkester. Esinesid pärimusmuusika ansambel Tuustar, segakoor Sõrahing, Laiuse-Sadala noorte segarühm, Sadala naisrühm ja Sadala Külade Teatri näitlejad.

Jõgeva MC juhatuse liige, Igor Ellisoni poeg Eigo Ellisson märkis, et laulu- ja tantsupeo tule toomine Laiuselt Sadalasse oli mootorratturitele auväärseks ettevõtmiseks ja positiivseks emotsiooniks.

„Jõgeva MC kasvas välja just Sadalast,” sõnas Ellisson. “Siin alustasime motohuvialaga tegelemist ka mina ja mu vend Argo Ellisson.”

Veel ütles Eigo Ellisson, et Igor Ellisson on praegu tervist taastamas ja saab tema auks korraldatud sündmusest hiljem ülevaate meedia vahendusel.

„Paarikümne mootorratturi jõudmine rahvamaja õuele peotulega oli tõeline kõrghetk, õhus oli nooruslikkust, headust, ühtehoidmist, soovi hoida olulist, mis loodud,” ütles laulu- ja tantsupeo ja tule tulemise Jõgevamaa kuraator Pille Tutt, kes on ka Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine.

Jätka lugemist »

Tänasest on rahvatantsijad oodatud osalema tantsupidude tulevikku suunavas küsitluses

rahvatantsAlates tänasest oodatakse kõiki rahvatantsuga tegelejaid vastama leheküljel www.errs.ee laiapõhjalisele küsitlusele. Ulatusliku kaasamisega soovitakse koguda tantsijate arvamusi tantsupeo korralduslikele aspektidele ning ühiselt mõtestada 80aastase peotraditsiooni rolli tänases kiirelt muutuvas ühiskonnas.

Küsitluse eesmärk on hinnata seniste otsuste mõju rahvatantsuliikumisele ja tantsupeole ning analüüsida ja täpsustada tantsupeol osalejate erinevaid rolle ja korraldusmudelit. Vastama on oodatud kõik rahvatantsijad ja juhendajad, sh väliseesti tantsurühmad.

Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi esimehe Kalev Järvela sõnul näitas 2013. aastal tehtud laulu- ja tantsupeo traditsiooni käsitlev sotsioloogline uuring selgelt, et eestlaste jaoks on see traditsioon väga oluline.

“Põlvkondade vahetusega ei pruugi aga traditsioon olla ühetähenduslik ega enesestmõistetav,” selgitas Järvela. “Sestap küsimegi 2019. aastal toimuva 20. tantsupeo eel, milline on tantsurahva nägemus ja ootused rahvatantsuliikumise ja tantsupidude traditsiooni tulevaste arengusuundade kohta. Küsitluse tulemusel sõnastatakse tantsupeo protsessi olulisemad komponendid ja tunnusjooned, millest tantsupeo organiseerimisel lähtuda.”

Küsitlus on avatud 14. aprillist kuni 1. maini 2016 ning tulemused selguvad selle aasta lõpuks.

Küsitlust korraldab Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts koostöös mõttekojaga Praxis ning toetab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA.

Tartumaa rahvatantsijad kasvatavad 29. mail Raadi mõisapargis suureks “Hingepuu”

Hingepuu plakatTartumaa tantsupidu “Hingepuu” toimub 29. mail kell 15 ja 18 Raadi mõisapargis.

Tartumaal on väga palju rahvatantsuhuvilist rahvast. 2012. aasta alguses kogunes grupp rahvatantsijaid, et luua Tartumaa rahvatantsujuhtide liit (TRL). TRLi liikmed olid kurvad, et teistes maakondades toimuvad tantsupeod peaaegu igal aastal, aga Tartumaal oli ühine suur kokkusaamine 2000. aastal. Mõeldud-tehtud, sündis Tartumaa rahvatantsujuhte ühendav liit, kus kõik liikmed on vabatahtlikult nõus panustama kogu maakonna rühmade esinemisvõimaluste loomisse.

Praeguseks on TRL korraldanud Tartumaal juba kaks pidu (2013 ja 2015) ja mitte ühelgi neist pole olnud vähem osalejaid kui 1500. Need peod ei erine mingil moel loomisprotsessis üleriiklikest pidudest, vaid on nagu Tallinnas toimuvate pidude pisikesed koopiad, kuid erilised on nad toimumise paiga valiku poolest. Nii on tantsitud suvel Raadi järve ääres ja talvel A.Le Coqi spordihoones. On omad ideede autorid, kunstilised juhid ja liigijuhid. Kogu loomingulise töö eest vastutab kokku 24 inimest ja nad kõik teevad oma tööd vabatahtlikuna põhitöö kõrvalt.

Tartumaa peo kunstiline juht Karel Vähi on väga noor tantsujuht ja seepärast on ta enda kõrvale meeskonda võtnud juba kahe peo eest vastutanud Uve Saare, keda kutsutakse selle peo südametunnistuseks. Kogenum kolleeg toetab ja aitab ning kui vaja ka õpetab. Sama põhimõtet on rakendatud ka liigijuhtidega. Praeguseks on kõik 100 rahvatantsurühma oma etteasted kunstilisele toimkonnale ette tantsinud ja võib kindlat väita, et selleaastane pidu tuleb osavõtjaterohkem kui eales varem. Tantsuplatsile tuleb 1700 tantsijat.

