Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Porgandipere keerulised suhted.

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2017
E T K N R L P
« aug    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Sindi jalgpallistaadionil valmis nädalavahetusega tribüünikonstruktsioon

Sindi jalgpallistaadioni taassünd liigub tänu entusiastidele ja toetavatele ettevõtetele kindlal kursil ning peagi on oodata esimest lahtilööki.

Entusiastlikult oli kaasa löömas üks Poiseidoni klubi noor mängija, kes juba eelmisel aastal kivide korjamise ajal jalgpalli suuruste kivide kandmisega silma jäi Foto Marko Šorin

Entusiastlikult oli kaasa löömas üks Poseidoni klubi noor mängija, kes juba eelmisel aastal kivide korjamise ajal jalgpalli suuruste kivide kandmisega silma jäi. Foto: Marko Šorin

Jätka lugemist »

Sindi jalgpallistaadionil löödi kopp maasse

Germo Karro, Kodu Kuubis OÜ juhatuse liige, oli eile õhtupoolikul see mees, kes istus kopa juhtkangide taga ja alustas Sindis JK Poseidoni jalgpallistaadionil tribüüni ehitamise tarvis vundamendi süvendi kaevamist.

Germo Karro, Kodu Kuubis OÜ juhatuse liige, alustab Sindis JK Poseidoni jalgpallistaadionil tribüüni ehitamise tarvis vundamendi süvendi kaevamist Foto Urmas Saard

Germo Karro, Kodu Kuubis OÜ juhatuse liige, alustab Sindis JK Poseidoni jalgpallistaadionil tribüüni ehitamise tarvis vundamendi süvendi kaevamist. Foto: Urmas Saard

Meie jaoks on tegemist suure ettevõtmisega: ehitame kaks riietusruumi, pesemisruumid ja 80 inimest mahutava katusega kaetud tribüüniosa

Täna hommikul kogunes hulgake vabatahtlikke ehituskogemustega inimesi Aia ja Kesktänava vahelisel alal asuvale staadionile, et panna tööle käed külge. Karro oli kohal juba üheksa paiku. Tund hiljem kogunesid ka teised. Esimesena oli kohal ja asus aegaviitmata saematerjali kappimiseks ettevalmistama Poseidoni mängija Kristjan Õunpuu. Andres Kolju, Villavennad OÜ juhatuse liige, tõi kohale kalluri, et pinnast teisaldada. Tema lubas homseks veelgi ehitustehnikat tuua. Anton Anufriev, Poseidoni mängija lapsevanem, ei tulnud samuti ehitustöödele appi tühjade kätega. Kaenla all oli kümne meetri kõrguse lipuvarda alus. Lipuvarda muretsemist rahastavad Anton Anufriev ja Nord Homes OÜ, kelle peamiseks tegevusalaks erilahendustega elementmajade projekteerimine, tootmine ja püstitamine. Saematerjali järkamisel ei kartnud sarnaselt teistele töömeestele vihmasadu ka Sindi endine linnapea Marko Šorin, kes on olnud staadioni rajamisel algusest saadik nõu ja jõuga abis.

Jätka lugemist »

Poseidoni staadionile külvati muruseemet

Täna toimus Sindis Kesk tänava äärde rajataval Pärnu JK Poseidoni staadionil järjekordne talgupäev.

Sindis külvatakse Poseidoni staadionile muruseemet Foto Urmas Saard

Sindis külvatakse Poseidoni staadionile muruseemet. Foto: Urmas Saard

Traktor randaalis, tasandas ja rullis staadioni ala. Talgulised noppisid veel kive, mis masinaga töötamise järel välja ilmusid. Rullimise järel hakati käsitsi muruseemet külvama. Külvi järel laotati turbamulda peale.

Facebooki Poseidoni lehel teatatakse, et koostöös toetajatega soetas JK Poseidon uued 2×5 m jalgpalli väravad. Kui Häädemeeste väravad jõudsid otse kodustaadionile, siis Sindi väravad leiavad ajutist kasutust Sindi gümnaasiumi staadionil. Seal toimub praegu veel tavapärane treeningtöö seni kuni loodetavasti sügisel võib ümber asuda uuele staadionile.

Väravate hankimisele panid õla alla AS Saint-Gobain Ehitustooted ning Stardipaik.ee oma rohkete abiliste ja toetajatega. “Sindi ning Häädemeeste staadionitel treenib tänaseks mitmeid gruppe, mistõttu oli vanadele raudväravatele kindlasti lisa vaja. On väga hea meel tõdeda, et suutsime oma toetajate abiga need soetada, sest treeningprotsessi kvaliteeti silmas pidades oli tegu äärmiselt olulise sammuga,“ ütles Poseidoni esindusmeeskonna peatreener Martin Kuldmägi.

Väravad paigaldas Andres Kaskla.

Jätka lugemist »

Pärnu JK Poseidon jätkab Sindis esindusstaadioni rajamisega

Täna tehti algust sellele aastale kavandatud Sindi jalgpallistaadioni rajamiseks vajalike talgutega, mis on Pärnu JK Poseidoni sihipärase tegevuse jätkamine.

Talgud Sinti rajataval Poseidoni esindusstaadionil Foto Urmas Saard

Talgud Sinti rajataval Poseidoni esindusstaadionil. Foto: Urmas Saard

Poseidoni esindusmeeskonna peatreener Martin Kuldmägi ütles, et päris plaanipäraselt pole siiski kõike võimalik ette kavandada. „Tahtsime staadioni murukülvi ettevalmistamiseks kasutada traktorit, aga lubatud traktor oli põllutööga hõivatud.“ Pinnas vajab veel randaalimist. Kui sellega peaks veel mõni suurem kivimürakas välja kerkima, tuleb see minema toimetada. Mullu septembri keskpaigas vedasid Tibu Trans OÜ suured veokid 270 kuupmeetrit AS Tootsi Turvaselt saadud kõduturvast kohale. Nüüd tuleb see laiali laotada. „Vajadusel on AS Tootsi Turvas valmis täiendavalt meile mulda eraldama,“ rääkis Kuldmägi.

