Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Kevad lipsab käest, pool maid juba läbi.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
 Talgulised MTÜ Marlau eestvedamisel õppekeskuseks kohandatud Kuremaa kunagise mõisavalitsejamaja ees. Mittetulundusühingu Marlau eestvedamisel Kuremaal 4 mail toimunud “Teeme ära ” talgutel puhastati kunagises mõisavalitsejamajas ka kaks ruumi , millesse plaanitsetakse rajada õppeklass ja puhkenurk.
MTÜ Marlau juhatuse liikme Triinu Palmiste sõnul võimaldab ruumide puhtaks saamine mõisavalitsejamajas hakata siin lisaks restaureerimise praktilisele õppele läbi viima ka teooriatunde. “See on märkimisväärne samm meie ettevõtmiste arengus, ” märkis kohaliku elu edendaja. “Kokku on valitsejamajas viisteist ruumi , millest varem olime juba korda teinud viis.
Talgupäeval sai ka maja ümbrus puhtaks okstest ja lehtedest. Maja ümbruse puhastamisega nägid kella kümnest hommikul õhtu kella viieni vaeva kuus inimest. MTÜ liikmetega oleksime sama tulemuse saavutanud mitmeid päevi kauem kestnud tööga. Nüüd on kohe mõnus restaureerimiskotta minna ja mõistagi ka ilus silmale vaadata, ” märkis Palmiste. “Talgutel osales kaheksa täiskasvanut ja kaks last, kes pika tööpäeva vapralt vastu pidasid. Mitmed talgulised olid väljaspooöt Kuremaad. Suured tänud kõigile mittetulundusühingu Marlau nimel, ” märkis ta. Triinu Palmiste nimetas MTÜ Marlaule suureks auks ja üllatuseks Kuremaa külavanem Aimar Pihlak palvet heisata talgupäeva avamisel Eesti Vabariigi riigilipp. Samuti oli Kuremaa külaseltsi poolt maitsev talgusupp.
“Ajaloohõnguline mõisavalitsejamaja on meile väga hingelähedane. Hoone valmib põhjalikumat remonti ja puhastamist, kuid oleme nõuks võtnud seda samm haaval korda teha. Selleks otsime ka erinevaid võimalusi rahastajate leidmiseks. Jõgeva valla pärl Kuremaa on seda väärt, et siia elu tagasi tuua ja pakkuda elanikele erinevaid võimalusi vaba aja veetmisel, ” ütles Triinu Palmiste.
Jaan Lukas
 Tänane Teeme Ära talgupäev on edukalt lõppenud. Tegemist oli tõeliselt vägeva talgupäevaga, mis tõi kodudest välja mullusest rohkem osalejaid – kokku 36 270 eestimaalast. Päikseline ja soe talgupäev sujus plaanipäraselt ning võimaldas ühiselt ära teha palju vajalikke töid. Talgupäeva meeskond tänab ja tunnustab kõiki talgulisi ja talgujuhte, kes olid valmis kodukoha ja kogukonna heaks midagi vajalikku ära tegema. Talgupäeva jooksul kogunenud muljeid ja tagasisidet saab vaadata aadressilt www.teemeara.ee/otse.
Talgupäeva raames toimus kokku 1522 talgut, millest võttis tänase tagasiside põhjal osa 36 270 inimest. Tänavuse talgupäeva aktiivseimaks maakonnaks osutus Harjumaa koos Tallinnaga, kus osales kokku 10 582 inimest. Saaremaal osales 3160 inimest, Pärnumaal 2849, Ida-Virumaal 2549, Tartumaal 2472, Läänemaal 1985, Raplamaal 1966, Lääne-Virumaal 1965, Viljandimaal 1749, Järvamaal 1560, Jõgevamaal 1500, Võrumaa 1363, Valgamaal 1251, Põlvamaal 816, Hiiumaal 423. Kanadas osales talgutel 70 ja Soomes 10 inimest.
Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et eestimaalased näitasid taas veenvalt oma koostegemise võimu ja väge. „Täna toimus suurepärane talgupäev! Seda eriliselt head tunnet, mis võttis võimust täna talgustaabis kõiki talguid läbi helistades, on raske sõnadesse panna. Täna nägime taas, et maikuu esimesest laupäevast on saanud üle-eestiline hoolimise päev – perekondade, sõpruskondade, kogukondade ja ametkondade ühine ’teeme ära’ päev,“ rääkis Tüür.
