Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2019
E T K N R L P
« märts    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930  

Kuhjavere külaseltsile sooviti sünnipäevaks kuhjaga õnne

Möödunud laupäeval, 13. aprillil tähistas piduliku ja meeleoluka kokkusaamisega kahekümnendat aastapäeva Viljandimaal Põhja-Sakala vallas tegutsev mittetulundusühing Kuhjavere külaselts.

Tänukirja saab Kuhjavere Külaseltsi tegus liige Airi Käo. Foto Marko Vilu

Tänukirja saab Kuhjavere Külaseltsi tegus liige Airi Käo. Foto: Marko Vilu

Külamajja oli kogunenud külalisi nelikümmend ja nii lähemalt kui kaugemalt, sest oma mõtete ja tegude poolest on Kuhjavere külaselts kogu Eestis tuntud kogukonnaühendus. Väikese kogukonna külamaja sai parasjagu rahvast täis.

Muusikalise sissejuhatuse tegi Kuhjavere külaseltsi aastapäevapeole Kandlemees Sander (Sander Karu) Tartust. Tema tervitusloos olid ka laulusõnad „Tere, tere, Kuhjavere pere …“ Kokkupuude pillimehega oli esmakordne ja külavanem Romeo Mukk arvas, et kandlemuusika pole meie külamajas veel kõlanud ja muusikat seltsi sünnipäevale sooviti.

„Meie seltsi loomine sai teoks uudsete ideede levimise ajal külaliikumises, kus väga palju juhtuma ja toimuma hakkas“, meenutas tagasivaates Urve Mukk. Ülevaadet illustreerisid fotod alates aastast 1999, rohkesti lisandus alates 2005. aastast toimuvatest Kuhjavere külateatrite festivalist ja selle kauaaegsest patroonist teatrimees Kalju Komissarovist, paiga tunnustamisest Eestimaa Aasta Küla 2007 tiitliga, Eesti Vabariigi presidentide Arnold Rüütli ja Toomas Hendrik Ilvese külakäikudest Kuhjaveresse, külamaja valmimisest, Kuhjavere Aasta tegijate välja kuulutamisest Eesti iseseisvuspäevale pühendatud külavanema vastuvõttudel, talgutest, õpitubadest jne. Ühel pildil oli näiteks ühise ettevõtmisena Parika Väikejärve äärde ehitatud laudtee 2002. aastal, partneriteks olid siis Aimla metskond ja Olustvere vallavalitsus ning rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Jätka lugemist »

Jaan Kalbus jutustas oma vanaisast Tõnis Kalbusest

Asutava Kogu liikme ning Eesti Vabariigi sise- ja kohtuministri Tõnis Kalbuse auks avati 5. aprillil Pärnumaal Tori valla Oore küla Kõveroja talu õueväravas asuval rändrahnul mälestustahvel. Pidulikul sündmusel võttis veidi pikemalt sõna riigimehe pojapoeg Jaan Kalbus, kes avas oma vanaisa eluloost olulisi lehekülgi.

Jaan Kalbus, Tõnis Kalbuse pojapoeg, oma vanaisa mälestustahvli avamisel. Foto Urmas Saard

Jaan Kalbus, Tõnis Kalbuse pojapoeg, oma vanaisa mälestustahvli avamisel. Foto: Urmas Saard

Tänan kõiki siiatulnuid vanaisa Tõnise mälestuse austamise eest, mis on muutnud tänase päeva veel päikselisemaks

Tõnis Kalbus sündis 4. detsembril 1880. aastal Kõveroja talus Tori vallas Pärnumaal. Tema vanemad olid vabadik-müürsepp Jaan Kalbus ja Mari (Kask). Hariduse omandas ta Tori-Selja vallakoolis aastatel 1890-1893 ja Tori kihelkonnakoolis 1893-1896. 1909. aasta kevadel sooritas ta küpsuseksami Pärnu poeglaste gümnaasiumi juures ja õppis selle järel Moskva ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas 1913. aastal I järgu diplomiga.

Tõnis abiellus 1911. aastal Salme Sophie Kollistiga (sündinud 1884. a.). Sellest abielust sündisid perre pojad Arvo 1913. aastal ja Endel 1914. aastal ning tütar Juta 1920. aastal.

Jätka lugemist »

Pärnu päeva ametliku jätkupäeva kontsert Raeküla Vanakooli keskuses

Sadakond fotot

Enam kui paari tunni pikkusel ja ilma vaheajata kontserdil oli kahe kuraditosina jagu etteasteid, esinejateks Raeküla Vanakooli keskuses harjutamas käivad lauljad, muusikud ja tantsijad.

Pärnu päeva kontsert Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard

Pärnu päeva kontsert Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Keskuse juhataja Piia Karro-Selg meenutas, et esmakordselt tähistati Pärnu päeva 2011. aasta esimesel ülestõusmispühal, 24. aprillil. Sellega pühitseti linna 760. aastapäeva. Kahel esimesel aastal peetigi Pärnu päeva ülestõusmispühal, sest just tollel päeval, anno Domini 1265 andis Saksa ordu Liivimaa haru meister Conrad v. Mandern välja privileegi, millega kinkis linnale maa lossi ees jõest mereni, kuni Reiu suudmeni. Hiljem loobuti liikuvast pühast ja alates Issanda aastast 2014 määrati Pärnu päevaks 5. aprill. Kui tähtpäev satub argipäevale, siis tähistatakse Pärnu linna päeva 5. aprillile järgneval laupäeval. „Meie oleme otsustanud mitte konkureerida samal päeval suure Pärnu tegemistega ja nii tähistame Pärnu päeva täiesti ametliku jätkupäevana pühapäeval,” selgitas Karro-Selg.

