Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2018
E T K N R L P
« sept    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Ansambel U: tähistab 15. sünnipäeva

16. oktoobril tähistab Eesti aktiivseim nüüdismuusika ansambel U: kontserdiga sarjas URR (U: Rahvusringhäälingus) oma 15. sünnipäeva. Kuigi ansambel loodi 2002. a lõpus, astus U: üles oma esimese täiskavaga täpselt 15 aastat tagasi, 16. oktoobril 2003 festivalil NYYD, mida ansambel peab oma tõeliseks sünnipäevaks.

U Pranstusmaal, august 2018 Foto Ninh Lê Quan

U: Pranstusmaal, august 2018. Foto: Ninh Lê Quan

Kavas:
Muusikaline tervitus
Tatjana Kozlova-Johannes „Circles” (2004 )
John Cage „Child of Tree” (1975)
Ivan Fedele „Immagini da Escher” (2005)

Viis aastat tagasi, tähistamaks oma 10. tegevusaastat, käivitas U: koostöös Klassikaraadioga kontserdisarja URR, mis kandis toona alapealkirja „10 aastat vastupanu”. Vastupanu all pidas U: silmas eelkõige mitte kaasa minna mugavusega, seada endale pidevalt uusi väljakutseid, mitte teha allahindlusi sisu ja kvaliteedi suhtes. Sarja üheks eesmärgiks on tõsta üldist teadlikkust nüüdismuusikast, kasvatada nö kultuurikihti selles vallas. Igal kontserdil on kindel teema, mis tutvustab erinevaid tahkusid nüüdismuusikast. Sarja jooksul on esmaesitlusele toodud mitmeid maailmas tunnustatud heliloojate väärt-teoseid, mis senini Eestis kõlanud ei olnud. Lisaks kõlavale muusikale tutvustavad Taavi Kerikmäe ja Tarmo Johannes teoste ja teemade tausta, kontsertidest toimuvad otseülekanded Klassikaraadio eetris. Käesolev kontsert on sarjas järjekorralt kahekümnes.

Jätka lugemist »

Merike Teppan-Kolk: asume õigel teel

Käesoleval õppeaastal lõpetab 19. lend Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooli, aga juba tänavu 20. oktoobril tähistab Tori valla ainus huvikool oma tegevuse 30. aastapäeva piduliku kontsert-aktuse ja banketiga.

Sindi muusikakooli juubelikontserdiks valmistuv ühisproov Foto Merike Teppan-Kolk

Sindi muusikakooli juubelikontserdiks valmistuv ühisproov. Foto: Merike Teppan-Kolk

Lõime kolm erineva raskusastmega õppekava

Muusikalist algharidust andev õppeasutus alustas Sindi linnas Pärnu muusikakooli filiaalina 1988. aastal ja 10 aastat hiljem jätkas iseseisvalt. Kool sai oma nime mehelt, kes edendas suuresti Sindi muusikaelu kujunemist. Muusikaõpetaja algatusel loodi mitmeid koore. Ramm asutas Sindis Eesti esimese poiste puhkpilliorkestri, aga kõige enam tuntakse teda ikkagi vast laulu „Õrn ööbik“ autorina.

„Tundub, et asume õigel teel,” naeratab Sindi muusikakooli kauane direktor Merike Teppan-Kolk. 30 aasta kestel on olnud 71 lõpetajat. Koolist väljalangevus on viimaste aastatega oluliselt vähenenud. „Peamiseks põhjuseks on tõenäoliselt see, et kohandasime oma kooli õppekavad lastele sobivamaks. Lõime kolm erineva raskusastmega õppekava, et iga laps leiaks endale sobiva koormuse ja raskusastmega pilliõppimise võimaluse. Lisaks kohendasime tundide pikkuseid ning mahtusid,” selgitab direktor.

Jätka lugemist »

Anu Martinson: võta üks mõnus kohv ja naudi päeva (õpetajate päevaks)

Sindi gümnaasiumis kattis õpetajate päeva kohvilaua suupistetega pagariäri Pärnamäed, gümnasistid asendasid õpetajaid koolitundides, vabastasid mõneks tunniks töökohustustest koguni direktori ja õppealajuhataja, kinkisid tähtpäevalistele lilli ja meeneid, etendasid sketše, saatsid õpetajad kontserdile ja panid nad kirjandit kirjutama.

Pärnamäed kaupluse juhataja Anita Sits annab Sindi gümnaasiumi direktorile Ain Keerupile üle õpetajate päevaks kingitud suupisted Foto Urmas Saard

Pärnamäed kaupluse juhataja Anita Sits annab Sindi gümnaasiumi direktorile Ain Keerupile üle õpetajate päevaks kingitud suupisted. Foto: Urmas Saard

Chätlyn: Teie olete need, kes aitate kujundada meie tulevikku maailmas

Õpetajate päeva korraldustoimkonna tuumiku moodustasid gümnaasiumi astme õpilased Chätlyn Parts, Egon Gentalen, Kristiina Anufrieva, Sander Anderson, Merili Tambu ja Pillerin Pihelgas. Chätlyn täitis koolijuhi kohuseid ja Egon õppealajuhataja ülesandeid. Eesti koolide abiturientidel on ammune üldlevinud tava asuda sellel päeval õpetajate rolli ja ise tunde anda.

