Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2019
E T K N R L P
« mai    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Kavandatakse Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimist

Eesti Rahvusraamatukogu, Riigi Kinnisvara AS ning Haridus- ja Teadusministeerium allkirjastasid lepingu, millega pandi alus Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise planeerimisele. Lepinguga pannakse paika hoone tehniliste vajaduste kirjeldamise ja neile järgnevate projekteerimistööde tellimise korraldus.

Rahvusraamatukogu  Tallinnas Foto Urmas Saard

Rahvusraamatukogu Tallinnas. Foto: Urmas Saard

Rahvusraamatukogu on rahvuskultuuri sümbol

Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise alustamiseks on riigieelarvest ette nähtud 1,3 miljonit eurot. Rahvusraamatukogu vajab investeeringuid, kuna muidu võivad ohtu sattuda nii hoones töötavad inimesed, külastajad kui ka seal hoitav kirjalik kultuuripärand.

Hoonesse on planeeritud paigutada ka Rahvusarhiivi Tallinnas paiknevad üksused. Tänu investeeringutele muutub hoone tulevikus turvaliseks, ökonoomseks, otstarbekohaseks ning tekib võimalus pakkuda uusi teenuseid.

Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo sõnas, et Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimine annab suurepärase võimaluse muuta linna südames paiknev hoone lisaks raamatukogule ka põnevaks kultuuritempliks, kus pidevalt toimub midagi ja külastajatel on huvitav aega veeta.

Jätka lugemist »

Rahvusraamatukogus näeb süntesaatoreid ja auhinnatud plaate

roland jupiter2. veebruaril avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis järjekordne muusika-aastale pühendatud näitus “Muusikainstrumente Sven Lõhmuse erakogust. Auhinnatud plaate Rahvusraamatukogu muusikakogust”.

Eesti helilooja, produtsendi ja instrumentalisti Sven Lõhmuse erakogust ja plaadifirma Moonwalk kogust on näitusel väljas üle 20 instrumendi – süntesaatorid ja üks trummikomplekt. Näha saab praegu kasutusel olevaid ja tuntud kollektiivide (Laura, Mr. Happyman, Black Velvet jt.) esinemistel kasutatud süntesaatoreid ning vanaduspensionil olevaid või pigem kodusesse majapidamisse sobivaid pille. Eksponeeritakse Jaapanis, USAs, Rootsis, Eestis jm. toodetud süntesaatoreid, millest vanimad on valminud 1970ndatel ning uusim 2014. aastal.

Samas saab vaadata Rahvusraamatukogu muusikakogu väljapanekut parimaks tunnistatud Eestiga seotud plaatidest. Näeb Eesti Popmuusika Aastaauhinna “Kuldne Plaat” laureaate ning Eesti Muusikaauhindade konkursi võidutöid, mille valib žürii ning tunnustab lisaks popmuusikale etno-folgi, džässi-bluusi ja klassikalise muusika kategooria paremaid. Eksponeeritakse ka aasta kooriplaate ning plaate, millel esinenud Eesti muusikutele on osaks saanud rahvusvaheline tunnustus Grammy. Jätka lugemist »

Rahvusraamatukogus toimub Eesti tarbekunsti jõulumüük

Tänasest 17. detsembrini leiab Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis aset traditsiooniline Eesti tarbekunsti näitus-müük, mis tutvustab ligi 40 kunstniku loomingut. Pakutakse moe- ja disainesemeid, keraamikat, klaasi, nahkesemeid, ehteid, tekstiili ja pisigraafikat.

Ehtekunstnikest osalevad Ülle Mesikäpp, Silvia Reinpuu, Harvi Varkki, Anne Roolaht ja Tiina Käesel. Keraamikutest on esindatud Õnne Õunap, Helle Videvik ja Marget Tafel. Kudumeid ja tekstiilikunsti pakuvad Tiia Orgna, Eha Sillaste ja Elna Kaasik. Nahkesemeid ja kotte esitlevad Ivi Tafel, Mall Mets, Ruuda Maarand jt. Kadi Kurema, Külli Grünbach-Sein ja Viive Noor pakuvad pisigraafikat ja jõulukaarte.

Uute tulijatena tervitame Asuurkeraamika kunstnikke ning Silva Moestuudiot, Lucky Laikat ja Namarie’d oma moe- ja disainiloominguga.

Näitus-müük on avatud Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis:
15. detsembril kella 12–19
16. detsembril kella 10–19
17. detsembril kella 10–19

Eesti professionaalseid tarbekunstikke tutvustava jõulumüügi traditsioonile Rahvusraamatukogus pandi alus 1990ndate alguses.

Allikas: Rahvusraamatukogu

Rahvusraamatukogus näeb Picasso, Matisse’i jt teoseid Paul Reetsi kogust

Reedel, 14. novembril kell 16 avatakse Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse näitus “Sõnasild. Kunsti ja raamatuid Paul Reetsi kogust”, kus eksponeeritakse teiste seas Pablo Picasso, Henri Matisse’i, Adrian van de Velde jt. töid.

Paul Reetsi 90. sünnipäevale pühendatud näitusel saab näha 17.-18. ja 20. sajandi Lääne-Euroopa graafikat ning bibliofiilse väärtusega raamatuid alates 17. sajandist.

