Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2017
E T K N R L P
« juuni    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Tarmo Kruusimäe ootab meie riigile taskukohaseid mõtteid

Riigikogu ja lipu seltsi liige Tarmo Kruusimäe küsib facebookis, mida on Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks meil välja pakkuda vastukaaluks Lätile ja Leedule?

Tarmo Kruusimäe Pärnus Foto Urmas Saard

Tarmo Kruusimäe Pärnus. Foto: Urmas Saard

Ta ütleb, et peagi on tulemas Eesti 100 ja küsib, mida on Eesti Vabariigil selleks puhuks vastu panna lõunanaabritele. „Leedukad rüütasid oma Gediminase lossi liputorni rahvusvärvidesse.“ Meil peeti Pika Hermanni rüütamist rahvusvärvidesse liigselt kalliks.

Järgmise näitena nimetab Kruusimäe Riia vanalinna vastas asuvale jõesaarele püsti aetud kõrgeimat lipumasti suurima Läti lipuga. 14 tonni kaaluv lipumast on 60 meetri kõrgune ja paigaldatud kuue meetri sügavusel asuvale betoonalusel. Kolmapäeval katseliselt heisatud Läti lipp on mõõtmetega 20 korda 10 meetrit.

„Ootan mõtteid, mis oleksid meie riigile taskukohased,“ kutsub Kruusimäe inimesi ettepanekuid tegema.

Leedus kuulutati iseseisvus välja 1918. a 16. veebruaril, Lätis sama aasta 18. novembril.

Urmas Saard

Laulu- ja tantsupeo rongkäigus osales Pärnu linna jagu rahvast

Eile Tallinnas aset leidnud XII noorte laulu- ja tantsupeo “Mina jään” rongkäigus sammus ligemale 40 000 last, noort ja täiskasvanut. Rongkäik algas kell 9.30 Vabaduse väljakult ja lõppes kella 14 paiku lauluväljakul, kus algas noorte laulupeo kontsert.

Jaanus Reisner, Kadrina vallavolikogu esimees, on laulupeo rongkäigu alguse ootel koduvalla lippu hoidmas Foto Urmas Saard

Jaanus Reisner, Kadrina vallavolikogu esimees, on laulupeo rongkäigu alguse ootel koduvalla lippu hoidmas. Foto: Urmas Saard

Rongkäik koosnes kõigi maakondade, kolme linna ja rongkäigu pea allkolonnist. Maakondlikud kolonnid liikusid tähestikulises järjekorras alates Hiiumaast. Tavapäraselt asus rongkäigu lõpus Harjumaa ja Tallinn. Pidulised kõndisid viie kilomeetri pikkusel teekonnal Vabaduse väljakult mööda Pärnu ja Narva maanteed ja Pirita teed kuni siseneti lauluväljakule Mere värava kaudu.

Riikliku ilmateenistuse teatel peeti võimalikuks rongkäigu alguses sattuda hoovihma kätte, kuid seda ei juhtunud ja peoliste jalutuskäiku soosis ilmaolu kõige paremal viisil.

Kell 14 algas lauluväljakul XII noorte laulupeo kontsert “Mina jään”, kus valdavalt vabas Eestis sündinud põlvkond jätkas varasemate põlvede edasi antut tava ja oli loomas enda traditsioone. Kontserdi alguses süttis laulupeotuli, kui ühendkooride esituses kõlas Mihkel Lüdigi “Koit”. Tule süütasid tuletornis laulupeo peadirigent Heli Jürgenson ja laulupeo ideekavandi autor, helilooja ja dirigent Rasmus Puur.

Jätka lugemist »

Peopaikades heisati Eesti lippe

MTÜ Eesti Lipu Selts on palutud appi XII koolinoorte laulu-ja tantsupidu korralduslikult läbi viima.

Jüri Trei ja Jüri Kraft heiskavad Kalevi staadionil lippu Foto Tõnu Aru

„Kaunistamaks meie peokohti, heiskasime koos korraldustoimkonnaga nii Kadrioru lauluväljakul kui Kalevi staadionil Eesti sinimustvalged lipud. Lipu seltsi moto “Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga…” kõlab neil päevil uhkelt meie noorte lauljate ja tantsijate huulil ja tegemistes,“ ütles lipu seltsi juhatuse esimees Jüri Trei.

Laulu- ja tantsupeo korraldajad ning lipu selts kutsuvad heiskama sinimustvalgeid lippe 1. ja 2. juulil, et tervet riiki hõlmav rõõmupidu jõuaks kõikide kodudesse.

 

 

Jüri Trei ja Jüri Kraft heiskavad Kalevi staadionil lippu. Foto: Tõnu Aru →

Jätka lugemist »

Laulu- ja tantsupeo korraldajad kutsuvad heiskama Eesti lippe

Eeloleval nädalavahetusel toimuva XII noorte laulu- ja tantsupeo tähistamiseks kutsuvad peo kunstilised juhid ja korraldajad kõiki eestimaalasi heiskama meie rahvuslippe, et tervet Eestit hõlmav rõõmupidu jõuaks igasse koju.

