Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2018
E T K N R L P
« sept    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Riigimetsa istutati tänavu 19,3 miljonit puud

Metsaistutus. Foto: Rando Kall

Koos oktoobris lõppenud sügisese metsaistutusega pani RMK sellel aastal riigimetsa kasvama 19,3 miljonit puud. Seda on 800 000 võrra rohkem kui eelmisel aastal.

Põhiline metsauuendus toimub kevadkuudel, ent juba neljandat aastat istutab RMK kuuski ka septembris ja oktoobris. “Istutusperioodi pikendamine võimaldab meil tööd paremini korraldada ning istutajatele ka sügisel tööd anda,” sõnas RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu. “Varasematel sügistel istutatud puud on ilusti kasvama läinud. Tänaseks nelja-aastane kuusk on keskmiselt 80 cm kõrge ja tema kasvutingimuste parandamiseks on metsamehed selle ümbrust juba kolmel korral rohust ja võsast puhastanud, et pisike puu saaks piisavalt valgust ja toitu.”

Sel sügisel istutas RMK oma hoole all olevasse metsa 800 000 kuuske, põhiliselt Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal. Kevadel pandi maha kokku 18,5 miljonit puud.Maakondadest istutati sel aastal kõige rohkem Ida-Virumaale – 3,7 miljonit.

Kokku uuendab RMK tänavu metsa enam kui 10 000 hektaril, millest viiendik jäetakse looduslikule uuendusele. Seal suudab loodus raiesmiku ise sobivaima puuliigiga uuendada – enamasti hakkavad alal kasvama kaasikud, haavikud ja sanglepikud. Riigimetsa uuendamiseks vajaminevad taimed kasvatab RMK kaheksas taimlas üle Eesti.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste loodus­koosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad ka Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool ning Põlula kalakasvandus. RMK-s töötab üle 700 inimese, riigimetsas tööd saavate inimeste arv ulatub aga 5000-ni.

Vaata metsas tehtavate tööde ning neid tegevate inimeste kohta täpsemalt metsa eluringi kirjeldavalt veebilehelt.

RMK kutsub metsa rogainima

rogainPühapäeval, 17. mail toimub kuues kohas üle Eesti RMK rogainipäev ehk seikluslik orienteerumismatk, millest on oodatud osa võtma igas vanuses ja erineva sportliku tasemega 2-5-liikmelised võistkonnad.

Rogainipäeva ühe korraldaja Lauri Leppiku sõnul sobib rogainimine nii tulihingelisele sportlasele kui ka rahulikumale looduses liikujale. “Rogain on suurepärane võimalus looduses põnevalt aega veeta, mille käigus jõuab ka kohtadesse, kuhu tavalise jalutuskäigu ajal ei pruugi sattuda,” sõnas ta. “Iga võistkond saab ise omale sobiva raja ning liikumise tempo valida, kontrollpunktides jagatakse osalejatele ka veidi metsatarkust.”

RMK rogainipäeva start antakse pühapäeval, 17. mail kell 12 kuues kohas üle Eesti: Harjumaal Aegviidus, Läänemaal Perakülas, Põlvamaal Kiidjärvel, Pärnumaal Raekülas, Ida-Virumaal Kurtna järvede piirkonnas ning Lääne-Virumaal Lahemaa rahvuspargis. Võistluse alguses jagatakse osalejatele kaart, mille abil tuleb metsast kolme tunni jooksul üles leida võimalikult palju erineva väärtusega kontrollpunkte. Kõige suurema punktisumma kogunud võistkondi premeeritakse RMK metsamaja kasutusõigusega, kõikide osalejate vahel loositakse välja auhindu.

Rogainipäeval osalemiseks tuleb kokku panna 2−5-liikmeline võistkond ning registreerida see veebiaadressil www.rmk.ee/rogain . Võistkonna võib kokku panna pereliikmetest ja sõpradest, samuti saavad ettevõtted võistlusele välja panna oma meeskonnad. Matkale on oodatud kõik hästikäituvad lemmikloomad. Kuni 10. maini on registreerimistasu 3 eurot ning 11.-14. mail 5 eurot ühe inimese kohta. Allameetrimehed saavad seiklusmatkale tasuta. Osalustasu sisaldab raja kaarti ning võistluse lõppedes sööki-jooki.

Rogainipäeva korraldab RMK koostöös heade partneritega: Tallinna orienteerumisklubi TA OK, OK Põlva Kobras, OK Rakvere, seiklusspordiklubi X-TEAM, MTÜ Aktiivikeskus ja orienteerumisklubi West.

Lisateavet RMK rogainipäeva kohta saab aadressilt www.rmk.ee/rogain.

RMK looduskaamera jälgib pisipere ootel mägrapaari

Mägrad looduskaameras. Foto: RMK

Mägrad looduskaameras. Foto: RMK

Saaremaa mäger Kadi koos oma praegu veel nimetu kaaslasega on taas RMK looduskaamera vaateväljas. Erinevalt eelmise aasta vaikelust on sel kevadel oodata ka perelisa.

Mäkradele on iseloomulik loote arengus mitmeid kuid kestev seisak ehk latentsusperiood. See tähendab, et tänavu sündivad pojad on ema kõhus ootel olnud üsna pikalt – ehk isegi eelmise aasta 9. juunist, mil paaritumist ka RMK looduskaameras näha sai. „Mägraema ise sätib ja teab, millal on poegadel parim aeg sündida,“ selgitas zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.

Eelmise aasta suvel, kui mäkrade tegemisi esmakordselt RMK looduskaamera vahendusel jälgida sai, ei olnud nende mullakünkasse rajatud uru ees näha just väga suurt sagimist. Mäger Kadi poegi ei toonud ja mägrapaar luusis rohkem kodust eemal.

Sellel kevadel paistavad lood olevat teistmoodi. „Mägramaja on juurde saanud ühe ümmarguse uruava, Kadi tassib pessa kuivanud puulehti, kulu ja sammalt ning mägrapaar on oma tähtsate toimingute kõrval leidnud aega ka üksteiselt kirpe otsida ja oma kõhtu sügada,“ loetles Tiit Hunt märke mäkrade hoogustunud pereelust.

