Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2017
E T K N R L P
« okt    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

Kolm sintlast esikolmikus ja pidu ilma lätlasteta

Eile õhtul toimus Pärnu Raeküla Vanakooli Keskuses pidulik Läti nädala lõpetamine, kus tänati selle läbiviimise abilisi, autasustati parimaid Jurmala mälumängus osalejaid ja tähistati Läti Vabariigi 99. aastapäeva ajaliselt mõõduka kontsertkavaga.

Pärnu abilinnapea Marko Šorin tänab Läti nädala peakorraldajat Piia Karro-Selga Foto Urmas Saard

Pärnu abilinnapea Marko Šorin tänab Läti nädala peakorraldajat Piia Karro-Selga. Foto: Urmas Saard

Pärnu abilinnapea Marko Šorin alustas lugupidamisest lõunanaabrite vastu lätikeelse tervitusega ja selgitas, et oli ettevalmistanud paarikümne minutilise lätikeelse sõnavõtu, aga kuna ühtegi lätlast päeva lõpuks enam publiku hulgas polnud, jätkas ta eesti keeles. Selgituseks, et kogu nädala viibis Pärnus ja maakonnas ääretult palju Läti külalisi, aga seoses tänase riigi sünnipäevaga lahkuti eilse päeva kahanedes oma kodudesse. Šorin tunnustas Raeküla vanakooli väga väikest, kuid suurte tegudega toimekat seltskonda ja eriti nende juhti Piia Karro-Selga, kes on teemanädalat väga pikalt ettevalmistanud ning nüüdseks lõppenud nädalal hästi tiheda päevakava alusel mitmesuguseid tegevusi korraldanud. Šorin nimetas mitmeid Läti nädala raames aset leidnud päevasündmusi, mis nii Pärnus kui Sindis toimusid, milles ta ise või koos oma pereliikmetega osales. Ta tõstis esile naisansambli „Latvian Voices“ kontserti ja Jurmala muusikakooli õpilaste kontserti. Ajaloohuvilisena meeldis talle väga Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektori Tiina Tojaki loeng-vestlus Sindi ajalooklubis, kus ettekandja taaselustas eestlaste ja lätlaste ühist mälu. Lõpus tänas kultuurivaldkonna abilinnapea Pärnu linnavalitsuse poolt Piia Karro-Selga, kes on varemgi korraldanud mitmeid teiste riikide teemanädalaid (Itaalia, Jaapan, Austria, Briti jt) nelja Pärnu teemalise raamatuga, et rahvusvahelise töö käigus ka kodulinn meeles püsiks. Muidugi käis tänusõnade juurde hästi paljuõieline lillekimp.

Jätka lugemist »

Isadepäeva tähistati juba enne pühapäeva

Põhjamaade eeskujul tähistatakse Eestis isadepäeva novembrikuu teisel pühapäeval. Sindi gümnaasiumi algklasside õpilased pidasid isadepäeva pidu juba täna õhtul.

Isadepäev Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard

Isadepäev Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

„Isadepäeva peole kutsuti algklasside lapsed ja nende isad. Kellel polnud võimalik isa kaasa kutsuda, tuli kellegi teisega – näiteks vanaisa või emaga. Iga piduline võttis kaasa näksimist, mida pärast saalis toimunud tegevust söödi ise ja jagati teistelegi,“ rääkis Sindi gümnaasiumi vilistlane Lisette Kandima, isadepäeva peoõhtu peakorraldaja.

Esimestena esinesid tantsutüdrukud, kelle etteaste valmis Merili Passeli juhendamisel. Seejärel esinesid 4.a klassi lapsed omaloomingulise luulekavaga “Minu vapper isa”, mille valmistas ette õpetaja Eneli Arusaar.

Järgnevalt lahendasid isad ja lapsed kolmes võistkonnas mälumängu ülesandeid. Hakatuseks küsis Lisette millisest riigist pärineb isadepäeva tähistamise tava? Õigesti vastasid need, kes nimetasid Ameerika Ühendriike. Lisette täiendas vastust ja selgitas, et kauni tava algatas naine, kelle sõjaveteranist isa kasvatas pärast abikaasa surma üksinda kuut last. Ameerikas tähistatakse isadepäeva erinevalt Eestist suvel. Esmakordselt tehti seda aastal 1910. Meil tähistatakse isadepäeva alates aastast 1988.

Jätka lugemist »

500 aastat hiljem

Joosep Tammo, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi filosoofiaõpetaja, esines täna hommikul Sindi gümnaasiumi 8.-12. klassi õpilastele loenguga “Reformatsioon ja Eesti kultuur: minevik, olevik, tulevik”. Ettekannet kuulati ajaloolises saalis, mis ehitati algselt spetsiaalselt luterlaste kogunemiste paigaks.

Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup tervitab Joosep Tammot Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup tervitab Joosep Tammot. Foto: Urmas Saard

istutaksin täna veel õunapuu

Kohe loengu alguses ilmus Tammo seljataha jäävale suurele ekraanile õunapuu. Ta selgitas, et õunapuude istutamise üleskutse tegi peapiiskop Urmas Viilma juba eelmise aasta suvel. Martin Lutherilt olevat kunagi küsitud: kui homme tuleks maailma lõpp, siis mida ta täna teeks? Väidetavalt vastanud usupuhastaja küsimusele sõnadega: „Kui ka teaksin, et homme on maailma lõpp, istutaksin täna veel õunapuu.“ Vilju kandev õunapuu valiti Eestis reformatsiooni tähistamise sümboliks seepärast, et seob suurepäraselt kõigi tähelepanu Martin Lutheri algatusega ja samas on õunapuu viljapuuna hästi selgesõnaline tähis meie kultuuri edenemisele.