Jätka lugemist »

Fotogalerii: Pärnu päeva üks osa möödus Sinilillejooksul ja Keskväljakul

Tänasel Pärnu päeval starditi Venuse bastioni kõrvalt heategevuslikule Sinilillejooksule. Üldarvestuses läbis 3,2 kilomeetri pikkuse jooksuraja võitjana Martin Tarkpea, kelle ajaks mõõdeti 10.20, naistest oli ajaga 11.24 kiireim Anu Teppo.

Tänavune Sinilillejooks avati Pärnus. Foto Urmas Saard

Tänavune Sinilillejooks avati Pärnus. Foto: Urmas Saard

Sinilillekampaaniat avades ütles Kaitseväe asejuhataja kindralmajor Indrek Sirel, et toetust on tunda iga päev.

Sinilillejooksu distantsiks valitud 3,2 kilomeetrit on kaitseväelaste üldfüüsilise katse kohustusliku jooksu osa, milles võisid kõik soovijad ennast proovile panna. Lisaks jooksmisele tuli sooritada istessetõuse ja kätekõverdusi.

Vallikääru piirkonnas läbiviidud Sinilillejooksuga avati Pärnus kuues sinilillekampaania “Anname au!”. Sellega kutsuti üles kandma sinilillemärki, et toetada Kaitseliidu ja Kaitseväe veterane. Annetusi kogutakse vigastatud veteranide, nende lähedaste, aga ka üldisemalt tervishoiu ja spordi hüvanguks. Sinilillesümboolika müügituluga toetatakse Lõuna-Eesti Haigla SA taastusravi seadmete soetamist ja MTÜ Peaasjade vaimse tervise edendamist, samuti aidatakse Võru linnal rajada välijõusaali, invaspordi liidul korraldada istevõrkpalli treeninguid ja osaleda võistlustel.

Jätka lugemist »

Pildigalerii: Asutava Kogu liikmele Tõnis Kalbusele avati mälestustahvel

Pärnumaal Tori valla Oore küla Kõveroja talu õueväravas kõrguval rändrahnul avati mälestustahvel.

Riigikogu liige Andres Metsoja ja Tori vallavanem Lauri Luur Tõnis Kalbuse mälestustahvli avamisel. Foto Urmas Saard

Riigikogu liige Andres Metsoja ja Tori vallavanem Lauri Luur Tõnis Kalbuse mälestustahvli avamisel. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Piltuudis: Asutava Kogu liiget Theodor Pooli mälestati tema sünnipaigas

Täna keskpäeva paiku külastasid riigikogu liige Andres Metsoja, Tori vallavanem Lauri Luur, Tori muuseumi juhataja Lea Puust, Tori raamatukogu juhataja Aita Puust, Tori valla majandusosakonna juhataja Jüri Puust, Pätsi muuseumi tegevjuht Elle Lees, Memento esindaja Peep Varju ja mõned ajakirjanikud Piistaojal asuvat Theodor Pooli talu, et mäletada Tori vallast pärit Asutava Kogu liiget.

Lillepärg ja küünal Tori vallalt Theodor Pooli mälestuseks. Foto Urmas Saard

Lillepärg ja küünal Tori vallalt Theodor Pooli mälestuseks. Foto: Urmas Saard

Oma isalt päranduseks saadud Piistaoja talu oli Theodor Pooli eluajal paik, mida käidi uudistamas ja kus õpiti eesrindlikku põllumajandust. Praegu on peahoone paraaduksest mõlemale poolele seinale kinnitatud kaks mälestustahvlit: Piistaoja talu peremehele Theodor Poolile ja tema töö jätkajale Edgar Keevallikule. Aita Puust jutustas veidi põhjalikumalt põllumajandusteadlase elust, ametitest Pärnu maavanemana ja põllutööministrina. Theodor Pool oli hingelt talupidaja, tõuaretaja ja karjakasvataja, aga samavõrd ka hinnatud ning haritud poliitik, Eesti Vabariigi esimese maareformi eestvedaja.

Sõna võtsid ka Lea Puust, Metsoja, Luur, Varju. Süütati küünlad ja asetasid need ukse ette. Theodor Pool hukati 1942. aastal Sverdlovskis.

Urmas Saard

Mine edasi pildigaleriile ↓

Jätka lugemist »

Sindi gümnaasium austas oma vilistlast ja teisi Tori vallast pärit Asutava Kogu liikmeid

Vaata pildigaleriid

Sindis austati meenutuste kildudega nelja praegusest Tori vallast pärit Asutava Kogu liiget. Kogunemisel Julius Friedrich Seljamaa monumendi juures osalesid sajad Sindi gümnaasiumi õpilased ja nende õpetajad, samuti Sindi Naisliidu ja Sindi ajalooklubi liikmed, riigikogu liige, Tori vallavanem ja teised.