Kuigi enamik õpetajaid võisid tänast päeva täiel rinnal nautida, võtsid siiski mõned neist vabatahtlikena enda kanda õpilaste algatust abistavaid tegevusi.

Õpetajate toas ütles direktori kohusetäitja Chätlyn õpetajate poole pöördudes, et tunneb talle usaldatud ametis suurt au. „Õpetaja on kui näitleja, kes peab päevast päeva esinema, tegema nägu nagu kõik oleks korras. Õpetajast sõltub sageli väga palju. Teie olete need, kes aitate kujundada meie tulevikku maailmas. Õpetajate ülesandeks on teha meist inimesed, anda eluks vajalikke oskuseid ning teadmisi. Loodan, et naudite tänast päeva, mis jääb kauaks meelde.”

Jätka lugemist »

Teemapealinnade sau liikus Pärnust Narva

Täna hommikul lõppes suvi kell 4.54 ja samal hetkel algas kalendri järgi astronoomiline sügis. Pärnu abilinnapea Marko Šorin poleks tahtnud täna veel teemapealinnade saua suvepealinna käest ära anda, sest veel mõned päevad tagasi valitses tervel Eestimaal tõeline üle paarikümne kraadine suveilm.

Narva Hermanni linnus Foto Marko Šorin

Narva Hermanni linnus. Foto: Marko Šorin

Siiski viis Šorin teemapealinnade saua vastavalt kokkuleppele Narva, kus sügispealinn väärikat tiitlit kolme kuu kestel kuni valitsusaja lõpuni ehk talve alguseni enda käes hoiab. Narva linn on võtnud endale kohustuse saata rändlinnud teele, hoida tormituuled mõõdukuse piires ja tagada kogu valitsemise aja vältel linnakülalistele suurepärase meeleolu.

Esmakordselt sai Narva Eesti sügispealinnaks 1999. aastal. Pärast kümneaastast vahet kannab linn järjepidevalt iga suve lõppedes Eesti sügispealinna tiitlit.

Astronoomilise sügise algus tähendab päeva ja öö võrdse pikkusega osadeks jaotumist. Põhjapoolusel saab polaarpäev läbi ja algab polaaröö, lõunapoolusel läheb vastupidiseks. Ekvaatoril püsib päike seniidis.

Urmas Saard

Trivimi Velliste küsis: „Kui palju rohkem oleks – küllalt?”

Täiendatud fotodega

Tänasel vastupanuvõitluse päeval pidas Konstantin Pätsi muuseumi esimees Trivimi Velliste Valga Jaani kirikus kaheteistkümnendat korda traditsioonilise mälestuskõne Eesti riigivanematele.

Trivimi Velliste vastupanuvõitluse päeval Valga Jaani kirikus Foto Priit Purken

Trivimi Velliste vastupanuvõitluse päeval Valga Jaani kirikus. Foto: Priit Purken

Tänavune asukoha valik on teadlik – taheti ühtlasi anda au peagi 100-aastaseks saavale Läti Vabariigile.

Koos Otto Tiefi valitsuse liikmetega asutas 1944. aasta sügiskuul meritsi minekule tervelt seitse protsenti eesti rahvast

„Kas neid küünlaid on tõesti vaja igal aastal 22. septembril uuesti süüdata? Ja me oleme ikka ja jälle vastanud: jah, me peame nad süütama, sest need küünlad on meie ajaloo kuulutus – nad on meie ajamälu! Nad on tänukummardus meestele ilma kelleta, kelle ohvrimeelsuseta meie poleks täna need, kes me oleme,” vastas Velliste ikka ja jälle esitatud küsimusele.

Vastupanuvõitluse päeva läte seisneb teatavasti sündmuses, mis muutis Eesti elu kaheks inimpõlveks. Nooremale põlvele on põhjust Eesti üht rängemat katsumuste aega täna meelde tuletada.

Jätka lugemist »

Heategevuskontsert nelja riigi sajanda juubeli tähistamisel

„Kindel, et seda kontserti poleks sündinud ilma Pärnus toimuva Y’s Men Soome-Balti piirkonna konverentsita,” selgitas Piia Karro-Selg, Soome-Balti piirkonna tulevane direktor.