Mäkrade jooksuaeg on juunis-juulis, ent see võib kesta ka pikemalt. Pojad sünnivad tavaliselt märtsis-aprillis, nii et pole võimatu, et väikesed mägrad on juba urus sündinud. Nii nagu karu, sünnitab ka mäger pojad üle aasta. Sündinud pojad saavad nägijaks alles ühe kuu vanuselt ja umbes kahekuusena hakkavad nad uru suu ümber paterdama. Jätka lugemist »

RMK istutab Hiiumaa riigimetsadesse 325 000 puud

RMK paneb tänavu riigimetsa kasvama 18,7 miljonit puud ehk 14 puud iga Eestis elava inimese kohta. Hiiumaa riigimetsadesse istutatakse 325 000 väikest puud.

RMK metsamajanduse peaspetsialisti Rainer Laigu sõnul ootavad metsaistutajaid ees väga kiired nädalad. “Iga päev pannakse üle Eesti mulda umbes pool miljonit taime, mis teeb ühe jalgpalliväljaku suuruse ala iga minuti kohta,” sõnas Laigu. Sel aastal pannakse riigimetsa kasvama 200 000 puud rohkem kui eelmisel aastal.

Hiiumaa riigimetsadesse istutatakse tänavu 325 000 puud – 197 000 mändi, 112 000 kuuske ning 16 000 kaske. Metsauuendus annab maakonnas hooajalist tööd 24 inimesele, üle Eesti saab RMK taimlates ja metsas hooajalist tööd 1700 inimest. Vajalikud töötajad on RMK juba leidnud.

RMK uuendab tänavu riigimetsa üle Eesti 9800 hektaril, millest 2000 hektarit jäetakse looduslikule uuendusele. Kõige enam pannakse kasvama okaspuid: 10,1 miljonit mändi ja 7,3 miljonit kuuske. Lehtpuid istutatakse tänavu 1,3 miljonit – põhiliselt kaske, aga vähesel määral ka sangleppa. “Valdava osa taimedest paneme maha kevadel, kuid juba neljandat aastat jätame osa metsauuendusest ka sügiskuudele,” selgitas Laigu.

Kui tavapäraselt viiakse istikud raiesmikule maasturi, traktori või ATV-ga, siis raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse toimetab RMK väikesed puud juba teist aastat helikopteriga. Metsastades karjääre, kus pinnas on väga kuiv, kastetakse taimed enne mahapanemist hüdrogeeli lahusesse, mis parandab märkimisväärselt nende kasvamaminekut.

Riigimetsa uuendamiseks vajaminevad taimed kasvatab RMK kaheksas taimlas üle Eesti, miljon männipotitaime ostetakse tänavu ka Lätist.

RMK jahilubade enampakkumisel
tõusid hinnad 40 protsenti

hunting-at-sunset2RMK jahilubade ostueesõiguse enampakkumisel tõusis keskmine makstav tasu jahimaa hektari kohta 3,62 euroni, mis on ligi 40 protsenti rohkem kui aasta varem. Kokku teenis RMK enampakkumisega üle 280 000 euro, mida jagatakse jahipidamist lubavate eramaaomanikega.

Veebruaris välja kuulutatud enampakkumisele pandi kolme RMK hallatava jahipiirkonna jahiload. Jahipiirkonnad on jagatud 13 väiksemaks jahialaks, jahilubade ostuks jahialadel tehti 30 pakkumist. Enampakkumise võitja saab jahialal jahti pidada ühe hooaja jooksul, küttides ulukeid etteantud vanuselises ja soolises vahekorras. Enampakkumisele pandud 77 900 hektaril saab sel jahihooajal küttida 240 metssiga, 138 põtra, 50 metskitse ja 35 punahirve.

Enampakkumisel saadud tulusid jagatakse võrdeliselt eramaaomanikega, kes loovutavad jahipidamisõiguse oma maal. Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas makstakse 1 hektari jahimaa kasutuse eest eramaaomanikule 2,83 eurot, Väätsa jahipiirkonnas 5,46 eurot ja Kuressaare jahipiirkonnas 6,21 eurot. RMK sõlmib selle kohta maaomanikega kokkuleppe.

RMK hallatavates jahipiirkondades tuleks eramaa jahindusliku kasutamise nõusolekust teada anda aadressile jaht@rmk.ee. Kirjas tuleb ära tuua oma nimi, kinnistute või katastriüksuste number ja arveldusarve, kuhu maaomandi jahindusliku kasutuse eest tasu kanda. Oma nõusolekust palub RMK teada anda hiljemalt 1. juuliks 2015.

Need maaomanikud, kes soovivad ise väikeulukijahti pidada või korraldada ja kelle maaomand asub RMK hallatavas jahipiirkonnas, saavad RMK-lt taotleda tasuta väikeuluki jahilube. RMK on ette valmistanud vastava taotluse vormi, mida saab täita ja edastada RMK-le e-posti teel. Taotluse leiab siit.

RMK haldab Kilingi-Nõmme, Väätsa ja Kuressaare jahipiirkonda, alates sellest jahihooajast ei halda RMK enam Nõva, Jäärumetsa ja Anguse jahipiirkonda.

RMK hirvekaamera jäädvustas Saaremaal 16 looma

Sel nädalal jäi RMK hirvekaamera ette Saaremaal korraga lausa 16 looma, sellist seltskonda pole seal varem nähtud! Videolõiku ning veidi pikemat kirjeldust hirvede varahommikuste toimetuste kohta leiab RMK loodusvaatlusblogist http://www.rmk.ee/organisatsioon/loodusvaatlusblogi. Allikas: RMK

Sel nädalal jäi RMK hirvekaamera ette Saaremaal korraga lausa 16 looma, sellist seltskonda pole seal varem nähtud! Videolõiku ning veidi pikemat kirjeldust hirvede varahommikuste toimetuste kohta leiab RMK loodusvaatlusblogist http://www.rmk.ee/organisatsioon/loodusvaatlusblogi. Allikas: RMK

RMK: puhka metsas, aga ole ettevaatlik tulega

RMK soovitab kuumadel suvepäevadel metsas matkajatel olla väga ettevaatlik tulega ja võimalusel tuld üldse mitte teha.

