Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2019
E T K N R L P
« nov    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Sindi naised korrastasid viljelooliselt mälestusväärseid kalmusid

Sindi Naisliidu viis naist võtsid nõuks tulla tänasel hingedepäeval Sindi Vanale kalmistule, et silmapaistvate avalikuelu tegelaste kalmudelt sügistuultes langenud puulehti kokku riisuda.

Helju Lekk, Ilme Kask, Maria Vesselov, Urve Saks Kukk, Juta Velleste (vasalt kolmas), Leiu Tünder (vasakult viies). Foto Urmas Saard

Helju Lekk, Ilme Kask, Maria Vesselov, Urve Saks Kukk, Juta Velleste (vasalt kolmas), Leiu Tünder (vasakult viies). Foto: Urmas Saard

Tähena valgustan öösel su rada…

Tööd tegid Helju Lekk, Ilme Kask, Maria Vesselov, Urve Saks Kukk, Juta Velleste. Ositud hauakääbaste juurde juhatas Sindi kalmistute vaht Leiu Tünder, kes tegi koos naistega kõige raskemat tööd: tõstis rakseid kotte kärule ja kärutas vettinud lehed kalmistu väravast väljapool asuvasse suurde lehekuhja.

Jätka lugemist »

Rakvere teater avab juubelihooaja 80 tamme istutamisega

13. septembril alustab Rakvere Teater oma 80. hooaega, mille tähistamiseks istutab teatrirahvas linna idaküljele 80 tamme tulevase pargi tarvis. Pidulik tseremoonia algab kl 15 Tuleviku ja Ussimäe nurgal asuval haljasalal. Tammesid istutavad endised ja praegused teatrijuhid, teatriveteranid, teatritöötajad ning kõik need, kelle jaoks Rakvere Teater on südamelähedane.

Pildil praegused teatrijuhid Peeter Raudsepp ja Velvo Väli. Foto  Helen Solovjev

Pildil praegused teatrijuhid Peeter Raudsepp ja Velvo Väli. Foto: Helen Solovjev

1929. aasta jaanuaris liikusid üle Virumaa Rakveresse kokku kümned hobuvankrid. Virulased vedasid talgude korras Näpi kaubajaamast ehituskivid tulevase teatrimaja õuele, mis 10 aastat hiljem avaski oma uksed ning tähistab käesoleval hooajal 80. sünnipäeva.

Üks vanker loksus tol hämaral hommikul Rakvere poole täislastis. See oli virulase Jakob Allase hobuvanker, kes juba saabudes vedas kohale koorma raudkive ning laadis selle Teatrimäele esimeseks seemneks maha. Nagu ta ise ütles: „Ei taht tühja käega tulla!”

Just selles kandis, kuhu Rakvere Teater oma 80. sünniaastapäeva tähistamiseks tammed istutab, liikus tol pühapäeva hommikul (27. jaanuaril) Jakob Allase raske koorem Teatrimäe poole ja seda teab ainult taevas ise, mida too kultuurihuviline mees neil hetkedel mõtles. Kas nägi ta vaimusilmas uusi lavastusi, õnnelikke vaatajaid või mõtles laiemalt kogu Virumaa kultuuri tulevikule? Ometi muutus tema tagasihoidlik kivikoorem aluseks millelegi suurele, milleta me tänapäeval Rakveret, Virumaad ega Eestit ette kujutada ei suuda.

Jätka lugemist »

Sel kevadel päästsid vabatahtlikud pea 15 000 konna elu

Sellel kevadel päästsid vabatahtlikud konnatalgute käigus 14 774 sigimispaikadesse teel olnud kahepaikse elu. Kaheksandat aastat toimunud konnapääste aktsiooni „Konnad teel(t)“ raames toimusid tänavu konnatalgud 11 asukohas üle Eesti, päästeaktsioonidest võttis osa 319 vabatahtlikku.

Konn teed ületamas. Foto Urmas Saard

Konn teed ületamas. Foto: Urmas Saard

Kahepaiksete rändeperiood oli tänavu heitliku loomuga just ilmastikuolude ja põuase varakevade tõttu. Visad vabatahtlikud hoidsid tihedamate kahepaiksete rändega teelõikudel silma peal põhimõtteliselt terve aprillikuu. Massiline konnade kevadränne sai alguse aprilli teises pooles. Kõige tihedam ränne toimus Porkuni ja Tamsalu kandis, kus vabatahtlike abiga päästeti autorataste all hukkumise eest rekordilised 8487 konna. Järgnesid Kaunissaare ja Soo-otsa talgukohad 2163 ning Astangu tänava talgukoht Tallinnas 1453 päästetud kahepaiksega. Kokku päästeti 13993 harilikku kärnkonna, 601 rohukonna, 117 rabakonna ja 62 tähnikvesilikku. Rohkem infot tänavuste konnatalgute tulemuste kohta leiab veebilehelt.

Konnad kaardil

Tulemuste nägemiseks kliki siia

“Heameel on näha, kuidas kohalikud konnatalgute eestvedajad on koostöös linna- ja vallaametnikega, leidmas lahendusi konnade kaitseks olulistes teelõikudes,” kiitis osalisi “Konnad teel(t)” kampaania korraldaja Kristiina Kübarsepp. ”Näiteks Porkuni talgukohas oli vald nõus rände ajaks isegi ajutiselt sulgema ühe teelõigu, et ära hoida kahepaiksete hukkumist rändeperioodil. Linna- ja vallaametnikud on vabatahtlike soovil aidanud ohtlikesse teelõikudesse paigaldada kiirusepiiranguid, hoiatusmärke ning abistanud talguvarustuse hoiustamisel. Rõõm on näha, kuidas talgujuhtide ja ametnike koostöö on hoo sisse saanud,” märkis Kübarsepp.