Juba teist korda teeb TRL koostööd Eesti rahva muuseumiga, tekitades Tartusse Raadi mõisaparki täiesti teistsuguse ja väga erilise tantsuväljaku. Seekordse peo pealkirjaks on “Hingepuu” ja selle idee räägib inimeseks olemise rõõmudest ja muredest, unistustest ning täiuslikkuse poole püüdlemisest. Seepärast taotlevad tegijad oma lavastuses looduslähedust ja soovivad pealtvaatajale luua täiusliku elamuse nii muusikas, tantsus kui ka visuaalias.

Kunstilise juhi Karel Vähi sõnutsi püüab ta peoga panna inimesi ümbritsevale rohkem tähelepanu pöörama.

“Igapäevaelus kipume unustama, mis väärtus on loodusel – kui palju on sellega seotud elusid, uskumusi, kultuuri, paljud tantsuloojadki on oma loomingus lähtunud looduse mitmekesisusest,” ütles Vähi. “Iga astutud samm ja tehtud tegu kajastub ju looduses. Tahaksin, et  meie õige käitumise ja oma kultuuri hoidmise kaudu ükskord ka minu lapselapsed saaksid osa meie esivanemate pärandist.”

www.tartumaatantsupidu.ee

Tartus tuleb talvine tantsupidu

Laupäeval, 12. detsembril kell 13 peetakse Tartu raekoja platsil Tartu talvist tantsupidu.

Tantsupeol osaleb 21 rahvatantsurühma 380 tantsijaga. Esinevad nii lasterühmad kui ka täiskasvanuterühmad.

Kavas on tantsud, mis pärit Kihnu, Saaremaa, Ruhnu ja Pakri saartelt.
Tantsupidu lõpetatakse tantsijate ja pealtvaatajate ühises tantsuringis.
Liidia Konsa

Tartus peetakse jõululaata ja tantsupidu

Laupäeval toimub Tartu raekoja platsil ja Küüni tänaval suur jõululaat, kell 13 algab laadaplatsil talvine tantsupidu. Jaani kirikus kõlavad nädalavahetuse õhtutel jõululaulud ja pühapäeval kell 16 süüdatakse kolmas advendiküünal.

Tartu kesklinna tuleb laupäeval kohale ligi 200 kauplejat, kes pakuvad ka jõulukingitusteks sobivat käsitöö- ja talukaupa. Tavakohaselt peetakse Tartus jõululaada ajal ka talvist tantsupidu, kus tänavu teeb kaasa 23 tantsurühma ühtekokku 340 tantsijaga. Raeplatsil tantsitakse eesti tuntud rahvatantse ja mängitakse vanu laulumänge. Tantsupidu lõpeb tantsijate ja pealtvaatajate ühises tantsuringis. Laupäeval kell 17.00 toimub Jaani kirikus Eesti Segakooride Liidu advendikontsert .

Pühapäeval kell 16.00 süüdatakse raekoja platsil kolmas advendiküünal. Jõulumeeleolu hoiavad üleval üliõpilaskoorid ja kell 17.00 saavad kõik huvilised minna Jaani kirikusse, et üheskoos laulda kaunimaid jõululaule.

Lapsi oodatakse nädalavahetusel osalema „Tubase advendikalendri“ tegemistesse – reede õhtul on võimalus kiigata mänguasjamuuseumisse, laupäeval osa saada pillimängu rõõmust Genialistide klubis ja pühapäeval tegutseda koos kollaste kassidega Vanemuise teatris.

Paides toimub 500 rahvatantsijaga tantsupidu ning tutvustatakse uut Valgemäede tantsude raamatut

Kuigi järjekordne tantsupidu “Puudutus” on kohe ukse ees ning rühmad alustavad repertuaari õppimist, korraldab TTÜ tantsuansambel Kuljus ligi 500 tantsija osavõtul 19. oktoobril Paides E-Piima spordihallis tantsupeo, kus esitatakse mitmeid Salme ja Ott Valgemäe loodud tantse. Selle suure tantsude peoga meenutatakse tantsuõpetaja Salme Valgemäe 100. sünniaastapäeva. Tantsupidu algab kell 17.

Salme Valgemäe sünniaastapäeva tähistamine algas juba 11. augustil, kui Hiiumaal Tahkuna tuletorni juures toimus kontsert. 11. august oli Salme Valgemäe sünnipäev ning just Hiiumaalt Salme elu ka alguse sai, kust tee ta hiljem Tallinnasse ja rahvatantsu juurde tõi.

Salme lõi koos abikaasa Otiga oma eluajal mitmed Eesti rahvakultuuri ajalukku läinud tantsud, mida siiani tantsurühmad üle Eesti uhkusega esitavad. Järjepidevuse säilimiseks esitletakse samal peol ka raamatut, mis sisaldab Salme ja Ott Valgemäe loodud tantsude kirjeldusi ning lisaväärtust annavad raamatule CD kirjeldatud tantsude muusikaga ning DVD tantsudega, mille on videosse tantsinud TTÜ tantsuansambli Kuljus tantsijad.

Lätted ja loitsud ühendavad raplamaalaste väe

LTP

9. juunil kell 16 algab traditsioonilise rongkäiguga Rapla kesklinnast maakonna laulu- ja tantsupidu, mis sel aastal kannab nime “Raplamaa lätted ja loitsud”.

Raplamaa maakondlikud rahvapeod toimuvad üle kahe aasta, seekord on tulemas ligi 1900 esinejat. Traditsiooniliselt astuvad üles koorilauljad, rahvatantsijad, puhkpilliorkester ning üllatusetteasteid pakuvad kooliteatrite näitlejad.
Pidu on rahvale tasuta ning peo lõpus tuleb ühendakooride ja Siiri Sisaski esituses esmaettekandele tema enda loodud uus ja võimsa väega laul “Eesti rahvas”, mille sõnad on kirjutanud Ado Reinvald.

