Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2019
E T K N R L P
« juuli    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Analüütikud hakkavad hindama eurotoetuste mõju regionaalarengule

Rahandusministeeriumi tellimusel asuvad uuringukeskuste Praxise ja Centari analüütikud hindama eelmise struktuurivahendite perioodi tehtud investeeringute mõju Eesti regionaalsele arengule. Ajavahemikus 2007-2013 investeeriti maakondadesse üle 2,5 miljardi euro, millele lisandusid veel üleriigilise rahastusega meetmed.

Renoveeritud Alatskivi loss Foto Urmas Saard

Renoveeritud Alatskivi loss. Foto: Urmas Saard

Mõju hindamisega uuritakse, kuivõrd aitas lisarahastus kaasa regionaalsete arenguerisuste vähenemisele ning kui palju panustati kohalike arengueelduste väljaarendamisele.

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Kadri Tali sõnul soovime uuringu tulemusi arvestades edaspidi kohalikku elu tõhusamalt toetada. “Hindamise tulemusena ootab rahandusministeerium ettepanekuid, kuidas tulemuslikumalt panustada regionaalarengu eesmärkide saavutamisse,” ütles Tali. “Analüütikute soovituste toel saaks valdkondlike poliitikate ja toetusmeetmete, finantsinstrumentide ja riigieelarveliste eraldiste planeerimisel paremini arvestada regionaalsete vajadustega.”

E sialgne ülevaade raha jagunemisest maakondade vahel kinnitab, et valdav osa projektidest on teostatud Harjumaal, seda nii projektide arvu kui ka rahalist mahtu arvestades,” selgitab projekti eestvedaja Katrin Pihor Praxisest. “Kui vaadata toetatud projektide arvu 1000 elaniku kohta, siis on Tartumaal mõnevõrra enam toetatud projekte teiste maakondadega võrreldes.”

Kohalikku ettevõtluskeskkonda on arendatud näiteks tööstusalade ja -parkide loomise kaudu. Samuti on toetatud paljude lasteaedade, koolide ning külakeskuste renoveerimist ja ehitust. Toetusmeetmete abil on rajatud ja korda tehtud erinevaid turismiobjekte – renoveeritud Alatskivi loss, Haapsalu rannapromenaad ning Tallinnas rajatud Energia Avastuskeskus ja Tartus Ahhaa Teaduskeskus. Jätka lugemist »

Võimalus esitada regionaalarengu auhinna kandidaate

Regionaalminister Siim Kiisler kuulutas välja konkursi regionaalarengu auhinna kandidaatide leidmiseks. Auhinnaga tunnustatakse algatusi, mis on panustanud oma piirkonna arengusse ja aidanud nii kaasa kogu Eesti konkurentsivõime kasvule.

Regionaalarengu auhinda väärib algatus või tegu, mille tulemusena on edenenud piirkonna majandus, on loodud töökohti või pakutud piirkonnaspetsiifilisi tooteid või teenuseid; mis on aidanud kaasa piirkonna arengule või piirkonna eripära säilimisele ja tutvustamisele; millel on olnud oluline mõju regionaalarengu tähtsustamisele ühiskonnas.

Konkursile saavad kandidaate esitada nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ka füüsilised ja juriidilised isikud. Auhinna kandidaadiks saab esitada samuti nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi kui ka füüsilisi ja juriidilisi isikud.

Konkursile laekunud ettepanekuid hindab regionaalministri moodustatud komisjon, kes esitab regionaalministrile ettepanekud tunnustamiseks. Regionaalminister võib välja anda ühe või mitu auhinda.

Auhinnad antakse üle pidulikul aktusel.
Teie ettepanekuid ootame 21. veebruariks 2014 aadressil heidi.ojamaa@siseministeerium.ee või aadressil Pikk 61, 15065 Tallinn.

Kandidaatide esitamise taotluse vorm

Heidi Ojamaa
Pressinõunik
Regionaaministri valitsemisala
Tel: 6125227;  Mob: 5562 4089
heidi.ojamaa@siseministeerium.ee

Otsitakse regionaalarengu auhinna kandidaate

Regionaalminister Siim Kiisler kuulutas välja konkursi regionaalarengu auhinna kandidaatide leidmiseks.

Auhinnaga tunnustatakse algatusi, mis on panustanud oma piirkonna arengusse ja aidanud nii kaasa kogu Eesti konkurentsivõime kasvule.

Regionaalarengu auhinda väärib algatus või tegu, mille tulemusena on edenenud piirkonna majandus, on loodud töökohti või pakutud piirkonnaspetsiifilisi tooteid või teenuseid; mis on aidanud kaasa piirkonna arengule või piirkonna eripära säilimisele ja tutvustamisele; millel on olnud oluline mõju regionaalarengu tähtsustamisele ühiskonnas.

Konkursile saavad kandidaate esitada nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ka füüsilised ja juriidilised isikud. Auhinna kandidaadiks saab esitada samuti nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi kui ka füüsilisi ja juriidilisi isikud.

