Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2019
E T K N R L P
« nov    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Uus näitus ja toortoidu koolitus Tallinna Botaanikaaias

Tänasest kuni 17. novembrini on Botaanikaaias avatud näitus „Joogi – ja maitsetaimed.” Näidatakse, millest valmistatakse rummi, tarhunit, matet, benediktiini, klaretti, kalvadost ning mis on puerh, oolong, rooibos, muira puama või ayahuasca.

Täna, kella 12.00 – 15.00 võimalik osaleda Vihmavarju Kodukohviku toortoidu töötoas “Toortoit – maitseelamused ja elav maitse”. Töötoas räägitakse keha tasakaalustamisest toidu abil; toortoidule ülemineku erinevatest võimalustest ning muutustest kehas ülemineku erinevatel etappidel. Osalemine töötoas maksab 5 €

Täpsemalt saab infoga tutvuda ka Botaanikaaia kodulehel

 

Botaanikaaia näitus “Söödavat maa alt ja maa pealt”

Laupäeval avatakse Tallinna Botaanikaaias näitus, kus saab tutvuda nii kodumaiste kui ka kaugetelt maadelt kaasa toodud vahvate viljade, mugulate, sibulate ja seemnetega, millest paljud kõlbavad tarvitada söögiks ja jookide valmistamiseks. Näitus ise jääb avatuks  5.–13. oktoober, avanädalavahetusel on kõikidel külastajatel võimalik osta ka maitsvaid õunu.

5.oktoobril kell 2 toimub ka Eesti Taimekasvatuse Instituudi teaduri Ingrid Benderi loeng ‘Tomatikasvatuse rõõmud ja mured’.

Näitusest ja eksponaatidest saab täpsemalt lugeda Botaanikaaia kodulehel

Botaanikaaias on näitus söödavatest õitest ning päevaliiliatest

Tänasest kuni pühapäevani (26.-28.07) saab Tallinna Botaanikaaias imetleda nii värskelt söödavaid õisi kui ka tutvuda nende kasutusvõimalustega toiduvalmistusel. Eksponeeritakse ka koduaedade ühe lemmiku päevaliilia (Hemerocallis) kultivare.

Botaanikaaed tutvustab näitust ise nii: “Õied on küll rohkem silmailu pakkujad, aga eks nii mõnegi või põske pista, lisada salatile kaunistuseks või supimaitse rikastamiseks. Kõik ikka selleks, et parem, ilusam ja tervislikum saaks. Neid õisi, mida süüa kõlbab, on ootamatult palju. Maitsvaid õisi annavad mitmed populaarsed ilutaimed nagu päevaliiliad, roosid, nelgid, gladioolid, pojengid ning paljud teised tuntud ja vähemtuntud taimed.  Neid võib tarvitada värskelt, kuivatatult, külmutatult, neist valmistatakse marinaade, keediseid, veini jm.Õisi on toidu valmistamiseks kasutatud Euroopas ja Aasias sadu aastaid.”

Näitus valmib koostöös Nõrga taluga Viljandimaalt. Täpsemat infot piletihindade ja külastusaegade kohta leiab Botaanikaaia kodulehelt.

Tallinna Botaanikaaias on 16.-19. maini säntpooliate näitus

Näitusel eksponeeritakse 250 sorti säntpooliaid ja 20 liiki vahalilli.Säntpoolia

Säntpooliat (Saintpaulia) või paulikest kutsutakse rahvapäraselt varjukannikeseks ja aafrika kannikeseks. Looduslikult kasvavad säntpooliad Keenia ja Tansaania niisketes varjulistes rannikumetsades ning tänapäeval kasvatatakse rohkem kui 2000 erinevat sorti säntpooliaid.

Näituse ajal on võimalik ka osta haruldasi säntpooliasorte.

Täpsemalt saab säntpooliate kohta lugeda ka Tallinna Botaanikaaia kodulehel

Uus näitus Tallinna Botaanikaaias “Iidsete aegade taimed, pitsatpuust pajuni”

26. jaanuarist kuni 3. veebruarini saab külastada Tallinna Botaanikaaia selle aasta esimest näitust „Iidsete aegade taimed, pitsatpuust pajuni“.

