Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2018
E T K N R L P
« sept    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Riigi peaminister ja majandusminister kohtusid pärnakatega

Eile kohtusid pärnakatega peaminister Jüri Ratas ning majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Juba pool tundi enne kohtumise algusaega olid Pärnu endise maavalitsuse hoone saali kohad hõivatud ja viiendalt korruselt tassiti toole juurde.

Kadri Simson ja Jüri Ratas Pärnus Foto Urmas Saard

Kadri Simson ja Jüri Ratas Pärnus. Foto: Urmas Saard

Praegu naerdakse selle üle. Ma arvan, et juba mõne aasta pärast see projekt, investeering, annab Pärnule väga tugeva ühenduse

Vähem kui pool kohtumise ajast kulus valitsuse tööst ülevaate tegemisele. Suurema osa ajast pühendasid Ratas ja Simson küsimustele vastamisele, hiljem vahetuks vestluseks üksikute inimestega, aga liituti ka paari-kolmekesi jutlevate seltskondadega.

„Et oleme jõudnud 100-aastasesse Eesti riiki ja räägime ikka veel eesti keelt, see on midagi erakordset. Aga mis on Eesti järgmise saja aasta narrativ, kuhu me peame jõudma,” arutles Ratas ja vastas arutlevale küsimusele, et narratiiviks saab olla eesti rahva arvu kasvule pööramine. „See on minu meelest riigi olulisemaid tugitalasid, et me ei oleks väheneva rahvaarvuga riik,” selgitas peaminister, kelle sõnul on viimastel aastatel tuhandete inimeste kodumaale tagasipöördumine oluline signaal, kuigi iive jääb veel negatiivseks.

Jätka lugemist »

Kaia Iva: vabatahtlikud saavad anda ka hoolekandesse olulise panuse

Riik soovib koostöös MTÜga Eesti Külaliikumine Kodukant kaasata hoolekandesüsteemi senisest enam vabatahtlikke. Eesmärk on toetada eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad abistamist või juhendamist igapäevase eluga toimetulekul ja ühiskonnaelus osalemisel.

Kaia Iva Foto Urmas Saard

Kaia Iva. Foto: Urmas Saard

Kaia Iva: “Järjest olulisem on ka vanemaealiste iseseisva toimetuleku suurendamine ning nende kaasamine vabatahtlikku tegevusse.”

Sotsiaalministeerium kuulutas märtsikuus välja riigihanke viimaks läbi projekt, mille tulemusena arendada välja kestlik lahendus vabatahtlike kaasamiseks kogu riigis. „Sotsiaaltöötajad täidavad igapäevaselt ka selliseid ülesandeid, mis ei eelda erialast haridust ja mille täitmiseks saaks kasutada kogukonna abi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Vabatahtlikud ei asenda sotsiaaltöötajat, kuid suudavad sageli pakkuda vajalikku abi, mida kohaliku omavalitsuse teenused ei pruugi katta. Kogukonna kaasamine ja suurem tähelepanu oma liikmetele võimaldaks eakal või puudega inimesel kauemaks koju elama jääda ja ennetada hooldekodusse sattumist. Tihti võib aidata ka vestluspartneri olemasolu, et suuremaid muresid ennetada ning säilitada inimese elukvaliteeti.”

Jätka lugemist »

Riik ei jäta põllumehi põuas üksi

Maaeluministeerium otsib ja analüüsib koostöös põllumajandussektoriga kõiki võimalusi, kuidas põllumehi põuast põhjustatud raskustes aidata. Pöördumine Euroopa Komisjoni poole ja rohestamise toetuse erisus on vaid mõned ministeeriumi astutavatest sammudest.

Tarmo Tamm Foto Urmas Saard

Tarmo Tamm. Foto: Urmas Saard

sõltuvalt piirkonnast võib jääda 30-70% tänavusest viljasaagist saamata

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on põuaga sel aastal probleeme nii Põhja-, Kesk- kui Lõuna-Euroopas; põud mõjutab nii meie taime- kui ka loomakasvatajaid. „Eelmisel nädalal saime meie põllumeestele Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise nõude ökokesa tootmispiirangu nõude asjus, mis võimaldab ka nendelt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada. Kutsun kõiki meie põllumehi üles koostööle, et loomasööt saaks sel aastal varutud ja teravili väärindatud. Meil on jätkuvalt omajagu hooldatavat põllumajandusmaad, kus niidetav või hekseldatav rohi jääb kokku koristamata − see potentsiaal tuleb praeguses olukorras täielikult ära kasutada,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Jätka lugemist »

Igor Taro asus ametisse Põlva maavanemana

Tänasest asus Põlva maavanemana tööle Igor Taro, kelle vabariigi valitsus neljapäevasel istungil järgnevaks viieks aastaks ametisse nimetas.

