Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Jääratas pöörlemas Vana-Vigalas – mitte ainult

Jääratas pöörlemas. Fotod: Jaan Viska

Jääratas pöörlemas. Fotod: Jaan Viska

Jaan Viska

Möödunud suvi tõi üle Eesti külateatrid Vana-Vigalasse teatrit tegema. Tundus, et üks maakoht oli kuulus oma tegemiste poolest. Nüüd räägime looduse väest. Külm meisterdab pöörleva ratta Vigala jõel, mujalt, teistelt jõgedelt pole varem selliseid  teateid tulnud.

Arvatakse, et Ahja jõel olevat ka jääketast pöörlemas nähtud. Jääketta pöörlemispaik on pargi kagupoolses osas. Ühel pool jõge asub Vigala Sassi loitsukivi, teisel pool jõge Vana-Vigala ohvrihiis. Vana-Vigala piirkond asustati muinasajal. Hiied asuvad külade ümbruses, hiiest voolab välja üks allikas jõkke. On räägitud, et allikal oli ravivägi, olla saadud lahti kurjast ja haigustest. Kas pühapaiga vägi paneb vee jões pöörlema või hoopis siinpoolselt mõjutab loodust Sassi kultusekivi? Või on see ikkagi allikalise põhjavee toitega voolusängi omapära. Lisaks teeb jõgi veel järsu käänaku.

Jätka lugemist »

Tartus tuleb talvine tantsupidu

Laupäeval, 12. detsembril kell 13 peetakse Tartu raekoja platsil Tartu talvist tantsupidu.

Tantsupeol osaleb 21 rahvatantsurühma 380 tantsijaga. Esinevad nii lasterühmad kui ka täiskasvanuterühmad.

Kavas on tantsud, mis pärit Kihnu, Saaremaa, Ruhnu ja Pakri saartelt.
Tantsupidu lõpetatakse tantsijate ja pealtvaatajate ühises tantsuringis.
Liidia Konsa

Head vana aasta lõppu ja õnnerikast uut aastat!

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Talvepealinnas huugavad lumekahurid

Otepääl on lumekahurid tööhoos. Foto: Monika Otrokova

Otepääl on lumekahurid tööhoos. Foto: Monika Otrokova

Talvepealinnas Otepääl töötavad lumekahurid täiel võimsusel. Ilm.ee andmetel on Otepääl praegu külma -8 ºC, nädalavahetuseks on EMHI andmetel oodata parajalt krõbedat talveilma.

Otepää piirkonnas on kolm mäesuusakeskust – Kuutsemägi, Väike Munamägi ja Ansomägi, üle 100 km suusaradu, millest põnevama reljeefiga suusarajad jäävad Tehvandi Spordikeskuse territooriumile, lisaks sellele tegutseb Linnamäe nõlval Otepää Snowtubing. Alanud on aktiivne lumetootmine.

Kuutsemäe ja Munamäe suusakeskuste kodulehtede andmetel (www.munakas.ee ja www.kuutsemae.ee ) on seal alanud usin lumetootmine. Kuutsemägi ootab külastajaid alates 17.jaanuarist, mil laskumisnõlvad on külastajatele taas avatud. Plaanis on avada Lilleoru ning Tinnijaagu nõlvad ja võimalusel ka Kuutse nõlv, täpsemat infot antakse kodulehe vahendusel kolmapäeval-neljapäeval. Munamäel on esimene võimalik avamine plaanis 18.jaanuaril.

Tehvandi Spordikeskuses on jälle läbitav 1,7km suusarada suusatamiseks ainult vabatehnikas. Mahasadanud õhuke lumekiht on muutnud raja läbitavaks kuid rajal on lund vähe (kohati ärasulanud kunstlume kohtades ainult mõni sentimeeter) ja kitsas ning klassika jälge tõmmata ei saa. Avatud on ka 9 rajaga talvine disc golf´i park kuid palutakse kindlasti mitte mängida suusaradade piirkonnas suletud 9 suvisel rajal! Alustati ka lumetootmist kahuritega staadioni ja Hobuseraua piirkonnas. Vaata lisainfot www.tehvandi.ee

 

«Tulõ määne talv tulõ, külh mi taa üle elämi!»