Ruslan Andrejev kontserdil Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses Foto Urmas Saard

Ruslan Andrejev kontserdil Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Kuna nimetatud rahvusvahelise ühenduse Y’s Men piirkonda kuuluvad Soome, Eesti, Läti, Leedu ja kõigil neljal riigil langeb sajanda juubeli tähistamine suhteliselt lähestikku asuva tosina kalendrikuu sisse (Soome iseseisvus 6. detsembril 1917, Eesti 24. veebruaril 2018, Leedu 16. veebruaril 1918 ja Läti 18. novembril 1918), siis sealt see kontserdi mõte idanema hakkaski.

Karro-Selg rääkis, et korraldajana taheti leida esinejaid kõigi nelja riigi kodanike hulgast ja nii see valik vastavalt hetke võimalustele kujuneski. Kontsert algas Raeküla Vanakooli keskuse oma noore muusiku esinemisega. Mari-Liis Holm laulis enda kitarrimängu saatel.

Järgnevalt istus klaveri taha 12-aastane Ruslan Andrejev, kes alustas klaverimängu juba viieselt. Raeküla Vanakooli keskuse saalis mängimine oli noorhärra jaoks esimene esinemine Eestis. Ta elab Põhja-Lätis üsna Eesti piiri lähedal asuvas Staitseles. Lätis on ta mitmetel klassikalise muusika konkurssidel saanud eduka esinemisega väga tuntuks, nüüd on aeg temast kuulda ka Eestis.

Jätka lugemist »

Valga Jaani kirikus süüdatakse 16 mälestusküünalt

Vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril kell 16 mälestatakse Valga Jaani kirikus Eesti riigivanemaid. Sellele eelnevalt asetab Konstantin Pätsi Muuseum pärja ja lilled Valga Vabadussõjas langenute ausamba, samuti Vabadussõjas võidelnud Soome vabatahtlike ja Eesti metsavendade mälestustahvlite juurde.

Jaani kirik Valgas Foto Amanda Saard

Jaani kirik Valgas. Foto: Amanda Saard

Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Riigipeade auks süütavad 16 küünalt EELK peapiiskop emeeritus Andres Põder ja Valga vallavanem Margus Lepik. Koos peapiiskopiga teenivad Valga praostkonna praost Mart Jaanson, abipraost Vallo Ehasalu, Valga Peetri-Luke koguduse õpetaja Margus Suvi jt Valga praostkonna vaimulikud. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Muusikaga teenivad Nõo kiriku meesansambel ja Jüri Goltsov orelil.

Jätka lugemist »

Eesti 34 kirikus helistatakse rahupäeva puhul kellasid

Reedel, 21. septembril helistatakse käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal üleeuroopalise rahupäeva puhul kell 19.00-19.15 Euroopa riikides kellasid. Osaleb ka 34 kirikut Eestist, kõik inimesed on oodatud üleeuroopalist kellamängu kuulama.

Pärnu Eliisabeti kiriku kellad Foto Urmas Saard

Pärnu Eliisabeti kiriku kellad. Foto: Urmas Saard

Aastal 604 sanktsioneeris paavst Sabinianus kellade kasutamise ja kehtestas korra

Rohkem kui tuhat aastat on kellamäng märkinud aega tööks, puhkuseks, palveks. Ka täna kuuleme Euroopas päevas miljoneid kellamänge. Kellamäng kirikutornides ja raekodades, surnuaedade ja mälestuspaikade kellatornides kannab edasi ühiseid väärtusi rahust. Käesoleval aastal möödub ka 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust.

Üleeuroopaline kellade helistamine toimub Euroopa riikides Euroopa kultuuripärandiaasta raames rahvusvahelise rahupäeva puhul.

„Kirikukellade helistamisega kutsutakse kogudust jumalateenistusele ja palvusele, Jumalat ülistama ja paluma. Kellade helistamine rõhutab jumalateenistuse avalikkust ja avatust kõigile inimestele. Samuti helistatakse kirikukelli teatud informatsiooni edastamiseks,“ ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Tiit Salumäe.

Jätka lugemist »

Mälestusmärk Mihkel Mathieseni mälestuseks

Käesoleva nädala kolmapäeval, kui Sindi Kirikupargi Konsumi kaupluse poolses osas märgati kahe lipuvarda ja kirjadega graniitkivi paigaldamist, esitasid mitmed linnaelanikud küsimuse Külauudistele. Seda eeldusel, et ajakirjandus on ikka kõiges paremini teavitatud.

Mälestusmärk Mihkel Mathieseni mälestuseks Foto Marko Šorin

Mälestusmärk Mihkel Mathieseni mälestuseks. Foto: Marko Šorin

Sindi elanikkond suuresti teavitamata ja viimastel päevadel tõstatunud küsimusi ülirohkelt

Paraku päris nii see sageli pole. Pärnu maantee 25 kortermaja valdusele püstitatava mälestusmärgi eeltööd jäid märkamatuks isegi siis, kui käis Kirikuparki rajatavate kergliiklusteede pildistamine. Põhjus lihtne: eelteavitus on olnud pea olematu ja Sindi kogukond jäänud mõttelisel tasandil kaasamata. Näiteks Julius Friedrich Seljamaale mälestusmärgi püstitamine on leidnud ainuüksi Külauudistes käsitlemist kolme aasta jooksul tervelt kuraditosin korda, rääkimata teistest väljaannetest.