Igor Taro, Põlva maavanem

Igor Taro, Põlva maavanem

Oma ametiaja peamiseks eesmärgiks peab värske maavanem haldusreformi ja sellele järgneva riigireformi mõistlikku läbiviimist Põlvamaal ning teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi säilitamist. “Inimesed ootavad meilt paremaid teenuseid, pädevamaid vastuseid ja sujuvamat koostööd. Praegune halduskorraldus on ajale jalgu jäänud – see pole suutnud peatada linnastumist ega väljarännet. Viimane aeg on midagi muuta. Näeksin hea meelega, et miinimumnõuete täitmise ja kauplemise asemel tekivad meil nii kaasajas väljakujunenud majandussidemete kui ka ajaloolise ja kultuurilise seosega võimekad omavalitsusüksused,” ütles Taro.

Igor Taro on lõpetanud Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi ja omandanud kõrghariduse Lomonossovi nimelises Moskva riiklikus ülikoolis ajakirjanduse erialal. Alates 2015. aastast töötas ta Võrumaa arenguagentuuris turismikoordinaatorina ja AS Värska sanatooriumis turundus- ja kommunikatsioonijuhina.

Endine maavanem Ulla Preeden lahkus ametist omal soovil enne ametiaja lõppu ning asus tööle Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektorina.

Samal teemal:

Põlva maavanema ametist lahkuv Ulla Preeden Foto pressisõnumiga

 

 

 

Ulla Preeden lahkub Põlva maavanema ametist

 

Ulla Preeden lahkub Põlva maavanema ametist

Täna on viimane tööpäev 2011. aasta sügisest Põlva maavanema ametit pidanud Ulla Preedenil, kes alates juulikuust alustab tööd Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektorina.

Põlva maavanema ametist lahkuv Ulla Preeden Foto pressisõnumiga

Põlva maavanema ametist lahkuv Ulla Preeden. Foto: pressisõnumiga

Ametiajale tagasi vaadates jäävad Preedenile eelkõige meelde erinevad inimesed, kellega aastate jooksul kohtutud on. “Maakonna tasandilt võtan endaga kaasa väga head koostöösuhted jõustruktuuride ning ettevõtjatega, kes üheskoos Põlvamaa arengu ja tuleviku pärast muret tunnevad ning kaasa soovivad rääkida,” lisas Preeden.

Põlvamaa suurima väljakutsena näeb Preeden kahtlemata haldusreformi ja sellele järgnevat riigireformi: “Selles protsessis on jätkuvalt palju teha ning oleks kahju kui haldusreformiga seonduvad otsused sünniksid emotsioonide põhjalt.”

Preeden kinnitas, et Tartusse tööle asudes ei jää talle ka edaspidi Põlvamaal toimuv kaugeks: “Elukohaks jääb mulle ikka Räpina ning enamike inimestega jään sidet hoidma erinevatel maakondlikel sündmustel kohtudes. Kindlasti püüan Põlvamaad puudutavatel teemadel kaasa mõelda ja rääkida,” sõnas Preeden.

Alates 1. juulist alustab Põlva maavanemana tööd Igor Taro, kes nimetatakse viieks aastaks ametisse vabariigi valitsuse tänasel istungil.

Rahvakogu küsimused – mõtle kaasa

Rahvakogu küsimused – mõtle kaasa

1. Rahva aus kaasatus ja laiem osalemine poliitikakujundamises valimistevahelisel ajal

•    Igapäevase poliitikakujundamise avatus. Küsimus: «Kas pead vajalikuks reguleerida seadusega, kuidas on tagatud avalikkuse informeerimine ja võimalused õigusaktide ettevalmistamise erinevates etappides osaleda?»

•    Rahvakogu jätkamine ühisloomekeskkonnana. Variandid: 1) jätkata Rahvakoguga praegusel kujul, vabatahtliku algatusena, kui selleks leitakse vajadust, aega ja võimalusi; 2) näha riigieelarvest ette vahendid Rahvakogu alaliseks tegutsemiseks, et koguda erinevatel teemadel ideid, neid arutada ja riigikogule esitada.

•    Rahvaalgatusena tulnud ettepanekute arutamine riigikogus. Küsimus: «Kas pooldad ideed kohustada riigikogu arutama rahvaalgatusena esitatud ettepanekut, kui selle poolt on antud teatud hulk (näiteks 25 000) valimisõigusliku kodaniku toetusallkirja?»

