Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Tänasel rahvusvähemuste päeval räägitakse rootslastest

Täna tähistatav rahvusvähemuste päev on pühendatud rootsi vähemusele. Viimase rahvaloenduse andmeil elab Eestis 375 end rootslaseks pidavat inimest, vahendas Lääne Elu.

Rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu esimees Sofia Joons on kindel, et tegelikult on rootslaste arv Eestis suurem. Rahvaloendusel võib end rootslasena määratleda nii riigirootslane, kes Rootsist siia tööle või elama tulnud, kui ka siin sajandeid elanud eestirootslaste järeltulija. Just viimaste arvu on peaaegu võimatu kindlaks teha.

“Kodakondsusega on lihtne – inimene sünnib sellega. Rahvus on aga identiteedi küsimus ja inimesel võib olla mitu identiteeti,” ütles Joons Lääne Elule. Ta lisas, et näiteks segaperekondade puhul peab inimene otsustama, kellena end määratleb.

Rootsi kodakondsusega inimesi elab Eestis rahvaloenduse andmeil 301 ja rootsi keelt nimetas emakeeleks 285 inimest. 2000. aasta rahvaloendusel nimetas end rootslaseks 300 inimest, rootsi keelt rääkis emakeelena 107 inimest.

Rootslased on Eestis ainus rahvusvähemus peale ingerisoomlaste, kellel on oma kultuuriautonoomia ja sellega seoses ka oma rahvusnimekiri, kuhu kuulub üle poole tuhande inimese. Sofia Joonsi sõnul eeldab rahvusnimekirja kandmine inimese enda aktiivsust, sest selleks peab ta ise soovi avaldama. Rahvusnimekirja võivad kuuluda ka Rootsis elavad eestirootslased, kellel on Eesti kodakondsus.

Viimase rahvaloenduse andmeil elab Eestis üldse 192 rahvust, enam kui 100-liikmelisi rahvusrühmi on 37. Kõige suuremad rahvusrühmad eestlaste järel on venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased.  Jätka lugemist »

Hapusilgupidu ehk Surströmmingsfest

Haapsalus toimub 16. septembril 2012, kl. 14–16 Surströmmingsfest ehk hapusilgupidu. Oodatud on kõik, kes soovivad teha lähemat tutvust põneva maitseelamusega Rootsist, millel on eriline mekk ja tugev, omalaadne lõhn.

Surströmming on tuntud kui üks Rootsi eksklusiivsemaid delikatesse. Tegemist on silguga, mida püütakse hiliskevadel, pannakse puutünni paariks kuuks hapnema, seejärel pakitakse kalad ümber plekkpurkidesse ning lastakse enne tarbimist 6-12 kuud seista. Silku süüakse aadressil Lihula mnt 12, Haapsalu, I korrusel.

Registreerimine: info@hru.ee, 4737056