Jätka lugemist »

Sindis tähistati vanavanemate päeva

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond pidas ühiselt kaitseliitlaste ja Sindi tuletõrje seltsiga vanavanemate päeva Sindi seltsimaja juures, kus küpsetati pannkooke, pakuti magusat jooki, määriti nägusid, jagati erinevates valdkondades kasulikke teadmisi näitlike väljapanekute abil ja võimaldati käelist tegevust.

Vanavanemate päeval Sindis Foto Urmas Saard

Vanavanemate päeval Sindis. Foto: Urmas Saard

Päästjate kogemused näitavad, et inimene õpib kõige paremini kogemusest

Soodsa tuulepuhanguga haistsid ninasõõrmed juba kaugelt hõrgutava lõhnaga pannkookide küpsetamist. Sama hõrgutavad ja lähemale meelitavad olid mitmesuguse sisuga moosipurgid, millest lubati tasuta saadud kookidele nii palju moosi peale laduda, kui suu igatses. Kaidi Suusk seisis leegitseva pliidi ääres ja küpsetas aina sedamööda kuidas sööjaid jätkus. Näis, et puudust pannkooke kiitvatest suudest ei tuntud, sest Monika Leosk ladus küll nobedalt kooke taldrikutele, kuid otsekohe olid need ka sama kiirelt järgmise maiasmoka käte vahele kadunud.

Pärnumaa ringkonna esinaine Karmen Vesselov rääkis, et seni on nende naiskodukaitse vanavanemate päeva Pärnus tähistanud, aga sedakorda otsustati tulla suurlinnast väljapoole. Vesselov näitas üht õueala maketti ja küsis, mis sellel valesti on?

Jätka lugemist »

Rahvatantsupedagoog Richard Tõnnuse mälestusnäitus Pärnus

Pärnumaal tähistatakse legendaarse rahvatantsupedagoogi Richard Tõnnuse 100. sünniaastapäeva tema elutööd tutvustava näitusega.

Jätka lugemist »

Hakkame sättima muinastulede ööle!

Homme, 25. augustil, tuleb muinastulede öö varasemast pidulikum. Süüdatakse taas lõkked, et üheskoos möödunud suvele tagasi vaadata.

Kabli rand Pärnumaal Foto Urmas Saard

Kabli rand Pärnumaal. Foto: Urmas Saard

Muusiku ja tulelaulu ühe autori Marek Sadami sõnul peab üks väike rahvas koos käima. „Oluline, et ollakse koos. Mõtestatakse ennast mere ääres ja merd enda ees. Saadetakse parimad soovid neile, kes kõrval külas või üle vee. Süüdatud laternad koduaias või lõkked rannas on majakaks neile, kes teel. Muinastuledes on ootamise märgid,“ lausus Sadam.

Ta lisas, et Muinastulede ööl kõneldud lõkkejutud hoiavad südame soojas ja selle tundega saab julgelt läbi talve marssida.

Muinastulede ööl rahva mere äärde kutsuja Mairold Vaik leiab, et Muinastulede ööst on ajapikku saanud ilus traditsioon, kus pered ja lähedased tulevad kokku, et süüdata lõke ja mõelda häid mõtteid. „Olen siiralt rõõmus, et meie rahvas tähistab seda ööd kire ja entusiasmiga. Kuna oleme laulurahvas, siis seekord saavad kõik inimesed päikeseloojangul lõket süüdates ka spetsiaalselt selleks puhuks kirjutatud tulelaulu kaasa laulda. See laul täiendab ehk ühtekuuluvust ja pidulikkust meie sees,“ räägib Vaik.

Jätka lugemist »

Sindi Naisliit tähistas oma põhikirjalise tegevuse 25. aastapäeva

Tegelikuses on toimunud liidu innukamate naiste sihipärane tegevus märksa pikemalt, seega võib juubilarile lisada veel kolm aastat ja kolm kuud boonuspunktidena juurdegi.

Külalised Eesti Naisliidust Sindi Naisliidu 25. sünnipäeval Foto Urmas Saard

Külalised Eesti Naisliidust Sindi Naisliidu 25. sünnipäeval. Foto: Urmas Saard

Sooviti jätkusuutlikust järgmiseks 25-ks aastaks, teiseks õnnestumisi kõigis ettevõtmistes ja kolmandaks naiselikku tarkust.

Kuigi põhikirja kinnitamiseni jõuti alles 1993. aasta 16. juulil, peeti juba 1990. aasta jüripäeval Sindi Naisliidu asutamise koosolekut, mille kokkukutsujaks oli Ilma Hannus.