Lisaks talgutele tähistati koostöös Tallinna Loomaaiaga 27. aprillil rahvusvahelist konnade kaitse päeva, mille raames toimusid temaatilised tegevused loomaaias. Seal anti üle konnade teemalise luulevõistluse “Hüppav konn” auhinnad žürii lemmikluuletuste autoritele. Luulevõistlusele esitati üle 800 luuletuse, millest žürii valis välja 18 lemmikut. Auhinnatud luuletustega saab tutvuda siin.

Algatuse „Konnad teelt(t)“ eesmärk on päästa maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning suurendada inimeste teadlikkust Eesti kahepaiksetest, nende eluviisidest ja olulisusest meie ökosüsteemis. Konnade elude päästmisel on abiks nii talgud kui ka tähelepanelikum liiklemine kriitilistes teelõikudes rände ajal. Pikemas plaanis on aga tarvis ohtlikele teelõikudele rajada kestlikud ning hästi planeeritud konnatunnelid. Kaheksa aastaga on vabatahtlikega abiga säästetud üle 111 000 kahepaikse elu.

Projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Suurim kodanikuteaduse algatus kestab mai lõpuni

Tänavusel Teeme Ära talgupäeval osales täpsustatud andmetel vähemalt 45 150 talgulist, nurmenukutalgutel on kaardistatud juba ligi 100 000 õit

Nurmenukutalgud. Foto Kaarel Kaisel

Nurmenukutalgud. Foto: Kaarel Kaisel

Teeme Ära talgupäeval osales tänavu talgujuhtide täpsustatud andmetel 2060 talgul vähemalt 45 150 talgulist, mis moodustab Eesti elanikkonnast 3,4%. Enim talguid toimus Harjumaal ja Tallinnas, kus 466 talgul lõi kaasa 14 646 inimest. Elanike arvu järgi võttis kõige rohkem inimesi talgutest osa Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal. Teeme Ära talgukevade raames alanud nurmenukutalgud jätkuvad veel maikuu lõpuni, vaatlusandmeid saab sisestada nurmenuku nutiveebis. Praeguseks on kaardistatud juba ligi 100 000 õit.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles tänavuse heitliku ilmaga talgukevade kokkuvõtteks, et eestimaalased tõestasid end taas tõelise talgurahvana. „Laulu ja tantsu juubeliaasta egiidi all said korda tuleteega seotud kultuuriväärtuslikud paigad, meisterdati ligi sada õueraamatukogu ning osaleti teadaolevalt suurimas Eesti kodanikuteaduse algatuses, nurmenukutalgutel, kus määratleti tuhandete nurmenukkude kasvukohtades õite eripära,“ rääkis Tüür. „Lisaks tehti veel tuhandeid muid talgutegusid nii linnas kui ka maal, ja seda polegi nii vähe. Õigemini – seda on väga palju! Eestimaa tänab kõiki talgute eestvedajaid ja kaasalööjaid!“

Jätka lugemist »

Reedel koristavad talgulised Raku järve äärt

Reedel, 10. mail koristavad Nõmme linnaosa valitsuse ja Malwarebytes Eesti OÜ töötajad kella 12-14ni üheskoos Raku järve äärset metsa prügist. Talgutest on osa võtma oodatud ka kõik teised huvilised.

Raku järv. Foto Kerstin Raja

Raku järv. Foto: Kerstin Raja

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul panustavad heakorrakuul Nõmme heakorda ka linnaosavalitsuse töötajad. „Tänavu korraldasime kahed talgud. Esimene toimus 5. mail Hiiu staadionil koostöös jalgpalliklubiga Nõmme Kalju, teine on sel reedel Raku järve ääres. Raku järve ääres on ilusad metsatukad, kuhu kahjuks väga sageli ebaseaduslikult prügi sokutatakse. Seal asub ka üks Tallinna koerte ujutuskohtadest. Reedene koristusala jääbki ujutuskoha piirkonda,“ rääkis Šillis.

Huvilised saavad Raku järve talgutele registreeruda. Kogunemine 10. mail kell 12 Karuse ja Sinirebase tänavate ristmikul.

Heakorrakuu raames korraldatakse Nõmme linnaosas kokku ligi 30 talgut. Talguid korraldavad aktiivsed elanikud, asumiseltsid, koolid ja lasteaiad. Linnaosavalitsus toetab talgulisi kinnaste ja prügikottidega ning korraldab pärast jäätmete äraveo.

Jukko Nooni
avalike suhete nõunik

Poola suursaadik istutas Laiuse linnusevaremete juurde 15 pärnapuud

Täna Jõgevamaal Laiuse linnusevaremete juures toimunud istutustalgutel panid Poola Vabariigi suursaadik Eestis Grzegorz Kozłowski, Jõgeva vallavalitsuse esindajad ja Laiuse Jaan Poska põhikooli õpilased kasvama 15 pärna.