Metsa mineku keelamist ei pea RMK juhatuse liige Tiit Timberg vähemalt riigimetsas praegu vajalikuks, sest viisakalt käituvad inimesed ei tekita tema sõnul probleeme, vaid aitavad võimalikke ohukohti avastada. “Vastutustundetud ja potentsiaalsed põlengupõhjustajad ei hooli keelust niikuinii, küll aga peletaks range keeld metsast eemale korralikult käituvad seenelised-marjulised, sportijad ja metsas liikujad, kes puhkenud põlengust teada annavad,” sõnas Timberg, tuues mitmeid õpetlikke näiteid viimastest päevadest. „Pärnumaal avastas RMK metsaülem turbapinnase põlengu, mis miilas seal ilmselt juba nädala, põhjustajaks kas välgulöök või hooletud külastajad. Üleeilne näide Harjumaalt, kus admiral Pitka luureretke võistlejad avastasid kalameeste lõkkeasemest süttinud metsaaluse, viitab samuti sellele, et mõistlikud inimesed aitavad tuleohutusele metsas kaasa.”

Kui matkalõke siiski süüdata, tuleb seda teha selleks spetsiaalselt ettevalmistatud kohas. Eelistada tuleb sädemepüüdjaga lõkkekohti, mida on RMK aladel üle Eesti enam kui 300, endale sobiva koha saab kerge vaevaga välja valida RMK veebis www.loodusegakoos.ee või RMK nutitelefonirakenduse abil. Tark metsaskäija veendub ka ettevalmistatud lõkkekohalt lahkudes, et välditud oleks igasugune oht ümbritsevale metsale. „Tuleohtlikus metsas ei tohiks sõita ATV-ga, sest praktikast on kahjuks hulgaliselt näiteid, kuidas kuumusest huugavas metsas ATV-ga teadmatult ja tahtmatult „sädemeid külvatakse”,“ lisas Tiit Timberg.

Sel aastal on riigimetsas toimunud 20 tulekahju, ükski neist pole õnneks paisunud oluliselt üle 5 hektari ning koostöö Pääsetametiga on olnud operatiivne ja professionaalne. Omalt poolt hoiab RMK metsas korras ja rajab juurde veevõtukohti, mis on abiks väikeste ja algfaasis olevate metsapõlengute kustutamisel.

Riigi Ilmateenistuse poolt koostatav metsade tuleohukaart näitab viimastel päevadel selget liikumist keskmiselt tuleohult suurele tuleohule. „Loodame hoovihmadele, mis metsas tuleohu alla viiks, aga eelkõige kutsume inimesi vastutundlikule käitumisele metsas,“ sõnas Tiit Timberg.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, 70% Eesti-Soome ühisettevõttest AS Eesti Metsataim ning Põlula kalakasvatuskeskus. RMK-s töötab üle 700 inimese.

Metskondade kontaktid!

RMK ootab hiidlaste mälestusi metsaistutusest

RMK paneb tänavu Hiiumaa riigimetsadesse kasvama 290 000 puud ning kutsub metsanädala ajal kõiki hiidlasi, kes varasematel aastatel metsaistutuses kaasa on löönud, taas metsa, et oma kätetöö üle vaadata.

Kuna sel aastal möödub kümme aastat sellest, kui 10 000 laulu- ja tantsupeolist ning vabatahtlikku panid suure talgutöö käigus Eesti riigimetsa kasvama miljon puud, on RMK loonud spetsiaalse veebilehe www.rmk.ee/miljonpuud. “Ootame inimesi metsa vaatama, kui kõrgeks puud kümne aastaga kasvanud on ning milliseid metsatöid selle aja jooksul tehtud on,” selgitas veebilehe loomist RMK Hiiumaa metsaülem Lembit Lühi. “Et kümne aasta taguseid raiesmikke üles leida, oleme kaardile kandnud 200 tollast istutuskohta üle Eesti, sh 4 Hiiumaal.” Iga koha juures on toodud täpsed koordinaadid ja loetelu seal kümne aasta jooksul tehtud töödest, samuti on inimestel võimalus lisada oma foto ja meenutus aastatetagusest istutamisest.

Laekunud meenutuste ja fotode põhjal paneb RMK kokku näituse ning materjal antakse üle Eesti Rahva Muuseumile. Et kümnenditagust istutuskohta metsas hõlpsamini üles leida, on RMK paigaldanud toonastele lankidele uued sildid.

Tänavu paneb RMK Hiiumaa riigimetsades mulda 290 000 puud. Lembit Lühi sõnul moodustavad puudest enam kui poole piirkonnale kõige iseloomulikumad männid. “Mände istutame 186 000, kuuske 102 000 ja kaske 2000,” sõnas Lembit Lühi. “Tänavune istutusmaht on üle 50 tuhande taime võrra suurem kui eelmisel aastal. Varasemaga võrreldes teeme sel aastal ka rohkem noore metsa hooldamist.”

Metsahoolduse hulka kuuluvad need tööd, mis tehakse metsaistutuse järgselt – metsauuenduse hooldus pisikestele puudele ja valgustusraie noorendikuks sirgunud puudele. “Tänavu teeme noore metsa hooldust Hiiumaal 670 hektaril,” selgitas metsaülem Lembit Lühi.

Uuendusraiet küpsete metsade uuendamiseks ja metsade kestlikkuse tagamiseks teeb RMK Hiiumaal 245 ha, mis on 1% Hiiumaa riigimetsade pindalast ja võrreldav varasemate aastatega. Umbes sama palju, 300 ha teeb RMK Hiiumaal ka harvendusraiet, millega luuakse paremad kasvutingimused alles jäävatele puudele.

Hiiumaa metskonna metsade pindala on 24 613 hektarit. Hiiumaa metsade keskmine vanus on 79 aastat: männikutel 89, kuusikutel 86 ja kaasikutel 49 aastat. Eesti metsade keskmine vanus on 61 aastat – männid on keskmiselt 78- ning kuused ja kased 47-aastased.

Hiiumaa riigimetsadest 57% on majandatavad, 13% majanduspiirangutega ja 30% rangelt kaitstavad. Võrreldes Eesti keskmisega on Hiiumaal rangelt kaitstavat metsa rohkem ja majandatavat ning majanduspiirangutega metsa mõnevõrra vähem.

Kokku istutab RMK 2014. aastal riigimetsa ligi 18 miljonit taime. Noore metsa hooldustöid teeb RMK üle Eesti 39 500 ha, uuendusraiet 8700 ha ja harvendusraiet 10 000 ha.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool, 70% Eesti-Soome ühisettevõttest AS Eesti Metsataim ning alates 2014. aastast ka Põlula kalakasvandus. RMKs töötab üle 700 inimese.