Foto Urmas Saard

Foto: Urmas Saard

Tuhandete lauljate, tantsijate ja pillimängijate varasem pingutus muutub sel laupäeval ja pühapäeval ülevaks õhinaks ja ühiseks rõõmuks publikuga, mis valgub üle laulukaare ja Kalevi staadioni kümnetesse tuhandetesse kodudesse.

“Eestis on vähe perekondi, keda need kaks päeva ei puudutaks. Laulu- ja tantsupidu on midagi üdini eestlaslikku ja oma, mille tähenduse näitamise üheks ilusaimaks viisiks võiks olla oma kodu kaunistamine meie rahvuslippudega,” ütles XII noorte laulupeo üks ideekavandi autor, helilooja ja dirigent Rasmus Puur.

Idee kutsuda inimesi üles heiskama kahel peo päeval rahvuslippe tekkis laulu- ja tantsupeo meeskonnal. “Kuigi laulu- ja tantsupidu toimub Tallinnas, on see ikkagi osa igast külast, alevist ja linnast, kust tuhanded peolised saabuvad. Me ehime end peoks rahvarõivastega ja samamoodi võiksime kaunistada kodukohad sinimustvalgete lippudega, et suve suursündmus jõuaks tõepoolest üle kogu Eesti,” kutsus Puur üles.

Jätka lugemist »

Keset Sindit tõusis suur jaanileek kõrgustesse

Sindi Naisliit, rahvatantsijad Murueided, ansambel Õige Valik ja Sindi linnavalitsuse liige Raigo Paulberg panid keset linna jaanilaupäeva peo käima. Algselt eakatele väljakuulutatud õhtu haaras peokeerisesse igas vanuses jaanipäevalisi.

Heili Mängel autasustab jaanimängudes osalejaid maiustustega Foto Urmas Saard

Heili Mängel autasustab jaanimängudes osalejaid maiustustega. Foto: Urmas Saard

Sindi Naisliidu esinaine Juta Velleste ütles, et Karja tänava baari pidaja Raigo Paulberg on vastutulelik mees ja lubas ilma vähimatki tasu küsimata tulla tema koduõuele ning katta pidulaua rahva poolt kaasavõetud suupistetega. Ansambel Õige Valik tegi samuti linnarahvale kingituse ja esines nii enda kui kuulajate lõbuks kogu õhtu. Ansamblis musitseerivad laulja Arne Mängel ja klahvpillil Feliks Suurkaev. Lisaks oli meesterivis kitarrist Ain Kalmus. Sindi Murueided ei piirdunud üksnes põhikavaga. Nemad tulid murule tantsu lööma veel korduvalt pärast põhiosa. Tibutants võttis päris näitemängulise pöörde. Venelannad lisasid rahvuslikku hoogu. Arne Mängeli tütar Heily Mängel oli õhtujuht, tema koondas enda ümber nii lapsed, keskealised kui ka eakamad. Teistega ühines ka Jaanide laudkond, kes olid ennast ühte varjulisse serva eraldatumalt ära peitnud.

Jätka lugemist »

Sindi gümnaasiumi põhikooli- ja gümnaasiumiastmes ei vajatud korduseksameid

Sindi gümnaasiumi direktor: „Kallid klassijuhatajad Maia ja Signe! Te olete oma klassidega teinud koolis ajalugu, sest üle mitmete aastate ei ole me pidanud kasutama terminit korduseksam.“

Sindi gümnaasiumi 9 ja 12 klasside lõpetamise pidulik aktus Foto Peeter Roots

Sindi gümnaasiumi 9 ja 12 klasside lõpetamise pidulik aktus. Foto: Peeter Roots

Võidupüha eelõhtul, 22. juunil, toimus Sindi gümnaasiumi aulas 9. ja 12. klasside lõpetamine. Pidulikul aktusel austas lõpetajaid oma kohalolekuga Sindi linnapea Rein Ariko, õpilaste lähedased ja sõbrad. Kõikide saalisviibijate silmadesse tõi eriline päev heldinud ärevuse ja õnne voolavuse.
Aktus algas Eesti hümni ja kooli laulu ühislaulmisega.

„Kuulates mõned nädalad tagasi teie äriplaane, ei tekkinud minus kordagi mõtet, et te ei saaks elus hakkama, et teil puuduks julgust midagi ette võtta. Kas need ettevõtmised on alati sada protsenti läbi mõeldud, seda ei julge ma kinnitada. Aga koolis omandatud oskused ja teadmised aitavad teil kindlasti elus õigeid valikuid teha,“ oli direktor Ain Keerup veendunud gümnaasiumi lõpetajate hakkamasaamises veendunud. Võis märgata, et just see mõttetera läks 12. klassi lõpetajatele väga südamesse ja tõi naeratuse näole. “Ma mäletan teid veel aastaid”, ütles Keerup sõnad, mis muutis saalirahva emotsionaalselt kaasaelavaks.

Jätka lugemist »

Laine Järvemäe lapsepõlve mälestused

Jaanilaupäeval täitub Pärnumaal, Paikuse vallas asuva Seljametsa muuseumi loojal ja praegu muuseumipedagoogina töötaval Laine Järvemäel 80 eluaastat.

