Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2019
E T K N R L P
« mai    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Kolm kümnendit Pärnu-Jaagupi Vabadussamba taastamisest

Laupäeval, 15. juunil tähistas Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse selts koostöös Kaitseliidu, kohaliku koolimuuseumi jt. koostööpartneritega kalmistul suure pidulikkusega Vabadussamba taasavamise 30. aastapäeva.

Pärnu-Jaagupi Vabadussõjas langenute mälestussammas. Foto Terje Papp

Vabadussõjas langenute Pärnu-Jaagupi mälestussammas. Foto: Terje Papp

Jaaguplasi ja Jaagupi sõpru oli kohale tulnud poolesaja ringis mitmelt poolt üle Eesti. Kohal oli Erna Rüütel Helmest, keda teame Parasmaa küla Männiku talutütrena Hirmus Antsu, Viktor Rumjantsevi jt. metsavendade toetaja ja varjajana. Kohal oli Relvastatud Võitluse Liidu staabipunkri kaitselahingut 1949. aastal pealt näinud praegune pärnakas Vello Leppmets ja sama aasta küüditatu Anti Markson Ertsma külast.

Ürituse tehnilist poolt aitasid ette valmistada tublid muinsuskaitsjad Arne Alemaa ja Karl Köster ning valla helitehnik ja kohalik surnuaiavaht. Sündmusele lisas pidulikkust kohal olnud major Margo Sai, kaitseliitlaste ja ühe kodutütre auvalve, samuti rahvuslipp, kohaliku muinsuskaitse seltsi jt. lipud. Vabadussamba astmestikku kaunistasid lilled, põlev küünal, Põhja-Pärnumaa mälestuskimp ja Petseri maakonna seitsmest laualipust koosnenud rivi. Need kuulusid kinkimisele koostööpartneritele.

Jätka lugemist »

Kuritegu ja selle ohvrid on, aga süüdlasi pole

Tavakohaselt tähistati 14. juunil Tartu Pauluse kirikus väärikalt juuniküüditamise, sedakorda juba 78. aastapäeva. Leinajumalateenistusel teenis piiskop Joel Luhamets. Altarivõrel oli Eesti riigi sinimustvalge kõrval Petseri maakonna väike leelokandlega laualipp. Ikka põhimõttel, „Ei ole üksi ükski maa“, mida küll lauldakse, aga kõnealuse maakonna suunal ei järgita.

Ingeri- ja Petserimaa lipud. Foto Edgar Saar

Ingeri- ja Petserimaa lipud. Foto: Edgar Saar

põhiliselt riigiametnikke ja poliitika- ning majandustegelasi ja nende perekonnaliikmeid küüditati Siberi tühermaadele ja surmalaagritesse

Seejärel siirduti kirikust vaikses rongkäigus Pepleri tänavale Rukkilille mälestusmärgi juurde. Teiste lippude kõrval lehvisid ka Petseri maakonna ja Ingerimaa lipud. Ka sealt küüditati süütuid inimesi. Peeti päevakohaseid kõnesid. Eeskõnelejaks oli nagu alati Tartu Memento juht Enn Tarto. Sõna võtsid linna, kiriku, kaitseliidu jt. asutuste ja organisatsioonide esindajad. Kaitseliitlase sõnul ei lase tema ega tema relvavennad kunagi mingit küüditamist toime panna. Siit vihje hääletule alistumisele, kus me ise oma kõrge võitlustahtega mitmekümnetuhandelise liikmeskonnaga kaitseliidu laiali saatsime.

Jätka lugemist »

Tartu on võidupüha paraadilinn

Tänavu korraldab Kaitseliit võidupüha paraadi Emajõe linnas, kus võib 22. ja 23. juunil näha sõdureid, relvi, sõjatehnikat ning nautida sõjaväeorkestrite muusikat.

Muinastule ja mälestustule ühendamise järel süttinud võidutuli 2017. aasta paraadilinnas Rakveres. Foto Urmas Saard

Muinastule ja mälestustule ühendamise järel süttinud võidutuli 2017. aasta paraadilinnas Rakveres. Foto: Urmas Saard

Igal aastal saab võidupüha paraadil presidendi süüdatav võidutuli oma jõu päev varem Pärnumaal Toris

Esmakordselt ei ole võidupüha paraadil Kaitseliidu üksused üles rivistatud mitte malevapõhiselt, vaid näidatakse Tartu, Põlva, Sakala, Valgamaa ja Võrumaa malevast koosneva Lõuna maakaitseringkonna erinevaid võimeid. Väljas on lahinggrupp koos oma allüksustega ning maakaitseüksused, mille koosseisus on kergjalaväekompanii, formeerimiskeskus ja korrakaitserühm.

Lisaks on rivis veel Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde kompaniid, valveüksuse rühm ning Kaitseliidu kooli ja küberkaitseüksuse liputoimkonnad. Eestist osalevad paraadil veel Abipolitseinike Kogu ja Päästeameti liputoimkonnad ning Vanglateenistuse ning Politsei- ja Piirivalveameti rühmad.

Välisüksustest on paraadile oodata Soomest, Poolast, Rootsist ja Ukrainast liputoimkondi ning Ameerika Ühendriikidest, Lätist, Leedust, Suurbritanniast ning Prantsusmaalt rühmasid.

