Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2019
E T K N R L P
« märts    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930  

Skulptor Tiiu Kirsipuu avab
Vana-Võromaa kultuurikojas näituse

Tiiu.Kirsipuu27. aprillil kell 16 avatakse Vana-Võromaa kultuurikojas Võrus skulptori Tiiu Kirsipuu ülevaatlik isiknäitus ELUST ENESEST. Näitus jääb avatuks 29. maini.

Näitus ELUST ENESEST koosneb kolmest mõttelisest osast.

Esimese osa moodustavad aastatel 2007-2015 valminud elusuuruses installatiivsed portreefiguurid Eesti tuntud inimestest, keda autor ise ka lähemalt tunneb või tundnud on. Kokku on selliseid figuure senini kaheksa, praegu on ateljees valmimas üheksas töö. Võru näitusel on nendest eksponeeritud viis tööd, kus on kujutatud kunstikollektsionääri Mati Miliust (töö valminud aastal 2007), näitlejat ja lavastajat Andres Dvinjaninovit (2009), fotograaf Peeter Lauritsat (2013), kunstnik Leonhard Lapinit (2014) ning teatrikunstnikku, muusikut, animaatorit ja filmirezissööri Hardi Volmerit (2015). Tööde teostamisel on kasutatud palju erinevaid materjale, nagu kips, plastik, metall, kangas, puit, nukud jms.

Näituse teiseks osaks on seintel eksponeeritavad riisipõldude fotodega padjad ühisnimetusega “Hommage Emakesele Riisile”. Autor on riisipõlde pildistanud Lõuna-Koreas väikeses Wongol´i külas, viibides kuu aega sealses loomemajas aastal 2010. Põhjus, miks riisipõldude fotod on eksponeeritud patjade kujul, on see, et riis on korealaste kõige tähtsam toiduaine ja seda süüakse põrandal madalate laudade taga patjadel istudes.

Näituse kolmanda osa moodustavad 2016. aastal valminud kuus pronksist reljeefi nimega “Varjatud võlud I-VI”. Autorit on inspireerinud garderoob ja see, et skulptori riietest läbinägevale silmale keha ja selle vormid kunagi märkamata ei jää.

Jätka lugemist »

Tartu Kunstimuuseumi ette jäävad seisma “Maanaised”

Tartu Kunstimuuseumi näitusemaja ette (Raekoja plats 18) paigaldatakse Mare Mikofi skulptuurigruppi “Maanaised” (pronks, 1974/1978, TKM omand).

“Muuseum soovib jagada oma kogudes leiduvaid kunstiväärtusi linnarahvaga ning rikastada seeläbi Tartu linnaruumi professionaalsel tasemel, kunstiajaloo seisukohalt oluliste kunstiteostega,” põhjendab muuseumiesise ümberkujundamist kunstimuuseumi direktor Rael Artel.

Eesti ühe silmapaistvama kunstniku Mare Mikofi figuurigrupp “Maanaised“ sobitub hästi Raekoja plats 18 esisesse linnaruumi lõiku ning astub intrigeerivasse dialoogi teiste kesklinnas asuvate skulptuuridega, eelkõige Ülo Õuna kahefiguurilise teosega “Isa ja poeg” Küüni tänaval. Mare Mikoffi teos sekundeerib ka Mati Karmini figuurigrupile “Suudlevad tudengid” Raekoja ees ning kunstniku enda hilisemale teosele “Tartu 100 000 elanikule” vahetult teisel pool Kaarsilda.

Skulptor Mare Mikof on sündinud 1941. aastal, lõpetanud ERKI 1971. aastal. 1984. aastal pälvis ta Kristjan Raua preemia, 1988. aastal Riia skulptuurikvadriennaali peaauhinna. Üle neljakümne aasta pikkuse professionaalse karjääri jooksul on Mikof teostanud hulgaliselt portreid ja kompositsioone, monumente ja dekoratiivskulptuure.

Skulptuuri pidulik avamine linnarahvale toimub 28. augustil kell 12.00.

Allikas: tartu.ee

Viljandis avatakse reedel viimaste aastakümnete mahukaim skulptuurinäitus

Reedel, 26. juulil kell 15:00 avatakse Sakala Keskuses näitus “Kuldne skulptuurisuvi”. Väljapanekul on eksponeeritud skulptorite Riho ja Ilme Kulla looming läbi aegade.