Laine Järvemäe Foto Urmas Saard

Laine Järvemäe. Foto: Urmas Saard

Laine juubelinädala tööpäevad mööduvad sama sisukatena nagu kõik sellele eelnenud tuhanded päevad on lennanud. On esmaspäev ja Seljametsal muuseumipedagoogi tööpäev lõppenud, aga otseteed koju ta veel ei kiirusta. Laine valib Paikuse valla kohviku Florinda väliterrasil päikese eest hästi varjatud koha ja meie vestlus võib alata. Tal on jutustada palju. Kuulaja osaks jääb üksnes tähelepanelikult kõike üles tähendada ja mõnel juhul täpsustavaid küsimusi esitada. Jutustus väärib palju suuremas ulatuses, kui kirjatükki mahub, kohta tema enda asutatud muusemi parimate säilikute hulgas.

Lapsepõlv vanemate kodus

Laine sündis Anette ja Johannes Järvemäe esimese lapsena Vändra alevis 1937. aasta jaanilaupäeval. „Minu ema oli pärit Vana-Vändra vallast. Tema isa Martin Aasamägi tunti ümbruskonnas nõutud rõivameistrina, keda rätsepa ametis abistas naine Anna Aasamägi, kes oli olnud läheduses asuva talu peretütar.“ Laine isa sündis Alustes, aga sirgus Vändras, kus tema vanemad mõisas teenisid. Isa huvitasid juba noorena masinad. Ta töötas algul taludes, kuid kolmekümnendate lõpul kivipurustusmasinal teedeehitusel. Vahetult enne sõja puhkemist ehitas Pärnu-Sindi uut maanteed. Sõja ajal jäeti isa Tallinnasse Ministrite Nõukogu garaažidesse autosid remontima. Kui kolhoos sai esimese puuküttega veoauto, oli tema selle juht. Ta oli paar aastat Aluste külanõukogu esimees, viiekümnendatel õppis kombaineriks, viimati töötas mehaanikuna ja katlakütjana.

Jätka lugemist »

Mälestustuli ja muinastuli saavad võidutuleks

Pärnumaa võidupüha maratonil Torist Pärnusse kulgeval teekonnal on kõigil aastatel tervitatud sinimustvalgete kandelippudega jooksjaid ja võidupüha mälestustulega tõrvikukandjaid. Tänavu seisid juba kolmandat korda Eesti lippudega pikas spaleeris Sindi noortevolikogu algatusgrupi noored.

Võidupüha maratoonarid läbivad mälestustule tõrvikutega Sindi linna, kus noortevolikogu liikmed tervitavad jooksjaid lippudega Foto Urmas Saard

Võidupüha maratoonarid läbivad mälestustule tõrvikutega Sindi linna, kus noortevolikogu liikmed tervitavad jooksjaid lippudega. Foto: Urmas Saard

Mario Mustasaar läbis esimesena 13,5 kilomeetril lippuderivi kell 15.50. Mälestustuli jõudis samasse punkti 16.25, aga tõrviku saatjad ei jooksnud aja peale. Tõrvikutega teatejooksjad peavad läbima kogu 42 kilomeetri pikkuse raja, jõudma Pärnusse Rüütli platsile ja seal andma 19.15 tule üle Kindral Johan Laidoneri Seltsi hoolde, kes viivad selle paraadilinna Rakverre kohale.

Tänavu on Laidoneri noori abistamas ka Audru noorkotkad. Ühiselt läbitakse ajaloolisi kihelkonnakeskuseid, kus mälestustuld tervitatakse Vabadussõja ausammaste juures jm. Esimene peatus tehakse kell 19.30 Sindi raekoja ees, kus samal päeval tervitatakse mälestustuld veel teist kordagi. Traditsioonilisel tseremoonial võtab sõna tuld saatev Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ja Sindi linnapea Rein Ariko. Tantsuetendusega esineb Sindi seltsimaja tantsurühm Omasoodu. Järgnevad mälestustule tervitamised leiavad aset Vändras 20.30, Türil 21.15, Paides 21.45, Järva-Jaanis 22.30, Amblas 23.15 ja Kadrinas 24.00.

Jätka lugemist »

Torist starditakse võidupüha maratonile

Kuuendat korda toimuv homne Pärnumaa Võidupüha maraton kutsub suve algust tähistama sportliku väljakutsega.

Maratoonarid mälestustule tõrvikutega Pärnus Rüütli platsil aastal 2016 Foto Urmas Saard

Maratoonarid mälestustule tõrvikutega Pärnus Rüütli platsil aastal 2016. Foto: Urmas Saard

Võidupüha maraton on üks väheseid maratone Eestis, mis pakub võimalust läbida rada ühel ja kordumatul teekonnal. Lisaks tuntakse jooksu üha rohkem tema rahvusliku ja sinimustvalge allteksti tõttu ning seostatakse muuhulgas ka tseremoniaalse toiminguga.

Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku mälestusteenistusel süüdatakse 22. juunil tuleleek, mis usaldatakse koos maratoonaritega startivate teatejooksjate hoole alla, kes kannavad selle Pärnusse. Eesti Vabariigi sünnilinnas on tuletoojatel kaitseväe soomukiga vastas Kindral Johan Laidoneri Seltsi liikmed eesotsas Trivimi Vellistega, kes viivad koos Audru noorkotkastega tule järgmisesse sihtpunkti – võidupüha paraadi toimumise linna, tänavu Rakverre. Järgmise päeva hommikul sünnib Rakvere Vabadussõja mälestussamba juures mälestustule ja muinastule ühendamisel võidutuli, mida president Kaljulaid jagab paraadil kõigisse maakondadesse saatmiseks.

Jätka lugemist »

Pärnus täpsustati ajalugu ja avati Pätsi laulatuse mälestuseks mälestusplaat

Täiendatud: 18. juunil, kell 16:15

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Pärnu Suurmärter Katariina kiriku eesseisja munkpreester Iona pidas täna hommikul hingepalve, millega meenutati Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi ja tema abikaasa Helma Wilhelmine Peedi laulatust samas kirikus 115 aastat tagasi.

Preester Iona on avanud Pärnu Suurmärter Katariina kirikus mälestusplaadi Konstantin Pätsi ja tema abikaasa Helma Wilhelmine Peedi laulatuse mälestuseks Foto Urmas Saard

Preester Iona on avanud Pärnu Suurmärter Katariina kirikus mälestusplaadi Konstantin Pätsi ja tema abikaasa Helma Wilhelmine Peedi laulatuse mälestuseks. Foto: Urmas Saard

Nagu enamik, nii ka Mart Laar ei osanud aimata käesoleva aasta alguses trükist ilmunud raamatu “Eesti suured armastuslood” kirjutamise ajal, et Pätsi abielu sõlmiti vastupidiselt levinud arvamusele 1901. aasta asemel hoopis 1902. aasta 16. juunil. Teada polnud ka laulatamise asukoht. Ometi on seda tänaseks dokumentaalselt tõendatud ja mälestustahvliga Pärnus Vee tänaval asuva kiriku siseseinal mälestusplaadiga kinnitatud.

„Vaevalt võis Helma aimata, et Konstantin Pätsist saab uue iseseisva, väikese ja armsa Eesti Vabariigi looja ning esimene president. Nii nagu meiegi siin ei teadnud siiani, et selles Jekaterina kirikus on need kaks inimest laulatatud. Minu ja ka paljude ajaloolaste jaoks oli see suur üllatus, kui Andri Arula ja Vladimir Klevtsov tulid minu juurde dokumente näitama,“ rääkis mälestusplaadi avamisel osalenud Pärnu abilinnapea Jane Mets.

Jätka lugemist »

Konstantin Pätsi abielu sõlmimise mälestuseks

Täna, 115 aastat tagasi laulatati Jumala palge ees tulevane Eesti Vabariigi president Konstantin Päts ja Helma Wilhelmine Peet abieluliitu Pärnu Vee tänava ääres asuvas Suurmärter Katariina kirikus. Selle meenutuseks avatakse pühapäeval pühakoja siseseinal tagasihoidlik mälestusplaat.

Pärnu Suurmärter Katariina kirik Foto Urmas Saard

Pärnu Suurmärter Katariina kirik. Foto: Urmas Saard

Suurmärter Katariina kiriku hoolekogu liige Vladimir Klevtsov selgitas, et umbes pool aastat tagasi hakkasid koguduse inimesed rääkima vajadusest meenutada Eesti riigi esimese presidendi laulatust, mis leidis aset uue kalendri järgi 1902. aasta 16. juunil. Alguses ei oldud kuupäeva ja laulatuskoha suhtes päris kindlad. Räägitud olevat ka Tahkuranna kirikust, aga selgus, et sealses kirikus on toimetatud üksnes Konstantini ristimist. Vanu kirikuraamatuid uurides jõuti kindlale teadmisele, et laulatus toimus ikkagi Pärnu kirikus, mida kutsutakse ka Jekaterina kirikuks.

Vladimir Klevtsov, kes on ühtlasi ka Pärnu linnavolikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees ütles, et mälestusplaadi valmistamise kulud võttis enda kanda Andri Arula, kes on restoran Kolhethi esimese ja ainsa Georgia söögikoha omanik Pärnus, Hommiku tänaval.

Jätka lugemist »

Leinapäeval Pärnus

Juuniküüditamise 76. aastapäevale pühendatud mälestustalitus Pärnu Leinapargis leiab aset homme keskpäeval.

14 juuni on leinapäev, lipud heisatakse leinalintidega või tõmmatakse poolde masti Foto Urmas Saard

14. juuni on leinapäev, lipud heisatakse leinalintidega või tõmmatakse poolde masti. Foto: Urmas Saard

Juuniküüditamine oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu okupatsiooni võimu poolt Eesti Vabariigi rahuliku elanikkonna vastu suunatud kõrgel riiklikul tasandil organiseeritud kuritegu, mille käigus saadeti inimesed vägivaldselt Venemaa erinevatesse piirkondadesse ebainimlikes oludes vaevlema, paljudel juhtudel hoolimatuse tagajärjel ka surema.

Leinapargis osalevad Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Lauri Luur, Pärnu abilinnapea Meelis Kukk, Pärnumaa Memento esindajad Maret Kukk ja Lembit Peetri, kes asetavad punaterrori ohvrite mälestusmärgi juurde pärjad või lillekimbu, süütavad küünla ja esinevad lühikese sõnavõtuga.