RMK lõpetab jahieeskirju rikkunud jahimehega lepingu

Seoses 22. veebruaril RMK hallatavas Väätsa jahipiirkonnas toimunud jahi käigus ebaseaduslikult kütitud põdraga kaotab jahiõiguse omandanud ja jahti korraldanud kütt õiguse RMK jahipiirkonnas jahti pidada.

22. veebruaril Väätsa jahipiirkonnas Epu jahialal metsseajahi käigus toimunud jahieeskirjade rikkumist menetleb edasi Keskkonnainspektsioon. “Keelatud ajal uluki laskmine toob kaasa lisaks rahatrahvile või arestile ka jahimehe jahipidamisõiguse peatumise,” täpsustas RMK jahindusosakonna peaspetsialist Kalev Männiste. Ta lisas, et jahilubade omajaga sõlmitud jahipidamisvõimaluste kasutamise kokkuleppe lõpetab RMK ennetähtaegselt, kui inspektsioon on karistanud RMK poolt väljastatud jahiloa alusel jahti pidanud jahimeest ja tema jahipidamisõiguse peatanud.

“Siinkohal tänab RMK valvsaid jahimehi Anna jahtkonnast, kes ebaseaduslikku tegevust nähes Keskkonnainspektsiooni teavitasid,” ütles Kalev Männiste.

Iga jahihooaja alguses kuulutab RMK välja enampakkumise suurulukite jahilubade eelisõigusega omandamiseks, mille käigus saab üks jahimees omandada vaid ühe jahiala küttimisload. Vastavalt RMK ja jahipidaja vahel sõlmitud jahipidamisvõimaluste kasutamise kokkuleppe punkt 6.5.1 lõpetatakse leping ennetähtaegselt, kui Keskkonnainspektsioon on karistanud RMK poolt väljastatud jahiloa alusel jahti pidanud jahimeest, kelle nimi oli kantud jahiloale, mille tulemusena on jahimehel jahipidamise õigus peatatud.

RMK looduskaamera näitab punahirvi

Punahirv. Foto: Bioneer.ee

Punahirv. Foto: Bioneer.ee

RMK poolt jaanuarikülmade saabudes Saaremaale rajatud söödaplatsile paigaldatud otsepilti näitavast looduskaamerast on viimastel öödel näha olnud tihedat lumesadu ning punahirvede, metssigade ja kährikute toimetamisi.

RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja Mari-Liis Kitteri sõnul sätiti looduskaamera üles sooviga metsaelu võimalikult paljude Eesti inimesteni viia ja tänapäevases vormis loodusega tutvumise võimalusi pakkuda. “Et loodusesõprade huvi püsiks, on edaspidi kavas kaamerat mõned korrad aastas ka teistele loomadele-lindudele lähemale liigutada,” lisas Kitter.

Metsloomad võtsid suurte jaanuarikülmade ajal söödaplatsi kiiresti omaks, aga sula saabudes on loomade külastused jäänud harvemaks. Siiski on viimastel öödel, lume tulekuga kaamera salvestanud suure punahirve tegutsemist, eile öösel salvestatud videolõiku näeb aadressil www.rmk.ee. Metsloomade ninaesise eest hoolitsevad jooksvalt Saaremaa jahimehed. Jätka lugemist »

RMK peamajas avatakse konkursi “Aasta Puitehitis” võidutööde näitus

Olete oodatud esmaspäeval, 10. veebruaril kell 12 Aasta Puitehitise konkursi võidutööde näituse avamisele Riigimetsa Majandamise Keskuses (Tallinn, Toompuiestee 24). Näitus tutvustab viimase kümne aasta puitarhitektuuri paremikku.

RMK uue peahoone fuajee pakub nauditavat ja rahulikku keskkonda näitusega tutvumiseks. Näitusele on välja pandud tänavu 12. korda toimuva konkursi “Aasta Puitehitis” esimese 10 aasta võidutööde fotod. Eesti arhitektide loodud silmapaistvaid puitehitisi esile tõstes soovib konkursi korraldaja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit näidata puitmaterjalide kasutamise võimalusi ehituskunstis.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu Puuinfo programm on kümne­aastase tegutsemise jooksul pi­devalt meelde tuletanud puidu voorusi ja selles peituvaid või­malusi, jaganud teadmisi ja ins­piratsiooni, et puidust ehitami­sest saaks eestlaste loomulik elamise viis.

Näitust saab külastada tööpäeviti kell 9-18 ja see jääb avatuks kuni märtsi lõpuni. Näitus on tasuta.

Jõulukuuse leiab riigimetsast iga pere

joulukuusk-kuuse-toomine-kuusk-tallinna-joulukuusk-66788771 (1)

Kuuks. Foto: Siim Lõvi

Riigimetsast saab ka sel aastal iga pere endale koju tuua jõulukuuse, juhised leiab RMK kodulehelt ja uuenenud mobiilirakendusest.

Enne riigimetsa kuuseotsingule minekut soovitab RMK külastada spetsiaalset kodulehte aadressil www.rmk.ee/kuuseke, kus saab veebikaardilt näha riigimetsa alasid ehk kohti, kust võib jõulupuud otsima minna. Lisaks on lehel juhised ja tingimused jõulukuuskede raiumise ja koduse ümberkäimise kohta.

RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul tohib jõulukuuski raiuda ainult sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada: teede ja kraavide servad, liinide alused ja vana metsa alt. „Jõulukuuski ei tohi raiuda aga metsanoorendikest, kuhu nad on inimese poolt istutatud või kus neist on sirgumas palgipuud,“ ütles Toomas Väät ja lisas, et ka kaitsealadelt ei ole lubatud puid raiuda.

Riigimetsa ja kaitsealasid saab tuvastada RMK kodulehel, avaliku metsaregistri ja uuenenud RMK mobiilirakenduse kaudu. „Metsanoorendiku tunneb ära selle järgi, et puud on korrapäraselt istutatud ja hooldatud ning enamasti ühevanuselised,“ täpsustas Toomas Väät.

Kui sobiv puu on leitud, saab selle eest tasuda kohapeal mobiilimaksega. Teise võimalusena saab kuuse eest enne metsaminekut maksta ülekandega internetipangas. Ühe- kuni kolmemeetrised kuused maksavad 3-13 eurot. Raieõiguse tõendamiseks peab isikul metsas kaasas olema maksekorraldus, milleks sobib vastav SMS kinnitus makse teostamise kohta mobiiltelefonis või maksekorralduse väljatrükk.