Väljapanek põhineb Paul Reetsi kultuuriloolisel kogul, mille ta kinkis 2011. aastal Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusele. Kogusse kuulub arhiivimaterjale, raamatuid ja mitusada kunstiteost.

Näituse koostanud Jüri Hain ja Jaan Undusk osutavad väljapanekuga seosele sõna ja pildi, raamatu teksti ja illustratsiooni vahel. Kujundaja ja kuraator on Jüri Hain, kataloogi koostasid Jaan Undusk ja Elle-Mari Talivee ning kujundas Tiiu Pirsko.

Kunstiteadlane ja kirjanduskriitik Paul Reets (sünd. 1924 Tallinnas) on Bonni ülikoolis õppinud ajalugu, kunstiajalugu ja võrdlevat usuteadust. 1950. aastast elab ta USAs ning on lõpetanud Harvardi ülikooli kunstiteaduse erialal.

Näitus on avatud 5. detsembrini.

Rahvusraamatukogus avati Mare Mikoffi skulptuurinäitus

M__8908

Mare Mikoff. Foto: Eesti Rahvusraamatukogu, Teet Malsroos

Näitusel eksponeeritakse läbilõiget Mare Mikoffi skulptuuriloomingust. Väljapaneku varaseim töö on valminud aastal 1984 ning hiliseimad 2013-2014. Pealkiri “Kestast välja” peegeldab tinglikult Mare Mikoffi loomingu mitmetahulisust, mängulisust ja omavahelist sidusust.

Reet Varblane on öelnud, et Mikoffi teosed lõhuvad raame ja vallutavad ruumi, haarates endasse väljapanekuvälised detailid ning astudes dialoogi põhiekspositsiooni teostega. “Klaaskupli alla vangistatud “Maria Siberimaal” (2010) on elav inimene: ajale jalgu jäänud ohvri tõlgenduses on hirmu ja segadust, aga ka sisemist murdumatust. See on kunstniku tõlgendus eksistentsiaalsest seisundist, kuid teose sügavama tähenduse loob vaataja ise,” kirjeldas Varblane üht teost.

Mare Mikoffil on Rahvusraamatukoguga tugev side, tema loodud on raamatukogu fuajees eksponeeritavad “Rotid” ning “Viitnaised” 5. korrusel, mis valmisid Tõnismäel asuva raamatukoguhoone avamiseks 1993. aastal.

Eesti Kunstnike Liidu auliige Mare Mikoff on väljapaistev skulptor ning osalenud näitustel Eestis ja välismaal 1970ndate algusest. Tema monumentaalteoseid kohtab linnapildis Tallinnas, Tartus ja mujal, näiteks Lennart Merile pühendatud teost saab näha Tallinna Lennujaamas.

Rahvusraamatukogu esitleb ajalehtede portaali

Kolmapäeval, 15. oktoobril kell 11 algaval infopäeval esitletakse Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis äsja avatud portaali DIGARi Eesti ajalehed (dea.digar.ee), mis on maailmas üks väheseid sõnaotsingu ja kavandatava infomahu poolest riigi tasandil.

DIGARi ja Europeana ajalehtede infopäeval „Ajalehtede päralt on ajalugu!“ räägivad Ragne Kõuts, Fred Puss, Krista Aru ja Aadu Must ajalehtedest kui info- ja uurimisallikast ning väärtuste kandjast, Krista Kiisa tutvustab üle-euroopalise Europeana Newspapers projekti tulemusi ning Kristel Veimann ja Maie Ristissaar esitlevad Rahvusraamatukogu uut portaali DIGARi Eesti ajalehed.

Uus ajalehtede portaal on loodud, pakkumaks igapäevase info tarbijatele, keele-, meedia- ja ajaloouurijatele, genealoogidele, infospetsialistidele, loovsektorile jt. huvilistele otsitavaid täistekste Eesti ja väliseesti ajalehtedest alates nende ilmumisest. Täielikult jõutakse selle eesmärgini 2015. aasta lõpuks, esialgu puuduvad lehed aastatest 1944–2013 ning tegeletakse selle perioodi sisu lisamisega.

DIGARi Eesti ajalehtede portaalist tehakse kättesaadavaks ka Rahvusraamatukogu koostööpartnerite, esmalt Tartu Ülikooli Raamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumi digiteeritud ajalehed. Värsked lehed on portaalist leitavad hiljemalt ilmumisele järgneval tööpäeval, kuid nende täistekstid avaldatakse vastavalt väljaandjate nõusolekule.

Viited:
Portaal DIGARi Eesti ajalehed: http://dea.digar.ee
Registreerumine DIGARi ja Europeana ajalehtede infopäevale: http://www.nlib.ee/?id=23283

Allikas: Rahvusraamatukogu

Külasta raamatunäitust eestlaste päevikutest

17. detsembrini on Rahvusraamatukogu 7. korruse humanitaarteaduste saalis avatud raamatunäitus „Eestlaste päevikud“.

„Viimased paarkümmend aastat on toonud avaliku huvi keskmesse rohkesti mälestusi, elulugusid, reisikirju ja kirjavahetust ning täheldatav on lugejate huvi tõus omaeluloolise kirjanduse vastu. Nõnda on lugejate huviväljas ka päevikud,” ütles näituse koostaja Krõõt Liivak.