Tüüri sõnul tõi vahetu tagasiside talgupaikadest esile kogukonnatunde tähtsuse inimeste jaoks, sest just ühises tegutsemises peitub sügavam väärtus, mida argipäevas sageli napib. „Varasemast suurem arv talguid ja rohkem talgulisi näitab, et siiras soov panustada vabatahtlikult ühiskonna arengusse on kasvamas. Me oskame üha enam märgata enda ümber toimuvat ning oleme valmis minema appi neile, kes abi vajavad, olgu selleks võõras tänavalt, naaber ülevalt, eakas külamemm, lähedal asuv lastekodu või koduta loomad. Aitäh, Eestimaa, selle hoolivuse ja õlatunde eest!“ Jätka lugemist »
 Talgupäeva staap Tartus. Helistamistalgud: siit saavad kõik tänased talgujuhid ühe tervitus- ja tänukõne. Foto: Teeme Ära Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul on lõunaks talgupäeva staapi kogunenud erakordselt palju positiivset tagasisidet. „Täna on üle Eesti toimumas tõeliselt vägev talgupäev! Tänane talgupäev näitab taas, et eestimaalastel pole ükskõik sellest, mis meie ümber sünnib ja kuidas naaber elab,“ rääkis Tüür. „Inimesed soovivad panustada kogukonda ning väärtustada oma kodukohta ja kultuuripärandit. Talgulistele läheb korda, et Eestimaa külades ja linnades kihaks elu ning keegi teine ei saagi ju luua seda elu ja õlatunnet kui meie ise.“
Paljudel talgutel peetakse praegu lõunapausi. Tänavuses talgumenüüs on traditsiooniline talgusupp – populaarseimad on seljanka ja hernesupp, pakutakse ka värskekapsasuppi, hernesuppi, borši ja rassolnikut. Lõunamenüüst leiab ka erinevaid küpsetisi, enda küpsetatud leiba ja muid põnevamaid maitseelamusi: näiteks Lille Maja noortekeskus pakub talgulistele nõgesekotlette, Palupõhjas kostitatakse talgulisi toortoitudega. Joogiks pakutakse kase- ja vahtramahla. Mõnel pool on perenaised just koogid ahju pistnud, paljudes kohtades köevad saunad ning tehakse ettevalmistusi õhtuseks lõõgastuseks ja trilliks-tralliks. Jätka lugemist »
Kõik, kellele läheb korda Viljandi kultuurielu ja kodulinna heakord on oodatud 4. mail Sakala Keskuse korraldatavale Suurele Talgupäevale. Kosutavaid talgutöid jätkub tervele perele!
Talgupäev saab alguse kell 11.00 Kaevumäel ning jätkub Sakala Keskuses nostalgilise seminariga „Kiriküüt 20“ ja mõttetalguga „Teeme Ära Viljandi Kunstielu!“. Suur Talgupäev on inspireeritud kunagisest Viljandi linna kunstifestivalist Kiriküüt. Festival toimus esimest korda 1993 aasta kevadel ning ka siis toimus seminar ja aktsioonid linnaruumis.
Üheksakümnendate aastate kiired protsessid ühiskonnas väljendusid aktiivses ja entusiastlikus kultuurielus. Viljandi südames asuvas kultuurimajas, nüüdses Sakala Keskuses, tehti 20 aastat tagasi algust kunstifestivaliga “Kiriküüt”, mis on samuti suure märgilise tähtsusega. Selle sündmuse olulisus Viljandi kunstielus on aga seni põhjalikumalt käsitlemata. Intensiivsetele aegadele on järgnenud ligi kümme aastat introvertsemat tegutsemist.
Tähendab see tegelikult professionaalsemat ja rikkamat hingeelu või on tegemist vaikse hääbumisega? Kuidas edasi minna? Mida saame kunagiste tegijate kogemusest õppida? Kõige tähtsam – kas Viljandi vajaks uut algust ja uut kunstifestivali?