RMK tasuta mobiilirakenduse saab alla laadida nii iPhone’i, Androidi kui ka Windows’i nutitelefonides. Rakendus sisaldab kõiki juhised kuuse toomise, maksmisvõimaluste ja kuuse eest hoolitsemise kohta.

Mulluste pühade jooksul toodi RMK metsadest kokku üle 7600 jõulukuuse.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo: Toomas Väät, RMK metsakasvatuse peaspetsialist, tel 520 5734, e-post toomas.vaat@rmk.ee

Sagadis pannakse seened näitusele

RMK Sagadi looduskooli ja metsamuuseumi eestvedamisel toimub sel nädalavahetusel, 14.-15. septembril Sagadis seenehuvilistele traditsiooniline seenenäitus.

RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keeduse sõnul ei ole tänavune päikseline suvi seenekasvule just kõige soodsam olnud, kuid sellest hoolimata on Põhja-Eesti metsades rikkalik kukeseene- ja männiriisikasaak. “Näitusel saab tutvuda kõigi hetkel Sagadi ja Oandu ümbruse metsades leiduvate seentega, mis lubab head pilvikute ja puravike väljapanekut, kukeseeni ja riisikaid,” selgitas Keedus ja lisas, et näitusel tutvustatakse ka erinevaid seenelise korvi mittesobivaid seeni.

Seenehuvilisi oodatakse sel korral nii 14. kui 15. septembril ajavahemikul 10-18. Näitusel jagavad huvilistele seenetarkusi looduskooli juhendajad, looduskooli ruumides saab teha mikromatka seeneriiki ja uurida, mis rolli seened meie igapäevaelus mängivad. Populaarne seenenäitus toimub Sagadis juba 14 aastat.

Lisaks Sagadis toimuvale seenenäitusele korraldab RMK septembrikuu jooksul erinevates maakondades üle Eesti mitmeid põneva programmiga seenepäevi, mille käigus on võimalik tundma õppida kodupaiga seeni ja nautida varasügisest loodust. Täpsemad seenepäevade toimumisajad on leitavad veebist!

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Eestit läbiv RMK matkatee sai juurde 627-kilomeetrise lõunaharu

teeRMK on valmis saanud Eestit läbiva matkatee uue 627 kilomeetri pikkuse haru, mis kulgeb Harjumaalt Aegviidust kuni Karula rahvuspargi keskuseni Ähijärvel, Võrumaal.

Vastavatud matkatee lõunaharu on täienduseks möödunud aastal valminud esimesele Eestit läbivale 370-kilomeetrilisele Oandu-Ikla matkarajale. Kogenud alpinisti ja matkajuhi Alar Siku juhtimisel valis RMK välja ja tähistas matkatee uue haru Aegviidust Ähijärveni. Uus marsruut läbib kaheksat maakonda – Harjumaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on RMK matkatee uus lõik maha märgitud selliselt, et teele jääks võimalikult palju just sellele piirkonnale iseloomulikke paiku. “Erinevalt möödunudaastasest rajast, mis peamiselt metsamaastikul paikneb, läbib lõunarada Kesk-Eesti põllumajanduspiirkonda, samuti Endla ja Emajõe-Suursoo märgalasid. Matkatee kõige põnevamad kohad asuvad aga siiski ilmselt Lõuna-Eestis – Setumaal ja Haanja-Karula kõrgustikul, kus üles-alla kulgevad pinnavormid muudavad raja läbimise eriti mitmekesiseks ja vaheldusrikkaks,” ütles Aigar Kallas.

Täpsem lisainfo aadressil: www.loodusegakoos.ee/matkatee-blogi/lounarada

Nii senisel kui uuel matkatee harul kasutatakse kilomeetripostideks plastpakendijäätmetest poste, mis on valmistatud Eestimaal osaühingu Rexest Grupp poolt. Lisaks on kogu matkatee saanud värvimärgistuse: Oandu-Ikla trassi tähistab valge-punane-valge ning Aegviidu-Ähijärve rada valge-roheline-valge.

Marge Rammo

Turvalisuse huvides suletakse ajutiselt Taevaskoja matkaraja trepp

Seoses Taevaskojas Emalätte juures toimunud varinguga sulgeb RMK külastajate turvalisuse huvides alates tänasest ajutiselt Taevaskoja matkaraja lõigu Emalätte juurest ülesmineva trepi osas.

Juuni lõpus Taevaskoja piirkonda tabanud tugev äikesetorm murdis Emalätte kohalt kaks väga võimsat puud, mille tulemusel tekkinud lihe põhjustas Emalätte koopa sissevarisemise. Matkaraja lõigu sulgemise põhjuseks on kaldapealsel varisemata osal avastatud praod, mis võivad tugeva vihma ja tuule puhul soodustada uue varingu teket.

30

Väike Taevaskoda. Foto: T. Pani

RMK loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkonna juhataja Tarmo Denksi kinnitusel käidi koos Keskkonnaameti ning Maavalla Koja esindajatega Taevaskojas kohapeal olukorda hindamas ja edasisi tegevusi planeerimas. “Jõudsime ühisele otsusele, et Emalätet välja ei hakka kaevama, vaid laseme loodusel omasoodu toimetada,” selgitas Denks ja lisas, et praeguseks on allikas ennast liivast läbi murdnud ning voolab kenasti jõkke.

“Keskkonnaamet tellib geoloogiaeksperdilt tekkinud prao ja sellest tuleneva võimaliku varinguohu kohta arvamuse ning kuni olukorra selgumiseni on rajalõik külastajatele suletud,” märkis Denks ja lisas, et praegu on oluline Emalätte juures toimuvat pidevalt jälgida.

Emalätte koobas asub Väikeses Taevaskojas Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal. Koopast väljavoolav vesi on üsna jahe, puhas, hea maitsega. Veel usutakse olevat raviv toime.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo: Tarmo Denks, RMK loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkonna juhataja, tel 5184 294, tarmo.denks@rmk.eewww.rmk.ee

RMK tähistab metsalillede päeva tasuta matkadega

RMK tähistab juba kolmandat järjestikust aastat metsalillede päeva, mille raames toimuvad sel nädalal üle Eesti viis tasuta metsalillematka, mille eesmärgiks on aidata inimestel metsataimi paremini tundma õppida.