Laulu-ja tantsupeo läbiv teema on seotud allikatega nii otseses kui ülekantud tähenduses. Valdade esindajad toovad peole vee Raplamaa pühadest allikatest, et kasta tammepuud, mis omakorda sümboliseerib nii Raplamaa ühtsust kui meie igaühe olemise ürglätet. Pärast pidu istutavad peo üldjuhid tamme väljavalitud kohta Tammemäel.
Kooride üldjuht on Vahur Soonberg, tantsude üldjuht Ulvi Mägi. Vahetekstide lugemist juhib ja lavastab Raikkülas elav teatrimees Margus Mikomägi. Kõnekoori teevad Krista Oleski teatrilaagri noored Keava lähedalt Tarsi talust.

Tänavuse Rapla peo teeb eriliseks ka see, et tantsu saadab salvestatud lindimuusika asemel saateansambel ja koorilaul. Ei ole teada, et Eestis oleks koorid varem tantsudele nii palju otse kaasa laulnud. Tõsi, üksikuid etteasteid on ette tulnud varasematelgi aastatel, viimati sai sellist kooskõla nautida tänavusel Harjumaa laulu- ja tantsupeol. Midagi sarnast on plaanis ka 2014. aasta suurel peol “Aja puudutus. Puudutuste aeg”.

Vaata ka: FB: facebook.com/RaplamaaLauluJaTantsupidu?fref=ts

Ürituse info ja kontaktid: peakorraldaja Anne Ummalas tel 55 638 048, anne.ummalas@rahvakultuur.ee ja stsenaariumi koostaja Eeva Kumberg, tel 52 51 852

Tartumaa tantsupeo kõige noorem osavõtja sai just 4. aastaseks

13 aastat on möödunud suurejoonelisest Tartumaa tantsupeost. Nüüd saab ta toimuma 9. juunil 2013 Tartu Raadi mõisapargis algusega kell 17.  Tartu Riikliku Ülikooli Rahvakunstiansambli vilistlasrühmas tantsivad Tartumaa peo kõige väiksemad rahvatantsijad.

Koos Tartu Riikliku Ülikooli muutumisega Tartu Ülikooliks muutus ka Rahvatantsuansambli nimi, kuid on rida inimesi, kes oma kõrghariduse omandasid just Riiklikus ülikoolis samal ajal ka tantsides TRÜ RKA s (praegune nime lühend TÜRKA). Tantsijad on praeguseks jõudnud seeniorite segarahvatantsurühma ehk siis D-rahvatantsurühma ja neil on Tartumaa tantsupeol austav ülesanne tantsida oma endise tantsujuhi Helju Mikkeli loodud tantsu “Emakene – memmekene”. Algselt naisrühmadele loodud tants on ümber seatud segarühmale, kuhu kaasatakse ka lapsed. Enamus väikestest on vilistlasrühma liikmete lapselapsed või väikesed sugulased, kes kõik on veel lasteaialapsed. Kõige noorem, kes tantsib koos oma isa Vara vallavanem Väino Kivirüüdiga, sai 2. juunil 4-aastaseks.

Jätka lugemist »

Rõuge valla laulu- ja tantsupidu

2013-05-24-rouge-pidu24. mail algusega kell 19 toimub Viitina Järvesaare laualulaval Rõuge valla VIII tantsu- ja laulupidu “Põlvest põlve”. Esinevad Rõuge lasteaia, põhikooli ning rahvamaja lauljad ja tantsijad. Kaasa lööb ka segakoor “Tervis” Võrust.

Sissepääsul saab esinejatele toetust avaldada vabatahtliku annetuse näol.

Viitinasse sõidavad ka bussiringid. Buss viib laululavale Viitina teeristilt kell 18.30, teistest kellaaegadest saab teavet telefoni teel 506 1267.

Palun tule oma lähedaste ja sõprade esinemisele kaasa elama!

Kalevi spordihallis tuleb pühapäeval mini-rahvatantsupidu

Pühapäeval, 28. aprillil toimub Tallinnas Kalevi spordihallis 600 noore tantsija osalusega sisetantsupidu, millega tähistatakse Leigarite lasterühmade 25. sünnipäeva.

Laste ja noorte sisetantsupeost “Sõmeralt Sõrmikule” võtavad osa kaheksa rühmaliigi tantsijad – beebid, lasteaialapsed, algklassid I (2 gruppi), algklassid II, põhikool, C-rühmad ja täiskasvanud. Tantsijad on Tallinna, Tabasalu ja Rakvere rühmadest.

Lavastuse käigus rändavad tantsijad läbi kogu Eestimaa, tantsides eri paigust pärit tantse. Kontserdi lavastusgruppi juhib Leigarite kunstiline juht Kalev Järvela.

Järvela sõnul on repertuaaris enamasti pärimuslikud tantsud, kuid esitatakse ka Leigarite tantsuõpetajate autoriloomingut. “Väikese rahvatantsupeo korraldamise idee sai alguse soovist tutvustada lastele meie tantsupidude traditsiooni. Osa lapsi on nii väikesed, et pole päris tantsupeol veel käinud. Mida kujutab endast olla väike osa suurest joonisest väljakul, ja mis asi see maagiline tantsupidu on, peaks selle kontserdi jooksul nii öelda omal nahal selgeks saama,” rääkis Järvela.

Tantsijaid saadab ansambel Untsakad.