Jätka lugemist »

Isabell Maripuu: ei aidanud vanemate ahastus ega laste nutt

Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus Memento korraldas juuniküüditamise 78. aastapäeva mälestuskogunemise Pärnu Leinapargis, kus mälestati lahkunuid ja meenutati punaterrori õudusi.

Armin ja Andres Metsoja Leinapargi mälestuskivi juures. Foto Urmas Saard

Armin ja Andres Metsoja Leinapargi mälestuskivi juures. Foto: Urmas Saard

Teisipäeval toimus esimene koosolek linnavalitsuses, kus määrati tegavuspõhimõtted ja suunad kogu Leinapargi uuendamiseks

Leinakivi juures seisid auvalves Kaitseliidu Pärnumaa maleva relvastatud rahukaitsjad. Pärnumaa Gaidide maleva noorte hoida olid Eesti lipu seltsile kuuluvad lipud, mille külge kinnitatud musti leinalinte liigutasid kerged tuuleiilid. Täpselt keskpäeval kõlas helikandjalt Eesti hümn. „Neid, keda viidi pikale teekonnale ei kuhugi, kes selle koleduse pidid läbi tegema, on täna meiega veel väga vähe, sest vaid pooled jõudsid elusana kodumaale tagasi ja neistki on nüüdseks juba enamus lahkunud. Aga hea, et on inimesi, kes mäletavad, kes tulevad sellel päeval siia, et mälestada meie lähedasi, tuttavaid, naabreid, kaasmaalasi,” lausus sissejuhatuseks Memento Pärnumaa ühenduse juht Isabell Maripuu ja palus rahva leinaseisakule.

Jätka lugemist »

Juuniküüditamise mälestuspäeva tähistamised kogu riigis

Paljudes paikades üle Eesti antakse teada, et reedel, 14. juunil möödub 78 aastat 1941. aasta juuniküüditamisest. Mälestatakse tuhandeid Venemaa terrori all kannatanud inimesi, keda küüditati Siberi koonduslaagritesse ja asumisele.

Pildil 2018. a 14. juunil Pääsküla jaama juures toimunud juuniküüditamise mälestustseremoonia. Foto Jukko Nooni

Pildil 2018. a 14. juunil Pääsküla jaama juures toimunud juuniküüditamise mälestustseremoonia. Foto: Jukko Nooni

Küüditamise mälestuspäeval heisatakse riigilipp leinalipuna

Kell 10.00 toimub Tartus Pisarate pargis küüditamisele pühendatud üritus. Tund hiljem algab Tartu Pauluse kirikus küüditamispäevale pühendatud mälestusjumalateenistus. Keskpäeval järgneb üritus Rukkilille juures.

Pärnus Leinapargis kell 12.00 algava mälestamise juhatab sisse Pärnumaa praost Tõnu Taremaa. Linnapea Romek Kosenkranius, linnavolikogu esimees Andres Metsoja ja Pärnumaa Memento esindajad asetavad pärjad mälestuskivi ette.

Taimi Laituse juhendamisel esineb Vana-Pärnu kultuuriseltsi ansambel Hõbene. Leinavalves seisavad Pärnumaa Skautide ja Gaidide maleva noored Eesti lipu seltsi lippudega. Auvalves seisavad Pärnumaa Kaitseliidu maleva võitlejad. Mälestuspäeva korraldab Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus Memento, toetab Pärnu linnavalitsus.

Jätka lugemist »

Pärnu-Jaagupi mälestussamba taasavamise aastapäeva tähistamine

Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse selts koostöös Kaitseliidu ja Pärnu-Jaagupi koolimuuseumiga korraldab laupäeval, 15. juunil algusega kell 12 Pärnu-Jaagupi kalmistul Vabadussõja mälestussamba taasavamise 30. aastapäeva tähistamise.

Pärnu-Jaagupi Vabadussõja mälestussammas. Foto Margo Sai

Pärnu-Jaagupi Vabadussõja mälestussammas. Foto: Margo Sai

Mälestussammas pühitseti Pärnu-Jaagupi kihelkonnast pärit sõjameestele, kes võitlesid I maailmasõjas ja Vabadussõjas, esmakordselt avatuks 1922. aasta 24. septembril. Punasest graniidist sammas valmis Pärnus Jüri Walki marmori- ja graniiditööstuses. Sambale oli kirjutatud Piibli sõnum koos viitega kirjakohale ja kellele pühendatud: “Ole ustaw surmani. Ilm. t. 2.10. Jakobi langenud kangelastele”. Ülaosa kaunistas Vabadusristi kujutis.

Paraku õhkisid vandaalid samba 1945. aasta augustis. On teada, et 15 aastat hiljem vedasid kohalikud õpilased ühel talveööl säilinud samba tüki mälestussamba asukohta tagasi. Kui okupatsioonirežiimi julgeolekutöötajad sellest teada said, tassisid nad selle kähku metsa ja õhkisid veelkord sküütide kombel kivitükki, mille kõnekat jutustust vandaalid ei talunud.