Talvõni om viil aigu: valgõpõsk-laglõ om üten partsõga Pulga Jaani lumbi är vallutanu. Harju Ülle pilt, Uma Leht

Talvõni om viil aigu: valgõpõsk-laglõ om üten partsõga Pulga Jaani lumbi är vallutanu. Harju Ülle pilt, Uma Leht

Mi kandi ilmatarga omma talvõ ettekaemisõ man inämb-vähämb ütte miilt: süküst jakkus viil mitmõs nädälis, lumi jääs maaha joulukuu keskpaigast ja peris külmäs lätt vahtsõl aastal.

«Lumõ püsümäjäämist om luuta detsembri keskpaigas,» ütel’ Räpinä luudusõmiis Lepiski Arvi. «Jaanuari keskpaigan paistus äkiline külmäsminemine ja veebruar om tõõlinõ talvõkuu. Kuu lõpun piässi külm tsipakõsõ perrä andma, a märdsi edimäne puul tulõ kah külmäpuulnõ. Põrõhõla näütäse luudusõmärgi, et keväjät om uuta päält 20. märtsi, ku lumi nakkas sulama.»

Luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan kutsõ ilmakaemisõ jutu pääle kaema, miä sünnüs timä elämise takan lumbin. «Neo tsirgu omma kõik siiä tulnu,» selet’ tä. «Üte kotsilõ arvati, et tuu om vast väiku laukhani («Om siski valgõpõsk-laglõ, mere veeren harilik, om nättü rändämise aigu ka Peipsi veeren, a Antsla takan om timä nägemine tõtõst väega suur asi,» tiidse tsirgutundja Kalla Urmas pilti kaiõn – H.Ü.). Koskilt tä siiä tegüsi. Tä suurt ei pelgä, tulõ muru pääle kah. Mul om tsirkõ innembi kah tulnu, mõtspardsi. A paar-kolm tükkü. Nüüt ma lugõsi, et tan om üle kümne, suurõmb jago imädse pardsi. Tsirgu omma rahuligu ja hoitva elämiisi ligi. Näil ei paistu ollõv määnestki plaani siist är minnä.»
Jätka lugemist »

Suusarajad Meremäel ja Obinitsas on talvenautijatele avatud

OLYMPUS DIGITAL CAMERASuusarajad on juba möödunud aasta lõpus OÜ Peko poolt sisse aetud Meremäel ja Obinitsas. Korras ja uuendatud rajad arvestavad kohapealset maastiku ja aluspinnast. Suusatada saab klassikastiilis ja ka uisusammus. Obinitsa rada asub külakeskuse vahetus läheduses, raja pikkus on 0,6 km. Kokkuleppel külakeskusega on võimalik nautida saunateenust, seda hüve on võimalik kasutada ka Meremäe koolimajas. Meremäe rada kulgeb vana katlamaja juurest põldude vahel, kaasates maastiku künkaid ja orgusid. Lõuna-Antsu talumaadel asuv suusarada on 1,6 km pikk. Obinitsa suusaraja kohta lausus Meremäe kooli sportlik meesõpetaja Rein Tarros, et suusatama on kõik oodatud ning väga mõnusa ja hoogsa liu saab suuskade või kelguga samas läheduses olevast Riitsaare mäest alla sõites.
Pille Malkov

Puusuusk ei ole libe

Kevad tuleb salaja ja pikkamööda, just nii pooluniselt, nagu tegutsevad sõbrad mu akna all.

Täna hommikul, kui magamistoa kardina eest lükkasin, märkasin, et olin ärganud koos mu akna all elava põldvarblasega. Pesakastiavast pisteti parasjagu välja pisike hall nokk. Peaaegu oli selles nokas näha tiibadeni ulatuv haigutus. Panin pea tagasi padjale ja jäin jälgima, mis edasi saab. Lähima viie minuti jooksul venis pesakastiavast välja pea ja tasapisi ka kukal. Lind aina venis edasi. Tasapisi tuli, kael ja ülaselg, ühel hetkel vajus välja üks tiib… Ja tundub, et sel hetkel sai varblane aru, et mingit äratuskella kinnilöömise võimalust enam ei ole ja vurrdi läks ta lendu… Hetke pärast askeldas ta juba linnusöögimajas, tõstis sihvkasid siia ja sinna.

Rõõmsalt naeratama paneb see pilt vist igaüht. Mina igatahes tundsin end täiesti ära.

Eks selline lirtsuv-lumine ilm ongi ühtviisi laisk ja soe. Rabelemiseks pole nagu mingit põhjust, nälg ei näpista.

Aga nii, nagu lindudel, kihutab inimese ühel hetkel õue uudishimu. Uudishimu näha, mis teised teevad. Ja nii me läheme.

