Silt: Risti kirik

700-aastane Risti kirik sai ainulaadsed elektrilised pingisoojenduskatted

Harjumaal Padise vallas asuvas Risti kirikus saavad kirikulised alates tänavustest jõuludest omal nahal kogeda, kuidas aitavad sooja saada ainulaadsed elektrilised pingisoojenduskatted.

Tegemist on innovaatilise lahendusega, mida pole seni kasutatud ei Eestis ega teadaolevalt ka naaberriikides. Saksamaal toodetud istmepingikatete soetamine ja paigaldamine sai teoks kohaliku koguduse initsiatiivil ja Pria Leader-meetme toel.

Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor Silja Konsa sõnul on Risti kirik üks Eesti väärtuslikumaid maakirikuid. Seni pole selles ainulaadse arhitektuuriga 700-aastases hoones olnud ühtegi küttekeha ja talveperioodil on külastajal sealset madalat temperatuuri ja kõrget suhtelist õhuniiskust üsna raske taluda. Et seda leevendada, saigi Risti kirik endale mugavad pingisoojenduskatted. Matid on abiks eeskätt seetõttu, et keskaegseid kirikuid pole võimalik üksikute ürituste puhul soojaks kütta – temperatuuri ja niiskuse järsk kõikumine võib kahjustada nii inventari kui kirikut ennast. Pühakodade kütmisprobleemi lahendamisega tegeletakse selletõttu mitmel pool maailmas, sest keskaegne hoone vajab stabiilset temperatuuri ja niiskustaset.

Loe edasi: 700-aastane Risti kirik sai ainulaadsed elektrilised pingisoojenduskatted

Sõjaministeeriumi kingitud pärg jõuab tagasi Risti kirikusse

Vabadussõjasamba pärg. Foto: Marko Paloveer.
Vabadussõjasamba pärg. Foto: Marko Paloveer.

Sõjaministeeriumi poolt 90 aasta eest kingitud Vabadussõja pärg jõuab tagasi Risti kirikusse.

Täna jõuab Harjumaal asuvasse Risti kirikusse tagasi haruldane, nüüdseks konserveeritud Vabadussõja pärg, mis on ainus teadaolev omasugune Eestis.

Metallpärja lintidelt võib lugeda, et selle on Risti kihelkonna langenute mälestuseks toonud Eesti Vabariigi Sõjaministeerium. Pärg paigutati Risti kirikaias oleva Vabadussõja mälestussamba juurde tõenäoliselt monumendi avamisel 29. juunil 1924. aastal.

Risti mälestussamba näol on tegemist ühega neljast Vabadussõja mälestusmärgist, mis säilis puutumatuna läbi kogu okupatsiooniaja. Imeliste asjaolude tõttu on tänini alles ka samba juurde kuulunud mälestuspärg . EELK Risti koguduse õpetaja Annika Laatsi sõnul on tõenäoline, et pärgi viidi kirikutorni varjule Nõukogude okupatsiooni saabudes. Millal see täpselt sündis, ei tea praegustest koguduseliikmetest enam keegi. Kummulikeeratuna ja tolmu alla mattununa seisis pärg tornis aastakümneid. Kolm aastat tagasi tõid koguduseliikmed torni koristamise käigus pärja taas päevavalguse kätte ja tegid sellele esmase puhastuse.

Pärjalindil olev tekst “ Risti langenud Wabadussõja kangelastele. Sõjaministeerium ” köitis leidjate tähelepanu ja pani otsima võimalusi selle korrastamiseks. Konserveerimise tegi võimalikuks Kaitseministeeriumi tugi, millele kogudus lisas oma panuse. Pärg konserveeriti Ennistuskojas Kanut.

Pärg oli tsingitud raudplekist ümbrisvannis, mis kinnitus 1,8 meetri pikkuse puidust risti külge. Pärja jämedast traadist ovaalile kinnituvad viiestes puntides sarnase vormiga stantsitud raudplekist vahtralehed, moodustades pärja kahara taustafooni. Lisaks on kase- ja loorberilehtedega oksi ning erinevad lilled: kallad, liiliad, roosid ja “valged” sinililled.

Kirikus hakkab paiknema Risti kiriku eeskoja lõunapoolsel seinal.