Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Ökoehitajaid kutsutakse liituma veebiportaalis

thePOOSH.orgMTÜ thePOOSH kutsub Eesti ökoehitajaid liituma rahvusvahelises veebiportaalis, kus ökoehituse asjatundjaid ning huvilised koonduvad. Organisatsiooni vaheldusel on võimalik õppida ja praktiseerida ökoehitust üle maailma ja aidata neid, kellel ehitus juba käsil.

Portaal asub aadressil http://www.facebook.com/l/-AQGbo_YtAQEpS6xO9GdNWkQCER3-PwsvHb2RyL4bGQCGUg/www.thePOOSH.org

Eelmisel esmaspäeval käis Vikerraadios Keskkonnatelgi saates organisatsiooni thePOOSH.org lähemalt tutvustamas selle Eesti esindaja Maarja Õunaste. Kuula saadet siit:
http://www.facebook.com/l/2AQFUbk_aAQEtZ2gkU3i0CIDiY-jKXuopA14NT7vdNQ5YVw/vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1961521

Allikas: Mari Manzana

‎Sänna Kultuurimõisas avas uksed Sänna Mõisapood

Sänna Mõisapood. Foto: Sänna Kultuurimõis

Mis on kogukonna pood? See on kogukonnaliikmete poolt ellu kutsutud pood, mille tegevusest saadav tulu kasutatakse Sänna Kultuurimõisa kui Kagu-Eesti inimestele mõeldud kogukonnakeskuse elushoidmiseks ja arendamiseks. Poes ei ole palgatud eraldi müüjaid ega abilisi, vaid kogu tegevus toimub vabatahtlikult vabatahtlikega, kel on soovi, aega ja võimalusi panustada.

Poest saadav tulu aitab Sänna Kultuurimõisal muretseda talve küttepuud, maksta elektrimaksud või näiteks viia edasi teenuskeskuse arendamist. Sänna Kultuurimõisa teenuskeskus sisaldab endas järgmisi tegevusi/võimalusi:

Pood
Sänna Mõisapoest saab osta nii kohalikku kui ka välismaist mahekaupa. Mõte on pakkuda tooteid kogukonnalt kogukonnale, s.t. et eriti oodatud on poodi riiulitele erinevaid Kagu-Eesti tooted. Seni kõige populaarsemad tooted poes ongi olnud meie maakonna tublide naiste toodang nagu Kaire Uderi seebid (astelpajuseep on esikohal), Urvaste naiste kama ja Kairi Koemetsa UMA MEKI märgiga küpsised.

Nagu öeldud saab lisaks kohalikule toodangule ka välismaist ökokaupa osta. Siiani on erilist populaarsust üles näidanud kõiksugu jõupulbrid nagu toorkakao, macu-macu, spirulina, vanilje jne., aga muidugi ka mahe(toor)šokolaadid, šokolaadikreemid, limonaadid jne. Lisaks saab osta hambapastat, kreeme, šampoone ja paljusid teisi naturaalseid (rohelise savi baasil olevaid) hügieenitarbeid. Ehitusmaterjalide osakonnas on olemas kohupiimavärvi segud ja naturaalsed pigmendid (hetkel 15 erinevat tooni); saviukumaja savi, kitti, linaõlivärvi jne. Pood on keskendunud säästvale renoveerimisele, kus lisaks tarvikutele võimalus osta õpetlikke raamatuid ja saada mõisa renoveerimise kogemustest head nõu. Kaupa tellitakse poodi vastavalt külastajate soovidele ja vajadustele. Jätka lugemist »

Eesti Ökokogukondade Ühendus kutsub kärajatele

Hetk ökokogukondade ühenduse suviselt kokkusaamiselt. Foto: kogukonnad.ee

MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus kutsub huvilisi ühendusega liituma ning osalema 1. juunil Tallinnas Toompeal toimuval üldkogul ja kärajatel.