Ja kuigi sellise ilmaga on vilets suusatada – lumi pakib suusatalla alla, iga väärsamm toob kaasa märja kinda või püksipõlve, lähevad meist paljud suusatama. Sest selline ilm on enamasti nii põnev, et lihtsalt ei saa õue minemata jätta.

Just suuskadest tahtsin ma seekord rääkida. Vanadest headest puusuuskadest. Jätka lugemist »

Maanteemuuseumisse kerkib talvine liikluslinn

Pilt on illustreeriv

Pilt on illustreeriv

Eile, 30. jaanuaril algasid Eesti Maanteemuuseumis suured ehitustööd – kohale tulid ligi 60 Tartu Kunstikooli õpilast ning lumelabidate tuhinas alustati muuseumi siseõuel lumelinna ehitamist. Kerkimas on uued lustlikud talvised eksponaadid, mis tervitavad muuseumikülastajaid juba alates veebruarist.

Kui reeglina seostub maanteemuuseumiga eeskätt suveperioodil hulgaliselt võimalusi pakkuv vabaõhukeskkond Teeaeg, siis esmakordselt ajaloolisse Varbuse hobupostijaama sisehoovi rajatav lumelinn annab maanteemuuseumile võimaluse pakkuda aktiivset tegevust ka talvisel hooajal. Rajatava lumelinna näol on tegemist talvise liikluslinnaga, kus sõiduvahenditeks on kelgud ja teised liulaskmiseks sobivad vahendid.

Lumelinna planeeritavate ehitiste esialgsed kavandid vormisid kunstikooli õpilased savisse. Noored kunstnikud katsetasid kõikvõimalikel teemadel, valikust ei puudunud ka muuseumile omased suured teehooldusmasinad ja käänulised liiklusrajad. Savist koopia sai ka muuseumi auväärne esimene motoriseeritud teehöövel Bitvargen.
Jätka lugemist »

Elvas liigub ringi uus rajatraktor

Foto: SA Tartumaa Tervisespordikeskus

Foto: SA Tartumaa Tervisespordikeskus

Elvas ja lähivaldades on esmakordselt võimalik sisse ajada kvaliteetseid suusaradu, sest Tartumaa Tervisespordikeskus sai endale rajatraktori.

„Seni on spordikeskuse suusaradu teinud Klubi Tartu Maraton, ja teeb seda ka tulevikus. Aga nemad hooldavad peaasjalikult maratonirada,“ ütleb Tartumaa Tervisespordikeskuse juhataja Priit Viks.

„Nüüd on olemas võimalus, et Elva inimesed, sealhulgas kooliõpilased saavad juurde uusi kvaliteetseid suusakilomeetreid ka linna staadionil ja kooli ümbruses. Samuti on plaan juurde luua tervisespordikeskuse ümber looklevaid suusaradu.

Priit Viksi sõnul on esmane eesmärk hoida operatiivselt korras Tartu Maratoni raja viimast viit kilomeetrit. Radade sisseajamist on lubanud toetada mitmed Elva ettevõtted.

„Kui tihti ja millises ulatuses me hooldama hakkame, see sõltub suuresti ka meie heade partnerite panusest ja soovist ümberkaudseid spordiradasid arendada,“ märgib Viks. Jätka lugemist »

Hea autojuht, palun märka kassi autokapoti all!

Eesti Loomakaitse Selts, loomade varjupaigad ja turvakodud paluvad autojuhtidel olla tähelepanelikud ning kontrollida autode kapotialust ja rehvikoopaid, et sinna poleks peitunud talvepakast trotsiv kass. Kõige lihtsam moodus looma elu päästa, on enne mootori käivitamist kapotile koputada.

Mõned päevad tagasi päästsid Kasside Turvakodu vabatahtlikud kassipoja, kellele ootamatult käivitunud automootor tekitas raske esikäpa vigastuse ning kõrvaotste põletuse. Loomade Kiirabi kliinikus tehti kassipojale operatsioon, mille käigus eemaldati esimese käpa päkaosa. Kiisu on praegu kliinikus arstide järelvalve all.

Kuna talvel on selliseid juhtumeid väga palju, siis palume, et autojuhid kontrolliksid alati enne ärasõitu, kas kapoti alla pole peitunud mõni kass, kes sel viisil talvepakase eest varjub. Samuti tuletame kassiomanikele meelde, et kasse ei tohi hulkuma lasta, seda eriti tiheda asustusega piirkondades. Ka kodused kassid võivad õues külma eest automootori lähedusse sooja minna. Tagajärjed võivad olla traagilised.

