Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2019
E T K N R L P
« juuni    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Matsalu rahvuspark sai interaktiivse teejuhi

Keskkonnaameti eestvedamisel on huvilistele kättesaadav omanäoline e-teejuht, mis tutvustab Matsalu rahvusparki läbi rohke pildi- ja infomaterjali ning võimaldab kaardirakenduse abil kaitsealal nii virtuaalselt kui ka kohapeal ringi liikuda.

E-teejuht võimaldab pildirohke materjali abil tutvuda Matsalu rahvuspargi maastike ning taime- ja loomariigiga. Lehel asuva meeleoluprogrammi abil saab ette võtta rännaku läbi Matsalu linnukevade.

„Matsalu on loodushuviliste tähelepanu köitnud juba üle 140 aasta. Idee  interaktiivse teejuhi loomiseks oli meil juba mõnda aega ning rõõm on tõdeda, et nüüdsest võimaldab elektrooniline teejuht infot saada nii kodus olles kui ka kaitsealal kohapeal ringi liikudes. E-teejuhti täiendatakse pidevalt uue infoga ning lisatakse ajakohaseid andmeid,“ ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja ja üks idee algatajatest Kaja Lotman.

E-teejuhi eesmärgiks on huvilistele näidata ka neid kohti rahvuspargis, kuhu muidu kaitsealal ilma loata minna ei või. Peale tekstide ja piltide saab e-teejuhi kaudu lugeda ja vaadata intervjuusid rahvuspargiga seotud inimestega. Huvilised saavad oma teadmised proovile panna viktoriini küsimustele vastates.

Nutiseadmega kohapeal ringi liikudes võimaldab abivahend GPS-i abil tuvastada oma asukoht, vaadata, mis objektid lähedusse jäävad ning soovi korral lugeda leitud objektide kohta ka lisainformatsiooni.

Interaktiivne teejuht on valminud koostöös OÜ-ga Naturewalk ning selle valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

7. novembril toimub Matsalu rahvuspargi keskuses Penijõel e-teejuhi esitlemine ning selle sündmusega tähistatakse ka Matsalu rahvuspargi 10. sünnipäeva.

Teejuhi leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Soomaal Valgerabas toimub räätsamatk

86354756dc0a2adb4_3

Valgeraba. Foto: Liisi Seil

Soomaal Valgerabas toimub räätsamatk “Soomaa rahvuspark 20″.

Räätsamatk Valgerabasse toimub 08. detsembril 2013 kell 10.00-15.00. Matkapäeva juhib Algis Martsoo.

Tasuta buss väljub Viljandi bussijaama parklast kell 10.00. Tagasi Viljandis ollakse orienteeruvalt kell 15.00.

Selga ja jalga tuleks panna ilmastikule vastavad riided, jalanõud ning kaasa võtta oma soe jook.

Ürituse korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta.

Üritusele registreerimine toimub SIIN.

Lisainfo: Reet Vaiksalu, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, 5308 3344, Reet.Vaiksalu@keskkonnaamet.ee

Keskkonnaamet korraldab Lahemaa, Vilsandi ja Matsalu rahvuspargis noore looduskaitsja kursused

Keskkonnaamet korraldab 25.-29. juunil kolmes Eesti rahvuspargis noore looduskaitsja kursuse Junior Ranger. Lahemaa rahvuspagris toimub kursus juba kümnendat, Vilsandi rahvuspargis teist ja Matsalu rahvuspargis esimest korda.

Kursusel osaleb 56 loodushuvilist noort vanuses 13-17, kes elavad rahvusparkides ja nende lähipiirkondades. Noored on kursusele valitud aineõpetajate soovituste ja oma motivatsioonikirja alusel. Kursused toimuvad Lahemaal RMK Ojaäärse loodusmajas, Vilsandi rahvuspargis Pilguse mõisas ja Matsalu rahvuspargis Metsküla Algkoolis. Viiepäevase kursuse eesmärgiks on suurendada noorte keskkonna- ja loodusteadlikkust. Toimuvad retked loodusesse, mille käigus tutvutakse piirkonnale omaste taime- ja loomaliikidega, korraldatakse loodushoiutöid ja loomingulisi tegevusi ning saadakse tuttavaks kultuuriväärtustega. Noored tutvuvad riigiasutuste rolli ja ülesannetega keskkonnakaitses ning õpivad võtteid, kuidas looduses hakkama saada.

