Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Kui palju taimekaitsevahendeid kasutab Eesti põllumees?

Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes Taimekasvatussaaduste kasvatamine on alati väljakutse nii tehnoloogia ja ilmastiku kui ka taimekahjustajate surve jt tegurite tõttu. Eesti põllumajanduslikes majapidamistes kasutati mullu statistikaameti andmetel 889,6 tonni taimekaitsevahendeid. Kuidas selline kogus kujuneb, selgitab maaeluministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep.

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni hinnangul kaotatakse üle maailma taimekahjustajate tõttu 20-40% saagist. Maailmas on umbes 250 000 taimeliiki. Neist 3% ehk 8000 on umbrohud, millest omakorda 200-250 liiki kujutavad tõsist ohtu toidutarneahelale. Kahjurputukate, taimehaiguste ning ebasoovitavate taimeliikide mõju ära hoidmiseks, piiramiseks või tõrjumiseks, kasutatakse erinevaid taimekaitselahendusi – bioloogilisi, mehaanilisi või keemilisi. Keemilised lahendused hõlmavad nii sünteetilise kui loodusliku päritoluga aineid.

Taimekaitsevahendite kasutamine on aastati varieeruv

Statistikaameti andmetel kasutati 2014. aastal Eesti põllumajanduslikes majapidamistes 889,6 tonni taimekaitsevahendeid. Võrreldes 2013. aastaga kasvas taimekaitsevahendite kasutamine 8,3% ning 2012. aastaga 22%. Aastal 2014 hõlmasid erinevate põllukultuuride kasvupinnad Eestis kokku 608 366 ha, mis moodustab 13,45% Eesti pindalast. 2013. aastaga võrreldes on põllukultuuride kasvupind suurenenud 2,4% ning nt tera- ja kaunviljade keskmine saagikus 20,15%.

Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes

Seega, viimast kolme aastat iseloomustab küll kasutatud taimekaitsevahendite koguste tõus, kuid samal perioodil on kasvanud ka põllumajanduskultuuride kasvupinnad ja keskmised saagid ning aastate lõikes erineb ka taimekahjustajate surve. Oleme taimekaitsevahendite kasutamise osas jõudmas uuesti 2007. aasta tasemele, kuid ennatlik on järeldada, et kasvutrend on püsivalt positiivse suunaga.

Kaunviljade kasvupinna hüppeline tõus suurendab koguseid

Kui suurenevad põllukultuuride kasvupinnad ja keskmised saagid, siis näeme neid arvulisi muutusi ka kasutatud taimekaitsevahendite kogustes. Teravilja kasvatati mullu 332 900 hektaril, mis on 7% rohkem kui 2013. aastal. Kaunviljade kasvupindades toimus aga 40% suurenemine, s.t “hüppasime” 5500 hektarilt 19 100 hektarini. Seega suurenes tera-ja kaunviljade kasvupind mullu 47%.

Statistikaameti andmetel kasutati samal ajal tera- ja kaunviljade kasvatamiseks 0,6 tonni taimekaitsevahendeid. Võrreldes 2013. aastaga on see 12,4 % rohkem ning 2012. aastaga jube üle veerandi enam (+25,19%).

Lääne-Virumaal suurimad tera- ja kaunvilja saagid

Maakondades, kus tera- ja kaunvilju kasvatamiseks on suurem kasvupind, oli ka suurem keskmine saak ning vastavalt kasutati ka taimekaitsevahendeid.  Arvestades kasvupinda, keskmist saaki ja taimekaitsevahendite kogust, kasutati Lääne-Viru maakonnas 77 060,8 kg taimekaitsevahendeid ning saadi maakondadest kõige laiemal pinnal suurimad keskmised tera- ja kaunviljade saagid. Lääne-Virus suudetakse 49 313 hektari pealt saada 194 677 tonnisne kogusaak ehk keskmiselt 3,95 t/ha. Taimekaitsevahendite koormus on seal 1,55 kg/ha.

Võrreldes teiste maakondadega kasutati Järvamaal teraviljade kasvatamiseks taimekaitsevahendeid kõige rohkem – 91 142,3 kg ning kaunviljadel 2 956,3 kg. Seega kujuneb tera- ja kaunviljade kasvupindade hektari koormuseks 2,93 kg, mis on Eesti keskmisest (1,69 kg/ha) 42% kõrgem. On võimalik, et Järvamaa statistikas kajastuvad ka need taimekaitsevahendid, mida maakonna suurtootjad kasutavad mh teistesse maakondadesse ulatuvatel põldudel.

Kui statistikaandmed teisendada matemaatiliselt üksnes tera- ja kaunviljade (vs kogu põllumajandusmaa) hektarikoormuseks, siis kõige enam taimekaitsevahendeid kasutati Järvamaal (2,93 kg), Jõgevamaal (1,99 kg) ja Läänemaal (1,8 kg).

Eestis kogutakse alates 2006. aastast andmeid taimekaitsevahendi preparaatide põllumajanduskasutuse kohta, muud kasutused nagu raudteede ning maanteede hooldus, statistikas ei kajastu. 2013. aastast toodetakse eraldi statistilist infot ka ainete kohta, mis sisalduvad taimekaitsevahendites, võimaldades hinnata resistentsuse riski ja mõju veekeskkonna seisundile.

Eestis on taimekaitsevahendite kasutamine vähenenud

Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajandusmaal ja põllumajanduslikes majapidamistes on viimastel aastatel järjekindlalt vähenenud, selgub taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013-2017 vahearuandest.

“Viimastel aastatel näitavad taimekaitsevahendite kasutamise andmed selget langustrendi. See tähendab, et Eesti tootjad toimetavad põllumajandusmaal üha säästlikumalt,” ütles Põllumajandusministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep.

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava eesmärk on vähendada taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevat ohtu ja mõju inimese tervisele ning keskkonnale ja soodustada integreeritud taimekaitese põhimõtete rakendamist.

Eelmisest aastast kehtib nõue, mille järgi peavad kõik professionaalsed taimekaitsevahendi kasutajad läbima asjakohase koolituse. Vahearuande järgi on praeguseks koolituse läbinud ja taimekaitse tunnistuse saanud 16 nõustajat. Lisaks neile on taimekaitse tunnistus 380 professionaalsel taimekaitsevahendite kasutajal ja 52 turustajal.

Kokku toimus mullu tegevuskava raames 19 tegevust integreeritud taimekaitse alase teabe ja nõustamisteenuse kättesaadavuse parandamiseks, tervise- ja keskkonnariskide vähendamiseks, järelevalve tõhustamiseks ja koolituste taseme ühtlustamiseks. Muuhulgas käsitletakse koolitustel, kuidas vähendada taimekaitsevahendite kasutamisel riske näiteks mesilastele. “Mesilaste kaitsmise eesmärgil kehtivad Eestis juba aastaid õhust pritsimise ja õitsvate taimede pritsimise keeld ning mesinike ja taimekaitsetööde teostaja omavaheline teavitamiskohustus, kuid kindlasti aitab kaasa ka tegevuskavas sisalduva ellu rakendamine,” ütles Hillep.