remont

Sindi seltsimaja remondimaht suurenes

Septembris tegi Sindi linnavolikogu otsuse eraldada seltsimaja remondiks täiendavalt 22 500 eurot, mis võimaldab juuli lõpus alustatud remondi mahtu oluliselt suurendada.

Uuenev Sindi seltsimaja Foto Urmas Saard — Uuenev Sindi seltsimaja. Foto: Urmas Saard

Sindi abilinnapea Rein Ariko ütles, et seltsimaja hoone fassaadi soojustamise hankele tehtud Pärnu REV Ehitus OÜ ja AS Pärnu REV ühispakkumus summas 99 900 eurot ei võimaldanud algselt kavandatud mahus kõiki soovitud töid teostada. Täiendav lisaraha lubas nüüd soojustada ka saalide kohal asuval pööningul olevad välisseinad. Katusele sai paigaldada lumetõkendid. Ka vihmaveetorusid pandi juurde. Mõlema saali evakuatsiooni välisuksed lubati tellijale üle anda 10. novembri paiku. Siis saab ka neli puidust ust asendatud uutega.

Enamik välisseinasid on juba saanud helerohelise värvuse. Tumeda rohelisega värvitud ristkülikukujulised osad märgistavad varem olnud aknaavasid. Linnapea Marko Šorin peab värvivalikut väga õnnestunuks, kuna harmoneerub hästi ümbritseva kõrghaljastusega.

Sõnad Seltsimaja ja Raamatukogu tahetakse sotse seinale maalida võimalikult suurema kirjaga, et oleks hästi nähtav ka Pärnu maanteelt. Täpsemad mõtted on alles peas liikvel, selgitas Ariko.

Loe edasi: Sindi seltsimaja remondimaht suurenes

Vastseliina aleviku riigimaanteed läbisid uuenduskuuri

Ulatuslik tee-ehitus Vastseliina alevikus on nüüdseks seljataga. 2,56 miljoni euro eest remonditi üle kolme kilomeetri sõiduteid ning rajati sama palju jalg- ja jalgrattateid.

„Tänu tee-ehitusele paranes nii liiklusohutus kui ka -mugavus. Vana asfaltkate freesiti üles ning asendati uuega, mis muudab sõitmise alevikus märksa mugavamaks. Endised katkendlikud kõnniteed ei taganud jalgsi liiklejatele ohutut teekonda, nüüd aga ääristavad aleviku riigiteid valgustatud jalg- ja jalgrattateed,“ rääkis maanteeameti lõuna regiooni asedirektor Janar Taal.

Remonditi ligi 3,2 kilomeetrit sõiduteid ning rajati 3,5 kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid. Ehitati kaks ringristmikku ja uus sild ning surnuaia juurde rajati parkla. Lisaks uuendati vee- ja kanalisatsioonitrasse ning asendati elektri õhuliinid maakaablitega, tänu millele on elektrikatkestuse oht edaspidi väiksem. Teeremondist saadud freespurust ehitati katted 11,5 kilomeetrile Võrumaa kruusateele. Nii sai tolmuvabaks tee Haanja ja Vastseliina vahel.

Remonditud riigimaanteede pidulik avamine toimub 14. oktoobril kell 13 Vastseliina aleviku uue silla juures.

Allikas: maanteeameti lõuna regioon

Boose selts puhub Linda rahvamajale uut elu sisse

Antsla vallas tegutsev Boose selts on PRIAst saadud toetuse abil remontinud Linda rahvamaja ja kutsub kõiki uusaastapeole, mis algab 2011. aasta esimestel minutitel rahvamaja ees ilutulestikuga.

Võimalus PRIAst rahvamaja remondiks toetust taotleda avanes Boose seltsil ligi aasta tagasi. Oma osalusega toetas seltsi Antsla vald.

Nüüdseks on Linda rahvamajas remonditud fuajee koos köögi ja tualettruumidega ning sellesse hooneossa on paigaldatud ka maaküte. Selts on võtnud eesmärgiks Linda rahvamaja jälle sellisesse korda seada, et seal saaks mitmesugust huvitegevust korraldada ning lastele ja noortele vaba aja veetmise võimalusi pakkuda.