Taimi Laituse juhendamisel esineb Vana-Pärnu kultuuriseltsi ansambel Hõbene.

Mälestuspalvet loeb mullu suvel USA-s EELK Los Angelese koguduse õpetajana teenimist alustanud Enn Auksmann, kes viibib neil päevil Eestis puhkusel.

Mälestuspäeva eestvedaja on Kirsti Portnov ja peakorraldaja Pärnumaa ülekohtuselt represseeritute ühendus Memento, läbiviimist toetab Pärnu linnavalitsus.

Küüditamise mälestuspäeval heisatakse riigilipp leinalipuna.

Urmas Saard

Samal teemal:

Lembit Roosimäe, Sindi Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja esineb Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele Foto Urmas Saard

 

 

 

Lembit Roosimäe pidas loengu teemal „Deporteerimine Baltikumis, mõjud täna“

Jüri Trei käis Pärnu Postimehe rahvapeol

Ajalehe Peterburi Teataja taasasutaja ja toimetaja, Peterburi Jaani kiriku fondi esimees Jüri Trei käis samuti sajakuuekümneseks saanud Pärnu Postimeest õnnitlemas.

Jüri Trei, Peterburi Teataja toimetaja ja Merili Nikkolo, Pärnu Postimehe peatoimetaja Foto Urmas Saard

Jüri Trei, Peterburi Teataja toimetaja ja Merili Nikkolo, Pärnu Postimehe peatoimetaja. Foto: Urmas Saard

Esmaspäeval, 5. juunil, tähistas Pärnu Postimees ilusaks tavaks kujunenud viisil koos linnarahvaga Lastepargis Eesti esimese järjepidevalt ilmuma hakanud ajalehe sünnipäeva. Paljude õnnitlejate seas tuli selleks puhuks kohale ka välisministeeriumi nõunik Jüri Trei, kelle loendamatult suure hulga ühiskondlike tegevuste sekka kuulub ka Peterburi Jaani kiriku fondi esimehena tegutsemine ja ajalehe Peterburi Teataja taasasutajana selle lehe toimetamine.

„Eile, 5. juunil 160 aastat tagasi juhtus omamoodi ime. Leidis aset sündmus, mida eesti kultuuriloos kuidagi alahinnata ei saa: Pärnu Postimehe ilmumahakkamisega 5. juunil 1857 algas eesti elus uus aeg. Seda võib nimetada ajaks äratamisest ärkamiseni,“ kirjutas 6. juuni Pärnu Postimees Reet Vääri eelmisel päeval Pärnu Koidula muuseumis peetud ettekande põhjal.

Mõneti samasugune imede jada sai sada aastat tagasi eestlaste jaoks alguse ka Peterburis ja selle sõnumiga tuli Jüri Trei tervitama-õnnitlema Pärnu Postimeest.

Jätka lugemist »

Riigikogu liige Marko Šorin sattus prantslase blogisse Sindi linnapeana

Krishan Chand on kirjutanud oma veebimärkmikus Europephotoboss avaldatud loo pealkirjaks „The mere of Sindi Marko Šorin on Flag Day ceremony 4th June“ (Sindi linnapea Marko Šorin 4. juuni lipu päeva tseremoonial.

Marko Šorin lipu päeval riigikogu hoones Foto Krishan Chand

Marko Šorin lipu päeval riigikogu hoones. Foto: Krishan Chand

Krishan Chand teab, et Eesti lipu päeva tähistatakse ka väiksemates linnades, nagu Otepää, Haapsalu ja Sindi. „Otepää on tuntud oma tähtsa rolli poolest Eesti rahvuslipu ajaloos. Kõige esimene lipp õnnistati just seal,“ kirjutas prantslane. Ta oli teadlik sellestki, et Haapsalu ja Sindi on hästi aktiivsed kogukonnad, kus patriotism väga tugev ka noorte hulgas. Edasi vahendas ta, et Sindi gümnaasium oli nende esimeste koolide hulgas, kes sai tunnustuse riigikogult, kui isamaaliste ideede edendaja. Õige on seegi: tänavu tähistas Sindi lipu päeva 5. juunil, et veelgi rohkem õpilasi ürituse organiseerimisse kaasata. Kilomeetrine rongkäik läheb läbi linna orkestri saatel.

Uurides Marko Šorinilt, miks blogija teda Sindi linnapeana tutvustas, vastas riigikogu liige õlakehitusega. „Ta oli Kuberneri aias pildistamas. Pärast, kui kõik läbi sai, seisis ta riigikogu pääslas. Ma ütlesin talle midagi ja siis hakkasime vestlema. Andsin talle kohe ka Sindis tähistatavat lipu päeva tutvustava voldiku. Siis ta rääkis, et ootab Pika Hermanni torni laskmist. Kui ütlesin, et elan Sindis ja seal tähistatakse lipu päeva 5. juunil, kostis prantslane: aaa, see on Pärnu lähedal.”

Šorini küsimuse peale, kuidas ta teab, naernud mees, et tema naine on Pärnust.