Mikko Selg rääkis ka liiva vajadusest, et muru kasvutingimused paremaks muuta. Selg tahab täna väetise maha raputada. Kuid hommikul alustati eelmisel aastal käsile võetud võsast puhastamise jätkamist. Kella üheteist paiku oli ametis kaheksa inimest, aga päeva edenes tuli abikäsi lisaks. Tööd tegid OÜ Kodu Kuubis inimesed, Sindi elanikud ja muidugi Poseidoni sportlased. Mootorsaagide undamise kõrvalt veeti saetud oksarisu lõketesse.

Jätka lugemist »

Teeme ära talgud on jagatud paljudele päevadele

Sindi gümnaasiumis on suur kevadkoristus jagatud erinevate päevade peale nõnda ära, et klassid käivad neile sobival ajal lehti, oksi ja muud prahti kokku riisumas.

Video → 3. a koristustalgutel

Sindi gümnaasiumi 3a klass läheb talgutele Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi 3.a klass läheb talgutele. Foto: Urmas Saard

„Kuna mitmesajale õpilasele samaaegselt tööriistu ei jätku ja niisama tööriistu käest kätte vahetada pole mõtet, siis oleme välja pakkunud töögraafiku, mille vabadesse lahtritesse saavad klassid märkida oma talgutel osalemise aja,“ selgitas Mart Nõmm, direktori asetäitja majanduse alal.

Neljapäeval töötasid kolmanda tunni ajal 3.a klassi õpilased. Enne õuele minemist küsis õpetaja Eneli Arusaar, kas mõni laps ei taha tööle minna? Ta kordas veel paar korda küsimust ja lisas juurde, et mitte keegi ei pea vastu tahtmist õue minema. Mitte ükski laps ei soovinud jääda tööst kõrvale. Kedagi ei pidanud õpetaja veenma töötamise vajalikkuses.

Töökasvatus on juba varem ära tehtud ja venivillemeid selles klassis ei kohanud ka muru rehitsemisel. Õpetajal oli töökorraldus hästi läbimõeldud ja sellepärast töötasid laste käed ilma liigseid liigutusi tegemata.

Jätka lugemist »

Siimu rassimist kroonis tasuta pääse Eesti ja Malta vahelisele jalgpallikohtumisele

Tänane talgupäev Sinti rajataval Poseidoni jalgpallistaadionil möödus vihmas ja päiksepaistes, aga kõige rohkem ikkagi sügavas poris rassides. Päeva teisel poolel loositi kõigi töötegijate vahel välja tasuta piletid Eesti ja Malta vahelisele maavõistlusele jalgpallis, mille võitis kuueaastane Siim Kosenkranius.

Silver Lulla, Poseidoni esindusmeeskonna mänedžer ja Siim Kosenkranius, kelle kuuluvad võidetud pääsmed Eesti – Malta jalgpallikohtumisele Foto Urmas Saard

Silver Lulla, Poseidoni esindusmeeskonna mänedžer ja Siim Kosenkranius, kellele kuuluvad võidetud pääsmed Eesti – Malta jalgpallikohtumisele. Foto: Urmas Saard

Poseidoni noortesuuna juht Joonas Einfeldt ja mõned teised virgemad jõudsid tööpostile juba poole kümne paiku. Lõpetama hakati poole viiest. Vaatamata kehvadele ilmaoludele tuli palju inimesi välja. Mõned saabusid varem, teised hiljem ja lahkuti samuti erinevatel aegadel, sest töötati oma võimaluste piires. Lõunale minnes loendas esindusmeeskonna peatreener Martin Kuldmägi ühtekokku nelikümmend kätepaari ja veel mõned üle selle. „Poseidoni oma inimesi oli kümmekond. Palju oli ka Sindi noori ja lapsevanemaid. Kristjan Õunpuu tõi oma isiklikke tööriistu kaasa arvestusega, et ka teistele jätkuks. Perekond Krünberk varustas ämbritega. Meie oma esindusmeeskonna mängija Hannes Kiviloo istus bobcati hoovade taga ja vedas kopa sisse kogutud kivisid suurde hunnikusse. Sven Saar tuli kive vedama sõbra maastikuautoga, millele lubas Germo Karro oma järelhaagise külge haakida,“ kirjeldas Kuldmägi erinevate inimeste panuseid.

Tänaseks kavandatud kivide korjamise tegid päris raskeks eilsed ja tänased vihmasajud, mis muutsid staadioni ala üsna poriseks. Kuid ei teinud töötegemist mitte võimatuks. Einfeldt ütles, et ammusel ajal ehitatud drenaaž töötab suurepäraselt. Selles võis igaüks ka oma silmaga veenduda. Kui lõunatunni ajal mahasadanud vihmasahmakas ujutas hetkeks kogu staadioni üle, siis pärast lõunatamist jäid vaid madalamates kohtades lombid maha.

Jätka lugemist »

Pühapäeval, 14. augustil, peetakse kolmandat nädalavahetust talguid Poseidoni staadionil

Eelmisel nädalavahetusel jäeti üks talgute pidamise kord vahele selleks, et noored saaksid osaleda Weekend festivalil, nüüd tahetakse uue hooga jätkata eelseisval pühapäeval algusega 10.00 ja töötada terve pika päeva. Kuid sellegipoolest toimetati ka eelmisel nädalal tulevase staadioni rajamiseks tarvilike ettevalmistavate töödega.

Abroosius laiendab kraaviületust Foto Urmas Saard

Abroosius laiendab kraaviületust. Foto: Urmas Saard

1. augustil lubas Sindi linnavalitsus võtta maha Kesktänav 7 kinnistu ja Kesktänava vahelisel alal ühe kase ja ühe pärna. Linnavalitsuse tellimusel paigaldas samal päeval kaevetöödega tegelev Sindi firma Ambroosius OÜ Kesktänava äärsele kraavile uue pikema truubitoru. Puude langetamine ja laiem kraavi ületus võimaldab nüüdsest tulevasele Poseidoni jalgpallistaadionile sõita ka paarikümne tonnistel turbaveokitel. Turvas on vajalik parema jalgpallimuru kasvatamiseks. Kuid enne turbakoormate laiali laotamist tuleb väljak puhastada kividest.