Tammo sõnul piirduvad meie teadmised poole tuhande aasta tagusest reformatsioonist enamasti sellega, et Luther võitles patu kustutamise kirjade vastu ja seisis lihtsama jumalateenistuse eest. Aga enne, kui Tammo asus asja tegeliku olemuse juurde, korrigeeris ta arusaama patu kustutamise kirjadest. „Ega nende kirjadega pattusid ei kustutatud ja ei saanud ka andestust indulgentsi eest tasumisega. Indulgents oli katoliku kiriku poolt raha või teiste teenete eest müüdud patukaristuse kustutuskiri.

Jätka lugemist »

Sindi Raadio sai aastaseks

Täna tähistas piduliku koosviibimisega oma esimese tegevusaasta täitumist Sindi Avatud Noortekeskuse juures tegutsev raadioring Sindi Raadio, mille ellukutsuja, eestvedaja ja juhendaja on Sindi gümnaasiumi seitsmenda klassi õpilane Kaur Kasemaa.

Sindi Avatud Noortekeskuse raadioring tähistas väikeses seltskonnas oma tegevuse esimese aasta täitumist Foto Urmas Saard

Sindi Avatud Noortekeskuse raadioring tähistas väikeses seltskonnas oma tegevuse esimese aasta täitumist. Foto: Urmas Saard

Sündmuse tunnistajatena olid kutsutute hulgas Kauri meeskonna innukamad abilised Karl Hussar, Fred Hussar, Mattias Buht, Edwin Eilandt, Ats-Tobias Pikk ja kõige lähemad toetajad. Suurim toetaja on kahtlematult noortekeskus ja selle juhataja Helle Vent, kes võimaldab ruumide kasutust ning hädavajaliku tehnika kasutamist. Väga tähtis on ka koduste pöidla hoidmine. Seepärast olid kohal Kauri ema Inga ja õde Kaari, samuti Karli ja Fredi ema Astrid. Kuid kutsutud seltskonnas oli teisigi.

Esimeste külaliste saabumise ajal riputas Kaur koos Kaari ja Hellega lae alla kollaseid õhupalle. Kõrvaltoas käis lauakatmine, mida aitas korraldada Maili Isand. Määratud ajal sisenesid ühtejärge oodatud külalised. Viimaste külaliste ooteaega täideti noortekeskuses leiduvate tegevustega. Fred õpetas oma emale piljardi mängimist. Heiko Kivila tutvustas noortekeskusele ostetud kolmemõõtmelise (3D) printeri kasutamise võimalusi, teised vestlesid niisama või abistasid laua katmisel.

Jätka lugemist »

Ants Kaljurand andis põhjust rääkida metsavendlusest

Legendaarse metsavenna Ants Kaljuranna (20.10.1917–13.03.1951) sajanda sünniaastapäeva järgsel hommikul kogunes mõnikümmend inimest Pärnumaal Mihkli kirikaeda, kus tema mälestuskivi ette asetati pärjad ja meenutati punaterrori vastast kangelaslikku võitlust. Sellele järgnes Pärnus metsavendlust käsitlev ajalookonverents.

Konverentsi moderaatorid major Mehis Born ja noorem veebel Heiki Magnus tänavad Eerik-Niiles Krossi sisuka ettekande eest Foto Urmas Saard

Konverentsi moderaatorid major Mehis Born ja nooremveebel Heiki Magnus tänavad Eerik-Niiles Krossi sisuka ettekande eest. Foto: Urmas Saard

Metsavendluse sümboltähise juures

Nõukogude okupandid tabasid Kaljuranna 1949. a jaanilaupäeval ja hukkasid sangari sõjaväetribunali otsusega 1951. a märtsis. Kuna tema hauda ei teata, avati 2011. a 10. juulil Kaitseliidu Pärnumaa maleva algatusel metsavenna auks mälestuskivi. Laupäeva hommiku karges jaheduses ja madalalt päeva valgustanud päikese kiirte heleduses asetasid ühise pärja kivi ette nooremveebel Heiki Magnus, Eesti endiste metsavendade liidu juhatuse esimees ja major Mehis Born, Kaitseväe toetuse väejuhatuse staabiohvitser.

Rahvasuus paremini teatud Hirmus-Ants, kodaniku nimega siiski Ants Kaljurand, jääb Borni sõnul Eesti metsavendade sümboliks, mis säilitab ülekohtuga silmitsi seistes meie eneseusku jääda eestlaseks ja käituda eestlasele kohase väärikusega. Borni seisukohalt peab ajaloo mõistmine looma aluse, mille põhjal riigikaitsjad kavandavad taktikat võimalike samalaadsete tuleviku olukordade tarbeks.

Jätka lugemist »

Sünnipäevaks üllatused, droon ja menukas pidu

Sindi gümnaasiumi 180. sünnipäeva tähistamine pakkus kogu eilse päeva meelolukaid kohtumisi, sportlikke elamusi, päevakohaseid väljapanekuid muuseumis, maalinäitust linnaraamatukogus, pingelist mälumängu, nauditavat kontsertkava seltsimajas, banketti võimla väikeses saalis, pidu aulas kahe ansambli esinemisega ja palju muud meeli köitvat.