Väljapanek eksponeerib mitmesuguseid päevikute tüüpe: kirjanike päevikud (autoreiks Kristian Jaak Peterson, Oskar Luts, Aino Kallas, Karl Ristikivi jt.), päeviku vormis ilukirjandusteosed (nt. Tõnu Õnnepalu), pöördeliste ajaloosündmuste ajal peetud päevikud (Voldemar Kures, Jaan Roos, Kaarel Robert Pusta, uuemast ajast Andres Tarand, Leo Kunnas), reisi- ja matkapäevikud (Juhan Smuul, Lennart Meri), ekspeditsioonide ja kogumispäevikud, loomepäevikud (Voldemar Panso, Johannes Aavik), päevikud kutsetööst ja igapäevaelust (August Tamm, Karl Lukk, Sakarias Leppik) ja loodusvaatluste päevikud.

Näitust rikastab põhjalik valiknimestik, mille iga huviline võib kaasa võtta.

Allikas: Rahvusraamatukogu

Rahvusraamatukogus saab tunda laulu- ja tantsupeo ootust

Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor kontserdisarja avamisel 23. mail. Foto: Eve Toomra

Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor kontserdisarja avamisel 23. mail. Foto: Eve Toomra

Rahvusraamatukogus eksponeeritakse laulu- ja tantsupidudega seotud väljaandeid alates 1869. aastast nii trükistena kui ka digitaalselt, unikaalset fotot 2009. aasta laulupeolistest, kõlapaelu ning toimub kontserdisari „Puudutusˮ.

Rahvusraamatukogu amfiteatris kestab septembrini koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega kontserdisari „Puudutusˮ, kus astuvad üles laulupeol osalevad nais-, mees- ja segakoorid. Järgmisel kontserdil, 19. juunil esineb segakoor K.O.O.R. Kava täiendatakse raamatukogu kodulehel.

Fuajeest alguse saav ja 8. korruse muusikasaalis eksponeeritav näitus „Laulu ja tantsuga läbi aegadeˮ tutvustab üldlaulu- ja tantsupidude kirevat ajalugu albumite, käsiraamatute, brošüüride, laulikute, orkestrinootide, tantsude kirjelduste ja jooniste ning heli- ja videosalvestiste kaudu. Näitus jääb avatuks 30. augustini.

Raamatukogu fuajees näeb Endel Grensmanni ja Rainar Kurbeli teostatud unikaalset 4,8 meetri laiust ja 1,5 meetri kõrgust fotot, mis tehti XXV üldlaulupeol 5. juulil 2009. Ligikaudu 10 protsendi eestlaste jäädvustamiseks konstrueeriti kaamerasüsteem, millega saavutati 1,79-gigapiksline resolutsioon ja 216-kraadine vaade, et pea kõik lauluväljakul olevad inimesed oleksid äratuntavad.

Jätka lugemist »

Piire ületav armeenia kunst jõudis Rahvusraamatukokku

Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatakse 10. aprillil kell 16 näitus “Armeenia kunst Eestis. Ületades piire”.

Armeenia kunstnikud Tigran Sahakyan, Arman Vahanyan ja Tigran Kirakosyan loovad oma teosed Tallinna Kunstihoone graafikakojas koostöös meister Uku Kanniga ja offset-litograafia trükikojas Albatross Editions Lauri Koppeli ja Gudrun Heamägi abiga. Kunstnikke inspireerivad Tallinna graafikaateljeede ulatuslikud võimalused suuremõõtmelise graafika loomiseks, mis Armeenias puuduvad.

“Oleme tööle keskendunud, siinne rahu ja vaikus soosib seda. Öeldakse, et inimesed on siin külmad, aga tegelikult ei ole,” jagas oma Eesti muljeid Arman Vahanyan.
“Õhkkond lubab täielikult tööle pühenduda, materjalid ja tehnilised võimalused on väga head,” hindas Tigran Kirakosyan.

Vahetusnäituse idee sündis 2013. aastal Tallinnas Armeenia-Eesti kultuuripäevadel. Armeenia kunstnike näituse vahendasid Rahvusraamatukokku Eesti Vabagraafikute Ühendus ja Armeenia kultuurifond KulturDialogwww.kulturdialog.org. Kultuurikoostöö viib peatselt eesti autorid vastukülaskäigule Armeeniasse ning Jerevanis eksponeeritakse eesti kunsti.

“Minu jaoks on siin loodud kunst avastuslik ja eksperimentaalne. Loodame, et koostöö jätkub ja projektid aina kasvavad!” ütles Tigran Sahakyan.

Eesti Vabagraafikute Ühendusega seob Rahvusraamatukogu aastatepikkune meeldiv koostöö nii Wiiralti preemia, Eesti nüüdisgraafika traditsiooniliste näituste kui ka mitme isikunäituse puhul.

Näitus “Armeenia kunst Eestis. Ületades piire” jääb Rahvusraamatukogus avatuks 3. maini.

Tallinna raamatumess toob fookusesse lugemise ja lapsed

Rahvusraamatukogus 3.-5. aprillini toimuv Tallinna raamatumess tõotab kujuneda tõeliseks kevadiseks kirjanduse ja kirjastamise suursündmuseks. Messi avab kultuuriminister Urve Tiidus.