Muinsuskaitse Pärnu-Jaagupi abiseltsi liikmed Aldo Kals ja Mati Rosenstein algatasid samba taastamise. Kuna joonised puudusid, kavandas Mati Rosenstein ise samba mõõtmed säilinud fotode järgi. Abi oli ka alles jäänud tükist, millelt võeti šriftinäidis. Purustatud mälestussamba kohale uue samba püstitamiseks koguti annetustena 10 362 rubla (seisuga 1. mai 1989).

Täpse koopiana avati sammas samas asukohas 1989. aasta 18. juunil. Vaimuliku talituse ja samba õnnistamise viis läbi EELK Pärnu-Jakobi koguduse kauaaegne õpetaja Ernst Rosenstein. Katte eemaldas sambalt Vabadusristi kavaler Jaan Hanson. Aldo Kals meenutab, et seda mälestusväärset päeva nimetati Pärnu-Jaagupi taassünnipäevaks.

Aldo Kals kutsub ühena mälestuspäeva korraldajatest kõiki laupäeval Pärnu-Jaagupi kalmistule. Kohal on ka Pärnu-Jaagupi kodutütred ja noorkotkad.

Urmas Saard

Samal teemal:

Vabadussamba tükk Foto Illi Kont DSC 8255

 

 

 

Pärnu-Jaagupi Vabadussamba lugu

Oma aja kangelased

Tänavu heinamaarjapäeval möödub Eesti vabadus- ja ilmasõjas langenud Audru kihelkonna kangelaste auks püstitatud mälestussamba avamisest 80 ja taasavamisest 30 aastat. Eilsel 1. nelipüha päeval tähistati ümmarguseid tähtpäevi kogunemisega Audru kalmistul.

Küünlad Eesti vabaduse eest langenud Audru kihelkonna kangelaste mälestuseks. Foto Urmas Saard

Küünlad Eesti vabaduse eest langenud Audru kihelkonna kangelaste mälestuseks. Foto: Urmas Saard

Aga meie oleme jäänud, oleme üks vanimaid rahvaid oma territooriumil

Mälestussammas avati esmakordselt 1939. aasta 2. juulil. „Sammas, mis ehitati Pärnu kunstniku Erich Lepsi kavandi järele, läks maksma pisut üle 2000 krooni, missugune summa koguti korjanduste, kontsertide ja pidude korraldamiste jne. kaudu. Mälestussamba alumine osa on valmistatud raudkividest, kuna ülemise osa ehitusmaterjaliks kasutati Vasalemma marmorit. Samba keskosas on igal neljal küljel marmorplaat, millel vastavad tekstid ja langenute nimed. Samba tipus asetseb Vabadusristi kujutus,” kirjutas 1939. aasta 8. mai Päewaleht. Kuid juba 1945. aasta kevadel purustati mälestusmärk vandaalide poolt.

Taastamise järel avati mälestussammas uuesti 1989. aasta 2. juulil. Katte eemaldasid vabadussõja veteran Georg Tamm ja esimese samba jalami betoonivalu teinud Mart Kalda. Mahuka kõnega esines Heinz Valk.

Jätka lugemist »

Jana Ots: oleme jätkuvalt arenev ja kasvav ringkond

Kaitseliidu Kikepera malevkonna kodus tähistati Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna aastapäeva tervituste, tunnustamiste ja nelja uue liikme tõotuse andmisega.

Karmen Vesselov õnnitleb uut Naiskodukaitse liiget, kes on äsja oma tõotuse öelnud Foto Urmas Saard

Karmen Vesselov õnnitleb uut Naiskodukaitse liiget, kes on äsja oma tõotuse öelnud. Foto: Urmas Saard

Hea on töötada sellises õhkkonnas, kus pinged maandatud ja koostöö sujub

Pärnumaa ringkonna Ülejõe jaoskonna esinaine Jana Ots ütles aastapäeva aktuse kõnes, et neile on Eesti taolises väikeses riigis iseenesest mõistetav panustada palju vaba aega Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegemistesse. Tema sõnul peab riigikaitse olema iga kodaniku kohus. „Veel enam – me mitte ainult ei tegele päevast päeva õppuste, drillide, enese ja teiste koolitamise ning teavitustööga, vaid peame samas olema ka nähtavad.” Seda ikka selleks, et nii Eestis kui mujal maailmas teataks kuidas naiskodukaitsjad hoiavad ja kaitsevad oma riiki.

„Oleme jätkuvalt arenev ja kasvav ringkond. Meil on tublilt toimivad jaoskonnad ja erialagrupid.” Toitlustajad said hakkama nii igapäevaste kui ka Naiskodukaitse üleriigilise välikokavõistluse korraldamisega. „Kirsiks tordile oli meie välikokkade esikoht. Ehk siis Pärnumaal on Eesti parimad välikokad!” Ots lisas kommentaariks, et toitlustus on väga reaalne tegevus nii õppustel kui pärissõjas.

Jätka lugemist »

Eesti lipp ja Taani lipp

Eesti ja Taani lipu sünnipäevad on lähestikku – 4. ja 15. juunil. Ent kummagi sündi lahutab teineteisest 665 aastat. Legendi järgi langes punasel põhjal valge ristilipp taevast 15. juunil 1219, kui taanlased pidasid tänase Tallinna asukohas meeleheitlikku lahingut meie esiisadega. Taani lipust sai maailma vanim riigilipp.