Sindi Gümnaasium 180 Foto Urmas Saard

Sindi Gümnaasium 180. Foto: Urmas Saard

Spordisaali

Igal inimesel käia oma rada – kui oled sündinud, siis tuleb olla teel

Kella kümne paiku hakati külalisi vastu võtma. Koolimaja õuepoolsel küljel lehvisid viiel aknal ühtekokku 15 sinimustvalget majalippu. Sindi gümnaasiumis väärtustatakse erilise rõhuasetusega lipukultuuri kasvatamist juba palju aastaid. Juhtumisi astus esimesena uksel vastu raamatukoguhoidja Imbi Jalakas, kes kutsus endale järgnema. Kindlasti tasub külastada kooli raamatukogu eesruumi. Jalakas tegi ära tänuväärse töö ja kujundas suure stendi, millel näeb paljude lendude õpilasi ja teisi huviäratavaid fotosid. Registreerimislaudade taga töötasid õpilased. Mälestuseks kooli järjekordne almanahh, punane pastakas ja vahtralehe kujuline märk rinda. Märk kinnitus riietele magnetiga, mis oli paljudele uudiseks. Märki, millel kiri ‘SG 180′ peaks direktori Aind Keerupi arvates kandma terve aasta.

Jätka lugemist »

„Vahtrake“ koondab endas Sindi gümnaasiumi vaimuvara

„Vahtrake“ on Sindi gümnaasiumi almanahh, mis viie aasta möödumise järel taas ennast ilmutab. Põhjust selleks annab Sindi kooli 180. sünnipäev.

Vahtrake 2017 Foto Urmas Saard

Vahtrake 2017. Foto: Urmas Saard

Seitsmekümne ja enama leheküljeline A3 formaadis raamat jätkab eelkäijaga enamvähem samas mahus, aga mustvalged illustratsioonid on asendunud värvilistega. Kui 2012. aastal koondati kaante vahele üksnes õpilaste looming, siis nüüd saavad sõna ka mitmed õpetajad.

„Esimene asi, mida märkad, on ajale jalgu jäänud punased tellised, millest peahoone ehitatud on. Need kivid on küll räsitud, kuid õhkavad turvalisust,“ kirjutab 8. klassi õpilane Ege-Rea Jantson, kelle tähelepanek on asetatud lugudest kohe päris raamatu algusesse.

Aga Sindi kooli ajalugu ei alga 117 aastat tagasi valminud punastest tellistest hoonega. Marko Šorin, Sindi gümnaasiumi vilistlane ja endine Sindi linnapea, kirjutab kokkuvõtvalt kolmel leheküljel ja kümne fotoga kaunistatult oma kooli ajaloost, mis algas 1837. a 1. jaanuaril. Sindi vabriku omanik Johann Christoph Wöhrmann avas välismaalastest töötajate lastele elementaarkooli, millele sai 20. aprillil haridusministeeriumi kinnituse.

Jätka lugemist »

Sindi gümnaasiumi juubeli ettevalmistustega lõpusirgel

Kooli töömees Jüri Saks seisis autotõstuki korvis ja võõpas punase telliskivi toonis fassaadivärviga 117 aasta vanuse hoone krohvitud pinda, mis seni möödujate pilku riivas ja ikka aegajalt kõneainet tekitanud. See on hea ajutine lahendus kuni jõutakse omaaegne paraadukse kohal olnud rõdu taastada.

Jüri Saks värvib 117 aasta vanuse Sindi koolihoone krohvitud halli laigu punase telliskivi toonis fassaadivärviga nägusamaks Foto Urmas Saard

Jüri Saks värvib 117 aasta vanuse Sindi koolihoone krohvitud halli laigu punase telliskivi toonis fassaadivärviga nägusamaks. Foto: Urmas Saard

Vilgas tegevus käis ka lehtede koristamisel. Sindi kommunaali juhtaja Heli Ruus ajas puhuriga lehti kokku. Ta tegi rasket füüsilist tööd võrdväärselt kõigi teiste oma alluvatega. Võõral oleks ilmselt raskusi teda teistest töötajatest eristada. Talle meeldib iga hetke väliseks tööks ära kasutada ja ei arva, et peaks tingimata pidevalt ülemusena kontori laua taga istuma või oma töötajaid varrukast tirides tööotsi kätte juhatama. Kõik teavad pikemalt ütlematagi oma ülesandeid. Puhuriga käib töö võrreldes reha ja luuaga küll palju jõudsamalt, aga samas on ka füüsilise koormuse poolest üks raskemaid töid. Õhtuks jäävad gaasihooba hoidvad näpud kangeks, jalad väsivad pööraselt ja seljalihasedki saavad omakorda vatti. „Aga lehtede langemise aeg ei kesta lõputult ja mõne päeva pärast hakkavad lihased tasapisi ka selle tööga harjuma,“ naerab Heli, kes sedagi tööd juba palju aastaid teinud.

Sindi gümnaasiumi kantselei juhataja Maris Volten ütles, et homseks pidupäevaks on registreerunud üle 170 inimese. Neile lisanduvad veel kutsetega külalised ja kooli töötajad. Rahvas hakkab koolimajja saabuma kümne paiku. Samal ajal peetakse vilistlasturniir korv- ja võrkpallis.

Jätka lugemist »

Eneli Arusaar peab tähtsaks koostegemist ja koosolemist

Eeloleval laupäeval on head endised Sindi gümnaasiumi õpilased ja töötajad oodatud kooli 180. sünnipäeva tähistamisele. Täna käis proovide tegemine täies hoos.

Sindi gümnaasium valmistub kooli 180 sünnpäevaks Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasium valmistub kooli 180 sünnpäevaks. Foto: Urmas Saard

Ühiselt tulevad lavale vilistlased ja praegused õpilased. „Kodu ja kool. Kodumaa ja koju tagasitulek. Armastus annab sooja. Üksteist peab hoidma. Õpilane peab õpetajat hoidma ja vastupidi. Õpilane õpilast hoidma.“ Need on märksõnad, mida Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar täna Sindi seltsimajas toimunud suure etenduse proovis rääkis. Etenduses teeb kaasa kaugelt üle saja osaleja. „Etendus toob mälestused hinge tagasi ja annab mõista, et kuigi aastad mööduvad, tuleme ikka koju ja oma kooli tagasi,“ rõhutas Arusaar, kes on etenduva vaatemängu stsenaariumi autor ja peanäitejuht. Ta ütles, et stsenaariumi lõpp olnud juba augustis valmis, aga loo algus tuli hoopis hiljem. See on loometöö köögipool.