Puude istutamisel osalevad (paremalt) suursaadik Greogorz Kozlowski, Jõgeva vallavalitsuse välissuhete koordinaator abivallavanem Viktor Svjatõšev, vallavanem Aare Olgo ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus. Foto Jõgeva vallavalitsus

Puude istutamisel osalevad (paremalt) suursaadik Greogorz Kozlowski, Jõgeva vallavalitsuse välissuhete koordinaator abivallavanem Viktor Svjatõšev, vallavanem Aare Olgo ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus. Foto Jõgeva vallavalitsus

Need sümboliseerivad 15 aastat, mis on möödunud ajast, mil Eesti ja Poola võeti Euroopa Liidu liikmeks, samuti Eesti ja Poola vahelist sõprust. Eestit ja Poolat on ühine ajalugu sidunud ka varem: aastatel 1582–1622 kuulus osa Eesti aladest Rzeczpospolita (mõlema Rahva Liit ehk Poola-Leedu liit) koosseisu ja Laiuse oli selle põhjapoolseima staarostkonna keskus. Nüüd on kaks riiki koos nii Euroopa Liidus kui ka NATO-s. „Eesti on Poola jaoks väga hea koostööpartner ja usun, et tänasest pärnade istutamisest saab alguse Poola saatkonna ja Jõgeva valla koostöö uus tihenemine,“ ütles suursaadik Kozłowski. Pärnad toodi kohale Poolast ja Grzegorz Kozłowskile olid Laiusel mulda pandud pärnad esimesed puud, mis ta üldse istutanud.

Marge Tasur
Jõgeva vallavalitsuse avalike suhete peaspetsialist

Täna saab alguse talgupäeva nädal

Tänasest korraldatakse mitmel pool üle Eesti juba hulganisti talguid ning talgupäeva nädal kulmineerub laupäeval, 4. mail peetava üle-eestilise Teeme Ära talgupäevaga. Esmaspäeva hommikuse seisuga oli talguveebi kirja pandud üle 1800 talgu enam kui 18 000 osalejaga.

Sindi gümnaasiumi õpilased riisuvad lehti oma koolimaja esisel platsil. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpilased riisuvad lehti oma koolimaja esisel platsil. Foto: Urmas Saard

Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub kõiki inimesi talgutel kaasa lööma – just praegu on õige aeg otsida kodulehelt endale sobivad talgud ning end osalejana kirja panna.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüüri sõnul on ettevalmistused üle-eestiliseks talgupäevaks sujunud hästi. „Head vastukaja on saanud nii laulu- ja tantsupeo juubeliaastaga seotud talgud, õueraamatukogude meisterdamine kui ka nurmenukutalgud, millele me tänavu üle Eesti rohkem tähelepanu pöörame,“ rääkis Tüür. „Samas on sadades paikades üle Eesti kavas traditsioonilisemad kevadised talgutööd ning praegu käivad usinad ettevalmistused ühiseks talgupäevaks eeloleval laupäeval.“

Kuna talguveebis on erinevaid talguid kirja pandud juba nii palju, leiab iga huviline kindlasti endale sobivad talgud ja jõukohased talgutööd kas oma kodukandis või ka kaugemal. Töökäsi oodatakse igal pool, kuid enda kirjapanek Teeme Ära kodulehel on oluline just seetõttu, et talgujuhid saaksid paremini valmistuda nii tööde, töövahendite kui ka talgusupi varumiseks.

Jätka lugemist »

Konnade kevadränne ja konnatalgud on taas alanud

Konnade massiline kevadränne on soojade kevadilmade tõttu taas hoogu kogumas. Sellega seoses kutsub Eestimaa Looduse Fond (ELF) vabatahtlikke üles konnasid abistama ning palub autojuhtidel pimeduse saabudes olla väga tähelepanulikud nii kahepaiksete kui ka neid abistavate vabatahtlike suhtes.

Konn. Foto Ireen Trummer

Konn. Foto: Ireen Trummer

vaid umbes 1% kõikidest konnakullestest suudab elada nii vanaks, et ise järglasi anda

Võimalusel võiks aprillikuu soojadel ja vihmastel hilisõhtutel vältida autoga sõite kohtades, kus konnad ületavad massiliselt teed.

“Kahepaiksed hukkuvad rände ajal suurel hulgal just sellistes piirkondades, kus läbi märgala viib tiheda liiklusega maantee,” selgitas “Konnad teel(t)” kampaania eestvedaja Kristiina Kübarsepp. “Kui maantee ääres on voolava veega veekogusid, lompe ja üleujutusalasid, kohtab ka seal tõenäoliselt rändavaid kahepaikseid. Kahepaiksete kevadise rände kestus sõltub ilmastikust, möödudes vähem kui nädalaga. Kui soe vaheldub külmaga, siis ränne peatub ja jätkub taas ilma soojenemisel,” lisas Kübarsepp.

Jätka lugemist »

Kirjapanek mai alguses peetavaks Teeme Ära talgupäevaks on alanud

Teeme Ära talgupäeva meeskond kuulutas kolmapäeval avatuks tänavuse talgukevade, mis kulmineerub maikuu esimesel laupäeval, 4. mail peetava üleriigilise talgupäevaga. Koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega on sel kevadel üks üleskutse korrastada oma kodukandis laulu- ja tantsupeo tuleteekonnale jäävaid kultuuriväärtuslikke paiku.