•    Rahvahääletuse lihtsam kasutamine riigielu küsimuste otsustamisel. Küsimus: «Kas pooldad ideed lihtsustada seaduseelnõude ja muude riigielu küsimuste rahvahääletusele panemise korda? Jätka lugemist »

Kodanikud saavad sõna sekka öelda Eesti avatud valitsemise tegevuskava valmimisel

Kuni 26. märtsini on osalusveebis www.osale.ee võimalik kommenteerida Eesti avatud valitsemise partnerluse (AVP) tegevuskava. Avatud valitsemise partnerlus on 2011. aastal käivitatud rahvusvaheline algatus, mille eesmärgiks on edendada kodanikukeskset riigijuhtimist, kasutades selleks kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid. Osalusveebis oodatakse kodanike ettepanekuid konkreetsetele küsimustele: millised tänased avalikud e-teenused vajaksid kõige enam parandamist? Millised avaliku sektori kogutud andmed tuleks esmajärjekorras masintöödeldaval kujul kättesaadavaks teha? Kuidas muuta kaasamine protsessina efektiivsemaks ja atraktiivsemaks nii riigile kui kodanikule? Küsitakse ka ettepanekuid, kuidas tehnoloogiliste vahendite abil vähendada korruptsiooniohtu.

Rohkem teavet Avatud Valitsemise Partnerluse rahvusvahelise initsiatiivi kohta www.opengovpartnership.org

 

Eesti tähistab taasiseseisvumise 20. aastapäeva

Foto: et.wikipedia.ee

Laupäeval, 20. augustil tähistab Eesti riik ja rahvas taasiseseisvumise 20. aastapäeva. Palju õnne, Eestimaa!! Kogu päeva jooksul toimub mitmeid pidulikke üritusi ja kontserte, kuhu on oodatud osalema kõik inimesed.

 

Kell 7 toimub Kuberneri aias riigilipu heiskamise pidulik tseremoonia Pika Hermanni torni. Päevakohase kõnega esineb Riigikogu esimees Ene Ergma. Üles on rivistatud noorkotkad, kodutütred, skaudid ja gaidid. Osalema on kutsutud Politsei- ja Piirivalveorkester, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor ja EMLS Tallinna Meeskoor. Dirigeerib Kuno Areng.

Kell 10 tutvustatakse Toompea lossi kunstisaalis 20. augusti klubi hõbemärki ja esitletakse päevakohast postmarki.

Kell 11 toimub 20. augusti klubi pidulik koosolek Toompea lossi Valges saalis. Tervitusega esineb Ene Ergma.

Kell 13.30 asetatakse lilli 20. augusti mälestuskivile.

Kell 14 annab Toompea lossi õuel aastapäevakontserdi Rahvusooper Estonia. Sõna võtavad Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, 20. augusti klubi president Ants Veetõusme ning Rootsi Riksdagi esimees Per Westerberg.

Foto: lauluvaljak.ee

Päeva jooksul on külalistel võimalik tõusta ka Pika Hermanni torni ja võtta osa kogupere sportlikest mängudest „Seiklusretked Eestimaa spordiradadel”, mida aitavad läbi viia Eesti tuntud sportlased ning mille korraldajaks on Eesti Spordimuuseum.

 

Lisaks on Kuberneri aias avatud Riigiarhiivi ja Riigikogu Kantselei koostöös valminud näitus „Iseseisvuse taastamine“, kus on võimalik näha ajaloolisi fotosid tolle aja pöördelistest sündmustest. Ajakava leiab Riigikogu kodulehelt.

Kell 17.00 algab Tallinna Lauluväljakul suurejooneline kontsert “Vabaduse laul“. Kontserdil esinevad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Venemaa ning Islandi muusikud. Tasuta kontserdiga tähistatakse Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva ning sündmus on ühtlasi ka järgmisel päeval toimuva Islandi päeva avaüritus. Loe täpsemat infot ja kontserdi kava siit.

Allikas: Riigikogu, Riigikantselei

Siseministeeriumis tutvustati Riigimaja pilootprojekti

11. jaanuaril anti Siseministeeriumis ülevaade Riigimaja pilootprojekti hetkeseisust. Pilootprojekti käigus luuakse kohalike riigiasutuste ühise büroo– ja teeninduskeskkonna mudel Läänemaal.