Täna lauldi, tantsiti, tehti püramiide ja muud. Homme kogunetakse taas. Siis juba kostüümides. Arusaar tundis väga head meelt sellest, et õnnestus tuua vilistlasi lavale koos praeguste õpilastega. See oli olnud tema unistus.

Jätka lugemist »

Laatsareti tänaval kuuldi Taara tammikute kanget häält

Major Hengo Tulnola oli asko, sõjamehena Vabadusristi kavaler ja arhivaar, kelle mälestuseks avati auväärse isiksuse 120. sünniaastapäeval Pärnus Laatsareti tänaval mälestustahvel.

Maavalla Koja esindajad tule ja mõõgaga Hengo Tulnola mälestustahvli avamisel Pärnus Laatsareti tänaval Foto Urmas Saard

Maavalla Koja esindajad tule ja mõõgaga Hengo Tulnola mälestustahvli avamisel Pärnus Laatsareti tänaval. Foto: Urmas Saard

Aadressil Laatsareti 4 asuva Hengo Tulnola (16.10.1897–17.01.1986) omaaegse kodumaja seinal avatud mälestustahvli valmistamist, paigaldamist ja katte eemaldamist korraldasid kaitseväe major Mehis Born ja Tiina Tojak Pärnumaa Muinsuskaitse Seltsist ning Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidust. Kiviraidur Ülo Kirt valmistas tumedast marmorist kuldkirjadega mälestustahvli, millel sõnad: „Taaralaste Tarkade Koja asko major Hengo Tulnola VR 1/3 elas siin majas 1922–1928.“ Kogu ettevõtmist rahastas Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum.

Avitagu seo kirätahvli taa maja saina pääl inemiisil iks meelen pitä sinno ni tõisi Võromaa kõvvu poigi kiä omma Esti ello kõvva avitanu!

Eilsel, 16. porikuu päeval ja muistse maarahva ajaarvamise järgi 10230-ndal, eemaldasid sinimustvalge lindiga kinniseotud valge lina mälestusplaadilt auväärse mehe lapselapsed, Lihulas elav Merike Järvekald ja pärnakas Timo Tulnola. Torupilli puhus Kulno Malva, Kaitseliidu Sakala maleva torupilliorkestri mängija. Asko seisusele kohaselt toimetasid kombetalituslikku riitust Maavalla Koja esindajad tule ja mõõgaga.

Jätka lugemist »

Tulevase Tori valla (omavalitsuslik) ajalugu

Nüüd kui haldus(piiride)reform on juba täna realiseerumas võib korraks ka minevikku vaadata. Piiride muutmine ei ole mitte midagi nii uut, kui vahel võib tunduda ning nagu ajalugu näitab ei jää ükski muudatus väga pikalt kestma.

Sindi raekoda Foto Marko Šorin

Sindi raekoda. Foto: Marko Šorin

20. sajandiks oli kihelkondade, kui haldusüksuste, tähtsus oluliselt vähenenud. Eestlaste asuala jagunes mitme kubermangu vahel (peamiselt Eestimaa ja Liivimaa kubermang, kuid Narva linn kuulus Peterburi ja Petserimaa kuulus Pihkva kubermangu). Maakondade ja kihelkondade piirid olid püsinud aga juba pikemat aega, uusi linnu polnud aga saja aasta vältel samuti tekkinud, vallapiiride osas oli tegemist väikevaldade liitmise lõppjärguga. Näiteks kadus 19. sajandi lõpus kaardilt Sindi vald (praegu oleks see suuresti tänane Paikuse vald, Sindi linn ning osa Tori ja Sauga vallast). Oluline sündmus toimus 1917. aastal, kui eestlaste asualal moodustati üks kubermang – Eestimaa kubermang. Vahepeal oli rahulikum aeg, kuni 1938. a vallapiiride reformini, millega valdade arvu vähendati kolmandiku võrra.

Jätka lugemist »

Sügiskuld tähistas oma viieteistkümnendat koos sintlastega

Täiendatud videoklipiga

Täna, täpselt nädal tagasi küalastas Sindi Naisliit Põlvamaal tegutsevat Valgjärve valla eakate seltsingut Sügiskuld, kes tähistas Maaritsa kultuurimajas oma 15. aastapäeva.

Kaido Kõiv kigib sintlastele (Juta Velleste kätte) raamatu Valgjärve – võrratute vaadete vald Foto Urmas Saard

Kaido Kõiv kigib sintlastele (Juta Velleste kätte) raamatu “Valgjärve – võrratute vaadete vald”. Foto: Urmas Saard

Seltsingu juhataja Linda Varul ütles, et Valgjärve valla elanikkonnast moodustavad üle kolmandiku pensionärid. 2002. aasta septembris loodi aktiivsete eakate organiseerimisel seltsing Sügiskuld, kuhu praegu kuulub tegevliikmeid poolesaja ümber. Seltsingus on esindatud kõik valla külad, osaletakse nii tantsuringis kui lauluansamblis, aga peale selle tegutsetakse veel palju muu mitmekesise tegevusega.

Lahkunute mälestuseks süüdati küünal ja seisti vaikuse minuti. Õnnitleti sünnipäevalisi ja tänati tegusaid inimesi. Varul võttis vastu Sügiskullale toodud lillesülemeid ja kingitusi.

