Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Tartus Toimub III Talvine Tantsupidu

17.detsembril kell 13.00 toimub Tartu Raekoja platsil III Tartu Talvine Tantsupidu. Esinevad Tartu linnas tegutsevad sega- ja naistantsurühmad, kes tantsivad tuntud Eesti rahvatantse.

Tantsupidu lõpetatakse tantsijate ja pealtvaatajate ühises suures tantsuringis.

 

Rahvatantsijad otsivad Kalevit

O. Kallise Kalevipoeg

Järgmise aasta 17. juunil toimub Tamperes III Soome-Eesti tantsupidu, kus osaleb Eestist 2400 rahvatantsijat, Soomest pisut vähem. Peo pealavastajad on Petri Kauppinen ja Kalev Järvela.

Peo kandvaks ideeks on kahe kange mehe kohtumine: “Keset Soome lahte kohtuvad eestlaste Kalev ja soomlaste Kalevi. Kahe kange mehe kohtumisest tekib ühendav sild kahe naaberrahva vahele ning siis saab alata juba lähedasem suhtlus, võttes ühiselt saunas leili ning avastades, kõike, mis meie kahel rahval nii sarnast ning ühendavat on. Alustades ilusaimatest naistest lõpetades armastusega mere, oma maa ning kaasmaalaste vastu.“

 Et idee ka tegelikkuseks saaks, otsib peo korraldaja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kalevit! Üks õige Kalev peaks olema 25-35aastane, 190 cm pikk, mehelik eesti mees. Ta peaks olema tantsinud vähemalt viis aastat ja oskama hellalt ringi käia ning kätel kanda ka oma tantsupartnerit. Eesti Kalev valitakse välja võistutantsimise käigus. Ja eriti tore oleks, kui ka tema ees-. per- või hüüdnimi oleks Kalev.

 Kalevi kandidaatidest oodatakse märku andma kuni 8. detsembrini Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi kodulehel www.eers.ee.

Täna ootab Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse naisrühm Tantsurõõm oma sünnipäevapeole

11. novembril kell 19 tähistab naisrühm Tantsurõõm Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses oma 40. tegevusaastat suure sünnipäevakontserdiga “Oh keeruta, lennuta…”

Lisaks sünnipäevalapsele löövad kaasa Heino Tartes ja sõbrad, Ruusa segarühm “Reilender”, Tartu Ülikooli vilistlaste segarahvatantsurühm, Antsla meesansambel, “Vanaprouad” Vana-Koiolast jpt. Olete kõik oodatud sünnipäevapeost osa saama!

1971. aastal alustas Põlvas Maire Pedrase käe all tegevust naisrahvatantsurühm. Hiljem sai naisrühm endale nimeks Tantsurõõm. Visa tööga on aastate jooksul Tantsurõõmust kujunenud üks maakonna esinduskollektiive. Tantsurühm on osalenud kõikidel üldtantsupidudel, oleme käinud kontsertreisidel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Lätis ja Leedus. Ükski rahvapidu Põlvas ning Intsikurmus ei möödu naisrühma kaaslöömiseta. Rühm on heaks sõbraks saanud TÜ Rahvakunstiansambli vilistlasrühmaga, kellega koos on ette võetud mitmeid kontserte ja reise.

Tantsurõõm on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel. Naisrühmas tantsivad Merike Saan, Merike Kuklase, Õnnela Rohtla, Terje Heinsoo, Riina Jaaska, Margit Naruson, Lea Kirotar, Age Priimus, Kristina Paluoja, Marge Piirilaht, Kati Taal, Tiina Mõtsar, juhendaja Maire Pedras.

Beebid hakkavad rahvatantsu õppima

Rahvakunstiseltsi Leigarid beebirühm alustab oktoobris oma sügishooaega ning ootab endaga liituma kuni üheaastaseid lapsi koos vanematega.

Beebirühma tunnid toimuvad teisipäeviti kell 15.30 Tallinnas Pelgulinna Sünnitusmaja Perekeskuses (Sõle 23), esimene tund on 4. oktoobril.

Beebirühm on mõeldud kuni 1-aastastele lastele ja lapseootel peredele. Tundides liigutakse, lauldakse, tantsitakse ja mängitakse rahvamuusika saatel. Sageli on beebirühm koht, kus tehakse esimest korda tutvust rahvakultuuriga, millest kujuneb tegevusala pikkadeks aastateks.