Vahepeal sai teatavaks teinegi rõõmustav sõnum. Teatavasti algatasid Sindi Kesktänava staadioni taastamise eestvedajad jalgpalliklubist Poseidon internetikeskkonnas stardipaik.ee rahakogumiskampaania inventari ostuks. Päev enne lõpptähtaega sai eesmärgiks seatud 3000 euro suurune summa kogutud. Annetajaid oli tolle õhtu seisuga 114. Enne toetusprojekti “Väravad valmivale Sindi jalgpallistaadionile” sulgemist lisandus veel 8 toetust.

Jätka lugemist »

Poseidoni staadioni rajamine edeneb paljude abiliste osavõtul silmnähtavalt jõudsalt

Lõppeva nädalavahetuse kahel päeval korraldas Pärnu JK Poseidon taas Sinti rajataval jalgpallistaadionil suured talgud, kus praegu on kujunenud üheks peamisemaks ülesandeks välja kividest puhastamine.

Germo Karro läheb teo käigul liikuvat traktorit peatama, et kivide noppijad järele jõuaks Foto Urmas Saard

Germo Karro läheb teo käigul liikuvat traktorit peatama, et kivide noppijad järele jõuaks. Foto: Urmas Saard

Eile alustati talgutega poole viiest ja rabati tööd teha neli tundi, täna nopiti kive alates keskpäevast kuni kuueni. Laupäeval vedas traktor enne talguliste tulekut viimased suured kivid ja asfalditükid minema ning käis kogu ala randaaliga üle. Talgulistele jäi väiksemate kivide korjamine, millest saigi käesoleva nädalavahetuse põhiline töö. Eile oli kivikorjajaid 15 inimese ümber, täna kuni paarkümmend. Traktor liikus teo kiirusel ilma juhita. Mitte seepärast, et 1959. aasta väljalaskega traktor poleks suutnud ka nobedamalt veereda, vaid seepärast, et jätkuks aega kivisid järelhaagise platvormile loopida või päris peent kildu ämbrist kummutada. Kõige töömahukam ongi väikeste kivikeste kogumine. Martin Kuldmägi ütles tööpäeva lõppedes, et praeguseks on puhastatud umbes kümnendik kogu alast. „Seega on tööd veel meeletult. Korjajateks olid Poseidoni mängijad ja toetajad, kohalikud lapsevanemad, linnapea.“

Kuldmägi rääkis edaspidisest plaanistki ja pidas mõistlikuks teha vahepeal veidi pikem vahe sisse, et siis uuesti suurte jõududega jätkata. „Kuna järgmisel nädalal elab Pärnu ja selle lähiümbrus tõenäoliselt Weekendi festivali rütmis, siis on ilmselt raske abilisi sel ajal leida,“ arutles Kuldmägi.

Jätka lugemist »

Visad vabatahtlikud päästsid sel kevadel
10 113 kahepaikse elu

konn teelSellel kevadel päästsid vabatahtlikud konnatalgute käigus 10 113 pulmapaikadesse teel olnud kahepaikse elu. Viiendat aastat toimunud konnapääste aktsiooni “Konnad teel(t)” jooksul toimus 18 konnatalgut üle terve Eesti ning vabatahtlikud käisid talgutel 360 korda.

Selleaastane konnade kevadränne oli täis ootamatusi ning aprillis olnud külmad ööd ei olnud konnadele sigimispaikadesse liikumiseks üldse sobivad. “Tänavune konnaränne oli täis üllatusi. Mõnes talgukohas oli konni tavapärasest hulga rohkem, mõnes palju vähem, kuid võib öelda, et kevad ei olnud konnadele rändamiseks üldse meelepärane,” võttis konnarände hooaja kokku projekti “Konnad teel(t)” koordinaator Kristiina Kübarsepp. “Võimalik, et pikalt lumevaene talv ning külmad kevadööd tegid kahepaiksete eluolu meile teadaolevates suurtes rändepaikades keeruliseks. Nt Leie ja Oiu vahelisel teelõigul on tavaliselt ligi 4000 konna, sel aastal vaid 1000,” lisas Kübarsepp. Erilisteks üllatajateks sellel aastal olid ühed esimestena teele asunud linnakonnad Tartus Ihastes ja Tallinnas Astangu tänaval, kus mõlemas sai üle tee aidatud rekordarv kahepaikseid.

Vaatamata sellele, et tänavu konnad paljudes rändekohtades massiliselt sigimispaikadesse ei läinud, olid kannatlikud vabatahtlikud õhtuti visad rändepaikade ülevaatajad. Talgukohti käidi pidevalt kontrollimas ega konnad teele pole asunud. “Suur ja sügav kummardus kõigile vabatahtlikele, kes vaatamata väga tilkuvale ja pikale veninud konnarändele ikkagi vapralt vastu pidasid,” kiidab konnatalgulisi Kristiina Kübarsepp. “Ka rändekohtadest anti meile endiselt kohe teada ja rõõm on tõdeda, et loodusest hoolivaid inimesi meie ümber on palju,” lisas ta. Eestimaa Looduse Fond tänab kõiki, kes kahepaikseid konnatalgutel abistasid või rändavatest kahepaiksetest infot jagasid.

Jätka lugemist »

Sindis tegi 6B täna talgupäeva

Sindi gümnaasiumi õpetaja Silva Sikk ja tema 6B klass otsustasid juba päev enne Teeme ära talgupäeva välja tulla, et teha tublisti tööd.

Sindi gümnaasiumi 6B talgutel Foto Urmas SaardTänane päikseline ilm ja kergelt jahutav tuuleõhk ei andnud asu kauem oodata. Majandusjuhataja Mart Nõmm näitas korda tegemist vajava piirkonna kätte. Pioneeride puiestee ja katlamaja vaheline pargiala riisuti talvega mahapudenenud oksaprahist, kuluheinast ning juhuslikust prügist puhtaks. Praht topiti suurtesse kottidesse ja sõidutati käruga pargist välja.

