Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2019
E T K N R L P
« juuli    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Adavere Mõisaseltsi eestvedaja Evi Rohtla: „Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad”

Adavere kogukonna eestvedaja Evi Rohtla lapsi käsitöötoas juhendamas. Foto: erakogu

Adavere kogukonna eestvedaja Evi Rohtla lapsi käsitöötoas juhendamas. Foto: erakogu

Jõgevamaa kultuuri-sporditegijate ja tervisedendajate tänuõhtul Rahvakultuurikeskuse tänukirja pälvinud Adavere Mõisa Seltsi eestvedaja Evi Rohtla on kaasanud kogukonna tegevusse inimesi erinevatest põlvkondadest, ennekõike aga lapsi ja eakaid. Evi on algatajaks rahvakalendri tähtpäevade korraldamisel. Tema pealehakkamisel  saab Adavere naisrühm Põltsamaa kihelkonna rahvarõivad. Rahvatantsu harrastab Evi ka ise.

Evi Rohtlat usutleb Jaan Lukas.

Mis on üldse Adaverele iseloomulikku kogukonna liikumise ja rahvakultuuri vaatevinklist?

Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad. Loomulikult on ka peresid, kus näiteks vastlapäevaüritsele tullakse ikka kogu perega ja lüüakse võistlustel aktiivselt kaasa.
Pikki aastaid ei ole Adaveres tegutsenud rahvatantsurühmasid. Praegu saame uhkusega öelda, et alates 2014. aaastast tegutseb meil kaks rahvatantsurühma: memmede rahvatantsurühm 8-10 tantsijaga ja septembrist naiste rahvatantsurühm 14 tantsijaga.
Adaveres on au sees ka igasugune käsitöö. Võimalus on kangastelgedel kudumist õppida ja praktiseerida Vaba Aja Keskuses olevatel kangastelgedel. Meil on mitmed kirivöö kudujad, kes lahkesti oma oskuseid ka teistele huvilistele õpetavad. Nii “nakatusin” minagi peaaegu aasta tagasi vöökudumise pisikuga. 2016. a suvel-sügisel käis meil vöökudumist õppimas huviline lausa Tallinnast.
Meie igapäevane tegevus toimub Vaba Aja Keskuses. Kuna need ruumid ei ole väga suured, siis teeme koostööd ka Adavere Agroga (meie mõlemad tantsurühmad käivad trennis Agro saalis) ja Adavere põhikooliga (vajadusel saame kasutada mõisasaali oma ürituste korraldamiseks). Jätka lugemist »

Rahvarõivaste Valmistajate Kool kutsub liituma

Illustratsioon: muuseum.viljandimaa.ee

Illustratsioon: muuseum.viljandimaa.ee

Rahvarõivaste Valmistajate Kool Eesti Rahva Muuseumis kutsub huvilisi kaasa lööma, et saada ise oma rahvarõivaste loojaks. Kool kestab kaks aastat ja toimub üks kord kuus laupäeval-pühapäeval.

Ettevõtmise eesmärk on Eesti Rahva Muuseumi rahvarõivavaramu kasutamisvõimaluste teadvustamine ning paikkondliku rõivastuse valmistamise, kandmisviiside ja paikkondlike traditsioonide uurimine läbi rõivastuse, samuti kodukoha rahvarõivakostüümi valmistamine koos lisanditega.

Osalema on oodatud eelkõige rahvarõivaste valmistajad, käsitööringide juhendajad, õpetajad, rahvakultuuriühenduste liikmed jt huvilised.

Toimumise ajad september 2013 – mai 2015
7. september,
28. -29. september (I grupp)
12.-13. oktoober (II grupp)
2. -3. november
30. november-1. detsember (jätkub 2014 jaanuaris)

Toimumise koht: Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja, Kuperjanovi 9, Tartu
Õpetajad: Reet Piiri, Silvi Allimann, Virve Valtmann-Valdson, Piia Rand
Kursuse tasu: Kokku 2 aastat orienteeruvalt 600€, (maksmine osade kaupa); 2013.aastal toimuvate õppuste eest (I semester) 150€
Koolitusjuht: Age Raudsepp, e-mail Age.Raudsepp@erm.ee; tel 55663661
Jätka lugemist »

Traditsiooniliste klaashelmeste töötuba

25. mail algusega kell 13:00 saab Mooste Rahvamuusikakoolis õppida traditsiooniliste klaasist helmekeede valmistamist.
Helmekeed on olnud rahvarõivaste juures ehetena üsna lahutamatuks osaks ning tulevase Uma Peo ja Baltica valguses oleks lisaväärtus, kui kõik rahvarõivaid kandvad lõunaeesti naised saaks oma riiete juurde sobivad ja traditsioonilised keed.