Julius Friedrich Seljamaa, Asutava Kogu esimene abiesimees. Foto Urmas Saard

Julius Friedrich Seljamaa, Asutava Kogu esimene abiesimees. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi esindus ja Tori vallavanem Lauri Luur Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi juures. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi esindus ja Tori vallavanem Lauri Luur Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi juures. Foto: Urmas Saard

Täna, mõned minutid enne ühteist sammusid kümnete sinimustvalgete kandelippude lehvides Eesti lipu seltsi noored abilised, Sindi gümnaasiumi õpilased, oma koolimaja esisele väljakule. Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup asetas Seljamaa mälestusmärgi ette põleva küünla. Piduliku auavalduse alguses lauldi ühiselt Eesti hümni. Päeva ajaloolist tähendust selgitas Sindi gümnaasiumi õpetaja Lembit Roosimäe.

Asutav Kogu

Eesti esimese parlamendi rahvaesindajate valimised toimusid täpselt 100 aastat tagasi kolmel päeval – 5.-7. aprillil 1919. Rahvas andis oma hääle kandidaatidele sõjaseisukorra ajal, kui käis Vabadussõda, aga vaenlane oli juba Eesti pinnalt välja tõrjutud. Valimistel osales 80% valimisealistest kodanikest, kandideeris 10 erakonda või rühma. Ülekaaluka võidu said vasakpoolsed: sotsiaaldemokraadid 33 % ja Tööerakond 25.1 %. Kohti oli Asutavas Kogus 120. Esimeheks valiti sots August Rei, esimeseks abiesimeheks tööerakondlane, Sindist pärit Julius Friedrich Seljamaa.

Jätka lugemist »

Laupäeval tähistatakse taas Pärnu päeva

Tänavu tähistatakse Pärnu päeva juba üheksandat korda. Traditsiooniliselt on linnaelanikele ja ka külalistele mõeldud päev täis erinevaid sündmusi ning pakub aktiivseid tegevusi kogu perele.

Pärnu linnavalitsuse hoone Karja tänaval. Foto Urmas Saard

Pärnu linnavalitsuse hoone Karja tänaval. Foto: Urmas Saard

Kindlasti tasub Pärnu päeval külastada Iseseisvuse väljakut, kus alates kella 13st esinevad meie kodulinna andekad muusikud.

6. aprilli sündmused saavad alguse juba hommikul kell 10.00, mil Pärnu Keskuse teisel korrusel avatakse väljapanek Pärnumaa ettevõtjate tegemistest – „Toodetud Pärnus“.

Kell 11 ootab Pärnu Ühistranspordikeskus linnarahvast bussijaama esimest sünnipäeva tähistama. Toimub kontsert „Laul ja kitarr – erinevate rahvaste igihaljad laulud“, esineb tenor Lembit Tolga.

Kõik jooksusõbrad on oodatud osalema Sinilillejooksul, läbi mille antakse au neile meestele ja naistele, kes on rahvusvahelistel operatsioonidel Eesti julgeoleku eest seisnud. Võistluskeskus asub Pärnu Keskväljakul ja avatakse kell 11.00.

Jätka lugemist »

Ülisuur pildigalerii: väärikad kogunesid Pärnusse konverentsile

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli 10. aastapäeva tähistati Pärnus Strand SPA & Konerentsihotellis üleriigilise konverentsiga „Aktiivsena eluteel”.

Marika Priske Pärnu konverentsil Aktiivsena eluteel. Foto Urmas Saard

Marika Priske Pärnu konverentsil “Aktiivsena eluteel”. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Hugo Kuusneri mälestuseks süüdatakse austusküünal

Aprillis möödub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese rahvaesinduse kokkutulemisest. Reedel 5. aprillil süüdatakse austusküünal kõikide 120 Asutavasse Kogusse valitud rahvasaadikute sünnikohas. Pärnus süüdatakse küünal Hugo Kuusneri sünnikodu ees.

Hugo Kuusneri sünnikodu Pärnus, Karja 14. Foto Urmas Saard

Hugo Kuusneri sünnikodu Pärnus, Karja 14. Foto: Urmas Saard

põhiülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine

Jüripäeval, 23. aprillil 1919 kogunesid Tallinnas Estonia majas Eesti Asutavasse Kogusse valitud rahvasaadikud, see päev on ühtlasi Eesti Riigikogu sünnipäev. Seda on plaanis üle maa tähistada jüritule lähetamisega ööl vastu 23. aprilli, kui Paide vallimäel süüdatud vabadusleek jõuab muistse märgutule kombel kõigisse toonastesse maakonnalinnadesse ja mujalegi Eestis, kaasa arvatud Toompeale.

Veel enne jüripäeva on aga plaanis üleriiklikult ära märkida 100 aasta möödumine Asutava Kogu valimistest. Asutava Kogu valimised toimusid 5.-7. aprillil kõikjal Eestis üldise ja ühetaolise hääleõiguse alusel ning salajasel valimisel proportsionaalsuse põhimõttel. Valimisõigus oli mõlemast soost vähemalt 20-aastastel kodanikel. Asutav Kogu oli esimene Eesti rahva poolt valitud rahvaesindus, mille põhiülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine.