Kunstiteadlase Juta Kivimäe sõnul astusid Ilme ja Riho Kuld eesti avalikusse 1960. aastate keskel modernismi laines. Aastakümnete jooksul on rännatud koos nii loomingulisel teel kui igapäevaelus. Ilme Kulla lüürilised naisfiguurid on oma meisterliku materjalitunnetusega alati pälvinud publikumenu. Riho Kuld aga on oma pingestatud dünaamiliste kompositsioonidega üks olulisimad eesti skulptuuri uuendajaid.

Paljudele võib silmade ette tulla Tallinna raadiomaja seinal asuv Riho Kulla “Raadiotuvi” või Tehumardi obelisk Saaremaal. Viljandlastele on tuttavad järve ääres asuv Riho Kulla pronksist “Jooksja” ning raamatukogus asuv Ilme Kulla puuskulptuur.

Skulptorid on koos võtnud osa mitmetest skulptuurisümpoosionitest Eestis ja välismaal. Viimaste aastakümnete mahukaim skulptuurinäitus Viljandis jääb avatuks Sakala Keskuse suvehooaja lõpuni.

Näitus on avatud:

K – R 12:00 – 19:00, L 12:00 – 17:00

Võru Linnagaleriise tuuakse kevade hõngu

Täna avatakse Võru linnagaleriis Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuritudengite näitus „Kevade mitu nägu“.

Linnagaleriis avataval näitusel “Kevade mitu nägu” on välja pandud kevadetemaatikast inspireeritud taiesed, mille autoriteks on Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuritudengid.

Enamus näitusel eksponeeritud töid on valminud spetsiaalselt selle näituse teemat silmas pidades. Näitus on värvi- ning materjaliküllane ning tulvil noorte autorite otsingulist lähenemist. Vastavalt iga konkreetse töö kontseptsioonile varieerub kasutatud materjal kipsist, puidust ning metallist kuni moodsate materjalideni. Modelleeritud skulptuuriobjektide kõrval eksponeeritakse installatsioone ning maale.

TKK skulptuuriosakonna juhataja Jaan Luike rõõmustas näitusetööde mitmekesisus, mis on tingitud suuresti sellest, et näitusel eksponeeritavad taiesed on valminud tudengite iseseisva töö tulemusena. “Iseseisev töö annab tudengitele võimaluse väljendada ennast just nii, nagu nad tahavad ning see annab värskeid tulemusi. Tulemus palju südamlikum ning vahetum, kui see oleks võimalik juhendatud tööde puhul. Selle näituse tööde juures on tore see, et noored on saanud siin välja elada omaenda mõtteid,” rääkis Luik.

Tööde sisulist poolt analüüsides osutas Luik pikale kevadeootusele, mis meid kõiki eriti sel aastal on saatnud ning igaüht omal kombel mõjutanud. “Mis võiks veel toredam olla, kui et see kevad nüüd lõpuks käes on ning sellega koos ka selline näitus selliste toredate töödega,” arvas Luik.

Näituseprojekti nimetus “Kevade mitu nägu” suhestub nii näituse toimumise perioodiga kui viitab ka teema sümboolsele seosele osavõtjate vanusega. Tegemist on noorte kunstnikega, kes oskavad üllatada ning vaatajat ennast jälgima panna. “Kevade mitu nägu” on mahukas grupinäitus, mis täidab Võru Linnagalerii mõlemad korrused.

Näitus jääb avatud 23. maini ja selle külastamine on tasuta.

Londoni olümpiasangarite nimed lüüakse Põltsamaal kivisse

10. oktoobril kell 14.00 avavad olümpiasangarid Heiki Nabi ja Gerd Kanter Põltsamaal Sõpruse pargis oma nime graveeringud skulptuuril, kuhu on kantud kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed. Ühtlasi jagavad nad huvilistele pargis autogramme. Põltsamaa jahimeeste selts on lubanud olümpisangaritele kinkida värskelt küpsetatud kitsekintsud. Üritusel on ka avatud vaba mikrofon, kui keegi soovib omalt poolt sportlasi tänada ja neile midagi kinkida.