Tutvutakse taimeriigi arengulooga alates iidsetest aegadest, kui inimese jalg polnud veel maapinda puutunud kuni tänapäevani, kus inimtegevuse tagajärjel on palju taimeliike hukkunud või hukule määratud. Vaadata saab lähemalt ka kivisöeajastu uhket ja lopsakat taimestikku, selle asendumist okaspuude ja palmlehikutega ning esimeste õistaimede tekkimist.

“Tahame ka alanud aastal näitustega meie külalisi üllatada ja sealse infoga taimedest üha uusi ja huvitavaid fakte ja külgi välja tuua“,  seletab Tallinna Botaanikaaia direktor Karmen Kähr. „Seepärast alustame uut näituste aastat meile ebatavaliste taimede tutvustamisega. Näiteks taimed nagu pitsatipuu, soomuspuu, sammaspuu jt, olid olemas juba enne dinosauruste hiilgeaega. Lisaks näeme taimi, kes elasid üle jääajad ja on elus tänaseni,“ lisab Kähr.

Näituse kuraatoriteks on Krista Kaur, Taimi Puusepp ja Urmas Laansoo Tallinna Botaanikaaia keskkonnahariduse osakonnast.

Tallinna Botaanikaaia koduleht

 

Uus näitus Tallinna Botaanikaaias “Taimed vanades pühakirjades”

Tallinna Botaanikaaia selle aasta viimane näitus keskendub seekord taimedele, mis on saanud tähenduslikuks ja tuntuks tänu sellele, et nendest on kirjutatud vanades pühakirjades.

Näitusel uuritakse, et mis puu on siis ikkagi see hea ja kurja tundmise puu, millest piiblis kirjutatakse või mis on taevamanna, mida ülistatakse nii piiblis kui koraanis? Mis puu on aga zaqqum, mida moslemid põrgufloora esindajaks on pidanud? Milliseid saladusi peidavad endas maailma vanimad pühakirjad – vedad, kus kirjutatakse ka soovetäitvatest puudest kalpavriksadest ja surematuks tegevast Soma joogist? Näitusel püütaksegi piiluda neid küsimusi ümbritseva saladusteloori alla.

“Taimed vanades pühakirjades” on avatud 10.-18. november.

Tallinna Botaanikaaias on kaktusenäitus

Kaktusenäitustel 13. – 21. oktoobrini saab teada, millised näevad välja erinevatesse perekondadesse kuuluvad kaktused ja kuidas neid meie kodustes tingimustes kasvatada. Näitus valmib koostöös Eesti Kaktusekasvatajate Klubiga. Eksponaadid pärinevad kogenud kaktusekasvataja Harri Poomi erakollektsioonist.

13. ja 14. oktoobril ning 20. ja 21. oktoobril on Harri Poom valmis huvilistele jagama oma kogemusi ja asjatundlikku nõu kaktuste kasvatamise osas. Pühapäeval, 14.oktoobril, kell 13.00 räägib Harri Poom kaktuste pookimisest ja pookimisalustest.

Nädalavahetustel toimub taimede ja pookealuste müük ning osta saab ka kodumaised õunu. Näha saab mõningaid hiliseid Eestimaal kasvatatud viinamarja- ja arbuusisorte.

Kaktuste kodumaa on Ameerikas. Neid kasvab Kanadast Patagooniani väga erinevates looduslikes tingimustes nii savannides, kõrbetes, mägedes kui ka vihmametsades. Kaktuseid kasvatatakse mitmel pool maailmas dekoratiivsete taimedena aedades ja parkides. Kaktused on populaarsed ka siseruumide kujunduses. Paljude kaktuste mahlaseid varsi ja maitsvaid marju on tarvitatud söögiks. Kaktuseid on kasutatud ehitusmaterjalina, muusikariistade, värvainete ja ravimite toorainena.