Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Võrumaal peetakse sel nädalal filmipidu

Kolmapäevast 3. juulist kuni 6. juulini võõrustab Sänna kultuurimõis rahvusvahelist Soome-Ugri filmifestivali (FUFF), kus lisaks filmiprogrammile saab osa võtta paljudest huvitavatest töötubadest ja kuulata kontserte.

Festivali peakorraldaja Edina Csüllög (paremal) ja tema Marimaalt pärit abi Tatjana Alõbina.

Festivali peakorraldaja Edina Csüllög (paremal) ja tema Marimaalt pärit abi Tatjana Alõbina.

Sel aastal pani FUFFile oma õla alla ka Soome üks tuntumaid filmirezissööre Aki Kaurismäki, kes peab soome-ugri väikerahvaste omakeelse filmikultuuri edendamist ülioluliseks.

Venemaa väikerahvaste (komid, marid, udmurdid jne) linateosed mõjuvad meie jaoks huvitavalt ja teistsuguselt kui tavapärane kinorepertuaar. Sealsed filmitegijad tulevad traditsioonilisest kultuurist ja kasutavad oma loomingus rohkem südame häält ja sisetunnet kui ratsionaalset mõistust. Enamik neist on ka festivalil ise kohal ning valmis oma loomingust rääkima.

Lisaks filmidele on festivali oluliseks osaks töötoad. Iga päev saavad multika- ja muusikasõbrad liituda animatsiooni- ja eksperimentaalmuusika töötubadega. Ette registreerima ei pea ning ei vanus ega eelnev kogemus pole olulised.

Animatsiooni õpetab kogemustega multikameister Helen Unt, kes oskab samuti iseäranis hästi just lastega suhelda. Eksperimentaalmuusika töötuba veab Soome multiinstrumentalist Otto Eskelinen, kes võib pilli valmis teha millest iganes. Eelmise FUFFi lõpetas tema töötoarahva maagiline metsakontsert hilisõhtusel Sänna taevarajal.

Jätka lugemist »

Sargvere mõisas elustub soomeugrilaste pärimus

Esmaspäeval 11. augustil algas Sargvere mõisas pühapäevani kestev soome-ugri noortele mõeldud animatsiooni töötuba, mille käigus valmivad soomeugrilaste pärimusest inspireeritud lühianimatsioonid.

Esmakordselt toimuva ürituse eesmärk on tugevdada eesti noorte kultuurisidemeid teiste soomeugrilastega ning luua isiklikke kontakte erineva kultuuritaustaga noorte vahel. Töötoas on esindatud mitmed soome-ugri rahvad – komid, marid, udmurdid, ungarlased, ingerisoomlased, ersad ja eestlased.

“Usume, et üheskoos väikese kunstiprojekti kallal töötades õpivad noored ületama kultuuri- ja keeleerinevusi ning tekib mingi uus tunnetuslik ühtsus. Põnevaid tulemusi võib anda ka vana pärimuse ümbermõtestamine animatsiooni keeles, mis on üks nooremaid ja tehnoloogilisemaid kunstiliike üldse,” kommenteeris ettevõtmist üks projekti koordinaatoritest Ave Taavet.

Nädala aja jooksul valmivad lühianimatsioonid on inspireeritud töötoas osalevate soomeugrilaste folkloorsetest lugudest. Valminud filmid esilinastuvad pühapäeval 18. augustil kell 18.00 Sargvere mõisas. Lisaks animatsioonidele toimub ka Maailmafilmi õhtu, kus näidatakse valikut Maailmafilmi festivalile saabunud filmidest (www.worldfilm.ee).

Töötuba korraldab Tartu Ülikooli etnoloogia ja folkloristika tudengeid ühendav organisatsioon Tartu Nefa Rühm.

Toetajad: Hõimurahvaste programm, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu nõukogu ja AS Leibur.

Esimese soome-ugri filmifestivali parimaks filmiks valiti vepsade “Loomad vepslaste elus”

Esimese soome-ugri filmifestivali (FUFF), mis toimus 4.-8. juunil 2014 Tsiistre linamuuseumi külakinos Võrumaal, parima filmi auhinna pälvis Larissa Smolina ja Vladimir Slavovi film “Loomad vepslaste elus”.