Leigarite beebirühma õpetaja on Solvi Kruus. Rühmaga liitumiseks tuleb täita sooviavaldus kodulehel www.leigarid.ee

Lisainfo: Solvi Kruus, tel 56486965

Ullo Toomi preemia läheb Võrumaale

Maie Pau

Tänavuse tantsutaat Ullo Toomi nimelise stipendiumi saab Võrumaa rahvatantsujuht Maie Pau.  Stipendium antakse üle  tantsupidude algataja Ullo Toomi sünniaastapäeval 14. septembril kell 15 Tallinna Raekojas.

Maie Pau alustas oma rahvatantsujuhi tööd juba 1972. aastal juhendades laste ja mudilasrühmi. 1983. aastal tööle asudes Võru Kultuurimajja Kannel juhendas ta tantsuringe nii kultuurimajas kui ka koolides. Lapsepõlves Kai Leete balletiringis tantsupisiku saanud, hiljem kõrgkoolis tantsualase hariduse omandanud tantsujuht asutas oma rahvatantsurühmad. 1983. aastal loodud segarahvatantsurühm Kannel ja 1985.alustanud naisrühm Tsõõr tegutsevad järjepidevalt tänase päevani. Maie Pau juhendab neid oma põhitöö kõrvalt. Maie Pau aastaid olnud Võrumaa rahvatantsupidude üldjuht-lavastaja ning Võru Folkloorifestivali kunstiline juht.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures olev Ullo Toomi halduskogu leidis, et Maie Pau rahvatantsu traditsioonide hoidjana ja edasikandjana on oma aastatepikkuse tööga Võrus ja Võrumaal väärtustanud ja edasi arendanud Ullo Toomi põhimõtteid.

1987. aastal loodud Ullo Toomi Fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Helju Mikkel ja teised armastatud rahvatantsujuhid. Mullu pälvisid selle esmakordselt ajakirjanikud Anneli Ammas ja Kadri Valner.

Stipendiumi kätteandmist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.

 

Rahvakunstiansambel Leigarid avab uue segarühma

Leigarid ootavad endaga liituma kõiki tantsuhuvilisi, kes tahavad alustada rahvatantsu õppimist. Uus segarühm alustab 5. septembril.

Uue segarühmaga ootame liituma kõiki mehi ja naisi, kes tunnevad soovi rahvatantsuga tegeleda – põhisammude oskamist või varasemalt kogemust ei eeldata.

Treeningud hakkavad toimuma Tallinna Saksa Gümnaasiumis (Sütiste tee 20), esmaspäeviti kella 19-20.25 ning kolmapäeviti kella 20.35-22. Esimene kohtumine on sealsamas 5. septembril kell 19.

Treeningusse tulekuks palume registreeruda siin!

Uue segarühmaga alustab tööd noor tantsujuht Rauno Zubko, keda toetavad Leigarite kunstiline juht Kalev Järvela ja kunstilise juhi assistent Sille Kapper.

Rühmajuhid on seadnud sügishooaja treeningutele juba toredad eesmärgid – näiteks ülesastumise novembrisse planeeritud Leigarite kontserdil.

Leigarid on loodud 1969. aastal ning saanud tuntuks Eesti rahvapärimuse esitajana. Leigarid õpivad ja esitavad folkloorseid tantse, seda nii Eesti Vabaõhumuuseumis kui ka festivalidel. Katsetame tantsuseadmist ka ise ja võtame osa paljudest vahvatest ettevõtmistest – näiteks tantsupidudest.

Lisainfo aadressilt leigarid@leigarid.ee ja telefonilt +372 5645 9354 (Sille Kapper).

Laupäeval algab tants läbi Eestimaa

Sel laupäeval antakse Tallinnas Raekoja platsil start Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi korraldatavale TeateTantsule, mis kestab kaheksa päeva ja läbib  1000 km Eesti maanteid.

TeateTants on üks osa Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 projektist, millest võtab osa üle 6200 tantsija ja 450 tantsurühma. Lakkamatult tantsides ja musitseerides läbitakse kõik Eesti maakonnad.

Korraga tantsib maanteel üks kuni kaks tantsupaari, kes jõukohase teekonna läbides annavad teatepulga üle järgmistele tantsijatele. Üks tantsupaar läbib keskmiselt 100-200 meetrise teelõigu. Tantsitakse lakkamatult ehk 24 tundi ööpäevas, see tähendab, et ühe rühma lõpetamisel alustab kohe teine rühm. Keskmiseks liikumise kiiruseks on arvestatud 5,5 km/h. Teekonnal on plaanitud teha 15 minutilisi liikumispause, tantsides sel ajal kohapeal.

TeateTantsu liikumist reaalajas saab jälgida kodulehelt www.teatetants.ee . GPS punkt näitab TeateTantsu täpset asukohta kaardil.