Ehtemeister Anu Randmaa tuleb Moostesse, et rääkida, kuidas ja missuguseid helmekeesid kanti ja samuti saab koha peal teha oma riietele sobiva helmekee. Kursus toimub Mooste Rahvamuusikakoolis algusega kell 13.00. Osavõtust tuleb eelnevalt teada anda (e-posti katitaal@gmail.com või telefoni 58 022 858 teel). Osavõtumaks 5 eurot, sisaldab kõiki töömaterjale.

Kursust toetab Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

Pühapäeval esitletakse Kuie koolis rahvarõivakostüüme

Pühapäeval, 9. detsembril kell 11.30 esitletakse Eesti erinevate paikade vastvalminud rahvarõivakostüüme Eesti vabaõhumuuseumi Kuie koolimajas, kui järjekordne lend lõpetab Rahvakultuuri Keskuse rahvarõivaste valmistajate kooli.

Rahvarõivaste valmistajate kooli vormis toimuva täienduskoolituse eesmärk on välja õpetada oma paikkonna rahvarõivaid, ajalugu ja kultuuri tundvaid inimesi. Oluline on kursuslaste töö Eesti rahva muuseumis originaalesemete ja arhiividega. Lisaks sellele, et tuginedes autentsetele muuseumiesemetele õpitakse valmistama endale rahvarõiva komplekti koos lisanditega, nõustavad lõpetanud ka kodukoha tantsu- ja koorikollektiive rahvarõivaste valikul ja kandmisel.

Rahvarõivaste valmistajate kool on tegutsenud Rahvakultuuri Keskuse juures 25 aastat ja õpetust on saanud üle 200 inimese kõikjalt Eestist: põhiliselt käsitööõpetajad ja käsitööringide juhid, aga ka tantsurühmade juhid ning teised huvilised. Kooli lõpetanutel on edaspidi võimalus taotleda rahvarõivameistri kutsetunnistust. Jätka lugemist »

Teave eesti rahvarõivaste kohta koondub veebi

Kultuuriministeeriumi ja Rahvakultuuri Keskuse koostöös valminud programmi „Eesti rahvarõivas” pikaajalisem eesmärk on teha veebis kättesaadavaks kõigi Eesti kihelkondade rahvarõivad nii fotode kui ka kirjelduste kujul. Programm aitab kaasa rahvarõivaste valmistamise traditsiooni kui vaimse kultuuripärandi väärtustamisele ja säilimisele.

„Paljud inimesed soovivad teha endale paikkonna rahvarõivaid, kuid informatsiooni autentsete rahvarõivaste kohta ei ole kerge leida. Selline olukord ongi tinginud vajaduse luua veebiandmekogu, mis tutvustaks muuseumiesemete ja -kirjelduste põhjal ja vanu käsitöötraditsioone järgides valmistatud rahvarõivaid,” tõdes Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik.

Rahvarõivaste valmistamise ja kandmise kohta tehtud uuringute põhjal koondatakse veebi põhjalik info nii naiste, meeste kui ka laste suviste ja talviste rahvariiete, jalanõude ja aksessuaaride kohta. Iga komplekti illustreerivad kvaliteetsed fotod, erialaasjatundjate loodud kirjeldused, joonised, mustrid ja allikad. Samuti leiab portaalist rahvarõivaste valmistamise õpetused, koolitusinfo ja palju muud. Programmi lõppeesmärk on jõuda 108 Eesti kihelkonna rahvarõiva fotografeerimise ja kirjeldamiseni veebis ning näidiskomplektide valmistamiseni.

Veebiportaali haldaja MTÜ Rahvarõivas alustas koostöös Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liiduga eesti rahvarõivaste veebiportaali loomist 2008. aastal.  Praeguse seisuga on veebilehele üles pandud 2008/2009 aasta projekti raames valminud ükskikud komplektid ning alustatud on 2011. aasta projekti käigus pildistatud rahvarõivakomplektide lisamisega.