Linda rahvamaja avapidu oli 18. detsembril. Järgmine ettevõtmine ongi uusaastapidu.

Sama teguderohke, kui on olnud 2010. aasta, tõotab seltsile tulla ka aasta 2011. Seltsi kodulehel (boose.onepagefree.com) lubatakse jätkata kõiki juba traditsiooniks saanud ettevõtmisi: tähistatakse vastlapäeva ja naistepäeva, tuleb nõiapidu ning peetakse lastekaitsepäeva ja jaanipäeva, korraldatakse spordipäev koos simmaniga jne.

Kosel ja Võrus lõppesid mahukad teetööd

Kose alevikus ja Võru linnas on nüüdseks selja taga mahukad ehitustööd: 64 miljoni krooni eest tehti korda kaks teelõiku kogupikkusega viis kilomeetrit, ehitati jalgteid ja freespurukatteid ning rajati Võru linna esimene fooriristmik.

„Jalakäijad ei pea enam kõndima võrdlemisi kitsa sõidutee ääres, vaid saavad jalutamiseks ja sportimiseks kasutada valgustatud jalgteid. Sõidukijuhid aga võivad rõõmustada varasemast tasasema tee üle,“ rääkis Lõuna Regionaalse Maanteeameti asedirektor Janar Taal ja lisas, et tegemist on kõige suurema sellel aastal valminud tee-ehitusobjektiga Lõuna-Eestis.

Sõidutingimused Võru–Verijärve maantee 3,5-kilomeetrisel ja Võru–Mõniste–Valga maantee 1,7-kilomeetrisel teelõigul paranesid tänu remondile tunduvalt: päevinäinud teekate freesiti üles ja asendati uue asfaltkattega. Ümberehitatud sõiduteede kõrvale rajati 7,7 kilomeetrit jalgteid, lisaks ehitati 2,4 kilomeetri pikkune jalgtee Kose aleviku ja Puiga küla vahele. Kahe maantee ristumiskohta rajati Võru linna esimene fooriristmik ning Kose alevikku ringristmik. Kuperjanovi jalaväepataljoni hoonete juurde ehitati uus parkla.

Tänu tee-ehitusele Võru linnas ja Kose alevikus said teetolmust priiks sadakond majapidamist Võrumaal – teede remondist üle jäänud freespurust ehitati katted 21,7 kilomeetrile maakonna kruusateedele.

Allikas: Lõuna Regionaalne Maanteeamet

Ruusmäe sotsiaalmaja sai katuse korda

Haanja vallas Ruusmäel lõppesid sotsiaalmaja katuse rekonstrueerimistööd, mille käigus vahetati välja kogu katusekate, remonditi korstnapitsid ning paigaldati pööningu soojustus.

Töid rahastas hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm summas 345 371 krooni, Haanja valla osalus 60 948 krooni. Vallavalitsus kavandab taotleda fondidest raha sama maja küttesüsteemi rekonstrueerimiseks ja hoone välissoojustuseks aastatel 2011-2015. Sel aastal tehakse valla rahaga veel hoone energiaaudit ja küttesüsteemi projekteerimine.

Allikas: Haanja vallavalitsus

Lõppes Laupa mõisa restaureerimine

Järvamaal Türi vallas asuva Laupa mõisa renoveerimisele kulus 20 miljonit krooni, millest suurem osa saadi välisabina Norra kuningriigilt, vahendas ERR.

Laupa mõis on koduks kaks aastat tagasi Eesti kauneimaks kooliks tunnistatud Laupa põhikoolile ning just selles koolis sündis üle-eestiline mõisakoolide liikumine. Hoone restaureerimisel saadi juurde 200 ruutmeetrit põrandapinda — kasutusele võeti keldrikorrus ning mitu klassiruumi ehitati avaramaks ja valgusküllasemaks. Laupa koolis õpib praegu 84 last, laste arvu vähenemist ja kooli sulgemist lähiaastail karta pole.