Film jutustab vepslastele olulistest loomadest ja nendega seotud uskumustest. Parima režissööri auhinna vääriliseks peeti setode ülemsootska Aarne Leima loodud filmi “Peko päiv”. Ivan Golovlevi pärjati parima operaatoritöö eest filmis “Naftaväli”. Lisaks andis žürii välja kaks eripreemiat – Olga Konkovale ja Denis Kuzminile soome-ugri väikerahvaid tutvustavate lühijoonisfilmide eest ning Denis Kornilovi filmile “Herakles”, mis räägib udmurdi küla piinavast alkoholiprobleemist. Žürii, kuhu kuulusid ungari režissöör Daniel Erdelyi ja operaator Paul Nurme hindas auhindade jagamisel enim filme, mille keskseks teemaks on väikekultuuride hoidmine.

Festivali stsenaristika töötubades, mida juhatasid Daniel Erdelyi ja kirjanik Mart Kivastik, osales 15 soome-ugri väikerahvaste esindajat. Festivalil osales külaliste ja vabatahtlikena 18 erineva riigi ja rahvuse esindajat.

Festivali kunstiline juht Edina Csüllog on festivaliga rahul: “Mul on hea meel, et soome-ugri filmitegijatel oli lõpuks võimalus kokku saada, arendada stsenaariumi ideid professionaalsete filmitegijate juhendusel, vaadata filme, luua plaane koostööks tulevikus. Loodame ellu viia festivali ajal tekkinud idee luua soome-ugri filmifond, mis tegeleb soome-ugri filmide andmebaasi loomise, koolitamise ja soome-ugri väikerahvaste hulgast pärit filmitegijate toetamisega.”

Filmifestivali patroon on soome-ugri kultuuri hoidja kirjanik Kauksi Ülle. Festivali korraldavad Nisi Masa Estonia ja Prastuli Selts.

Tsiistres kõlab soome-ugri filmifestivalil pärimusmuusika

Soome-ugri filmifestivalil (FUFF) saab lisaks soome-ugri lühimängufilmidele nautida kaht pärimusmuusika kontserti. Neljapäeval, 5. juunil kell 21.30 mängib Ain Raal karmoškal (sissepääs prii) ja reedel, 6. juunil kell 20.00 esinevad vennad Johansonid (pilet 4 €).

Esimene rahvusvaheline soome-ugri filmifestival Eestis toimub 4.–8. juunil 2014 Tsiistre linamuuseumis, Misso vallas, Võrumaal. Tsiistre linamuuseumi külakinos jõuab vaatajateni ligikaudu 50 filmi soome-ugri väikerahvaste – handi, vepsa, ingerisoome, udmurdi, handi, seto, mari, liivi – filmitegijatelt. Samuti linastuvad festivalil eesti, soome ja ungari lühimängufilmid ning eksperimentaalfilmide valik kogu maailmast.

Filmifestivali patroon on soome-ugri kultuuri hoidja kirjanik Kauksi Ülle. Festivali korraldavad Nisi Masa Estonia ja Prastuli Selts. Lisainfo: www.fuff.ee, www.linamuuseum.ee

Allikas: Kristina Remmel

Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester annab Võru Kandles suurejoonelise kontserdi

23. oktoobril kell 19.00 astub Võru Kandle lavale Tartu Ülikooli sümfooniaorkester. Kontserdi esimene pool toob kuulajateni sümfoonilised väikevormid rahvusromantilistes toonides. Heliloojate ühiseks nimetajaks on soome-ugri taust – Sibelius, Tubin, Bartok – kosmopoliidid, kes viisid maailmakaardile soome sugu rahvaste loodusest ja ilmavaatest mõjutatud intonatsioone.

Esitusele tulevad kaks kontsertvalssi erinevatelt suurmeestelt – Sibeliuse “Valse Triste” tsüklist “Surm” ning meie Tubina “Kurb valss”, ehk siis kaks kurba valssi. Esimene neist, loodud Arvid Järnefeldi draamalavastuse muusikaks, on Sibeliuse maailmas üks enimesitatud orkestriteoseid. Teist, mis pärit Tubina sulest, on harva esitatud. See väga põneva helikeelega Tartus valminud teos on kirjutatud enne helilooja emigreerumist tema Vanemuises peadirigendiks olemise ajal. Bartoki loomingust tulevad ettekandele Rumeenia tantsud, olustikupildid, ilusad oma lihtsuses ja südamlikkuses.