Tallinna 21. Kooli õpilaste liputoimkond demonstratsioonesinemisel. Foto Tallinna 21. Kool

Tallinna 21. Kooli õpilaste liputoimkond demonstratsioonesinemisel. Foto: Tallinna 21. Kool

Külalised Taanist ei hoidnud oma kiidusõnu tagasi.Ent sada aastat tagasi lehvisid Eesti ja Taani lipp kõrvuti – Võrumaal Eesti Vabadussõja lahinguis, mil kakssada Taani vabatahtlikku aitasid Eesti sõjaväel Punaarmee vastsündinud riigist välja tõrjuda. Nõnda on ka Taani andnud panuse meie riigi sünnilukku.

Eesti lipu 135. sünnipäevaks saabus Tallinna Taani Lipu Seltsi viieliikmeline esindus, et anda au meie sinimustvalgele. Seltsi esimees Erik Fage-Pedersen esines 4. juuni varahommikul Pika Hermanni jalamil tervituskõnega, milles ta juhtis tähelepanu kahe riigi jätkuvale koostööle, eriti NATO raamistikus, mis teatavasti on Eesti vabaduse pant.

Samal päeval kinkis Taani Lipu Selts oma riigi lipu (Dannebrogi) Tallinna Piiskoplikule Toomkirikule. Peapiiskop Urmas Viilma pühitses lipu ja see jääb pühakotta. Taani lipu 800. aastapäeval 15. juunil saabub Eestisse Taani kuninganna Margrethe II, kes pidulikul talitusel eemaldab Dannebrogilt katte.

Jätka lugemist »

Sindis tähistati lipu päeva tänaval ja suures saalis

Eesti lipu 135. sünnipäeva tähistati Sindis pea koolipäeva pikkuselt. Pärast pikal teekonnal marssimist ja linna raekoja ees vahepeatusena toimunud pidulikku lipurivistust jäi väheke aega puhkuseks ning kehakinnituseks, et jätkata Sindi gümnaasiumi kontserdiga seltsimajas.

Sindi gümnaasiumi lipu päeva kontsert Sindi seltsimajas. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi lipu päeva kontsert Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

Laval sõidutati jalgrattaga isegi kuningat

4. juuni keskpäeval hõivati Sindi seltsimaja suure saali enamik istekohti ja lipu päevale pühendatud kontsert, milles osalesid eranditult kõik Sindi gümnaasiumi klassid, võis alata mudilaskoori lauluga „Palvesse sean käed”. Nelja- kolmeaastased Sindi lasteaia lapsed laulsid „Kodulaulu”, mida nende muusikaõpetaja Ülle Ots saatis laste seljatagant vargsi piiludes ukuleelet mängides. Viieaastaste laulda oli „Kõnnin Eestimaa külas”. Sindi lasteaed on olnud Sindi gümnaasiumile palju aastaid lipupäevade tähistamise oluline partner. Ühiselt on käidud ka Pärnus lipu päeva tähistamas. Seepärast oli nende osalemine kooli kontserdil täiesti loomulik jätk kõigele eelnevale. Sindi lasteaed kasvatab oma linna gümnaasiumile hea ettevalmistusega Eesti lipuvilje kujundajaid.

Jätka lugemist »

Traditsiooniline lipu päeva tähistamine polnud Sindis mitte päris tavapärane

Traditsiooniline lipu päeva tähistamine Sindis toimus sinimustvalge lipu 135. aastapäeval mõningase erisusega võrreldes eelmiste aastatega. Erilisust rõhutas seegi, et Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup pälvis lipuvilje edendamise eest haridusministri tänukirja.

Sindi gümnaasiumi liputoimkond koos kooli lipu ja direktor Ain Keerupiga sinimustvalge lipu 135. sünnipäeval koolimaja õuel. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi liputoimkond koos kooli lipu ja direktor Ain Keerupiga sinimustvalge lipu 135. sünnipäeval koolimaja õuel. Foto: Urmas Saard

Kui varem on alustatud pidupäeva kogunemisega linna raekoja ees, siis täna marssisid Sindi gümnaasiumi õpilased ühes oma õpetajatega rivikorras koolimaja juurest linna sümboltorni alla. Esmakordselt sammus rongkäigu ees kolmeliikmeline kooli liputoimkond. Neiud kandsid 2,5 meetri pikkuseid sinimustvalgeid õlakuid. Sportliku ettevalmistusega 12. klassi õpilane Margit Viies kandis sinimustvalget esinduslippu, mis on tavalipust oluliselt raskem ja eeldab selle hoidjalt kindlasti paremat füüsilist võimekust. Teda saatsid ja abistasid 10. klassi õpilased Pilleriin Pihelgas ning Merili Tambu. Sama toimkond esindab Sindit ka Tallinna üldlaulupeo rongkäigus. Rongkäigu saabumist tervitasid lippude lehvitades Sindi lasteaia lapsed, naisliidu liikmed ja teised linnakodanikud. Marsihelidel võttis saabujaid vastu Pärnu Noorte puhkpilliorkester. Noored rivistusid lippudega auvalvesse ja Presidendi kella seierite asetumisel määratud ajale mängis orkester Rein Vendla juhatamisel Eesti hümni.