Eesti Rahvarõivaste veebiportaal asub aadressil: www.rahvaroivad.folkart.ee

Makedoonia rahvarõivad tutvustavad rikkalikku pärimust

Makedoonia Suursaatkonna, välisministeeriumi, muuseumi ja Eesti Rahvusraamatukogu koostööl Eestisse jõudnud näitus eksponeerib värvikat osa Makedoonia etniliste kogukondade sajanditepikkusest mahukast kultuuripärandist.
Rahvarõivastel on Makedoonia rahvakunstis eriline koht, need on väga eripalgelised ja esemeliselt mitmekesised, kajastades iga piirkonna elamiskultuuri, inimeste loomingulisust ja kogukonnaelu üldisemalt. Makedoonia rahvarõivaste välimus, värvigamma ja valmistamismoodus sõltusid konkreetsest piirkonnast ja rahvusrühmast, rõivad peegeldasid kandja vanust ja sotsiaalset staatust ning sisaldasid mõnikord rituaalseid elemente.
Asukoht ida ja lääne vahel ning Euroopa, Aasia ja Vahemere piirkonna ristumispaigas on läbi aegade toonud Makedooniasse eri kultuuride mõjusid. Vaadeldes rõivakultuuri ja nende esemete kujunemist, mis püsivalt juurdusid rahvarõivastena 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel, võib näha vanu slaavi, Balkani, Bütsantsi ja Türgi ning idamaade mõjutusi. Lääne mõju ilmingud on võrdlemisi hilised. Traditsiooniliste eluviiside järkjärgulise muutumisega hakkasid igapäevaelust taanduma ka rahvarõivad ja nende orgaaniliseks osaks olev tikand.
Olete oodatud Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaali! Näitus jääb avatuks 30. novembrini.
Annika Koppel

Järvamaa rahvatantsupäeva rändsõle sai Kareda vald

Pühapäeval, 20. novembril toimus Oisu rahvamajas Järvamaa rahvatantsupäev, kus selgitati välja, et rändsõlg liigub edasi Kareda valda, vahendab Järvamaa infoportaal.

Rahvatantsupäeva osalejatele tutvustas rahvarõivaste kandmist asjatundjana Silvi Allimann. Kõige rohkem muret valmistavad tema sõnul tavaliselt tanud. „Kui kahtled seeliku või põlle pikkuses, vaata üldpilti. Mehed, tõmmake särgikrae vestikaeluse peale ja nägu hakkab särama. Kui vähegi võimalik, siis võiks soetada omale pikk-kuue. See oli vanasti tähtsaim rõivaese,” ütles Silvi Allimann.

Kuidas siduda õigesti vööd, kui pikad peavad olema varrukad ja milline sõlg on kõige õigem? Kõikidele nendele küsimustele saadi ammendav vastus, lisaks pudenes häid näpunäiteid.

Järvamaa rahvatantsupäeval esines ansambel Vabajalg Viljandist.

Tartus avab taas uksed rahvarõivakool

24. septembril on Eesti Rahva Muuseumis esimene koolikell neile, kes on pääsenud rahvarõivakooli kaheaastasele kursusele. Rahvarõivakool on Tartus tegutsenud aastast 2004 ja muutumas aina populaarsemaks. Juba on olemas ka nimekiri neist, kes nõus ootama kaks aastat, et järgmisele koolitusele pääseda.

Rahvarõivakool on kaheaastane koolitus, tegutsemas seekord neljapoolse koostöölepingu alusel. Koostööpartneriteks on Eesti Rahva Muuseum, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Jõgevamaa Koostöökoda. Jõgevamaa Koostöökoda on saanud toetusrahad PRIASt.

Rahvarõivakoolis valmistavad kahe aasta jooksul ühe rahvarõivakostüümi ja lisaks laiendavad oma rahvarõiva-alaseid teadmisi pikaajalise kogemusega õpetajate ja etnograafide abil.

Koolituse üheks eesmärgiks on lõpetajatest saada oma piirkonnas laia silmaringiga inimene, kes aitab ja nõustab vajadusel rahvarõivaste kandjaid (tantsu,- laulu jm kollektiivid) valida rahvarõivaid, teab ja oskab juhendada nende tellimise keerulist protsessi jms.

Õpetajateks on Rahvarõivakoolis Silvi Allimann, Virve Valtmann- Valdson, Piia Rand, Reet Piiri.

Vahekokkuvõtteid tehakse Rahvarõivakoolis Rahvarõivapäeval, mis on traditsiooniline kevadine õppepäev ERMis ja kuhu on oodatud kõik, kel huvi.

Lisainfo: Janne Vaabla, tel +372 510 6341

Jõelähtme ja Rapla rahvariided postmarkidel

Jõelähtme rahvarõivad

Rapla rahvarõivad

Homme esitleb Eesti Rahva Muuseum  oma 102. sünnipäeval Postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) postmarke „Rahvarõivad – Jõelähtme ja Rapla“ . Eesti Posti välja antud margid kujundas Mari Kaarma. Sellega tähistab ERM ka oma 102. sünnipäeva. Samas saab ka nii  Rapla kui  Jõelähtme rahvariiete ilu imetleda.  Välja on pandud Rapla rahvariiete komplekt, imeilus Jõelähtme põll ja naiste peakatted.