Pidu algab 28. aprillil kell 17 Tallinnas Kalevi Spordihallis (Juhkentali 12). Etendusele järgneb simman ansambliga Untsakad.

Pileti hind 8 on eurot. Piletite ostmiseks tuleb teha ülekanne Rahvakunstiselts Leigarid arvelduskontole nr 221050924698 (Swedbank) või 10220006968013 (SEB) ning saata e-kiri piletite arvu ja oma kontaktiga e-mailile info@leigarid.ee. Saadame 24 tunni jooksul vastu e-pileti. Trükkige see välja ja võtke kindlasti etendusele tulles kaasa!

Rahvakunstiseltsi Leigarid kohta saab lähemalt lugeda koduleheküljel www.leigarid.ee.

Tallinnas tuleb sisetantsupidu

Leigarite lasteaiarühm Kalamiest tantsimas

28. aprillil toimub Kalevi spordihallis 600 noore tantsija osalusega sisetantsupidu, millega tähistatakse Leigarite lasterühmade 25.sünnipäeva.

Laste ja noorte sisetantsupeost “Sõmeralt Sõrmikule” võtavad osa kaheksa rühmaliigi tantsijad – beebid, lasteaialapsed, erinevad algklasside rühmad, põhikoolide, C-rühmad ja täiskasvanud. Tantsijad on Tallinna, Tabasalu ja Rakvere rühmadest.

Lavastuse käigus rändavad tantsijad läbi kogu Eestimaa, tantsides eri paigust pärit tantse. Kontserdi lavastusgruppi juhib Leigarite kunstiline juht Kalev Järvela.

Järvela sõnul on repertuaaris enamasti pärimuslikud tantsud, kuid esitatakse ka Leigarite tantsuõpetajate autoriloomingut. “Väikese rahvatantsupeo korraldamise idee sai alguse soovist tutvustada lastele meie tantsupidude traditsiooni. Osa lapsi on nii väikesed, et pole päris tantsupeol veel käinud. Mida kujutab endast olla väike osa suurest joonisest väljakul, ja mis asi see maagiline tantsupidu on, peaks selle kontserdi jooksul nii öelda omal nahal selgeks saama,” rääkis Järvela. Tantsijaid saadab ansambel Untsakad.

Üle-eestiline naiste tantsupidu peetakse taas Jõgeval

Esimene Jõgeva naiste tantsupidu „NaiseLugu” Jõgeva linna staadionil 2011. aastal. Foto: Johannes Haav

Esimene Jõgeva naiste tantsupidu „NaiseLugu” Jõgeva linna staadionil 2011. aastal. Foto: Johannes Haav

Jõgeva kultuurikeskuses toimunud Eesti naisrühmade esindajate ümarlauas pälvis üksmeelse heakskiidu  folklooriselts Jõgevahe pere sõnum valmisolekust  korraldada Jõgeval 2016. aasta 12. juunil II Eesti Naiste Tantsupidu.

Jõgeval otsustati moodustada ka rahvatantsuga tegelevate Eesti naisrühmade alaliit. Oluliseks sündmuseks suurpeo ettevalmistamisel on 2014. aasta mais toimuv naisrühmade võistutantsimine. Sama aasta novembriks selguvad ka naistetantsude konkursil paremaks valitud tantsud. See on võimalus naiste tantupeo repertaari rikastamisel.

2011. aastal Jõgeval peetud I Eesti Naiste Tantsupidu kandis pealkirja NaiseLugu. Vahetekste luges Jõgevalt võrsunud näitleja Hele Kõrve. Peo pealavastaja ja kunstiline juht Ülo Luht avaldas arvamust, et järgmise tantsunaiste suurkogunemise läbiv teema võiks olla ”Mehe lugu”, läbi tantsu tutvustakse naisi meeste vaatevinklist ja vahetekstide lugejaks võiks olla mees.

Arutelul jäi kõlama mõte, et naiste ja meeste tantsupidu peavad toimuma erinevatel aastatel. Nii ongi välja kujunenud, et  mehed peavad oma peo Rakveres 2015. aastal ning naised 2016. aastal Jõgeval.

Jõgeval toimunud naisrühmade esindajate mõttevahetusele järgnes ka parimate naisrühmade galakontsert ”Siit nurgast ja sealt nurgast Kesk-Eestisse kokku”.

Jaan Lukas

2014. aasta tantsupeo juhid õpivad Võrumaal tantse

Tänasest reedeni on Võrumaal Rõuges 2014. aasta tantsupeo “Puudutus” eestvedajad. Koos õpitakse suure peo tantse,  kuulatakse kohalike inimeste kogemusi ja mõtteid puudutuse teemadel. Kolme päeva jooksul käiakse Sänna kultuurimõisas, metsamatkal, ronitakse Suure-Munamäe tippu, kohtutakse kohaliku elu edendajatega. Sel moel püüavad peo üldjuhid ning mentorid püüavad koondada sõnumi, mis pooleteise aasta pärast tooks kokku 8000 tantsijat üle Eesti.

XIX tantsupeo ideekavand “Puudutus” autoriks on Sten Weidebaum. Teema sündis igatsusest, soovist olla avatud märkama ja väärtustama seda mis on päris ega raiskaks oma väärtuslikku aega tühisusele ega sulgeks oma südant puudutustele. Tantsupeol osalevad 2-3 klassi ja 5-6 klassi lasterühmad, naisrühmad, noorte- ja täiskasvanute segarühmad ning neidude – ja naiste liikumisrühmad. Peo pealavastaja on Maido Saar, muusikajuht  Toomas Lunge.