Nemad alustasid natuke enne minu tulekut

Seltsingu tähtpäeval õnnitles vilkalt askeldavaid eakaid Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv, kes on ühte järge selles ametis olnud pea sama kaua, kui tublilt toimekas Sügiskuld. „Nemad alustasid natuke enne minu tulekut.“ Kogu peoõhtu elavalt eakate seltsis viibinud vallavanem ütles, et koos pensionäridega tähistatakse ühtlasi ka rahvusvahelist eakate päeva.

Jätka lugemist »

Vabariigi lipu õnnistamine Jakob Westholmi gümnaasiumis

Täna keskpäeval toimus Jakob Westholmi gümnaasiumi ajaloolises aulas pidulik Eesti Vabariigi lipu õnnistamine.

Eiki Nestor lööb Jakob Westholmi gümnaasiumi 120 sünnipäeva tähistamisel naela lipuvardasse Foto Jakob Westholmi gümnaasium

Eiki Nestor lööb Jakob Westholmi gümnaasiumi 120 sünnipäeva tähistamisel naela lipuvardasse. Foto: Jakob Westholmi gümnaasium

MTÜ Eesti Lipu Selts ja Eesti Vabariigi Parlament kinkisid tänavu 4. juunil Jakob Westholmi gümnaasiumile piduliku Eesti Vabariigi lipu, mida täna õnnistas kaplan Kaido Petermann. Üritusel osalesid ja esinesid päevakohase kõnega lipu seltsi esimees Jüri Trei ja Jakob Westholmi gümnaasiumi direktor Rando Kuustik. Riigikogu tervitussõnad ja õnnitlused kooli 120. aastapäeva puhul lausus Riigikogu esimees Eiki Nestor. “Usun, et Westholmi gümnaasiumi noortest kasvavad tublid eesti kultuuri ja keele hoidjad, sest just tänapäeva noored on need, kes saavad aru, et see osa vabast maailmast, kuhu kuulume, tähendab demokraatiat, sallivust ja naeratavaid inimesi. Ilma koostööta teiste sarnaste riikidega, oleks võimatu sini-must-valget lippu ja eesti kultuuri kaitsta,“ rääkis Nestor.

“Usun, et Westholmi gümnaasiumi noortest kasvavad tublid eesti kultuuri ja keele hoidjad, sest just tänapäeva noored on need, kes saavad aru, et see osa vabast maailmast, kuhu kuulume, tähendab demokraatiat, sallivust ja naeratavaid inimesi. Ilma koostööta teiste sarnaste riikidega, oleks võimatu sinimustvalget lippu ja eesti kultuuri kaitsta,” rääkis Nestor.

Jätka lugemist »

Riigipea mälestamine Metsakalmistul

Tallinna Metsakalmistul Pätsi perekonna rahulas mälestatakse 21. oktoobril algusega kell 14.00 Eesti Vabariigi esimest valitsusjuhti ja esimest Vabariigi Presidenti.

Ülempreester Aleksander Sarapik Pätsi rahulas Tallinna Metsakalmistul Foto Urmas Saard

Ülempreester Aleksander Sarapik Pätsi rahulas Tallinna Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard

Sel päeval möödub 27 aastat president Konstantin Pätsi säilmete ümbersängitamisest kodumaa mulda. Mälestuskõne peab Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak. Hingepalve lausub ülempreester Aleksander Sarapik. Auvalves on liputoimkonnad. Asetatakse pärgi ja lilli ning süüdatakse küünlaid. Osavõtt vaba.

President Konstantin Päts vahistati koos perekonnaga Nõukogude okupatsioonivõimu poolt 30. juulil 1940 ja küüditati Venemaale. Tema asukoht oli kaua teadmata. Riigipea suri 18. jaanuaril 1956 Tveri lähedal Buraševos, kust Eesti Muinsuskaitse Seltsil õnnestus 1990. aasta suvel üles leida tema säilmed.

Mälestuskogunemise korraldaja on Eesti Muinsuskaitse Selts ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum.

Sindi austas õpetajate päeva puhul oma linna õpetajaid

Sindi linna õpetajate töönädal lõppes reede õhtul seltsimajas, kus lõigati torti, kuulati Nele-Liis Vaiksoo ja Olav Ehala suurepärast kontserti ning toimus aasta õpetajate tunnustamine tänukirjadega.

Nele-Liis Vaiksoo juhatab Sindi linna õpetajate laulmist Foto Urmas Saard

Nele-Liis Vaiksoo juhatab Sindi linna õpetajate laulmist. Foto: Urmas Saard

Kui seltsimaja suures saalis olid kõik kutsutud sobiva koha istumiseks üles leidnud ja kellaosutid andsid alustamiseks märku, astus Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe tasasel sammul üle pika põranda, kummardades ja tervitades erilise aupaklikkusega nii vasakut kui paremat kätt istuvaid õpetajaid. „Tere, õpetajad!“ Ja astus mõne pingirea edasi, ja kordas öeldut uuesti, nõnda jätkates kuni esimeste ridadeni välja. Siis astus ta trepile ja jalutas lava kaunistuste vahel. Tiina Tõnismäe kujundatud dekoratsioonid sümboliseerisid õpetajaid valgete lilledena, kellest möödudes pidi isegi Mardi kasvu mees ennast tundma poisikesena, et pead kuklasse painutades õienuppudele aukartlikult otsa vaadata. Mardile järgnes Pärnu Kunstide Maja akordionist Andrus, samuti õpetaja.