MTÜ Kasside Turvakodu, MTÜ Kassiabi, Varjupaikade MTÜ, MTÜ Pesaleidja, Toolse kodutute loomade varjupaik, MTÜ Kuulikodu, Eesti Loomakaitse Selts

Ekstreempark pakub taas võimalust minna Haanjamaa kõrgemaid tippe vallutama

Foto: Jõulumatk 2010. Autor: Maris Lestberg

Jõulupühade paiku võib taas osa saada Ekstreempargi iga-aastasest matkast Haanjamaa 20 kõrgeima tipu vallutamiseks. Nende mägede absoluutkõrguste summa on 5751 meetrit. Kõikide mägede läbimiseks tuleb läbida vähemalt 745 meetrit vertikaaltõusu.

Kogunemine toimub Haanja Suusabaasis (pubi Finiš juures) teisipäeval, 25. detsembril 2012 algusega kell 9:30, START täpselt 10:00.

Kaasa hea tuju, termosega tee + midagi tee kõrvale ja sisse.

PEALAMP kindlasti kaasa. Tagasi jõuame pimedas. Arvestama peab umbes 6-9 tunnise matkaga looduses. Kokku läbime ca 25 km jalutades.

NB!!! See matk on jõukohane kõigile. Kui ei usu tule ja veendu ise.

Üritus on TASUTA ja korraldajad ei planeeri midagi peale selle, et nad on ise 25. detsembril kohal ja nõus kõige ees läbi lume mägesid vallutama minema. Kõigil, kel soovi ja tahtmist osaleda, on oodatud!

Kontakt ja info:

Hillar Irves
Ekstreempark
Tel +372 521 0800
E-post ekstreempark@gmail.com

Meremäe vald särab jõulutuledes

Meremäe kuusepuu/ foto R. Raudpuu

Setomaa tipp – Meremäe vald on jõulumeeleolus, sest kahes suuremas külas säravad jõulupuud. Viimati sai vallas kaunistatud kuuskede all käidud ja jõuluvalgust imetletud üle viie aasta tagasi.

Obinitsas säravad kasvaval kuusepuul pisikesed punased tuled ning Meremäel on ehitud siniste tuledega koolimaja juures kasvav üle 12 meetrine kuusk.

Erilise Setomaale sissesõidumeeleolu loob aga Meremäe vaatetorni sirged ja sihvakad vormid, mis on valge valgusvoolikuga kaunilt esile tõstetud. Pimeduses helendab 18 meetrine torn täies hiilguses ja pidulikkuses.

Talvisel ajal valgustatud vaateplatvormile ronida ning Lõuna-Eesti kagunurga metsade-mägede-orgudega kaetud maastiku vaadata ja imetleda pole aja raiskamine.

Lumise talvenaudingu saate kohe kindlasti!

 

 

Lõppes fotovõistlus “Talveilu Paide vallas”

Esimese koha foto "Jõekristallid". Autor Kadri Soon

Sel talvel otsustas hulk fotosõpru kätte võtta oma kaamera ning vaadata Paide valla talvist ilu läbi objektiivi. Parimad pildid sai aga saata valla fotovõistlusel osalemiseks.

Ühtekokku laekus võistlusele 63 fotot, mille olid saatnud 22 inimest. Pilte hindas viieliikmeline žürii, kes ei näinud piltide autoreid, vaid pilte endid. Hindajad moodustasid enda jaoks paremusjärjestuse ja andsid vastavalt sellele ka piltidele punktid. Üldine paremus selgus juba kõigi viie žürii liikme tulemusi kokku liites. Žüriisse kuulusid Anu Ansberg Järvamaa Arenduskeskusest, Margit Piho Paide Vallavalitsusest, Raivo Raja Paide Vallavolikogust, Kaspar Pokk Kanal 2-st ja Kuma Foto töökas personal.

Oluliselt suurem konkurents oli vanemas vanuserühmas, kus 60 pildiga võtsid omavahel mõõtu 21 fotohuvilist. Selleaastase võistluse võitis Kadri Soon oma fotoga „Jõekristallid“. Teisele kohale tuli pilt „Tihane“, mille autoriks Margo Hussar ning kolmanda koha saavutas Klavdia Soon oma fotoga „Ubinalind“. Noorema vanusegrupi preemia sai Maarja Pennonen.

