Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2019
E T K N R L P
« juuli    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Tartu tantsuklubisse tuleb külla Põlva lõõtsakool

Eesti lõõtspillid 2010. aasta aprillis Uma peo logo esitlusel. Foto: Priidu Teppo

Lõõtspillid Uma peo logo esitlusel 2010. Foto: Priidu Teppo

29. jaanuaril kell 20.00-00.00 toimub Tartu tantsuklubis Tiigi tänav 11 teemaüritus, kus seekordseteks külalisteks on seekord Põlva lõõtsakooli õpetajad ja õpilased.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Pilet  on 2 eurot, ent osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Eesti lõõtspillidel musitseerivad Alar Vuks, Ester Must, Heino Annuk, Henrik Hinrikus, Ivar Pärnamets, Kristi Kool, Külli Valk, Marje Mäekalle, Raul Roosiväli, Sten Raudik, Ülle Kool ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 20. sajandi alguse küla- ja linnapidude tantsumuusikat Eestist.

2007. aastal asutatud Põlva lõõtsakoolis on erinevate lõõtspillimängijate käe all pillimängu õppinud üle saja täiskasvanu ja nooruki kogu Eestist. Praeguseks on nii mitmedki Põlva lõõtsakooli endised õpilased saanud tuule tiibadesse ja kaasa suure innustuse pillimänguga jätkamiseks just sellest koolist ning neid on tunnustatud lõõtspillide võistumängimistel.

Põlva lõõtsakooli tegemistest läbi aastate: lootspilliselts.wordpress.com

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Hõimupäevad jõuavad ka Põlvasse

Hõimupäevade raames toimub 10. oktoobril Põlva Avatud Noortekeskuses peoõhtu koos pärimuslaulude ja -tantsude, filmi vaatamise ning toitude küpsetamisega.

Peoõhtul saab tuttavaks soome-ugri rahvaste hulka kuuluvate setode ja udmurtide pärimuskultuuriga ning osaleda ise aktiivselt erinevates tegevustes koos sõsarrahvaste esindajatega.

Udmurdi rahvast tutvustab ja esindab Tartus tegutsev ansambel Jumsan Gur ning Tallinnas elav udmurditarist kirjanik Nadi Mush. Õhtu jooksul saab kuulda ja näha erinevaid udmurdi tantse ja laule, õppida küpsetama udmurditar Nadi juhendamisel rahvusrooga perepetše, osaleda udmurditeemalises viktoriinis ja vaadata noorte armastusest kõnelevat mängufilmi “Maasikad-muulukad”.

Setosid esindab Põlvas tegutsev leelokoor Ilolinõ, kellega koos saab laulda seto laule ja tantsida tantse, samuti on võimalik maitsta seto rahvusköögist pärit roogasid.

Peoõhtu korraldaja on Rahvakultuuri Keskus koostöös Põlva Seto Seltsi ja Põlva Avatud Noortekeskusega.

Seto-udmurdi ühine pidu algab noortekeskuse ruumides 10. oktoobril kell 18.00 ning sinna on oodatud kõik huvilised. Pidu on kõigile tasuta täna Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa Ekspertgrupile ja Hõimurahvaste Programmile.

Baltica eelfestival toob kokku Lääne- Virumaa omakultuurihuvilised

20. jaanuaril toimub Haljala Rahvamajas Rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica esimene eelfestival – maakondlik folklooripidu, mis toob kokku pea 200 Lääne-Virumaa pärimuse- ja omakultuuriga tegelejat.

Sel suvel toimuv Baltica festival on pikkade traditsioonidega pärimuspidu, mis pakub sisukat ja kvaliteetset programmi ning toob kokku pärimuskultuurikandjaid mitmelt maalt. Nii on suvel Balticale oodata külalisi Indiast, Jordaaniast, Keeniast, Venemaalt, Sloveeniast, Lätist ja Leedust. Koos Eesti rühmadega saavad Baltical kokku ligi 2000 pidulist.

Baltica festival toimub 3-7. juulini Tartus, Sangastes, Iisakus ja Tallinnas. Selle kordamööda Eestis, Lätis ja Leedus toimuva festivali eesmärk on väärtustada oma rahva ehedat ajaloolist rahvapärimust kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil ning hoida paikkondlike traditsioonide eripära. Tänavune Baltica on järjekorras XXVI, esimene festival toimus Leedus 1987. aastal.

