Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

jaanuar 2018
E T K N R L P
« dets    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Heldor Kääratsiga kohvilauas

„Sa pole nii vanagi,“ ütles Seljametsa muuseumi juhataja Annika Põltsam kahtlustavalt kuid rohkem siiski naljatleval toonil Heldor Kääratsile, kes teatas ajaloosõpradega kohvilauas vesteldes, et alustas kohtunikuna 68 aastat tagasi.

Heldor Käärats Seljametsa muuseumis Foto Urmas Saard

Heldor Käärats Seljametsa muuseumis. Foto: Urmas Saard

Täna kogunes tunnustatud spordiajaloo huvilise ja teeneka tõstespordikohtuniku Heldor Kääratsi kutsel Seljametsa muuseumisse seltskond inimesi, et õnnitleda kõrges eas vanahärrat ja kuulata huvitavaid pajatusi käidud eluteelt.

Hetkelise kõhkluse järel heitnud Jüri naabrimehe enda turjale ning jooksnud sakslaste pidevast tulest hoolimata üle pika Koiva jõe silla

„Sündisin samal aastal, kui Mikhail Mikhailovich Gromov püstitas kestuslennus tolle aja maailmarekordi, läbides üle 12 000 kilomeetri ja püsides ühtejärge 75 tundi õhus,“ jutustas Heldor Venemaa esimesest raskekaalu tõstjast, professorist ja NSV Liidu kangelasest, kelle kätt õnnestus tal suruda 40 aastat hiljem. Sportlase ja kohtunikuna sai Heldor palju reisida mööda omaaegset Nõukogudemaad ja kohtuda erinevate inimestega. „Valgevenes, Gomelis peeti 1974. a meistrivõistluseid, kui ühtäkki sattusin koos teistega pikalt looklevasse õnnitlejate järjekorda. Sain kätelda 24. veebruaril sündinud kuulsat meest.“

Jätka lugemist »

Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva tähistamise hommik Sindis

Sindi jätkab pea saja aasta tagant alguse saanud traditsioonidega, mis aja jooksul korralduslikult küll muutunud, aga põhiolemuselt ikkagi endiseks jäänud.

Foto Marko Šorini kogus oleval postkaardil

Foto Marko Šorini kogus oleval postkaardil

Sindi muuseumis ja eravalduses leidub üksikuid fotosid, mis jutustavad kahe maailmasõja vahelisel ajal tekstiilivabriku alevis toimunud üldrahvalikest ettevõtmistest. Muuseumi juhataja Heidi Vellendi sõnul pole kõigi tegemiste kohta kirjalikke mälestusi eriti palju linna mäluasutuse hoidlatesse talletatud. Aga õnneks teeb Sindi kroonikakirjutaja August Kask põgusa ülevaate ka Eesti Vabariigi iseseisvuspäevade tähistamisest omaaegses Sindis.

Terve Sindi oli jalul, kõik olid väljas vabatahtlikult, ilma et oleks mingit erilist propagandat või isegi sundust vaja olnud

„Uuteks iseseisvusajal sünnitatud üritusteks, mida enne ei tuntud, olid rongikäigud ja paraadid, mis tulid lisaks igasuvistele roheliskäikudele,“ kirjutas Kask. Korraldajateks olid Kaitseliit ja Sindi tuletõrje selts.

Jätka lugemist »

Vapramäele kutsutakse vapraid matkajaid

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus kutsub Eesti Vabariigi 100 aastal peredega loodusesse liikuma ja rahvustraditsioone tundma õppima. Matkasarja matkadega alustatakse Eesti 100 sünnipäevakuul – veebruaris.

Foto Triinu Pertels

Foto: Triinu Pertels

Matkasarja talvisele matka teekonnale minnakse 3. küünlakuu päeval kell 11.00.

Triinu Pertels, Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse projektijuht, tutvustab kõike põnevat, mis matkapäeval aset leiab: avatakse näitus vanadest matkavahenditest; korraldatakse vana-aja mänge lastele; kulgemist ajateljel; osavõtjate vahelist grupifoto ja video võistlust ja tutvutakse talviste rahvakalendripäevadega. Osavõtjatele valmistatakse ka üllatusi.

„Lume korral suusatame, lume puudusel matkame jalgsi,“ selgitab Pertels. Kogunetakse Vapramäe Loodusmaja juurde. Osalemine on matkajatele tasuta (va kanuumatk). Matkatee on erineva pikkusega, et saaksid osaleda nii väiksemad kui suuremad matkasellid. Matk kulgeb Vapramäe maastikukaitseala piirkonnas: Nõo vallas ja Tartumaal.

Osaleda võib ühel või kõigil neljal matkarajal. Nelja matka läbijatele on auhinnaks EV 100 sünnipäeva logoga matkasarja särk.

Matkapäev lõpetatakse traditsioonilise toidu degusteerimisega.

Matkasarja matkad on riigi sajanda sünnipäeva kingitus, mis viiakse ellu koostöös KÜSKi ja EV100 korraldustoimkonnaga. Karastusjoogiga toetab A. Le. Coq. Täiendavaid teateid leiab Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse kodulehelt.

Urmas Saard

Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad riigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut

Lasteraamatu “Konnapoiste talvejutud” autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad Eesti Vabariigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut. Eesmärgiks on lasteaedade raamatuvalikut mitmekesistada ning kutsuda lapsi üles lugema.