Kontserdi teine pool viib kuulaja filmimaailma. Kõlavad meeldejäävaimad pärlid omaaegsetest menufilmidest nagu Gladiaator, Kariibi mere
piraadid, Sõrmuste isand ja Titanic. Samasse kategooriasse on tahtmatult sattunud ka kontserdi esimeses pooles kõlav Sibeliuse Finlandia, mida kasutas legendaarsele kassahitile “Die Hard” jätkuosa vändanud soomlasest rez(issöör Renny Harlin. Paraku jäigi filmis kõlav soomlaste “teine rahvushümn” paljude filmikriitikute arvates märulifilmi ainsaks väärtuslikuks osaks.

TÜSO on 2009. aastal TÜ toonase rektori Alar Karise initsiatiivil oma tegevust taasalustanud harrastusorkester, mis seob peamiselt klassikalise muusika haridusega Tartu Ülikoolis õppivaid tudengeid ja vilistlasi. Orkester on ainus omataoline Eestis ning kuulub Euroopa Ülikoolide Orkestrite Ühendusse (ENUO). TÜSO kodusaaliks on Tartu Ülikooli aula, kus toimuvad traditsioonilised advendi- ja kevadkontserdid ning iganädalased orkestriproovid. Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestrit juhatab Lauri Sirp, kes alustab sel sügisel TÜSO kunstilise juhina oma neljandat hooaega.

Hõimupäevade avalöögina avatakse soome-ugri näitused

Kolmapäeval, 10. oktoobril kell 17 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis soome-ugri teemalised näitused „Saami trummid kunstiteostena“ ja „Karjala koolivaheaeg?”, mis juhatavad sisse MTÜ Fenno-Ugria Asutuse juhtimisel korraldatavad iga-aastased hõimupäevad.

Saami trummide näituse autor on Norra teenekas saami kunstnik Hans Ragnar Mathisen ehk Elle-Hansa, nagu saamid teda kutsuvad. Temalt on näitusel 30 graafilist lehte, millel puulõikes kujutatud saami trummid. Trummid on valitud Ernst Mankeri monograafiast „Die Lappische Zaubertrommel“, kus on kirjeldatud ja kujutatud 71 eri muuseumides säilitatavat saami nõiatrummi. Kunstnik valis neist välja 28 ning taastas originaalsuuruses graafiliste puulõigetena, püüdes saavutada maksimaalset originaalilähedust. Nii andis ta oma rahvale tagasi neilt vägivaldselt ära viidud vaimuvara.

Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri uurimisreisi näitus „Карельские каникулы? Karjala koolivaheaeg?“ põhineb mullu juulis toimunud etnograafilistel välitöödel jäädvustatud materjalidel. EKA üliõpilased ja õppejõud Kristin Raup, Mari-Lii Hirsik, Kätlin Kaganovitš, Helen Unt, Liis Serk, Jean-Loup Rousselot ja Kadri Viires jäädvustasid esemelist rahvakunsti ja tänapäeva olmet joonistuste, fotode ning videosalvestistena lüüdikarjalaste juures Vuohtjärvi (Vohtozero) külas Karjalas. Jätka lugemist »

Marid on filmile võetud kui viimsed paganad Euroopas


Hiljuti valmis ingliskeelne dokumentaalfilm, mis tutvustab soome-ugrilaste hulka kuuluvat mari rahvast kui Euroopa viimaseid paganaid. 23-minutilises filmis näidatakse muu hulgas ühispalvuseks valmistumist ning sõna saab omausu vaimulik.

“Iidsetel aegadel tavatsesid enamike etniliste rühmade liikmed palvetada, nagu Mari Eli paganad teevad tänase päevani. Need inimesed on nii lojaalsed oma jumalatele, et nende usk elanud üle nii kristluse pealetungi kui kõik usundite keelamise nõukogude ajal. Nende tseremooniad meenutavad stseene Sigatüükas, kuid nende usujuht ootab midagi nagu Alan Rickman,” on tutvustuseks lisanud filmi valmistaja, Venemaad tutvustavaid ingliskeelseid tõsielufilme tootev RTД.

