TÕNIS LUKAS: EESTI KEEL PEAB OLEMA EESTIS PEAMINE TEABE- JA SUHTLUSKEEL

Tõnis Lukas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Haridus- ja Teadusministeerium saatis partneritele arvamuse avaldamiseks keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on tugevdada eesti keele positsiooni riigikeelena ning suurendada eesti keele nähtavust-kuuldavust avalikus ruumis.

Loe edasi: TÕNIS LUKAS: EESTI KEEL PEAB OLEMA EESTIS PEAMINE TEABE- JA SUHTLUSKEEL

VALITSUS TAHAB KEELUSTADA SÕDA TOETAVATE SÜMBOLITE AVALIKKU KASUTAMIST

Vabariigi Valitsuse töölaud. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Stenbocki maja kommunikatsioonibüroo teatel kiitis Valitsus täna heaks ja saadab parlamendile karistusseadustiku muudatused, millega muutub väärteona karistatavaks vaenulike sümbolite häiriv kasutamine. Kriminaalkorras karistatavaks muutub välisriigi agressioonikuriteoga liitumine, selles osalemine või selle toetamine ehk Venemaa aitamine Ukraina sõjas.

Loe edasi: VALITSUS TAHAB KEELUSTADA SÕDA TOETAVATE SÜMBOLITE AVALIKKU KASUTAMIST

Loomatsirkusi piirava eelnõu väljatöötamiskavatsus saadeti kooskõlastusringile

Põllumajandusministeerium saatis kooskõlastusringile loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Eelnõuga plaanitakse keelustada suurte kaslaste, karude, ahvide ja elevantide kasutamine tsirkuses.

Tsirkuse etendus Sindis Foto Urmas Saard
Tsirkuse etendus Sindis. Foto: Urmas Saard

“Teadusuuringud on näidanud, et tsirkustes, eriti rändtsirkustes ei suudeta täita loomade minimaalseid heaolu nõudeid. Kõige suuremad probleemid on elevantide ja suurte kaslastega, kellele pole võimalik tagada piisavat liikumisruumi. Puudusi on ka ahvide ning karude pidamistingimustes, nende söötmisel, transpordil ja treenimisel. Sageli ei suuda tsirkused pakkuda loomadele vajalikku veterinaarabi,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Seda kõike arvesse võttes leiame, et nende loomade kasutamine tsirkustes tuleks Eestis keelustada.”

Eestis ühtegi loomatsirkust püsivalt ei tegutse. Loomatsirkuste keelustamine mõjutab eelkõige ettevõtjaid, kes on siiani toonud Eestisse rändtsirkuseid. Euroopa Liidu tasandil metsloomade kasutamine tsirkuses reguleeritud ei ole ning otsustamine on jäetud liikmesriikide pädevusse.

“Erinevate loomaliikide kasutamist tsirkustes on piiranud näiteks Austria, Soome, Rootsi, Suurbritannia, Belgia, Sloveenia, Ungari, Taani ning rida teisi Euroopa Liidu liikmesriike. Lõpliku otsuse nende loomade kasutamise keelustamise või lubamise kohta peab tegema Riigikogu,” lisas Padar.

Peale väljatöötamiskavatsuse kooskõlastust ning teistelt ministeeriumitelt arvamuste saamist alustatakse Loomakaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamist. Lõpliku otsuse tegemiseks Riigikokku läheb see peale kaasamise ja kooskõlastamise kõikide etappide läbimist.

Loomakaitseseaduse muudatuse eeldatav jõustamisaeg on 1. septembril 2017. aastal.

Lõuna-Eesti korteriühistud arutlesid uue seaduse üle

Nädalavahetusel Tartus peetud Lõuna-Eesti korteriühistute foorumil oli mitme ettekande läbivaks teemaks justiitsministeeriumis ettevalmistamisel olev korteriomandi ja –ühistu seaduseelnõu, seisab pressiteates. Tartu korteriühistu Ropka 24a juht Valve Praks hindas foorumit kordaläinuks. “Ühistujuhtidel on seaduseelnõuga seoses palju küsimusi ning vajalik oli kuulda ülevaadet seaduse ettevalmistusprotsessist,” tõdes Praks. Vastavasisulise ülevaate tegi foorumil Eesti Korteriühistute Liit, teemat puudutas ka Riigikogu
korteriühistute toetusrühma juhi Margus Hansoni ettekanne.

Eesti Korteriühistute Liidu hinnangul vajab ettevalmistusel olev korteriomandi ja –ühistu seaduseelnõu kindlasti täiendusi, et ühistute
huvid oleksid kaitstud. “Tegemist on seadusega, mis puudutab miljonit eestimaalast, mistap peab see olema kõigile arusaadav ja üheselt
mõistetav,” vahendas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ning õigusosakonna juhataja Urmas Mardi, kelle hinnangul jääb suur hulk
seaduseelnõu punkte praegu segaseks ning seetõttu nõuab eelnõu täiendavat redigeerimist. “Meie hinnangul võiks seaduseelnõu loomisel lähtuda
ennekõike juba olemasolevatest seadusandlikest aktidest ja korteriühistute senisest praktikast,” rääkis Mardi. “Praegu leidub seal mitmeid punkte, mis korteriühistute elu mitte ei kergenda, vaid hoopis keerulisemaks muudavad.”
Ühistujuht Valve Praks avaldas samuti lootust, et ühistute muudatusettepanekud seadusse sisse viiakse.

Veel kõneldi Lõuna-Eesti korteriühistute foorumil küttehindadest ning avanevast elektriturust, samuti parimatest renoveerimislahendustest.
“Ühistud tundsid foorumil kõneldu vastu elavat huvi, nii et üritust võib pidada õnnestunuks,” võttis räägitu kokku Eesti Korteriühistute Liidu
juhatuse liige Dagmar Mattiisen.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve
riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.