Noore looduskaitsja kursuse lõpus läbivad õpilased teadmiste kontrolli ja saavad Junior Rangeri tunnistuse ning vastava märgistusega vormiriietuse. Kaks paremat noort esindavad Eestit 2014. aastal rahvusvahelisel Europarc Junior Rangeri kursusel. 2012. aasta paremad noored, Minna Joor Lahemaa rahvuspargist ja Magnus Kaldjärv Vilsandi rahvuspargist, sõidavad 13. juulil koos juhendaja Maris Sepaga Saksamaale Baieri rahvusparki 8-päevasele üleeuroopalisse Junior Rangeri laagrisse.

Eesti on Euroopa Kaitsealade ühenduse EUROPARCi liige. EUROPARC ühendab kaitsealasid 35 Euroopa riigis. Ühendus korraldab üleeuroopalist noore looduskaitsja kursust aastast 2002.

Kursuste läbiviimist ja Eesti õpilaste osalemist üleeuroopalises laagris toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kursuste kavadega saab tutvuda http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/junior-ranger/

Lisainfo:

Krista Kingumets, keskkonnaameti keskonnahariduse spetsialist, Lahemaa rahvuspark, e-post krista.kingumets@keskkonnaamet.ee, tel 5562 4391

Maris Sepp, keskkonnaameti keskonnahariduse spetsialist, Vilsandi rahvuspark, e-post maris.sepp@keskkonnaamet.ee, tel 5304 7882

Ave Huugen, keskkonnaameti keskonnahariduse spetsialist, Matsalu rahvuspark, e-post ave.huugen@keskkonnaamet.ee, tel 5047 219

 

Tõramaal on kõne all Soomaa teemaplaneering

Soomaa teemaplaneeringu kaart.

Soomaa teemaplaneeringu kaart.

Teisipäeval, 26. märtsil kell 16 korraldab Soomaa teemaplaneeringu juhtrühm Soomaa Rahvuspargi külastuskeskuses Tõramaal avatud teabepäeva, kus vaadatakse üle koondatud materjalid ja arutletakse teemade üle, mida võiks planeeringuga lahendada.

Teabepäeval on plaanis tutvustada teemaplaneeringu senist kulgu ja kaardimaterjali nii rahvuspargi territooriumil elavatele inimestele, Soomaaga piirnevate külade elanikele kui kõigile teistele huvilistele.

Soomaa rahvuspargi ja seda ümbritseva mõjuala teemaplaneeringu algatasid ning planeeringu lähteseisukohad kinnitasid Viljandi ja Pärnu maavanem 2012. aasta veebruari algul.

Soomaa planeeringu koosolek Pärnus.

Soomaa planeeringu koosolek Pärnus.

Veidi hiljem kirjutati alla teemaplaneeringu koostamist käsitlev laiapõhjaline koostöökokkulepe, millel on kolmteist osapoolt – Viljandi ja Pärnu maavalitsus, Keskkonnaamet ja Rohelise Jõemaa koostöökogu ning planeeringuala kohalikud omavalitsused. Planeeringuala hõlmab Viljandimaal Kõpu, Pärsti ja Suure-Jaani valda ning Pärnumaal Paikuse, Surju, Saarde, Tori ja Vändra valda ning Sindi linna.

Teemaplaneeringu eesmärk on soodustada inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas – Soomaa piirkonna asustuse ja traditsioonilise elulaadi hoidmine; kohalike elanike sotsiaalsete tagatiste säilimine, kavandamine või parendamine ning kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse arendamiseks vajalike eelduse loomine. Samuti on planeeringu eesmärkide hulgas Soomaa piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja prioriteetide täpsustamine; maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine; olulisemate sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri objektide asukoha määramine; loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimine jm. Olulisel kohal on ka jõgede üleujutusaladega seonduv.

Viljandi maavalitsuses juhib planeeringu koostamist planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas ning Pärnu maavalitsuses planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn.