Jätka lugemist »

Kui räägiks Eesti lipuviljest ilma ladina keele abita?

Sinimustvalge lipu 135. sünnipäeva tähistaval Sindi gümnaasiumi kontserdil Sindi seltsimajas.

Lipud Sindi seltsimajas. Foto Urmas Saard

Lipud Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

Halbade näidete asemel lubage esitada ainult ühe näite, millega luua vastukaal eestikeelsetest sõnadest loobumisele.

Head pidupäevalised, täna tähistame kahe tähtsa sündmuse ümmargust tähtpäeva. Üks neist on ümmargusem kui teine, aga vähem oluline pole kumbki. Ilmselt paremini teame, et sinimustvalgel lipul on 135. sünnipäev ja seda on juba piisavalt palju pühitsetud ning pühitsetakse veelgi.

Palju vähem – kui mitte üldsegi – oleme eneste jaoks teadvustanud, et täna täpselt 100 aastat tagasi vastuvõetud eelpõhiseaduslikus aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“ kõneldi esmakordselt eesti keelest kui riigikeelest.

Jätka lugemist »

Rahvahulk moodustas Põltsamaal inimlippu

3. juuni õhtul moodustati Jõgeva maakonnas Põltsamaal Eesti lipu 135. aastapäeva auks inimlipp.

Eesti lipu 135. sünnipäeva tähistamine Põltsamaal. Foto Väino Valdmann

Eesti lipu 135. sünnipäeva tähistamine Põltsamaal. Foto: Väino Valdmann

Eesti lipu piduliku numbriga sünnipäeva tähistamiseks Põltsamaal andis põhjuse asjaolu, et esimese sinimustvalge lipu õmbles 1884 aastal siine kooliõpetaja Emilie Beermann.

Jätka lugemist »

Pärnus tähistatakse Eesti lipu 135. aastapäeva kõnekoosoleku ja kontserdiga

Teisipäeval, 4. juunil on Eesti lipu õnnistamise 135. aastapäev. Pärnu linnavalitsus ja Eesti Lipu Selts kutsuvad pärnakaid Iseseisvuse väljakule lipupäeva pidulikule tähistamisele.

Lipu päeva pidulik lipurivistus Pärnus Iseseisvuse väljakul. Foto Urmas Saard

Lipu päeva pidulik lipurivistus Pärnus Iseseisvuse väljakul. Foto: Urmas Saard

Lipu päeva tähistamise kava algab kell 18.00 Eesti Vabariigi hümniga. Esinevad Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor ja Pärnu Noorte puhkpilliorkester.

Kõnega astuvad üles Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Lipurivistusel osalevad Pärnu linna koolide õpilased ja Eesti lipu seltsi Pärnu osakonna liikmed.

Tänavu möödub 135. aastat Eesti lipu õnnistamisest Otepää kirikumõisas. Pärnu abilinnapead Meelis Kukk ja Siim Suursild osalevad Otepääl toimuval Eesti lipu õnnistamise 135. aastapäeva tähistamise pidulikul rongkäigul ning sellele järgnevatel üritustel. Abilinnapea ja lipu seltsi liige Marko Šorin tervitab sõnavõtuga samal päeval Sindis toimuvat lipupäeva tähistamist.

4. juuni on kuulutatud Eesti lipu päevaks. Eesti lipu selts ja Pärnu linnavalitsus kutsuvad üles kõiki heiskama majalippe.

Urmas Saard

Sindi tähistab Eesti lipu 135. sünnipäeva

Eesti lipu 135. sünnipäeval marsivad Sindi koolinoored kahel korral mööda ajaloolist Pärnu maanteed, rivistuvad linna raekoja ette pidulikule tseremooniale ja annavad keskpäeval kontserdi Sindi seltsimajas.

Pidulik lipurivistus Sindi linna raekoja ees 2018. a lipu päeval. Foto Urmas Saard

Pidulik lipurivistus Sindi linna raekoja ees 2018. a lipu päeval. Foto: Urmas Saard

kolme neidu kaunistavad sinimustvalged õlapaelad

4. juunil algusega kell 10.00 liiguvad Sindi gümnaasiumi õpilased koos õpetajatega mööda Pärnu maanteed raekoja juurde, kus kell 10.20 toimub pidulik lipurivistus ja koolinoortega ühinevad ka Sindi lasteaia vanemate rühmade mudilased. Kohal on Pärnu noorte puhkpilliorkester Rein Vendla juhatamisel. Tervitab Tori vallavanem Lauri Luur. Õpilased Braian Kulp ja Merilin Haasma esitavad mõtteid teemal „Eesti lipp ja mina“, mille aitas ette valmistada õpetaja Eneli Arusaar, Eesti lipu seltsi liige.

Jätka lugemist »

Eesti lipu päeva kõnekoosolek Narvas

Virumaa Eesti Hariduse Selts korraldab 4. juunil kell 17.00 Narva Eesti Gümnaasiumis (Kraavi 1, Narva) Eesti lipu päevale pühendatud kõnekoosoleku.