Esimeseks esinaiseks valitud Ilma Hannus vedas kodanikeühendust kuni 2005. aastani. Juhtimist jätkas Aili Muskat, kellelt võttis 2011. aastal omakorda töö üle Lia Oras. Enne Juta Velleste tulekut hoidis aastatel 2015 ja 2016 kätt pulsil Anu Alabert. Juta Velleste liitus naisliiduga mullu 25. veebruaril ja üsna peatselt pärast seda valiti ta naisühenduse juhiks.

Velleste ütles, et praegu tegutseb naisliidus 19 aktiivset liiget.

Jätka lugemist »

Karl Mäe on Uhla–Rotiküla kolmanda elamusjooksu võitja

Uhla – Rotiküla jooksud on pühendatud taasiseseisvuse päevale ning Pärnu Raeküla linnaosa ja Häädemeeste valda siduvale Pätside perekonnale, kelle liikmed mõjutasid kunagi mõlema piirkonna arengut. Sellest ka korraldajate tahe kinkida Eesti Vabariigi sajanda juubeli aastatel tervisliku liikumise harjumus Pätside radadel.

Andres Veerpalu õnnitleb endast väledamalt jooksnud kolmanda Uhla–Rotiküla  elamusjooksu võitjat Karl Mäed Foto Urmas Saard

Andres Veerpalu õnnitleb endast väledamalt jooksnud kolmanda Uhla–Rotiküla elamusjooksu võitjat Karl Mäed. Foto: Urmas Saard

Vaatamata väga vihmasele ilmale osales Uulu staadionil 32 last ja Raeküla staadionil oli väikseid sportlasi 28.

Korraldustoimkonna liige Mikko Selg ütles, et tänavu registreerus jooksule umbes sama palju, kui kahel esimesel aastal kokku. Kuigi rada on muutunud kergemini läbitavaks, mõjutas eeldatud tulemustest veidi pikemaid ajanäite pidev vihmasadu.

Esimesena jooksis läbi finišilindi Karl Mäe, kelle ajaks fikseeriti 0.35.53. Esimese jooksu võitja Andrus Veerpalu parandas sedakorda oma aega pea kahe minutiga, saades tulemuseks 0.36.43. kolmandana finišeerunud Martin Tarkpea ajaks mõõdeti 0.37.47. Parim Raeküla meesjooksja Raio Piiroja jäi nelja sekundiga neljandaks: 0.37.51.

Naistest eelmise aasta teise koha omanik Jaana Õunaid tuli tänavu õrnema soo esindajaist ajaga 0.44.48 esimeseks ja mullune võitja Anu Teppo saavutas ajaga 0.44.58 teise koha. Kolmandana lõpetas Klaarika Kuusk, tulemuseks 0.44.59, mis tähendas kõigest ühe sekundilist vahet eespool jooksjaga.

Jätka lugemist »

Mäletades lähiminevikku

Üheksandat korda peeti taasiseseisvumise päeval Tahkurannas hapukurgi festivali ja sama palju kordi on seda päeva alustatud Eesti esimese presidendi mälestusmärgi juures väikese ajalootunniga.

Ühislaulmist saadab Õnnela Teearu Foto Urmas Saard

Ühislaulmist saadab Õnnela Teearu. Foto: Urmas Saard

Aga imet saadeti eestlase talupoja tarkuses korda juba mitu aastakümmet varemgi siinsamas Tahkurannas

Hoolimata lakkamatust vihmasajust tuli kohale umbes 30 inimest. Kui Häädemeeste vallavalitsuse liige Maia-Liisa Kasvandik oli avasõnad öelnud, avas kogunenud rahvas suud ja südamed laulule „Mu isamaa armas”, mida saatis akordionil Õnnela Teearu. Pärast Sindi ajalooklubi liikme Urmase sõnavõttu jätkus ühislaulmine veel mitme hästi tuntud lauluga.

Urmas avaldas arvamust, et ajavahemikku aastatel 1987 kuni 1994 mahub nii umbes kümmekond või tosin mäletamist, mida võiks kestvalt ja põlvest põlve jutustada. „See on terviklik legend, mis aitab ühe rahva iseolemist meie endi jaoks selgemini mõtestada.” Rahvuslik taasärkamine tõusis märgatava julgusega esile 1987. aastal ja jõudis ühe vahemaa läbimise järel võiduka tulemuseni, kui 1994. aastal vaenuliku riigi armee viimse meheni Eestimaa pinnalt lahkus. „Kõigi asjade loetlemine tollest ajast nõuaks kiirkäigul märksõnadena nimetamisel sedavõrd palju tähelepanu, et eelistan siiski piirduda vaid mõne üksiku asjaga.”

Jätka lugemist »

Suur pildigalerii: seitsmes „Vaba Rahva Laul” Paides

19. augustil toimus Paide Vallimäe 27 aasta vanusel laululaval taasiseseisvumise 27. aastapäevale pühendatud ühendkoori laulupidu „Vaba Rahva Laul”, mida dirigeerisid vaheldumisi Lauri Breede ja Valter Soosalu.

