Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2019
E T K N R L P
« mai    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Siis, kui reisirongid liikusid Tallinnast Riiga läbi Pärnu

Täna, 35 aastat tagasi, avati pidulikult läbi Pärnu kulgenud Tallinna ja Riia vaheline reisirongiliiklus, mis lõpetati 1992. aasta veebruaris.

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos mõnesaja meetrise raudteejupiga Foto Urmas Saard

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos mõnesaja meetrise raudteejupiga. Foto: Urmas Saard

Pärast kitsarööpmelise raudtee asemele laiarööpmelise raudtee ehitamist saabusid 1981. aasta 17. juulil üheaegselt Mõisaküla raudteejaama ehitud reisirongid D1-6016 Tallinnast ja DRIA-189 Riiast. Vikipeedia andmeil sõitis 1987. aasta seisuga Tallinn–Pärnu–Riia liini mõlemal suunal üks reisirong päevas ning sõit kestis keskmiselt viis ja veerand tundi. Pärnu ja Mõisaküla kaudu Tallinnast Riiga kulgenud raudtee oli üle 160 km lühem, kui praegune Valgat läbiv tee. Viimane reisirong sõitis Tallinnast Riiga läbi Pärnu 20. veebruaril 1992.

Tallinna–Pärnu–Riia liini sulgemise järel kasutati Pärnu–Mõisaküla vahelist raudteed edasi.

1995. aastaks olevat Tallinna-Mõisaküla raudteeliinist kujunenud üks kõige kahjumlikumaid liine. Sõitjate vähesusele aitas kaasa ka suhteliselt ebamugav sõiduplaan, mille järgi oli näiteks 1995. aastal Mõisaküla–Tallinna liini mõlemal suunal käigus ainult üks reisirong, kusjuures hommikuse rongi väljumise kellaaeg Mõisakülast oli 04:48. Pistelised kontrollid tõestasid, et valdav osa sõitjaid ei ostnud piletit. Põhjuseks haruharv kontrolöride külastus rongides. Reisirong saabus Mõisakülla viimast korda 31. jaanuaril 1996. Kaubarongid sõitsid Pärnu-Mõisaküla vahet veel kuni 2001. aastani.

Raudteelõik võeti üles 2008. aastal.

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos perroonide ja mõnesaja meetrise raudteejupiga kunagises jaamas.

Urmas Saard

Nõmme Tee Selts toob kunagise Nõmme kindlusraudtee ajaloo vanale raudteetammile, nüüdsele kergliiklusteele

Ühena viimastest ettevõtmistest tänavusel kultuuripärandi aastal paigaldab Nõmme Tee Selts neljapäeval, 5. detsembril kunagise Nõmmet läbinud kitsarööpmelise kindlusraudtee äärde neli teabetahvlit Peeter Suure merekindluse fotode ja ajalooga.

Teabetahvlite paigaldamisega tähistab Nõmme Tee Selts kultuuripärandi aastat ka Nõmmel ning ühtlasi ka 100 aasta möödumist tsaar Nikolai II ukaasist rajada ähvardava sõjaohu tõttu tohutu haardega merekindlus. Selle ehitamisega oli tegelikult alustatud juba paar aastat varem. Teabetahvlid toovad info Nõmme merekindlusega seonduva kultuuripärandi ja ajaloo kohta iga kergliiklusteel liikujani.

Nõmme kindlusraudtee kui I maailmasõja eel ja ajal ehitatud merekindlust teenindav raudtee oli osa Tallinna ümbrusesse, mitmele poole Eesti põhjarannikule ning Soome rannikule rajatud kindlustustest, mille eesmärk oli kaitsta sõjaohu korral Peterburi linna vaenlase eest. Merekindluse hooneid ja rajatisi on siiani mitmel pool säilinud ning Eesti arhitektuuriteadlaste hinnangul moodustavad need olulise osa meie maa militaararhitektuuri pärandist.