Lisaks tavapärasele kirjastuste kevadisele raamatumüügile toimub kaks rahvusvahelist seminari, esitletakse raamatuid ja kohtutakse autoritega, korraldatakse põnevaid töötubasid, kus igaüks saab oma teadmisi-oskusi raamatuga seotud valdkondades täiendada.
Mess algab 3. aprillil kirjandusfoorumiga “Kas laps loeb?” , kus Põhja- ja Baltimaade lastekirjanikud, kirjandus- ja raamatukoguspetsialistid jagavad kogemusi, kuidas lastes raamatute ja lugemise vastu huvi äratada. Teiste seas esineb tuntud islandi kirjanik ja raamatuillustraator Áslaug Jónsdóttir, kelle ebamaiste tegelastega raamatud, kus tembutavad trollid ja koletised, on erakordselt populaarsed kõikjal Põhjamaades. Esinevad ka soome kirjanik ja loova kirjanduse õpetaja Seita Vuorela ja illustraator Jani Ikonen, kelle õudusromaani “Karid” on inspireerinud uskumused ja müüdid.

4. aprillil toimub Mart Andersoni juhtimisel tüpograafiaseminar “KIRJAK 2014″ , kus räägitakse kirjakujundusest kui tüpograafia alustalast. Esinevad Deniss Mašarov Venemaalt, Teemu Heinilehto ja Tomi Haaparanta Soomest, Kaarel Vahtramäe ja Henri Papson Eestist. Jätka lugemist »

Kuidas pildistada integratsiooni

Olena Kovpak, Ilona Smuškina ja Valentina Afanasjeva. Foto: etnoweb.ee

5. märtsil kell 16 avatakse Tallinnas Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Olena Kovpaki fotonäitus “Integratsioon ON piltides”.

Näitusel on eksponeeritud 30 portreefotot, mis näitavad Eestis elavate immigrantide elu. Igaüks on läbinud oma integreerimisteekonna, ületades raskusi ja rõõmustades edusammude üle, leides uusi sõpru ja luues perekonda. Iga foto on väljendusrikkalt jäädvustatud hetk immigrandi elust Eestis.

«Tahtsime jäädvustada ja näidata väga mitmekülgset Eestit. Fotodel saab näha Eestis elavaid albaanlasi ja liivlasi, aga ka ameeriklasi ja sakslasi, kes on leidnud siin oma teise kodumaa,» ütleb projekti «Integratsioon ON piltides» juht Valentina Afanasjeva.

“Töö oli väga huvitav, aga ka üsna keerukas, kuna pidi näitama inimest vaid ühel fotol – kes ta on, millised on tema mõtted ja sisemaailm. Loodan, et see mul õnnestus,» lisab fotograaf Olena Kovpak.

Näituse avab Ukraina suursaadik Viktor Kryzhanivsky ja see jääb avatuks 26. märtsini. Ukraina Noorsoo Liidu Eestis projekti «Integratsioon ON piltides» toetavad Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Koostööpartneriteks on Valgevene kultuuriühing Ljos ja ajakiri Tallinn.

Illustratsioonitriennaal juhatab hea kunsti juurde

Rahvusraamatukogu näitusesaalid täituvad kunstiga – 5. novembril kell 17 avatakse Tallinna IV rahvusvaheline illustratsioonitriennaal „Pildi jõud“. Näha saab Läänemere äärsete riikide raamatuillustratsioonide paremikku, 70 kunstnikku kümnest riigist on näitusele toonud üle 250 töö.

Illustratsioonitriennaal seab eesmärgiks tutvustada Läänemere regiooni oma ala parimaid, õpetada mõistma erinevat kunstiliselt kõrgetasemelist illustratsioonikunsti. Triennaalil kohtuvad Taani, Rootsi, Norra, Venemaa (Peterburi ja Moskva), Soome, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Eesti kunstnikud. Tallinnasse on tööd saatnud omal maal tunnustatud ja rahvusvaheliselt tuntud lasteraamatute illustraatorid.

„Tee hea kunsti juurde on pikk, seega tuleb alustada varakult. Raamatus saavad kokku kaks eri kunstiliiki – kirjandus ja kujunduskunst. Lasteraamatus liitub siia veel kolmas – illustratsioonikunst. Just pilt raamatus on see, mis toob lapse raamatu juurde ja mis paneb ta lugema,“ ütleb üks triennaali initsiaatoreid ja peamisi korraldajaid kunstnik Viive Noor.

Jätka lugemist »

Rahvusraamatukogus avatakse akvarellistide suurnäitus

akvarellistidEesti Akvarellistide Ühenduse 55. aastapäeva tähistav akvarellinäitus “Värvilised leheküljed” avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis ja galeriis neljapäeval, 9. mail kell 16.

Eesti Akvarellistide Ühendus oma 40 liikmega on elav ja tegus näituste korraldaja nii kodumaal kui ka väljaspool Eestit. Nagu viimastel aastatel tavaks olnud, esinevad koos ühenduse liikmetega (Christel Allik, Tiia Elken, Sandra Jõgeva, Malle Leis, Ülle Meister, Tiiu Pallo-Vaik, Rein Mägar, Mall Paris, Illimar Paul, Toomas Rein, Mari Roosvalt, Marje Üksine jt.) ka kutsutud külalistena tuntud kunstnikud ja kunstiüliõpilased (Albert Gulk, Eero Ijavoinen, Orest Kormašov, Ilmar Kruusamägi, Krista Laos, Gennadi Lapin, Leo Lapin, Enno Ootsing, Saima Randjärv, Martin Saar, Kadri Toom jt.).