Jätka lugemist »

Asutava Kogu liikme Tõnis Kalbuse sünnikoht tähistatakse mälestustahvliga

Reedel, 5. aprillil täitub 100 aastat Asutava Kogu valimistest, mille puhul tahetakse süüdata austustulukesed kõikide Eesti riigi esimesse esinduskogusse valitud saadikute sünnipaigas.

Tõnis Kalbuse mälestusplaadi kavand

Tõnis Kalbuse mälestusplaadi kavand

Tõnis Kalbus on üks saja kahekümnest Asutava Kogu rahvasaadikust, kelle sünnikodu asus Pärnumaal Tori valla Oore küla Kõveroja talus. Konstantin Pätsi muuseumi tegevjuht Elle Lees teadis Kalbuse sünnikoha juures asuvast suurest rändrahnust ja viis Tori vallavalitsuse mõttele kinnitada selle külge mälestustahvel. Vallale ettepanek meeldis ja kuna aega polnud tähtpäevani palju jäänud, pöörduti pikalt arupidamata tellimusega skulptor Ülo Kirdi poole.

„Lees andis ka esialgse teksti, mina lisasin pildi Genist, sest ta on minu kauge sugulane – vana-vana-vanaonu poeg,” rääkis Jüri Puust, kes on Tori valla majandusosakonna juhataja. „Tahvli teksti tegi täiendava muudatusettepaneku Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk. Ta pidas oluliseks lisada täpsustavalt juurde EV sise- ja kohtuminister,” jätkas Puust.

„Teadmata on Kalbuse täpne surmaaeg. Välja pakutud ja mõnel pool kirjutatud kuupäev ei ole usutavat kinnitust leidnud,” teab Lees öelda. Surmaasjaolusid ja võimalikku kuupäeva otsis tulemusteta ka Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak. Plaadi viimases kujunduses on sünniaeg toodud talu juurde ja aastaarvud jäetud nime alla. Teksti lõpliku versiooni vormistas Kaitseliidu Pärnumaa maleva ajaloopealik Mehis Born. Nii Kirt kui Puust leiavad, et selline lahendus jätab lõpetatud mulje.

Mälestustahvel valmib punakaspruunist graniidist, ligilähedaste mõõtmetega 1 korda 0,7 meetrit. Kiri tuleb kuldne ja plaadi ülemisesse otsa kinnitatakse pronksist bareljeef. Eile õhtul toimunud telefonivestluse ajal ütles Kirt, et pronksivalu on parajasti jahtumas. Valmis plaadi viib Kirt Kõverojale neljapäeval. Vallale läheb mälestustahvel maksma 1000 eurot.

Tõnis Kalbuse mälestusplaadi pidulik avamine toimub Tori vallavanema Lauri Luuri osalusel 5. aprillil kell 13.30. Avamisele tuleb ka lapselaps Jaan Kalbus, kes võtab samuti sõna.

Jätka lugemist »

Viivi Palmissaar: Sindi lasteaed areneb ja muutub koos ajaga

99 fotot!

Riigi vanima järjepidevalt töötava Sindi lasteaia 125. sünnipäeva nädala pidustused tipnesid neljapäeva õhtupoolikul kontserdi, moedemonstratsiooni, Viivi Palmissaare koostatud juubeliraamatu esitluse, majas toimunud ringkäigu ja banketiga, kus üllatusesinejatena tegid etteaste Sindi gümnaasiumi tüdrukud ja John.

Viivi Palmissaar. Foto Urmas Saard

Viivi Palmissaar. Foto: Urmas Saard

Moedemonstratsioon juubelit tähistavas Sindi lasteaias. Foto Urmas Saard

Moedemonstratsioon juubelit tähistavas Sindi lasteaias. Foto: Urmas Saard

Karolina arvates on lasteaeda vaja selleks, et õpetajad saaksid oma tööd teha

28. märtsil toimunud peoõhtul osalesid lasteaia praegused ja endised töötajad ning koostööpartnerid. Muusikasaali sammusid Tibude, Pesamunade ja Nublude rühma lapsed, nende järel õpetajate ansambel. Ühiselt lauldi oma lasteaia tunnuslaulu „Sindi lasteaialaulu”: „… sõbrad terveks eluajaks võtan kaasa sellest majast…”

Sissejuhatavad sõnad ja tervituse ütles direktor Kairi Rinaldo. Esmalt nimetas ta lasteaia kohta mõned olulised faktid, aga tõi valiku näiteid ka lastelt kuuldud arvamustest. Nelja-aastane Kertu arvas, et lasteaeda on vaja mänguasjade jaoks. Viieaastase Karolina arvates on lasteaeda vaja selleks, et õpetajad saaksid oma tööd teha. Viieaastane Aron ütles, et lasteaias saab meisterdada ja voolida ka siis kui kodus plastiliini ei ole. Kuueaastase Christopheri arvates saavad vanemad lasteaias käivatest lastest puhata.

Jätka lugemist »

Seaema Helmi kiitis Sindi lapsi, kes loevad erilise õhinaga

Sindi linnaraamatukogu kutsel kogunesid täna ennelõunal kõige innukamalt raamatuid lugevad lapsed Sindi seltsimajja, kus seaema Helmi tutvustas Leiutajate küla leiutusi, lustis mängida ja laulda ning abistas raamatukogutöötajaid tublidele lugejatele kirjandust kinkides.