Lisaks tantsimisele alustasid Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning Eesti Kirjandusmuuseum koostööd, et korraldada koos viimase poole sajandi suurimat rahvatantsurühmade folkloori kogumist. Kõik TeateTantsus osalevad kollektiivid saavad arhiivile üle anda oma rühmaga seotud materjale. TeateTantsu käigus lisavad rühmad “mälukaardile” oma tantsulõigu kohale mälupulga, mille iga kollektiiv täidab infoga. Salvestatud andmed arhiveeritakse tulevaste uurimuste ja väljaannete tarvis. Jätka lugemist »

Naistetantsupeole minnakse poole suguvõsaga

Kivinukud. Foto: erakogu

Saabuval pühapäeval, 12. juunil toimub Jõgeval esimene Eesti naiste tantsupidu. Selle esmakordse kogemuse osaliseks saab ka sugulastest moodustatud tantsurühm Kivinukud.

Kui Lilli Kivinuk sugulaste tantsurühma idee 2010. aasta suvel köögilaua ääres välja käis, pidasid paljud seda heaks naljaks. Mõtet edasi arendanud, leiti, et suguvõsas oleks huvilisi küll, kes erakordsest tantsupeost osa sooviks võtta. Ametlikult moodustati Kivinukud septembris esialgu ühe
eesmärgiga – osaleda Eesti esimesel naiste tantsupeol.

Rühmas on kaheksa tantsijat: Anne Kivinukk, Ave Kivinukk, Elina Kivinukk, Helena Kivinuk, Liisi Kivinukk, Lilli Kivinuk, Ülle Kivinuk ja Mirjam Kaldma. Kõik on seotud ühe esiisa kolme poja järeltulevate põlvedega. Rühma juhendaja on TTÜ tantsuansambli Kuljus kunstilise juhi assistent Ado Lõhmus, rühma kostüümid – linased rätikleidid – valmistas Marilin Sikkal.

Naistetantsupeol esitatakse N4-kategoorias üks tants „Kaera-Jaan“ Salme ja Ott Valgemäe seades. „See on korraldajate sõnul üheks tipphetkeks tantsupeol, kus ka publik saab kaasa tantsida,“ selgitavad Kivinukud oma osalemise tähtsust.

Naistetantsupidu toimub 12. juunil Jõgeval. Pealavastaja on Ülo Luht. Peaproov-etendus on kell 11, kaks etendust kell 15 ja 19. Piletid on saadaval Piletilevis.

Kivinukude tegemistest saab lugeda nende veebipäevikust http://kivinukud.wordpress.com.

Elina Kivinukk

Täna lõpetab järjekordne rahvatantsujuhtide kool

Täna lõpetab Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse juures tegutseva kolmeaastase rahvatantsujuhtide kooli järjekordne lend. Pikaajaliste traditsioonidega kooli eesmärk on anda põhjalikke teadmisi ja praktilisi oskusi eesti rahvatantsu alal. Sellest koolist on välja kasvanud paljud praeguseks tunnustatud tantsujuhid.

Lõpetajad – kokku 20 tantsujuhti, pea igast Eesti maakonnast (Tartu-,Valga-, Lääne, Saare-, Järva-, Võru-, Ida-ja Lääne-Viru, Harju jm), soovivad saada heaks, loovaks ja mõistvaks tantsuõpetajaks, et arendada edasi meie oma eesti rahvatantsu. Tänavusi lõpetajaid iseloomustab tõsine suhtumine oma töösse ja hea tantsuoskus.
Rahvatantsujuhtide koolis jagasid oma teadmisi ja oskusi õpetajad Ilma Adamson, Kalev Järvela, Angela Arraste, Maie Orav, Ülo Luht, Ülle Toming, Kai Randrüüt, Ago Herkül, Helen Reimand, Igor Tõnurist, Reet Piiri, Mall Noormets, Anu Sööt, Meeli Roosalu, Ulrika Grauberg ja paljud meie tuntud tantsuloojad.

Homme toimuvad teiste talgute seas ka tantsutalgud

TARVANPÄÄ TEEB TANTSUTALGUD

 Rahvatantsuansambel Tarvanpää ühendab üle-eestilise talgupäeva oma 65. juubeli tähistamisega, korraldades päev läbi kestvad tantsutalgud.

 Tarvanpää tantsutalgud Eesti rahvuskultuuri hüvanguks ehk Tarvanpää Tantsu Pidu  toimub 7. mail Rakvere Teatris. Talgud on tegelikult kestnud läbi kuuekümne viie aasta vähemasti kolmel päeval nädalas, rahvatantsu ja rahvamuusikat edendades, Eesti asja ajades nii, et Rakvere linnas ja lähiümbruses on raske leida peret, kes poleks mingil kombel seotud Tarvanpääga.