XXVI laulu- ja XIX tantsupidu “Aja puudutus. Puudutuse aeg” toimub Tallinnas 4.-6. juulil 2014.

III Umale Pidole on registreerunud rekordilised 3600 lauljat

Ma istu ja istu ja är ei lää (1)

Uma Pidost 2010. aastal. Foto: Dmitri Kotjuh

III võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido toimub tänavu 1. juunil Võrus Kubija lauluväljakul. III Umale Pidole on kirja pannud 150 koori 3600 lauljaga. Põhilise osa moodustavad Vana Võromaa koorid, ent tulijaid on ka teistest Eesti maakondadest ning Lätis ja Soomest.„3600 lauljat on igati suursugune arv. See tõestab selgelt soovi ja vajadust teadvustada oma juuri ja nendest juurtest ka kinni hoida,“ ütleb III Uma Pido projektijuht Ursula Zimmermann ning lisab, et samaaegselt ei ole tegu ainult paikkondliku ettevõtmisega, vaid üle-Eestilise tähtsusega kultuuriüritusega. „Uma Pido on suurimaks pärandkultuuri väljundiks omalaadsete seas, sidudes Eestile väga olulisi väärtusi – laulupeotraditsiooni ja kohavaimu.“ Ka Uma Pido tunnuslause Ku keskkotus kimmäs, sõs ladva’ laulva’ kannab endas mõtet, et tugev enesemääratlus aitab üleilmastumise tuultes püsima jääda.

Esimesel peol osales 2400 ja teisel 3500 koorilauljat. Enamik seekordse peo 3600-st lauljast pärineb Võrumaalt (1400 lauljat) ja Põlvamaalt (880), aga ka Tartu- (720) ja Valgamaalt (250). Veel on koore Harju-, Jõgeva-, Viljandi- ja Raplamaalt ning Lääne-Virumaalt. Väliskülalisi on oodata Lätist (Veclaicene ehk Vana-Laitsna segakoor ja Ziemeri naiskoor) ning Soomest (Helsingi eestlaste segakoor Siller).

Kooriliigiti on registreerumine järgmine: segakoorid 1338, naiskoorid 409, meeskoorid 282, poistekoorid 144 ning laste- ja mudilaskoorid 1249 lauljat. Lisaks 173 „konnakoori“ lauljat, mille moodustavad pere-, sugu- või sõpruskonnad. Ka sel peol löövad kaasa projektikoorid ”Naasõ nurmõst” ja “Mehe’ mõtsast”, mille moodustavad lauluhimulised naised ja mehed, kes küll igapäevaselt laulmas ei käi, kuid ”mobiliseerivad” end just võrukeelseks laulupeoks.

Peo kava koosneb rahvalauludest, rahvalikest lauludest, klassikalistest koorilauludest ja uuematest kooridele seatud
lauludest. Kuna lavastuslikus kontseptsioonis põimib tänavuse peo üheks Võhandu püha jõgi, siis on repertuaaris lisaks rokkivale võro povverile ka mõtisklevaid laule ja palveid. III Uma Pido lavastajaks on Tarmo Tagamets.

III Uma Pido peadirigent Silja Otsar räägib, et Uma Pido laulud köidavad erinevas eas publikut. ”Koorirepertuaar luuakse igaks peoks uus. Hea meel on tõdeda, et peo kaudu on saanud märkimisväärse lisa võrukeelne lauluvaramu.” Otsari arvates võlub Uma Pido juures nii lauljaid kui publikumi lisaks keelelisele rikkusele ka võrukeste muhe ja ”kiiksuga” olek. ”Ummamuudu om hää olla’, võrokõnõ om hää olla’,” on Otsar veendunud.

Peopäeva tähtsaks osaks on samal päeval Võru linnas toimuv UMA LAAT käsitöö, istikute ja mahetoodanguga, kontsertide, laadalava ja töötubadega. Päevane trall päädib õhtuse peakontserdiga Võru Kubija lauluväljakul.

I Uma Pido toimus 2008. a Võrus, II Uma Pido 2010. a Põlvas, seekordne leiab aset taas Võrus Kubija laulukaare all. Peokoha vaheldumine Võru ja Põlva maakonna keskuste vahel rõhutab Vana Võromaa ühtsust. Vana Võromaa ajaloolise kultuuriruumi moodustavad 8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina.

Lisainfo: Ursula Zimmermann, III Uma Pido vedaja, e-post ursula@wi.ee, tel 56 98 98 18, www.umapido.ee,
umapido.wordpress.com

Rahvatantsijad saavad täna kokku talvisel tantsupeol

Täna kell 13 toimub Tartu talvine  tantsupidu, kuhu on tulemas üle neljasaja rahvatantsija.

Neljandat korda toimuva tantsupeo avab traditsiooniliselt Tartu  abilinnapea, kes annab Raekoja platsi rahvatantsijate valdusesse.

Tänavuse tantsupeoga soovime teha kummarduse meie tantsutaadile Ullo  Toomile, kelle algatusel sündinud rahvatantsupeod on saavutanud suure
populaarsuse nii tantsijate kui ka pealtvaatajate hulgas. Ullo Toomi oli hinnatud rahvatantsupedagoog, koreograaf ja lavastaja.

Tantsupeole on tulemas Tartu linna 24 nais- ja segarahvatantsurühma ning  külaliskollektiivid Reolast ja Luunjast. Peale rahvatantsude tulevad
esitamisele ka vanad seltskonnatantsud ja laulumängud, kuhu on külma  peletamiseks oodatud kaasa lööma ka linnarahvas. Tantsupäeva viib läbi
maamees Meelis Kongutast. Tantsupäeva korradab Tiigi Seltsimaja.