Risto Kask ja Kadri Veersalu Foto pressisõnumiga

Lasteraamatu “Konnapoiste talvejutud” autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad Eesti Vabariigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut. Foto: pressisõnumiga

Kampaania käigus kingitakse raamatud 29-le lasteaiale Tallinnas, Harjumaal ja Tartumaal. Oma ettepaneku lasteaedade osas tegid 32 inimest Facebookis avaldatud üleskutse põhjal. Raamatud kingitakse ka Tallinna Lastehaiglale.

“Kuna tänavune talv on olnud küllaltki lumevaene ja pime ning õigeteks talvisteks tegevusteks võimalust ei ole olnud, tekkis mõte midagi selle olukorra parandamiseks ette võtta. Otsustasime kinkida lasteaedadele mõned raamatud,” ütles raamatu autor Risto Kask. “Algul mõtlesime, et see number võiks olla 50. Kuna ettepanekuid tuli arvatust rohkem, otsustasime kinkida sada raamatut.”

Raamat “Konnapoiste talvejutud” räägib kahe konna tegevusest talvises metsas. Raamatu tekstid on kirjutanud Risto Kask ning illustreerinud Kadri Veersalu. Raamat anti välja 2015. aastal ning seda toetasid Hooandja vahendusel 64 inimest.

“Toetame Eesti Vabariigi juubeliaasta väärtuseid. Lapsed kujundavad meie kõigi tulevikku. Seega on väga tähtis, et nende arenguteel oleks lisaks rutiinile piisavalt mõnusat ajaveetmist ja mälestusi. Raamatud pakuvad selle jaoks suurepärase võimaluse,” lisas Kask.

Raamatud jõuavad lasteaedadesse enne 24. veebruari.

Tähistati Tartu vabastamise 99. aastapäeva

Tartu Memento ja selle kauaaegse juhi Enn Tarto korraldusel toimus pühapäeval, 14. jaanuaril Tähtvere pargis Tartu vabastajate ausamba juures pidulik mälestusteenistus.

Tartu Foto Urmas Saard

Tartu. Foto: Urmas Saard

Täpselt kuu hiljem, 14. veebruaril vabastati Irboska ja eestlaste etniline asuala oli vaba!

Vaatamata krõbedale talveilmale, oli rahvast rohkelt. Luteri- ja õigeusu vaimulike, Tartu linnavalitsuse, Kaitseliidu, üliõpilaskorporatsioonide, Tartu Vabadusvõitlejate Liidu jt. esindajate poolt öeldi päevakohaseid sõnu, pandi pärgi, lilli ja küünlaid Tartu vabastamisel langenud Eesti sõjameestele.

Tartu Rahu Põlistamise Seltsi nimel tervitasin kohalolijaid ja tänasin ürituse korraldajaid. Juhtisin tähelepanu sellele, et 99 aastat tagasi toimunud sõda oli välksõda. Vaevalt nädal enne 14. jaanuarit alanud suurpealetung tõi Eesti sõdurid siia Tähtvere väljale. Siin tehti relvaga punastele agressoritele, okupantidele ja timukatele selgeks, et on aeg ära minna. Täpselt kuu hiljem, 14. veebruaril vabastati Irboska ja eestlaste etniline asuala oli vaba!

Jätka lugemist »

President Pätsi surma-aastapäeva mälestustalitus

Mittetulundusühingu Konstantin Pätsi Muuseumi juhatus palub austatud rahvast lahkesti osalema president Pätsi surma-aastapäeva mälestamise talitusele Tallinna Metsakalmistul.

Uuendatud trepp tõuseb perekond Pätside rahulasse Foto Urmas Saard

Uuendatud trepp tõuseb perekond Pätside rahulasse. Foto: Urmas Saard

„Meie traagilise elulooga riigipea suri 18. jaanuari õhtul 1956. a Tveri (Kalinini obl) lähedal Buraševo psühhoneuroloogia haiglas ja maeti 1990. a ümber Tallinna Metsakalmistule,“ meenutab Elle Lees, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht. Ta selgitab, et praegu on Buraševos arvatava matmiskoha juurde paigaldatud kohalike algatusel mälestuskivi ja rist. „Sealses koolihoones on sisustatud mälestusnurk, millega avaldatakse sügavat lugupidamist eestlaste presidendile,“ teab Lees rääkida.

Neljapäeval, 18. jaanuaril algusega kell 12 toimuval president Pätsi 62. surma-aastapäeva mälestustalitusel loeb hingepalve EAÕK preester Justinus Kiviloo. Samuti võtab sõna Konstantin Pätsi perekonna rahulas Pätsi muuseumi juhatuse esimees Trivimi Velliste. Järgneb pärgade panek ühes järelhüüetega.

Lipuvalves osalevad corp! Fraternitas Estica, Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Kaitseliit, Memento Tallinna osakond, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum.

Urmas Saard

Vaba Rahva Laul Paide Vallimäel

Taasiseseisvumise päeva eelõhtul peetakse Paide Vallimäel seitsmendat korda Vaba Rahva Laulu, mille ettevalmistusega alustati üsna varsti pärast Intsikurmus toimunud peo ajalooks saamist.