 Talgutööd 7. mail: kell 10 osaliste proovid; kell 12  peaproov; kell 14 talgusupp; kell 16 võetakse vastu õnnitlusi; kell 17 toimub pildistamine Rahvaaias; kell 18 algab juubelikontsert teatri suures saalis (piletitega) ja kell 20 talgusimman Rahvamajas.

 Talgutele tuleb kaasa võtta isamaaalised aated, rahvarõivad, hää tuju ning nobe tantsujalg. Osalistel pole loomulikult midagi ka kiidusõnade ja õnnitluste vastu.  Tantsijaid on talgutel kokku 160: noorim on sündinud 2007. aastal ja vanim 1942. Tarvanpää kunstiline juht Maie Orav tähistab selle peoga aga oma 70. juubelit.

 Pealtvaatajad saavad hingekosutuseks kogeda ilusat Eesti asja ja tasemel rahvatantsu. Teistelt talgutelt tantsutalgu kontserdile tulijad saavad kena ja emotsionaalse talgupäeva lõpetuse.

 Rahvatantsuansambel Tarvanpää loodi 1946. aastal ETKVL KIT-i Rakvere klubis, esimene tantsuõpetaja oli Leonide Viires. Aastatel 1959-1968 oli nais- ja segarühma tantsuõpetajaks Ellen Urbus. Aastal 1968 alustas tantsuõpetajana tööd Maie Orav, kes on tänaseni tantsuansambli kunstiline juht. 1969. aastal omistati kollektiivile rahvatantsuansambli nimetus, pärisnimeks sai muinaseestlaste linnuse Tarvanpää nimi.

 Tarvanpää on ellu kutsunud Eesti jaoks olulisi pidusid. Nii möödub tänavu 25 aastat Eesti esimesest rahvusvahelisest folkloorifestivalist “Viru Säru”. Viimaste aastate suursündmused on olnud aga Meeste Tantsupeod, mis on mõlemal korral tunnustatud Eestis aastasündmusteks rahvuskultuuri vallas. 

Tantsijad kutsuvad rahvusvahelist tantsupäeva tähistama ühistantsimisega

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts tähistab 29. aprillil rahvusvahelist tantsupäeva juba traditsioonilise üle-eestilise ühistantsimisega. Ühistantsimisele on kutsutud kõik – nii rahvatantsurühmad kui sõpruskonnad ja lihtsalt tantsuhuvilised.
29. aprillil kell 13.05 ja 19.05 kõlab Vikerraadio eetris tuntud rahvalaul „Tõmba, Jüri“, mille järgi kõik tantsusõbrad saavad tantsida.

Sellisel moel tähistatakse tantsupäeva juba kolmandat korda. 2009. aastal tantsis Eestimaa erinevates paikades tantsu „Kupparimuori“ üle 2000 tantsija. Mullu oli ühiseks tantsuks kõigile tuntud kaerajaan, mida tantsis ligi 5000 inimest. Seda tehti koolide, sõpruskondade ja töökollektiivide kaupa. Kõige kaugemad teated 29. aprillil kaerajaanimise kohta tulid Inglismaalt Bristolist.

Nagu eelmistel aastatelgi kutsuvad korraldajad ka sel korral ettevõtmist jäädvustama ja Youtube’i üles laadima. Nii on Youtube keskkonnas tänaseks juba mitukümmend erinevat „Kupparimuori“ tantsu ja mitusada erinevat kaerajaani kõigile vaatamiseks nähtaval.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) on suurim rahvatantsu-, rahvamuusikaõpetajate ja -harrastajate ühendus Eestis. Selts tegeleb kogu valdkonna arenguprotsessiga esindades sel moel enam kui 15 000 rahvatantsija ja 1000 rahvamuusiku huve.

Jüripäeval võetakse Kosel mõõtu Maie Orava tantsude tantsimises

Maie Orav

Jüripäeval toimub Harjumaal Kosel Eesti praeguse aja ühe tunnustatuma rahvatantsude looja ja meeste tantsupidude algataja Maie Orava tantsuse võistutantimine. Sel päeval esineb pea 350 rahvatantsijat üle Eestimaa – Harjust, Järvast, Tartust, Ida-Virumaalt, jne. Võistlus käib neljas kategoorias – vanemad segarühmad, naisrühmad, nooremad segarühmad ja esindusrühmad. Ühtlasi valitakse publiku lemmik.