Tantsurahvas arutleb tantsupidude arenguloo üle

Homsest laupäevani toimub Tallinnas Rahvusraamatukogu suures saalis tantsupidude arengule ja tantsutaat Ullo Toomi 110. sünniaastapäevale pühendatud konverents „Jalgratas viiuli vastu“.

Tegu on suursündmusega, mis ühendab ühisesse arutellu rahvatantsuliikumise oleviku ja  tuleviku üle meie tantsu-uurijad, aktiivsed tantsuõpetajad, tudengid ja tantsijaid.

Konverentsi esimene päev, 15. november, on nn persoonipäev, kus Ullo Toomit ja tema aega meenutavad ja analüüsivad tantsujuhid ja -teadlased Helju Mikkel, Ilma Adamson, Angela Arraste, Sille Kapper, Henn Tiivel, Ago Herkül jt.

16. november on tantsupidude päev. Arutluse all on pidude arengulugu, tulevikuvisioon. Aastakümneid pidude korraldamise juures olnud juhid arutlevad koos noorte lavastajatega selle üle, kuidas hoida tantsupidusid elava ning areneva rahvuskultuuri loomuliku osana.

Arhitekt Irina Raud esitleb Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuritudengite visioone ja kavandeid uuest tantsuväljakust ning arutletakse, kui kaugele on jõudnud idee selle rajamisest.

17. novembril toimuvad lisaks ettekannetele ka Ullo Toomi õpilaste Henn Tiiveli ja Ilma Adamsoni näidistreeningtunnid.

Konverents lõppeb Ullo Toomi auaadresside üleandmise ning kontserdiga. Esitamisele tulevad nii Toomi kui tema kaasaegsete tantsuõpetajate tantsud, aga ka tänaste tantsuautorite looming. Kontserdi lavastamise ja korraldamise on enda kanda võtnud Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühm.

Konverents on saanud pealkirja „Jalgratas viiuli vastu“ Ullo Toomi noorusajast, kui tulevane tantsupidude suurkuju vahetas jalgratta viiuli vastu, et hakata pillimängu õppima. Sealt algas ka tema teekond eesti tantsu juurde.

Konverents toimub Eesti Rahvusraamatukogu konverentsisaalis ja selle korraldab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts  koostöös Tallinna Ülikooli, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse, Rahvakultuuri Keskuse ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga.

Esimene Kagu-Eesti tantsupidu juba täna

Täna, 10.juunil, toimub Põlvas Intsikurmu vabaõhulaval tantsuetendus „Elu keset küla“, milles osaleb ligi 1700 tantsijat.
Etenduse pealavastajaks ja ühtlasi ka peo kõikide tantsude autoriks on Kanepist pärit noor tantsuõpetaja Andre Laine. Tantsuetenduse pealkiri „Elu keset küla“ viitab arhailise külana kujundatud Intsikurmu vabaõhupargile, mille laval ja nõlvadel rullub publiku silme ees lahti üks päev külainimeste elust.
Pidu algab kell 17 rongkäiguga Põlva järve äärest. Kaks tundi kestev etendus algab kell 18 Intsikurmu vabaõhulaval.
Tantsuetenduse „Elu keset küla“ piletid on müügil Piletilevis ja tund enne algust kohapeal.

Kagu-Eesti tantsupeol tuuakse vaatajateni päev külaelust

Intsikurmu laululava. polvamaa.ee

Pühapäeval, 10. juunil toimub Põlvas Intsikurmu vabaõhulaval tantsuetendus „Elu keset küla”, milles osaleb ligi 1700 tantsijat.

Etenduse pealavastajaks ja ühtlasi ka peo kõikide tantsude autoriks on Kanepist pärit noor tantsuõpetaja Andre Laine. Lisaks Andrele on pealavastaja kõrval ka seitse noort assistenti-liigijuhti, samuti Põlvamaalt pärit noored tantsuinimesed: Heleri Huuse, Joonas Tagel, Indrek Varik, Urmo Haidak, Kätlin Hoop, Mari Rüütli ja Timo Varik.
Peol osalevad tantsijad Põlva-, Võru-, Valga- ja Tartumaalt. Näha saab nais- ja neiduderühmi, erinevas vanuses segarühmi, seeniorite rühmi, laste (1.-4. klass) ning noorterühmi (5.-9. klass). Kõik peol tantsimisele tulevad tantsud on loodud viimase kolme aasta jooksul.
Tantsuetenduse pealkiri „Elu keset küla“ viitab arhailise külana kujundatud Intsikurmu vabaõhupargile, mille laval ja nõlvadel rullub publiku silme ees lahti üks päev külainimeste elust.
Pidu algab kell 17 rongkäiguga Põlva järve äärest. Kaks tundi kestev etendus algab kell 18 Intsikurmu vabaõhulaval.
Tantsuetenduse „Elu keset küla” piletid on müügil Piletilevis ja tund enne algust kohapeal.
Täpsem info: www.meiestuudio.ee

Kagu-Eesti tantsupeol tuuakse vaatajateni päev külaelust

Vastseliina segarahvatantsurühm Kullerid.

Pühapäeval, 10. juunil toimub Põlvas Intsikurmu vabaõhulaval tantsuetendus “Elu keset küla”, milles osaleb ligi 1700 tantsijat.