Vaba Rahva Laul Intsikurmus Foto Urmas Saard

Vaba Rahva Laul Intsikurmus. Foto: Urmas Saard

Tunnustuseks laulupidude Vaba Rahva Laul traditsioonile on üritus võetud Eesti 100 sündmuste hulka

Laulupeo väsimatu korraldaja Ülo Kannisto kirjutab sotsiaalmeedias järjepidevalt ettevalmistuste kulgemisest: esitab küsimusi, peab nõu, lisab teateid ja laseb kommentaariumis inimestel ka omavahel arutleda. Suhtumist Vaba Rahva Laulu on erinevat. Guido Kapp ütleb näoraamatus: „Vabadus kui selline – see on ju müüt ja samas ka vabast rahvast.“ Pärnakas Sirli Küber arvab seevastu, et inimest teebki vabaks see, kui ta laulab sügavatest väärtustest, oma rahvast, maast, ühtehoidmisest, sellest mida usub siiralt oma südames ja mis teda kannab raskustest läbi. „Ma olen kahel korral Vaba Rahva Laulul end vabaks laulnud, lähen veel suurima hea meelega,“ kinnitab Küber.

Jätka lugemist »

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Sindi gümnaasiumis

Sindi gümnaasiumile väga iseloomulikult seisid Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval lipurivis kooli õpilasesindus ja Sindi noortevolikogu algatusgrupp.

Vabadussõjas võidelnute mälestamine Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard

Vabadussõjas võidelnute mälestamine Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

Šorin meenutas uusaasta ööl ära jäänud hümni ja hindas seda puudust palju vähem tähtsaks sellest, mis tehti ära 1919. aasta viimasel päeval.

Täna toimus Sindi gümnaasiumi ja MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna ühisel nõul traditsiooniline mälestuskogunemine koolimaja aulas. Sõnavõttudega esinesid lipu seltsi liikmed õpetaja Lembit Roosimäe ja Pärnu abilinnapea Marko Šorin, samuti Tori vallavanem Lauri Luur. Roosimäe teadis öelda, et Sindist ja selle lähedusest läks Vabadussõtta umbkaudu 80 rahvaväelast nagu neid alguses kutsuti. Täpselt kell 10.30 palus ta inimestel jääda minutiks vaikuse seisakusse. Samal ajal helisesid Sindi kiriku kellad. Šorin meenutas uusaasta ööl ära jäänud hümni ja hindas seda puudust palju vähem tähtsaks sellest, mis tehti ära 1919. aasta viimasel päeval. 31 detsembril sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel vaherahuleping, mis hakkas kehtima 1920. a 3. jaanuaril kell 10.30. Luuri sõnul ei ole kätte võidetud riiklik vabadus iseenesest mõistetav ja selle hoidmise nimel tuleb igal päeval tegutseda.

Jätka lugemist »

3. jaanuaril heisatakse sinimustvalged lipud

Riigikantselei kodulehel öeldakse, et lipupäevad räägivad meile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest. 3. jaanuarit tähistatakse Vabadussõjas võidelnute mälestuspäevana, mis on samuti lipupäev.

Majalipp Foto Urmas Saard

Majalipp. Foto: Urmas Saard

Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda.

Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.

Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Lipupäeval heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.

Urmas Saard

Samal teemal:

Mälestusplaat Sindi gümnaasiumi aula seinal Foto Urmas Saard

 

 

 

Vaherahu aastapäeva tähistamine Sindis

Neljapäeval on ülemaailmne punktkirjapäev

4. jaanuaril, rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille 209. sünniaastapäeval, märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.

Braille ehk punktkirja igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon Foto Urmas Saard

Braille ehk punktkirja igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon. Foto: Urmas Saard

Pärnus kunagise Endla teatrihoone mälestusmärgil on iseseisvusmanifesti tekst ka punktkirjas.

Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktide kombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide aluseks on nn. kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon.

Punktkirjast on kõige hõlpsam aimu saada ravimipakenditel. Selles kirjas on märgitud ravimi nimetus ja toimeaine kogus. Punktkirjas tähistusi võib leida liftide juhtnuppudelt, busside stoppnuppudelt ja isegi mõne riigi postmarkidelt. Pärnus kunagise Endla teatrihoone mälestusmärgil on iseseisvusmanifesti tekst ka punktkirjas.

Jätka lugemist »

Hilinenud kesköine reportaaž

Kell on 11.22 esimese jaanuari ennelõunal, kui asusin käesoleva teksti esimest rida kirjutama.

Uusaasta 2018 saabumine Sindi linnas Foto Urmas Saard

Uusaasta 2018 saabumine Sindi linnas. Foto: Urmas Saard

Täpselt tosin tundi on möödumas hetkest, kui Huawei andis märku järjekordse sõnumi jõudmisest põuetaskusse. Õngitsesin selle välja ja uurisin kaantevahel leiduvat teadet: „Palun kuuse alla 23.45 üllatused minu poolt.“ Olin selleks ajaks juba mõned kaadrid jäädvustanud inimtühja väljaku ääres seisvast tagasihoidliku kuid ikkagi väga majesteetliku välimusega Sindi raekojast, mille torni tipus lehvib selgetes värvides eristuv sinimustvalge lipp. Sammusin paraadnale lähemale ja uurisin, kas Sindi linnavalitsuse silt on juba asendatud Tori vallavalitsuse kohale asumisest teadaandva sildi vastu. Ei olnud. Vist ei pidanudki veel olema. Oli ju Tori valla uuel veebilehel arusaadavalt öeldud, et alles alates 1. jaanuarist 2018 alustab tööd Tori Vallavalitsus. Asukoha aadresski oli juurde lisatud (Pärnu mnt 12, Sindi, Tori vald, 86705 Pärnumaa) ja üldinfo telefon: 445 1881. Kindlasti helistan uue aasta esimesel tööpäeval sellele numbrile, et teada saada, millal tähtis sildi vahetamise toiming teoks saab ja millal võiks seda tähelepanuväärset sündmust uudistama minna?