Vt lähemalt: http://parnu.maavalitsus.ee/et/koostatav-soomaa-piirkonna-teemaplaneering

Soomaa piirkond saab uue tõuke ettevõtlikkuse suunal

Soomaa kaart – Soomaa piirkonna all mõistetakse Viljandi ja Pärnu maakonnas olevat Soomaa Rahvusparki koos ümbritseva mõjualaga. Kaardil hele peenike joon – valla piir; heleroheline keskmine ala – Soomaa ala; tumeroheline laiem ala – planeeringu ala.

Soomaa piirkonna teemaplaneeringu raames toimus eile, 20. novembril Viljandi- ja Pärnu maavalitsuse ning Keskkonnaameti korraldusel ettevõtluse teemapäev, mis hakkab andma uut hingamist rahvuspargile.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul on jõukuse aluseks koostöö ja majanduslik tegevus. „Inimesed läbi ettevõtluse muudavadki Soomaa väärtused kättesaadavaks ja aitavad need üles leida. Piirkond on paljuski eriline, piirangutega seonduv ala, kus koostöö hõlmab suures osas koos toimimist keskkonnaga. Elamise võimalikkus erilises kohas on seotud kohapealse töökoha ja elatise teenimise võimalusega, mistõttu tulebki piirkonnas luua kokkulepitud reeglite abil võimalused ettevõtluse ja inimtegevuse arendamiseks,“ selgitas Kruuse.

Teemaplaneeringu käigus lepitakse kokku Soomaa kui piirkonna ruumilise arengu põhimõtetes ja täpsustakse tegevusalade prioriteedid. Määratakse olulisemate sotsiaalse- ja tehnilise taristu objektide asukohad. Täpsustatakse maa- ja veealade kasutamistingimused, seotakse piirkonna erinevad arengudokumendid riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja tasakaalustatud huvidega. Luuakse eeldused kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse arendamiseks loodus- ja kultuurilise keskkonna säilitamise tingimustes. Jätka lugemist »

Uus matkarada läbib kuut maakonda

Täna avatakse Lääne-Virumaal Oandu looduskeskuses üle-eestiline matkarada, mille pikkus on 370 kilomeetrit ja mis läheb ka läbi Viljandimaa.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) matkatee läbib Harju, Lääne-Viru, Järva, Rap­la, Pärnu ja Viljandi maakonda.

Selle Kesk-Eesti lõik algab Vändra vallast Kellisaare lõkkekohast, läbib «Sakala» teed, jõuab Hüpassaarde, sealt Oksale, Kõrtsi, Tõramaale ja Lätti ning lõpeb Pärnumaal Saarde vallas Pertlimetsa lõkkekohas. Viljandimaal kulgeb rada 40 kilomeetrit.

Matkarada läbib kahte rahvusparki, üheksat kaitseala, nelja RMK puhkeala, kuut maakonda ja 33 RMK laagripaika. Seda saab läbida ka lõikude kaupa. Alustada saab Oandu, Aegviidu, Soomaa või Kabli looduskeskuse juurest ning Pärnumaa metskonna kontori juurest Laiksaarest. Jätka lugemist »

Karula vaimse pärandi päev Lüllemäe kultuurimajas ootab huvilisi registreeruma

Karula Rahvuspark. Foto: keskkonnaamet.ee

Karula vaimse pärandi päev toimub 27. aprillil Lüllemäe kultuurimajas.
Päeva avab Pille Tomson. Ettekanded on paljudel huvitavatel teemadel:
Vaimsest kultuuripärandist (Kristiina Porila, Rahvakultuuri Arenduskeskus).
Võromaa tiidmisi vaimlidsõ kultuuriperändüse nimistün (Külli Eichenbaum, Võru Instituut).
Pärimus looduses, loodus pärimuses (Marju Kõivupuu, Tallinna Ülikooli Humanitaarinstituut).
Kultuuripärand kui sotsiaalne kitt: pärandi roll ja võimalused (Kristel Rattus, Eesti Rahva Muuseum).
Kultuuripärand ja rahvuspargid (Ave Paulus. Keskkonnaamet, Tartu Ülikool).
Pärastlõunal tehakse tööd rühmades: Milline on Karula vaimne pärand; Kas ja kuidas seostub vaimne pärand looduskaitsega; Rollid vaimse pärandi tegevustes.
Päeva lõpuks tehakse kokkuvõte rühmatöödest ja toimub diskussioon.
Osalejate arv on piiratud, seetõttu palume huvilistel registreeruda hiljemalt 25. aprilliks.
Tiia Trolla