Üheksandal Sindi linnaraamatukogu korraldatud raamatupäeva vastuvõtul Sindi seltsimajas. Foto Urmas Saard

Üheksandal Sindi linnaraamatukogu korraldatud raamatupäeva vastuvõtul Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

Lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp rääkis, et alates 1967. aastast tähistatakse 2. aprillil, Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval, rahvusvahelist lasteraamatupäeva ja just sellel ajal avaldab Sindi linnaraamatukogu kõige suurema lugemishuviga lastele igal kevadel erilisel ja pidulikul viisil kiitust – tänavu juba üheksandat aastat. „Meie oleme statistika teinud eelmise aasta laenutuste edetabeli põhjal ja valikusse jäi 24 nime,” selgitas Raudsepp.

Raamatukogu direktor Ene Michelis küsis lastelt: mis aasta on 2019? Kiiresti tuli ka õige vastus, ilma valesid vastuseid pakkumata – eesti keele aasta. „Tubli. Aga mis aasta veel?” Teati nimetada ka emakeele aastat. Kuid direktor ootas veel midagi ja pidi ise lastele selgitama, et meil on veel üks kalender, mida vanemad inimesed tunnevad paremini. „Kas keegi teab, mis aasta meil Hiina kalendri järgi on?” Ja siis tuligi palju lugenud lastelt oodatud vastus – sea aasta. Küsimise peale, kas lastele meeldivad sead, tekkis vaikus ja ettevaatlik õlakehitus. „Ei tunnegi siga?”, mis peale läksid lastel suud laiale naerule. „No selle vea parandame me täna küll ära,” lubas direktor.

Jätka lugemist »

Suur pildigalerii: Eesti eakaim järjepidevalt tegutsev lasteaed pidas “Aardejahti”

Käesoleva nädala kolmele päevale kavandatud Sindi lasteaia 125. sünnipäeva tähistamine algas täna hommikul “Aardejahiga” ja lõppes hästi pika tähtedeks ja numbriteks kujundatud tordi söömisega.

Sindi lasteaia direktor Kairi Rinaldo kohtub oma kabinetis lastega ja palub vastata mitmesugustele küsimustele. Foto Urmas Saard

Sindi lasteaia direktor Kairi Rinaldo kohtub oma kabinetis lastega ja palub vastata mitmesugustele küsimustele. Foto: Urmas Saard

„Aardejahil” otsiti peidetud kingitust akende ja klaveri alt, aga magusa kuldse medali peidikuni jõuti hoopis lippudele lähenedes

Kui eile pidasid pidu sõimerühmad, siis tänane ennelõunane aeg pühendati lastele alates nelja-aastastest kuni kooli minevate lasteni. Kooli tänaval asuv peamaja võttis vastu ka Sindi gümnaasiumis tegutsevad koolieelikute rühmad. “Aardejahil” käisid rühmad neljas ruumis: muusikasaalis, direktori kabinetis, liikumisetoas ja tervisetoas.

Võibolla pidanuks direktori kabinet olema täna erakorraliselt palju suurem, aga näis, et keegi ei nurisenud kitsaste olude üle. Pigem vastupidi. Ei juhtu ju sageli, et direktor kutsub lapsed oma töötuppa. Erilist elevust tekitas võimalus istuda Kairi Rinaldo toolile. Kahekesi mahuti lahedasti ühele toolile, et tähtsalt küünarnukiga lauale nõjatudes toimuvast ülevaadet saada. Kes direktori laua taha ei mahtunud, istusid rõõmsalt nahkdiivanitel või seisid leplikult lihtsalt püsti.

Jätka lugemist »

Otepää korraldab linna sünnipäeva auks balli

1. aprillil 1936. aastal sai Otepää linnaõigused. Sellel aastal möödub sellest 83. aastat. Linna sünnipäeva auks toimub 1. aprillil kell 18.00 Otepää Kultuurikeskuses sünnipäevaball.

Otepää linna avamispidustused- Eesti Rahvusarhiiv, Otepää 1926.aastal – erakogu

Otepää linna avamispidustused- Eesti Rahvusarhiiv, Otepää 1926. aastal – erakogu

Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, sai aleviku nimeks Nuustaku, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem

Esinevad Otepää gümnaasiumi segakoor ja lastekoor, segakoor Eveko, segarahvatantsurühm Nuustaku ja naisrahvatantsurühm Vesiroos. Sünnipäevalaps jagab ka sünnipäevatorti. Antakse üle Otepää valla medalid ning tunnustatakse valla parimaid sportlasi. Ballitantsudeks mängib orkester Tamme. Sissepääs prii.

Traditsiooni kohaselt tervitavad Otepää lasteaia lapsed linna sünnipäeva puhul Otepää vallavalitsust 1.aprillil kell 11.30 muusika ja lauluga.

„Ootame kõiki vallakodanikke ja külalisi linna sünnipäeva tähistama,“ ütles Otepää vallavanem Kaido Tamberg. „Otepää on väärika ajalooga koht ja on seda kindlasti ka tulevikus.“

Vaata videot Otepääle linnaõiguste andmisest 1. aprillil 1936.

Jätka lugemist »

125-aastane Sindi lasteaed pidutseb

Sindi linnas järjepidevalt tegutsev Eesti vanim lasteaed pidas täna juubelipidu kõige noorematega – osalesid sõimerühmade mudilased.