Nende küsimuste üle arutletakse Sakala Keskuse sammassaalis kell 15.00 algaval nostalgilisel seminaril „Kiriküüt 20“ .
Seminarile järgneval „Teeme Ära Viljandi Kunstielu!“ mõttetalgul sõnastame praegused valupunktid ning kaardistame parimad arengusuunad.
Suur talgupäev saab alguse asjaliku toimetamisega lossimägedes kaevumäel. Seal koristame üheskoos talvisest prahist Viljandi ilusa vabaõhulava. Pärast talgutöid ootab Sakala Keskuse hoovis talgusupp ning avatakse Viljandi kunagist värvikat kunstifestivali „Kiriküüt“ meenutav seminar. Jätka lugemist »
 Otepää. Foto: Margus Mäll 4. mail toimub üle-eestiline talgupäev Teeme Ära 2013, mille raames plaanitakse Otepääl, Pühajärve rannas ja pargis korraldada selle päeva suurimad korrastustalgud. Korraldajad ootavad talgutele üle 200 inimese.
Pühajärve rand ja park on ammusest ajast olnud üks Lõuna-Eesti atraktiivsemaid suvituskohti. Pühajärv, mille ääres rand asub, on Otepää kõrgustiku ja looduspargi suurim järv. Pargialal harrastatakse ka tervisesporti. Pühajärve ranna umbes 250 meetri pikkune liivarand meelitab suveperioodil palju inimesi suvitama. Lisaks ranna puhtal liival peesitamisele ja veel puhtamas vees suplemisele on võimalus laenutada paati, mängida palli, lasta vette liugu ning nautida söögi- ja joogipoolist. Seda oskavad hinnata nii lähedalt kui ka kaugelt kokku voorivad rannalised ning piiritagused asjatundjadki on seda meelt, et Pühajärve rand on üks parimaid Eestis. Pühajärve rannas tehti viimati suuremaid korrastustöid aastal 2006.
Siim Kalda, MTÜ Otepää Üritused juhatuse liikme sõnul kattusid Otepää valla kodanike ja ettevõtjate huvid ning selle tulemusena on 4. mail plaanis korralda Eesti suurimad talgud, mille käigus saab Pühajärve rand ja park värske ilme algava suvehooaja eel. Talgutel tehtavate tööde nimekiri on väga pikk, alustades riisumisest kuni ohtlike puude langetamiseni välja. Koostegemise päeval ootab talgulisi soe supp, värskendavad joogid ning laulu- ja tantsuetteasted.
Pühajärve ranna ja pargi talgute kohta leiab lisainfot ning sellele saab registreeruda interneti aadressil http://talgud.teemeara.ee/events/puhajarve-ranna-ja-pargi-korrastustood-algava-suvehooaja-eel
 Täna algas kahepaiksete massiline ränne talvitumispaikadest sigimiskohtadesse.
Teist aastat järjest korraldab Eestimaa Looduse Fond (ELF) vabatahtlike abiga konnade üle maanteede aitamise talguid “Konnad teel(t)”. Kollaste vestidega vabatahtlikud aitavad alates tänasest intensiivse konnarändega paikades kahepaikseid turvaliselt üle maanteede.
“Kahepaiksed rändavad enamasti õhtuhämaruses, mistõttu kutsume üles ka autojuhte olema eriti tähelepanelikud tihedama konnarändega maanteelõikudel – tasub jälgida hoiatusmärke ning vabatahtlikke märgates sõita ettevaatlikult ning pidada kinni kiirusepiirangutest. Kui keegi soovib aga ise konnadele appi tulla, siis on ta igati teretulnud,” ütles konnatalgute organiseerija Paul Hunt.
Tänasest alates püstitavad vabatahtlikud talgukohtades ajutisi konnatõkkeid, mille taha kogunenud kahepaiksed korjatakse kokku ning toimetatakse turvaliselt üle tiheda liiklusega maantee. Sellel aastal toimuvad konnatalgud viies kohas: Leie-Oiu teelõigul Viljandi-Tartu maanteel, Piibe maanteel Tammikul, Soodlas ja Nelijärvel ning Kiisa alevikus Saku vallas. Kevadine soojalaine on esimsed konnad liikvele ajanud Tammiku talgukohas, kuhu oodatakse täna õhtuks vabatahtlikke abilisi. Lähipäevadel algab massiline konnade ränne ka teistes talgukohtades. Jätka lugemist »
Muinsuskaitseamet, Keskkonnaameti Viru regioon ning Eesti Metsaühistu korraldavad järgmisel laupäeval, 13. aprillil kell 12 Muuksi linnamäel pärandi õppe- ja talgupäeva. Kohale on oodatud kõik loodusesõbrad, kes tahavad õla alla panna kodukoha heakorrale. Avatud on jututoad ja erinevatel teemadel räägivad oma ala spetsialistid.