Filmi saab vaadata http://rtd.rt.com/films/mari-el-yoshkar-ola-pagan

Allikas: Maavalla koda

Venemaad esindavad Eurovisioonil Buranovo memmed Udmurtiast

Eile hilisõhtul selgus Venemaa esindaja selleaastasel Eurovisiooni lauluvõistlusel.  Selleks on Udmurtiast pärit vanamemmede folklooriansambel „Buranovovskie babuški“ ( Buranovo memmed) Buranovo külast Iževski lähistelt. Ansamblile tõi võidu laul „Come on and dance“, mida memmed laulavad nii udmurdi kui inglise keeles.

Valiku tegi nii võistluse žürii kui publik.  Memmed edestasid vene kultuslauljat Dima Bilani ja Julia Volkovi duetti , keda peeti enne võistlust favoriitideks. Esmakordselt laulsid Buranovo memmed Eurovisioonil 2010. aastal ning tulid kolmandale kohale.

Eurovisiooni lauluvõistluse finaal peetakse sel aastal Bakuus. Udmurdi vanaemad astuva lavale 1. poolfinaalis 22. mail, lõppkontsert toimub 26. mail.

Siis ka selgub, kui paljud friisid, katalaanid, saamid, gröönlased, meäkeelsed, csangod, bretoonid, kõmrid, baskid, kveenid, liivlased, setod, võrokesed, kihnlased hääletavad udmurtide poolt.

Folklooriansambel “Brangurt pesjanaiös” (“Brani memmed” või “Buranovo vanaemad”) tuleb Venemaalt Udmurdi vabariigist Malaja Purga rajoonist Brani (vn Buranovo) külast. Juba rohkem kui 17 aastat tegutsev rühm koosneb 11 naisest ja ühest meest vanuses 40–82 aastat.  Ansamblit juhatab Buranovo kultuurimaja direktor Olga Tuktareva.

Ansambli repertuaari kuuluvad udmurdi rituaalid, traditsioonilised tantsud ja kohalik folkloor, samuti ansambli liikme Jelizaveta Zarbatova autorilaulud. Ansambli liikmed on külaelanikena udmurdi traditsioonilise eluolukultuuri kandjad, kes on võtnud südameasjaks anda oma kogemused üle ka küla nooremale põlvkonnale. Buranovo noored astuvad vanaemadega meelsasti üles ühiskontsertidel.

2008. aastal tegi ansambel esimese katse ühendada udmurdi traditsiooniline laul ja rockmuusika, kui vanaemad laulsid Viktor Tsoi laulu „Täht nimega päike” ja Boriss Grebenštšikovi laulu „Kuldne linn”. Hiljem on nad laulnud veel ansamblite The Beatles, Queen, Deep Purple, The Eaglesi ja Shocking Blue hitte.

2009. aastal käisid vanaemad Moskvas kaasaegse visuaalkunsti konkursi Innovatsioon autasustamistseremoonial, samal aastal kutsus tuntud vene laulja Ljudmila Zõkina nad Moskvasse Ostankino telestuudiosse oma 80. sünnipäeva tähistamisele. Kahel korral on nad esinenud ka Eestimnaal.

 

Esiajaloolised kaljujoonised ja saami nõiatrummid ERMis

Hõimupäevade raames avatakse 14. oktoobril kell 17 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kolmeosaline näitus „Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat“, mis jutustab esiajaloolistest kaljujoonistest foto ja tekstiilikunsti vahenditega ning avab graafiliste lehtede abil erinevates muuseumides hoitavate saami nõiatrummide kujundimaailma. Näituse avamisele eelnevalt, kell 16 on kõik oodatud Hans Ragnar Mathiseni loengule „Meenutusi Saamimaast“.

Näituse esimese osa „Kiviaja graafika“ autoriks on graafik ja kuraator Loit Jõekalda. Ekspositsiooni kuuluvad frotaažtõmmised ja fotod, mis dokumenteerivad hetki ajaloost ja sisaldavad sõnumeid muinastaide pärandist läbi aastatuhandete. Frotaažtõmmised on tehtud esiajalooliste kaljujooniste leiukohtades: Äänisjärve ja Valgemere Karjala, Koola poolsaar, Põhja-Norra, Inglismaa, Põhja-Itaalia, Kesk-Siber. Näitusel on fotosid ka Lõuna-Aafrikast, Iirimaalt, Lõuna- ja Põhja-Rootsist, Soome kaljumaalingute leiukohtadest, Minusinski orust Hakassiast, paleoliitilistest koopajoonistest Lõuna-Uuralis, ning ka Eestimaa kividelt.