Mardi tervituse järel paluti lavale Sindi linnapea Rein Ariko, kes enda sõnul ei tundnud esimest korda elus ebamugavust paberi pealt kõnet maha lugedes. „Minul on tunne, et hoian käes aabitsat, aga aabitsast ju loetaksegi.“

Jätka lugemist »

Õpetajate päeval on tore tänada

Sindi Gümnaasiumi õpetajad on sel sügisel otsustanud tunnustada kahe tubli kolleegi tööd. Need on algklasside õpetaja Merike Lilleleht ja matemaatikaõpetaja Kerdi Mihhailova. Otsustasime neid lähemalt tutvustada ja tegime nendega lühikesed intervjuud. Pakume lugeda!

Intervjuu õpetaja Merikesega

Merike Lilleleht ja tema õpilaste tööd Foto Urmas Saard

Merike Lilleleht ja tema õpilaste tööd. Foto: Urmas Saard

Mis tunded Teid valdasid, kui saite teada, et Teid tunnustati sellel aastal algklasside parima õpetajana?

Eks me kõik üritame anda endast parima. Suurepärane tunne on, kui seda hinnatakse ja märgatakse.

Kas mäletate esimest tundi selles koolis? Kirjeldage, kuidas see läks.

Väike pabin oli ikka sees küll. Ei tunne õpilast, ei tea, kuidas tund kulgema hakkab. Õnneks oli minu esimene õpilane siin koolis Joosep Ailiste, kes on väga tore poiss, äärmiselt teadmishimuline. Otsisin kodus kõik oma targad raamatud ja aastatega kogutud materjalid välja ja valmistusin tundideks väga põhjalikult.

Millised on olnud siiani kõige meeldejäävamad / naljakamad hetked õpilastega?

Jätka lugemist »

Contra jookseb Eduards Veidenbaumsi mälestuseks

Luuletaja ja läti keelest tõlkija Contra jookseb läti luuleklassiku Eduards Veidenbaumsi 150. juubeli puhul tema Tartu kodust kuni luuletaja majamuuseumini Lätis Kalāčis, mis asub Volmari ja Võnnu vahel.

Contra-alias-Margus-Konnula Foto Urmas SaardContra stardib Tartus reedel, 29. septembril kell 10 hommikul Tähtvere 1 (ehk Techlferstrasse 1) juurest, kus Veidenbaums elas suurema osa ülikoolis tudeerimise ajast.

150 kuni 160 kilomeetrise vahemaa plaanib ta läbida ilma pikemalt puhkamata. Arvatav kohalejõudmise aeg jääb järgmisel päeva õhtusse, kella 20-22 paiku.

Just Eduards Veidenbaumsi luule tõi Contra läti keele juurde ja Veidenbaumsi luuleraamatu “Mind ärge lugege” eest sai ta Eesti ja Läti välisministeeriumite vahelise tõlkeauhinna.

 

 

 

 

 

 

 

Pildil Contra alias Margus Konnula Pärnus 2014. a Kahe Silla jooksu eelsoojendusel. Foto: Urmas Saard →

Riigivanemaid mälestatakse tänavu Tartus

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi, EELK Konsistooriumi ja Tartu Linnavalitsuse korraldusel mälestatakse vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril algusega kell 13.15 Tartu Pauluse kirikus Eesti riigivanemaid.

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures Foto Urmas Saard

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures. Foto: Urmas Saard

Riigipeade auks süütab 16 küünalt EELK piiskop Joel Luhamets. Koos piiskopiga teenib koguduse õpetaja Kristjan Luhamets. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Tegemist on üheteistkümnenda riigivanemate mälestusteenistusega alates aastast 2006. Varem on samal kuupäeval süüdatud 16 küünalt Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus, Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Laurentiuse, Haapsalu Toomkirikus, Paide Püha Risti ja Rakvere Kolmainu kirikus.

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures. Kell 9.30 asetatakse lillekimbud ja küünlad Otto Tiefi ja Arnold Susi haudadele ning nende võitluskaaslaste mälestuskivi juurde Metsakalmistul. Sõna võtavad sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ja korp! Rotalia liige Georg Kirsberg.

Vanavanematele pühendatud kontsert

Mihklikuu teisel pühapäeval tähistatav vanavanemate päev sai veel paar päeva hiljemgi Sindi gümnaasiumi aulas toimunud õnnestunud kontserdiga ilusa täienduse.

Vanavanemate päeva tähistamine  Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard

Vanavanemate päeva tähistamine Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

Kontsertkava kokkuseadja ja õhtu juht Eneli Arusaar kasutas vanavanemate armastuse kirjeldamiseks oma vanaema mõttekäiku: „Armastus on väga vana vanainimene, kes istub aknal, vaatab välja, kohendab oma pearätikut ja naeratab tasakesi…“

Esinesid Sindi gümnaasiumi algklasside õpilased, Sindi muusikakooli õpilased ja tantsurühm Murueided.

Miniatuurse näitemängu „Kolm ema“ esitasid venekeelse algklasside õpilased. 4. a klassi õpilased esinesid sõnaseadega, millega tänati vanemaid. Muusikaliselt kandev osa oli kanda muusikakoolil. Instrumentidest helisesid viiulid, kitarrid, akordionid, klaver. Tütarlaste häälel kõlasid laulud „Hommik“ ja „Õnnelik päev“. Kui Murueided lõpetasid, küsis Arusaar kõige noorema tantsija vanust. Vastati: 70. Ja lisati juurde, et vanim tantsija on 86. Arusaar tõi lastele eeskujuks nende naiste sirget rühti ja kaunist liikumist.

Sindi naisliit kostitas esinejaid kringlitega.