Muuksi linnamägi on paik, kus kohtuvad kolme korraldaja huvid. Muuksi asub Lahemaa rahvuspargis, kus kõrvuti looduspärandiga kaitstakse kultuuripärandit. Muuksi ala on muististerohkemaid paiku Eestis ja Lahemaa on Euroopa suurimaid metsakaitsealasid.
Muuksi pärandi õppe- ja talgupäeval puhastatakse kadakavõsast muinasajast pärit Muuksi linnamäe nõlvasi, kiviaedu ja teeradu. Laasitakse mahavõetud puid, tehakse lõket ja põletatakse oksi. Talguliste jõuvarusid aitab taastada ühine talgutoit.
Vaimutoitu pakutakse mitmetel teemadel: kultuuripärandi saadik Artur Talvik räägib kodukandi pärandist, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus kultuuripärandist ja maahoolduse spetsialist Tõnu Laasi loopealsetest Lahemaal, Vabaõhumuuseumi peakonservaator Marike Laht kadakapuidu kasutamisest, Gurly Vedru Ajalooinstituudist Muuksi piirkonna muinasasutustusest, Maarja Orusalu metsanduslikust pärandkultuurist. Päeva lõpus küpsetatakse lõkkekartuleid ning lauldakse lõkke ääres koos Jaak Johansoniga.
Talgulisi sõidutab Muuksi linnamäele Looduse Omnibuss. Talgupäevast osavõtt on kõigile tasuta. Vajalik eelnev registreerimine tel 520 3208 või e-postiga: info@eestimy.ee
 Praegu on õige aeg talgutööriistade ülevaatamiseks ja talgute kirjapanekuks. Foto: www.teemeara.ee Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie koolimajast lükati liikuma sellekevadine talguvanker. Kuie koolimaja valiti avaürituseks seetõttu, et tänavusi talguettevalmistusi aitab paremini korraldada talgujuhtidele mõeldud veebilahendus „Talgujuhi kool“. Koolipingis võeti ühiselt läbi ka kõik Teeme Ära talgupäevaga seotud olulisemad teemad: talgutunnis räägiti tänavustest korralduslikest uuendustest, ajalootunnis tehti tutvust Eesti Rahva Muuseumi kogudest pärit talgulugudega, muusikatunnis käsitleti talgupillide ja pillilugudega seonduvat, käsitöötunnis seati korda talgutööriistad ning vahetunnis söödi talgusuppi ja karaskit.
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul on selle üle tõeliselt hea meel, et talgupäevast on saamas iga-aastane hoolimise päev. „Maikuu esimesest laupäevast on kujunenud päev, mis ühendab Eestimaa – ühendab maa ja linna, ühendab erinevad põlvkonnad, erinevad elualad, erinevad ellusuhtumised, erinevad rahvused,“ rääkis Tüür. „Talgupäev sünnib mõnusas meeleolus, loob koostöö õhkkonna ning annab hea tunde, et Eestimaa elab ja tegutseb.“ Jätka lugemist »
 Eestimaa Looduse Fondi selle elle aasta talguhooaeg algab erakorraliselt vara ja erakorraliselt põnevalt.
15. ja 16. jaanuaril toimub suurimetajate ajuloendus Tori kandis, kuhu on oodatud koos Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli tudengitega ka talgulised. Tegemist on ühe osaga Keskkonnateabe Keskuse läbiviidavast ilvese territoriaalsust ja toitumist käsitlevast uuringust.