Konkursile laekunud ettepanekuid hindab regionaalministri moodustatud komisjon, kes esitab regionaalministrile ettepanekud tunnustamiseks. Regionaalminister võib välja anda ühe või mitu auhinda.

Auhinnad antakse üle pidulikul aktusel.

Ettepanekuid oodatakse 21. veebruariks 2014 aadressil heidi.ojamaa@siseministeerium.ee või aadressil Pikk 61, 15065 Tallinn. Kandidaatide esitamise taotluse vorm

Omavalitsuste arv väheneb 215ni

Sügiseste kohalike omavalitsuste volikogude valimistega ühinevad 18 kohalikku omavalitsust ning nende asemel moodustatakse seitse uut omavalitsust. Omavalitsuste koguarv väheneb 215ni.

“Nende 18 omavalitsuse juhte tuleb tunnustada. Alati võib öelda, et enne tuleks kogu riik korda teha või veel kümme aastat oodata, kuid need inimesed on väga selgelt võtnud positsiooni, et piirkonna areng on nende endi kätes. Nad vaatavad tulevikku,” kommenteeris regionaalminister Siim Kiisler toimuvaid ühinemisi.

Möödunud reedel oli tähtaeg, milleks sügisel ühineda tahtjad pidid maavalitsustesse esitama ühinemisdokumendid. Tähtajaks esitasid paberid:

  • Kose ja Kõue vald Harjumaal, mille ühinemisel tekib 7314 elanikuga Kose vald;
  • Pärsti, Paistu, Saarepeedi ja Viiratsi vald Viljandimaal, mille ühinemisel tekib 9751 elanikuga Viljandi vald;
  • Lavassaare ja Audru vald Pärnumaal, mille ühinemisel tekib 5926 elanikuga Audru vald;
  • Risti, Taebla ja Oru vald Läänemaal, mille ühinemisel tekib 4288 elanikuga Lääne-Nigula vald;
  • Põlva linn ja Põlva vald Põlvamaal, mille ühinemisel tekib 10160 elanikuga Põlva vald;
  • Kärdla linn ja Kõrgessaare vald Hiiumaal, mille ühinemisel tekib 4934 Hiiu vald;
  • Püssi linn, Maidla ja Lüganuse vald Ida-Virumaal, mille ühinemisel tekib 3390 Lüganuse vald.

“Ühinemistest võidavad eelkõige kohalikud inimesed, sest suurem omavalitsus suudab oma elanike heaks rohkem ära teha. Iga-aastane omavalitsuste võimekuse indeks näitab selgelt, et see piir, kus võimekus oluliselt langema hakkab, on 5000 elanikku,” rääkis Kiisler.

Praegu toimub omavalitsuste ühinemine absoluutse vabatahtlikkuse alusel. Sügisel alustas regionaalminister omavalitsusreformi ettevalmistamist, mis näeb ette reformi läbiviimise 2017. aastaks. Plaani kohaselt lepivad omavalitsused omavahel kokku piirkonna tõmbekeskused ning valivad vabatahtlikult, millisega neist ühineda 2017. sügisel toimuvateks kohalike volikogude valimisteks.

Rannarahva Muuseumis arutletakse rannaalade rahastamisvõimaluste ja arengu üle

2. veebruaril Rannarahva Muuseumis Viimsis toimuval Rannarahva Koja infopäeval räägitakse rannapiirkondade arengust: missugused projektid on käsil, missugused võimalused on ettevõtjail ja ettevõtlikel leida oma ideedele rahastust, kuidas arendatakse kalanduspiirkondi.

Infopäeval on võimalik asjatundjailt nõu küsida, kogemusi jagada ning õppida teiste õnnestumistest ja vigadest. Infopäevale on võimalik registreeruda riina@rannarahvamuuseum.ee.

Siseministeeriumis tutvustati Riigimaja pilootprojekti

11. jaanuaril anti Siseministeeriumis ülevaade Riigimaja pilootprojekti hetkeseisust. Pilootprojekti käigus luuakse kohalike riigiasutuste ühise büroo– ja teeninduskeskkonna mudel Läänemaal.

 „Riigimaja koondab inimesele pakutavad riigipoolsed teenused nii, et asjad saaksid aetud ühes kohas. Teisalt aga suureneks ametite omavaheline suhtlemine, millele lisandub kindlasti ka ühine kulude haldamine läbi efektiivsema rahakasutuse,“ selgitas regionaalminister Siim Kiisler seminari avasõnavõtus. „Paralleele võib siin tõmmata näiteks maavalitsuste raamatupidamiste ja personaliarvestuse ühendamisega, mis võimaldas olulist kulude kokkuhoidu ning on heaks näiteks riigipoolsete teenuste efektiivsemaks muutmise vallas,“ lisas Kiisler. 

Riigimaja projekti eesmärgiks on tagada riigi avalike teenuste kättesaadavus ja asutuste esindatus maakondades. Lähtuda kohalike riigi avalike teenuste korraldamisel kliendi vaatest – teha riigi teenused inimese jaoks võimalikult lihtsaks, kättesaadavaks ja arusaadavaks. Lisaks tagada optimaalsed kulud riigi kohalike teenuste osutamisel.  

