Vanad Ruhnu talud olid ümarad

Mõne vana kaardi peal on joonistatud vanad Ruhnu talukohad ümmargustena, õigemini öeldes ümara põhiplaaniga (pildil 1875. aasta kaart Kleini raamatus). Olen ise mitmeid kordi mõtelnud, et miks nii. Vastus on väga lihtne: vanad Ruhnu talud olidki ümmargused.

1930. aasta maakorralduse kaardil on peale uute välja mõõdetud kruntide ka detailsed joonised tolle ajani säilinud talupiiride kohta. Näiteks Buldersi talu oli peaaegu täiesti ümmargune, hõlmates pikkmaja koos teda ümbritsevate hoonetega. Talu oli ümaralt piiritletud kiviaia ja lattaiaga. Jupp algupärast kiviaeda on praeguseni näha Kallikese tiigi ääres (sealt polnud seda pärast uute piiride mahamärkimist põhjust ära nihutada, kuna tiik oli juba ise piiriks, ka ei saanud sadamat ehitavad töökad kommunistliku tuletorni kolhoosnikud neid vist tüma maa tõttu kätte). Uute piiride määramisega nihutasid taluperemehad oma aiad uute piirideni: nt Hollingersi talu (praegune Liisu või Liisa või Lisbeth või mis ta ongi) kiviaed on oma uues asukohas tänaseni säilinud. Üks pilt (vist Ullise talu nurgast Raalide maja poole) on juba nihutatud aiaga.

Mis oli talude vahel? Nagu nii mõnegi vana pildi pealt näha, oli talude vahel tühi (või äratallatud, äranäritud, ülestuhnitud ja-mida-loomad-veel-kõike-suudavad-) maa. Sead ja muud elukad jooksid vabalt külavahel ringi. Oli ka mõni ühiskasutuses hoone, nt saun ja kuni 1922. või 1923. aastani ka üks vangimaja, tollal nimetatud kui skithuse e sitamaja (ei tea kas ei lastud vahepeal üldse välja?). Konkreetsed teed kui sellised tekkisid küla vahel alles pärast 1930. aasta maareformi, kui algas uute elumajade ehitus ja aiad nihutati uute piirideni.

Vana, arvatavasti sadu aastaid vana talupiiri võiks taastada Korsi talus, kui kellelgi selle asja vastu mingit huvi on. Uued piirid said Vanas Ruhnus kehtida ainult 14 aastat; arhailised, ümarad talupiirid olid vanale külapildile oluliselt iseloomulikumad. Silma järgi hinnates oli talude pindala umbes pool kogu küla territooriumist.

Kaarel Lauk, Ruhnu päevik

DemoFarmi projektis osalejad tutvusid
Lõuna-Eesti taludega

18.-19. oktoobril toimus kahepäevane keskkonnahoidlike põllumajandusviiside koostöövõrgustiku DemoFarm seminar-väljasõit nelja Lõuna-Eesti tallu.

Osalesid eksperdid ja talunikud kõigist võrgustikus osalevatest Eesti taludest, üritusel jagati kogemusi ja eksperdid tutvustasid soovituslikke agendasid taludele. Esimesel õppepäeval külastati Põlva-, Valga- ja Võrumaal asuvaid talusid.

Taludes puututi kokku järgmiste teemade ja küsimustega:

1. Kas massiline mahetootmine on võimalik ka kurgikasvatuses? On see ka majanduslikult mõtekas? Kokkuostjad ei osta mahekurki kõrgema hinnaga, kahjurid söövad mürgitamata taimi rohkem. Kanarik-Jakobi talu Põhitegevuseks kurgi- ja lambakasvatus.

2. Loodav ökoküla ütleb lahti globaliseerumisest ja tehnoloogiasõltuvusest. OÜ Koivakonnu. Lihaveised lageda taeva all Koiva jõe kaldal, plaanis ka ökoküla rajamine.

3. Aita kaasa mõelda säästva energialahenduse leidmisel. Praegu on turistide majutushoone elektriküttel, seal oleks vaja leida säästvam lahendus. Väike-Nakatu talu – turismitalu, ka lihaveised.

4. Kas õnnestub veenda inimesi maksma toidu tervislikkuse eest? Mahetoidu ostjaid on kriitiliselt vähe. Alt-Lauri ökotalu juhib mahekaupade ühisturustust, kasvatades ka ise maheköögivilja. Perenaine Kaja Kesküla sai möödunud aastal Eesti ettevõtliku naise tiitli. Talu asub Rõuge lähedal, talu aita on rajatud mahekaupade pood, kus müüakse mahedat toidukaupa.

Lisaks projektijuht Teet Eomäele osalesid õppekäigul Eestimaa Looduse Fondi eksperdid Kristjan Piirimäe (PhD keskkonnatehnika, on projekti keskkonnaekspert, kelle ülesandeks on väärtustada ja kasvatada talude looduskapitali) ja Margo Mansberg (projekti kaasatud põllumajandusekspert, kes on pikaajaliste kogemustega mahepõllumajandusnõustaja.)

Kümne Eestist DemoFarmi projektis osaleva talu või ettevõtte hulgas on nii mahedaid kui ka tavatootjaid, nii suurettevõtteid kui ka vaid lisasissetulekut andvaid majapidamisi. Ka toodete profiili poolest on võrgustik mitmekesine: on lamba-, piima-, liha-, teravilja-, kui ka köögiviljakasvatajaid. Pajumäe talu on maheda piimatootmise kõrvale loonud ka oma maheda piimatööstuse. Alt-Lauri talu tegeleb peale põllumajanduse ka mahekaupade jaemüügiga. Kurese peremees on keskendunud väljasurnud küla ning selle loodus- ja arhitektuurimälestiste väärtustamisele. Riido ökotalu hooldab rannamaastikke, pakkudes elupaiku paljudele lindudele, sealhulgas haruldasele merikotkale. Väike-Nakatu talu majandab lisaks loomadele ka hotelli. Kõik koostöövõrgustikku valitud talunikud soovivad aga oma tegevust veelgi parendada.

Eestist valiti Demofari projekti järgmised osalejad: Alt-Lauri talu, Kanarik-Jakobi talu, Kurese talu, OÜ Koivakonnu, OÜ Viraito, Pajumäe talu, Riido Ökotalu OÜ, Sepa talu, Sürgavere Põllumajandusühistu, Väike-Nakatu talu.

Lisainfo: Teet Eomäe, projekti “DemoFarm – Eesti-Läti keskkonnasäästliku põllumajanduse koostöövõrk” juht, tel 5634 1080, e-post: teet@elfond.ee.

Allikas: ELF