Eesti Ökokogukondade Ühenduse kärajate ja üldkogu kava 1. juunil 2012 Tallinnas Riigikogus:

10.00 – 10.30 Saabumine, Riigikogu hoonega tutvumine
10.30 – 10.40 Kärajate avamine ühenduse juhatuse liikme Madis Masingu poolt
10.40 – 10.50 Tervitussõna on võõrustajal Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehel Tõnis Lukasel
10.50 – 11.00 Presentatsioon ühenduse strateegia loomisest
11.00 – 11.30 Emeriitprofessor Ülo Vooglaid – “Otsustama peame ise”
11.30 – 11.45 Käramine
11.45 – 12.15 Sotsioloog Aare Kasemets – “Kogukondliku hüppe hoojooksu takistusriba – sotsioloogi vaatenurk”
12.15 – 12.30 Käramine
12.30- 13.00 Lõunapaus
13.00- 14.30 MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse ÜLDKOGU
14.30 – 15.00 Suvise kokkusaamise (3.-5. august) korraldamise ja toimkondade moodustamise arutelu
15.00 – 15. 30 Kaugele vaatamine Pikast Hermannist
16.00 – …Piknik Hirvepargis koos muusikaliste etteastetega Tom Valsbergilt (Indigolapsed, Tane Mahuta) kaaslastega
20:00 – 23:00 Baar Hoov (Viru tn 2, õues).
Polina Tśerkassova & Triophonix LIVE (audio-visuaalne show ),
Paavo Eensalu & Jagaspace

Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühendus, www.kogukonnad.ee

Bioneer.ee tähistab neljandat tegevusaastat

Rohelist eluviisi edendav kodanikumeedia portaal Bioneer tähistas neljandat sünnipäeva. Sünnipäeva puhul sai portaal ka uue kujunduse.

„Nende nelja aasta jooksul on Bioneeri peamiselt vabatahtlikest koosneval toimetusel olnud tänuväärne võimalus anda oma panus eestimaalaste keskkonnateadlikkuse edendamisse. Bioneeri portaali tublid vabatahtlikud on Eesti sõltumatu kodanikumeedia pioneerid,“ selgitas portaali tegevtoimetaja Katrin Lipp. „Kodanikumeedia võlu seisnebki selles, et igaüks meist võib anda läbi selle oma isikliku panuse. Igaüks, kes tunneb, et just temal on midagi olulist keskkonna või rohelise eluviisi kohta öelda, võib oma kaastöö meile saata,“ lisas Katrin Lipp.

Läbi aastate on Bioneeril olnud ligikaudu 150 vabatahtlikku, kelle kaasabil on ilmunud üle 13 000 artikli, uudise ja teate. Keskmiselt külastab Bioneeri kuu aja jooksul 25 000 individuaalset külastajat, kes teevad ligikaudu 35 000-40 000 külastu st ja 65 000-100 000 klikki.

MTÜ Ökomeedia juhatuse liige Rasmus Pedanik ütles, et 2008. aastal portaali luues oli peamiseks eesmärgiks sõltumatu ning apoliitilise keskkonnainfo jagamine. Eestimaalasi huvitas keskkonna- ja ökoteema ning Bioneer täitis inimeste infonälga teotahtelisi kodanikke kaasates. “Olime ja oleme endiselt bioneerid püüdes saada ise keskkonnast teadlikumaks ning jagada meid ümbritsevaid teadmisi kõigi huvilistega,” selgitas Rasmus Pedanik Bioneeri portaali tegijate eesmärki. Jätka lugemist »

Eesti Ökokogukondade Ühendus seadis sihte

Lõppenud nädalavahetusel kogunes Tartumaal Roiul grupp inimesi, kes soovib kaasa aidata kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi edendamisele Eestimaal.

Tegemist oli Eesti Ökokogukondade Ühenduse kevadise kokkusaamisega, mille raames seati sihte, jagati infot ning löödi kaasa töötubades. Kokkusaamise põhitähelepanu oli suunatud Eesti Ökokogukondade Ühenduse kui katusorganisatsiooni strateegia väljatöötamisele, et tõhustada senist tegevust, kaasata uusi inimesi ning tõsta ka avalikkuse teadlikkust jätkusuutlike ja kogukondlike teemadega seoses.

Kahe päeva jooksul peetud kokkusaamiselt astus läbi ligi 40 inimest, kes panustasid nii strateegia loomisse kui töötubade korraldusse. Muuhulgas tegeldi väiketuulikute ehitamise ja muude säästva eluviisiga seotud teemade jagamisega.

Eesti Ökokogukondade Ühenduse kohta loe lähemalt siit.