Lahemaa rahvuspargi 40. juubeli pidustused lõpetas vaimu- ja vanavarapäev

Eile, 17. detsembril olid huvilised oodatud Palmsesse Lahemaa looduskeskusesse vaimu- ja vanavara päevale. Viivi Voorand sõpradega tutvustas ja mängis Lahemaa rahvamuusikat. Aarne Vaik jutustas Lahemaa vanavarast ning tema juhendamisel võis uurida näitusele pandud Lahemaa tarbeesemeid ja käsitööriistu. Ave Paulus ning Villu Jahilo kõnelesid kultuurist, mälust ja Lahemaast.

Käsmu meremuuseumi hing Aarne Vaik on koostanud näituse Lahemaa vanavarast: kaasajale kadunud igapäevased asjad, milles on peidus meie endi pärand, oskused, lood. Näitus jääb avatuks jaanuari lõpuni.

Juubeliaastal on Lahemaal korraldatud koostöös partneritega üle 30 ettevõtmise, sealhulgas Lahemaa sünnipäevapidu, looduskaitse visioonikonverents, foto- ja maalikonkurss, filmipäevad, plenäär kunstnikele.

http://www.keskkonnaamet.ee/lahe/loodus/lahemaa-40/uritused/.

Üritusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Karula elu saa parõmbas

2. joulukuul kell 13 arutõdas Karulan Kaikamäel vanan koolitarõn, kuis saanu ellu Karula rahvuspargin parõmbidõ kõrralda. Arupidämisele omma oodõdu rahvuspargi piire seen toimõndaja inemise.

Karula kaitsõalal hoitva silmä pääl keskkunnaammõt (KA) ja riigimõtsa majandamisõ keskus (RMK). No om nii, et inämbüs RMK as’atundjit ei tii tüüd paigapääl, ei tunnõ seo nuka elämist-olõmist ja inemiisi. Ammõtnigu ja ja paiklik rahvas käü läbi veidü ja ütstõsõst arvusaaminõ om kehvä.

Karula Hoiu Ühing uur Karula kihlkunna kultuuri, luudust ja elukeskkunda.

Kodaniguütiskunna tsihtkapitaali abiga tougas’ Karula Hoiu Ühing käümä ettevõtmisõ «Mi Karula». Rehekuun kutsuti kokku KA, RMK, Karula ja Antsla valla esindäjä, talunigu ja nõvvu andma viil inemise Eestimaa luudusõ fondist. Kokkusaanu märgudi, et ammõtnigõ ja paikligu rahva läbisaamist om vaia paranda. Riididsel kokkusaamisõl Kaika koolitarõn saavaki inemise hindä jaos tähtsä probleemi üles nõsta ja ütitsen tsõõrin näile välläpäsemist otsi.

Uma Leht

Sügistalvine loodusõhtu koos Arne Aderiga

Kõik loodusesõbrad on oodatud loodusõhtule, mis toimub 25. novembril kell 18 Matsalu rahvuspargis Lihula muusika- ja kunstikooli saalis.

Oma parimaid pilte tuleb näitama ja neist pajatama loodusemees Arne Ader. Õhtu teema on ajakohane – „Sügisest talve”. Jutuks tuleb, kas see aeg nii pime ja troostitu ongi. Ehk leiab tähelepanelik silm ka hingedeajal looduses mõndagi põnevat ja meelikütkestavat?

Lugude ja piltide vahepeal saab kuulata muusikakooli muusikute esinemist ja võtta kerget einet.

Üritus on kõigile osalejatele tasuta.

Karula rahvuspargi käsitööpäeva teema on puu

Karula rahvuspargi külastuskeskuses saab täna pärastlõunani puuvoolimist proovida. Räägitakse kodumaistest puuliikidest ja sellest, mida neist teha saab.