„Miks ta mind linnapeaks nimetab, seda ma ei tea. Mina andsin talle riigikogu kirjadega visiitkaardi. Võibolla tema naine teab mind kui Sindi linnapead,“ arutles Šorin.

Urmas Saard

Rein Ariko: lipp suurendab meie ühtekuuluvustunnet

Täiendatud videoga

Tänavu tähistati Sindis Eesti lipu päeva erandlikult 4. juuni asemel järgmisel päeval. Esmakordselt osalesid sinimustvalge lipu sünnipäeval ühiselt Sindi gümnaasiumiga liituvate valdade Are, Sauga ja Tori koolide õpilased, samuti sama piirkonna kodutütred ja noorkotkad.

Sindis laulis ja jutustas isamaalisi lugusid Kait Tamra Foto Urmas Saard

Sindis laulis ja jutustas isamaalisi lugusid Kait Tamra. Foto: Urmas Saard

Kõik oma kohustuste ja ülesannete kõrgusel

Juba mitmendat aastat osaleb lipu päeva tähistamisel märkimisväärselt arvukalt Sindi lasteaia mudilaspere. Vaatamata lauspilves taevast tibutavale vihmale kogunesid halvaendelise ilma kiuste kõige vapramad lasteaialapsed, algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi õpilased Sindi raekoja esisele.

Tseremooniameister Kardo Kase jälgis Presidendi kella seierite liikumist Sindi raekoja torniseinal ja kas lipurivistust korraldav Mart Nõmm toob õigeks ajaks lippude kandjad väljakule kindlaksmääratud asukohtadesse, kas kõik olulised isikud on kohale jõudnud ja kas Pärnu Noorte puhkpilliorkester võib Rein Vendla dirigeerimisel täpselt kell 10.00 alustada riigihümni mängimist. Kõik toimis kellavärgi täpsusel.

Jätka lugemist »

Riigikogu liikmete passiivsus ei vähenda lipu päeva tähtsust

Riigikogu ja Eesti Lipu Selts kutsusid täna hommikul kella seitsmeks rahvast meie riigilipu pidulikule heiskamisele Pika Hermanni jalamile Kuberneri aeda.

President Kersti Kaljulaid Eesti lipu päeva hommikul Kuberneri aias Foto Marko Šorin

President Kersti Kaljulaid Eesti lipu päeva hommikul Kuberneri aias. Foto: Marko Šorin

Kuberneri aeda rivistusid Kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide ja akadeemiliste organisatsioonide auvalved, samuti seltside, ühingute ja koolide liputoimkonnad. Mängis Kaitseväe orkester ja laulsid Eesti Naislaulu Seltsi koorid.

Pidulikul tseremoonial võttis sõna riigikogu esimees Eiki Nestori. Õnnistussõnad ütles Eesti Evangeelse Luterlik Kiriku peapiiskopi Urmas Viilma. Järgnes Eesti lipu seltsi esimehe Jüri Trei sõnavõtt ja traditsiooniks muutunud lippude kinkimine Stockholmi Eesti koolile, Jakob Westholmi gümnaasiumile ning Tallinna ühisgümnaasiumile.

Tänavu osales lipu päeva tähistamise hommikul ka Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.

Nelja tunni kestel võimaldati huvilistele ka Pika Hermanni torni külastamist, mida kasutas umbkaudu 700 inimest.

Jätka lugemist »

Piltuudis Pärnus tähistatud lipu päevast

Pisut enam kui poolsada sinimustvalget kandelippu kaunistasid täna Pärnu Rüütli platsi, kuhu koguneti juba üheteistkümnendat korda tähistama Eesti lipu päeva.

Audru kooli Kullakera kandjad lipu päeval Pärnus Rüütli platsil Foto Urmas Saard

Audru kooli “Kullakera kandjad” lipu päeval Pärnus Rüütli platsil. Foto: Urmas Saard

Lipurivistusel seisid kõrvuti Väärikate klubi ja naiskodukaitse liikmetega mitmete koolide esindused, samuti Audru valla noorkotkad ning kodutütred. Pidupäeva pidulikust kogunemisest andis aegsasti märku Pärnu Noorte puhkpilliorkestri mängimine Reind Vendla dirigeerimisel.

Õpilane Marta-Lotta Kukk laulis ilma saatemuusikata Eesti hümni. Sõna võtsid Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Eesti lipu seltsi tegevjuht Tarmo Kruusimäe. Pärnu ühisgümnaasiumi abiturient Karoline Aus esitas päevateemalisi mõtteid.

Meelelahutusliku kavaga esinesid Audru kooli „Kullakera kandjad“ rahvatantsuõpetaja Maie Kalbuse juhendamisel, ansambel Mõnusad Tiina Lauri juhendamisel ja rahvatantsuansambel Kajakas Rita Mändla juhendamisel.

Jätka lugemist »

Libatse öölaadale eelneb romuring

Ärgitades ellu uut traditsiooni toimub ka tänavu Libatse küla öölaat koos jaanisimmaniga. Samal päeval peetakse Libatses esmakordselt ka romuringi.