Eesti Ökokogukondade Ühenduse kevadine kokkutulek Roiul. Foto: Kalle Pungas

Rakvere targa linna esitlus pakub Kopenhaagenis huvi

Rakvere linnapea Andres Jaadla tutvustamas targa linna kontseptsiooni. Foto: Rakvere linnavalitsus

Rakvere targa linna esitlus pakub Kopenhaagenis toimuval näitusel kõrgendatud huvi.

Rakvere on Eesti linnadest väljas täna algaval esinduslikul Euroopa linnade ja Regioonide Komitee poolt korraldataval Euroopa linnade ja regioonide tippkohtumisel Kopenhaagenis mille raames Rakvere esitleb oma Targa Maja projekti. Näitusel on projekti vastu suur huvi.

Linnapea Andres Jaadla sõnul on need lahendused mida Rakvere Tark Maja oma testkeskkonnas pakub ka Euroopas uudsed. Tippkohtumine jätkub pealelõunal Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso sõnavõtuga.

Rakvere Tark Maja on esindatud Kopenhaagenis toimuva Regioonide Komitee viienda, Euroopa linnade arengule pühendatud üldkogu raames toimuval näitusel „Beautiful, Green, Smart and Inclusive – Colorful cities“. Näitus koosneb 4 teemablokist – „Ilus linn“ keskendub projektidele, mis on seotud arhitektuuri ja linnaplaneerimisega; „Roheline linn“ energiasäästule, transpordilahendustele ja jätkusuutlikule linnaarengule. Jätka lugemist »

Sännas algab märtsis permakultuuri koolitustsükkel

23. märtsist kuni 18. augustini toimub Võrumaal Sänna Kultuurimõisas permakultuuri koolitustsükkel. Koolitused toimuvad viiel nädalavahetusel, algavad reede õhtuti ja kestavad pühapäeval orienteeruvalt kella 16ni, välja arvatud viimasel korral.

Koolitusi viivad läbi Liina Järviste, Margus Ess, Allar Asi ja Hendrik Noor. Kogu koolitussarja osalustasu on 35 eur, mis sisaldab toitlustamist ja ööbimisvõimalust. Registreerumine meilitsi: helinakargenberg@gmail.com (Helina Kärgenberg) või telefonitsi: 56242390 (Helina), 56560059 (Allar)

Koolitussarja toetab Keskonnainvesteeringute Keskus. Lähemalt loe http://kultuurimois.kultuuritehas.ee/perma3.html

Allikas: Sänna Kultuurimõis

Laivi vokivurin taltsutab marakratte

Laivi ja lapsed, jookseb heie ja jutulõng. Foto: Rosma Haridusselts

Vana, külakooliks ehitatud palkmaja. Siseruumides õdus valgus, kodune õhkkond, toidulõhnad, ahjusoojus. Kahe toatäie kaupa särasilmseid lapsi. Ühes nurgas villakottide keskel veereb vokiratas ja käib usin töö. Sajanditagune pilt? Ei sugugi! Tegemist on argipäevaga Põlva külje all Rosma lasteaias.

Kõikide toredate kasvatajate-õpetajate hulgast tuleb täna juttu Laivi Raamat-Boekest ehk kasvataja Laivist. Esiteks sellepärast, et on jõuluootus ning kõik soe ja kodune on eriliselt hinnas, teiseks sellepärast, et allakirjutanu sai Laivi fenomenist vahetult osa Rosma Vanemate Kooli aasta viimases tunnis.

Kõigepealt lasteaiast. Rosma lasteaed on waldorflasteaed, mille üheks põhimõtteks on, et kõige paremini kasvab laps igapäevasid vajalikke tegevusi toimetavate täiskasvanute kõrval. Eriti hea on, kui mingi toimingu loogikat saab kogeda algusest lõpuni. Nii on lasteaialapsed käinud kevaditi vaatamas Laivi lammaste vastsündinud tallesid, sobranud kättpidi pehmes lambavillas, villa kraasinud, näinud selle imelist ketramist lõngaks ning hiljem uudishimulikult uurinud, mis nende kasvatajate klõksuvate varraste vahelt ka sünnib. Villaga on muudki tehtud – näiteks vilditud mänguvaip lasteaia põrandal.