Näituse teise osa „Saami trummid kunstiteostena“ autoriks on saami kunstnik Hans Ragnar Mathisen. Näituse Eestisse vahendaja Mikk Sarv selgitab, et saami kunstnik osaleb näitusel 30 graafilise lehega, millel on puulõikes kujutatud saami trummid. Trummid on valitud Ernst Mankeri monograafiast „Die Lappische Zaubertrommel“. Kunstnik valis neist välja 28 trummi ning taastas originaalsuuruses graafiliste puulõigetena, püüdes saavutada maksimaalset originaalilähedust. Nii andis ta oma rahvale tagasi neilt vägivaldselt äraviidud vaimuvara.

Näituse kolmandaks osaks on tekstiilikunstniku ja kunstiajaloolase Erika Pedaku väljapanek „Tsitaat“.“Kui ma ERKI soome-ugri reisiks valmistudes kividele raiutud kujundite fotosid vaatasin, sain nendelt lihtsalt uut informatsiooni. Kaljujooniseid kopeerides aga sain võimsa emotsionaalse laengu. Inimfenomeni vaimne olemus neoliitilistes kaljutaiestes on nii veenev ja autoriteetne, et selle parafraseerimine, refereerimine või muul kujul muutmine oleks raskendatud. Seetõttu leidsin, et Valgemere ranniku petroglüüfe oleks aus tsiteerida,“ selgitab autor. Erika Pedaku töödes on tehnikana kasutatud nõelviltimist, käsitsi- ja masinõmblust tööstuslikult toodetud kangal.

Näitus on avatud 14.10.–31.12.2011. Sel perioodil toimuvad ka filmiõhtud, töötoad ja loengud esiajaloolisest kaljutaidest, mis tutvustavad geograafiliselt erinevaid leiukohti ja perioode, temaatikat ja tehnikaid, teaduslikku uurimist ja tõlgendusi, säilimist ja kaitset, muuseume ja ekspositsioone.

Soome-ugri etendus lavastub Tallinn 2011 programmis

Fenno-Ugria algatatud rahvusvaheline soome-ugri pärimusteatri projekt esietendub Tallinn 2011 kultuuriprogrammi raames Skoone bastioni Põhuteatris 26.-30. augustini algusega kell 19. Anne Türnpu, Eva Klemetsi ja Mart Kolditsa lavastuses „Sugrierror.com“ teevad kaasa handi, mansi, mari, udmurdi ja eesti näitlejad.

Etendus on paljuski üles ehitatud improvisatsioonile, et tuua selgemalt esile soome-ugri mõttelaadi ja traditsioone. Tähelepanu keskmes on väikerahvaste identiteet, juured ning erinevus tänapäeva euroameerika maailmast.

“Sugrierror.com“ on tegijate sõnul mäng soome-ugri teemadega, mis ehitab end igal etendustel uuesti üles, ühendades olemasolevaid osiseid iga päev vastavalt sellele, milline on päev on, kes istuvad saalis, mida mõtleb näitleja või mida muud juhus nõuks võtab. See on assotsiatsioonidemäng – eksperiment soome-ugri mõttelaadi ja teatri ühendamisega, kus „error“ on must notsu, jokker või trikster, ootamatu lahendus või väljapääsmatu veateade.

Kaheaastase projekti esimesed proovid ning õpitoad algasid juba mullu suvel. Soome-ugri ja eesti näitlejad külastasid festivali Baltoscandal ja tutvusid kohaliku kultuuriga Lõuna-Eestis ja Setumaal, kaks nädalat tehti eelseisva lavastuse proove. 2011. aasta aprillis kohtusid näitlejad proovide tegemiseks Hantõ-Mansiiskis, praegu on aga alanud kuu aega kestev prooviprotsess Eestis Esna mõisas ning Teatris NO99.

Venemaal elavate soome-ugri rahvaste ja Eesti teatriinimeste ühisprojekti on plaanitud juba aastaid. Soomeugrilaste teatritegemine Venemaal on lähtunud peamiselt vene traditsioonidest, kuigi olukord on regiooniti erinev: näiteks on maridel olemas omakeelne riiklik draamateater.