Foto Heleri Wazza

Foto: Heleri Wazza

Laada korraldaja Heleri Wazza meenutas, et mullu üle mitmete aastate taas Libatse külas peetud jaanipäev ühes simmani ja öölaadaga õnnestus suurepäraselt. Umbes 400 hingelisega külarahvale näis laadakavatsus esiti veidi ulmelisena, kuid sobiv asukoht Tallinn-Pärnu maantee ääres ning vastupandamatu soov oma elu mitmekesistada miskit päris ise kordasaates kannustasidki tegevusele. „Ilmataadil olid küll teised mõtted ja kavandatud jaanipäev tuli meile väga vihmase ja tuulisena, aga see meid ei hirmutanud. Meie kavatsused said hoopis hoogu juurde ja jaanituli tuleb ka tänavu.“

Sedakorda lisatakse juba traditsiooniks saavatele pidustustele vürtsi juurde romuringiga. Wazza rääkis, et Libatse mail on ralli pikkade traditsioonidega: „Meil on rallitatud alates 77. aastast. Populaarseid autorallisid Edasi karikale korraldas Edasi kolhoos. Vahepealsed aastad on küll ralli soiku jätnud, kuid meie ajaloolisest mälust ei ole traditsioonid kustunud. Libatse külaselts taastab oma kodukandi rallitraditsiooni, seda küll pisut teisel kujul.“

Jätka lugemist »

Eesti lipu päeval heisatakse lipud

Riigikantselei kodulehel kirjutatakse, et Eesti lipp on eestluse kandja. Lipu heiskamine tähistab ühiste aadete ja väärtuste elujõudu ning väljendab ühtekuuluvustunnet.

Margus Kask heiskab Eesti lipu päeva hommikul trikoloori Sindi seltsimaja esisel Foto Urmas Saard

Margus Kask heiskab Eesti lipu päeva hommikul trikoloori Sindi seltsimaja esisel. Foto: Urmas Saard

Eesti lipu päeva tähistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu õnnistamise aastapäeval. Ärkamisajal valisid eesti soost üliõpilased enda tunnusvärvideks sinise, musta ja valge. Esimene sinimustvalge lipp valmis 1884. aasta kevadel ning 4. juunil see Otepää kiriklas õnnistati ja pühitseti.

Esimest korda tähistati suurejooneliselt Eesti lipu 50. sünnipäeva 1934. aastal. Järgmine võimalus Eesti lipu ümmargusemat sünnipäeva üleriigiliselt pidada avanes alles 2004. a, mil Eesti lipu 120. sünniaasta kuulutati Eesti lipu aastaks. Sama aasta 14. aprillil seadis riigikogu sisse Eesti lipu päeva. Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 2004. aastal. Tollel aastal asutati ka MTÜ Eesti Lipu Selts, kelle eestvedamisel hakati alates aastast 2005 korraldama Toompeal pidulikku trikoloori heiskamist Pika Hermanni torni.

Aasta-aastalt on järjest rohkem asutud lipu päeva pidulikult tähistama ka mitmel pool väljapool pealinna: Pärnus, Sindis, Haapsalus jm.

Urmas Saard

Lastekaitsepäeval Jenny Kruse tekil

Eesti vanima puulaeva Jenny Kruse tasuta lõbusõidud lastekaitsepäeval on saanud traditsiooniliseks heategevuseks, mida tulevad lapsed nautima Pärnust kaugemaltki.

Jenny Kruse teeb lastekaitsepäeval tasuta lõbusõite Foto Urmas Saard

Jenny Kruse teeb lastekaitsepäeval tasuta lõbusõite. Foto: Urmas Saard

Tänasele päevale oli eelregistreerimisega kavandatud neli reisi. Hommikul esimese väljasõidu ajal oli tuul parajalt tugev ja õhk mitte eriti soe. Laeva kapten Tarmo Mihhailov otsustas lastega mitte väga kaugele lahele sõita ja jätta purjed üles tõstmata. Täispurjedes on purjepinda ühetekokku 163 ruutmeetrit. Sedakorda asendas purjesid mootor. Sõukruvi paneb liikuma Volvo Penta 63, selgitas laevatekil askeldav kapteni abiline. Mootori jõul suudab purjekas arendada kiirust kuni 6 meremiili tunnis. Süvist on laeval 2,6, pikkust koos pukspriidiga 18 ja laiust 4,6 meetrit.

Algselt kreveti- ja kalatraaleriks ehitatud kahemastiline purjekas valmis Taanis, Skagenis 1944. aastal. Kaheksakümnendatel ehitati ketš-tüüpi alus Rootsis Donsö saarel ümber vabaajalaevaks. Rootsi Shalom pakkus 2011. aastal laeva sümboolse müügihinnaga Pärnu Shalomi Abikeskusele. Pakkumisest keeldumise järel asutati iseseisev mittetulundusühing Jenny Kruse ja alus osteti ikkagi Pärnule ära. Ülalpidamiskulude toetuseks loodi heategevuspood Jenny Kruse. Vana purjelaeva puhul on tegemist rahvusvahelise meremisjoniga. Jenny Kruse kodusadam asub Pärnu vallikraavi suudmes.

Jätka lugemist »

Lipu päev Pärnus Rüütli platsil

Tänavu toimub Pärnus Rüütli platsil traditsiooniline Eesti lipu päeva tähistamine võrreldes eelmiste aastatega oluliselt teistsuguselt. Täpsema ülevaate 4. juunil toimuvast annab MTÜ Eesti Lipu Seltsi liige Mari Suurväli.