Üks on selge – kui Laivi voki välja võtab, on lastekobar seal ümber. Muidugi tahetakse ka ise imeasja proovida, aga selle peale lausub Laivi targa ja elukogenud inimesena: „Selle töö tarvis, laps, pead sa veel natuke kasvama!“ Küll aga tohivad toimekad käekesed villa puhastada ja käsikraasidega kraasida. See viimane on juba päris raske töö ning imestama paneb, kui kaua on lastel tahtmist selle kallal pusida. Laivi tähelepaneku järgi ongi vokk parim kasvatusvahend just kõige marakratimatele põngerjatele, vokk teeb kogu „kasvatustöö“, Laivil jääb üle vaid siin-seal sõnake poetada või mõni meeldetulnud lugu jutustada. Ketramine ja jutuvestmine sobivad hästi kokku! Jätka lugemist »

Eestlased osalesid Lätis peetaval rohelisel nädalal

Roheline nädal Lätis Tervete rahvuspargis. Foto: projekt Green Life

8.-12. augustini toimus Lätis Tervete rahvuspargis rahvusvaheline teemanädal „Green Week” / „Roheline nädal”, millest võttis osa 40 aktiivset inimest Balti riikidest ja Põhjamaadest, teiste seas ka üle 10 inimese Eestist.

Projekt „Green Life” / „Roheline elu”, mille raames roheline nädal korraldati, on mõeldud inimestele, kes soovivad panustada keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisse ja ise praktiseerida loodushoidlikumat eluviisi. Selle projektiga kutsutakse üles inimesi koostööd tegema, et õppida üksteiselt ja jagada kogemusi loodussõbralikuma elukeskkonna loomisel.

Rohelise nädala töötoad jagunesid viie teema alla: ökoeluviis, prügi sorteerimine ja taaskasutus, globaalsed keskkonnaküsimused, keskkonna- ja kodanikuajakirjandus ning praktilised lahendused teemal ‘outdoor life’. Eestist osales lektorina Erkki Peetsalu, kes kõneles keskkonna- ja kodanikumeedia teemadel.

Ettevõtmine toimus kaheksa partneri koostöös, Eestist on projekti kaasatud MTÜ Ökomeedia. Projekti partnerid Balti riikidest ja Põhjamaadest on valmis ühiselt tegutsema regiooni jätkusuutlikuma arengu nimel, projekti ühe osana ja rohelise nädala kokkuvõtteks valmib ka temaatiline käsiraamat. Projekti rahastab Nordplus programm.

Loe lähemalt siit: http://www.ekomedia.lv/green_life.html.

Allikas: Green Life

Eestlased osalevad Lätis peetaval rohelisel nädalal

8.-12. augustini toimub Lätis rahvusvaheline teemanädal „Green Week” / „Roheline nädal”, milles osaleb 40 aktiivset inimest Balti riikidest ja Põhjamaadest, teiste seas ka üle 10 inimese Eestist.

Projekt „Green Life” / „Roheline elu” on mõeldud inimestele, kes soovivad panustada keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisse ja ise praktiseerida loodushoidlikumat eluviisi. Selle projektiga kutsutakse üles inimesi koostööd tegema, et õppida üksteiselt ja jagada kogemusi loodussõbralikuma elukeskkonna loomisel.

Projekti partnerid Balti riikidest ja Põhjamaadest on valmis ühiselt tegutsema regiooni jätkusuutlikuma arengu nimel. Nädala töötoad jagunevad viie teema alla: ökoeluviis, prügi sorteerimine ja taaskasutus, globaalsed keskkonnaküsimused, keskkonna- ja kodanikuajakirjandus ning praktilised lahendused teemal ‘outdoor life‘. Loe lähemalt siit.

Allikas: Green Life, Bioneer.ee

Neitsijärve loovusait kutsub lõkkeloengutele

Neitsijärve tipii. Foto: Indrek Maripuu

Oled sa kunagi mõelnud, et igapäevasele kiirustamisele ja pidevas stressis elamisele võiks olla alternatiiv? Oled proovinud mõelda oma elukorralduse üle ning leida viise, kuidas seda tervislikumaks muuta? Elutempo teadlik juhtimine loob eeldused tasakaalukama elu valimiseks, mis omakorda aitab rohkem märgata ja hoolida ka ümbritsevast looduskeskkonnast.