Lauri Breede ja Valter Soosalu Paide laululaval Foto Urmas Saard

Lauri Breede ja Valter Soosalu Paide laululaval. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Päev, mis muutis Eesti ajalugu

Pühapäeval, 19. augustil meenutati Pilistveres sündmusi 30 aastat tagasi sealsamas Eesti geograafilises keskpunktis. Kõne all oli omaaegses Nõukogude Liidus võimumonopoli omanud ainupartei kõrvale uue erakonna loomine.

Lagle Parek, Aldo Kals, Rein Vanja kivikangru ees Foto Kerstin Käärik

Lagle Parek, Aldo Kals, Rein Vanja kivikangru ees. Foto: Kerstin Käärik

Ürituse keskseks tegelaseks oli Pilistvere kirikuõpetaja Hermann Kalmus

Jutt on Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteist, tänasest Isamaast. Hoolimata sagedastest vihmasagaratest oli üle Eesti kohale sõitnud arvukalt kunagi erakonna hälli juures olnud vabadusvõitlejaid ja teisi huvilisi. Päev oli sisustatud mälestustseremooniaga kivikangrul ja surnuaias, jumalateenistusega kirikus ja poliitilise mõttevahetusega kiriklas. Ürituse keskseks tegelaseks oli Pilistvere kirikuõpetaja Hermann Kalmus ja kaasalööjateks kõnelejatena omaaegsed ja praegused poliitikud Lagle Parek, Tunne Kelam, Jüri Adams, Helir-Valdor Seeder jt.

Rahvusriigid ja Euroopa Liit üleilmastuvas maailmas oli keskne jututeema, aga lähenevate Riigikogu valimiste taustal räägiti palju tehtust ja tegemist vajavast.

Jätka lugemist »

„Vaba Rahva Laul” Paide Vallimäel eelproovide ajal

Kui kella nelja paiku asus laulurahvas pärast eelproove sööma, siis pidid nad päris lausvihmas järjekorras seisma. Suppi keetis Järvamaa naiskodukaitse. Sööma oodati 1600 suud. Just nõnda palju esinejaid kogunes täna Vallimäe laululavale ja selle külgedele ehitatud astmetele.

Vihm kimbutas proovi ajal lauljaid Foto Urmas Saard

Vihm kimbutas proovi ajal lauljaid. Foto: Urmas Saard

Külauudistel õnnestus Eestimaa südamesse jõuda Pärnu naiste Folkloorikoori Rannalised kümnese seltskonnaga, kellega sõitmine oli algusest lõpuni üks terviklik laulupidu.

Laulupeo peakorraldaja Ülo Kannisto eestvedamisel jõudis taasiseseisvuse päeva eelõhtul korraldav „Vaba Rahva Laul” seitsmendat korda eestlaste südamesse. Sedakorda Paide laululavale, mis on sama vana taasiseseisvunud Eesti aastatega – 27. Kannisto toimekas liikumine ei jäänud mitte kellegile märkamata. Veel vahetult enne proovide algust tassis ta kohale jämedaid prusse ja korraldas viimase hetke tegemisi.

Urmas Lattikase ansambel jäi tavapäraselt lauljate seljataha publikule peaaegu nähtamatuks. Ühendkoori juhatasid Lauri Breede ja Valter Soosalu.

Sõnaliselt juhatas Paide laulupidu Veikko Täär ning lauljatena osalesid Jassi Zahharov, Uudo Sepp, Siiri Sisask, Koit Toome, Nele-Liis Vaiksoo, Boris Lehtlaan, Valter Soosalu, Oliver Leppik ja Renate.

Jätka lugemist »

„Vaba Rahva Laul” kaigub riigi juubeliaastal Paides

Taasiseseisvumisele pühendatud seitsmes „Vaba Rahva Laul” lööb kõlama saja-aastase Eesti Vabariigi südames asuval Paide Vallimäel 19. Augustil algusega kell 18.00.

Ülo Kannisto Paides Foto Urmas Saard

Ülo Kannisto Paides. Foto: Urmas Saard

Vallitorni 34 meetri kõrguse seina külge kinnitatud suur bänner on kutsunud juba ammu enne 27. taasiseseisvumise suve saabumist inimesi pidupäeva eelõhtuks Paide lauluväljakule. Ka kõiki neid kümmet tuhandet, kes hiljutisel Paide Arvamusfestivalil osalesid.

Laulupeo peakorraldaja Ülo Kannisto annab teada, et kõigil laulupeolistel on võimalus saada kaasa laulmiseks „Vaba Rahva Laulik”, milles esitusele tulevate laulude sõnad kirjas. Lauliku maksumus on juba arvatud piletihinna sisse. Kõik 31 laulu leiab ka nutitelefoni abiga, kui minna aadressile www.vabarahvalaul.ee .