Kutsutakse osalema nurmenukutalgutel, mille eesmärgiks on aidata Tartu Ülikooli teadlastel hinnata meie looduse liigirikkust ja seisukorda. Foto Urmas Saard

Kutsutakse osalema nurmenukutalgutel, mille eesmärgiks on aidata Tartu Ülikooli teadlastel hinnata meie looduse liigirikkust ja seisukorda. Foto: Urmas Saard

Töid ja tegemisi mahub aga talgupäeva taas väga erinevaid. Muuhulgas kutsutakse kaasa lööma õueraamatukogude meisterdamise algatuses ning osalema nurmenukutalgutel, mille eesmärgiks on aidata Tartu Ülikooli teadlastel hinnata meie looduse liigirikkust ja seisukorda. Kõiki talguid saab kirja panna talguveebis.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles, et tänavuse talgukevade raames saame kõik kaasa aidata lisaks laulu- ja tantsupeo juubeliaasta õnnestumisele ka oma elukeskkonna – omaenda elu ja keskkonna – hoidmisele. „Soovides väärtustada ühist kultuuripärandit, võiksime suviseks juubelilaulu- ja tantsupeoks valmistudes käised üles käärida ning oma kodukandi kultuuriväärtuslikud paigad koos korda teha,“ lausus Tüür. „Kuid veelgi enam, sel kevadel kutsume inimesi üles jagama ka oma lugemisvara ning pöörama tähelepanu kogukondade vaimsele seisundile, samuti meie looduse liigirikkusele ja seisundile. Kõik see puudutab otseselt meie igapäevast elukvaliteeti ning jätkusuutlikkust edasi kesta terve ja toimiva ühiskonnana, õppides üha enam hoolima oma kodupaiga kõrval ka oma koduplaneedist.“

Jätka lugemist »

Hingedepäeval Sindi kalmistutel

Hingedepäeval käisid Sindi Naisliidu liikmed korrastamas Sindi mõlemal kalmistul puhkavate avaliku elu tegelaste kalmusid.

Tuluke hingedepäeval koduõuel Foto Urmas Saard

Tuluke hingedepäeval koduõuel. Foto: Urmas Saard

„Ilm oli ilus ja tegevust jätkus kõigile,” teatas Külauudistele Sindi Naisliidu esinaine Juta Velleste. „Peale haudade korrastamist palus Sindi sotsiaaltöökeskuse juhataja Renna Järve meid oma majja, kus pakuti suppi, kringlit ja teed. Hingedepäeva puhul valgustasid lauda küünlatulukesed.”

Teelauas rääkis Renna hingedepäevast, mis kehtestati katoliiklikus kirikukalendris 1006. aastal usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel asub hingedepäev hingedeaja sees. Läinud sajandi üheksakümnendatel levis hingedepäeval tava süüdata küünlad lahkunute mälestuseks nii koduakendel kui sugulaste haudadel. „Südant soojendav oli istuda toreda seltskonnaga hubases toas ja kuulata ka Renna loetud luuletusi,” meenutas Velleste.

Teed juues mälestati toonelateele asunud naisliidu liikmeid ja mõeldi siit ilmast lahkunud omastele. Velleste tänas kõiki talgutel osalenuid ja Rennat sooja vastuvõtu eest.

Urmas Saard

Matvere utsitab innukalt prügi kaardistamises osalema

Veel viimaseid päevi on võimalik Maailmakoristuspäeva kaardile prügipunkte märkida. Selle nädala lõpuni ootab Maailmakoristuspäev aktiivset osavõttu prügipunktide märkimisel Eesti prügikaardile, et Maailmakoristuspäeval 15. septembril saaksid igas maakonnas ja vallas kõik kõige suuremad jäätmehunnikud loodusest ära koristatud.

Raimo Matvere, Maailmakoristuspäeva juht Foto Urmas Saard

Raimo Matvere, Maailmakoristuspäeva juht. Foto: Urmas Saard

Prügi kaardistamine on tore võimalus sõbra või perega mõned tunnid looduses veeta

„Kaardistamine on vajalik ennekõike selleks, et võimalikult palju kriitilisi punkte üle Eesti saaksid prügikaardile. Vaid nii oleme teadlikud sellest, kus oleks kindlasti tõesti vaja koristustalguid teha. Me soovime, et Maailmakoristuspäev jõuaks võimalikult paljudesse Eestimaa nurkadesse ja just kohalik kogukond teab kõige paremini, millise puu taga prügitont ennast peidab,“ möönab Eesti Maailmakoristuspäeva juht Raimo Matvere.

Kõige tõenäolisemad kohad prügistatud kohtade leidmiseks on suurte maanteede äärsed parklad, bussipeatuste ümbrused, samuti kõiksugu väikesed n-ö kahtlased teeotsad ja tupikteed, mis suuremate teede juurest algavad. Tasub lähtuda loogikast, et ega prügistaja ürgmetsa minna ei viitsi. Tõenäolisemad kohad jäätmete leidmiseks on teed ja metsatukad jäätmejaamade läheduses, karjääride juures, mahajäetud hoonetega aladel, suvilapiirkondade lähistel ning suuremate asulate juures olevatel loodusaladel, kus käiakse aega veetmas.

Jätka lugemist »

Kodu Kuubis Arena tribüün sai talgu korras värviliseks

Sindi Kesktänava staadionit korrastasid täna JK Poseidoni jalgpallurid, vabatahtlikud ja Kodu Kuubis OÜ inimesed.

Muru tasandamine Foto Mikko Selg

Muru tasandamine. Foto: Mikko Selg

 

Tribüüni vävimine Foto Mikko SelgVäga olulise tööna olid talguliste põhijõud rakendatud murult kivide korjamisel ning nende asemele jäänud aukude tasandamisel liiva ja turba seguga. Mitmed talgulised värvisid staadionil olevat tribüünihoonet.

Palju sai korda kuid töid tuleb lähinädalatel jätkata. Palun jälgige teavitusi, siis on võimalik ka teil oma toetav käsi töödele külge panna.

Tribüüni vävimine. Foto: Mikko Selg →

Mikko Selg

Samal teemal:

Poseidon ja Tori Põrgulised Kodu Kuubis areenal Foto Marko Šorin

 

 

 

Joonas Mengel: vaid üks kaotus hooaja peale on väga hea tulemus

Talgulised koristavad Pääsküla raba

Sel laupäeval, 12. mail korraldab Nõmme linnaosa valitsus talgud Pääsküla rabas.