 

 

 

 

 

Sindi gümnaasiumi 6B talgutel. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Talguhuntidele rongisõit poole hinnaga

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron pakub Teeme Ära talgupäeval osalejatele poole hinnaga rongisõitu. Talguhundi passi ja isikut tõendava dokumendi esitamisel saab soodsama piletihinnaga reisida 2.-8. maini kõikidel Elroni liinidel, nii tava- kui ka ekspressrongides. Talguhundi sooduspileteid saab osta ainult rongist.

Türi peatus Foto Urmas Saard

Türi peatus. Foto: Urmas Saard

“Teeme Ära talgupäevad pakuvad igale inimesele mugavat võimalust, et lüüa kaasa Eestimaa korrastamisel ja kaunistamisel. Soovime omalt poolt kaasa aidata sellele, et usinad kätepaarid jõuaksid just sinna, kus neid enim vajatakse – merekultuuri aasta puhul näiteks Kloogaranda, Paldiskisse või Pärnusse,” selgitas Elroni kommunikatsiooni- ja turundusjuht Mai Vahtrik.

“Talgunädalal liiguvad tuhanded inimesed aktiivsemalt mööda Eestit, sõites talgutele ja tagasi koju. Kuna rongiga on talgutele väga mõnus minna, innustab poole odavam pilet kindlasti ka rohkem talgulisi kodudest välja tulema ning talgutöödele käed külge panema,” lausus talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür. Ta lisas, et just praegu on õige aeg valida talguveebist endale sobiv talgu ning panna end talgutele kirja. Samuti mõelda valmis plaan, kuidas on kõige mugava jõuda talgutele ja pärast koju tagasi.

Jätka lugemist »

Pühapäeval toimub Sargvere mõisa talgupäev

Talgupäev+24041624. aprillil kella 10-14 toimub Sargvere mõisa juures talgupäev.
Talgute käigus tehakse korda Sargvere mõisa ümbrus, et  kõigil oleks tore Paide valla mõisa tulla ja mõisapargis jalutada.
Eriti oodatud on need, kes mõisaparki oma teekonna läbimiseks sihtpunktini kasutavad. Kaasa tuleks võtta töökindad ja hea tuju. Mehed võiksid võtta kaasa mootorsaed ja paar traktorit järelkäruga lehtede äravedamiseks. Rehad on kohapeal olemas.

Tööpäeva lõpus ühine talgusupp.

KorraldabMTÜ Sargvere MES,  toetab Paide vallavalitsus.

Esmaspäeval algavad Supilinna päevad kutsuvad
kohalikku elu mekkima

Esmaspäeval algavad XV Supilinna päevad toovad supilinlased ja nende külalised taaskord kokku, et üheskoos Supilinnas elu keema ajada. XV Supilinna päevad toimuvad 18.-24. aprillil.

Tänavuse festivali keskmes on elu ja selle erinevad vormid ning võimalused Supilinnas.

“Eks tärkav kevad paneb elu kihama nii maal kui linnas. Supilinn on ainulaadne paik, sest siin saavad linn, maa ja loodus omavahel kokku,” ütles festivali peakorraldaja Jaanus Libek. “See on sobiv elukeskkond nii inimestele kui ka paljudele teistele elusolenditele, kelle olemasolu ei pruugi me esmapilgul alati märgatagi. Lisaks põnevale kultuuriprogrammile katsumegi tänavuse festivalinädala jooksul kogu seda mitmekesisust üheskoos avastada ja tundma õppida.”

Festivalinädalal toimub Supilinnas ja selle lähiümbruses palju üritusi ja tegevusi igale maitsele ja vanusele: toimuvad linnaosa tutvustavad retked ja ekskursioonid, talgupäev, rohkesti kõikvõimalikke töötubasid, muusika- ja kirjandusõhtuid ning muidugi ühine supisöömine linnarahvaga.

Supilinna päevad kulmineeruvad 23. aprillil toimuva platsipäevaga, kus supilinlasi ja nende külalisi rõõmustab mitmekülgne festivaliprogramm, mis pakub meelelahutust igale vanuserühmale. Lisaks tegevustele kuival maal saab lodjalt, paatmajadest või jõelaevadelt kogeda täiesti teistsugust vaadet linnale. Pühapäeval kandub festivalimelu Supilinna eriilmelistesse koduhoovidesse ning Kesklinna kooli, kus toimub laste, vanemate ja õpetajate eestvedamisel suurejooneline kogukonnapäev.

Supilinna päevadele on oodatud kõik endised ja praegused supilinlased ning Supilinna sõbrad, kellele on see pisike linnaosa oma erilise jälje jätnud. Kõik festivaliprogrammi raames toimuvad üritused tutvustavad ühel või teisel moel linnaosa eripära või sellega seotud inimesi, mujalt külla tulnud toredad külalised rõõmustavad aga kohalikku kogukonda.

Täpsem info: http://supilinn.ee/supilinna-paevad

“Linn lilleliseks” 2016 toimub tänavu meeleoluka kümnenda juubeli vaimus

LinnLilleliseks2016Sel kevadel leiab Tallinnas taas aset heategevuslik noorteprojekt “Linn lilleliseks”, mis ühtlasi tähistab oma suurejoonelist kümnendat juubelit.

Laupäeval, 7. mail kogunevad vabatahtlikud tava- ja erivajadustega noored Tallinnas Eesti vabaõhumuuseumis, et veeta üheskoos üks tore päev. Projekti raames tehakse muuseumi aladel heakorrastustöid, mängitakse tutvumismänge ning palju muud põnevat. Lisaks on juubeli puhul korraldajatel varuks mitmeid üllatusi ning esinejaid.

Projekti “Linn lilleliseks” iga-aastane eesmärk on lähendada üksteisele tava- ja erivajadustega noori ning juhtida tähelepanu keskkonnale ja selle korrashoidmisele. Tegemist on grupijuhtide juhendamisel noorte poolt teostatavate heakorratöödega, millega antakse pealinnale puhtam ja lillelisem väljanägemine. Kõik toimub lõbusas ja vabas õhkkonnas, et soodustada ühtekuuluvustunnet.

Projekt valmis 2006. aastal MTÜ Tegusad Eesti Noored (TEN) regionaalsessioonil ning seda rahastab Tallinna spordi- ja noorsooamet .