Narva. Foto Joel Kirber

Narva. Foto: Joel Kirber

Sageli tulevad Eesti riiki esindavad organisatsioonid siia kohale, kaasas vaid venekeelsed voldikud

Kõnekoosolekul räägitakse eesti keele, kultuuri ja eestluse hoidmisest Ida-Virumaal. Narva Eesti Gümnaasiumi direktor ja ajaloolane Uta Kroon-Assafrei räägib Eesti lipu ajaloost ning major Rein Steinfeldt kõneleb rahvussümbolite tähtsusest nüüdisaja Narvas. Narva Eesti Seltsi esimees Ants Liimets räägib Narva ja Ida-Virumaa eestikeelse hariduse olukorrast ning selle tulevikust.

Virumaa Eesti Hariduse Selts kuulutas välja sinimustvalge lipu kirjutiste ning mälestuste kogumise võistluse ning kõnekoosolekul loetakse südamlikumad lood ette. Eesti lipu päeva piduürituse lõpus lauldakse Kirderanniku kooriga neli isamaalist laulu. Narva Eesti Gümnaasiumi noored tantsivad rahvatantse ning esitavad Eesti lipu teemalise luulepõimiku.

Jätka lugemist »

Otepää tähistab Eesti lipu 135. sünnipäeva

4. juunil möödub 135 aastat Eesti sini-must-valge rahvuslipu õnnistamisest Otepää kiriklas. Rahvuslipu häll, Otepää, tähistab seda väärikat päeva traditsioonilise rongkäigu, piduliku jumalateenistuse ja rahvuslipule pühendatud suvelavastusega „Taevas, muld ja tulevik“.

Eesti lipu 125. sünnipäeva tähistamine Otepääl 2009. aastal. Foto Urmas Saard

Eesti lipu 125. sünnipäeva tähistamine Otepääl 2009. aastal. Foto: Urmas Saard

Lisaks sellele toimub mitmesuguseid üritusi samal päeval Eesti Rahva Muuseumis, 3. juunil tähistab Eesti lipu aastapäeva Põltsamaa – koht, kus esimene rahvuslipp õmmeldi.

Traditsiooni kohaselt kogunevad rongkäigulised Otepää vallamaja ette, kust marsitakse Eesti lipu õnnistamiskohta – Otepää kirikumõisasse. Pärast lipuheiskamist ja kõnesid kirikumõisas suundutakse edasi Otepää kirikusse, kus toimub pidulik kontsert-jumalateenistus. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa, kontserdil astuvad üles Otepää ja Tartu koolid. Eesti lipp saabub Otepääle hobuvankris ja Eesti Üliõpilaste Seltsi saatel, nagu 135. aastat tagasi.

Jätka lugemist »

Legendaarne kartulisort sai Jõgeval ausamba

Täna hommikul, jätkuvalt kestva Jõgeva linna sünnipäeval tegid kodukandile üllatuskingituse kogukonna aktiivsed liikmed, kes avasid peaväljakul asusamba kuulsale kartulisordile „Jõgeva kollane”.

Mälestumärk kartulisordile Jõgeva kollane. Foto Sirje Kalev

Mälestumärk kartulisordile “Jõgeva kollane”. Foto: Sirje Kalev

Ausammas kujutab endast klaasseintest kasti, milles sirguvad „Jõgeva kollase” taimed ja saab jälgida nende kasvamist ning mugulate valmimist. Idee algatas mitmekülgselt aktiivne tervislikku toitumist ja eluviisi edendav Jõgeva elanik Maiu Veltbach. Tegusateks abistajateks olid teadlased Reine Koppel ja Mati Koppel, ettevõtjad Raul Taul ja Rauno Lehtla, kunstnik Tiina Säälik ja mitmed teised.

Kartulisordi „Jõgeva kollane” aretas sordiaretaja Julius Aamisepp 1942. aastal. 1946. aastal kirjeldas ta sorti ise nõnda. „…vähesobiv sööklatele, ent seda enam vastab see töötava rahva maitsele, kes eelistab jahusemaid kartuleid. Et „Jõgeva kollase” mugulate kuju on ümarik, sile, madalate iduaukudega, seepärast on ka tema koorimine hõlpus. Sisu intensiivselt kollane. Vähkhaigusele vastupidav.”

2010. aasta kevadel otsustati siiski taastada “Jõgeva kollane” säilitussordina. 2012. aastal hakkas Jõgeva Sordiaretuse Instituut sertifitseeritud seemet taas müüma. Eesti ühe populaarsema kartulisordina on “Jõgeva kollane” tähtsal kohal ka Eesti kultuuris. Nii on Jõgevamaa esindusroogade hulka valitud puder “Jõgeva kollane”, mille põhikomponent on kartulisort “Jõgeva kollane”.

Jaan Lukas

Samal teemal:

Jõgeva keskväljak linna sünnipäeval. Foto Marge Tasur

 

 

 

Jõgeva linn peab sünnipäevapidu

Jõgeva linn peab sünnipäevapidu

Kuigi Jõgeva linn 2017. aastast saadik iseseisva omavalitsusena ei eksiteeri, jätkab ta Jõgeva valla keskusena endiselt linna sünnipäeva tähistamise traditsiooniga. Täna tähistatakse mitmete meeleolukate ja põnevate sündmustega Jõgeva linna 81. sünnipäeva.