Üritusel osalevad EOK president Mart Siimann, Jõgevamaa maavanem ja omavalitsusjuhid. Kutsutud on ka sportlaste treenerid Henn Põlluste ja Vesteinn Hafsteinsson. Sündmust võõrustab Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ning juhib Tiit Lääne.  Skulptuur “Teel Olümposele” on omalaadne Eestis, kuna selle graniiti on raiutud kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed ning skulptuur on elav – nimesid raiutakse juurde. Skulptuuri autor on Tauno Kangro ja see valmis 2004. aastal. Olümpiateemalise skulptuuri rajamise ja olümpiamedalistide tänuürituste korraldamise Põltsamaal algatas Sõpruse pargi kauaegne eestvedaja Ants Paju.

Seekordset üritust korraldavad Põltsamaa Linnavalitsus, Jõgeva maavalitsus, Eesti Olümpiakomitee, SA Sõpruse Park ja Jõgevamaa Spordiliit Kalju.

Haapsallased koguvad raha legendaarsele linnakodanikule skulptuuri püstitamiseks

Gunnar Ollo. Foto: laanlane.ee

Haapsallased alustasid annetuste kogumist, et püstitada eelmisel aastal surnud legendaarse linnakodaniku Gunnar Ollo mälestuseks skulptuur, kirjutab Läänlane.

1925. aastal sündinud Gunnar Ollo on Haapsalus mitme põlvkonna jaoks ilmselt üks tuntum linnakodanik, keda kohtas iga päev linnapildis jalutamas, möödujailt viisakalt sigarette või münte küsimas ja taarat kogumas. Gunnar oli teretulnud Haapsalu kohvikuis, kus teda ootas tasuta kohv või kõhutäis. Gunnar oli alati viisakalt riides – ülikonnas ja triiksärgis. Gunnar Ollo suri möödunud aasta külmal veebruariööl oma kodu juures.

MTÜ-s Haapsalu Kunstivara tegutsev Aita Mölder kutsub nüüd inimesi üles, et valmistada Gunnar Ollole pronkskuju. Enamik linna- ja loomerahvast, keda Mölder küsitles, pakkus, et Gunnari kuju peaks seisma linnatänaval (hea kohtuda, tervitada ja pildistada).

Elusuuruses Gunnari kuju valamine pronksi maksab umbes 40 000 eurot, plastiktehnikas kuju poole vähem.

Kes soovib ettevõtmises kaasa lüüa, saab teha annetuse: MTÜ Haapsalu Kunstivara, arveldusarve: 221021855042, Swedbank. Lisada kindlasti märksõna Gunnar.

Loe pikemalt siit.

Ajalooline postitee saab rändaja kuju

Pühapäeval, 19. augustil kell 12 avatakse Põlvamaal Ihamaru külas ajaloolise Postitee tunnusfiguur “Rändaja”.

“Rändaja” kujutab tõttavat meest, kel seljas postipaun ja käes tugev rännukepp. Kolme meetri kõrgune kuju koosneb metallplaatidest paksusega 3–5 mm, mis on tahkude kaupa vastavalt vormile kokku keevitatud. Skulptuuri autoriks on kunstnik Mati Karmin.

“Metall on tänuväärne asi, teda on Eestis aga siiani vähe kasutatud,” põhjendab Karmin pressiteates, miks ta jäi kuju kavandades pidama musta metalli juurde. Kunstnik tunnistab, et ta pole varem sellist, tahkudest kokku sobitatavat skulptuuri oma enam kui veerandsaja aastases loomeajas veel teinud. Samas oli eksperimenteerida tema sõnul igati põnev.

Tänavu möödus 150 aastat Tartu-Võru postitee ning ka Varbuse postijaama avamisest. Viimases tegutseb praegu Eesti Maanteemuuseum. Idee rajada Postitee piirkonda seda iseloomustav ning sellega seonduv kuju sai algtõuke asjaolust, et 1950. aastatel ehtisid ristmikke ja teeääri paljudes kohtades üle Eesti betoonkujud. Need kujutasid hirvi, karusid, pioneere jms. Postitee piirkonnaski asusid toona hirve- ja pioneerikujud. Need olid kohad, mis pildistamise kõrval pakkusid ainest ka rahvajuttudeks. Mälestused neist teekaunistustest on siiani paljude meeltes nostalgiat pakkuvad.