 „Riigimaja koondab inimesele pakutavad riigipoolsed teenused nii, et asjad saaksid aetud ühes kohas. Teisalt aga suureneks ametite omavaheline suhtlemine, millele lisandub kindlasti ka ühine kulude haldamine läbi efektiivsema rahakasutuse,“ selgitas regionaalminister Siim Kiisler seminari avasõnavõtus. „Paralleele võib siin tõmmata näiteks maavalitsuste raamatupidamiste ja personaliarvestuse ühendamisega, mis võimaldas olulist kulude kokkuhoidu ning on heaks näiteks riigipoolsete teenuste efektiivsemaks muutmise vallas,“ lisas Kiisler. 

Riigimaja projekti eesmärgiks on tagada riigi avalike teenuste kättesaadavus ja asutuste esindatus maakondades. Lähtuda kohalike riigi avalike teenuste korraldamisel kliendi vaatest – teha riigi teenused inimese jaoks võimalikult lihtsaks, kättesaadavaks ja arusaadavaks. Lisaks tagada optimaalsed kulud riigi kohalike teenuste osutamisel.  

Seminari käigus andis Riigimaja pilootprojekti „Kohalike riigiasutuste ühise büroo- ja teeninduskeskkonna mudeli loomine ja rakendamise ettevalmistamine Läänemaal“ hetkeolukorrast ülevaate Lääne maavanem Neeme Suur.  Neeme Suure sõnul on kõige keerulisem seniste mõttemallide muutmine: „Selleks, et erinevate teenuste tagamine ja kättesaadavus ning asutuste esindatus maakondades oleks tagatud parimal viisil, tuleb esmalt jõuda osapoolte omavaheliste kokkulepeteni.“

Oma kogemusi asutuste siseste protsesside juhtimisest ja asutuste vahelisest koostööpotentsiaalist tutvustas Maksu- ja Tolliametist Raivo Piiritalo. Ülevaate riigi teenuste kättesaadavusest maakondades andis Urmet Lee Riigikontrollist ning Riigimajade tekkimist toetavatest arengutest ja algatustest rääkis rahandusministeeriumi asekantsler Marek Helm.

Pilootprojekti valmimise tähtaeg on 31. detsember 2011.

Kristel Tuul
Pressinõunik
Siseministeerium
tel: 612 5031; 505 4231;
kristel.tuul@siseministeerium.ee

Riigikogu võõrustas Toompea Haridusseminari

Toompea Haridusseminari koosolekul oli kõne all haridus- ja võimuinstitutsioonide oskuspädevuse testimise pilootuuringu tulemused ning ülikoolide ja täiendõppe roll ametialases ettevalmistuses. Ettekande neil teemadel pidasid Jaak Uibu  ja Ülo Vooglaid. Seminaril osalejad võttis vastu Riigikogu aseesimees Jüri Ratas.

Viidates Jaak Uibu uuringu tulemustele, millest nähtus, et riigiasutuste poolt inimeste kirjadele vastamine on pealiskaudne, osutas maaelukomisjoni esimees Kalev Kotkas, et riik on tõepoolest muutunud õhukeseks, ega suuda alati talle pandud ülesandeid täita.

„Riigi eesmärgiks ei tohi praegu olla odavus, vaid hoolivus ja konkurentsivõime,” ütles Kotkas.

Seminaril osalenud Riigikogu liige Tarmo Kõuts tõdes, et ühiskonnas puudub mehhanism, et kasvatata noortes õigeid väärtushinnanguid, mille tõttu kannatab ka riigi toimimine.

Oma uuringus, milles vaadeldi, kuidas riigiasutused  vastavad selgituse taotlustele ja märgukirjadele, mis saadetud erinevatele haridus- ja võimuinstitutsioonidele, tõdes Jaak Uibu, et enamik riigiastutuste vastuseid olid formaalsed ja sisulisi vastuseid tuli väga harva. Sellest järeldas Uibo, et haridus- ja võimuinstitutsioonide oskuspädevus komplitseeritud probleemide lahendamisel on madal või puudub üldse. Ka tõi ta esile ametnike arrogantsuse ning tahte ja motivatsiooni puudumise küsimustele vastamisel.

Ülo Vooglaid kõneles oma ettekandes haridussüsteemi puudulikkusest ametniku kui tervikliku ja pädeva isiksuse kujundamisel ja tõdedes muuhulgas, et Eesti kõrgharidussüsteem ei ole tegelikult võimeline ette valmistama ametnikke, kes on piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud. Vooglaiu hinnangul on otsuste kvaliteet täna madal ja ametkonnal puudub reaalne vastutus oma tegevuse eest.

Seminari aitas korralda Riigikogu maaelukomisjon. Komisjonil on Toompea Haridusseminariga pikaajaline koostöö.

Ülo Mattheus, Riigikogu pressitalitus