Sindi lasteaia 125. sünnipäeva pidu sõimerühma mudilastega. Foto Urmas Saard

Sindi lasteaia 125. sünnipäeva pidu sõimerühma mudilastega. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Avinurmes mälestati küüditatuid ajalootragöödiat meenutava vaguni avamisega

Täna, 25 märtsil, avati Mustvee vallas Avinurmes ajaloohõnguline vagun seitsekümmend aastat tagasi toimunud massiküüditamise mälestuseks.

Küüditamisvaguni näidis Avinurmes. Foto Aivar Saarela

Küüditamisvaguni näidis Avinurmes. Foto: Aivar Saarela

Jätka lugemist »

Eesti kõige eakam järjepidevalt töötav lasteaed tähistab juubelit

Sindi lasteaia asutas 1892. aastal tollase kalevivabriku direktor Joseph Wulff. Tegevusluba saadi 1894. aasta kevadel, mida loetakse lasteaia tegevuse algusaastaks.

Sindi lasteaed läbi sajandite. Foto Urmas Saard

Sindi lasteaed läbi sajandite. Foto: Urmas Saard

Alates tänavu 1. jaanuarist võttis kauaaegselt direktorilt ameti üle Kairi Rinaldo

Kuigi lastehoidusid tegutses Eestis juba varemgi, siis kestva järjepidevusega töötavatest lasteaedadest osutub olemasolevate andmete põhjal Sindi lasteaed Eesti vanimaks. Viis aastat tagasi, Sindi lasteaia 120. sünnipäeva tähistamiseks valmis ligemale poolesaja leheküljeline, paljude fotode ja rohke teabega kõvakaaneline kvaliteettrükis, mis annab sisuka ülevaate väga pika ajalooga lasteasutuse eluloost.

Praegu tegutseb Sindi lasteaias 13 rühma, nende seas neli sõimerühma ja üks tasandusrühm. Suureks paisunud lasteaed jaotub kahte hoonesse – peamaja asub Kooli tänaval, Sindi gümnaasiumi kaugemas tiivas tegutsevad koolieelsed rühmad. Hetkeseisuga on lasteaias 207 hoolealust last, keda suunavad ja toetavad üle poolesaja täiskasvanu.

Jätka lugemist »

Ülle Madise: reetmine on eesti keele äraandmine

Suur pildigalerii

Neljapäeval, 14. märtsil toimus Rahvusraamatukogu humanitaarsaalis tavaks kujunenud emakeelepäeva konverents „Kas tõesti häbeneme riigikeelt?“. Konverentsil kuuldust koostas ülevaatliku kokkuvõtte Mihkel Volt, ajakirja Raamatukogu peatoimetaja. Artikli leiab Rahvusraamatukogu kodulehelt.

Õiguskantsler Ülle Madise emakeelepäeval Rahvusraamatukogus. Foto Urmas Saard

Õiguskantsler Ülle Madise emakeelepäeval Rahvusraamatukogus. Foto: Urmas Saard

Ilusa selge eesti keele ülistuseks

17. korda Rahvusraamatukogus Maire Liivametsa juhatusel korraldatud emakeelepäeva konverentsi avas peadirektor Janne Andresoo, kes rõhutas meie keele rõõmsalt mängulise edendamise vajalikkust. Seejärel astus humanitaarsaali kogunenud rohke publiku ette õiguskantsler Ülle Madise, kelle ettekande pealkirjaks oli „Ilusa selge eesti keele ülistuseks“. Professor Ülle Madise keskendus oma ettekandes seikadele, millest johtuvalt tõdes, et „meie keel on allakäiguteel“. „Kas tõesti häbeneme oma riigikeelt?“ küsis ta ja vastas: „Reetmine on eesti keele äraandmine. Eesti mõte on olla Eesti.“ Ta osutas nii eesti keelt häbenevale suhtumisele teaduses, eraisikuile saadetud arusaamatuile ametikirjadele kui ka jultumusele seadusloomes, millest tõuseb tema sõnutsi „suuremat sorti segadus ja kulu“. Õiguskantsler Ülle Madise ettekandel põhinevat artiklit on võimalik lugeda ERRi portaalist.

Jätka lugemist »

Jüri Vilms taastatud mälestustahvlil

Eelseisval kesknädalal, 13. märtsil, tähistatakse Eestimaa päästekomitee liikme ja esimese kohtuministri Jüri Vilmsi (1889–1918) VR III/1 130. sünniaastapäeva mälestustahvli taasavamisega endisaegses Pärnu poeglaste gümnaasiumis – Kuninga tänava põhikoolis – kus õppis märtrina surnud riigimees.

Eestimaa päästekomitee liige ja esimene kohtuminister Jüri Vilms (1889–1918) Foto filmiarhiiv

Eestimaa päästekomitee liige ja esimene kohtuminister Jüri Vilms (1889–1918). Foto: filmiarhiiv

Uue tahvli valmistas Ülo Kirt, Lova talus Häädemeestel. Taasavamise korralduse eest seisid hea Eesti sõjahaudade hoolde liidu tegevdirektor Tiina Tojak ja erusõjaväelane major Mehis Born. Ettevõtmist toetasid Pärnumaa muinsuskaitse selts ja Pärnu linnavalitsus.