Jätka lugemist »

Head vana aasta lõppu ja head uut aastat!

ja loodan, et lumigi saabub, me õuele veidike varem Hanna Kivila Foto (26 12 2014) Urmas Saard

“…ja loodan, et lumigi saabub, me õuele veidike varem”, Hanna Kivila. Foto (26 12 2014): Urmas Saard

Tuleval aastal ma luban

Hanna Kivila, gümnasistina Foto Urmas Saard

Hanna Kivila, gümnasistina. Foto: Urmas Saard

Kui langeb taevast helbeid,
pehmeid, kohevaid,
ma oma soovid kirja
siis panen sedamaid.

Mu aken täitund’ lumega,
mis nõnda kaunis näib,
ja käsi peene sulega
nüüd maalib soove häid.

Sel hetkel langeb aknale
üks väike lumehelves,
mis süütab leegi põlema
mu südames ja hinges.

Ja tuleval aastal, ma luban,
et olen veidike parem,
ja loodan, et lumigi saabub,
me õuele veidike varem.

Hanna Kivila, 8. klass 2008 (Sindi gümnaasiumi almanahh „Vahtrake“ 2012)

Vaherahu aastapäeva tähistamine Sindis

Eesti Vabariigi juubeliaasta kodanikupäeval möödub kümme aastat päevast kui Sindi gümnaasiumi aula seinal taastati Vabadussõjas langenute mälestustahvel. Sindis on kujunenud tavaks seista sama mälestustahvli juures Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval täpselt kell 10.30 ühe minuti vaikuses.

Mälestusplaat Sindi gümnaasiumi aula seinal Foto Urmas Saard

Mälestusplaat Sindi gümnaasiumi aula seinal. Foto: Urmas Saard

Algava aasta 3. jaanuaril toimub jälle Sindi gümnaasiumi ja MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna ühisel ettevõtmisel mälestuskogunemine koolimaja aulas, kuhu on kutsutud ka linnakodanikud. Sõnavõtuga esineb õpetaja ja lipu seltsi liige Lembit Roosimäe. Lillekimbud asetavad mälestusplaadi ette Tori vallavalitsus, Sindi gümnaasium, lipu selts ja teised. Süüdatakse küünlad, toimub minutiline vaikuses seismine. Samal ajal helisevad Sindi kiriku kellad.

Relvarahu mälestushetke avaliku pühitsemise taastas Eesti Muinsuskaitse Selts aastal 1990

Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel allkirjastatud vaherahuleping jõustus 1919. a viimasel päeval ja hakkas tegelikkuses kehtima 1920. a 3. jaanuaril kell 10.30. Ajaloolise sündmuse tähtsus seisneb selles, et lõppes sõjategevus iseseisvuse eest peetavas Vabadussõjas, milles osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja vabatahtlikele üle 74 000 võitleja. Neist langes 5540 sõdurit.

Jätka lugemist »

Kalmistuid kaunistab tuhandete küünalde sära

Möödunud sajandi alguses kujunema hakanud tava toob jõulude ajal suurel hulgal inimesi kalmistutele, et läita tillukesed tulukesed oma lähedaste kalmudel. Sarnaselt paljude teiste surnuaedadega valgustas küünlasära ka Pärnu Metsakalmistul jõuluööd.

Jõuluõhtul süüdatud küünlad Foto Urmas Saard

Jõuluõhtul süüdatud küünlad. Foto: Urmas Saard

kalmudel vilkuvad tulukesed annavad tunnistust sellest, et eestlased peavad oma eelkäijate mälestust kalliks

Jõululaupäeval süüdatud küünlad ja laternad põlesid kaunilt veel esimese jõulupüha õhtu saabudeski. Suuremad küünlad ei kustu järgmisel ja ülejärgmiselgi ööpäeval. Küünlaid süüdatakse ühel platsil ikka hulgi. Küünlad pole üksnes valged. Näeb punaseid, rohelisi ja muudes värvides leeke. Kuigi täna liikus inimesi kalmistul oluliselt vähem ja sõidukidki ei ummistanud enam parklat, võis kalmistu teedel ikkagi näha tavapärasest rohkem jalutajaid. Silma hakkasid noorte seltskonnad. Lahkunuid tulevad mälestama lapsed, lapselapsed, lapselapselapsed, sugulased, sõbrad, tuttavad, majanaabrid. Ei mälestata üksnes lähedasi. Kui küll küünal jäetakse panemata, peatutakse siiski ka eluajal austust ja tuntust kogunud inimeste kalmude juures.

Jätka lugemist »

Kümneseks saanud Jäärmarkil oli juubel

Kuigi õpetaja Kristi Suppi kiidab ja tänab korraldajaid, abilisi ja sponsoreid, jättes ennast pidevalt tagaplaanile (nii ka tänast lugu kirjutades), on kõigi kümne aasta kestel läbiviidud Pärnu Jäärmarkid saanud võimalikuks just tema väga kasulike näpunäidete varal. 2016. a suvel andis peaminister Stenbocki majas üle aukirja aasta ettevõtlusõpetajale Kristi Suppile.