Viimsis korraldatava matka eestvedaja, RMK Viimsi looduskeskuse juhi Sirli Vijari sõnul ei panda metsalillematkadel rõhku võimalikult pika vahemaa läbimisele, vaid metsalilledega tutvumisele. “Praegu on looduses parim aeg tutvuda näiteks selliste taimedega nagu leseleht, metstähthein ja laanelill, mis on väga kaunid, aga enamikule võõrad,” märkis Sirli Vijar, kelle sõnul jagavad metsalillede kohta matka käigus täpsemat infot ka botaanikud.

Põhjamaades ülipopulaarset metsalillede päeva tähistatakse Eesti eri paigus kokku viie matkaga. Esimene neist peeti 13. juunil Viimsi poolsaarel Tädu loodusõpperajal. Nädala lõpus toimuvad matkad lisaks Tädule ka Endla looduskaitsealal Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal Neerutis ning matkasarjale pannakse punkt Hiiumaal Sarve poolsaarel.

“Matka tarbeks soovitame varuda aega kolm-neli tundi ning võtta kaasa ka väike toidukott ja joogipudel, mis võimaldab end matka kestel või lõppedes pisut kosutada. Rõivastus olgu maastikul liikumiseks sobiv ning sääskede eest kaitsev,” juhendas Sirli Vijar.

Metsalillematkad on tasuta, kuid nendel osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine, sest mõnedele matkaradadeleon võimalik oma transpordi puudumisel sõita bussi või autoga, kus on piiratud kohtade arv. Lähem info ja registreerimine siinJätka lugemist »

Soomaal esitleti RMK Viljandimaa metsa majandamise kava aastani 2022

Elor Ilmet_29052013

Elor Ilmet, RMK Viljandimaa metskonna ülem metsa majandamise kavaga aastani 2022

Põhjaliku ülevaate seni toimunud tegevustest ning meie maakonna metsade tulevikuplaanidest andis Viljandimaa metskonna ülem Elor Ilmet, tutvustades RMK Viljandimaa metskonna metsa majandamise kava aastani 2022. “Maakondlikus arvestuses (maakondi on 15, kuid metskondi Eestis kokku 17) metsade mahukuse osas on Viljandimaa kolmandal kohal. Meist eespool on vaid Harju- ja Vändra metskonnad,” rääkis Ilmet ning tegi kokkuvõtte meie metsi puudutavast olulisemast statistikast.

Riigimetsade üldpindala maakonnas on 97 124 ha, mis ajas pisut suureneb haldusalasse juurdetulevate maade arvelt. Metsakorralduslikult on inventeeritud alade pind 72 463 ha, metsakvartaleid 2009 tk ja metsaeraldisi 32 016 tk.

Viljandimaa metskonnad on töömahtude järgi jaotatud viieks ca 12 000 ha suurusteks metsandikeks, mida haldab metsnik-metsakorraldaja igas piirkonnas. Maakond jaguneb Vastemõisa-, Karksi-, Õisu-, Kõpu ja Aimla metsandikeks.

Metsavarude maakondlik RMK tagavara on ca 10 milj tm ning kui liita siia erametsade tagavara, on maakonna tagavara muljetavaldav ca 20 milj tm. “Täna võib öelda, et rohkem kasvab metsa juurde, kui kasutusele võetakse. Silmas peab pidama sedagi, et majandatava metsa osa on meil 66,6%, majanduspiiranguga metsa 19.1 % ning rangelt kaitstavat metsa 14,3%,” selgitas Ilmet.

Metsavarudest kokkuvõtlikult maakonnas esikohal on mänd, järgnevad kask ja kuusk ning alles seejärel muud liigid.

RMK_29.05.2013

RMK Viljandimaa metskonnametsa majandamise kava aastani 2022

Viljandimaal on mõjuvaim looduskaitseala Soomaa rahvuspark, lisaks on 10 looduskaitseala, 8 maastikukaitse ala ja palju teisi piirangutega alasid, kus kasvab kaitsealune taimeliik või elab haruldane linnu- või loomaliik.

RMK hooldada on suur hulk kultuurimälestisi ja osa meie pärandkultuurist, näiteks: linnus “Lõhavere Linnamägi” ning Kivisaare pronksiaja kalmistu ja asukoht.

RMK tugevus võrreldes erametsaomanikega seisneb pikemaajaliste raie plaanide kavandamises metsade majandamisel ning metsa sihipärases uuendamises ehk istutamisega taastamises. Kahetsusväärselt suur osa erametsaomanikest jätavad taasmetsastamise sageli looduse enda mureks.

“Plaanipärane tegevus väljendub selleski, et kui mingi ala põllumajanduslikku tegevust ei võimalda, siis need metsastatakse. Keskmiselt istutame aastas 360 ha metsa ning metsakülvi teostame ca 20 ha. Metsasektor on hea majandamise korral tulutoov tegevus ning arvestatav tööandja,” rääkis Ilmet ja lisas, et ainuüksi maksutulu laekub prognoosi kohaselt sektorilt maakonna kohta ca 1,6 miljonit eurot aastas.

 

 

RMK kutsub matkasõpru juuni alguses teatripiknikule

teatripiknikRMK igasuvised üritustesarjad saavad tänavusel kultuuripärandi aastal järje teatripikniku näol. Seekordne matkaelamus on pikitud kolme erineva tegelaskujuga metsateel, tõelise teatrielamusega keset Kõrvemaa laant ning piknikuga, mida igaüks on teretulnud pidama.

RMK kutsub huvilisi teatripiknikule 8. ja 9. juunil. Matk teatriplatsile on umbes 3 kilomeetrit pikk. Tagasi tuleme lühemat, umbes 2-kilomeetrist rada pidi. Rajal tutvume eri vanuses metsadega ning teeme kolm kuni 20-minutist peatust, et nautida meile pakutavat näitemängu ja muusikat.

Tegelased metsateel on Ivan Orav (Andrus Vaarik), 1924. aasta rahandusminister Otto Strandman (Mait Malmsten) ja nõukogudeaegne metskonna partorg K. Rožin (Uku Uusberg), kes innustab töökaid käsi metsa istutama. Piknikupaigas näeme omaaegset Mati Undi lavastust „Helene, Marion ja Felix”, mis rajaneb Friedebert Tuglase „Felix Ormussonil” ning novellidel. Osades Guido Kangur (Felix), Piret Kalda (Helene) ja Maria Avdjuško (Marion).