Jõgeva keskväljak linna sünnipäeval. Foto Marge Tasur

Jõgeva keskväljak linna sünnipäeval. Foto: Marge Tasur

Pidustused algasid kell 10 Jõgeva kultuurikeskuse välilaval. Kohalviibinuid tervitas Jõgeva vallavanem Aare Olgo. Traditsiooniselt pakuti sünnipäevatorti.

Jätka lugemist »

Teeme lapsele pai

Eeskujuliikumine “Valge Õhupall” kutsub üles laupäeval, 1. juunil kell 11:11, katkestama üheks minutiks oma rutiinsed tegevused, et teha lapsele pai.

Teeme lapsele pai

Paid vajavad kõik nii väikesed kui ka suured. Aktsiooni “Teeme lapsele pai” seos lastekaitsepäevaga on sümboolne ja taotuslik, sest laste hoidmine ja kaitsmine on lapse varajases eas lapsevanemate jaoks loomulik ning väga oluline osa. Igal tehtud pail on eriline hoolivust ja turvatunnet loov tähendus ning seda sõltumata vanusest.

Paiga anname edasi selge sõnumi – me märkame üksteist ja hoolime üksteisest, seepärast on lihtne meeles pidada ka aktsiooni toimumise erilist kellaaega 11:11. Aktsioon kestab vaid 1 minuti.

Kutsume kõiki üles 01.06 tegema lapsele pai ning jäädvustama seda hetke. Paidest tehtud piltidel ja videoklippidel soovitame võimalusel kasutada ka valget õhupalli.

Emotsionaalsete hetkede jagamisel sotsiaalmeedias (Facebook, Instagram) on teretulnud postitustele viidete #lapselepai või #teemepai ja #valgeõhupall lisamine.

Eeskujuliikumine “Valge Õhupall” on ellukutsutud EV100 raames tehtud väärtuspõhise kingituse Aga mina ühistegevustes osalenud organisatsioonide poolt. Eeskujuliikumise “Valge Õhupall” eesmärk on luua tervemat ja turvalisemat Eestit.

Rohkem teavet: www.valgeohupall.ee

Tamo Vahemets
eestvedaja

Laulupidude ajalugu Mustvee raamatukogus

Uue kalendri järgi toimus 1869. aasta 30. juunist 2. juulini Tartus Eesti esimene üldlaulupidu, millest tänavu möödub 150 aastat. Seda tähelepanuväärset kultuurisündmust silmas pidades on Mustvee raamatukogus avatud laulupidudele pühendatud näitus, kus näeb erinevatest aegadest pärit trükiseid ja meeneid.

Laulupidude teemaline näitus Mustvee raamatukogus Foto Anu Ots

Laulupidude teemaline näitus Mustvee raamatukogus. Foto: Anu Ots

Kõige vanemaks eksponaadiks on näitusel 1877. aastal Eesti teiseks üldlaulupeoks trükitud laulik, mille leidis Mustvee naiskoori Meeliko ja Avinurme naiskoori dirigent Maris Laht pööningult.

Jätka lugemist »

Emad – meie aja superkangelased

Eesti emad eelistavad lapsevanemana autoriteetset lähenemist, mis tähendab, et nad on nõudlikud, kuid selgitavad ja põhjendavad lapsele oma nõudmisi, ning samas suhtuvad hästi ka sellesse, kui laps teeb ise otsuseid ja mõtleb kaasa, kirjutab perepoliitika juht Pirjo Turk mullu valminud lapse õiguste ja vanemluse uuringu tulemustest.

Emadepäeva üllataja. Foto Urmas Saard

Emadepäeva üllataja. Foto: Urmas Saard

näib, et Eesti emad on nii Mary Poppinsi kui ka superkangelase nägu – nad jõuavad kõike ja kõikjale

Nagu ka paljudele teistele uuringutele ja andmetele tuginedes võib järeldada, kinnitas ka seekordne uuring, et Eestis on jätkuvalt põhikoormus lapse kasvatamisel emadel.

Seejuures on emad laste osas nõudlikumad kui isad. Siin võib rolli mängida ka see, et kuna emad tegelevad lastega rohkem ja veedavad nendega sagedamini koos aega, on emade nõudlikkus põhjendatav pigem ajafaktori, mitte erinevate vanemlusstiilidega. Märkimisväärne on ka see, et emad on nõudlikumad tütarde osas ning isad jällegi poegade osas.

Kuigi emad on võrreldes isadega igapäevases elus nõudlikumad, peavad nad samas oluliseks ka lapse vaba aega, et laps saaks mängida ja sõpradega koos olla – nii leidsid 94% emadest ja 88% isadest. Seega näib, et emad on meil omamoodi ranged, kuid pole unustanud oma sisemist last ning mõistavad last ja tema vajadust vabale ajale.

Jätka lugemist »

Emadele, vanaemadele – neist endist ja üksnes neile

Eeloleval pühapäeval on emadepäev. Sindi gümnaasiumis on tavaks selleks päevaks pikalt ja põhjalikult ettevalmistusi teha. Eile toimus kooli aulas emadele ja vanaemadele pühendatud kontsert, mis jutustas lauludes, sõnades, liikumistes ja lühinäidendis lugusid neist endist ning üksnes neile.