Katherin R Sisask, Milena Simane, Jane Haas Foto Kristi Suppi

Katherin R. Sisask, Milena Simane, Jane Haas. Foto: Kristi Suppi

Miks ei või aga õpilased ise olla laada korraldajad?

Kümme aastat tagasi tekkis mõte pakkuda ühe laadaga topelt kogemusi. Õpilas- ja minifirmade laatasid on toimunud aastaid, nende korraldajateks on olnud Junior Achievement Eesti SA töötajad või õpetajad, mentorid. Miks ei või aga õpilased ise olla laada korraldajad? Pakkusin mõtte välja tollase Pärnu Ülejõe gümnaasiumi abiturientidele, kes olid koheselt nõus. Ka Kaubamajaka turundusjuhile mõte meeldis, Ülejõe gümnaasiumi direktor andis nõusoleku koolilaudade kasutamiseks ja kõik ülejäänu oli juba õpilaste teha. Korraldustoimkond kutsus osalejad, pidas tulijate üle arvestust, tegi reklaami, suhtles meediaga, organiseeris laudade transpordi ning osalejate hindamise, otsis sponsoreid auhindade saamiseks ja osalejate toitlustamiseks, leidis esinejaid, tegeles helitehnika pakkujate leidmisega, päeva juhtimisega jne. Inimesed, kellel on tulnud midagi organiseerida, teavad kui paljudele pisiasjadele tuleb mõelda, milliste takistustega tuleb tegeleda. Selle kogemuse said ja saavad nüüd õpilased.

Jätka lugemist »

Kolm aastakümmet Eesti Muinsuskaitse Seltsi

12. detsembril 1987 asutati Tallinnas Eesti NSV Ametiühingute Kesknõukogu hoones Eesti Muinsuskaitse Selts. See paik on tundmatuseni muutunud, seal kõrgub tumedast klaasist ja betoonist Euroopa Liidu Maja. Täpselt kolmkümmend aastat hiljem eemaldasid EMSi auesimees Trivimi Velliste ja esimees Peep Pillak uues hoones katte tahvlilt, mis teatab seltsi sünnist selles asukohas.

Tallinnas, Rävala 4 hoones avatud mälestustahvel

Tallinnas, Rävala 4 hoones avatud mälestustahvel

Toonasel asutaval kogul Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) esimeseks esimeheks valitud Trivimi Velliste tegi linnulennulise ülevaate muinsuskaitseliikumise kõrghetkedest. Ta meenutas, kuidas muinsuskaitseklubide esimesel kokkutulekul Jüris oktoobris 1986 kohalikud memmed olid ehmunud, et linna untsantsakad on tulnud nende kirikuaeda korrastama. Kuidas Tallinna Kinomaja kokkutulekul veebruaris 1987 lehvis esmakordselt avalikult „ärkamisaja vaim“. Kuidas Keila kokkutulekut sama aasta aprillis alustati Hortus Musicu kontserdiga kirikus. Nõukogude ajal olid kirikuhooned üksnes koguduste tarbeks. Ilmalik üritus keskaegses pühakojas oli lubatu ja lubamatu piiri kompamine.

Viimane suurem kokkutulek enne asutavat kogu pidi toimuma septembris Tarvastus. Et aga Pärnu Muinsuskaitse Seltsi eestvedaja Tiit Madisson korraldas võimude silmis kurikuulsa Hirvepargi meeleavalduse 23. augustil 1987, siis oli „muinsuskaitse“ ühtäkki muutunud ebasoovitavaks ja koguni ohtlikuks. Tarvastu kokkutulek keelati ära. Mustla väikelinn oli tulvil Nõukogude eriteenistuse agente ja kohalik rahvas piilus ehmunult kardinate vahelt.

Jätka lugemist »

Hando Runnel: muinsuskaitse liikumine on mäletamine, hool, kunst ja ka julgus

Eesti omariikluse taastamisel tähtsat rolli etendanud kodanikeühendus Eesti Muinsuskaitse Selts tähistas esmaspäeval, 11. detsembril, Tallinna Raekojas oma tegevuse 30 aastapäeva.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi tervitab ajaloolane Aldo Kals Foto Urmas Saard

Eesti Muinsuskaitse Seltsi tervitab ajaloolane Aldo Kals. Foto: Urmas Saard

Luulet luges Jüri Kotšinev, Jaak Johanson mängis akustilist kitarri ja Krista Citra Joonas puhus bambusflööti. Nende esinemise ajal saabus Vabariigi President Kersti Kaljulaid.

Terve Eesti Vabariigi iseseisvusaeg tuli unustada. Mäletada tohtis ainult salaja

Esimesena võttis sõna Peep Pillak, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees. Ta ütles, et seltsi asutamisel Trivimi Velliste ja Lennart Meri sõnastatud peamine eesmärk – muinsuste muinsuse ehk Eesti Vabariigi taastamine on saanud täidetud. Tema järel kõneles president Kaljulaid. “Luban teile, et teen iga tund ja iga päev kõik endast oleneva, et Eestil läheks senisest veelgi paremini,” kinnitas Kaljulaid. Järgnevalt said tervitusteks sõna Artem Davidjants Armeenia Kultuuriseltsist, Alla Jakobson Eesti juudi kogukonda esindades, Juri Maltsev Vene Muinsuskaitse Seltsist, Aldo Kals Pärnu-Jaagupi Muinsuskaitse Seltsist, Euroopa muinsuskaitseorganisatsiooni Europa Nostra esindaja, Andres Põder Eesti Kirikute Nõukogust ja mitmed teisedki.