Teabetahvlite avamine algab kell 12.30 Rahumäel Pärnu maantee ja kunagise Nõmme kindlusraudtee ristumiskohal, praegusel kergliiklusteel Rahumäe raudteesilla juures. Edasi suundutakse Nõmmele Nikolai von Glehni mälestusambast üle tee asuvale parkimisplatsile, kuhu on paigaldatud teine teabetahvel. Kolmas ja neljas tahvel avatakse Hiiul endise Nõmme-Väikese jaama ja Nõmme kindlusraudtee ringdepoo juures. Tahvlite avamine toimub umbes pooletunniste vahedega.

Nõmme Tee Seltsi on ettevõtmise juures abistanud nii Tallinna linnadisainer Urmas Kaldaru, kultuuriväärtuste ameti osakonnajuhataja Boris Dubovik, kommunaalameti juhataja Ain Valdmann kui ka Nõmme linnaosa valitsuse osakonnajuhataja Kristjan Kuusik. Nõmme Tee Seltsiga on oma kogemusi Nõmme kultuuriväärtuste taastamisel jaganud Nõmme Koduloohuviliste Koda.

Nõmme Tee Seltsi tegevuse eesmärgiks on Nõmme põliste loodus- ja kultuuriväärtuste kaitse ning säilitamine, laiemalt aga inimliku linnakeskkonna kujundamine. Eesmärgi saavutamiseks on selts ise osalenud ja teisi elanikke kaasa haaranud nii Nõmme kui ka Tallinna metsade ja parkide kaitsele ning detail- ja üldplaneeringute aruteludele. Selts teeb koostööd teiste asumiseltside ja keskkonnaorganisatsioonidega, samuti ametkondadega linna ja riigi tasandil.

Kadi Alatalu, Nõmme Tee Seltsi juhatuse liige

Raudteeühendus vajab taastamist

Neljapäeval, 17. jaanuaril kell 18 kogunevad Haapsalu kultuurikeskuses Harju, Lääne ja Hiiu omavalitsuste volikogude liikmed ja elanikud, et välja tuua Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteeliini olulisus. Harjumaalased, läänlased ja hiidlased tegutsevad ühiselt raudteeühenduse taastamiseks ning riigi transpordiinvesteeringute arengukavva lülitamiseks.

Raudtee on piirkonna arengu jaoks väga oluline ja kütab kirgi ka ajaloos tagasi vaadates ning tõdedes, et sama liini on kasutanud ka tsaaripered ja õukond. Lisaks raudtee taastamise huvilistele on osavõtust teatanud 52 Läänemaa omavalitsuste volikogude liiget 12st volikogust ja 4 vallavanemat. Jätka lugemist »

Lase rong läbi! Sind oodatakse jõuluks koju!

Eile alanud raudteeohutuskampaania “Lase rong läbi! Sind oodatakse jõuluks koju!” eesmärgiks on tuletada autojuhtidele ja jalakäijatele meelde, et nad oleksid piisavalt tähelepanelikud raudtee ületamisel ning jõuaksid nii tervelt ja turvaliselt jõuludeks koju.

„Jõulud on aeg, mil tavalisest enam mõeldakse oma lähedastele ja sõpradele. Kuid mis mõtet on kõigil neil ilusatel plaanidel ja kingitustel, kui elutee hetkelise tähelepanu hajumise tõttu rööbastel pooleli jääb,“ sõnas MTÜ Operation Lifesaver Estonia juhatuse esimees Tamo Vahemets. „Just seetõttu oleme koos heade partneritega juba üheksandat aastat võtnud eesmärgiks jõulude eel kõigile autojuhtidele ja jalakäijatele veel kord meelde tuletada, et raudtee ületamine on ohtlik ja nõuab alati erilist tähelepanelikkust – ja seda eriti halbade ilmastikuoludega talvisel ajal, kui nähtavus võib olla tavalisest halvem ja mootorsõiduki pidurdusteekond pikem.“