Etenduse pealavastaja ja ühtlasi ka peo kõikide tantsude autor on Kanepist pärit noor tantsuõpetaja Andre Laine. Teda toetavad seitse noort assistenti-liigijuhti, kes on samuti Põlvamaalt pärit noored tantsuinimesed: Heleri Huuse, Joonas Tagel, Indrek Varik, Urmo Haidak, Kätlin Hoop, Mari Rüütli ja Timo Varik.

Peol osalevad tantsijad Põlva-, Võru-, Valga- ja Tartumaalt. Näha saab nais- ja neiduderühmi, erinevas vanuses segarühmi, seenioride rühmi, laste- ning noorterühmi. Kõik peol tantsimisele tulevad tantsud on loodud viimase kolme aasta jooksul.

Tantsuetenduse pealkiri “Elu keset küla” viitab arhailise külana kujundatud Intsikurmu vabaõhupargile, mille laval ja nõlvadel rullub publiku silme ees lahti üks päev külainimeste elust.

Pidu algab kell 17 rongkäiguga Põlva järve äärest. Kaks tundi kestev etendus algab Intsikurmu vabaõhulaval kell 18.

Tantsuetenduse “Elu keset küla” piletid on müügil Piletilevis ja tund enne algust kohapeal.

http://www.meiestuudio.ee/index.php/kagu-eesti-tantsupidu

Võrumaa laulu- ja tantsupidu „Suvekillud“

Laupäeval, 2. juunil 2012 .a. algusega kell 19 kogunevad Võrumaa lauljad, tantsijad, võimlejad ning pillimängijad taas Kubija vabaõhulavale Võrumaa laulu- ja tantsupeole „Suvekillud“.

Kui segada omavahel rohelist Võrumaa loodust koos matkamise ja otsingutega, kui sellele lisada näpuotsatäis punakat romantikat, kui puudu ei jää ka mängulustist ega vürtsikast suverokist,  lisaks sisse põimida kollaseid päiksekiiri, siis saamegi kokku suve,“ selgitab peo muusikaline juht Maire Nirk laulu- ja tantsurepertuaari valikut.

Laulurepertuaar sisaldab tuntud eesti autorite suve- ja noorteteemalisi teoseid seatuna kooridele, kavas on näiteks A. Oidi, H. Hindpere, P. Ripsi, J. Tätte jt. laulud. Mitmekesises rahvatantsukavas saab näha nii uusi Kagu-Eesti tantsupeo jaoks loodud tantse kui ka neid, millega astutakse üles Soome-Eesti tantsupeol Tamperes.  „Võrumaa suvel on tuhat nägu, mida me tahame ka vaatajale näidata läbi laulu ja tantsu kaleidoskoobi. Kui kaunistuseks lisame ka killukese iseendast, siis võime teha imetegusid ja tunda end õnnelikuna selles kirevas maailmas,“ lisab peo kunstiline juht Maire Udras.

Maakonna peol osaleb ligi 1600 lauljat, tantsijat, võimlejat ning pillimängijat, keda juhendavad 31 dirigenti ja 24 tantsuõpetajat. Esindatud on 43 laulukoori,  47 tantsu- ja võimlemisrühma, 3 puhkpilliorkestrit ja esmakordselt rivitrumm.  Oma killu lisavad Võrumaa peole ka külalistena naiskoor ja puhkpilliorkester Põlvamaalt ning lastekoor Narvast. Peol osalevatele lastele on proovide vahelisel ajal avatud Kubija mändide alla töötoad. Pidu algab osalejate ja omavalitsuste esindajate ühise rongkäiguga Kubija väljaku nõlvalt, pääs peoplatsile on publikule tasuta.

Peo korraldamist toetavad Võru Maavalitsus, Võrumaa Omavalitsuste Liit, Võrumaa Partnerluskogu LEADER projektide meetmest,  Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp, Rahvakultuurikeskus.

Konkurss Võrumaa 2013. aasta tantsupeo ideekavandi leidmiseks

Võru Maavalitsus kuulutab välja konkursi Võrumaa 2013. aasta tantsupeo ideekavandi ja kunstilise juhi leidmiseks. Võru maakonnas on rahvakunstiõhtute ja tantsupidude toimumist on talletatud aastast 1930, kuigi peotraditsioonil endal on märksa pikem ajalugu. Võrumaal on traditsiooniks on kutsuda igal aastal kokku erinevas vanuses koorilauljad ja rahvatantsijad ning võimlejad isetegemise ja koosolemise rõõmuks. Aastal 2013 möödub 95 aastat Eesti riigi iseseisvuse välja kuulutamisest, aasta on kuulutatud pärimuskultuuri aastaks, maikuus kõlavad võrukeelsed laulud III Uma pidol, 8. juunil 2013 toimub maakonna tantsupidu.

Tantsupeo korraldamine koos ettevalmistusprotsessiga leiab aset kunstilise toimkonna, Võru Maavalitsuse ja Rahvakultuurikeskuse koostööna vastavalt allpool esitatud lähteülesandele. Kunstiline juht teeb ettepaneku kunstilise toimkonna moodustamiseks (nt liigijuhid, assistendid jt), kellega koos asutakse arendama tantsupeo etendust ja kujundust lähtuvalt ideekonkursi tulemustest.

Ideekavandid palutakse esitada märgusõnaga “Võrumaa pidu 2013“ hiljemalt 1. oktoobriks 2012 Võru maavalitsusele aadressil. Kavandi autori (kaasautorite) ja kunstilise juhi kandidaatide andmed lisada kinnises ümbrikus. Autor peab olema valmis esitama oma kavandit ka elektrooniliselt. Konkurssi mitte võitnud kavandi autori soovil tema kavandit ei konkursi komisjon ei avalikusta. Konkursi auhinnafond on 100 eurot.