Jätka lugemist »

Sindi raekoda 80

8. augustil 1937. a avati pidulikult Eesti Vabariigi üks moodsamaid omavalitsushooneid – Sindi raekoda. Nii nagu Sindi tekkelugu on huvitav, nii on mitmed arengud eelnenud või seotud raekoja saamislooga.

Käesoleva aasta 8 augustil täitus 80 aastat Sindi raekoja avamisest Marko Šorin kirjutas selle puhul põhjalikult uuritud üksikasjaliku ülevaate, mis käsitleb omaaegse moodsaima omavalitsushoone saamise lugu Foto Urmas Saard

Käesoleva aasta 8. augustil täitus 80 aastat Sindi raekoja avamisest. Marko Šorin kirjutas selle puhul põhjalikult uuritud üksikasjaliku ülevaate, mis käsitleb omaaegse moodsaima omavalitsushoone saamise lugu. Foto: Urmas Saard

Linnaõiguste saamise 75ndal aastapäeval avati annetustega kogutud raha eest Presidendi kell

1921. aastal sai Taali valla koosseisu kuulunud Sindi vabrikuasula aleviõigused. Alevi territooriumi moodustas Sindi kalevivabriku omandis olev maa-ala, mille suurus oli pisut üle 156 vakamaa. Selline olukord, kus kogu omavalitsuse maa-ala kuulub ühele omanikule oli väga tavapäratu. Esialgu asusid isegi alevivalitsuse ruumid vabriku kontoriga ühes majas. Vabriku juhtkond oli ajalooliselt harjunud kõike ise ümbruses korraldama ja ilmselt oli neil ka varjatud soov sedasi omavalitsuse juhtkonda enda kontrolli all hoida. Peagi muutus kahe juhtkonna vaheline läbisaamine nii pingeliseks, et üksteisega hakati suhtlema vaid kirja teel. Aja möödudes kolis alevivalitsus Pärnu maantee äärde asuvasse Tarvitajate Ühisuse majja.

Jätka lugemist »

Sindi Rockil läidetakse muinastuled

Mart Tõnismäe on iidetulesid süüdanud 19 aastat, pärast mõneaastast vaheaega teeb ta seda jälle, tänavu Sindis.

Mart Tõnismäe muinastulede ööl Pärnu rannas aastal 2012 Foto Urmas Saard

Mart Tõnismäe muinastulede ööl Pärnu rannas aastal 2012. Foto: Urmas Saard

„Töötasin tol ajal Pärnu maakonna kultuurispetsialistina, kui minu juurde tuli keegi soome mees ja ärgitas mind muinastulede ööd tähistama,“ meenutas Mart Tõnismäe, kes praegu töötab Sindi linna haridus- ja kultuurinõunikuna. Soomes ja Eestis toimus iidetulede tava taaselustamine üheaegselt 1992. aastal. Sealt peale süttivad tuled igal aastal augustikuu viimase laupäeva päikseloojangul.

Muinas- ja keskajal näitasid rannaäärsed tuled meremeestele teed randumispaika. Avamerel kasutati tulukesi valvesüsteemi jaoks ja tarvilike sõnumite edastamiseks, tulede ahelik kandus mööda rannikut sageli sisemaani välja.

Tõnismäe ütles, et juba on kaheldud Sindi lauluväljakul läidetavate iidetulede mõttekuses. Ta selgitas, et Eestis on tava levinud ka siseveekogude äärde. Sindit läbib Läänemerre suubuv Pärnu jõgi, mis loob hea mõttelise sideme muistsete aegadega.

Jätka lugemist »

Olen vist ikka ka eestlane

Ülo Kannisto, kes enda sõnul küll laulumees pole, sai sellele vaatamata juba kuuendat korda maha sügavalt rahva hinge tunginud taasiseseisvumisepäevale pühendatud laulupeoga.

Vaba Rahva Laulul esinejad valmistuvad Intsikurmu õhtuseks etteasteks Foto Urmas Saard

Vaba Rahva Laulul esinejad valmistuvad Intsikurmu õhtuseks etteasteks. Foto: Urmas Saard

Tagasihoidliku loomuga mees kogus oma kodukandis Saaremaal enamat tuntust eeskätt Vaba Rahva Laulu kontserdi mõtte algataja ja teostajana. Kuid mitte üksnes tuntust, ka kiitust! Koguni sedavõrd, et kohe esimeste õnnestunud kontserdite korraldamise järel otsustas Saare maavalitsus ja sihtasutus Saaremaa Arenduskeskus teda tunnustada Kena Teo tegija aunimetusega.

Saarlase algatus meeldib ka mandri eestlastele. Kena Teo tegija on juba käinud Tartus ja Keilaski laulupidu korraldamas. Aga läinud laupäevaks kutsus ta kungla rahva kokku Intsikurmu looduskaitse alusesse parkmetsa, kus asub mitmel põhjusel kuulsaks saanud Põlva lauluväljak. Ennekõike on siiski tegemist kultuurilooliselt olulise asukohaga. Kannisto teab, et esimesed eestlaste kooride ühised laulmised peeti tolle võluva metsapargi põlispuudest ümbritsetud „kontserthalli“ laval juba aastatel 1855 ja 1857. Seega siis veel varem kui Sindi laulukoor valmistus minema Tartusse Eesti esimesele üldlaulupeole.

Jätka lugemist »

Uhla-Rotiküla jooksu võitja Taavi Tambur

Tänasel taasiseseisvumisepäeval peetud Uhla-Rotiküla 10, 4 kilomeetri pikkuse teise elamusjooksu võitis Taavi Tambur, naistest oli parim Anu Teppo. Kõigi osalejate vahel välja loositud jalgratta võitis fortuunaks olnud Viola, kes kinkis peaauhinna oma vennale Meirole.