Tojak rääkis, et esimest korda avati mälestustahvel koolimaja aulas 1928. aasta 24. veebruaril. Pidulikul sündmusel mängis kooli õpilasorkester ja laulis õpilaskoor. Kõnelesid Pärnu linnapea Oskar Kask, kohtuminister Tõnis Kalbus, koolidirektor Oskar Mälk ja üks õpilane. Esimesest avamisest ei ole fotosid leitud. „On küll olemas kooliõpilaste klassifotod, millelt näeb uduselt tagaseinas asuvat tahvlit. Tahvlile oli kirjutatud Pärnu linna poolne pühendus. Tahvel oli mustast graniidist ja kuldsete tähtedega,” selgitas Tojak. Pole teada, millal Vilmsile pühendatud mälestustahvel seinalt eemaldati.

Taasavamise talitus algab kolmapäeva keskpäeval. Avamisel osalevad justiitsminister Urmas Reinsalu, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, abilinnapea Marko Šorin. Vaimuliku mõtte ütleb Andres Põder. Vilmsist räägib ajaloolane ja muinsuskaitsja Jaak Pihlak, sõna saab ka koolidirektor Urve Krause. Esinevad kooliõpilased. Juhatab Mehis Born.

Innukalt tegutsenud ühiskonnategelane, jurist ja poliitik Jüri Vilms oli Eesti omariikluse rajajaid, kes suri salapärastel asjaoludel kõigest poolteist kuud pärast iseseisvuse väljakuulutamist.

Urmas Saard

Eesti linnadele korraldatud Nõukogude lennuväe hävitavatest rünnakutest möödub 75 aastat

Narva linna purustamise järel 6. märtsil leidis aset suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1 ja 3 – 6 kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.

Märtsipommitamine Foto Tallinna linnaarhiiv

Märtsipommitamine. Foto: Tallinna linnaarhiiv

Ka tänavu 9. märts õhtul süüdatakse mälestusküünlad Harju tänava veeres

Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised, öeldakse Eesti Muinsuskaitse Seltsi sõnumis. Rängalt sai kannatada hansalinn Tallinn. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

Jätka lugemist »

Sindis tähistati vastlapäeva valimispäeval

Vastlapäev langeb tänavu 5. märtsile, aga Sindi Naisliit ja Vene segakoor Slavjanotška otsustasid Sindi seltsimaja ja Kahurimäe vahelisel alal ühiselt liugupäeva tähistada juba täna.

Niina Mozessova osaleb ka ise vastlapäeva seltskonnamängudes. Foto Urmas Saard

Niina Mozessova osaleb ka ise vastlapäeva seltskonnamängudes. Foto: Urmas Saard

Hommikuks maha sadanud lumi tegi vahepealse sulaga mustaks muutnud maa uuesti valgeks. Vaatamata plusskraadidele jätkus Kahurimäel siiski niipalju lund, et sai künka nõlvadelt päris hoogsalt pikka liugu lasta. Rahvakalendri järgi teame, et vanasti tehti vastlasõite ka hobusega. Sõidetud sugulaste ja tuttavate juurde, tihtipeale ka kõrtsi. Sindis tehti täna saanisõitu lühemalt ja tiirutati ümber kelgumäe.

Naisliidu esinaine Juta Velleste ütles, et ligemale paarisaja vastlakukli eest tasus Tori vallavalitsus. Lisaks vastlakuklitele küpsetasid Slavjanotška naised pannkooke. Ka Pärnumaa Noorte Kokandusringid olid valimispäeva puhul oma kohvikuga kohal. Sindi noortekeskuse kokandusringi Sinklased noormehed Kaur Kasemaa ja Fred Hussar pakkusid kohvi, käsitöölimonaadi, vett, võileibasid, pulgavahvleid, käsitöökomme.

Slavjanotška koorivanem Niina Mozessova tutvustas vastlakombeid. Slavjanotška ja naisliit tegid päeva lõbusaks mitmesuguste seltskonnamängude korraldamisega. Velleste sõnul oli vastlatrallil täna rahvast oluliselt rohkem, kui viimastel eelmistel aastatel.

Jätka lugemist »

Kahekümneviiene Lipuvabrik tunnustas kõige julgemaid

Lipuvabrik tähistas kevadkuu esimesel päeval oma 25. sünnipäeva lahtiste uste päevaga, tunnustas annetuste lubadusega paljulapselisi peresid ja andis Antarktikasse siirduvatele julgetele meestele üle Eesti lippude komplekti, mis hakkavad lehvima poole aasta kestel umbes 30 sadamas ning viimaks Antarktise pinnal.

Karina Tõeleid, Lipuvabriku juhataja – Tunnustust väärivad julged mehed teel Antarktikasse ja julged paljulapseliste perede loojad. Foto Urmas Saard

Karina Tõeleid, Lipuvabriku juhataja: tunnustust väärivad julged mehed teel Antarktikasse ja julged paljulapseliste perede loojad. Foto Urmas Saard

igalt 2019. aastal müüdud suurelt Eesti lipult 1 € Eesti Lasterikaste Perede Liidule

Lipuvabrik asub Tallinn-Väikese jaamahoonest mõnesaja meetri kaugusel. Türi 3 hoone klaaspindadel peegeldusid tänavafrondi teised majad ja suur tumesinine lipp, mille keskmes juubeli numbriga visuaal. Lipuvabrik ei kutsunud sedakorda suurele peole, küll aga ootas külalisi vabrikuga tutvuma. „Gigantlillede Maagiaga” tuntust koguv Riina Kikas tuli enda käsitööna valminud gigantselt suure lilleõiega ja otsis kõigepealt üles Milla Asmu, kes on esimesed 19 aastat Lipuvabriku tööd juhtinud.