 Võistutantsimine on mitmes mõttes juubelihõnguline. 2001. aastal alguse saanud ettevõtmine toimub tänavu juba viiendat korda. Veelgi enam – võistutantsimisega tähistatakse ka Maie Orava 70. sünnipäeva.  

Sündmuse käimapaneku ja hea sujumise eest seisab eelmise võistutantsimise võitja Kose noorterühm. Päeva hoiab ohjes Kose noorterühma vilistlane Meelis Kompus.
Võistutantsimise algab 23. aprillil kell 13 Kose Gümnaasiumi võimlas. Võitjad kuulutatakse välja umbes kell 17:30. Kõik tantsijad ja pealtvaatajad on teretulnud ka võistutantsimise järelpeole Viikingite külas, kus tantsuks mängivad lõõtsapoisid Asso Int ja Martin Müller.

Juunis toimub Võnnus Kaera-Jaani võistutantsimine

Võnnu Kultuurimajal on heameel kutsuda kokku tantsurühmi üle Eesti, et meil kaerajaan ikka edasi kestaks.

Osalejad: võistutantsimine on mõeldud kõikidele rühmaliikidele: lasterühmad, memmed, neiud, naised, segarühmad, meesrühmad
Repertuaar: kohustuslik tants on kaerajaan. Kaerajaan võib olla folkloorne, stiliseeritud või rahvatantsu töötlus.
Rühmadel valmistada ette 2 oma rühmaliigi tantsu. Kuna on tantsupidude aasta, siis võimalusel  valige üks tants väljaspool koolinoorte- ja naistetantsupeo repertuaari.
Saatemuusika: vabalt valitav.
Toimumisaeg ja koht: 4. juunil 2011.a. Lääniste linnamäel. Algusega kell 15.00
Väga vihmase ilma korral võidakse Võistu-Tantsimine üle viia Võnnu kultuurimajja.

Jätka lugemist »

Tartu tantsuklubis saab tantsida ingeri tantse

Foto: Tartu tantsuklubi

Taas on Juha-Matti Aroneni ja tantsurühma Röntyskä juhendamisel huvilistel võimalus õppida tantse, tantsulaule ja laulumänge Ingerimaalt. Esimene kogunemine toimub 2. märtsil kell 20.00-24.00 (02.00) Tartus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11).

Ajalooline Ingerimaa sai geograafiliselt alguse Narvast ja jätkus Peterburi ümbruse külade kaudu Soome. Ka tantsudes on palju sarnast eesti, vene ja soome tantsudele. Tantsuklubis on seekord varasemast rohkem vanamõõdulisi (regivärsilisi) tantsulaule. Aga muidugi eelmiste aastate kombel ka palju röntyskäid (tantsulaule Põhja-Ingerist), kontratantse ja eesti vanadele seltskonnatantsudele sarnaseid paaristantse.

Üldiselt on ingeri traditsiooniline laul, tants, mäng ja muusika väga tihedalt omavahel põimunud – vahest on võimatu öelda, kas laul on tantsu saateks või hoopis vastupidi – liikumine laulule toeks. Tantsuklubi jaoks tasub siis soojendada sama palju jalgu kui häälepaelu. Pikad refräänid ja lähedase sugulaskeele laulusõnad teevad kaasa laulmise kergeks ja sõnadest, tantsust, laulust – liikumisest ja hingamisest saab üks tervik. Jätka lugemist »

Tantsumemm Helju Mikkel saab Anna Raudkatsi elutööpreemia

Helju Mikkel

Anna Raudkatsi Fondi haldusnõukogu otsusel saab käesoleval aastal Anna Raudkatsi nimelise rahvatantsustipendiumi elutööpreemiana tantsumemm Helju Mikkel kauaaegse tulemusliku rahvatantsualase tegevuse eest Eestis. Elutööpreemia antakse Helju Mikkelile üle Paide Spordihoones 19. veebruaril kell 16 algaval XI Kägara kontserdil.