Huvilised saavad endale kohaliku puutöömeistri Tarmo Saaveli juhendusel valmistada kas puulusika, pannilabida või nagipulga. Tutvustatakse ka puidust kausside tegemist ning jagatakse näpunäiteid, mida põnevat saab vanast puidust valmistada. Meistrimehel on müügiks kaasas ka omavalmistatud tooted.

Soovitatav meisterdamiseks oma nuga kaasa võtta. Üritus on tasuta.

Soomaa maaomanikke kutsutakse nõupäevale

Keskkonnaamet kutsub Soomaa rahvuspargi maaomanikke 3. mail nõupäevale rahvuspargi keskusesse Tõramaal. Nõupäeval tutvustatakse maaomanikele kaitseala loodusväärtusi ja selgitatakse looduskaitse eesmärke. Lisaks räägitakse niitude majandamise korraldamisest. Nõupäeval osalemine on tasuta. Info ja osalemisest teavitamine telefonil 53083344 või e-kirja teel reet.vaiksalu@keskkonnaamet.ee

Allikas: Keskkonnaamet

Looduse Omnibuss viib pühapäeval Karula rahvusparki Sibulat ja Mäge kuulama

Sel pühapäeval, 28. novembril toimub looduskaitse 100. juubelile pühendatud RMK matka- ja muusikaüritus Eesti kõige väiksemas – Karula rahvuspargis.

Karula rahvuspark on loodud 1993. aastal eesmärgiga säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke. Käime Ähijärvel ning kuulame kontserti Sangaste kirikus. Esinevad Riho Sibul, Jaak Tuksam, UMA (Aleksei Saks ja Robert Jürjendal) ning külalisena Tõnis Mägi.

Buss väljub Tallinnast rahvusraamatukogu eest pühapäeval kell 8.30, tagasi Tallinnas kell 21.30. Sõidu hind täiskasvanutele, sh tudengitele ja pensionäridele 200, õpilastele 100 krooni, lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta.

Soe lõunasöök ja kontsert RMK-lt.

Info ja registreerimine tel 648 1740 , 5647 6297, info@looduseomnibuss.ee.

Vilsandi rahvusparki soovitakse laiendada

22. novembril esitas mittetulundusühing Balti Keskkonnafoorum (BEF) projekti “Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel: alade valik ja kaitsemeetmed – ESTMAR” raames keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta kaitse alla praegu Vilsandi rahvuspargi piiridest välja jäävad looduskaitse mõttes väärtuslikud madalikud (Suurkuiv, Uuskuiv, Soolakuiv ja Mustpank).

Kavandatava mereala kaitse eesmärk on hoida alles Saaremaast (ja praegusest Vilsandi rahvuspargist) läänes asuvate avameremadalike puutumatus ning tagada piirkonna mereelustiku ja linnustiku elupaiga terviklikkus. Ettepanek põhineb projekti ESTMAR raames tehtud uuringute tulemustel. Kaitse alla tahetakse võtta 70 100 hektarit mereala.

Loe põhjalikumalt http://www.estmar.purk.ee/?p=446.

ESTMAR projekt, mida rahastavad Norra finantsmehhanism ja KIK, kestab 2007-2011 ja seda viivad ellu TÜ Eesti mereinstituut, BEF, ornitoloogiaühing, ELF, keskkonnaamet ja keskkonnateabe keskus; lisaks välispartneritena BEF-Läti ja Norra veeuuringute instituut NIVA.

Projekti koduleht www.estmar.purk.ee.

Ära maga maha matka- ja muusikapäeva Karulas

Viies ja ühtlasi viimane looduskaitse 100. juubelile pühendatud RMK matka- ja muusikaüritus toimub Eesti kõige väiksemas rahvuspargis – Karula rahvuspargis – pühapäeval, 28. novembril. Huvilistel tasub nimi aegsasti kirja panna, sest päev tuleb põnev ja rahvarohke.

Karula rahvuspark on loodud 1993. aastal eesmärgiga säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastike ning kultuuripärandit. Matkapäev algab Karula rahvuspargi külastuskeskuse juures Ähijärvel. Üritusel osalejatel on võimalik tutvuda erinevate matkaradadega, teha sõitu hobuvankril ning osaleda töötubades.