Žürii liikmed valisid suurele näitusele 57 kunstniku teosed, mis esindavad akvarellmaali eri väljundeid. Kuna teemavalik oli vaba, võib näitusel näha urbanistlikke linnavaateid, loodusmaale, animalistikat, floristide töid ning abstraktseid kompositsioone ja kontseptualismi.Võib nautida klassikalisele akvarellile iseloomulikku poeetilist voolavat tehnikat, toonide läbipaistvaid kihistusi paberil, klassikalisi lillemaale, loodusvaateist tuletatud elegantseid kompositsioone ja üksikuid kuivtehnikas teostatud arhitektuurseid vaateid.

Vees lahustuv pigment paberil annab tundliku ja kiire võimaluse jäädvustada koheselt mõnd ideed, seisundit või fantaasiat ja see võimalus on tavaliselt värviline. Tõsiseltvõetav tulemus lähtub eelkõige iga kunstniku individuaalsest olemusest ja esmapilgul lihtsana näiva tehnika valdamisest. Akvarell on üha olnud Eesti kunstnike seas populaarne.
55 aastat tagasi, 1958. aasta sügisel avati Tallinna Kunstihoones esimene vaid eesti akvarellmaalide näitus. Esimeseks rahvuslikuks akvarellistiks tuleb küll pidada Johann Kölerit, ent XX sajandi keskel tuli okupeeritud Eestis mõnigi traditsioon uuesti ausse tõsta. Tollased silmapaistvad kunstnikud Märt Bormeister, Aleksander Pilar, Karl Burman, Lydia Mei, Margareta Fuks ja teised, kes tõid akvarellmaali taas kõrgtasemel eesti kunstimaastikule, on tänaseks lahkunud. Esimesel akvarellinäitusel osalenud kunstnikest on meiega Siima Škop ning Valli Lember-Bogatkina, kes osaleb ka näitusel.

Näituse on kujundanud Mall Paris, Marje Üksine, Mari Roosvalt ja Tiiu Pallo-Vaik. Näitus on avatud 4. juunini.

Søren Kierkegaardi 200. sünniaastapäeva näitus paneb taas eksistentsialismist rääkima

kierkegaardTallinnas rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatakse 7. mail näitus “Taanlasest maailmamees Søren Kierkegaard”, mis on pühendatud kuulsa filosoofi 200. sünniaastapäevale.

Søren Kierkegaard (5. mai 1813-11. november 1855) oli Taani filosoof ja teoloog, keda peetakse esimeseks eksistentsialistiks. Ta sündis õpetatud ja vagas perekonnas, astus 1830 tollal tugevasti Hegeli mõju all olnud Kopenhaageni ülikooli, mässas nii Hegeli süstemaatilisuse kui ka Taani luterliku kiriku formaalsuse vastu. Enamik Kierkegaardi filosoofilistest kirjutistest käsitleb üksiku ja individuaalse olemust. Tema psühholoogilised uurimused analüüsivad emotsioone, mis mõjutavad inimeste valikuid. Just see osa Kierkegaardi mõttetööst on jätkuvalt oluline, sest inimestel tuleb igal ajal valida ja seista oma otsuste eest, olles silmitsi eksistentsiaalsete küsimustega.

Kierkegaardi teoloogilised tööd keskenduvad kristluse eetikale, käsitlevad usku jumalasse ja kirikut kui institutsiooni ning analüüsivad teoloogiat üldisemalt. 1843. aastal ilmus Kiekegaardi mahukaim teos – kaheköiteline “Emb-kumb”. Kokku on tema teoseid 28 köidet, millest 14 päevikud.

Jätka lugemist »

Rahvusraamatukogu kingib vanale raamatule uue elu

Ajalehelugeja sõnaraamat, leivaküpsetamise õpperaamat, esimene eesti moeajakiri ja paljud teised Rahvusraamatukogu varamus leiduvad väärt teosed saavad nüüd huviliste abiga e-raamatu vormi. Humanitaarteaduste saalis avatud näitus “Kingi vanale raamatule uus elu!” annab soovitusi e-raamatute tellimiseks ja tutvustab e-raamatute varasalve, digitaalarhiivi Digar.

Näitusel on väljas üle 50 raamatu paljudest valdkondadest. Tähelepanu väärib esimese eesti entsüklopeedia väljaandmise katse, Karl August Hermanni “Eesti Üleüldise teaduse raamat” (1900-1903), mis aga jäi puuduliku oskussõnavara tõttu pooleli b-tähe juures. Esimene eestikeelne võõrsõnade sõnastik oli “Ajalehelugeja Sõnaraamat arusaamise abiks igale teadusehimulisele lugejale” (1903). Aleksander Kleini raamat “Moodne elamu ja ruumide sisustamine” (1932) annab ülevaate Eesti, Lääne-Euroopa ja Ameerika elamute ruumijaotusest ja sisustamisest ning sisaldab hoonete plaane. Kokaraamat “Leiwad ja saiad” (1910) on esimene leivaküpsetamise õpperaamat, mis käsitleb ka nisu- ja rukkiterade koostist ja omadusi, jahusid, leivaahje ning loomulikult pakub hulganisti retsepte. Moeajakiri “Reform” (1914-1915) sisaldab ka rõivaste lõikeid. Eduard Vilde humoristlikule jutustusele “Muhulaste imelikud juhtumised juubeli-laulupidul” (1894) lisavad väärtust tolle aja kohta haruldased originaalillustratsioonid. Matthias Johann Eiseni “Kavala Hansu ja vanapagana lugu” (1905), Hans Möldermanni 50 pildiga raamatut võib võrrelda koomiksiga. Eiseni koostatud “Eesti ennemuistseid jutte” (1911) kaunistavad andekate raamatuillustraatorite Nikolai Triigi ja Aleksander Uuritsa tööd. Majandusajaloost on välja pakutud suurtöösturite albumid, nende hulgas juubelialbum „300 aastat Eesti-Rootsi Posti” (1936) jpm.