Neitsijärve loovusait Põlvamaal kutsub kaheks augustiõhtuks indiaani püstkoja lõkke äärde kaks meest, kes on nendele teemadele mõelnud ning on nüüd valmis oma tähelepanekuid kuulajaga jagama.

Esimsena jagab oma mõtteid 18. augustil Mikk Tamme teemal “Kiirustamisest, aeglustamisest, teadlikkusest ja eesmärkidest elus.” Järgmisel päeval, 19. augustil kõneleb Mikk Sarv teemal “Looduse märkamine, loodus kui rahuliku elu inspiratsiooniallikas.” Loe lähemalt siit.

Allikas: Indrek Maripuu

Septembris tuleb keskkonnafestival Rohevik

15.-17. septembril toimub keskkonnafestival Rohevik, mis vaatab põnevasse tulevikku, milleni viib säästev ja keskkonnasõbralik eluviis, fookusega elektriautodel.

Rohevik koosneb kolmest päevast:

- 15. september: rahvusvaheline konverents „Kaasaegsed ökolinnad” Eesti Maaülikoolis Tartus,
- 16. september: rahvusvaheline konverents „Puhas energia ja transport” Riigikogus Tallinnas,
- 17. september: Rohevik tipneb kogu pere üritusega „Meie tulevik – elektriautod” Vabaduse väljakul Tallinnas. Tesla, JonElis, Mitsubishi, ERA, Peugeot, ZEV Motors, Fiat, Toyota, Citroen jt.

Festival otsib vastuseid järgmistele keskkonnaalastele küsimustele:

- kuidas säästvamalt linnu planeerida, ümber kujunda, nii et kõigil inimestel oleks parem elukvaliteet,
- kas elektrisõidukid on tõesti vastus saastavale transpordile,
- milliseid elektriautosid on eestimaalastel võimalik osta,
- kas on lootust leida alternatiivi kimbutavale energiahinnatõusule uute energialahenduste näol?

Täpsemat teavet Roheviku kohta (sh esialgsed konverentside päevakavad) leiab siit.

Allikas: Bioneer.ee

Sänna Kultuurimõis otsib noorsootöötajat

Seoses noortetoa avamisega otsib Sänna Kultuurimõis alates 1. septembist 2011 oma meeskonda noorsootöötajat-projektijuhti.

MTÜ Sänna Kultuurimõis on iseseisev alternatiivse suunitlusega kunsti- ja kultuurikeskus Võrumaal Sännas. Kultuurimõis on tegutsenud aastast 2009 ning olnud pidevas arenemises. Hetkel töötab majas viis inimest kolmest erinevast rahvusest. Tegevused toimuvad puutöökojas, naiste käsitööklassis, keraamikakojas, velokuuris, teatri- ja kinosaalis ning astronoomia-teemalisel matkarajal. Toimib kunstnike residentuuriprogramm. Maja on koduks ka rahvusvahelistele vabatahtlikele ning aktiivselt tegutsetakse permakultuuri vallas. Sänna Kultuurimõisas on veel mõned kitsed, kanad, kassid ja mesilaspere. Jätka lugemist »

Peost suhu?

Taisto Uuslail,
Eestimaa elanik, eraettevõtja ja kolmanda sektori vabatahtlik

Tänasel ajastul, kus üha enam kerkivad pinnale inimkonna eluväärtusi puudutavad teemad, vajame justkui üle- ja läbivaatust – mis on meie põhiväärtused ja püsiväärtused. Loo autorina olen ise täna liikunud pealinnast Lõuna-Eestisse Haanja valda ja kogenud piltlikult Eestit diagonaalis läbivat vastandust linna ja maa, edumeelsuse ja tagurluse vahel. Olukorras kus rahvusluse otsingud on jooksvalt teemaks, on hea enesele ja teineteisele otsa vaadata – kes me tegelikult oleme. Esitan siinkohal omapoolse nägemuse ja kogemuse antud küsimuses.

Ääremaa paikade probleem täna pole mu meelest mitte ainult sotsiaalne vaid ka regionaalpoliitiline-majanduslik. Täna toetab riik ehk organisatoorne üksus (nii EU-s kui üle maailma) jooksvalt järjest suuremate struktuuride arengut, seega pole tavapärasel talukesksel maaelul sageli milleski kaasa rääkida.