Parimatest piltidest kokku pandud fotonäitus on juba nähtav Anna Vaba Aja Majas. Näitus on Annas üleval kuni 19. aprillini.

Allikas: jarva.ee

Talvine aialinnuvaatlus pakkus üllatusi nii loendajate kui loendatavate osas

Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 28. ja 29. jaanuaril läbiviidud talvine aialinnuvaatlus ”Talv 2012” pakkus mitmeid üllatusi nii osalejate kui lindude poolt. Oma vaatlused edastas 2050 linnusõpra 1439 paigast üle Eesti ehk pea kaks korda rohkem kui eelmistel aastatel. Kokku vaadeldi 45 686 lindu 54 liigist. Kuigi keskmine lindude arv ühes vaatluskohas (32) oli väga lähedane mullusele tulemusele (33), pärssis paljude vaatlejate tähelepanekute kohaselt lindude arvukust ja liigilist mitmekesisust vaatluse ajal valitsenud käre pakane, mille tõttu oli linde näha tavapärasest vähem. Kindlasti on lindude vähesusel oma roll ka eelnevate aastate külmadel ja lumerohketel talvedel, mis kahandasid paljude liikide arvukust.
Kõige arvukam liik oli kolmandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 95% vaatluskohtades ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, kolmas oli taas põldvarblane. Enamike liikide arvukus oli stabiilne, silmapaistvaimad langused toimusid invasiooniliikide pasknääri ja suur-kirjurähni esinemissageduses, samalaadset trendi võib märgata ka suurenenud kiskluse ja külmade talvede ohvril – nurmkanal. Märgatavalt on tõusnud leevikese esinemissagedus. Liigiline mitmekesisus vähenes juba teist aastat järjest 4 liigi ehk 6,5% võrra, seda peamiselt harvaesinevate liikide arvelt. Ometi vaadeldi sarnaselt eelmistele aastatele talvistest haruldustest punarinda (29 is), kaelus-turteltuvi (6 is), tamme-kirjurähni (5 is) ja käblikut (2 is).
Tänavuse aialinnuvaatluse teemaküsitluseks olid haigusilmingute ja hälvetega linnud. Taolisi linde oli tänavuse või eelmiste talvede jooksul märganud 9,9% vastajatest, levinuimaks ilminguks oli uimasus ja loidus, mida märgati paljudel liikidel, kuid peamiselt rohevindil ja rasvatihasel.

Talvise aialinnuvaatluse statistika nii üldkokkuvõttes kui maakondade lõikes leiate TALV 2012 kodulehelt www.eoy.ee/talv.
Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki aialinnuvaatlusel osalejaid. Järgmine talvine aialinnuvaatlus toimub 26.-27. jaanuaril 2013.
Aarne Tuule

Eesti Ornitoloogiaühing

Küttepuud võinu olla aastas ette

Männisalu Arvi lõikas ja lahk esi puid – tulõ odavamb. Foto: Uma Leht

«Mul om küttepuid kõik aig tagavaras, a iks telli egä aasta mano – vanal inemisel piät kõkkõ tagavaras olõma!» muheli Parksepä naanõ Tšvalko Helju (81) uma aho segämise man. Seo tarkusõ perrä teten om tarõ kõgõ lämmi ja korsna puhta.

Helju tell hindäle joba lahudu küttepuu. «Pliidi ala pandmisõs 30 cm pikä ja ahopuu 50 cm pikä, kokko iks kümme rummi,» selet’ tä. «Virna pandmisõs palka kah viil inemise: suurõ puu omma mu jaos rassõ.» Helju om pruuvnu külh küttepuid hinna perrä telli, a hariligult küsüse kõik müüjä ütte ja samma hinda. «Nä olõssi nigu hinnan kokko lepnü,» märgot’ Helju.

Helju naabrimiis Männisalu Arvi (72) om noorõmb ja tsäpemb, timä lõikas-lahk küttepuid ja lavvasälgi iks esi. Kukki naasõga katõ pääle om puiõ ostminõ keremb, om tuu pensionääre jaos peris suur välläminek. «Ku ostminõ tulõ, sis lätt mõlõmbal iks kolmandik pensionist õkva är,» ütel’ Arvi.

Küttepuuäri lätt häste

«Krõpõmbidõ ilmuga oll’ telefon verrev. Pall’o inemise ei ihna rahha «raisada» ja uutva, kas ülepää lätt talvõl külmäs,» ütel’ Filingu Valmer (38), OÜ Filmer juhatusõ liigõ, kiä müü küttepuud päämidselt Võro liina inemiisile.