Võta kaasa oma fotoaparaat ja jäädvusta päeva meeleolud. Jaga oma pilte sõpradega ning meie premeerime parimate fotode tegijaid meenetega. Piknikuplatsil on avatud fotonäitus ning võimalus saada fotokoolitust Sven Začekilt. Jätka lugemist »

Jahilubade enampakkumisel kerkis hektaritasu üle 2 euro

Foto: 24tundi.ee

Foto: 24tundi.ee

Käesoleval jahihooajal osutus RMK suurulukite jahilubade enampakkumine mullusest konkurentsitihedamaks ja edukamaks. Pakkumisi tehti kõigile 20-le jahialale, keskmine makstav tasu jahimaa hektari kohta oli 2,17 eurot. Kokku teenis RMK enampakkumisega üle 300 000 euro, mida jagatakse küttimist lubavate maaomanikega.

“Enampakkumise vastu oli tänavu väga suur huvi, mistõttu jahimeeste pakkumised osutusid alghindadest ligi 1,35 korda kõrgemaks,” märkis RMK juhatuse esimees Tiit Timberg ja lisas, et enampakkumise võitja peab lisaks enampakkumise summale tasuma ka küttimislubade eest. Enampakkumise võitja saab jahialal jahti pidada ühe hooaja jooksul, küttides ulukeid etteantud vanuselises ja soolises vahekorras.

Kõik jahipidamisega kaasnevad õigused, kohustused ja piirangud määratletakse enampakkumise võitjatega sõlmitavates kokkulepetes. Tiit Timbergi sõnul tagatakse ka sel jahihooajal tõhus omanikujärelvalve: “RMK töötajad teevad perioodilisi kontrollkäike, jälgimaks jahipidamistingimuste korrektset täitmist. RMK nõuab kütitud suurulukite märgistamist ühekordsete, nummerdatud ja taaskasutamist mittevõimaldavate märgistuslipikutega. Samuti tuleb vahetult peale uluki tabamist ja jahiloa realiseerimist saata SMS-sõnum RMK sõnumikeskusesse.“ Jätka lugemist »

Loodusõhtu “Aasta lind 2013- nurmkana”

nurmkana

Nurmkana. Foto: Vikipeedia

Ootame kõiki loodushuvilisi traditsioonilisele aasta linnu üritusele Lihula Muusika- ja Kunstikooli suurde saali algusega kell 17.30. 

Selle aasta linnust nurmkanast tuleb kõnelema projekti eestvedaja Jaanus Aua Eesti Ornitoloogiaühingust,  samuti saame teada, kuidas läks eelmise aasta lindudel tüllidel. Juttude-piltide vaheajal soe jook ja väike suupiste.

Info ja registreerimine: e-post matsalu.looduskeskus@rmk.ee, tel 5138 783

RMK ühtlustab küttepuidu müügikorraldust

Riigimetsa majandaja RMK käivitab alates 1. märtsist eratarbijatele ühtse registreerimissüsteemi küttepuidu müügi paremaks korraldamiseks.

“Kui siiani sai ühtses süsteemis registreerida vaid 3-meetriste nottidena müüdava küttepuidu ostusoove, siis edaspidi registreeritakse samamoodi ka kõik eratarbijate soovid varuda küttepuitu kasvava metsana,” kommenteeris RMK juhatuse liige Tiit Timberg, kelle sõnul aitab uus süsteem küttepuidu müüki paremini planeerida. Alates 1. märtsist saavad eratarbijad küttepuidu ostusoovist teada anda kas telefoni 676 7676 või e-posti kyte@rmk.ee kaudu.

Vaheladudesse koondatud 3-meetrist küttepuitu pakutakse jätkuvalt koos kohaleveoga ning need tellimused on võimalik täita paari nädala jooksul.

Kütte varumine kasvava metsana toimub uue korra järgi vahemikus 1. november kuni 31. märts. Vastavaid sooviavaldusi registreerib RMK kuni 1. oktoobrini. Metsa hindamisandmete alusel tehakse igale eratarbijale konkreetne hinnapakkumine, misjärel sõlmitakse leping ja väljastatakse ka arve. Kõik tänaseks esitatud kasvava metsa raieõiguse ostusoovid täidetakse käesoleva talve jooksul.

Timbergi sõnul muutub alates märtsist ka seniste RMK metsnike vastutusvaldkond ning töökorraldus, mille järgi uue ametinimetusega metsnik-metsakorraldajate põhitegevus kevad-suvisel perioodil on metsavarude hindamine ja metsakasvatuslike tööde kavandamine. “Metsa inventeerimistööde käigus kaardistatakse ühtlasi kõik sanitaarraiet vajavad metsaosad, mida saab sügisel pakkuda eratarbijaile kasvava metsa ülestöötamiseks,” selgitas Timberg.  Jätka lugemist »

Meeleavaldus lageraiete vastu koduakende all

Metsatee Põhja-Kõrvemaal. Foto: Wikipedia

Sel pühapäeval kell 13.00 kogunevad Kõrvemaa külade elanikud Mustjõele, et avaldada meelt koduakende alla ulatuvate metsa lageraiete vastu. 

Hajaasustatud piirkonnas elavatele inimestele on jäänud mulje, et suures rahaahnuses unustab RMK viimasel ajal metsa langetates kõik muu – nii metsamajanduse head tavad kui ka kohalike elanike heaolu.

Mõistame, et lageraided on odavaim viis puidu kättesaamiseks, kuid kodudega külgnevatel aladel tuleks siiski inimeste elukeskkonna säilimiseks lageraiest loobuda ning jätta näiteks 100m laiune turvatsoon, kus kasutatakse muid raievõtteid.

Olukorras, kus RMK kinnistutel paiknevad teed on kogu piirkonnas väga halvas seisukorras ja kohati läbimatud, jääb mulje, et RMK soovib riigi vaikival nõusolekul hävitada elu metsakülades – pole inimesi, pole probleemi.