Mari Suurväli 2016 a lipu päeva tähistamisel Pärnu Vallikäärus Foto Urmas Saard

Mari Suurväli 2016. a lipu päeva tähistamisel Pärnu Vallikäärus. Foto: Urmas Saard

Peamine erinevus seisneb selles, et nii pidulik lipurivistus kui meelelahutuslik kava tuleb esitamisele täies mahus üksnes Rüütli platsil. Eelmistel aastatel jagunes lipu päeva tähistamine kolme osasse: pidulik tseremoonia Rüütli platsil, rongkäik ja sellele järgnev lauljate, tantsijate või külalisesineja kontsertkava. Tänavu koondatakse kogu päevakava üksnes Rüütli platsile.

Suurväli kinnitusel osalevad lipurivistusel Pärnu Ühisgümnaasium, Pärnu Vanalinna põhikool, Pärnu Kuninga tänava põhikool, Pärnu Tammsaare kool, Audru kool, Kaitseliidu Pärnumaa malev, kodutütred, noorkotkad, Väärikate klubi.

Rüütliplatsile kogunemine algab 15.30. Samal ajal alustab isamaaliste viiside mängimist Pärnu Noorte Puhkpilliorkester Rein Vendla dirigeerimisel. Platsile tuuakse lipud.

Jätka lugemist »

Sindi tähistab lipu päeva teisel nelipühal

Marko Šorin kõneleb ühendavast emotsioonist, mis teebki meist eestlased.

Marko Šorin Foto Urmas Saard

Marko Šorin. Foto: Urmas Saard

MTÜ Eesti Lipu Seltsi liige Marko Šorin peab sinimustvalge lipu päeva tähistamist oluliseks just kogukonna kasvatuse seisukohalt. Tema arvates on siin võimalik läbi ühistegevuse liita ja organiseerida erinevaid põlvkondi. „Nii on kaasatud põlvkonnad, kes on näinud ja kogenud kaheksakümnendate lõpu ja üheksakümnendate aastate taasiseseisvuse aegseid sündmuseid, kui ka need noored, kes on sündinud ja kasvanud iseseisvas Eestis,“ ütleb Šorin, kellel on olnud piisav kogemus lisaks kodanikuühendusse kuulumisele ka pikaajalise töökogemusena kohaliku omavalitsuse liinis Sindi linnapeana. „Isamaalistel ettevõtmistel kogetakse seda ühendavat emotsiooni, mis teebki meist eestlased,“ kinnitab praegune riigikogu väliskomisjoni liige.

Pisut lähemalt vestleb Šorin Eesti lipust ja Sindis tähistatavast lipu päevast TreRaadio Pärnu hommikuprogrammis 31. mail kell 9.40.

Urmas Saard

Jätka lugemist »

Videouudis Sindis tähistatavast lipu päevast

Sindi Raadio ja Külauudiste koostöös valminud videouudises räägitakse 5. juunil Sindi linnas tähistatavast sinimustvalge lipu 133. sünnipäevast.

Jätka lugemist »

Pärnu kolledž korraldas oma õuel sünnipäevapidu

Pärnu kolledž kutsus täna pärnakad suurele sünnipäevapeole “Pidu meie õuel”, mis algas rohevahetuse, taaskasutuslaada, loengute ja töötubadega. Õhtul esines kolledži paraadukse kõrval ansambel Kukerpillid.

Taaskasutuslaat Pärnu kolledži õuel Foto Urmas Saard

Taaskasutuslaat Pärnu kolledži õuel. Foto: Urmas Saard

Tartu ülikooli Pärnu kolledž asutati 21 aastat tagasi Pärnu majanduskooli baasil, 1996. aasta 17. mail. Kui sünnipäeva kuupäeval tähistatakse päeva pidulikult ja meelelahutuslikult kolledži siseselt, siis teisel päeval kaasatakse kõiki kodanikke, et pakkuda igale ühele midagi meeldejäävat, aga ka kasulikku.

Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ütles, et tema on oma auditooriumiga korraldanud juba mitmeid aastaid rohevahetust. Ta ise tõi vahetuseks tomatitaimi. Rohevahetusel võis veel näha maitsetaimi, murulauku, peiulilli, moone, liiliaid jm.

Taaskasutuse kraami valik oli suurem ja kauplejaid pisut rohkemgi kui rohevahetajaid. Pakuti mänguasju, ehteid, rõivaid, jalanõusid, elektroonikat. Ka õpilasfirmasid oli näha. Üht vanemaaegset raadiot ja vinüülplaadimängijat uudistati suure huviga.

Jätka lugemist »

Piccolo juubelinäitus Sindi linnaraamatukogus

Pärnu suupilliklubi Piccolo 20 tegevusaasta juubelinäitus on jõudnud pärast kolme väljapanekut kodulinna erinevates asukohtades esmakordselt väljapoole Pärnu linna. Väga mahuka sisuga näitus jääb Sindi linnaraamatukogusse vaadata kuni 28. juulini.

Jätka lugemist »