Tantsulooja ja -pedagoog Helju Mikkel on olnud tantsujuht alates 1945. aastast. Tartu Riikliku Ülikooli rahvakunstiansambli pikaajalise kunstilise juhina (1953-1978) oli ta 1956. aastal üks üliõpilaste laulu- ja tantsupidude Gaudeamus algatajaid ning hiljem mitmekordne peo üld- ja aujuht. Helju Mikkel on olnud aktiivne tantsulooja, tema tantse on tantsitud üldtantsupidudel 25 korral. Ta on kuulunud neljal korral üldtantsupidude lavastusgruppi, on olnud 1970. aastal peo üldjuht ning liigijuht aastatel 1955, 1965, 1973.
Helju Mikkeli koduõuel Haldja talus on kolmel korral (1994, 1999 ja 2004) süüdatud tantsupeo tuli. Helju Mikkeli tööd ja tegevus on pälvinud palju tähelepanu. 1991. aastal omistati talle Ullo Toomi nimeline tantsupreemia ning 2000 aastal tunnustati teda ka Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärgiga.
Anna Raudkatsi Fondi haldusnõukogu liikme, Angela Arraste sõnul on Helju Mikkel, või memm, nagu tantsijad teda kutsuvad, suur rahvatantsu looja ja mõtestaja. “Halduskogul on väga hea meel, et Anna Raudkatsi stipendiumi kaheksas laureaat on just memm. Ta on algatanud palju olulisi traditsioone ja sõnastanud olulisi väärtusi.” ütleb Angela Arraste.
Anna Raudkatsi fond asutati 1992. aastal Eesti Üldlaulupeo Direktsiooni (Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse) poolt. Fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Anna Raudkatsist ja väärtustada folkloori- ja rahvatantsualast tegevust. Stipendiumit antakse vähemalt 50-aastasele isikule vaid üks kord. Stipendiumi antakse välja Anna Raudkatsi 5 või 0 lõppeva sünniaastapäeva aastal (Anna Raudkats sündis 23. veebruaril 1886. a.) ja igal tantsupeol. Tänavu on Eesti Rahvuskultuuri Fondi ning Eesti Laulu- ja Tantspeo Sihtasutuse poolt välja antava stipendiumi suuruseks 2011 eurot.

Anna Raudkatsi stipendium antakse Helju Mikkelile üle 19.veebruaril kell 16 Paide Spordihoones tantsukontserdil “Kägara 11″, millega tähistatakse Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühma 45.sünnipäeva ja Anna Raudkatsi 125. sünniaastapäeva.

Pärimuskultuuripäev Sindi Seltsimajas

Rahvapidu Sindi Seltsimajas

Kőigile rahvakultuuri huvilistele pakutakse Sindis vőimalust nautida rahvalikku muusikat ning tantsu. Pühapäeval, 13. veebruaril kell 15.00, toimub Pärimuskultuuripäev Sindi seltsimajas. Esinevad Murueided, Kihnu Virve pereansambel ja Manija Poisid. Pärimuskultuuri päevade korraldajaks on Pärnumaa naisklubi. Üritustesari vőimaldab kohalikel inimestel saada osa Eesti pärimuskultuurist. Käsitöö ja raamatute näitusmüügiga on kohal Kihnu Muuseum. Üritus on tasuta.

Allikas: Sindi.ee
Foto: Maaleht

I Eesti Naiste Tantsupidu

Miks naised käivad tantsimas? Praegu sellepärast, et suvel toimub Jõgeval esimene naiste tantsupidu? Aga muidu vist sellepärast, et … noh, et on naised, et edevad, et tahavad …

Seekord on kõik teisiti. Naised ei oota algatust meestelt, vaid teevad ise. See saab olema hingeliigutav NaiseLugu, kui 2882 ema, tütart, vanaema seda tantsukeeles jutustavad. … aga naine ilma meheta on kui lill ilma leheta …, sestap on 240 isa ning poega oma- ja koostantsimisega toetamas lugu, kuidas on õnnestunud siin tuulte tallermaal lapsed ikka eestlasteks kasvatada, rääkis pealavastaja Ülo Luht.

Pidu tuleb. Kokku on registreerinud üle Eestimaa 253 tantsurühma 3122 tantsijaga. Esindatud on kõik maakonnad,soovijaid on ka Rootsist, Leedust ja Ameerikast. Korraldajate üllatuseks on I Eesti Naiste Tantsupeole registreerinud kõige rohkem tantsijaid Harjumaalt – 34 tantsurühma 420 tantsijaga. Neile järgneb Tartu linn ja Tartumaa 27 tantsurühma 336 tantsijaga.

Praegu on kõik peale päevatööd pingeliselt treenimas, sest 12. märtsist algavad tantsupeo eelproovid ja ülevaatused maakondades. Ainult hästi selgeks õpitud-harjutatud tantsudest küpseb tantsupeo etendus NaiseLugu, ütles ettevõtmise peakorraldaja Airi Rütter.
Pidu läheb käima 12. juunil Jõgeva linna staadionil ja lugu jutustatakse kaks korda: kell 15 ja kell 19. Pääsme peole saab Piletilevist lunastada juba praegu. Kohtade arv on piiratud, vaid 2000 piletit etenduse kohta.