Kui mõni nendest raamatutest sedavõrd meeldima hakkas, et sooviksite seda endale, siis saab tellida digitaalkoopia. Tellitud raamat digiteeritakse Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskuses EoD (eBooks on Demand ehk e-raamat nõudmisel) teenusena. Digitaalkoopia arhiveeritakse ja tehakse vabalt kättesaadavaks Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis Digar.

Raamatute nimekiri.

Näitus „Kingi vanale raamatule uus elu” jääb Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saalis avatuks 4. märtsini. Palju rohkem raamatuid leidub e-kataloogis ESTER, kus need, mis enam autoriõiguse alla ei käi ja millest võib tellida digitaalkoopia, on märgistatud viitega “telli digitaalkoopia”.

Lähem info:
Annika Koppel, Rahvusraamatukogu avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

Rahvusraamatukogus etendub Kivirähki “Kaheksa varbaga kuningas”

Elukunstnik Valdeku unistuseks on mängida kuningas Leari. Paraku näib, et kaks amputeeritud varvast ning liiga kirevalt elatud elu on sellele plaanile kriipsu peale tõmbamas. Kuid Valdek ei vannu alla ning nii saab teatrilavaks haiglakoridor ning partneriks lihtne sanitar, kelle täita on kõik ülejäänud rollid peale kuninga. Miks ka mitte, Leari võib tegelikult mängida kõikjal. On öö, on teater ja on inimesed, kes on suuremad, kui nende saatus.
- Andrus Kivirähk

Esietendus 10. mail 2012
Rahvusraamatukogu Konverentsikeskuse suures saalis

Autor          Andrus Kivirähk
Näitejuht   Kalju Orro
Sanitar        Piret Kalda
Valdek         Arvo Kukumägi

Info etenduste ja piletite kohta Piletilevist!

Muuseumiööl avatakse Rahvusraamatukogus hoidlad ja vaadatakse filmi

Laupäeval, 19. mail leiab aset juba kaheksandat korda üleeuroopaline Muuseumiöö, mis sellel aastal pühendatud Eesti filmi 100. aastapäevale ja kannab pealkirja “Öös on kino” Rahvusraamatukogu on valinud muuseumiöö programmi filmi “Tallinn pimeduses”, mis filmitud osaliselt Rahvusraamatukogu ees vahetult pärast uue maja valmimist 1992-1993. aastal. Lisaks on muuseumiööl hea võimalus giidi juhendamisel tutvuda raamatukogu hoidlate- ja lugemissaalidega ning leida end köitemärgiste maailmast.

MUUSEUMIÖÖ KAVA

  • 19.15-21.15 linastub suures konverentsisaalis nostalgiahõnguline musta huumoriga vürtsitatud põnevik “Tallinn pimeduses” (1993), mis viib vaataja 1991. aastasse, kui taasiseseisvunud Eestile tagastatakse kullavarud (triljon krooni), mille vene maffia otsustab röövida. Plaani teostamiseks kasutatakse naiivse elektriku Toivo (Ivo Uukkivi) abi, kelle ülesandeks on kogu linn kesköötunnil pimendada. Lisaks Ivo Uukkivile, kellele see oli esimene filmiroll, löövad kaasa vene maffiategelasi kehastavad Peeter Oja, Tõnu Kark, Jüri Järvet ja Enn Klooren. Filmi lavastas 1993. aastal Soome lavastaja Ilkka Järvilaturi, stsenarist on Paul Kolsby ja operaator Rein Kotov. Filmi on saatnud edu „Sundance’il” ja Thessaloníki rahvusvahelisel filmifestivalil. Filmile eelneb kohtumine tegijatega, kus võimalus näha “ehtsat” kullakangi.

EKSKURSIOONID

  • 18.00 ja 21.30 toimuvad eestikeelsed ekskursioonid lugemissaalides. Giidi juhendamisel saab teha ringkäigu raamatukogu lugemisalas ning tutvuda lugemissaalide ja neis peituvate aaretega. Põhjalik ja pikem tutvustus tehakse 8. korruse muusika- ja filmisaalis.
  • 19.00, 20.00 ja 21.00 toimuvad eestikeelsed ekskursioonid hoidlates. Igal eespool nimetatud täistunnil algavad ekskursioonid raamatukogu kulissidetagusesse maailma, mis lugejale jääb tavaliselt suletuks.