Pääsküla raba laudtee Foto Jukko Nooni

Pääsküla raba laudtee. Foto: Jukko Nooni

Talgulised kogunevad kell 10 Kraavi tänava lõpus asuvas parklas. Pärast koristustöid räägib Pääsküla raba loodusväärtustest Nõmme loodusmaja retkejuht Lada Mehikas.

“Koristame enne Nõmme Kevadet Pääsküla raba laudtee ääred ning rabatorni ümbruse prügist, et 26. mail oleks inimestel rabatornis toimuvale ansambli Naised Köögis kontserdile mõnusam tulla,” lausus Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Kohaliku kaitse all oleva Pääsküla raba ja seda ümbritsevate metsade näol on tegemist Tallinna ühe suurima tervikliku rohealaga, mida iseloomustab maastikuline mitmekesisus ja suur liigirikkus ning sellest tulenevalt suur keskkonnakaitseline ja keskkonnahariduslik väärtus. Eelmise aasta lõpus määrati raba valitsejaks Nõmme linnaosa valitsus.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Kadrina Saunanaise pink võib olla maailma ainus

Kui seni on avatud mälestuspinke auavalduseks muusikutele, heliloojatele, kirjanikele, sportlastele ja teistele ühiskondlikult väljapaistvatele isiksustele, siis Kadrina Saunaklubi (KSK) juhatuse liige Rein Sikk peab tõenäoliseks, et kinnitamata andmetele toetudes tuleb pidada Kadrina Saunanaise pinki täiesti ainulaadseks terves maailmas.

Kadrina saun käidi seestpoolt harjade ja lappidega üle Foto Rein Sikk

Kadrina saun käidi seestpoolt harjade ja lappidega üle. Foto: Rein Sikk

Võtsime kaks lähestikku kasvanud kaske maha ja asetasime ühe saareplangu kändudele

Käesolev aasta pole juubelihõnguline mitte üksnes kümnendat kevadet Teeme Ära talgute korraldajatele. Tänavu oktoobris täitub 10 aastat päevast, kui mittetulundusühinguks muudetud Kadrina saunaklubi asus OÜ Kadrina Kommunaali asemel ise oma kodualeviku sauna päris ametlikus vormis majandama, kuigi toimetati abistavalt juba hulk aega varemgi. Seega on juubeliaastaks valitud kingitus ja auavaldus kõigiti õigeaegne tegu.

Naised tulid appi vaskplaati kinnitama

„Pingi looja või loomisele õhutaja oli Andres Nukk, KSK juhatuse liige, KSK direktor, aktiivne toetaja, susija ja pusija,“ mäletas Sikk. Nukk ise polnud kuidagi selle jutuga päri. „Võtsime kaks lähestikku kasvanud kaske maha ja asetasime ühe saareplangu kändudele. Naised tulid appi vaskplaati kinnitama,“ selgitas vähese jutuga Nukk ja kiitis saunasõprade ühist mõtet.

Jätka lugemist »

Teeme Ära talgupäeval osales vähemalt 51 104 inimest

Tänavune talgupäev läks väga hästi korda: kokku korraldati 2162 talgut, millel osales 3,9% eestimaalastest. Teeme Ära meeskond teeb tänukummarduse neile tuhandetele talgujuhtidele ja talgulistele, kelle kaasabil sai 100. sünnipäeva tähistav Eesti täna tuhandeid kordi paremaks paigaks!

Talgukaart

Talgukaart

Talgupäeva staapi laekunud emotsioone ja toredamaid talguleide võib lugeda aadressilt www.teemeara.ee/otse.

Väljaspool Eestit korraldati kolm talgut: Kanadas, Prantsusmaal ja Horvaatias.

“Igaüks, kes vähegi soovis, sai koos teiste talgulistega teha oma kingituse Eestile. Inimeste vabatahtlik panustamine kogukonna ja kodukandi hüvanguks on sõnulseletamatult suur asi, mida kõik ei oska ehk väärtustada,” rääkis Teeme Ära eestvedaja Tarmo Tüür. “Talgupäeval muutub kogukondade aktiivsus igal kevadel üha nähtavamaks ning see on kõnekas märk meie ühiskonna sidususest ja tugevusest,” lisas ta. Jätka lugemist »

Juubelihõngulisel Teeme Ära talgupäeval osaleb kümneid tuhandeid

Kõikjal üle Eesti peetakse täna Teeme Ära talgupäeva, kuhu kõik eestimaalased on oodatud osalema. Varahommikune registreerumise seis ennustab taas rohket osavõttu – kavas on üle 2100 talgu vähemalt 40 000 osalejaga. Juubelihõngulisest talgupäevast võtavad osa ka Vabariigi President Kersti Kaljulaid ning Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas.

Teeme Ära talgud Laagna kogukonnaaias

Teeme Ära talgud Laagna kogukonnaaias

Talgutele nii linnas kui ka maal oodatakse kõiki inimesi, sealhulgas neid, kes jätsid otsustamise viimasele hetkele – abikäsi läheb vaja igal pool. Ilmateenistus lubab tänaseks väga mõnusat talguilma, mis sobib ühtlasi hästi Eesti värvimiseks kihelkonnavärvidesse. Vahetuid emotsioone otse talgupaikadest saab jälgida talguveebist aadressil www.teemeara.ee/otse (alates kl 10).