Tallinna kontekstis on isegi Kopli ja Kalamaja, mis ei ole kesklinnast väga kaugel, mahajäänud piirkonnad. Tõeline elu näib keevat rahavoogude epitsentris – ehk seal kus on pangad ja ostukeskused. Tegelikult aga ei ole nendes paikades “kaubandusvälisel” ajal mingisugust elu – pühade ajal voolab linn alati tühjaks… Kas pole huvitav fakt, et inimesed armastavad veeta oma isiklikku kvaliteetaega just neis nö mahajäänud paikades?

Just seal on veel olemas teistsugune elu – see on kõige paremas mõttes peost-suhu elustiil, kus inimene kasvatab omale ise toidu, riideid ostab siis kui tõesti vaja ja rahaga hangeldab minimaalselt. Sellist elu elati meie maal veel hiljuti, iseäranis pärast viimast ilmasõda ja elatakse paljudes paikades tänagi. Sellise elustiili juures on suurim väärtus kaasinimese abistav käsi ja nõu. Linnast vaadates on sellisel elustiilil kaks palet – kas äärmine vaesus või friiklus nn “ökoelu näol” – sõltuvalt, kes seda elu elab, kas elupõline “maakas” või evakueerunud “linnavurle”.

Need on tänase elu kaks äärmust. Ühelt poolt tarbimisühiskond, mille kvaliteeti iseloomustab inimesekesksus ja teiselt poolt toimetulekuühiskond, mille kvaliteeti määrab läbisaamine maa ja loodusega. Jätka lugemist »

Lilleorus tuleb sügisel permakultuuri koolitus

Albert Bates

Lilleoru ökokogukond Harjumaal korraldab oktoobris permakultuuri sertifikaadikursuse, kuhu on oodatud osalema kõik huvilised. Kursuse viib läbi rahvusvaheliselt tuntud permakultuuri ekspert Albert Bates koos abilistega.

Kursuse tutvustuse leiab Lilleoru kodulehelt. Huvilistel palutakse anda varakult märku oma osalemissoovist ja kinnitada seda ettemaksu tasumisega maikuu lõpuks. Tegemist on mahuka kursuse ja mitme välisõpetajaga, on kursuse toimumise tagamiseks vajalik varajane selgus.

Permakultuur (ingl k ‘permaculture‘ tuleneb sõnadest permanent ja agriculture) on jätkusuutliku eluviisi kavandamise ja kujundamise metoodika, mis põhineb looduslike ökosüsteemide eeskujul.

1970ndatel austraallaste Bill Mollisoni ja David Holmgreni poolt välja kujundatud süsteem sai alguse põllumajandusest, ajendiga leida positiivne lahendus eesseisvale keskkonna- ja energiakriisile. Permakultuuri mõiste ja rakendus on mõnekümne aasta jooksul jõudsalt arenenud ning täna tähendab see nii püsivat põllumajandussüsteemi kui püsivat, kestvat kultuuri, mis toimib looduse osana.

Täpsem info: Ave Oit, ave@kogukonnad.ee

Von Krahli Akadeemia kutsub huvitavale loengule

Rudra Shivananda

Von Krahli Akadeemia kutsub loengule, mille peab joogaõpetaja Rudra Shivananda teemal “Õnneliku elu võti pärast 2012. aastat”. Loeng toimub 9. mail kell 18.00 Von Krahli teatris, see on inglise keeles ja tõlge eesti keelde.

Kui Läänemaailmas on 2012. aastaga seotud ennustused keskendunud välises maailmas aset leidvatele katastroofilistele muutustele, siis India traditsioonis nähakse neid olukordi ette teistsugusest vaatenurgast. Vaade põhineb mitmete globaalsete tsüklite kokkulangevusele, mis hõlmab lühikesi, mõne tuhande aasta kuni keskmisi kolmesaja miljoni aasta pikkuseid ajajärke, ja fookuses on inimteadvuse evolutsiooniga seotud muutused.