Tamo Vahemetsa sõnul ongi valdav enamik kokkupõrkeid raudteel tingitud autojuhi või jalakäija tähelepanematusest või siis mõeldakse ennatlikult, et küll jõuab enne rongi üle lipsata. „Inimesed peaksid endale aru andma, et rong liigub rööbastel kindlat trajektoori mööda – takistuse teele ilmudes ei saa rong kõrvale põigata ja tihti ei ole tal võimalik isegi sõidukiirust oluliselt vähendada. Kokkupõrke vältimine sõltub eelkõige raudtee ületajast endast,“ selgitas Vahemets. „Antud kampaaniaga tahame anda oma panuse sellesse, et kõik jõulusoovid ja –tervitused sel aastal ikka kenasti edasi saaksid antud.“  Jätka lugemist »

Algab raudteeohutuse kampaania „Tunne vastast“

Homme algab üle-eestiline raudteeohutuskampaania „Tunne vastast“, mis kutsub inimesi üles rongi kui suuremat liiklusvahendit märkama ja jõuvahekordi õigesti hindama.  

„Eesti on raudteel toimunud õnnetuste arvu poolest Euroopas esimeste hulgas ja see on kurvastav,“ ütleb MTÜ Operation Lifesaver Estonia juhatuse esimees Tamo Vahemets. „Möödunud aastal registreeriti raudteel rongi-jalakäija ja rongi-sõiduki kokkupõrkeid 28 ning neis hukkus 9 inimest. Kahjuks peab ütlema, et pea kõiki neid õnnetusi oleks saanud ära hoida, kui inimesed oleksid tähelepanelikumad ja teadvustaksid paremini rongi ja enda jõuvahekordi.“

Kui täna on Eestis kaubarongidele suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h ja kaubarongi täiskaal võib ulatuda 5500 tonnini, võib selle kiiruse juures rongi pidurdusteekonnaks olla kuni 2 kilomeetrit. Reisirongidel on suurimaks lubatud kiiruseks hetkel 120 km/h, kuid juba käesoleva aasta teisest poolest hakkavad oma esimesi sõite tegema uut tüüpi reisirongid ja maksimaalne lubatud kiirus tõuseb kuni 140 km/h.

„Need suured numbrid räägivad enda eest ise. Raudteed ületades võidad kindlalt, kui mõistad, et rongiga tugevama osapoole väljaselgitamisel puudub igasugune mõte,“ sõnas Vahemets.

Raudteeohutusnädala raames viiakse koolides läbi raudteeohutusalaseid esitlusi, linnaruumi paigaldatakse kampaania plakatid ning näidatakse selle-teemalist teleklippi. Nädala tippsündmuseks on 26. aprillil toimuv üritus ”Kuldne Tõkkepuu“, kus tunnustatakse avaliku raudteeohutusega aktiivselt tegelevaid organisatsioone ja eraisikuid.

Koidula jaama infopäev toimub Värskas

31. mail algusega kell 14 toimub Värska kultuurikeskuses (Pikk 12, Värska, Põlvamaa, 64001) Koidula raudteepiirijaama ehitust puudutav infopäev. Oma nõusoleku infopäeval osalemiseks on andnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Riigi Kinnisvara ASi, ASi Eesti Raudtee ja kohaliku omavalitsuse esindajad, kellelt saab informatsiooni töövõimaluste kohta Koidula piirijaamas pärast selle valmimist.

Reisirongiliiklus jääb võrulastele ilmselt unistuseks

Koidula piirijaama valmimisega järgmisel suvel ei hakka reisirongid Koidulast ometigi veel läbi Võru Valka sõitma.

“Lootus on, aga usku ei ole, sest vaevalt reisirongiliiklus siinkandis ära tasub,” on Võrumaa Antsla vallavalitsuse arenguspetsialist Kalev Joab üsna pessimistlik. Ta ei usu, et riik nii palju raha leiab, et panna reisirongid uuesti käima.