“Leidsime Postitee asjaliste ringis, et pole mõtet toona Ukrainas masstoodanguna valmistatud skulptuure üks-ühele taastada, vaid pigem luua juba täiesti uus, sümboolset tähendust ja kunstiväärtust kandev kuju. Sama meelt olid ka ajaloolased,” selgitab MTÜ Postitee juhatuse liige Reeli Kork.

Kork usub, et Postitee tunnusfiguur “Rändaja” tugevdab piirkonna atraktiivust ja ka tuntust. Samuti võiks sellest saada inspiratsiooniallikas suveniirimeistritele.

“Ühtlasi on tegemist Eesti esimese maanteele ja rändamisele pühendatud skulptuuriga,” lisas Kork.

“Rändaja” kuju avatakse pidulikult 19. augustil Ihamarus ajaloolise Tartu–Võru postitee ja Põlva–Saverna tee ristmiku juures Põlvamaa ökofestivali raames.

Rahvusraamatukogus näeb nüüdisaegset soome skulptuuri

Täna, 31. augustil kell 16 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Turu skulptorite rühmituse Jöötti ry näitus “Kaks on parem kui üks”. Ekspositsioon on osa ühist kultuuripealinna-aastat tähistavast projektist, mille raames avavad eesti kujurid näituse Turus 23. septembril.
Jöötti ry näitus on läbilõige soome nüüdisaja skulptuurist. Kuigi kõiki rühmituse liikmeid ühendab pronksi kasutamine, leidub ka teisi tehnikaid ja materjale – puitu, klaaskiudu, terast, kivi, segatehnikat ja installatsiooni.
Näitus on avatud külastajatele 1.-24. septembrini tööpäeviti kella 11-20 ja laupäeviti kella 12-19.

Hiidlaste positiivse sõnumiga mälestusmärk valmib Saaremaal

mälestmörk

Elo Liivi ateljees Leisi vallas valmib sõjast naasnud Hiiumaa sõduspoisi kuju.

Saare maakonna päevaleht Meie Maa kirjutab, et Saaremaal valmib sõjakeerises langenud hiidlaste mälestusmärk. Teises maailmasõjas hukkunud hiidlastest sõjameeste mälestusmärgi keskne kuju – istuv noormees – on valmimas skulptor Elo Liivi ateljees Leisi vallas.

2007. aastal osales Elo Liiv koos arhitekt Maris Kergega Hiiumaa Omavalitsuste Liidu väljakuulutatud ideekonkursil repressioonides langenud hiidlastele kavandatava mälestusmärgi rajamiseks. Mälestusmärgi rajamise idee algataja oli Kärdla elanik Otto Mägi.
Kärdla kiriku sissepääsu juurde rajatav sadakond ruutmeetrit hõlmav kompleks koosneb kiviplokil istuvast, sõjast naasnud Hiiumaa noormehest ning maa seest kerkivaist ja maasse vajuvaist kivitahvlite reast. Elo Liivi ja Maris Kerge visiooni kohaselt tuleb monument positiivse sõnumiga: sõjatandrilt saabunud noor mees on võtnud hetkeks kivil istet ja heidab enne koju minekut pilgu kodukülale. Noormehe vasemal käel paiknevad püstised kivid märgivad Hiiumaa valdasid ning neisse on raiutud Teises maailmasõjas hukkunud 685 hiidlase nimed. Sõdurpoisi paremale käele jäävatel langevatel kividel on aga kujutatud Hiiumaa vöökirjad.

Sõjakeerises elu jätnud hiidlaste mälestusmärk on Kärdla linnal plaanis avada 23. juunil.
Seni annab arhitekt Maris Kerge viimast lihvi Hiiumaa vöökirjade stiliseeringule, Elo Liivi loodud skulptuuri ootab ees pronksi valamine ning Saare Dolomiit – Väokivi OÜ valmistab monumendile graniidist kivitahvlite rea.

Allikas: meiemaa.ee

Jõhvi linnapiiril tervitab Seaküla Simsoni hirv

Alates kadripäevast, 25. novembrist tervitab Tallinna poolt Jõhvi sisse sõitjaid Statoili bensiinijaama ja surnuaia vahele jääval haljasalal Alutaguse hirve pronksist kuju.

„Terve maailm koosneb sümbolitest ja hirv kui intelligentsuse ja elegantsuse sümbol sobib

Esmalt plastiliinist modelleeritud kuju valati Tallinnas pronksi. Foto: erakogu.

hästi Jõhvit iseloomustama,“ ütles kuju looja, Jõhvist pärit skulptor Aivar Simson.