Kuna kohtade arv ekskursioonidele on piiratud, siis palume hoidlate ja lugemisala külastamiseks eelnevalt registreeruda e-posti aadressil Mari.Orro@nlib.ee või tel: 630 7524 hiljemalt 17. maiks.
Ekskursiooni osalejatel palume koguneda enne algust infoleti juurde.
Lugemisalasse juurdepääs giidi saatel.

NÄITUSED

  • 19.30, 20.30, 22.00 toimub harulduste kogu näitusesaalis näituse “Eesti köitemärgised 1840-1940” tutvustus, kus tutvustusele lisaks saab vaadata filme raamatute köitmisest ja restaureerimisest ning välja on pandud raamatuköitjate töövahendid, mis kasutusel tänapäevalgi.
  • 18.00-23.00 fuajees on avatud näitus “Esimest korda Londonis”, kus lastel võimalus joonistada olümpiateemalisi pilte ja osaleda Eesti Spordimuuseumi korraldatud joonistusvõistlusel.

Muuseumiööl on avatud kohvik ja raamatupoed. Raamatukogu on avatud külastajatele kuni kell 23.00.

Rahvusraamatukogu kevadine raamatumüük tuleb taas

Eesti Kirjastuste Liidu liikmete kevadine raamatumüük toimub Rahvusraamatukogu fuajees 3.-5. aprillini 2012.

3. ja 4. aprillil kella 11-20 ning 5. aprillil kella 11-18.

Kõik on oodatud!

Lisainfo:
Marika Kuldkepp, Rahvusraamatukogu avalike suhete osakond, tel +372 630 7271.
Annika Koppel, Rahvusraamatukogu avalike suhete osakond, tel +372 630 7260.

 

Rahvusraamatukogus tuleb arutelu teaduseetikast

5. märtsil kell 17 toimub väikeses konverentsisaalis teadus- ja kultuuriõhtu „Teaduseetikast”, kus TÜ Eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop käsitleb teaduse ja eetika kokkupuutepunkte.

Eetikat ja moraali võime pidada inimestevaheliseks vaikivaks kokkuleppeks, teadus aga pretendeerib objektiivsusele. Miks vajab teadlane lisaks valemitele, eksperimentidele ja faktidele eetikat? Margit Sutrop on Vabariigi Presidendi Mõttekoja liige ja Euroopa Komisjoni teadusdirektoraadi eetika ekspert.

Registreerimine: Saksa saal, tel. 630 7360, deutsch@nlib.ee

Henriku Liivimaa kroonika käsikiri jõudis digitaalarhiivi

70 aastat varjus olnud unikaalne käsikiri, Henriku Liivimaa kroonika käsikiri jõudis Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR.

Ajaloodoktor Enn Tarvel peab Henriku Liivimaa kroonikat 13. sajandi Eesti ja Läti tähtsaimaks allikaks. Kui Henriku töö oleks kaduma läinud, teaksime õige vähe Baltimaade vallutamise käigust 12. sajandi lõpust 13. sajandi teise veerandi alguseni.

Kroonika originaali pole leitud, küll aga teatakse 16 tervikuna või osaliselt säilinud ärakirja 14.–18. sajandist. Rahvusraamatukogus on Codex Gymnasialis Revaliensis – 1734. aastal Tallinna gümnaasiumi raamatukokku jõudnud käsikiri. Meie ajaloolaste silmist kadus see käsikiri 1925. aastal, mil ta saadeti Riiga kroonika ärakirjade variante vaadelnud Leonid Arbusowile uurimiseks. Arvati, et sinna see kadus. Tegelikult jõudis käsikiri juba toonase Eesti Vabariigi aegu Eestisse tagasi ning vähemasti 1951. aastal oli ta arvele võetuna Riikliku Raamatukogu hoidlariiulil.

Rahvusraamatukogu vanaraamatu spetsialist Sirje Lusmägi tõdes, et Leonid Arbusow jun. oli ilmselt viimane, kes käsikirja uurija pilguga lehitses. Pärast seda on käsikiri 70 aastat varjus olnud. Nüüd, 87 aastat hiljem on huvilistel palju lihtsam oma uudishimu ja uurimisvajadusi rahuldada, sest kõnealuse käsikirja digitaalvariant jõudis DIGARisse. Ajahamba jälgedega, ent ikkagi loetavana.

Interneti abil leiame Henriku Liivimaa tõlgendusi mujaltki. Google Books pakub näiteks selle üldse esimest teaduslikku editsiooni – nn Gruberi ladinakeelset versiooni aastast 1740.

Eesti Rahvusraamatukogu andmebaasis Digar on ilmselt seni ainus Henriku Liivimaa kroonika käsikirja digitaalvariant. Jätka lugemist »

Tallinna Botaanikaaia kaunis sügismaastik Mare Iknojani fotodel

Mare Iknojani "Kaldakivid".