Olenemata sellest, et 2012. aasta saab olema pöördeline ja toob endaga kaasa dramaatilisi muutuseid, on see protsess järk-järgult toimunud ja tugevnenud viimase 50 aasta jooksul ning jätkub ka pärast 2012. aastat. Võtmeküsimus on nende tsüklite põhjuste ja tagajärgede mõistmises, et oleks võimalik häälestuda ja seada oma elu selliselt, et need muutused toovad head ning õnn saab olema teatud määral tagatud.

Rudra Shivananda on pärit Indiast ja elab praegu Californias USA-s. Elektroonika inseneri, ärijuhtimise ja õigusteaduse taustaga 28 aastat Silicon Valleys töötanud pereisa otsustas pensionile jäädes pühendada oma elu inimkonna heaolu ja vaimse evolutsiooni edendamisele. Ta on vaimse õpetaja Yogiraj Siddhanathi õpilane, kuulub India iidsesse nath-joogide õpetusliini ning õpetab inimesi 1998. aastast alates. Jätka lugemist »

Juurusse kavandatakse Euroopa esimest universaaltanklat

Illustratsioon: Oxford Park

Raplamaale Juurusse rajatavasse uuslinnakusse Oxford Park kavandatakse Euroopa esimest FuelBar universaaltanklat, kus on võimalik liiklusvahendeid tankida elektri, biokütuste, metaani, biodiisli, gaasi ja bensiiniga ning võimalus laadida ka elektriakusid. FuelBaris on odavad elektri laadimishinnad tänu kohapealsele biomassi kombijaamale.

FuelBari universaaltanklas on ruumi sellistele tehnoloogiatele, mis võimaldavad autodele ja teistele liiklusvahenditele: elektri kiirlaadimist, standardlaadimist, alalis- ja vahelduvpinge valikuid, elektriakude vahetust, metaani, gaasi, diislit, bensiini, madala ja kõrge oktaanarvuga biokütust, biodiislit, tselluloosikiumassi etanooli, vesinik-kütuseelementide tankimist. Tulevikus on võimalik lisada ka teisi tulevikutehnoloogiaid. Jätka lugemist »

Reedel korraldatakse Paides Vanalinna konverents

Sel reedel, 18. veebruaril peetakse Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11, Paide) Vanalinna konverents, kus kõneldakse linnakogukondadest, vabatahtlikust tegevsusest, säästvast eluviisist, kogukonna nimel tehtavast heategevusest ja paljust muust.

Kava:
- Muinsuskaitse ja vabatahtlikud. Mis muutub Muinsuskaitses – Trivimi Velliste, EMS
- Tulevikuarengud ja linnakogukond – Hardo Aasmäe, Rooma klubi
- Muinsuskaitse kohaldumine tänapäeva säästva eluviisiga – Tarmo Elvisto, SRIK
- Heategevus kogukonna heaks – Valev Väljaots, Järvamaa Kogukonnafond
- Vabatahtlik töö Järvamaal – Rainer Eidemiller, Paide kogukonnakeskus
- SRIKid Eestis – Tallinna, Tartu, Viljandi ja Paide SRIK

Konverents algab kell 11 ja kestab kella neljani pärastlõunal, osalemine on tasuta. Loe lähemalt siit.

Konverentsi korraldavad Ühendus Weissenstein, Paide SRIK ja Järvamaa Vabatahtlike Keskus. Asukohainfo leiad siit.

Pärast konverentsi toimub traditsiooniliselt “Kolmkõla” festival, mille korraldajaks Leho Rubis.

18.30 Paide Raekojas kontsert RAAGADE VÕLUILM
vokaal – Manodz Dubey
rütmiinstrument (tabla) – Arno Kalbus
bambusflööt (bansuri) – Leho Rubis
piletiga

21.00 Kõhna Grete Galeriis (Tallinna tn 11) LUULEÕHTU GALERIIS – Lauri Sommer ja sõbrad
tasuta

Allikas: Rainer Eidemiller, Paide kogukonnakeskus, tel 5087217

Järvamaal kehtib kogukondlik maksevahend P.A.I.

Kogukondlikku maksevahendit P.A.I tutvustav trükis.

Eesti krooni viimastel päevadel anti Paides välja kohalikku kogukondlikku maksevahendit P.A.I. tutvustav trükis. P.A.I. on õiguslikult sooduskaart, ent samas kasutuses Järvamaal nn lepingulise maksevahendina ehk “kohaliku rahana” alates 1. maist 2010.