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles, et talgupäev tuleb tänavu juubelihõnguline. “Kümne aasta eest toimus esimene suur kodanikualgatus “Teeme ära!” egiidi all, mis andis vabatahtlikule tegevusele Eestis seninägematud mõõtmed. Tänavu, mil Eesti riik tähistab 100. sünnipäeva, teevad kümned tuhanded eestimaalased talgupäeval ühiselt tuhandeid talgutegusid, mis on hindamatu väärtusega kingitus kogu Eestimaale,” rääkis Tüür.

Jätka lugemist »

Kadrinas avatakse Saunanaise pink

Kadrinas Sauna tänaval aset leidvad saunasõprade kuumad puutalgud lähevad ajalukku Saunanaise pingi piduliku avamisega.

Talgute järel avatakse sauna ees Sauna tänaval Saunanaise Pink Foto Rein Sikk

Talgute järel avatakse sauna ees Sauna tänaval Saunanaise pink. Foto: Rein Sikk

Kadrina saunasõbrad ühinevad 6. mail üleriigilise Teeme Ära üleskutsega täie tõsidusega ja annavad kõigest väest tööle pihta. Kuumaks aetakse ka Eesti vanim järjepanu tegutsev külasaun, et pärast talguid kondid pehmeks vihelda. Aga enne sauna minekut avatakse pidulikult Saunanaise pink.

Talgujuht Rein Sikk teatab Lääne-Virumaa Kadrina alevikust, et Saunanaise pink on pühendet kõikidele naistele, kes kütavad sauna, kes koristavad sauna, kes müüvad saunas pileteid. Aga ka neile naistele, kes saadavad oma mehed sauna, kes ootavad oma mehi saunast, kes on ka ise saunas küll lõbusaks leilitajaks, küll vingeks vihtlejaks kui ka kõnekaks külauudiste kuulutajaks.

„Loomulikult meenutab pink kõiki me rahvale alusepanijaid, saunas sünnitanud naisi,“ rõhutab Sikk. Seega: „Elagu naised saunas, elagu saunanaised,” leiavad sauanaise pinki avavad saunamehed. Saunamehed lisasid, et Saunanaise pink Kadrinas Sauna tänava sauna ees sobib jala puhkamiseks nii naistele kui meestele, nii saunasõpradele kui ka mitte niiväga sauna sõpradele. „Loomulikult on see parim paik, kus veelkord üle rääkida see, mida naised saunas rääkisid!”

Urmas Saard

Samal teemal:

Kadrina saun Sauna tänava ääres Foto Rein Sikk

 

 

 

Saunasõprade kuumad puutalgud Kadrinas Sauna tänaval

Sindist algas üleriigiline tammeparkide rajamine (suur pildigalerii)

Esimesed kolm tamme istutasid Sindi linna rajatavasse tammikusse Sindi gümnaasiumi õpilased Annabel Tamme (1a), Regon Rostin (1b) ja Liisa Rand (2a), keda abistasid riigisekretär Heiki Loot, “EV 100” juhtrühma esimees Toomas Kiho ja Tori abivallavanem Priit Ruut.

Helen Mihkelson, Janne Soosalu, Jüri puust ja Jana Malõh on kõik tammeistikud välja jaganud, jäänud on ükskens viimane Otti ootav istik Foto Urmas Saard

Helen Mihkelson, Janne Soosalu, Jüri puust ja Jana Malõh on kõik tammeistikud välja jaganud, jäänud on ükskens viimane Otti ootav istik. Foto: Urmas Saard

Kringli järgi võib olla üsna kindel, et tammede istutamise talgul osales vähemalt üle 350 kätepaari

Tammepargid on riigikantselei kingitus saja-aastasele Eesti Vabariigile. Sindi järel rajatakse lähiajal kõigisse maakondadesse vähemalt üks tammik. Loot ütles, et koostöös Sindi elanike ja paljude teiste ettevõtlike inimestega jäetakse kogu Eestis rajatavate tammeparkide, -alleede ja -saludega ilus märk riigi ajalukku, millega tehakse väärikas kingitus Eestile.

Kiho sõnul saab heinamaale istutatud puudest aastakümnete ja -sadade pärast võimas tammesalu. Kiho kutsus lavale abivallavanema ja andis üle metalse läikega tahvli, millel on EV100 kujutisega visuaal ja selle kõrval tekst: Eesti 100 tamme – Ojakalda park. Ruut ütles, et plaat kinnitatakse Tori valla Kõrsa karjäärist toodud graniidile, mis on juba Pärnu maantee kergliiklustee servas püsti aetud. Teisel graniitkivil, mis asub sama teega ühel joonel, oli juba mälestustahvel paigaldatud ja sellelt võib lugeda: Eesti Vabariik 100 – park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt – 01.05.2018.

Jätka lugemist »

Made Uiga: innukat algatust ei muuda miski olematuks

“Eesti Vabariik 100” üleriigilise tammeparkide rajamise avatalgul osalesid Sindi linna Ojakalda pargis sadade sintlaste hulgas ka Sindi gümnaasiumi õpetaja Made Uiga õpilased, kes neli aastat tagasi panid tammetõrud mulda.

Sindi gümnaasiumi õpetaja Made Uiga oma õpilastega, kellega ühiselt pandi neli aastat tagasi tammetõrud mulda ja kellega koos istutati Riigikantselei kingitud tamm uude Sindi tammikusse Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpetaja Made Uiga oma õpilastega, kellega ühiselt pandi neli aastat tagasi tammetõrud mulda ja kellega koos istutati Riigikantselei kingitud tamm uude Sindi tammikusse. Foto: Urmas Saard

Joosep Ailiste: tulevikus saab siis Sindis rohkem pasknääre olema.