“Linn lilleliseks” teeb sel aasta koostööd Tallinna ja Harjumaa autismiühinguga ning talgupäeva Teeme Ära talgulistega. Kutsume projektis kaasa lööma kõiki, kes soovivad veeta toredalt aega, tehes midagi keskkonnahüvanguks üheskoos vabatahtlikega, et muuta meie linnapilti rõõmsamaks.

Projekti korraldavad üle-eestilise noorteorganisatsiooni MTÜ Tegusad Eesti Noored liikmed. TEN tõstab erinevate ürituste kaudu apoliitilisel viisil noorte ühiskonnateadlikkust, arendab esinemis- ning meeskonnas töötamise oskust.

Rohkem informatsiooni meie Facebooki lehel https://www.facebook.com/linnlilleliseks/

 

Paikusel põletatakse kanutipäeva eelsel õhtul jõulupuid

Paikuse alevi rahvale on aastatega saanud harjumuseks tuua välja visatud jõulupuud Kastani elamukvartali lähedal asuvale jaanituleplatsile, kus need ühiselt ära põletatakse.

Meenutus aastast 2014, kui jaanuarikuisel muruvaibal põletati Paikuse alevirahva jõulupuid Foto Urmas SaardPaikuse valla kultuuritööspetsialist Ille Riivits ja keskkonnaspetsialist Reet Jalakas pidasid täna nõu ja leidsid, et suure külma püsimise tõttu ei tohiks põletamisega väga kiirustada. Igal aastal on kuuskede toomise järel suure tule ümber ka lustitud, vaevatasuks saadud kompvekke lutsitud ja kõrval oleval liumäel liugu lastud. Lumeta talvel on mäest alla kukerpallitatud ka mööda rohetavat vaipa. Spetsialistid uurisid ilmaennustajate ennustusi ja arvasid kõige sobilikumaks päevaks 12. jaanuari. Siis pidavat õhk soojemaks minema, kuid loodetavasti mitte nii kuumaks, et mäenõlvadelt sulalumi voolama pääseks. Eesti rahvakalendri järgi loetakse kanutipäevaga jõulupühade aeg lõplikult möödunuks ja seega on valitud aeg kõigiti ka sümboolses tähenduses hea valik.

Kuused pannakse leegitsema kell 16.00

Meenutus aastast 2014, kui jaanuarikuisel muruvaibal põletati Paikuse alevirahva jõulupuid. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Vähiravifond “Kingitud elu” kutsub kõiki eestimaalasi elu kinkimise suurtalgule

Marko Pomerants (vasakul) Foto Urmas Saard

Marko Pomerants (vasakul). Foto: Urmas Saard

Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud elu” korraldab sel nädalal mastaapse üle-eestilise suurtalgu “Teema Ära! Kingime elu!”, millega loodab fond koguda ühe nädalaga nii palju annetusi, et kõik Eesti vähihaiged saaksid neile hädavajaliku ravi – võimaluse elada võimalikult täisväärtuslikku elu. Talgud toimuvad internetis kogu nädala ning 9. mail Apotheka apteekide juures Tallinnas, Tartus, Pärnus jm.

9. mail aitavad üle Eesti annetusi kokku koguda ligi 200 vabatahtlikku, teiste hulgas ministrid Sven Sester, Rannar Vassiljev, Margus Tsahkna, Kristen Michal ja Marko Pomerants ning riigikogulased Viktoria Ladõnskaja, Yoko Alender, Jüri Ratas, Deniss Boroditš, Andres Ammas, Helmen Kütt, Kristjan Kõljalg, Martin Repinski, Kalle Laanet, Rainer Vakra, Martin Kukk, Monika Haukanõmm jt.

„Eestimaal pole inimest, kel poleks kokkupuudet vähiga,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants, kes kogub annetusi Põlva Aster apteegi juures aadressil Jaama 12a. „Heategevusega lisavahendite kogumine selles valdkonnas on väga paljudele inimestele suureks abiks. Täiendav raviraha ei garanteeri tingimata tervenemist, kuid annab kindlasti juurde palju emotsionaalseid ühiseid päevi. Seepärast kavatsen ravimiraha talgutele kulutada ühe laupäeva küll.“

„Kutsun kogu Eesti ühiskonda üles üheskoos oma inimestele elu kinkima. Talgutega ütleme, et iga meie inimene on väärt, et tema elu eest võidelda. Kelleltki ei tohi viimast õlekõrt käest rebida,” ütles vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „2014. aastal kogusime fondi annetustena üle 300 000 euro ning toetasime kõiki haigekassa toeta jäänud vähihaigeid, kes meilt abi palusid. Mitte keegi ei jäänud ukse taha. Talgute eesmärk on kindlustada sama positiivse stsenaariumi kordumine ka 2015. aastal. Jätka lugemist »

Sindis haarasid noored “Teeme ära” talgutel juhtohjad

Tänane talgupäev “Teeme ära” jäi võrreldes mõnede eelmiste aastatega tagasihoidlikumaks, aga endiselt olid silmapaistvalt tublid Sindi Avatud Noortekeskuse ja Sindi gümnaasiumi õpilased.

Talgute lõpetamine Sindi gümnaasiumi juures Foto Urmas Saard

Talgute lõpetamine Sindi gümnaasiumi juures. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumis juhendas talgupäeva majandusjuhataja Mart Nõmm, kelle sõnul puhastati lisaks suurele kooliümbruse territooriumile ka kaugemalgi ja tehti puhtaks alajaama seinaääredki. Nõmm kiitis Sindi Noortevolikogu algatusgrupi liikmeid, õpilasomavalitsust, 6a klassi õpetajat Egle Valdaru ja tema õpilasi. Koolinoortega käsikäes töötasid ka töömees Jüri Saks, koristajad Viive Taaler ja Anne Popp.

Paarkümmend noort registreeris ennast talgutele Sindi noortekeskuse nimekirja. Sindi kommunaalist anti kasutada lehepuhur, millega oli hea põõsaste vahel tuulutada. Koristati peamiselt noortekeskuse ümbruses, juhendajaks Maili Isand. Noortekeskuse hea sõber Mihail Šorin koristas paari õpilasega Konsumi kaubanduskeskuse läheduses. Ka noortekeskuse juhataja Helle Vent sikutas poiste ja tüdrukutega võrdväärselt higistades suuri prahikotte kokku.