Eesti Post alustas rahvariiete margisarja 1994. aastal. Sarja esimeses osas, mis kestis 2005. aastani emiteeriti igal aastal kaks marki. Nii on neil kujutatud  Mustjala ja Jämaja,  Muhu, Emmaste, Reigi, Ruhnu, Vormsi,  Kihnu,  Setu,  Hargla, Põlva, Paistu, Tarvastu, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Äksi, Otepää, Viru-Jaagupi, Jõhvi,  Ambla ja Türi rõivaid.

Kõrvuti uute markidega saab ERMi Postimuuseumis näha ka ehedaid esemeid, mida kunstnik kasutas eeskujuna markide joonistamisel. Näha saab ka varasemaid Mari Kaarma kujundatud rahvariiete margikavandeid.

Viljandi muuseumi näitusemaja avab uksed

Viljandi muuseumi näitusemaja avab 1. aprillil talvise puhkuse järel uksed. Sel päeval pääseb muuseumisse tasuta. Külastajaid ootab püsiekspositsioon ning näitus “Kikerikiik”.

“Kikerikiik” on mängulise keskkonnaga näitus, mis annab külastajatele ideid rahvarõivamustrite tõlgendamiseks. Väljapanek ühendab pilti ja heli, et luua oma tõlgendus Saaremaal asuva Valjala kihelkonna rahvarõivamustritest.

Näitus tutvustab 19. sajandi Valjala kihelkonna rahvariidemustrit tänapäevaste meediumite kaudu. Võimalik on näha ja kuulda erinevaid tõlgendusi Valjala mustrist, kusjuures peamine tõlgenduste looja saab olla näitusekülastaja ise.

Väljapaneku keskmeks on kiik, mille abil külastaja saab tekitada helisid ning muuta pilte selleks, et avada enda jaoks Valjala mustri sajanditevanune kood.

Lisaks on näitusel kaks raadiot – mustriraadio ja esemeraadio, mis räägivad eesti, inglise ja vene keeles. Vanadest, kuid uut eluvaimu täis puhutud raadiotest saab endale ise kõrvaklappidesse uusi teadmisi timmida. Muidugi näeb näitusel ka pilte Valjala rahvariietest ja mustritest. Kõik see kokku moodustab omapärase keskkonna, mis ühendab nüüdisaegse kunsti rahvakultuuri pärandiga, elitaarse kõrgkultuuri ning arvutitehnika võimalused väikelaste mängumaailmaga.

Näitus pälvis 2010. aasta Eesti muuseumide näituste festivalil kolmanda preemia.
Idee autorid Astra Mõistlik ja Henrik Esse; kuraator Astra Mõistlik.
Näitus on Viljandis avatud kuni 28. maini 2011.

Viljandi muuseumi näitusemaja on alates 1. aprillist avatud T–L kl 10–17.

Lisainfo: Lüüli Kiik, tel 433 3664, lyyli.kiik@muuseum.viljandimaa.ee.

http://muuseum.viljandimaa.ee/

Tori rahvarõivastest ilmus raamat

Pärnumaa Tori valla Randivälja külaselts andis välja raamatu kodukandi rahvarõivastest. Kihelkonna rahvarõivaid tutvustava raamatu koostamise eestvedajateks olid seltsi liikmed Anne Rätsep, Anne  ja Mart Ruumet.

Mõte koostada raamat oma kihelkonna rahvarõivastest said koostajad tänu Tori inimeste huvile oma kodukoha ajaloo ja rahvarõivaste vastu.

Raamat sisaldab autentset materjali, mis on saadud Eesti Rahva Muuseumi kogudest ja Pärnu muuseumist. Raamatus on trükitud ka erakogudes hoitavaid emotsionaalse väärtusega vanu fotosid ja esemete kirjeldusi.

“Meie eesmärk oli raamatukaante vahele koguda baasmaterjal, millele toetudes saavad rahvarõivaste huvilised valmistada Tori kihelkonna rahvarõivaid või kasutada kohalikke ornamente nüüdisaegsetele rõivastele rahvusliku eripära andmisel,” rääkis Rätsep ajalehele Pärnu Postimees. “Samuti pakub raamat ideid kodude kujunduseks.”