Lähemat infot konkursi kohta: kersti.kattai@mv.werro.ee tel +372 786 8355.

Lähteülesanne: tantsupeo ideekavandi autor esitab kirjalikult tantsupeo etenduse sisu ja vormi kohta ettepaneku, milles on esile toodud järgmised aspektid:

  • peo kava ülesehitus ning esinejate kooslus,
  • peo sidusus 2013.aasta tähtsündmustega,
  • peo repertuaari valiku koostamise põhimõtted, sh repertuaarinäited,
  • rahvamuusika kasutamine peol elavas esituses,
  • ettepanekud kunstilise toimkonna moodustamiseks,
  • peo koht ja kujunduse põhimõtted.

Idee peab olema Võrumaa tingimustes reaalselt teostatav.
Ideekavandi autor peab olema valmis oma idee kooskõlastamiseks ja tasakaalustamiseks tegelike võimalustega.
Kui ideekavandi autor ei soovi ise võtta tantsupeo kunstilise juhi rolli ja vastutust, siis palume esitada kunstilise juhi kandidaat ning lisada valiku põhjendus.

Osalema on oodatud kõik huvilised!

III Soome-Eesti tantsupidu viib tantsurahva Tamperesse

17. juunil toimub Soomes Tamperes kolmas Soome-Eesti tantsupidu “Velisinfonia/ Vennassümfoonia”.

Peol osaleb 5000 tantsijat, pillimängijat ja lauljat, neist pooled Eestist.
„Vennassümfoonia“ on tantsulavastus kahest rahvast ja kõneleb sellest, kuidas keset Soome lahte kohtuvad eestlaste Kalev ja soomlaste Kalevi. Kangete meeste kohtumisest tekib ühendav sild kahe naaberrahva vahel. Koos leitakse, et kahel rahval on palju ühist – armastus oma maa ja mere vastu, ilusad naised, mehised mehed, kuum saun ja palju sarnaseid sõnu. Sünnib arusaam, et kahe kauni maa inimesed peavad kuuluma ühte, moodustades koos karge Põhjamaa rahva.
”Vennassümfoonia” lavastajad ja peo kunstilised juhid on Petri Kauppinen Soomest ja Kalev Järvela Eestist, kunstnik Minna Kauhanen Soomest.
Peo Eesti osa liigijuhtideks on Helen Reimand (3.-4. klasside rühmad), Mall Järvela (noorte segarühmad), Agne Kurrikoff-Herman (naisrühmad) ja Maido Saar (segarühmad), pealavastaja assistendid Kadri Tiis, Kristiina Kapper ning Rauno Zubko.
Soome-Eesti III tantsupeo korraldavad Folklore Suomi Finland ry ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Koostööd teevad ka Eesti Rahvatantsukeskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja Suomen Nuorisoseurojen Liitto.
I Soome-Eesti ühine tantsupidu toimus 2000. aastal Helsinkis ja II Eesti-Soome ühine tantsupidu 2005.aastal Tartus.

Rahvatantsijad teevad eeltööd uue tantsuareeni rajamiseks

Enam kui 50 aastat on tantsupidusid peetud Kalevi staadionil. Kus edaspidi?

Rahvatantsijad vaatavad lootusrikkalt 2019. aastale, mil võiks valmida uus tantsupidude väljak Tallinnas. Hetkel käib eeltöö võimaliku uue tantsuareeni rajamiseks.

2011. aasta suvine laulu- ja tantsupidu Maa ja Ilm ärgitas taas vahetama mõtteid selle üle, mis saab tantsupidudest tulevikus. Toimus ju viimane pidu erandina Lauluväljakul senise harjumuspärase Kalevi staadioni asemel, kus tantsupidusid peetud juba alates 1955. aastast.

Kus toimuvad uued peod? Sarnast küsimust esitasid üksteisele tantsuõpetajad, publik, pidude korraldajad.

Meie rahvatantsijate huvide eest seisev Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) analüüsis mullu kultuuriministeeriumi ettepanekul Tallinnas asuvate erinevate staadionite ja väljakute vastavust tantsupidude  vajadustele.  Võrreldi senist pidude toimumiskohta Kalevi staadionit, Kadrioru ja A Le Coq Arenat ning ka Lauluväljakut kui võimalikke toimumiskohti.  Võrdluses arvestasime nii tantsija, kunstilise toimkonna, korraldajate kui publiku huve. Vaagisime nii peo keskkonda laiemalt kui konkreetse etendusala võimalusi. Jätka lugemist »

Videomeenutus Tuhamäe Tantsupeolt 2012

Kohtla-Nõmme Kaevanduspark Muuseumis toimub igal aastal Tuhamägede Tantsupidu. Tantsitakse nii tuhamägede tipus kui ka maa all endises kaevanduses. Videos näemegi kuidas Eestis tuntud Kaera Jaan viiakse uue nime all “Kaevur Jaan” 15 meetri sügavusele maa alla.

Vaada videot:

Allikas: Anti Ronk

Kambjas peeti talvine tantsupidu

Täna peeti Kambjas viies Tartumaa Talvine Tantsupidu.
Tantsupidu algas rongkäiguga Kambja vallamaja eest, kust siirduti peopaika kooliväljakul. Pidu jätkus ühise supisöömise ja simmaniga koolimajas.

Allikas: tartupostimees.ee

Foto: Margus Ansu