Seminari käigus andis Riigimaja pilootprojekti „Kohalike riigiasutuste ühise büroo- ja teeninduskeskkonna mudeli loomine ja rakendamise ettevalmistamine Läänemaal“ hetkeolukorrast ülevaate Lääne maavanem Neeme Suur.  Neeme Suure sõnul on kõige keerulisem seniste mõttemallide muutmine: „Selleks, et erinevate teenuste tagamine ja kättesaadavus ning asutuste esindatus maakondades oleks tagatud parimal viisil, tuleb esmalt jõuda osapoolte omavaheliste kokkulepeteni.“

Oma kogemusi asutuste siseste protsesside juhtimisest ja asutuste vahelisest koostööpotentsiaalist tutvustas Maksu- ja Tolliametist Raivo Piiritalo. Ülevaate riigi teenuste kättesaadavusest maakondades andis Urmet Lee Riigikontrollist ning Riigimajade tekkimist toetavatest arengutest ja algatustest rääkis rahandusministeeriumi asekantsler Marek Helm.

Pilootprojekti valmimise tähtaeg on 31. detsember 2011.

Kristel Tuul
Pressinõunik
Siseministeerium
tel: 612 5031; 505 4231;
kristel.tuul@siseministeerium.ee

Tsolgo rahvas rõõmustab renoveeritud külamaja üle

Värskelt korda saanud Tsolgo külamaja innustab külarahvast kodust välja tulema. Foto: Tsolgo Arendusühing

Tsolgo külamaja ehk vana koolihoone rekonstrueerimistööd jõudsid lõpusirgele. EASi Regionaalsete investeeringutoetuste programmi toel soojustati maja seinad ja vahetati välisvooder, MTÜ Võrumaa Partnerluskogu toetas Leader programmi kaudu maja akende vahetust.

Tsolgo külamaja on soe ja hubane teenindushoone kogu piirkonnale, kus tegutseb raamatukogu, väike spordisaal, noortekeskus. Lisaks on avatud soovijatele kasutamiseks kaminasaal, kus võimalik väikseme seltkonnaga koos tähtpäevi tähistada ja niisama aega veeta.

Raamatukogu juhataja Vaike Rätsepa sõnul on maja palju soojem ja suur töö, mis varem kulus kütmisele, on märkimisväärselt vähenenud. “Nüüd saab rohkem aega kulutada külarahvaga suhtlemisele ja ei pea enam päevas mitu korda puid ahju panema,” lausus ta.

MTÜ Tsolgo Arendusühingu eestvedamisel on viidud ellu mitmeid projekte, mis kõik toetavad Tsolgo küla elukeskkonna parandamist. Ühingu juhatuse liikme Anneli Viitkini sõnul on eurotoetused suuresti kaasa aidanud Tsolgo piirkonna inimeste aktiivsuse kasvule, kuna korras hooneid on mugav kasutada, tullakse ka parema meelega kodust välja. Samuti on viimastel aastatel valinud meie kandi kodukohaks mitu noort peret väljaspoolt Võrumaad.

Tsolgo piirkonna rahvas on tänulik Lasva vallavalitsusele, kellega koostöös planeeritakse piirkonna arengut ja vaadatakse julgelt tulevikku.

Autor: Vaike Rätsepp, MTÜ Tsolgo Arendusühing

Koigi vallavanem muretseb Järvamaa käekäigu pärast

Koigi vallavanem Kristjan Kõljalg saatis eile peaministrile ja siseministrile pöördumise, milles palub kaaluda IT-agentuuri asukohana Tallinna kõrval ka Mäod, teatab Järvamaa infoportaal.
 
Eelmisel nädalal, teavitas siseministeerium, et Eesti ja Prantsusmaa pakutud lahendus Euroopa Liidu õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna IT-süsteemide operatiivjuhtimise ameti asukoha kohta on leidnud Euroopa Liidu liikmesriikide üksmeelse toetuse.

Kristjan Kõljalg teeb peaministrile ja siseministrile ettepaneku, et regionaalarengu seisukohalt kaalutaks IT-agentuuri asukohana Tallinna kõrval ka teisi kohti, näiteks Mäo küla Järvamaal.

„Järvamaa on viimase kümne aasta jooksul kaotanud oma rahvastikust 11% (arvestamata Lääne-Virumaaga liitunud Lehtse valda) ning kahjuks paistab selline tendents jätkuvat. Marju Lauristin on tekkinud olukorda tabavalt võrrelnud barankaga, kus keset Eestit laiutab tühjus. Peamiseks põhjuseks tuleb pidada tasuvate töökohtade kadu piirkonnast. IT-agentuuri peakorteri Järvamaal asumine muudaks piirkonna atraktiivseks ettevõtjatele, ülikoolidele ja kodanikele,” kirjutab murelik vallavanem.