Peo juhiks on palutud Otepää mees Veikko Täär, keda paljud televaatajad tunnevad seriaali „Siberi võmm” kaudu ka Viktor Korolina. Kannisto kordab väsimatult juba aastaid kokku tulemise kutset sõnadega, et üle riigi ja ja veelgi kaugemalt ühisele laulmisele kogunedes saame jälle natuke paremateks inimesteks. „Me ei tohi hetkekski unustada, et peame säilitama ja arendama eesti keelt ning jääma eestlaste osakaalu suurendades vaba rahvusriigina kestma.”

Jätka lugemist »

Seto Kuningriigi päeval läkitati Patriarh Bartholomeosele palvekiri

Laupäeval, 4. augustil toimunud Seto Kuningriigi päeval osales oma telgiga ka MTÜ Tartu Rahu Põlistamise Selts, kes tegi oma kirjas Konstantinoopoli patriarhile ettepaneku seada sisse üleilmne palvepäev, mis võiks toimuda igal aastal näiteks setodele olulisel päeval, Püha Jüri päeval 6. mail või mõnel teisel Konstantinoopoli patriarhaadile sobival päeval.

Patriarh Bartholomeos Pärnu Issandamuutmise katedraalis Foto Urmas Saard

Patriarh Bartholomeos Pärnu Issandamuutmise katedraalis. Foto: Urmas Saard

Allpool on avaldatud kirja terviklik tekst

*

Teie ekstsellents Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos I

Lubage Teie poole pöörduda suure murega, mis on seotud Eesti Vabariigi idapiiril elavate Konstantinoopoli patriarhaadi õigeusklikega. Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. Meie riik kaitses oma iseseisvust kaks aastat väldanud Vabadussõjas. 1920. aastal Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel sõlmitud rahulepingu järgi kuulus Eestile Petseri maakond. Seal elavad õigeusklikud Petserimaa eestlased ehk setod. Nad võeti koos Eesti teiste õigeusklikega Konstantinoopoli patriarhaadi koosseisu. Nende asuala, Petseri maakond on Eesti Vabariigi seaduslik osa, mille keskus on Petseri linn. Setod on Eesti rahva etniline osa ja nende keel on eesti keele murrak. Eesti Vabariigil olid diplomaatilised sidemed Kreeka Kuningriigi ja Türgi Vabariigiga.

Jätka lugemist »

Kagu Kabujalakõsõ – tantsurühm, mis on muutnud paljude elu!

1998. aasta septembris kutsusid toonased Põlvamaa kultuurivedurid Helje Põvvat ja Heli Vija koos tantsujuhi Maido Saarega kõiki noori liituma maakondliku rahvatantsurühmaga.

Kagu Kabujalakõsõ Foto erakogust

Kagu Kabujalakõsõ. Foto: erakogust

“Kabukad pole hobi, see on elustiil” – seda armastasime ikka kabukates vanasti öelda.

Esimesse treeninglaagrisse tuli üle maakonna kokku ligikaudu 50 tantsuhuvilist ning nii sündiski aastate jooksul paljude elusid muutnud Põlvamaa noorterühm Kagu Kabujalakõsõ. 11. augustil tähistavad kabukad Põlvamaal Maarjalille talus oma 20. sünnipäeva mõnusa kontsert-etendusega „TantsuDok: Kabukullesest konnaks“ ja simmaniga, kus tantsuhoogu annab Väikeste Lõõtspillide Ühing. Lavale astuvad Kagu Kabujalakõsõ põhirühm, vilistlasrühm Kabuvilistlased ja tantsuansambel Lee Tallinnast. Rühma praegused ja endised juhendajad ning kollektiivist välja kasvanud noored tantsujuhid on loonud sünnipäevakontserdiks lausa kuus täiesti uut tantsu, mis on publiku ees esmakordselt.

Jätka lugemist »

Kahe nädala pärast möödub 30 aastat ERSP sünnist

Viljandimaal Pilistveres tähistatakse 19. augustil ERSP sündi, millest sai esimene avalikult tegutsev demokraatlik erakond omaaegses Eestit okupeerinud Nõukogude Liidus.

ERSP asutamise ajast

ERSP asutamise ajast

Robert Schuman on öelnud, et demokraatia on kas kristlik või pole seda olemas

Pilistveresse kogunemine algab kell 11.30 kivikangru juures. Suure risti jalamile kokku kantud põllukivid tuletavad meelde eesti rahva Siberisse küüditatud lähedasi. Järgneb pidulik jumalateenistus Pilistvere kirikus ja lahkunud ERSP asutajaliikmete mälestamine. Pilistvere pastoraadis leiab aset arutelu „ERSP põhimõtted – rahvusriik ja rahvuslik identiteet eile, täna, homme“. Samuti toimub ERSP 30 juubeliümbriku ja postmargi tutvustus.