Sääne ilma perrä küttepuiõ ostminõ olõ-i Filingu Valmeri jutu perrä mõistlik. «Soovida järgmädse talvõ küttepuu iks keväjä är osta. Sis om hind kõgõ madalamb ja nii saat sügüses hindäle joba kuiva küttepuu. Kimmä kundõ, kiä mu käest joba aastit küttepuid telvä, saava tsipakõsõ hinnast alla kah. Hariligult võetas iks kümme rummi kõrraga. Ku om kipõlt vaia ja rahha olõ-i kõrraga anda, sis anna perrämassu pääle kah.» Jätka lugemist »

Tallinna lauluväljakul avatakse reedel lumelinn

Foto: pelgulinnakunst.blogspot.com

Reedel, 24. veebruaril kell 13.00 avatakse taas Tallinnas lumelinn. Seekord valdavalt professionaalsete kunstnike käe all valmiva lumelinna kavandi autoriks ja peakunstnikuks on skulptor Elo Liiv.

Erinevalt eelnevatel aastatel Shnelli tiigi ääres gümnaasiumiõpilaste abiga ehitatud lumelinnadest, avaneb lauluväljakul vaatajatele suur lumeskulptuuride ansambel, millesse on põimitud ka pisiperele loodud liuge, koopaid, ronimisi ja muidugi mõista ka suur lumeloss. Kunstnikest osalevad veel Ekke Väli, Leena Kuutma, Reino Altrov, Eneken Maripuu, Liis Dvorjanski ja Põvvat Kama. Neid assiteerivad Valgusfestivali lumeinsenerid ja Jäneda iglumeistrid. Sünnipäevahõnguline lumepark on inspireeritud Põhjamaisest mütoloogiast ja pärimuskultuurist.

Lumelinnu ehitatakse Tallinnas juba üle 40 aasta. Pärast mõningast pausi 90ndatel on viimased kümmekond aastat lumelinn kerkinud Shnelli tiigi äärde Toomparki. Seekord otsustas Tallinna Kesklinna valitsus ühildada Lumelinna rajamise Vabariigi aastapäeva pidustuste perepäeval Tallinnas Lauluväljakul. SA Lauluväljaku käsutuses on ka mitmed tõhusad vahendid lumelinna ehitamiseks: lumekahurid, lumetraktor ja veepumbad, rääkimata soojadest riietusruumidest, kus lumemeistrid saavad külmunud näppe-varbaid soojendada. Jätka lugemist »

Sulalumi ohustab katuseid

Lumi katusel. Foto: taavimiku.blogspot.com

Soojenev ilm ning lumesajule järgnenud sula võib tekitada majade katustele rasked lumekamakad, mis võivad ohustada katusekonstruktsioone ning seada ohtu möödakäijate tervise.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi tuletab kinnistuomanikele meelde, et lumekoristusele ja jääpurikatele katuseräästas peaks erilist tähelepanu pöörama ning rõhutab, et katuselt tuleb üleliigne lumi ja purikad kindlasti eemaldada. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku vastutusest võimalike õnnetuste ees ega katuse hooldamise kohustusest. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit,” hoiatas Mardi, kelle sõnul läheb katuse remont kindlasti kallimaks kui õigel ajal tehtud lumekoristus.

Katustel lumetõrjetööde teostamise ajaks oleks vajalik kaasata lisajõude, näiteks tööde ohupiirkonnas liiklejate hoiatamiseks. Ohuala tuleb tähistada silmapaistvalt ja arusaadavalt. “Tööde teostamise järgselt on viisakas teedele kogunenud lumi ja jää ka ära koristada,” pani Mardi kinnistuomanikele südamele. Jätka lugemist »

Rõuge maaomanikud hädas mootorsaanidega

Sarnaselt Rõugele puudutab mootorsaanide probleem ka Haanja maaomanikke. Foto:kingitus.ee

Rõuge valla lumistele maastikele on lisaks inimeste ja loomade jälgedele lisandunud mootorsaanide tekitatud rajad. Mootorsaanidega liiklemine tekitab aga erinevaid probleeme maaomanikele, kelledelt tihti pole maastikul sõitmiseks luba küsitud.

Tuletan mootorsaanidega liiklejatele meelde, et vastavalt liiklusseadusele maastikul, välja arvatud ranna ja kalda piiranguvööndis, võib maastikusõidukiga (mootorsaan ja ratasmaastikusõiduk) sõita või seda parkida üksnes maaomaniku või -valdaja loal.