Koostöö eestlastega julgustab hõimurahvaste teatrikunsti olema rohkem seotud oma rahva ja kultuuriga. Erinevate võimaluste nägemisel ja analüüsimisel, oma pärimuse väärtustamisel ühises prooviprotsessis leitakse oma ja kordumatu ning saadakse jõudu edaspidigi asju omanäolisemalt teha. Eesti näitlejatele ja lavastajatele on see aga võimalus töötada koos keelesugulastega ning mõtestada omaendagi tegemisi keele- ja pärimuskesksemalt.

Etenduses teevad kaasa hant Jevgenia Moldanova obiugri rahvaste teatrist „Päike“, handi vabakutseline näitleja Anna Randoma, mansi harrastusnäitleja Pjotr Anjamkov, handi üliõpilane Artjom Tarlin, udmurdi näitleja Mihhail Begišev ning Mari Riikliku Draamateatri näitlejad Svetlana Stroganova, Sergei Danilov ja Marina Potšteneva. Eesti näitlejatest mängivad lavastuses Risto Kübar ja Mirtel Pohla Teatrist NO99 ning Bert Raudsep ja Artur Linnus.

Etenduse lavastajad on Anne Türnpu, Eva Klemets ja Mart Koldits, kunstnik Epp Kubu, dramaturg Maria Lee Liivak, valguskunstnik Airi Eras ja helikunstnik Maike Lond. Näitlejate koolitamisel on abiks olnud veel Maret Mursa Tormis, Jüri Nael, Tõnu Tepandi, Kaie Mihkelson, Jaan Tooming, Andres Heinapuu, Mare Kõiva, Kadri Viires, Tarmo Tagamets ja Kristo Viiding.

Küsitlus: kuidas ajada paremini ugrimugri asja?

Ajakirjanik Rein Sikk kutsub kõiki Facebooki kasutajaid üles vastama küsimustele:

Kuidas paremini ajada ugrimugri asja?

Mis on peaülesanded soome-ugri liikumise edendamisel, hõimurahvaste tutvustamisel, toetamisel, 25 miljoni soomeugrilase liitmisel?

Küsimusele saab vastata aadressil http://www.facebook.com/home.php#!/home.php?sk=question&id=1693754310465

Palun vastake ise ja edastage küsitluse link ka sõpradele! Mida rohkem vastajaid, seda usaldusväärsem tulemus.

Uuelt FB leheküljelt leiab kiiremad ja tähtsamad soome-ugri maailma uudised

Asutatud on Finno-Ugric world; Soome-ugri maailm; Финно-угорский мир.

http://www.facebook.com/pages/Finno-Ugric-world-Soome-ugri-maailm-Finno-ugorskij-mir/134355976631675?v=info

Soome-ugri maailm.
Soome-ugri maailm on Facebooki grupp, mis toob teieni kõige kiiremad ja tähtsamad uudised kogu soome-ugrilaste maailmast, kus elab ligi 25 miljonit inimest. Iga uudis, arvamus ja ka kutse sõpradele liitumiseks on väga teretulnud. Mis keeltes kirjutada, on vaba valik. Saagu sest paigast maailma suurim soome-ugrilaste uudisportaal, mis toob meile teabe kogu sest 25 miljoni elanikuga imelisest maailmast. Jätka lugemist »

Hõimuklubis kultuurivaiba mustrikirjast

Homme, 15. detsembril kell 17 toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) Hõimuklubis mõtteõhtu “Lõime- ja koelõngu soome-ugri ja oriendi vahel”

Kas kultuurivaip, mis ulatub Läänemere kallastelt Vaikse ookeanini on terviklik ja hästi kujundatud nagu gobelään? Või on tegu hõreda kaltsuvaibaga või hoopis juhuslikult kokku pandud lapitekiga? Millised on kultuurivaiba materjalid, kas seda saab taaskasutada ning jätkuvalt rahaks teha?

Hooaja teises Hõimuklubis heietavad neil teemadel mõtteid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia direktor, rahvaluuleteadlane Anzori Barkalaja ja idamaiste mõtteviiside asjatundja Mart Maameele.

Kõik huvilised on oodatud, üritusest osavõtt on prii.

www.fennougria.ee