Jätka lugemist »

Eesti Muinsuskaitse Selts tähistab 30. sünnipäeva ja avab mälestustahvli

Eesti Muinsuskaitse Selts asutati sümboolset tähendust omavalt väga tähtsal päeval, kui 69 aastat varem, 12. detsembril, jõudis Briti laevastik Vabadussõja kõige kriitilisemal hetkel Eestile appi.

Tallinna raekojas tähistatakse Eesti Muinsuskaitse Seltsi 30 sünnipäeva Foto Urmas Saard

Tallinna raekojas tähistatakse Eesti Muinsuskaitse Seltsi 30. sünnipäeva. Foto: Urmas Saard

Sünnipäevalist tuleb tervitama Vabariigi President Kersti Kaljulaid

Selts asutati nimetatud päeval aastal 1987 omaaegses ametiühingute hoones, mida Tallinna linnapildis enam pole. Seltsi Asutavale Kogule valisid 80 tegutsevat klubi 239 saadikut, kes otsustasidki asutada Eesti Muinsuskaitse Seltsi. Samal kogunemisel kinnitati põhikiri ja seltsi esimeheks valiti liikumise peamine eestvedaja Trivimi Velliste, kes praegu on seltsi auesimees. Esimeseks auesimeheks valiti seltsi asutamise ajal teenekas muinsuskaitsja Villem Raam.

Olulise sündmuse mälestuseks kogunetakse teisipäeva keskpäeval, 12. detsembril, kunagise ametiühingu maja asemele ehitatud Tallinna Euroopa Majja (Rävala pst 4) seinatahvli avamisele, mis teatab Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutamisest seal paiknenud hoones 30 aastat tagasi. Tahvlile on kirjutatud: „Siin paiknenud hoones asutati jõulukuu 12. päeval A.D. 1987 Eesti Muinsuskaitse Selts“.

Jätka lugemist »

Trivimi Velliste: nad on ühendatud ka surmas, mille kutsus esile võõras jõhker vägivald

Tänasel Eesti riikliku enesemääratlemise sajandal aastapäeval pühitseti Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal kenotaaf üheksale teadmata hauas puhkavale riigivanemale. Pikal keskelt murdunud lainet kujutavale mälestusmärgile on kirjutatud nimed: Friedrich Karl Akel, Ado Birk, Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Juhan Kukk, Heinrich Mark, Ants Piip, Jaan Teemant, Jaan Tõnisson.

Kenotaaf üheksale riigivanemale Foto Urmas Saard

Kenotaaf üheksale riigivanemale. Foto: Urmas Saard

„Nõukogude Liidu sõjalise okupatsiooni valusam hoop Eesti Vabariigi pihta tabas eeskätt selle poliitilist ja vaimset eliiti, omariikluse aate kandjaid. Lühikese aja jooksul vahistati ja hukati suurem osa silmapaistvaid Eesti riigi- ja avaliku elu tegelasi, sealhulgas kõik kunagised riigivanemad-valitsusjuhid,“ kirjutatakse 2013. a avaldatud hauata riigivanemate kenotaafi ideekonkursi võistlustöid tutvustavas vihikus. „Eriti traagilise alatooni loob asajolu, et mõnel juhul pole teada isegi mitte hukkamise aeg ja koht, matmispaigast rääkimata.“

„Ja olgu ikka veel rõhutatud, ilma proua Elle Leesita ei oleks me täna siin!“

Metsakalmistu igihaljaste mändide all viibisid tähtsal ajahetkel Vabariigi President, riigikogu esimees, Vabariigi Valitsuse liikmed, vaimulikud, kõrged ametikandjad, külalised väljapoolt Eestit ja kaasmaalased.

Jätka lugemist »

Üheksa Eesti riigivanemat saavad kenotaafi

Teisipäeval 28. novembril, Eesti riikliku enesemääratlemise 100. aastapäeval, algusega kell 11 pühitsetakse Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal kenotaaf üheksale teadmata hauas puhkavale riigivanemale. 

Kenotaaf üheksale Eesti riigivanemale Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal Foto kuvatõmmis Jaan Kolbergi Stuudio Navona videojäädvustuse klipist

Kenotaaf üheksale Eesti riigivanemale Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal. Foto: kuvatõmmis Jaan Kolbergi Stuudio Navona videojäädvustuse klipist

President Konstantin Pätsi rahula kõrvale rajatud kenotaafi ehk hauatähise saavad Friedrich Karl Akel, Ado Birk, Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Juhan Kukk, Heinrich Mark, Ants Piip, Jaan Teemant ja Jaan Tõnisson.

„Need üheksa riigimeest on kõik andnud – erineval määral – oma panuse Eesti Vabariigi sünnilukku ja riigi ülesehitamisse. Nende elu ühisosa oli ohvrimeelsus. Enamik neist mõrvati ja neil pole teadaolevat hauda. Selle kenotaafiga avaldab tänane Eesti nimetatutele oma tänu ja austust,“ ütles MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Hauatähise pühitsevad EELK peapiiskop emeeritus, Eesti Kirikute Nõukogu esimees Andres Põder ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülempreester Aleksander Sarapik. Sõna võtavad Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja MTÜ  Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Laulab Eesti Filharmoonia kammerkoor.