Taavi Tambur, teise Uhla-Rotiküla jooksu võitja Foto Urmas Saard

Taavi Tambur, teise Uhla-Rotiküla jooksu võitja. Foto: Urmas Saard

Sparta jooksja Taavi Tambur puudutas finišilinti ajaga 35.18,1. Järgmisena ületas ajaga 35.57,7 lõpujoone tähise Marek Nõmm. Pjedestali kolmanda koha kindlustas endale Timmo Jeret, jooksu peakohtunik Priit Neeme mõõtis tema stopperiajaks 36.32,7.

Naiste arvestuses mõõdeti Anu Teppo tulemuseks 43.37,6. Üldarvestuses tuli ta 12. kohale. Jaana Õunaid oli ajaga 46.29,5 naiste teine. Naistest kolmandana läbis lõputähise Anu Taveter.

Noormeestest osutus parimaks Ragnar Lelle ja tüdrukutest Laura Kallas. Seenioride arvestuses oli meestest parim Jaanus Aus ja naistest Anu Teppo. Uulu jooksjatest oli meeste seas kiireim Tõnu Tamm, naistest Sirje Kõresaar. Raeküla jooksjatest oli väledam Alo Treial ja naistest Anu Teppo.

Jätka lugemist »

Ülo Kannisto: saame ühislaulmise väes natuke paremateks inimesteks

Taasiseseisvumispäeva eelõhtul tunneb rahvas Põlvas Intsikurmu lauluväljakul taas ühislaulmise väge, millest minnakse osa saama kõigist Eestimaa paigust. Külauudiste portaal läheb oma meeskonnaga sellest peost ülevaadet tegema.

Ülo Kannisto laulupeol Foto Marika Kannisto

Ülo Kannisto laulupeol. Foto: Marika Kannisto

Vaba Rahva Laulu mõtte algataja ja kujuteldamatult suure korraldusvaeva nägija on Saaremaa kange mees Ülo Kannisto, kellel jätkub eestvedaja sitkust juba kuuendat aastat jutti.

Urmas Saard: Olete elukutselt ettevõtja. Millega igapäevast leiba teenite?

Ülo Kannisto: Mul on väike saeveski ja mõni veoauto, mis on leiva lauale toonud. Viimased aastad on põhitegevus olnud laulupidude ette valmistamine ja korraldamine.

Urmas Saard: Mis ärgitas ärimeest nii südikalt tegelema asjaga, mis ilmselt sentigi kasumit ei tooda?

Ülo Kannisto: Ajendas 20. augustil 2011. aastal Tallinna Lauluväljakul toimunud kurikuulus Vabaduse Laul. Kui ma seda lugu mõni päev hiljem (vist 23.08.11) internetis lugesin ja sellele oli kommentaarides antud hävitav hinnang, otsustasin hetkega, et hakkan ise tegema. Ivo Linna toetas seda ideed.

Urmas Saard: Mullu aprillis avaldati Saarte Hääle juhtkirjas mõtet, et ehk oleks Vaba Rahva Laul võinud jäädagi vaid Kuressaare ürituseks. Ometi toimus see möödunud aastal lisaks Kuressaare lossihoovile ka Keilas. Tänavu lauldakse juba enam kui 350 kilomeetri kaugusel Kuressaarest. Kus veel?

Ülo Kannisto: Kindlasti oleks võinud Kuressaarde jääda see traditsioon. Paraku on see seotud suurte kulutustega ja Saaremaal oli toetus väga väike ja nii ei saanud jätkata. Kuigi publikut oleks palju olnud. Keila laulupidu näitas, et saab edukalt mandril seda teha. Esmakordselt kogesin Põlvas (ka Keilas oli tunda head suhtumist), et selle laulupeo vastu on kutuuritöötajate poolt huvi suur ja ollakse igati toeks. Nii on hea tunne korraldada sellist suurt üritust!

On juba kindel järgmise aasta laulupeo koht. Siis ongi Eesti 100 ja toimub Eesti keskel – ajaloolisel Paide Vallimäel. Minu rõõmuks on sealgi suur huvi sellise sündmuse vastu. Publikule on seal palju ruumi, laval lauljatele suhteliselt vähe. Aga tehakse juurde kokkupandav lava ja just nii suur kui vaja.

Jätka lugemist »

Seto Kuningriigis valitakse uus ülemsootska

5. augustil aset leidev XXIV Seto Kuningriigi päev peetakse Luhamaal Määsi mäel, mis asub Võrumaal Misso vallas.

Seto Kuningriigi päeva sõjväe paraad Foto Urmas Saard

Seto Kuningriigi päeva 2016. a sõjväe paraad. Foto: Urmas Saard

Seto Kuningriigi pidustustega alustatakse keskpäeval. Misso valla kodulehel annab Meelike Kruusamäe ülevaatlikult teada toimuva üksikasjadest.

Esmakordselt on kuningriigis meistrite laavka, ehk aastate jooksul parimateks kuninga meistriteks valitute kaupa pakkuv pood. Samuti on oma esindusega väljas kümmekond seto küla.

„Iga aastal on kuningriigipäevale valitud peateema ja sel aastal keskendutakse seto küladele. Nii sätitakse platsile mitmete külade esindused, kus külad ennast tutvustada saavad. Parim ja aktiivseim küla saab tunnustatud Seto Kuninga külana,“ ütles Setomaa ülemsootska Aarne Leima. „Uudne on selle aasta kuningriigis ka see, et kõik kuninga meistrid läbi aegade toovad oma tunnustuse saanud toodangu meistrite lavkale müüki. Seega on sel päeval hea võimalus kaasa osta kvaliteetset seto sööki, jooki ning käsitööd.“

Jätka lugemist »