Õnneli Pilliroog  ja  Chätlyn Parts sketšis Armastus kolme apelsiini vastu. Foto Urmas Saard

Õnneli Pilliroog ja Chätlyn Parts sketšis “Armastus kolme apelsiini vastu”. Foto: Urmas Saard

laulu “Palvesse sean käed” saab loodetavasti kuulda uuesti juba lipu päeval toimuval kontserdil

Tänavune kontsertõhtu oli pealavastaja Eneli Arusaare jaoks eriline. Kolm tema näiterühma õpilast lõpetavad gümnaasiumit ja sellises koosseisus koolilavale tulek jäi ilmselt viimaseks. Chätlyn Parts tegutses erilise innukusega kooli näiterühmas alates kolmandast klassist, tema klassivennad Egon Gentalen ja Martin Salundi liitusid õpilasteatriga kümnendast klassist ning omandasid näitlemise vilumust hoolsusega, mis on õpetaja Arusaare hinnangul eeskujuks noorematele harrastusnäitlejatele.

Lisaks näitlejatele esines täissaalile palju teisigi õpilasi, ühtekokku 77 koolnoort. Kaheksateistkümnest etteastest koosnev kava algas 2.a klassis õppiva Annabeli lauluga. Laulu “Unenäoriik” saatis klaveril muusikaõpetaja Marje Tilk. Mudilaskoori esituses kõlanud laulu “Palvesse sean käed” saab loodetavasti kuulda uuesti juba lipu päeval toimuval kontserdil Sindi seltsimajas.

Jätka lugemist »

Otepääl etendatakse Eesti lipu sünnilugu

4. juunil 2019 möödub 135 aastat Eesti sini-must-valge lipu õnnistamisest Otepääl. Selleks puhuks tuuakse Otepää Linnamäel lavale Eesti lipu sünnilugu vabaõhuetendusega “Taevas, muld ja tulevik”.

Näitlejad Veikko Täär, Lauri Kink, Raivo Adlas, Rauno Kaibiainen ja lavastaja Peep Maasik on juba Otepääl. Foto Otepää Kultuurikeskused

Näitlejad Veikko Täär, Lauri Kink, Raivo Adlas, Rauno Kaibiainen ja lavastaja Peep Maasik on juba Otepääl. Foto: Otepää Kultuurikeskused

Erki Aule poolt kirjutatud näidend pealkirjaga “Taevas, muld ja tulevik”, jutustab pilte Eesti lipu ajaloost. Etenduses kulgeb paralleelselt mitu lugu, mis põhinevad Eesti ajaloo hetkedel. See lugu ei räägi ainult lipust vaid ka meist, meie rahvast – meie minevikust, olevikust ja tulevikust. Vabaõhuetenduse esinemispaigaks on valitud Otepää Linnamägi ja seda mitte juhuslikult – poole kilomeetri kaugusel on Otepää kirikumõis, kus õnnistati sisse Eesti lipp ning kus asub hetkel ka Eesti liputuba.

Idee algataja ja etenduse projektijuht Otepää Kultuurikeskuste loomejuht Merilin Kirbits sõnas, et teatris ei ole varasemalt Eesti lipu teemat sellisel määral puudutatud. „Soovime selle lavastusega tuletada meelde kogu Eesti rahvale meie lipu saamislugu ning teadvustada kui erilised me oleme kogu maailmas oma ainukese esimese alles oleva lipuga,“ ütles Merilin Kirbits. „Soovin näitlejana pöörata tähelepanu kodulinna Otepää rikkalikule kultuurikihile ja anda kultuurisõbrale põhjust meie kaunist linna külastada.“

Jätka lugemist »

Pärnu muulidele pühendatud näitus klaasist kuubikus

Sel aastal möödub 150 aastat Pärnu muulide valmimisest. Tähistamaks muulide juubeliaastat, paigaldatakse 7. mail Rüütli ja Pühavaimu tänava nurgale näitus „Pärnu Muulid 150“.

Näitus Pärnu Muulid 150 Rüütli ja Pühavaimu tänava nurgale. Foto Urmas Saard

Näitus Pärnu “Muulid 150″ Rüütli ja Pühavaimu tänava nurgal. Foto: Urmas Saard

Öösel tekivad kuubikusse visuaalid, mida päevavalguses näha ei saa.

Näitus seatakse üles üheksa ruutmeetri suurusesse klaasist kuubikusse, mis on valmistatud Art & Craft Productions OÜ poolt. „Tegemist on installatsioonnäitusega, mis annab ülevaate Pärnu muulide ajaloost ning legendist. Näituse üheks osaks on ka Pärnu muulidega postkaardid. Muulid on üks armastatumaid motiive Pärnu postkaartidel ja on põnev vaadata, milliseid sõnumeid on läbi aastate kaartidega saadetud,“ rääkis turismiarenduse peaspetsialist Orvika Reilend.

Näituse teeb eriliseks asjaolu, et tänu projektsioonile toimib see erinevates valgusrežiimides erinevalt. Öösel tekivad kuubikusse visuaalid, mida päevavalguses näha ei saa.

„Kindlasti on põhjust näitust külastada mitu korda, kuna tänu mitmekesistele efektidele on kogemus iga kord erinev,“ lisas Reilend.

Jätka lugemist »