Jätka lugemist »

Head petserimaalased ja Petserimaa sõbrad

Käesoleva nädala laupäeva keskpäeval algab Seto Kuningriigi päev Petserimaal Setomaa vallas asuvas Lüübnitsas, kus tegemist setode ülimalt sisuka kultuuriüritusega, mis kutsub kaasa mõtlema ja petserimaalaste heaks tegutsema.

Osvald Sasko Petserimaa lipuga Foto Urmas Saard

Osvald Sasko Petserimaa lipuga. Foto: Urmas Saard

Selts püstitab Lüübnitsas oma telgi ja korraldab taas Petserimaa Suveülikooli

Iga kaasmaalane peaks külastama vähemalt üht kuningriigi päeva, et teada saada, kes on Petserimaa eestlased ehk setod, kelle ajalooline asuala on lõhestatud ajutise kontrolljoonega. Tartu Rahu Põlistamise Selts püstitab Lüübnitsas oma telgi ja korraldab taas Petserimaa Suveülikooli, kuhu kutsume esinejateks Riigikogu liikmeid, Eesti erakondade ja isamaaliste ühenduste esindajaid, samuti arvamusliidreid ja rahvuslikult mõtlevaid asjatundjaid.

Soovime teada teie seisukohta Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse teemal.

Jätka lugemist »

Maanteemuuseum tähistab oma sünnipäeva Fordidega

Sel pühapäeval, 29. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 18. sünnipäeva. Lisaks muuseumi oluliste teetähiste meenutamisele vaadatakse 110 aasta tagusesse aega, kui tehasest väljusid esimesed Fordid ja algas autode masstootmine.

Maanteemuuseum Foto Urmas Saard

Maanteemuuseum. Foto: Urmas Saard

Kogu päeva tegevuste märksõnaks on „Ford“, kuna Henry Fordi sünnist möödub 155 ja konveiermeetodi kasutuselevõtust 110 aastat.

„Henry Ford muutis luksusliku, vaid ühiskonna koorekihile kättesaadava auto igamehe tarbeesemeks, suunates nii jäädavalt kogu ühiskonna edasist arengut,“ selgitas maanteemuuseumi teadur-kuraator Annika Kupits. „Vaatamata sellele, et Henry Ford ise konveierliini ei leiutanud, suutsid tema täiustused selle tööle panna.“

Külastajatele on vaid sellel päeval vaatamiseks näitus „Ford ajateljel“, kus avaneb esimese Fordi ja tema järeltulijate lugu. Kohale on tulnud ka kolm erineva ajastu autot – 1930-ndate alguse Ford A, 1980-ndate Ford Sierra ja tuliuus 2018. a Ford Focus RS. Kel sügavam huvi, saab kell 12.15 kuulata muuseumi teadurit, kes räägib Henry Fordi eduloost täpsemalt.

Lisaks sisustavad pidu erinevad mängud, töötoad ja päevapiltniku meeleolukas fotosessioon. Päeva lõpetab ühine tordisöömine.

Sünnipäevapidu algab kell 12. Sissepääs muuseumipiletiga.

Jüri Trei Vikerraadio saates „Kajalood”

Kui paljud mäletavad või üldse teavad, et vastavalt diplomaadi ja kultuuritegelase Jüri Trei ideele taastati 25 aastat tagasi võidupüha paraadide traditsioon ning elustati maakondadele võidutule jagamise tava.

Jüri Trei jagab Eesti lipu päeval Sindis laululehti ja lippe Foto Urmas Saard

Jüri Trei jagab Eesti lipu päeval Sindis laululehti ja lippe. Foto: Urmas Saard

Kuid Jüri Trei nimega ei seondu mitte üksnes võidupüha paraadide ja võidutule jagamise tava. Tema innuka tegevuse tulemusena taastati Peterburis eestlaste Jaani kirik, sealsete eestlaste seltsielu ja eestikeelne ajaleht Peterburi Teataja, mille toimetaja on Trei tänaseni. Tema eestvedamisel paigaldati Peterburi kalmistule mälestuskivi akadeemik Ferdinand Johann Wiedemannile ja mälestustahvel majale, kus Lydia Koidula Kroonlinnas elas. Eesti Lipu Seltsi esimehena korraldab ta terves maailmas sinimustvalgete esinduslippude kinkimist eesti koolidele ja kogudustele. Trei on laulnud Estonia laval koos Georg Otsaga ja püüab nüüd leida Peterburis selle maja asupaika, kus Georg Ots kunagi sündis.

Trei põnevat jutustust tema tegevusest läbi mitmete aastakümnete oli võimalus võidupühal kuulata Vikerraadio lainel eetrisse läinud saates „Kajalood”, mille autor on Kaja Kärner. Kellel huvi kohtuda selle suurepärase kultuuritegelasega, saab saadet järelkuulata.

Jätka lugemist »