Ajuloendusele tulijatel on väga suur tõenäosus näha põtra, metskitse ja teisi põnevaid metaelanike. Uuri lähemalt ja pane ennast kirja siin: http://talgud.ee/talgud/2013/ajuloendus
Eesti võib julgesti paljude maailma paikade ees uhkeldada oma elujõuliste suurkiskjate populatsioonidega. Näiteks toimetab meie metsades pea tuhatkond ilvest. Tipp-kiskjad on ökosüsteemides tiht üks haavatavamaid osi ja seepärast on nende kaitse seisukohalt tähtis, et me nende elu-olu hästi tunneksime. Eesti ilveseuurijad uurivad muuhulgas, milline on selle looma mõju tema saakloomade arvukusele ja selles on neil vaja ka talguliste abi.
Zooloog Raido Kont räägib talgute kodulehel ees ootavast nii: “Suure-tähtsa teadustöö tegemise eesmärgil oleks tarvis inimesi metsa appi loomi loendama. Teadus ise seisneb ilvese kiskluse mõju hindamises saakloomade populatsioonile – sellisel juhul on väga oluline teada saakloomade, eriti metskitsede, arvukust. Seda see loendus peakski selgitama.
Loendus ise käib ajuloenduse meetodil, ehk nii, et ühed (ajajad) kõnnivad rivis läbi metsa, ajavad loomad liikuma ja panevad nähtud loomad kirja. Teised (loendajad) seisavad vaatluspostidel ajuliini ees ja külgedel ja märgivad samuti nähtud loomad üles.
Loendus toimub kahel päeval, 15.-16. jaanuaril (teisipäev-kolmapäev) Tori kandis Soomaa rahvuspargi läheduses. Tartust viib teisipäeva varahommikul kohale ja kolmapäeva õhtul toob tagasi buss. Mujalt tulijad peavad küll oma transpordiga saabuma, kuid kohapeal saab asja vajadusel vast nii korraldada, et kõik mahuvad bussiga liikuma.”
Ööbimine on Jõesuu hostelis, kus on ka õhtu- ja hommikusöök. Teise päeva lõunasöögi teeme varutud kraamist kaasa. Endal tuleb võtta esimese päeva lõunaks midagi. Õhtul on ettekanded üldharivatel ulukiteemadel ja pärast saun.
 Äsja valminud uuring “Looduskaitses vabatahtlikuna osalemine ja selle loodushariduslik mõju” kinnitab, et looduskaitse vabatahtlikud on õpihimulised ja motiveeritud inimesed, kes armastavad looduses liikuda ning hindavad looduskaitselisi talguid väga kõrgelt.
Looduskaitse vabatahtlikel, nt looduskaitse talgutel käijad, mängivad loodushoius olulist rolli, kuid senini pole Eestis uuritud talgute loodushariduslikku mõju. „Soovisime vabatahtlike kohta rohkem infot – mis neid motiveerib, millist mõju vabatahtlik tegevus omab ning kas vabatahtlikuna looduse abistamisel talgute korras esineb ka takistusi nagu aja- või rahapuudus,“ toob uuringu vajalikkuse välja ELFi talgute korraldaja Siim Kuresoo.
„Uuringust tuli selgelt välja, et lisaks toredale talguseltkonnale, kus leitakse uusi sõpru ja tuttavaid, motiveerib looduse heaks tegutsemine, uute teadmiste ja oskuste saamine ning looduses viibimine talgulisi niivõrd, et enamasti tullakse looduskaitse talgutele uuesti,“ rõõmustab Siim Kuresoo . „Saime ka teada, et soov talgute käigus rohkem looduse ja Eestimaa paikade kohta teada saada on väga suur,“ lisab ta.
Uuring tõi välja ka talgute haridusliku poole. Olgugi, et looduskaitse vabatahtlikuid ei osale peamiselt teadmiste juurde saamise eesmärgil, selgus, et lisaks üldiselt silmaringi laiendamisele omandatakse talgute käigus palju uusi teadmisi taime- ja loomaliikide ning looduslike koosluste kohta. 85% talgulistest tõdes, et õppis talgutel midagi uut.
Uuringus osalesid 300 Eestimaa Looduse Fondi ja Pärandkoosluste Kaitse Ühingu viimase kolme aasta looduskaitse talgulised. Uuringu viis läbi Cumulus Consulting ning rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
|
Ehe ja mahe lugemine
|