Mälestusmärk on rajatud 2013. aasta kavandivõistluse võidutöö (KUU Arhitektid) järgi, mis kujutab endast pikka keskelt murdunud lainet. Töö autorid on Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann. Kenotaaf valmistati ja paigaldati Risto Tali (Eesti Kunstiakadeemia) ja Rait Siska ning Ivo Tšetõrkini teostuses (MTÜ Porta Longi Montis).

Ettevõtmise algatas ja korraldas MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum Riigikantselei ja paljude annetajate toel.

Kolm sintlast esikolmikus ja pidu ilma lätlasteta

Eile õhtul toimus Pärnu Raeküla Vanakooli Keskuses pidulik Läti nädala lõpetamine, kus tänati selle läbiviimise abilisi, autasustati parimaid Jurmala mälumängus osalejaid ja tähistati Läti Vabariigi 99. aastapäeva ajaliselt mõõduka kontsertkavaga.

Pärnu abilinnapea Marko Šorin tänab Läti nädala peakorraldajat Piia Karro-Selga Foto Urmas Saard

Pärnu abilinnapea Marko Šorin tänab Läti nädala peakorraldajat Piia Karro-Selga. Foto: Urmas Saard

Pärnu abilinnapea Marko Šorin alustas lugupidamisest lõunanaabrite vastu lätikeelse tervitusega ja selgitas, et oli ettevalmistanud paarikümne minutilise lätikeelse sõnavõtu, aga kuna ühtegi lätlast päeva lõpuks enam publiku hulgas polnud, jätkas ta eesti keeles. Selgituseks, et kogu nädala viibis Pärnus ja maakonnas ääretult palju Läti külalisi, aga seoses tänase riigi sünnipäevaga lahkuti eilse päeva kahanedes oma kodudesse. Šorin tunnustas Raeküla vanakooli väga väikest, kuid suurte tegudega toimekat seltskonda ja eriti nende juhti Piia Karro-Selga, kes on teemanädalat väga pikalt ettevalmistanud ning nüüdseks lõppenud nädalal hästi tiheda päevakava alusel mitmesuguseid tegevusi korraldanud. Šorin nimetas mitmeid Läti nädala raames aset leidnud päevasündmusi, mis nii Pärnus kui Sindis toimusid, milles ta ise või koos oma pereliikmetega osales. Ta tõstis esile naisansambli „Latvian Voices“ kontserti ja Jurmala muusikakooli õpilaste kontserti. Ajaloohuvilisena meeldis talle väga Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektori Tiina Tojaki loeng-vestlus Sindi ajalooklubis, kus ettekandja taaselustas eestlaste ja lätlaste ühist mälu. Lõpus tänas kultuurivaldkonna abilinnapea Pärnu linnavalitsuse poolt Piia Karro-Selga, kes on varemgi korraldanud mitmeid teiste riikide teemanädalaid (Itaalia, Jaapan, Austria, Briti jt) nelja Pärnu teemalise raamatuga, et rahvusvahelise töö käigus ka kodulinn meeles püsiks. Muidugi käis tänusõnade juurde hästi paljuõieline lillekimp.

Jätka lugemist »

Isadepäeva tähistati juba enne pühapäeva

Põhjamaade eeskujul tähistatakse Eestis isadepäeva novembrikuu teisel pühapäeval. Sindi gümnaasiumi algklasside õpilased pidasid isadepäeva pidu juba täna õhtul.

Isadepäev Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard

Isadepäev Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

„Isadepäeva peole kutsuti algklasside lapsed ja nende isad. Kellel polnud võimalik isa kaasa kutsuda, tuli kellegi teisega – näiteks vanaisa või emaga. Iga piduline võttis kaasa näksimist, mida pärast saalis toimunud tegevust söödi ise ja jagati teistelegi,“ rääkis Sindi gümnaasiumi vilistlane Lisette Kandima, isadepäeva peoõhtu peakorraldaja.

Esimestena esinesid tantsutüdrukud, kelle etteaste valmis Merili Passeli juhendamisel. Seejärel esinesid 4.a klassi lapsed omaloomingulise luulekavaga “Minu vapper isa”, mille valmistas ette õpetaja Eneli Arusaar.

Järgnevalt lahendasid isad ja lapsed kolmes võistkonnas mälumängu ülesandeid. Hakatuseks küsis Lisette millisest riigist pärineb isadepäeva tähistamise tava? Õigesti vastasid need, kes nimetasid Ameerika Ühendriike. Lisette täiendas vastust ja selgitas, et kauni tava algatas naine, kelle sõjaveteranist isa kasvatas pärast abikaasa surma üksinda kuut last. Ameerikas tähistatakse isadepäeva erinevalt Eestist suvel. Esmakordselt tehti seda aastal 1910. Meil tähistatakse isadepäeva alates aastast 1988.

Jätka lugemist »

500 aastat hiljem

Joosep Tammo, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi filosoofiaõpetaja, esines täna hommikul Sindi gümnaasiumi 8.-12. klassi õpilastele loenguga “Reformatsioon ja Eesti kultuur: minevik, olevik, tulevik”. Ettekannet kuulati ajaloolises saalis, mis ehitati algselt spetsiaalselt luterlaste kogunemiste paigaks.

Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup tervitab Joosep Tammot Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup tervitab Joosep Tammot. Foto: Urmas Saard

istutaksin täna veel õunapuu

Kohe loengu alguses ilmus Tammo seljataha jäävale suurele ekraanile õunapuu. Ta selgitas, et õunapuude istutamise üleskutse tegi peapiiskop Urmas Viilma juba eelmise aasta suvel. Martin Lutherilt olevat kunagi küsitud: kui homme tuleks maailma lõpp, siis mida ta täna teeks? Väidetavalt vastanud usupuhastaja küsimusele sõnadega: „Kui ka teaksin, et homme on maailma lõpp, istutaksin täna veel õunapuu.“ Vilju kandev õunapuu valiti Eestis reformatsiooni tähistamise sümboliks seepärast, et seob suurepäraselt kõigi tähelepanu Martin Lutheri algatusega ja samas on õunapuu viljapuuna hästi selgesõnaline tähis meie kultuuri edenemisele.

Tammo sõnul piirduvad meie teadmised poole tuhande aasta tagusest reformatsioonist enamasti sellega, et Luther võitles patu kustutamise kirjade vastu ja seisis lihtsama jumalateenistuse eest. Aga enne, kui Tammo asus asja tegeliku olemuse juurde, korrigeeris ta arusaama patu kustutamise kirjadest. „Ega nende kirjadega pattusid ei kustutatud ja ei saanud ka andestust indulgentsi eest tasumisega. Indulgents oli katoliku kiriku poolt raha või teiste teenete eest müüdud patukaristuse kustutuskiri.

Jätka lugemist »

Sindi Raadio sai aastaseks

Täna tähistas piduliku koosviibimisega oma esimese tegevusaasta täitumist Sindi Avatud Noortekeskuse juures tegutsev raadioring Sindi Raadio, mille ellukutsuja, eestvedaja ja juhendaja on Sindi gümnaasiumi seitsmenda klassi õpilane Kaur Kasemaa.

Sindi Avatud Noortekeskuse raadioring tähistas väikeses seltskonnas oma tegevuse esimese aasta täitumist Foto Urmas Saard

Sindi Avatud Noortekeskuse raadioring tähistas väikeses seltskonnas oma tegevuse esimese aasta täitumist. Foto: Urmas Saard

Sündmuse tunnistajatena olid kutsutute hulgas Kauri meeskonna innukamad abilised Karl Hussar, Fred Hussar, Mattias Buht, Edwin Eilandt, Ats-Tobias Pikk ja kõige lähemad toetajad. Suurim toetaja on kahtlematult noortekeskus ja selle juhataja Helle Vent, kes võimaldab ruumide kasutust ning hädavajaliku tehnika kasutamist. Väga tähtis on ka koduste pöidla hoidmine. Seepärast olid kohal Kauri ema Inga ja õde Kaari, samuti Karli ja Fredi ema Astrid. Kuid kutsutud seltskonnas oli teisigi.

Esimeste külaliste saabumise ajal riputas Kaur koos Kaari ja Hellega lae alla kollaseid õhupalle. Kõrvaltoas käis lauakatmine, mida aitas korraldada Maili Isand. Määratud ajal sisenesid ühtejärge oodatud külalised. Viimaste külaliste ooteaega täideti noortekeskuses leiduvate tegevustega. Fred õpetas oma emale piljardi mängimist. Heiko Kivila tutvustas noortekeskusele ostetud kolmemõõtmelise (3D) printeri kasutamise võimalusi, teised vestlesid niisama või abistasid laua katmisel.

Jätka lugemist »

Ants Kaljurand andis põhjust rääkida metsavendlusest

Legendaarse metsavenna Ants Kaljuranna (20.10.1917–13.03.1951) sajanda sünniaastapäeva järgsel hommikul kogunes mõnikümmend inimest Pärnumaal Mihkli kirikaeda, kus tema mälestuskivi ette asetati pärjad ja meenutati punaterrori vastast kangelaslikku võitlust. Sellele järgnes Pärnus metsavendlust käsitlev ajalookonverents.

Konverentsi moderaatorid major Mehis Born ja noorem veebel Heiki Magnus tänavad Eerik-Niiles Krossi sisuka ettekande eest Foto Urmas Saard

Konverentsi moderaatorid major Mehis Born ja nooremveebel Heiki Magnus tänavad Eerik-Niiles Krossi sisuka ettekande eest. Foto: Urmas Saard

Metsavendluse sümboltähise juures

Nõukogude okupandid tabasid Kaljuranna 1949. a jaanilaupäeval ja hukkasid sangari sõjaväetribunali otsusega 1951. a märtsis. Kuna tema hauda ei teata, avati 2011. a 10. juulil Kaitseliidu Pärnumaa maleva algatusel metsavenna auks mälestuskivi. Laupäeva hommiku karges jaheduses ja madalalt päeva valgustanud päikese kiirte heleduses asetasid ühise pärja kivi ette nooremveebel Heiki Magnus, Eesti endiste metsavendade liidu juhatuse esimees ja major Mehis Born, Kaitseväe toetuse väejuhatuse staabiohvitser.

Rahvasuus paremini teatud Hirmus-Ants, kodaniku nimega siiski Ants Kaljurand, jääb Borni sõnul Eesti metsavendade sümboliks, mis säilitab ülekohtuga silmitsi seistes meie eneseusku jääda eestlaseks ja käituda eestlasele kohase väärikusega. Borni seisukohalt peab ajaloo mõistmine looma aluse, mille põhjal riigikaitsjad kavandavad taktikat võimalike samalaadsete tuleviku olukordade tarbeks.

Jätka lugemist »