Kontserdid toimuvad sel korral esimesele advendile kohaselt Sangaste kirikus, kus üles astuvad Riho Sibul, Jaak Tuksam, UMA (Aleksei Saks ja Robert Jürjendal) ning külalisena Tõnis Mägi. Kontserte toimub kaks, algusaegadega kell 14.00 ja kell 16.00.

Bussid kontserdipaika Sangaste kirikus väljuvad külastuskeskuse juurest Ähijärvelt vastavalt kell 12.00 ja kell 14.00. Bussireise on saatmas giidid, kes tutvustavad reisil rahvuspargi vaatamisväärsusi ja teele jäävaid paiku. Peale kontserti sõidavad bussid Ähijärvele tagasi.

Matka- ja muusikaüritusele Ähijärvele saab tulla tasuta eribussidega Valgast, Võrust, Tartust, Viljandist, Pärnust ja Tallinnast. Korraldajad paluvad ühtlasi teha juba eelnevalt valiku kahe kontserdiaja vahel ning järgida soovitusi päeva sisustamiseks. Oma valiku saab ära märkida registreerimisel, mis tagab ka koha bussis Ähijärve – Sangaste – Ähijärve. Samuti on tagatud tasuta lõunasöök vaid neile, kes on end eelnevalt registreerinud. Loe lähemalt siit.

Allikas: RMK

Karulas avati viisteist konnalompi

Foto: bio.edu.ee

Karula rahvuspargis taastati ja rajati oktoobris viisteist väikeveekogu ehk konnalompi, et luua sobivaid sigimispaiku ohtu sattunud kahepaiksetele (eriti mudakonnale), aga ka suur-rabakiilile, tõmmu-ujurile ja teistele veeselgrootutele. Tegevuse üks eesmärk oli ka kunagise maastikupildi osaline taastamine.

Kuigi inimene saab tänapäeval oma tarbevee kaevust ning lina leotamiseks pole enam lompe vaja, on väikeveekogude maastikupildist kadumine ja nende kaladega asustamine mõjunud väga rängalt mitmetele kahepaiksetele, kelle arvukus on sajanditagusega võrreldes kümneid kordi langenud (nt mudakonn) või on liik meie loodusest sootuks kadumas (nt rohe-kärnkonn). Samuti on väikeveekogude nappus mõjutanud mitmete teiste veega seotud liikide arvukust ja levikut.

Karula konnalompide kaevamist rahastati projektist Dragonlife. Lompide taastamist on Karula rahvuspargis järgmistel aastatel kindlasti kavas jätkata.

Konnalompe ehk võru keeles kunnalumpe rajati Lõuna-Eesti maastikule juba sajandeid tagasi nii loomade jootmiseks, lina leotamiseks, sauna- ja pesuvee võtmiseks kui põllu- ja aiamaa kastmiseks. Lompidel oli oma koht ja otstarve ning seetõttu hoiti neid kinni kasvamast. Lisaks inimesele said väikestest veesilmadest kasu mitmed kahepaiksed ja teised
vees sigivad või elavad loomad (kiilid, vesimardikad, ujurid jne). Praegusel ajal meenutavad maastikupildis vanu lombikohti sageli vaid suured pajupuhmad või madalad lohud. Loe lähemalt siit.

Allikas: Keskkonnaamet

Palmses infopäev Lahemaa kultuuripärandi inventuuridest

6. novembril toimub Lahemaa looduskeskuses Palmses infopäev Lahemaa kultuuripärandi inventuuridest.

Tutvustatakse Lahemaal keskkonnaameti tellimusel valminud või käimasolevaid Lahemaa kaitsekorralduskava alusinventuure. Esinevad Ave Paulus keskkonnaametist, Ahto Kaasik Tartu ülikoolist, Tõnno Jonuks kirjandusmuuseumist, Leele Välja kunstiakadeemiast, Mart Hiob, Juhan Maiste, Nele Nutt, Lilian Hansar ja Pille Metspalu osaühingust Artes Terrae ning Kalev Sepp ja Maarja Semm maaülikoolist.