P.A.I.d ei saa pangas muu valuuta vastu vahetades, seda saab ainult kohalikku kogukonda vabatahtliku tööga panustades või siis P.A.I.dega kaubeldes. Pärast rahvusliku valuuta kadumist 2011. aasta 1. jaanuarist jääb P.A.I. euro kõrval ringlema kohaliku “oma rahana”.

Selles 16-leheküljelises trükises tutvustatakse P.A.I.d lähemalt, aga samuti antakse väike ülevaade sellest, mille poolest kogukondlikud maksevahendid erinevad nn tavarahast ja milliseid kohalikke rahasid maailmas veel ringleb.

Brošüür on trükitud taaskasutatud paberile (samale, millele on trükitud ka P.A.I.) kohalikus, Kuma trükikojas 400 eksemplaris ning trükise väljaandmist rahastas Järvamaa Vabatahtlike Keskuse kaudu Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Brošüüri “Kogukondlik maksevahend P.A.I.” saab Paide kogukonnakeskusest (Tallinna tn 11, Paide), ent seda on kavas pakkuda ka Järvamaa omavalitsustele, kohalikele äridele ja mittetulunduslikele ühendustele. Lisateave: pank@weissenstein.ee

Allikas: weissentsein.blogspot.com

Järvamaal ilmub uus kogukondlik ajaleht KoosOlek

Kogukondliku ajalehe KoosOlek avanumber.

Järvamaa aktiivsed inimesed asutasid aasta lõpus uue kodanikumeedia kanali – kogukonnalehe KoosOlek, mis ilmub paberkandjal kord kuus tiraažiga 700 eksemplari ning esialgu vaid neljaküljelisena.

KoosOlek kajastab Järvamaa kogukonnaelu: vabaühenduste, üksiktegijate ning kogukondlikku ja säästvat arengut toetavate äriliste ettevõtmiste tegemisi ja mõtteid.

Lehe väljaandmist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) läbi Järvamaa Vabatahtlike Keskuse (Paide SRIK). KoosOleku idee on algatatud Paide kogukonnakeskuses, kuid kirjutama oodatakse kõiki. Oma lugu, teade plaanis oleva ettevõtmise kohta või ka reklaamisoov tuleks huvilistel saata aadressile ajaleht@weissenstein.ee. Samale aadressile oodatakse ka KoosOleku tellimusi.

KoosOlek on trükitud kohalikus trükikojas (Kuma) keskkonnasõbralikule paberile (holmen book), kujunduse tegi Heli Aade.

Lehel ei ole müügi- ega ka kindlat reklaamipinna hinda, selle asemel on oodatud väljaandmist toetavad annetused (täpsemad andmed KoosOleku viimasel lehel). KoosOlekut saab alati endale võtta Paide kogukonnakeskusest (Tallinna tn 11, Paide).

Allikas: weissenstein.blogspot.com

Võimalus õppida kogukondlikult majandama

Riinu Lepa

Sel laupäevl, 27. novembril läheb Tallinnas Ovaalstuudios käima põnev kolmeosaline kursus “Majandusest, lihtsalt ja teistmoodi”, kus räägitakse majandusest tavapärasest veidi teise nurga alt. Kursusel kõneldakse inimesest lähtuvast majandusest ja teadlikest valikutest ehk kuidas iga inimene saab muuta maailma paremaks läbi omaenda tegevuse.

Kursuse juhendaja Riinu Lepa ütleb, et majandus on teema, mis paljusid inimesi hirmutab, samas oleme kõik sellega seotud olles majandussüsteemi käimalükkajaid läbi elatise teenimise. Kursus püstitab mitmeid küsimusi, millele otsitakse koos vastust: Millise süsteemi oleme inimkonnana käima lükanud 21.sajandil? Kas meie roll elatise teenijatena on meie enda vaba valik või on see suuresti stereotüüpne süsteemi osa? Kas see, mida me iga päev teeme, on meie hingega kooskõlas? Või töötame selleks et, kunagi lähi- või kaugemas tulevikus saaks teha seda, mida “hing on alati ihaldanud”? Kas me töötame vaid tuleva hetke nimel? Kas me tajume oma rolli oma igapäevaste valikute kaudu? Jätka lugemist »