Lisainfo: www.naistetantsupidu.ee

Homme tantsitakse Tartu tantsuklubis saksa tantse

Kolmapäeval toimuvas Tartu tantsuklubis on kõigil huvilistel võimalus õppida saksa rahvatantse. Tantsuks mängivad Viljandi, Võru ja Tartu rahvamuusikud. Tantse õpetab Ave Mets. Tutvustatakse kontratantse Põhja-Saksamaalt ja paaristantse Lõuna-Saksamaalt. Pearõhk on Baierimaal laialt levinud Zwiefache variantidel.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Kaks korda kuus toimuvas tantsuklubis mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.

Tantsuklubi Tiigi Seltsimajas algab homme õhtul kell 20. Pillimeestele ja rahvarõivas tantsijatele on sissepääs prii.

Viljandi talvine tantsupidu kutsub registreeruma

Aasta algusest on avatud registreerumine XIII Viljandi talvisele tantsupeole, mis seekord kannab pealkirja “Tuhast tulisem!”.

Viljandi talvine tantsupidu on omasuguste seas Eesti vanim ja suurim. Traditsioon sai alguse 1998. aastal võistutantsimisest ümber Viljandi kultuurimaja kvartali. Aja jooksul on sellest kujunenud mitmepäevane rahvusvaheline kultuurisündmus, mille kulminatsiooniks on suur ühsitantsimine Vabaduse platsil. Mullu kogunes lumisele linnaväljakule tantsusõõridesse 1000 tantsijat nii Eestist kui mitmest välisriigist.

Peakorraldaja Vaike Rajaste rääkis, et tänavune pidu on pühendatud 85 aasta möödumisele esimese eesti rahvatantsude raamatu ilmumisest. “1926. aastal trükivalgust näinud raamat “Eesti rahvatantsud” kätkes endas suurt osa Anna Raudkatsi kogutud ja soveldatud tantsudest, mida on järgnevatel aastakümnetel tantsinud sajad rühmad ning millest on uut inspiratsiooni saanud paljud tantsuloojad. Selle trükise ilmumist võib kõhkluseta pidada murranguliseks hetkeks, mistõttu otsustasime talvepeoga sellele tähelepanu juhtida,” selgitas Rajaste. Jätka lugemist »

Tulekul suur tantsude öö Gikši kultuurimajas

15.-16. jaanuaril 2011 toimub Põhja-Lätis Gikši kultuurimajas suur tantsude öö, kuhu kogunevad rahvamuusikud ja rahvatantsusõbrad Baltimaadest, kes osalevad aktiivselt folkloori- ja tantsuklubiliikumises ning on muidu aktiivsed. Pidu algab laupäeva, 15. jaanuari õhtul kell 20.00 ja kestab pühapäeva, 16. jaanuari varahommikuni.

Tegemist on Baltimaade rahvamuusikute suure kokkusaamispeoga, kus on palju tantsuklubilisi erinevatest linnadest ja mitmest riigist. Eesti rahvamuusikuid ja tantsijaid on Gikši peol tavaliselt väga palju olnud ja nad on silmatorkavalt mitteuimased ja toredad. Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud Gikši tantsude ööle!

Täpsem info: Triinu Nutt, tel 55602102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Rahvatantsijad avavad täna TeateTantsu aasta

2004. aasta tantsupidu E LTSA kogust

Täna kell 12 algab Tallinna Raekoja platsil Euroopa kultuuripealinna aasta unikaalse projekti TeateTants 2011 avaüritus, mille käigus läbib üle kahesaja tantsija kilomeetri tantsusammul Tallinna talviseid vanalinna tänavaid. tantsusammul. TeateTants on tants, kus tantsurühm või tantsupaar annab oma hoo edasi järgmistele tantsijatele nii et tants kordagi ei katke. TeateTantsu idee autori, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi esimehe Kalev Järvela sõnul soovitakse projektiga tõmmata üldsuse tähelepanu Eesti tantsutraditsioonile ning pakkuda tantsurõõmu kõikidele soovijatele.

Avaüritusega algab registreerimine suvisele TeateTantsule. Registreeruda saab internetis aadressil www.teatetants.ee Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts korraldab 20.-28. augustil 2011 suuremahulise tantsuprojekti TeateTants 2011, mille käigus läbitakse tantsides 1000 km Eestimaa teid. Tantsusammul läbime lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda. Eestimaa looduslik ja kultuuriline rikkus on allikas, mis muudab iga maakonna eriliseks. TeateTants toob esile maakondade omanäolisuse. Ettevõtmises saavad osaleda tantsurühmad, koorikollektiivid ning kõik särasilmsed seltskonnad, kes tantsust rõõmu tunnevad. TeateTants – Tants ühendab! Rohkem informatsiooni: www.teatetants.ee.