Infopäeval on vajalik eelregistreerimine. Lisainfo ja registreerimine: Ave Paulus, kultuuripärandi spetsialist, e-post ave.paulus@keskkonnaamet.ee, 5332 7893 begin_of_the_skype_highlighting              5332 7893      end_of_the_skype_highlighting; 329 5533.

Keskkonnaameti Viru regioon

Taanis avati eile riigi suurim rahvuspark

Laupäeval, 16. oktoobril kuulutati Taanis Jüütimaa edelaosas avatuks riigi seni suurim, Vadehaveti rahvuspark. Avamispidustuste raames toimunud folgipeol Ribes osales tuhandeid taanlasi, teiste hulgas ka Taani prints Joachim.

“Täna on Taani looduse suurpäev, sest saime juurde oma kolmanda rahvuspargi,” sõnas avamisel Taani keskkonnaminister Karen Ellemann.

Foto: www.sydvestjylland.com

Maailma tähtsaimate märgalade hulka kuuluv 1460 ruutkilomeetril laiuv ja lisaks mandriosale ka 30 saart hõlmav Vadehaveti (eesti k ‘padumeri’) looduskaitseala ei piirdu vaid Taaniga vaid hõlmab ka Saksamaa ja Hollandi rannikut. Rändel peatub Vadenhaveti piirkonnas 10-12 miljonit rändlindu, populaarsed on nii linnuvaatlus kui ka tõusu ja mõõna piirkonnas harrastatav mudamatkamine. Rahvuspark on kõikidele huvilistele avatud ning uudistamise eest tasu ei võeta.

Vadehaveti rahvuspargi ala kuulub eriti tundlike merealade nimistusse (Particularly Sensitive Sea Area, PSSA), kõrvuti Austraalia Suure Vallrahu ja ka meie koduse Läänemerega.

Taanis on rahvusparkide süsteem suhteliselt uus nähtus. Esimene rahvuspark avati 2008. aastal Jüütimaa läänerannikul Thys, teine oli 2009. aastal avatud Mols Bjerge rahvuspark, lähiaastatel on plaanis veel kahe rahvuspargi rajamine. Väljavalitud paigad hõlmavad Taani unikaalsemaid ja väärtuslikumaid piirkondi ja maastikke, sealhulgas ka alasid, mis kuuluvad rahvusvaheliste kaitsealade hulka (NATURA 2000 alad).

Eestis on viis rahvusparki – Lahemaa, Soomaa, Matsalu, Vilsandi ja Karula. Neist vanim, Lahemaa, on asutatud 1971. aastal.

Autor: Aari Lemmik

Matsalus tugevdatakse koostööd kohaliku võrgustikuga

Matsalu rahvuspargis ja selle ümbruses rakendatakse keskkonnaameti projekti, mille eesmärk on tugevdada kohalikku koostöövõrgustikku, elavdada piirkonna majanduskeskkonda, parandada kaitsealade kättesaadavust ja tõsta huvi looduskaitsealade suhtes.

„See projekt on üks osa Läänemere piirkonna programmist aastateks 2007-2013. Sellesse haaratakse majutus- ja toitlustusasutused, kohalikud elanikud, giidid, paadi- ja kanuumatkade korraldajad, külaseltsid ja kalurid,” ütles keskkonnaameti projektijuht Nele Sõber.

Projekti raames korraldatakse kohalike elanike ja ettevõtjate osavõtul mitmeid ümarlaudu, seminare ja infopäevi. Ühisürituste kaudu saavad turismiettevõtjad infot looduskaitsealal lubatud tegevustest ja võimalustest, teisalt aga kogutakse infot võimalustest, mida saavad pakkuda elanikud ja ettevõtjad, et suurendada rahvuspargi populaarsust.

Lisaks soovitakse projekti raames luua tihedamaid kontakte koolide ja õpetajatega, et leida lahendusi puuetega lastele külastuse korraldamiseks Matsalu rahvuspargis. See eeldab erinevate liikumisvõimaluste loomist rahvuspargis.

Toimub ka mitu külastaja-uuringut, et selgitada välja rahvuspargi populaarsus/ebapopulaarsus ja inimtegevuse mõju rahvuspargile.