Foto: Raivo Tasso

Kümmekonna aastaga, mil rongiliiklus katkenud, on piirkond elanikest hõredaks jäänud. Joabi teadmisel on ainuüksi Antsla linna ja valla rahvast selle ajaga tuhande võrra vähem.

“Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole neil marsruutidel järgmiseks aastaks riigisisest rongiliiklust tellinud ja ka eelarves pole selleks raha ette nähtud,” vastas ministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda Maalehe pärimisele, kas uuel aastal taastub reisirongiliiklus Koidulast läbi Võru ja Antsla Valgani välja.

Järgmisel suvel valmib miljard krooni maksev Koidula raudteepiirijaam ja endise Kliima jaama piirkonnas ühendatakse ka uus ühendustee olemasoleva raudteega. Ei sõltuta enam teisele poole piiri jäävast Petserist, kus Tartu ja Võru poolt tulevad raudteeharud varem kokku said. Jätka lugemist »

Rongipeatused õigesse kohta!

Paljud inimesed on püüdnud muuta paremaks rongipeatuste asukohti, kuid Eesti Raudtee ei huvitu ei inimeste ega omavalitsuste soovidest. Nii on Verioral mõttekam viia platvorm jaama piiridest välja, kuid Eesti Raudtee ei olnud nõus. Vastse-Kuuste, Orava, Kiltsi, jpt kohad – sama lugu. On pakutud välja ideed, et ka väiksemates kohtades peaks kohe platvormi juures olema bussipeatus ja autode seisukoht, kuid tihti ei arvestata ka sellega. Nii võiks ju olla Taevaskojas, Kiidjärvel, Ilumetsas, Ülenurmel, Paluperas, Nõos jne.

Lisaks on tuldud lagedale ideega, et kus see võimalik võiks parkimisplats olla nii suur, et seal saaksid peatuda pangabussid ning teised sellised teenusbussid, külaturud, laadaplatsid jne. Siis oleks nn Ühispeatustes kõik üheskoos. Kindlasti on ka tegusamatel inimestel maal omi mõtteid, mida hiljem saaks rakendada. Kui aga praegu jäetakse arvamustega arvestamata, on hiljem juba pea võimatu midagi muuta.

Ka jutud miljonilistest kulutustest osutuvad tihti hiljem müüdiks. Seega peaks ikka olema väga selge põhjendus, millised need kulutused on, näiteks Vastse-Kuustes.

Samad probleemid on tekkimas vist ka Koidula-Valga liinil, kus samuti plaanitakse platvormide ehitust ning kuulduste järgi sealgi tahetakse need mingite kõrvalradade äärde ehitada.

Autor: Peeter Kuusemets

“Lugupeetud reisijad, rong väljub…”

Legendaarne Haapsalu raudteejaam.

Homme, 15. oktoobril kell 16-21 tähistatakse Haapsalu raudteejaamas Haapsalu raudtee 105. aastapäeva programmiga “Lugupeetud reisijad, rong väljub…”

Kell 16 algab raudteejaamas Haapsalu volikogu avalik istung, kus toimub Haapsalu linna arengukava aastateks 2010-2015 kinnitamine ja esimene lugemine ning Haapsalu rongiliikluse taastamise töögrupi moodustamine.

Pärast volikogu istungit algab raudteeseminar, kus kõneldakse järgmistel teemadel:

  • Raudtee olulisus linnale ja kuidas seda saavutada – Jaanus Karilaid
  • Raudtee regionaalne tähtsus – Neeme Suur
  • Raudteetranspordi võimalikkusest Haapsalu liinil – Rein Riisalu
  • Innovatiivsed lahendused raudteetranspordis – Aivar Kesküla

Õhtul on pidu koos ansambliga Vennaskond. Pakutakse tasuta teed ja pirukaid, avatud on jaamapuhvet. Raudteemuuseum on avatud kella 21ni, sooduspilet 5 krooni.

Lisainfo: Andreas Rahuvarm, tel 5650 4692.