Arhitekt Andres Toome sõnul kannab Jõhvi vapilooma kujutav skulptuur linna identiteeti:
„See on linna isikupära väljendamine kunsti kaudu. Inimesed, kes annetasid selle kuju heaks,

näitasid, et nad usaldavad Jõhvit ja toetavad tema sellist nägu ja arengut.“

Alutaguse hirve skulptuur on kahe ja poole meetri kõrgune, kaalub umbes 400 kilogrammi ning maksab üle poole miljoni krooni. Pool  vajaminevast summast saadi annetustena, ülejäänu tuleb valla eelarvest.

„Eks hirv on Jõhvi vapiloom ja seepärast sobib ta ka hästi linnasõitjaid tervitama,” arvas Kalev Prits ja lisas, et hirv on külluse loom, kelles on nooruse jõud, ja seetõttu võivad inimesed, kes viimasest puudust tunnevad, kuju katsudes seda enesele ammutada.

Kuju avamise tseremoonial esitatab Kirderanniku  segakoor  hirvega seotud regilaulu, mille tekst pärineb Kalev Pritsu, Lembit Pritsu ja Jaak Eelmetsa sulest. Kalev Prits tõdes, et kui vanametallist tehtud siiliskulptuuri avamisel oli lihtne saatesõnu leida, sest siil on ju literatuurne kangelane, siis hirvest kirjutamine valmistas parajat peamurdmist.

Kuju pidulik avamine toimub 25. novembril kell 14.

Täpsem info: Jõhvi vallakunstnik Kalev Prits, tel 5390 2457.

Puust mulkide pere sai täiendust

Karksi-Nuias valla kultuurikeskuse kõrval oleval haljasalal avati laupäeval puuskulptuur „Tantsivad mulgid”. Kaheosalise skulptuuri valmistas kunstnik Martti Kalamees osaühingust Alius Lux.

Karksi on neljas Mulgimaa vald, kes mulgimaise taiese püstitas. Abja-Paluojal avati 2006. aastal tammepuust Mulgi mehe skulptuur ja aasta hiljem Helmes ordulinnuse lähistel teepervel Helme kihelkonna rahvarõivaid kandva tammepuust Mulgi naise kuju. Mõlemad skulptuuri autorid on Olustvere kunstnikud Ly ja Raul Teder.

Paistus tervitab 2008. aastast teelisi suur istuv Mulgi mehe skulptuur. Kuju kunstnikud on Hedi Roots ja Lea Armväärt ning arhitekt Jaak Adam Looveer.

Mulgi mees Abja-Paluojal.

Rakveres avati skulptuur noorest Arvo Pärdist

Täna õhtul kell 18 avati maailmakuulsa helilooja Arvo Pärdi 75. aasta juubeli puhul Rakvere keskväljakul skulptuur „Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas”. Avamisest võttis osa ka Arvo Pärt ise.

Pronksist skulptuuri autor on Seaküla Simson ja kunstnik Kalev Lepik. Kuju idee sündis Rakvere linnavalitsuse pressiesindaja Jaanus Nurmoja peas neli aastat tagasi. Kuju kujutab endast 12aastast noort Arvot, kes sõitis jalgrattaga oma kodunt – lähedal asuvast Laada tänavast – turuplatsile telefoniposti otsa kinnitatud valjuhääldist sümfooniaorkestri kontserti kuulama.

Rakvere I keskkooli (praeguse Rakvere gümnaasiumi) lõpetanud Pärt on küll Paides sündinud, kuid Rakveres kasvanud ja kujunenud, sest kui Arvo oli kahe ja poole aastane, kolis tema pere Rakverre.

Avamisel etendus keskväljakul performance — jalgrattabalett, selle lavastas Kati Kivitar ja selles osales hulk vabatahtlikke. Avamisele oli kohale tulnud ka Arvo Pärt koos lapselapse ja abikaasa Noraga, samuti oli kohal kultuuriminister Laine Jänes jpt. Pärast kuju avamist siirduti ühiselt Pärdi juubelikontserdile Rakvere spordihalli, sellest tegi ülekande ka ETV.

Anneli Kononenko


Fotod: Anneli Kononenko