Alates 17. novembrist saab Eesti Rahvusraamatukogu fuajees vaadata Mare Iknojani fotonäitust “Kaunis sügismaastik Tallinna Botaanikaaias”.
23. novembril kell 16 avatakse näitus pidulikult.
Mare Iknojan kirjutab: ”Kauni maastikuga botaanikaaias kohtuvad looduse ja aednike sihipärane töö. Meie kiires ja keerulises elus on nii oluline vahel loodusega üheks olemine. Aed annab hingetõmbeaega ja meelerahu. Isegi kui midagi jääb tegemata, peab igaüks võtma aega, et vaadata, kuidas kolletuvad lehed. Valisin näituse jaoks fotod sügisest, mil loodus on värvidega eriti helde: leekivpunased ja kuldkollased puud päikeseloojangus, varahommikused hallad päikesetõusus oma salapäraste värvidega, siidisabad maiustamas esimeste öökülmadega magusaks muutunud marjadega.”
Näitus on pühendatud Tallinna Botaanikaaia 50. juubelile.
See on Mare Iknojanil neljas fotonäitus Eesti Rahvusraamatukogus.
Näitus on avatud 3. detsembrini.
Lea Hein

Šveits – kas frangi-küla keset Euroopat või eeskuju, keda järgida?

Neljapäeval, 27. oktoobril kell 17 toimub Eesti Rahvusraamatukogu kuppelsaalis teadus- ja kultuuriõhtu, kus Šveitsi ajaloolane ja ajakirjanik Kaspar Näf arutleb teemal „Šveits – kas Gallia frangi-küla euro-impeeriumi keskel või eeskuju Euroopa Liidule?“

Euroopa Liit on kriisis ja euro püsimise kohal ripub küsimärk. Kreeka ei suuda oma välisvõlga tasuda ja Euroopa Liidu põhjariigid Soomega eesotsas ei saa aru, miks peavad nemad nüüd Kreeka võla kinni maksma. Sel taustal tekib küsimus, kas olnuks targem eurotsoonist välja jääda ja oma rahvusvaluuta säilitada. Šveits on üks nendest Euroopa riikidest, kes ei ole Euroopa Liidu liige ega euroga liitunud.

Kaspar Näf toob välja, milliseid probleeme tekitab vaba ujuva kursiga rahvusvaluuta. Šveits on väga edukas ja rikas riik. Ta on ka mitmekeelne liitriik, kus inimesed saavad rahulikult elada. Franki valuutana ei seata kahtluse alla. Põhjus seisneb Šveitsi riigi ülesehituses ja üldlevinud innovaatilises vaimus, mida Kaspar Näf põhjalikult analüüsib.

Kaspar Näf on sündinud Šveitsis, õppinud Zürichi ja Baseli Ülikoolis ajalugu, vene keeleteadust ja majandusteadust ning Münsteri Ülikooli Studia Baltica programmi raames Baltimaade keeli. Kommenteerib regulaarselt Eesti meedias päevapoliitikat ja majanduse arengut, kajastab Vikerraadios Kesk-Euroopa sündmusi.

Üritus toimub eesti keeles ja on osalejatele tasuta.

Info ja registreerimine: Rahvusraamatukogu saksa saal, tel +372 630 7360, e-post: shveits@nlib.ee

Eesti raamatu päev täitub Euroopa unistusega

Rahvusraamatukogu riiulite ees

Rahvusraamatukogu tähistab eesti raamatu päeva esmaspäeval, 24. oktoobril algusega kl 11.30 kuppelsaalis toimuva üritusega “Eesti kirjandus ja unistus eurooplusest”. Eesti raamatu päev on seekord pühendatud Friedebert Tuglase 125. sünniaastapäevale.

Avasõnad eesti raamatu päevale ütleb Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo. Järgnevad ettekanded. Kirjanik Tiit Aleksejev räägib teemal “Põhi ja lõuna”, euroopluse tähendust siin ja sealpool Soome lahte lahkab ajakirjanik ja kirjanik Imbi Paju, euroopluse tähendusest nooreestlaste tekstides räägib Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadur Mirjam Hinrikus, Tuglase armastuse ja kirjanike elulugude üle mõtiskleb kirjandusloolane Toomas Haug.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu üleskutsel tähistasid raamatukogud eesti raamatu päeva esimest korda 23. oktoobril 2001. Siis oli see mõeldud raamatuaasta (2000 – 2001) traditsioone edasi kandma.

Eesti raamatu päev kuulub 20.-30. oktoobrini toimuvate raamatukogupäevade ürituse sarja.

Rahvusraamatukogu ootab jõulukuu raamatunädalale

7.–11. detsembrini toimub Eesti Rahvusraamatukogus traditsiooniline jõulukuu raamatunädal, kus müüb raamatuid üle 60 kirjastaja ja toimub mitu kirjandusüritust.

Kolmapäeval, 8. detsembril ja reedel, 10. detsembril kell 15 tutvustatakse harulduste kogu näitusesaalis näitust „Eesti luuleilm 19. ja 20. sajandi vahetusel”.
Neljapäeval, 9. detsembril kell 15 toimub tervikteostest digiteerimisteenuse esitlus „Kingi vanale raamatule uus elu!”, kust saab ka vahva kingiidee.

9. ja 10. detsembril korraldavad Tallinna Ülikool ja Eesti Kirjanike Liit kirjanike maja musta laega saalis (Harju 1) konverentsi „Nurklikud nullindad”.
Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saalis on avatud raamatunäitus „Nullindate eesti proosa”.

Laupäeval, 11. detsembril toimub rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis kirjandusfoorum Paabeli raamatukogu teemal „Sõbrad, mis on vabadus?”.

Raamatumüük on avatud kõigil päevadel. Kõigile raamatunädala üritustele pääseb tasuta.

Lisainfo: Triin Soone, rahvusraamatukogu turundusjuht, tel 630 7271, Triin.Soone@nlib.ee