Jätka lugemist »

Üle-eestilisest talgupäevast võtavad täna osa kümned tuhanded talgulised

Täna toimub kõikjal Eestis Teeme Ära talgupäev, millest võtavad osa kümned tuhanded  eestimaalased. Tänavu korraldatakse talgupäeva raames 1754 talgut, kuhu on varahommikuse seisuga registreerunud üle 23 400 talgulise. Talgupäeva meeskond kutsub kõiki inimesi vaatamata jahedale ja kohati vihmasele ilmale kodudest välja tulema, et kaasa aidata kodukandi ning kogukonna elu edenemisele.

Enim talguid korraldatakse täna Harjumaal ja Tallinnas, kuhu plaanitud 410 talgule on end kirja pannud üle 6700 inimese. Talgupealinna tiitlit on kindlustamas taas Saaremaa, kus toimub 188 talgut, millele on registreerunud üle 2200 talgulise. Pärnumaal on end osalejana kirja pannud samuti üle 2000 talgulise, Tartumaal üle 1800 talgulise. Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Läänemaal, Järvamaal ja Valgamaal on registreerunud rohkem kui 1000 talgulist.

Talgupäeva meeskond ja Päästeamet kutsuvad järgima ohutusnõudeid, et tagada talgutel nii tule- ja veeohutus kui ka tööohutus. Lõhkekeha või seda meenutava objekti leidmisel ei tohi seda puudutada, vaid tuleb minna kaugemale ja teavitada koheselt Päästeametit numbril 112. Kui talgulised avastavad katmata luukidega kaeve või muid ohtlikke rajatisi, soovitatakse neist teada anda päästeala infotelefonile 1524. Talgutel veekogude ääres tuleks tähelepanelikult jälgida lapsi.
Talgupäev algab enamikus talgupaikades kell 10 või kell 11, mõned talgud algavad ka lõunal ja mõned peetakse lähematel päevadel. Tänavu korraldatakse mitmeid tuleohutusega seotud talguid, samuti toimub talguid mereäärsetes paikades ning tänaseni saab kodudest ära tuua ka kasutuskõlblikke  värvijääke. Täpsema info kasutuskõlblike värvijääkide kogumise tingimuste ja vastuvõtu kohtade osas leiab siit.

Lätlaste hümn kõlas Uus-Jaani kalmistul võimsamalt

Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekt „Ühist ajalugu taaselustades“ tõi pühapäeval Tartusse Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade platsile talgutöödele ning mälestustalitusele ühtekokku 70 eestlast ja lätlast.

Ave Aaslaid Sindi gümnaasiumi õpilastega Uus-Jaani kalmistul Foto Urmas Saard

Ave Aaslaid Sindi gümnaasiumi õpilastega Uus-Jaani kalmistul. Foto: Urmas Saard

Keskpäevaks koguneti Uus-Jaani kalmistule üle riigi mitmest paigast: Tartust, Tallinnast, Pärnust, Saardest, Sindist. Sindi gümnaasiumi 8a klassi klassijuhataja Mariko Passel tuli kohale oma 15 õpilasega, ühes oli ka lapsevanem Ave Aaslaid, kes alustas samade õpilaste õpetamist esimeses klassis. Teekonnale asudes võeti kaasa rehad, labidad, harjad ja muu tarvilik. Eesti Lipu Seltsi noored abilised võtsid kaasa ka 6 suurt sinimustvalget kandelippu ja ühe veelgi suurema Läti lipu. Presto bussijuht Hans Rihvk vaatas, et riikide sümbolid oleks hästi pakendatud ja pikal reisil eeskujulikult hoitud. Viimasel minutil saabusid veel äsja Krulli kohviku ahjust võetud lihapirukad, et keset töö tegemist ei peaks mitte keegi oma kõhukorinat kuulma.

Eestlasi kogunes kalmistule arvatavalt üle kolmekümne. Teiste hulgas muidugi Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak, kes oli terve ettevõtmise peakorraldaja. Ruuben Kaalep, EKRE volikogu ja noortekogu liige, eelistas oma väikese salgakesega samuti ühineda lõunanaabritega, kuigi paljud teised tema erakonna kaaslased võtsid pühapäeval nõuks avaldada meelt pealinnas, Lossi platsil. Kaalep selgitas, et poliitikute suured teod algavad väikeste asjade ära tegemisest ja tunnustas Läti poliitikute osalemist mineviku mälestamisel mitte ainult sõnades, vaid ka tööle käsi külge lüües.

Jätka lugemist »

Talgujuhi ABC ehk plaan A, B ja C

Talgud Tallinna lauluväljakul 2014. Foto: Sven Puusepp

Talgud Tallinna lauluväljakul 2014. Foto: Sven Puusepp

Ühe tõeliselt nauditava talgupäeva eelduseks on hea plaan. Ja siis veel tagavaraplaan selleks puhuks, kui kõik ei lähe just täpselt nii nagu esimese hooga sai plaanitud. Omalt poolt anname kõigile talgujuhtidele kaasa mõned soovitused, mida silmas pidada, ja mõned mõtted, mida talgupäeva eel mõlgutada.

1. Mõtle läbi ja planeeri tehtavad talgutööd – mitu inimest, mitu tundi, varutööd jne. Talgutele tulevad inimesed omast vabast tahtest ning vabast ajast ja just seepärast on oluline, et kõik talgulised leiaksid ka mõistliku rakenduse. Jälgi, et planeeritavad tööd ei segaks juba pesitsema hakanud linde, 15. aprillist kehtib Eestis raierahu.

2. Kontrolli, kes on talguobjekti omanik ning kas objekt on muinsus- või looduskaitse all, et talgutööde näol pakutud abist kogemata kombel pärast sootuks pahandust ei tuleks.

3. Pane valmis vajalikud tööriistad ja -vahendid. Kui talgutööde plaan on paigas, saab järgmise sammuna läbi mõelda tööriistad- ja vahendid, mis tööde tegemiseks tarvilikud. Alati on võimalik paluda ka talgulistel üht-teist ühes võtta, kuid anna neile sellest aegsasti teada.