Rohked stendid tutvustasid „kõikide lippude kodu” juba peauksest sisenemisel. Trepikojas sai teatavaks, et veerandsajandi pikkuse töökogemuse ja üle 750 000 töötunniga on valmistatud üle miljoni lipu. Asmu suunas vaatama, kuidas valmib Eesti riigi üks tähtsamaid lippe – Vabariigi Presidendi esinduslipp. Samas tuletas meelde võimalust osaleda heategevusloosis, milles iga pilet võidab. „Auhinnad on 100% rahvuslikud ja kogu loositulu saab kantud Eesti Lasterikaste Perede Liidu fondi. Võibolla võidad just sina peavõidu – 8m kõrguse lipumasti ühes lipu ja mastivimpliga,” rääkis Asmu suure õhinaga.

Jätka lugemist »

Vabadussõja sangari Julius Kuperjanovi auks tuleb matkama sadu inimesi

Laupäeval, 2. märtsil saab teoks Vabadussõja sangarile Julius Kuperjanovi (11. oktoober 1894 – 2. veebruar 1919) ja tema partisanide teekonnale pühendatud Kuperjanovi retk. Ligi 25-kilomeetrine jalgsimatk algab Kuperjanovi partisanisalga formeerumiskohas Põltsamaa vallas Puurmani mõisas (legendaarne salk loodi 1918 jõululaupäeval) ning Tartu vallas Tabiveres.

Kuperjanovi retke visuaal.

Kuperjanovi retke visuaal

Kaitseliidu Jõgeva Maleva pealiku kolonelleitnant Tarmo Laaniste sõnul toimub Kuperjanovi retk neljandat korda. „Avatseremoonia toimub Puurmani lossi juures hommikul kell 10. Kõneleb Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili. Retkelisi tuleb tervitama ka leitnant „Julius Kuperjanov” ise. Retkel on avatud Kaitseliidu, Politsei, Kuperjanovi pataljoni, Punase-Risti ja Keskkonnameti kontrollpunktid. Kontrollpunktides saab proovile panna teadmisi ja oskusi, puhata ja end sooja teega kosutada,” tutvustas Laaniste toimuvat.

Laaniste märkis, et tänase keskpäevase seisuga oli Kuperjanovi retkele registreerunud ligemale veerand tuhat inimest. „Mitmedki panevad end kirja laupäeva hommikul. Alati jätkub ka kaasaelajaid. Retke eesmärk on suurendada austust ja huvi Julius Kuperjanovi ja Vabadudussõja ajaloo vastu ning ühtlasi anda võimalus rahvaspordi terviseliikumiseks. Retkel osalejate arv on aasta-aastalt suurenenud. Sageli tullakse retkele kogu perega, ja võetakse kaasa ka koeri.
Suuskadel raja läbimine pole ilmastiku olude tõttu tänavu siiski mõeldav pole.”

Veel juhtis Laaniste tähelepanu sellele, et kui keegi peaks rajal väsima, sõidutakse ta finišisse toetussõidukitega, retkele kaasatakse ka kaks kiirabiautot.

Retke lõppedes Tabiveres annab „Julius Kuperjanov” üle oma nimelise medali. Keha saab kinnitada sõdurisupiga.

Jaan Lukas

Toivo Põldur: ega see aparaat seal naha all mind ei häiri

Tänavu küünlakuul seitsmekümneseks saanud Pärnumaa mees Toivo Põldur on 55 aastat harrastanud sangpommi tõstmist, vändanud amatöörfilme, kogub vana filmi- ja videotehnikat, laulab laulukoorides ja on viibinud viivukese aega siinsest elust väljapoolgi. Tema sitkes kehas püsib terve eluvaim.

Toivo Põlduri käes on 16-millimeetrine Красногорск-3. Foto Urmas Saard

Toivo Põlduri käes on 16-millimeetrine Красногорск-3. Foto: Urmas Saard

Nõukogude aja lõppedes oli kombeks kõike hävitada

Mitmekülgsete huvidega härrasmees elab Paikuse alevi korruselamute piirkonnas asuva tavalise maja kolmandal korrusel ja tema vähese jutuvoolavuse ning tagasihoidlikkuse tõttu ei pruugi enamik osavalla rahvast võibolla eriti teadagi vahva inimese tegemistest. Külauudiste infoveski tähelepanu teravdas juhuslikult märgatud viide, et Raeküla seltsi liige toob Raeküla Vanakooli keskusesse mõneks päevaks vaadata valiku vanemat filmi- ja videotehnikat. Tegu polnud välja reklaamitud näitusega laiemale huviliste ringile vaid mõeldud eelkõige lähedastele, sõpradele, tuttavatele, kes tulid juubilariga ühise pika laua taha istuma ja meeleolukat õhtut veetma.

Jätka lugemist »