Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2019
E T K N R L P
« juuli    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Eesti ja Leedu alustavad rahvastikuregistrite andmevahetust

Eesti ja Leedu rahvastikuregistrid alustavad alates tänasest regulaarset andmevahetust. Andmevahetuse eesmärk on tõsta mõlema riigi rahvastikuregistri andmete kvaliteeti ning anda täpsem ülevaade oma kodanikega naaberriigis toimuvatest sündmustest.

Eesti ja Leedu andmevahetuse aluseks on neljapäeval Vilniuses allkirjastatud rahvastikuregistrite vaheline koostööleping. “Tänapäeval ei peaks inimene enam ise jooksma ametnike vahet, vaid seda võiks tema eest teha bitid ja baidid,” ütles regionaalminister Siim Kiisler.

Edaspidi ei pea inimene lapse sünnist või välisriiki elama asumisest teavitama kahe riigi asutusi, vaid piisab sündmuse registreerimisest ühes riigis ja see info jõuab automaatselt ka kodakondsuse järgsesse riiki.

Sõlmitud leping reguleerib andmete vahetamist, töötlemist ja andmekaitset. Leping sätestab ka andmete loetelu, mida registrid omavahel vahetavad. Riigid vahetavad infot vaid selles riigis elavate teise riigi kodanike kohta. Nii näiteks edastab Eesti Leedule vaid Eestis registreeritud Leedu kodanike andmeid. Muudatusi andmetes antakse üle regulaarselt üks kord kuus.

Eestis elab kehtiva elamisõigusega 1941 Leedu kodanikku.

Sõlmitud andmevahetusleping on Eesti rahvastikuregistrile teine, aastast 2005 toimub andmevahetus Soomega.

Lisainfo: Heidi Ojamaa, siseministeeriumi kommunikatsiooniosakonna pressinõunik, heidi.ojamaa@siseministeerium.ee, 612 5227, 5562 4089

Elanike arv Setomaa tipus ei vähene

Meremäe torn jõulutuledes. Foto: L.Tamm

Meremäe valla elanike arv 1.jaanuari seisuga oli 1132. 2012. aasta algusest alates on valda elama asunud 48 uut elanikku  ning vallast on end välja kirjutanud 30 elanikku. Sündide arv alates käesoleva aasta algusest on 8 ning surmade arv 26.

Novembri alguses käivitatud kampaania “Omadega mäel”, mille üks eesmärkidest oli peatada elanike arvu vähenemine Meremäe vallas, on andnud rõõmustavaid tulemusi. Otsuse koduvalda sisse kirjutada on teinud mitmed pikka aega siin elanud ja töötanud inimesed.

“Maiusena” on valla poolt kampaanias osalejatele ette nähtud kaks kotti talvekartulit, kolimistoetus ja valla elaniku pass, millega saab tasuta osaleda 2013. aastal Meremäe valla kultuuriüritustel.

Detsembrikuu seisuga on rahvastikuregistris täpselt sama arv elanikke kui aasta alguses. Rõõmustavaks uudiseks ei ole mitte ainult peatunud elanike arvu vähenemine, vaid ka teadmine, et Meremäe valda on end sisse kirjutanud palju uusi tegusaid inimesi. Elama on asutud kauni elukoha, looduse omapära, tegutsemisvõimaluste ja erilise kultuuri  pärast, nii Prantsusmaalt, Lääne-Virumaalt, Tartust, Põlvamaalt kui ka Tallinnast.

P. Malkov

Rahvastikuregistri järgi elab Viljandimaal 52 100 inimest

Rahvastikuregistri andmeil elas Viljandi maakonnas 2012. aasta 1. jaanuari seisuga 52 100 inimest, neist Viljandi linnas 19 107.

Aasta tagasi olid vastavad arvud 52 899 ja 19 145, seega on elanike arv maakonnas aastaga vähenenud 799 inimese võrra ning Viljandis 38 inimese
võrra. Ainsa omavalitusena kasvas elanike arv aasta jooksul Saarepeedi vallas.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse hinnangul kajastab Viljandimaal toimuv üldjoontes kogu Eesti tänast olukorda. “Maailma ei tohi vaadata ainult
tumedates toonides, alati on põhjustel palju erinevaid tegureid. Igale tõusule järgneb alati langus. Võiksin ühe olulisema vähenemise tegurina
nimetada kasvõi selle, et 90-nendate aastate alguses oli suurem sündivus ning nüüd kooli lõpetades siirdub suur osa noortest õppima
maakonnast väljaspoole. On loomulik, et kõik piirkonnad soovivad majandust elavdada ja inimesi maakonnas hoida. Suures plaanis ei saa me
töökohti luua, kuid saame luua paremaid tingimusi infrastruktuuri arendamise näol. Paremad tingimused on töökohtade tekkimise eelduseks,
see loob võimaluse elu arendamiseks ning toob loodetavasti seeläbi suurema osa minejatest kodukanti tagasi,” sõnas Kruuse.