Rahvatantsijad avavad TeateTantsu aasta

Kultuuripealinn Tallinn 2011 raames toimub sel pühapäeval, 9. jaanuaril kell 12, Tallinnas Raekoja platsil TeateTantsu avapauk. Kohal on enam kui 200 tantsijat, kes tantsivad vahetuste kaupa läbi vanalinna. Iga osalev tantsupaar läbib mõõdetud vahemaa ja annab seejärel teate ja oma hoo edasi järgmisele tantsupaarile. 

Sellega avatakse ühtlasi registreerumine suvisele TeateTantsule 2011, mis toimub 20.-28. augustini. Selle käigus läbitakse tantsides tuhat kilomeetrit Eestimaa maanteid. Teatetantsu eesmärgiks on läbida lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda ning ühendada sel moel Eesti rahvas. Eeldatavalt osaleb selles üle 3000 tantsupaari ja muusiku üle Eesti. Projekti kaasatakse kõik eelnevalt soovi avaldanud tantsu- ja muusikahuvilised. Kaheksa ööpäeva jooksul läbitakse põhiliselt riigimaanteid marsruudil Tallinna Raekoja plats – Lagedi – Aruküla – Albu – Ambla – Rakvere – Kiviõli – Jõhvi – Mustvee – Tartu – Antsla – Tõrva – Audru – Virtsu – Kuivastu – Orissaare – Triigi – Sõru – Emmaste – Heltermaa – Rohuküla – Haapsalu – Risti – Märjamaa – Tallinna Raekoja plats. Teatetants on ERRSi suurprojektina osa Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 sündmustest.

TeateTantsu korraldab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.

Esimene kaerajaaniaasta on kokku võetud

Eesti tuntuim rahvatants kaerajaan on teel Euroopasse ja laia maailma ning kaerajaani kampaania edendajad ja tagantlükkajad on hakkama saanud millegi enneolematuga. 5. detsembrist 2009 kuni 5. detsembrini 2010 on kaerajaani tantsinud ligi 50 000 inimest 24 maailma riigis.

Foto: EPL

See teeb juba praegu kampaaniast „Kaerajaan Euroopasse“ Eesti rahvatantsu ajaloo kõigi aegade kõige suurema ettevõtmise. Ent tegevus jätkub Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna aasta 2011 lõpuni.

Nii õhutame teid kõiki jätkuvalt kaerajaani kõikjal laias maailmas tantsima, kaerajaani loominguliselt töötlema ja sellest ikka teatama lootuses, et aasta pärast oleks tantsinuid ligi 100 000.

Kaunist ja head uut kaerajaani aastat soovides:

• Astrid Väizene – 601 5641, errs@errs.ee ERRSi kaerajaani projektijuht,
• Kadri Valner – kadri@errs.ee, kaerajaaninute üle arve pidaja,
• Rein Sikk – 5012487 – rein.sikk@eesti.ee, õhutaja ja kihutaja,
• Tiina Oviir – tiina@oviir.com – kaerajaani edendaja ingliskeelses maailmas; USA, Seattle

Neile, kes viitsivad pikemalt edasi lugeda, järgneb nüüd esimese kaerajaani aasta detailsem kokkuvõte. Jätka lugemist »

Rahvatantsijad korraldavad enneolematu maratoni

Järgmise aasta augustis stardib Tallinna Raekoja platsilt enne-olematu teatetantsumaraton, kus lööb kaasa vähemasti 3000 rahvatantsulemburit.

Folklooriansambli Leigarid liidril Kalev Järvelal kulus teatetantsuidee teokssaamiseks viis aastat. Nüüd on aga Järvela juhitav Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts ametisse võtnud projektijuht Eero Kiipli ning 9. jaanuaril näevad ja kuulevad tallinlased kultuuripealinna tänavail teatetantsu avapauku. Jätka lugemist »

Ruusa rahvas lööb täna õhtul tantsu

Täna, 10. detsembril kl 20.00 algab Ruusa kultuurimajas rahvalik jõuluõhtu, kus esinevad tantsurühmad Räpina Noored Naised, Reilender, Ruusa Tantsupiigad, Ruusa Meesrühm, Tansturühm “Nõtked ja karvased” ning Räpina Kammerkoor. Simman jätkub koos ansambliga Parvepoisid. Laudade tellimine ja lisainfo tel 5176288.