Ranna ja kalda piiranguvööndis võib maastikusõidukiga sõita ning parkida looduskaitseseaduses sätestatud korras. Kaitsealal ja püsielupaigas reguleerib maastikusõidukiga sõitmist kaitseeeskiri. Kohalikul omavalitusel on õigus kehtestada kohaliku omavalituse üksuse territooriumil täiendavaid nõudeid maastikusõidukite liiklemisele. Samuti ei tohi maastikusõidukiga sõita teel, välja arvatud jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend. Jätka lugemist »

Pühapäeval langeb temperatuur -35 kraadini

Arktilises külmas kaitske nii varbaid kui kõrvu. Foto: naerapooleks.com

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI) andis külmahoiatuse, kuna eeloleval nädalavahetusel langeb õhutemperatuur erakordselt madalale: laupäeva öösel (4.02.) on minimaalne õhutemperatuur -27..-32ºC ja pühapäeval (5.02.) -30..-35ºC.

EMHI nädala prognoos on järgmine:

3.02. Reedel möödub lõuna poolt madalrõhkkond ja katab ööks taeva pilvedega ning toob vähest lund. Päeval pilved hõrenevad ja saju võimalus on väiksem. Puhub tugev idakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel -20..-26, kui taevas hommikuks selgineb, võib kohati -29°C-ni langeda, päeval -15..-20°C.

4.02. Laupäeval taandub madalrõhkkond Läänemere lõunavete kohale ja kõrgrõhuala mõju on taas enam tunda. Pilved hõrenevad ja pakane tugevneb uuesti. Õhutemperatuur on öösel saartel kuni -23, mandril -27..-32°C, päeval saartel -14..-17, mandril -19..-24°C.

5.02. Pühapäeval jääb ülekaalu kõrgrõhkkonna mõju. Ilm on sajuta ja selgineva taeva all võib õhutemperatuur erakordselt madalale langeda, öösel saartel -20..-25, mandril -29..-35°C, päeval mandril -19..-24, saartel -11..-15°C. Jätka lugemist »

Laupäeval kulmineerub “Tule ja Jää Pidu 2012″

Laupäeval, 21. jaanuaril kell 17 süüdatakse Tallinnas Shnelli tiigi ääres Toompargis taas tuleskulptuurid. Tuleskulptuuride I Maalimameistrivõistlused 2011. aastal tekitasid suurema huvi tuleskulptuuride vastu ka Eesti enda kunstnikeringkondades. See annab võimaluse korraldada maailmameistrivõistluste jätkuks I Eesti Tuleskulptuuride Mesitrivõistlused.

23.jaanuaril 18.00 avatakse Kadriorus Luigetiigi ääres Hiina Uusaasta Pidustuste raames suur Vesidraakoni jääkuju. Draakoni juures ootab kõiki soovide karikas.

Shnellis lähevad võistlustulle 7 meeskonda ja tööd:
Elo Liiv ja Kristiina Saks „Sisemine hääl“
Grete Veskiväli ja Joel Villem „Tulesfäär“
Põvvat Kama ja Bruno Lillemets „Tiivuline“
Lauri Tamm ja Eva-Leena Mikson „Draakon“
Jana Paju ja Kaspar Rannaääre „Kikerherned“
Gert Eberhart ja Karl Kristjan Videvik „Päikeseratas“
Sander Viilmaa ja Hellen Kruus „Kolm siili“
Jätka lugemist »

Põlva “Jääaaria” pakub kauneid aariaid tuntud ooperitest

Pärnu Ooper koostöös Eesti Kultuurkapitali ja Põlva Kultuuri- ja Huvikeskusega toob Põlvasse neljapäeval, 2. veebruaril kell 19 kontserdi “Jääaaria”.

See on Pärnu Ooperi talvine intelligentset meelelahutust pakkuv ooperimuusikaprojekt, mida on soovitav nautida ainulaadse suvepealinna unistusi, armastust ja emotsioone täis muusikakokteili jäätisevariandina. Kõigile neile, kes otsivad eredaid ja inspireerivaid kunstilisi elamusi, pakuvad äratundmisrõõmu ooperiaariad Mozarti, Straussi, Verdi ja Wagneri kvaliteetooperitest, mida esitavad Kai Kallastu – sopran, Andrus Kallastu – klaver.