Tänased Sindi gümnaasiumi kuuenda klassi õpilased õppisid siis teises klassis, kui 2013. aasta sügisel kutsus Riigikantselei üles kogu riigis Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks sadat tammikut rajama. „Ilusa ja auväärse projektiga liitus ka Sindi linnavalitsus koostöös Sindi gümnaasiumiga,“ meenutas Uiga. Esimese sammuna korjasid 30. septembril 2.a ja 2.b klassi lapsed ühes oma õpetajaga Kooli pargist kaks kaheksaliitrist ämbritäit tammetõrusid, mis viidi liiva sisse peidetult talvekorterisse.

„Järgmisel kevadel leidsid juba juurduma hakanud tõrud omale kodu kooli loodusõppelabori lillepottides, kust nad pidid jätkuval sirgumisel esialgul linna väikesesse puukooli ümber istutama ning tänavu püsiva elupaiga leidma,“ jutustas Uiga.

Seni, kuni tammed sirgusid, võis noorte tammede istutamise asukoha üle aru pidada. Kaaluti uue tammiku istutamist parki või linna peatänava, Pärnu maantee, äärse tammeallee uuendamist.

Jätka lugemist »

Sindi Tammepargi istutamiseks on suured ettevalmistused tehtud

Täna tehti viimaseid suuri ja olulisi ettevalmistusi selleks, et homsel kevadpüha keskpäeval asuda Sindis Tammeparki istutama.

Harja ja veega küüritakse paigaldatud graniitkivi puhtaks Foto Urmas Saard

Harja ja veega küüritakse paigaldatud graniitkivi puhtaks. Foto: Urmas Saard

Teine kivi alles ootab tahvlit, mis jõuab pärale pealinnast

Hommikul sõitsid tammede istutamise projekti vedavad Tori valla keskkonnanõunik Helen Mihkelson ja registripidaja Janne Soosalu koos majandusosakonn juhataja Jüri Puustiga ERMK Tartu puukooli noori istikuid tooma.

Samal ajal ajasid Ambroosius OÜ töömehed vastavalt Toomas Kandima korraldustele kahte graniitrahnu Pärnu maantee kergliiklustee ääres püsti. Esimene ja veidi väiksem graniitkivi oli toodud Kõrsa karjäärist kohale juba eelmisel aastal. Teine jõudis Häädemeeste valla Piirumi küla Lova talu maa pealt Sinti tänavu 26. aprillil. Kui Lova talu kivi oli juba varustatud vastava mälestusplaadiga, siis teine kivi alles ootab tahvlit, mis jõuab pärale pealinnast Riigikantselei tellimusel.

Jätka lugemist »

Linnamäe talgud läksid igati korda

28.aprillil korraldas Otepää Vallavalitsus heakorraaktsiooni “Teeme ära!” raames talgupäeva Otepää Linnamäel. Talgud läksid igati korda, osales 45 talgulist.

Linnamäe talgutel osalenud Foto Otepää vallavalitsus

Linnamäe talgutel osalenud. Foto: Otepää vallavalitsus

Otepää Vallavalitsus on igal aastal korraldanud heakorratalguid – on korrastatud Pühajärve parki ja randa, teeääri, koristatud Linnamäge ja Linnamäe orgu, rulaparki, jne. Sellel aastal otsustati teha heakorratöid ühel valla tähtsamal objektil – Linnamäel.

Linnamäe talgutel koristati oksi, lõigati võsa ja korrastati linnusemüüride ümbrust. Pärast heakorratöid ootas talgulisi supp ning pirukad, Linnamäe linnuse ajaloost rääkis ajaloolane ja arheoloog Ain Mäesalu. Töökale päevale pani punkti Paul Neitsovi ja Brigita Murutari südamlik kontsert vabas õhus.

Talgutel osalenud Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Barkala ja vallavanem Kaido Mägi tänasid kõiki talgulisi. “Mul oli hea meel näha, et nii paljud Otepää kogukonna liikmed panustasid oma aega Linnamäe heakorratöödel, sügav kummardus teile,” sõnas Kaido Tamberg. “Linnamäe heakorratöödega on plaanis kindlasti edasi minna, arheoloogide poolt kõrgelt hinnatud ajalooline objekt väärib linnaruumis eksponeerimist.”

Täname kõiki talgulisi, kes jõu ja tehnikaga abis olid!
Talgud korraldas Otepää Vallavalitsus, kontsertosa Otepää Kultuurikeskused.

Monika Otrokova

Samal teemal:

Kadrina saun Sauna tänava ääres Foto Rein Sikk

 

 

 

Saunasõprade kuumad puutalgud Kadrinas Sauna tänaval

Margus Kasterpalu (pildil) soovitab värvida kihelkonnavärvidesse kõike, mis sobib Foto Urmas Saard

 

 

 

Teeme Ära talguvanker lükati veerema

Park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt

Täna hommikul toodi kohale mälestusplaadiga graniitkivi, mis püstitatakse Sindi linna Ojakalda parki EV 100 juubeli auks rajatava tammiku juurde.

Park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt Foto Urmas Saard

Park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt. Foto: Urmas Saard

Püstisesse asetusse paigaldatav kivi on umbes 1,5 m kõrgune. Hall graniidi mürakas pärineb Häädemeeste valla Piirumi küla Lova talust, kus elab ja töötab kiviraidur Ülo Kirt. Tema valmistatud on ka kivile paigaldatud plaat, millel järgmine tekst: Eesti Vabariik 100 Park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt 01.05.2018. Varem on Kirt Sindi gümnaasiumi aula seinal taastanud Vabadussõjas langenute mälestustahvli ja praegu on käsil Julius Friedrich Seljamaa büst, mis leiab Sindi linnaruumis koha punase koolimaja ees.