4. Arvesta välja vajaminev materjali hulk – olgu see siis puit, naelad, istikud vm, samuti mõtle läbi, kust need saad. Ehk on sul endal vajalik varu olemas või on kohalik ettevõte nõus õla alla panema või ostis hoopis naabrimees möödunud nädalal just portsu naelu, mis liiga pikaks osutusid ning garaaži seisma jäid.

5. Valmista ette talguliste toitlustamine ning muu meelehea pakkumine. Tühi kõht ei seisa püsti, eriti veel pärast seda, kui pikk talgupäev selja taga. Võid paluda ka talgulistel head ja paremat ühisele lauale kaasa võtta, samuti võid leida talguliste seast osava koka, kelle ülesandeks saabki talgusupi keetmine. Jätka lugemist »

Vaba tahte saadikud

arvamuslugu_Tarmo TüürTarmo Tüür
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja

Üle-eestiline Teeme Ära talgupäev on unikaalne nähtus – nii laiahaardelist ja osalejaterohket kodanikualgatuse platvormi ei leidu kusagil mujal. Mullu korraldati meie ühise talgupäeva raames 1754 talgut, millest võttis osa ühtekokku 45 024 inimest ehk 3,5% eestimaalastest. Õlg õla kõrval tehti kümneid eri liiki talgutöid, visati nalja, peeti plaane. Enne kui taas käised üles käärime, võiksime võtta hetke, et mõtiskleda: mille poolest on talgupäev meile igaühele tähtis ja eriline.

Esimesel Teeme Ära algatusel 2008. aastal astus kogu Eesti prügistamise probleemi vastu ning viidi läbi sadu koristustalguid. Nüüd leitakse igal talgupäeval igas Eestimaa nurgas just sellele paigale oluline teema, mis lahendamist vajab ja kuhu ühiselt käed külge pannakse. See on omamoodi ime, et oleme selleni jõudnud, kuid veelgi suurem ime on see, et talguhoog ei rauge.

1700 rainernõlvakut

Eestimaa inimeste heasoovlikkus on kõige paremas mõttes jahmatav ning kaasalöömise aktiivsus jätkuvalt üllatav ja innustav. Ei tasu unustada, et iga talgujuht ja korraldaja leiab ju ise vajalikud tööriistad, materjalid, koostööpartnerid, lõunasupi ning muu tarviliku. See näitab, kui palju on eestimaalasi, kes hoolivad oma elukeskkonnast, kogukonnast ja kaaslastest ning on valmis selle nimel vabast tahtest panustama.

Kui 2008. aastal oli meil üks Rainer Nõlvak, kes kutsus osalema suurel prügikoristusel, siis nüüdseks on Eestis täna talgupäevale piltlikult öeldes 1700 rainernõlvakut, kes kutsuvad teisi kaasa väärt ettevõtmisteks.

Talgud ja talgupäev pole aga kaugeltki vaid töötegemine. Talgud on olnud sajandeid oluline osa meie kultuurist ning ootamatul kombel muutunud täna Teeme Ära näol omamoodi ekspordiartikliks ja üheks Eesti tuntuimaks märgiks üle maailma. Talgud toovad kokku ja liidavad väga erinevad inimesi. Siin ei loe vanus, sugu, rahvus ega sotsiaalne kuuluvus. Külg-külje kõrval töötades on lihtne leida ühine keel ja ühisosa. Aastatega on kogunenud lugematu hulk näiteid, kus talguplatsil koos toimetades, kosutava supikausi või teetermose juures on leitud uusi tuttavaid, sõpru või ideid järgmisteks koostegemisteks. Talgupäev loob ja kasvatab sotsiaalset kapitali.
Jätka lugemist »

Algas heategevuslik värvijääkide kogumise ja taaskasutuse aktsioon

18. aprillil algas Teeme Ära talgukevade raames koostöös Vivacoloriga ellu kutsutud heategevuslik aktsioon, mille eesmärk on innustada eestimaalasi koguma kodudest kokku oma kasutuskõlblikud vesialuselised värvijäägid ja annetama need taaskasutamiseks koduta loomade varjupaikadele ja Tallinna Loomaaiale. Värve saab ära tuua ja annetada taaskasutuseks 18. aprillist kuni 2. maini Eestimaa erinevais paigus. Lähemat teavet värvijääkide kogumise ja taaskasutamise aktsiooni kohta leiab talguveebist.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et värvijääkide kogumise algatusel on kaks olulist eesmärki. “Esiteks võimaldab see aktsioon laiemalt teadvustada, et värvidele, mis muidu kasutult seisavad ja vananevad, saab anda uue elu. Teiseks aitab see tuua inimeste teadvusse, et riknenud ja kasutuskõlbmatute värvidega kaasneb keskkonnaoht ning selle vältimiseks on vajalik viia need jäätmejaamadesse ja kogumispunktidesse,” selgitas Tüür.

Talgukevade raames kogutud kasutuskõlblike värvijääkidega on plaanis aidata kodutute loomade varjupaikasid ja Tallinna Loomaaeda, et talgupäeval saaksid talguliste abiga üle värvitud vajalikud hooned ja ruumid, kus elavad loomad ning tegutsevad nende hooldajad. Algatusega on kaasa tulnud Tallinna Loomaaed ning Pärnu, Rakvere, Viljandi, Valga ja Võru kodutute loomade varjupaigad.

Jätka lugemist »

Läti ja Eesti koolinoored elustavad ühist ajalugu

26. aprillil külastavad koolinoored Tartus Uus-Jaani kalmistul asuvat Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade platsi, kus tehakse korrastustööd ja viibitakse mälestushetkes.

Uus-Jaani kalmistul asuva Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade mälestusmärgi puhastamine augustis 2014 Foto Urmas Saard

Uus-Jaani kalmistul asuva Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade mälestusmärgi puhastamine augustis 2014. Foto: Urmas Saard

Väljasõit toimub Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekti „Ühist ajalugu taaselustades“ raames. Kahe riigi vahelise koostöö sisuks on Läti ja Eesti I maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestamine ning nende matmispaikade korrastustalgutel osalemine, samuti ühise ajaloo tundmaõppimine. Sellega alustati möödunud aastal.