Sopran Kai Kallastu omandas muusikamagistri kraadi Helsingi Ülikoolis Metropolia klassikalise laulu ja vokaalpedagoogika erialal. Ta on täiendanud ennast nimekate vokaalpedagoogide, professorite Irina Gavrilovici, Teresa Żylis-Gara, Eva Blahova ja Nelli Manuilenko juhendamisel ning esinenud solistina Eestis, Islandil, Lätis, Saksamaal ja Soomes. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning väga suure hääleulatusega lauljana on ta olnud mitmete eesti heliloojate nõudlike eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Kai Kallastu on laulnud Repoo Ensemble, Reval Ensemble, Pärnu Ooperi orkestri, Pärnu Linnaorkestri ja mitmete projektikollektiivide solistina. Intensiivne loominguline töö seob teda abikaasa Andrus Kallastuga, kellega koos ta on esitanud kümneid vokaalkavu. Jätka lugemist »

Mine retkele talviseid parke ja jugasid vaatama

Looduse Omnibuss kutsub pühapäeval, 15. jaanuaril retkele talviseid parke ja jugasid vaatama. Matkatakse koos Arne Timmiga Tabasalu looduspargis ja Keila-Joa pargis.

Teel käiakse ka Rannamõisas, Murastes, vaadatakse Türisalu juga ja panka, Treppoja joastikku ja Vahiküla juga Vääna jõel. Kõigile kingituseks looduse kalender. Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 10.00. Tagasi Tallinnas kell 16.

Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas tudengitele ja pensionäridele 10 eurot, õpilastele 5 eurot, koolieelikutele tasuta. Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

Info ja registreerimine 6481 740, 56476297, info@looduseomnibuss.ee, www.looduseomnibuss.ee

Allikas: Looduse Omnibuss

Otepää nimetati 15. korda Talvepealinnaks

Talvepealinna tiitli vastuvõtmine. Foto: Monika Otrokova

Talve esimesel päeval võttis Otepää juba 15.korda vastu Talvepealinna tiitli, mis saadi Linnamäel peetud paintballilahingu käigus, kus Otepää võitles tiitli eest Tallinna, Sügispealinna Narva ja Kevadpealinna Türiga.

Talvepealinna tunnistuse andis üle Tallinnat esindanud Raepressi juhataja Alar Rästa, valitsussaua andis üle Narva abilinnapea Aleksander Ljudvig. Tiitli võttis vastu vallavanem Andres Visnapuu, Talvepealinna lipu heiskas volikogu esimees Aivar Nigol.

Talvelahingu Linnamäel viis läbi paintballilahingute kogenud meeskond – Adrenaliin.ee, Talvepealinna tiitlit aitasid vallutada Otepää Naiskodukaitse ja Kaitseliidu Maleva Otepää Üksikkompanii noored kaitseliitlased.

Allikas: Monika Otrokova, Otepää vallavalitsus

Talvepildid ja talvelood Otepääl

14. detsembril on huvilised oodatud Otepää looduskeskusesse Arne Aderi ja Armin Mitiga loodusõhtut veetma.

Mida lühemaks kahanevad jõulukuu päevad, seda suuremaks kasvab meie valgusejanu. Pikisilmi ootame talvevalguse süttimist lumistel väljadel.

Loodusõhtul saab Otepää-meeste Arne Aderi ja Armin Miti eestvõttel pilte vaadata ning kuulata lugusid lumest, jääst, talvevalguses maastikest ja loomade talvistest tegemistest.

Loodusõhtu on tasuta. Lisainfo: Margit Turb, tel 766 9293, 518 6747, margit.turb@keskkonnaamet.ee.

Otepää loodusõhtul astuvad üles Arne Ader ja Armin Mitt

Mida lühemaks kahanevad jõulukuu päevad, seda suuremaks kasvab meie valgusejanu. Pikisilmi ootame nüüd talvevalguse süttimist lumistel väljadel.

Kolmapäeval, 14. detsembril kell 18.15 oodatakse huvilisi loodusõhtule Otepää looduskeskusesse (Kolga tee 28, Otepää aedlinn), et Otepää-meeste Arne Aderi ja Armin Miti eestvedamisel vaadata pilte ning kuulata lugusid lumest, jääst, talvevalguses maastikest ja loomade talvistest tegemistest.

Loodusõhtu on tasuta. Korraldajad Keskkonnaamet, Otepää Loodusselts ja Otepää Kultuurikeskus, ürituse läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Lisainfo: Margit Turb, tel 766 9293, 518 6747, margit.turb@keskkonnaamet.ee

Margit Turb