Tammepargi kivi jääb Pärnu maantee äärde. Puude istutamise talgud algavad 1. mail kell 12.00 kümneminutilise piduliku tseremooniaga. Tervitavate sõnavõttudega esinevad Eesti Vabariigi riigisekretär Heiki Loot, EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho ja Tori abivallavanem Priit Ruut. Nemad kolmekesi istutavad ühiselt kolme kohaliku lapsega kolm puud. Järgneb ülejäänud 97 tamme istutamine.

Jätka lugemist »

Sindis hõigatakse rahvast tammesid istutama

Tori vallavalitsus ja Sindi gümnaasium kutsuvad rahvast Sindi linna Ojakalda parki EV 100 juubeli auks tammesid istutama. Rajatav Tammepark on kingitus Tori valla Sindi linna poolt Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks.

Tammede istutamise kohad on Ojakalda pargis märgistatud Foto Urmas Saard

Tammede istutamise kohad on Ojakalda pargis märgistatud. Foto: Urmas Saard

Talgutel osalejatele esineb Ott Lepland

Esmane kogunemine leiab aset kell 10.00 Sindi kevadlaada ametlikul avamisel seltsimaja juures, sealt suundutakse kell 11.00 ühisel jalutuskäigul Ojakalda parki.

Istutamise talgud algavad kell 12.00 kümneminutilise piduliku tseremooniaga. Tervitavate sõnavõttudega esinevad Eesti Vabariigi riigisekretär Heiki Loot, EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho ja Tori abivallavanem Priit Ruut. Nemad kolmekesi istutavad ühiselt kolme kohaliku lapsega kolm puud. Järgneb ülejäänud 97 tamme istutamine ja kell 13.00 pakutakse juba kringlit, morssi ja vett. Talgutel osalejatele esineb Ott Lepland.

Istutamisel osalemiseks saavad üksikult tulevad inimesed, perekonnad, asutused, seltsid ja teised kodanike ühendused ennast eelnevalt registreerida kuni 25. aprillini Tori valla kodulehel, samuti aadressil tori@torivald.ee või telefonil 445 1881.

Jätka lugemist »

Teeme Ära talgupäevaks on kirjas juba üle 12 000 osaleja

Teeme Ära talgupäeva kodulehele on praeguseks kirja pandud juba üle 1500 talgu, mille hulgast saab igaüks valida osalemiseks endale sobiva talgupaiga.

Liivi pirukas, mille valmistas tänavuse Teeme Ära talgukevade väljakuulutamise sündmuseks Ljudmila Ruukel Soomaalt

Liivi pirukas, mille valmistas tänavuse Teeme Ära talgukevade väljakuulutamise sündmuseks Ljudmila Ruukel Soomaalt

Kuigi talguliste registreerumine kogub alles hoogu, on üle 12 000 inimese end juba kirja pannud. Talgupäeva meeskond kutsub kõiki eestimaalasi ennast osalejana registreerima aadressil www.teemeara.ee, et 5. mail peetaval ühisel talgupäeval teha oma kingitus Eestile. Talgujuhte innustame tänavu pakkuma põnevaid talgutoite eri rahvusköökidest, talgulaua katmise hõlbustamiseks saavad soovijad 25-eurose kinkekaardi.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür ütles, et tänavuse talgupäeva fookusteemad on hästi vastu võetud. “Esmane tagasiside näitab, et üleskutse kaunistada Eesti oma kodukihelkonna värvidega ning rikastada talgulauda põnevate maitsetega erinevatest rahvusköökidest kõnetab inimesi kõikjal,” rääkis Tüür. “Praeguseks registreeritud talgud ning kirja pandud erilised retseptid väljendavad üht sügavat tõdemust – enamik eestimaalasi on südames erakordselt hoolivad oma kaaslaste ja elukeskkonna suhtes. Me kõik võiksime rohkem teadvustada, milline õnn on elada koos selliste inimestega ja nii rikka ning mitmekülgse kultuuripärandiga riigis.”

Jätka lugemist »

Sindis Ojakalda parki rajatav tammik on kingitus riigi suurele juubelile

Tori vallavalitsus ja Sindi gümnaasium kutsuvad kevadpühal rahvast perekonniti, seltskonniti või ka üksikult osalema 100 tamme istutamisele.

Tammelehed Foto Urmas Saard

Tammelehed. Foto: Urmas Saard

Tammede istutamise projekti veavad Tori valla keskkonnanõunik Helen Mihkelson ja registripidaja Janne Soosalu. Kuna 1. mail tähistab Sindi linnaõiguste saamise 80. sünnipäeva, siis on 100 tamme ka kingitus Sindile. Soosalu ütles, et tegelikult hakati Sindis tammiku rajamisele mõtlema juba 2014. aastal. 2015. a sõlmis Sindi linnavalitsus Riigikantseleiga Ühiste kavatsuste lepingu, mille kohaselt sooviti kogukonda ja kooli kaasata tammede istutamisele.

Praeguseks on vajalik kogus tammeistikuid muretsetud. Puude kõrgus on 0,8 kuni 1,5 meetrit. Kõigil, kes soovivad puude istutamisest osa võtta, palutakse koguneda kella kümneks Sindi seltsimaja juurde kevadlaada avamisele. Kell 11 suundutakse ühiselt Ojakalda parki puid istutama. Selleks ajaks on kohapeal kõik vajalikud ettevalmistused tehtud ja abivalmid juhendajad ootamas. Keegi ei pea ka isiklikke tööriistu kaasa võtma. Piisab üksnes rõõmsast tujust, millega asutakse meeldiva tegevuse juurde.

Urmas Saard