Järjekordne lageraie on plaanitud 350m ulatuses vastu ajaloolise Mustjõe kõrtsitalu piiri hoonete vahtus läheduses, küla sissesõidutee ääres. Külarahvas on korduvalt pöördunud RMK poole palvega leida mõni väiksema keskkonnamõjuga viis sellel 2,5ha suurusel alal metsa majandamiseks, kuid RMK ei arvesta kohalike elanike arvamust selles küsimuses ning lageraiest loobuda ei kavatse.

Meeleavaldus toimub Mustjõe külas Mustjõe kõrtsitalu juures kell 13.00.

Meeleavaldust toetab muuhulgas Tallinna Metsaomanike Selts.

RMK mobiilirakendus juhatab jõulukuuseni

Tänavu saab lisaks Riigimetsa Majandamise Keskuse kodulehele riigimetsast sobiva jõulukuuse leidmiseks infot ka mobiilirakendusest, kus on kaardistatud 145 sobivat kuusekohta üle Eesti. „Riigimets on avatud ööpäev läbi, igaühel on võimalus tuua jõulukuusk juba oma traditsioonilisest kohast või avastada uusi kuusekohti riigimetsas,“ soovitas RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät.

Enne riigimetsa kuuseotsingule minekut soovitab RMK külastada spetsiaalset kodulehte aadressil www.rmk.ee/kuuseke, kus saab veebikaardi abil planeerida teekonda ja endale sobivaim kuusekoht leida. Lisaks on seal juhised ja tingimused, kuidas kuuse eest hoolt kanda ja millistest kohtadest jõulukuuski otsida. RMK poolt kaardistatud 145 kuusekohta leiab ka RMK mobiilirakendusest. Toomas Väädi sõnul satub igal aastal metsa ka palju neid perekondi, kes oma jõulupuu esimest korda ise metsast koju toovad. “Sellisel juhul on RMK mobiilirakendus käepärane abimees ja juhatab kuuseotsijad õigesse kohta,” lausus Väät ja lisas, et rakendus sisaldab ka maksmisinfot ja kuuse eest hoolitsemise näpunäiteid.

RMK tasuta mobiilirakenduse saab alla laadida nii iPhone’i, Androidi kui ka Windows’i nutitelefonides. Rakendus sisaldab kõiki juhised kuuse toomise, maksmisvõimaluste ja kuuse eest hoolitsemise kohta. Kui sobiv puu on leitud, saab selle eest tasuda kohapeal mobiilimaksega. Teise võimalusena saab kuuse eest enne metsaminekut maksta ülekandega internetipangas. Ühe- kuni kolmemeetrised kuused maksavad 3-13 eurot.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Loona mõis läbis põhjaliku värskenduskuuri

Novembris lõppesid Saaremaal Vilsandi rahvuspargis asuva ajaloolise Loona mõisahoone fassaaditööd, renoveerimise käigus kaasajastati ka mõisa küttesüsteeme. Tööd tellis RMK ja rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

2012. aastal alanud ja sel kuul lõpule jõudnud renoveerimistööde maksumus oli üle 165 000 euro, millest valdav osa tuli KIK-i programmist “Looduskaitse infrastruktuuri arendamine”. RMK kinnisvaraosakonna Saaremaa piirkonna halduri Aarne Puparti sõnul renoveeriti selle eest vastavalt muinsuskaitse eritingimustele kogu mõisahoone fassaad, ehitati välja drenaaž, sadevee kanalisatsiooni välisvõrgud ning rajati maakütte baasil uus keskkonnasõbralik küttesüsteem. Ehitustööde läbiviimisele eelnes 2011. aasta septembris ka kohustuslik maaala arheoloogiliste uuringute etapp.

Esmakordselt 16. sajandil mainitud Loona mõis on tänapäeval oluline kultuuri- ja külastuskeskus, kus asuvad peale RMK teabepunkti ka majutusasutus, kohvik ja püsiekspositsioon Vilsandi rahvuspargi ajaloost. “Loona mõisa renoveerimine loob lisaväärtust kogu piirkonnale,” märkis Aarne Pupart ja lisas, et tänu värske välisilme saanud hoonele, mille ümber laiub Baltikumi vanim kaitseala, on see ahvatlev sihtpunkt nii kohalikele kui välismaistele külalistele.

Keskaegse vasallilinnuse keldriruumidele püstitatud mõisahoone on ehitatud 16.-18. sajandil. Tänapäevase klassitsistliku välimuse sai hoone 19. sajandi alguspoolel. Viimati 1997. aastal renoveeritud mõisas asub Vilsandi rahvuspargi keskus.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

RMK-l valmis Lõuna-Eesti suurim looduskaitsetöö

Eile, 16. novembril võeti ametlikult kasutusse uus Laeva-Palupõhja tee, mille rekonstrueerimist rahastas 773 527 euroga Euroopa Regionaalarengu Fond. Tegemist on seni suurima fondi poolse toetusega RMK poolt korraldatavatesse looduskaitsetöödesse Eestis.

2011. aasta detsembris alanud rekonstrueerimistööde käigus uuendati 10,63 km ulatuses teekatet, rajati 45 uut mahasõitu, paigaldati 29 veevoolu truupi ning puhastati kraavid setetest.

RMK looduskaitsetalituse juhataja Kristo Koka sõnul oli tee amortiseerunud ning selle seisukord halvenes tänu iga-aastastele üleujutustele veelgi. “Kuna tee viib Palupõhja looduskooli, Alam-Pedja looduskaitsealale ning rohketesse seene- ja marjametsadesse, pidime selle seisukorra taastama nii, et see vastaks järjest kasvavale külastuskoormusele ja sobiks kaasaegsele põllumajandustehnikale,” selgitas Kokk.

Lisaks on Laeva-Palupõhja tee ainus ligipääs Palupõhja küla ümbruses asuvatele lamminiitudele, mis on elupaigaks mitmetele haruldastele linnuliikidele. “Ka need üleeuroopalise tähtsusega elupaigad vajavad regulaarset ligipääsu ja hooldamist,” lisas Kokk.
Laeva-Palupõhja tee kogupikkus on 11,3 km. Rekonstrueerimistöid teostasid Hanso MK OÜ ja Teearu Grupp OÜ. Palupõhja tee esimene projekt valmis aastal 1966 ja tee ise ehitati valmis umbes viie järgneva aasta jooksul.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo: Kristo Kokk, RMK looduskaitsetalituse juhataja, tel 503 6887, e-post kristo.kokk@rmk.ee