Mullu juunis korraldati Valga lähedal Strenčis kapten Anton Irvele püstitatud ausamba ümbruse korrastamise talgud ja mälestuspäev mõlema riigi vabadusvõitluses langenud Eesti Soomusrongide divisjoni ülema auks.

Strenčis osalesid Eesti poolelt mitmete organisatsioonide liikmed, tuntumad neist Jüri Trei, Meelis Pääbo, Trivimi Velliste, aga ka Sindi õpilased ühes oma õpetajatega.

Jätka lugemist »

Tänasest algab talgute kirjapanek 2. mai talgupäevale

Talgud Tallinna lauluväljakul 2014. Foto: Sven Puusepp

Talgud Tallinna lauluväljakul 2014. Foto: Sven Puusepp

Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub tänasest kõiki aktiivseid inimesi ja organisatsioone alustama ettevalmistusi üle-eestiliseks talgupäevaks, mis sel aastal peetakse 2. mail. Juba kaheksandat aastat kogunevad kümned tuhanded eestimaalased maikuu esimesel laupäeval, et võtta käsile kõige pakilisemad tööd ja tegemised, mis aitavad kaasa elu edenemisele nii oma kodukandis ja kogukonnas kui ka kaugemal. Talgud saab kirja panna uuenenud talguveebis aadressil www.teemeara.ee.

Tänavuse talgukevade avalöök antakse keskpäeval Tallinnas Kesklinna päästekomando garaažis, sest Teeme Ära talgupäeva meeskond soovib sel aastal koostöös Päästeametiga pöörata muude talgutegemiste kõrval rohkem tähelepanu tuleohutusele. Samas räägitakse ka teistest tänavuse talgukevade fookusteemadest ja talgupäeva ettevalmistustest ning tutvustatakse esimesi kirja pandud talguid. Endiselt kehtib talgupäeval põhimõte: igaüks saab ise otsustada, mida 2. mail oma kodukandi või kogukonna heaks ühiselt ette võtta.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul osales mullu talgupäeval 45 024 inimest ehk 3,5% eestimaalastest, mis näitab järjest kasvavat valmisolekut vabatahtlikuks tegevuseks. „Kõiki neid inimesi võime tunnustavalt nimetada Eestimaa vaba tahte saadikuteks, kes on valmis oma mätta otsast kaugemale vaatama ning kodukandi heaks midagi ise ära tegema,“ lausus Tüür. „Maikuu esimesel laupäeval igas Eesti nurgas kogetav koostegemise rõõm on kujunenud kogu Eestimaad ühendavaks igakevadiseks sündmuseks. Meie ühises talgupäevas peitub nii palju väge, et selle väljendamiseks ei olegi sõnu vaja – piisab, kui märkame, kuidas see on muutmas inimeste eluhoiakuid ja käitumist!“

Seekordse talgukevade rõhuasetused lähtuvad elulistest valikutest ning üheks tänavuseks fookusteemaks on tuleohutus. Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub koostöös Päästeametiga ja päästeala vabatahtlikega korraldama kõikjal Eestis tuleohutustalguid või pöörama ka teistel talgutel tähelepanu tuleohutusele. Olgu talgupaigaks küla seltsimaja, korteriühistu või looduskaunis koht, igal pool saab muude vajalike talgutööde kõrval panna rõhku ka otseselt tuleohutusega seonduvale. Päästeauto juurdepääsuteede puhastamine, veevõtukohtade korrastamine, küttekollete ülekontrollimine, korstnate pühkimine, suitsuandurite paigaldus ning kontroll jm praktilised tööd suurendavad oluliselt nii kodude kui avalike hoonete ja paikade tuleohtust ning aitavad vähendada tuleõnnetuste ja ka tulesurmade arvu. Just seepärast soovime tänavu igale talgujuhile anda lisaks traditsioonilisele stardipaketile üle ka suitsuanduri ja praktilist tuleohutuse infot, et ennetada tuleõnnetusi ja tõsta inimeste teadlikkust seoses võimalike ohuolukordadega.
Jätka lugemist »

Keila vald alustas Konstantin Türnpu 150. sünniaastapäeva meenutamist heakorrastustöödega helilooja nimelises pargis

Keila vald alustas täna laulupidude üldjuhi ja helilooja Konstantin Türnpu nimelises pargis talgutöödega, et korrastada Illurma külas asuvas park augustikuus toimuvaks kontserdiks, mil möödub 150. aastat tunnustatud helilooja ja koorijuhi sünnist.

“2015. aasta on Eestis kuulutatud muusika-aastaks eesmärgiga tõsta tähelepanu keskpunkti siinne muusikaelu, tutvustada muusika loojaid ja suurendada muusika rolli eestimaalaste elus. Ma väga tahan ja loodan, et Eesti muusika ja kultuuri suurmees nagu seda on Konstantin Türnpu pälvib tänavu rohkem avalikku tähelepanu kui ainult tänasel päeval ning tema sünniaastapäev leiab väärikat tähistamist. Tänan väga Keila valla inimesi, kellele on oluline Türnpu mälestuse jäädvustamine helilooja nimelise pargi korrastamisega,” ütles Riigikogu asespiiker, koorijuht Laine Randjärv .

Eelmise laulupeo üldjuht Hirvo Surva lausus, et Konstantin Türnpu tervituslaul “Ta elagu, elagu, elagu” on kustumatu ja seda kasutavad pidulikel hetkedel pea kõik koorid. Koolilaulikutes vaatab meile vastu Türnpu kaunis laul “Meil aiaäärne tänavas”, mida koolipõlves saavad laulda kõik õpilased ja mille meloodia jääb saatma meid elu lõpuni. Lauluisa Gustav Ernesaks on muuhulgas Türnpud nimetanud “üheks silmapaistvaks tõrvikukandjaks meie möödunud laulupidude pikas rongkäigus.” Türnpu monumendi saatus on olnud nii traagiline kui samas ka õnnelik. Arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et Eesti rahval on Türnpu ees praegu väike tänuvõlg, mis tuleks ära klaarida,” lisas Hirvo Surva.

Rohkem pilte!

Jätka lugemist »