Moostes saab sanditama õppida

Mardisandid. Foto: Mooste Rahvamuusikakool

Mooste Rahvamuusikakool kutsub koolituspäevale “Maarahva aastaring”, mis toimub reedel, 19. oktoobril kell 14:00 – 18:30. Teemaks sanditamise komme meie rahvapärimuses – teooria ja praktika käsikäes, juhendavad Meelika Hainsoo ja Lauri Õunapuu.

Meelika ja Lauri tutvustavad koolituspäeva lähemalt nii: “Maarahva aastaringi esimesel kohtumisel räägime sügisestest rahvakalendri tähtpäevadest, esivanemate uskumustest, nendega seotud rituaalidest ja lauludest. Vaatame mardi-, kadri- ja hingedeaja pärimusse ehk pisut uudse pilguga: räägime sanditamise ajaloolis-mütoloogilisest taustast, laulame laule ja mõtiskleme, mis roll on nendel iidsetel tähtpäevadel praeguse aja inimese elus.”

Lauri põhihuviks on eesti arhailine laulukultuur ja traditsiooniline kandlemängustiil. Tema lauluvarasse kuulub hulgaliselt rahvalaule nii vanemast, kui uuemast kihistusest. Lauri veab eest Arhailise Meestelaulu Seltsi ning korraldab rahvalaulu õpitubasid üle Eesti, tutvustades vanapärast loomulikku laulmisviisi ja repertuaari. Lauri on ansambli Metsatöll liige. Jätka lugemist »

Mardid soovisid Vinni vallale viljaõnne

“Laske Mardil sisse tulla, marti, marti…” Väiksed Vinni valla Mardisandid tulid tantsu ja lauluga Vinni vallavalitsusse, et soovida vanade kommete kohaselt karja- ja viljaõnne. Vallarahvale sooviti tugevat tervist, edenemist igal alal ning samuti ka rõõmsat meelt hallideks sügispäevadeks.

Eesti rahvakalendris on mardipäev üks armastatumaid pühasid. Mardipäeval lõppesid sügisesed põllutööd, aeti kari karjamaalt, peeti karjaste püha. Mardipäev tähistas talve algust ja oli hingedeaja piirtähtpäev. Mardid hakkasid ringi käima hämaruse saabudes.

Vaata videot:

Jätka lugemist »

Põrmandu alt löüti tarõsuurunõ kivi

Põrmandu alt löütü kivi. Foto: Uma Leht

Sõmmõrpalo vallast Liinamäe mõisast asunigutalo köögipõrmandu alt tull’ vällä tarõsuurunõ kivimüräk. Tuu om arvada sama kivimüräk, mink kotsilõ om üles kirotõt juttõ kivi ala matõtust varandusõst.

«Seo ots lätt vundamendi ala, tõsõlõ poolõ,» kõnõl’ löütü kivi suurusõst Murumäe talo peremiis Helsteini Lembit. «Tõnõ ots lätt ahu ala ja kolmas küünüs viil poolõ tarõni. Seo om õnnõ nukakõnõ siin päält nätä. Ja ku pall’u tä alla viil lätt?!»

«Mi tiidsemi nii pall’u, et määnegi suur kivi om põrmandu all. Esä veidükese ragusi taad, ku tegi tarõnukka,» ütel’ Lembit. «A köögijaku es tiiä sukugi. Ku viitrassi kaivõti, läts tuu täpsele kivist müüdä.»

Kivvi kaiõn tunnus, et maja ehitämise aigu om tuud päält kõvastõ lahutu. Maja om ehitet tuudaigu, ku mõisamaa asunigõlõ vällä jaeti. «1928 vai kuna nä tetti,» tulõt’ miilde Lembitü 86aastanõ imä Miralda, kiä tuudaigu oll’ väiku lats. «Maa anti ja naksiva kõik ehitämä. A nuu omma kõik är koolnu, kes teivä ja olli. Tuu oll’ paruni man üts Tammi Miina, tälle anti maa ja tä nakas’ siiä ehitämä. Kõgõpäält oll’ maja vundament tettü tõsõ kotussõ pääle, a sis millegiperäst märgiti ümbre ja tetti tarõ siiä.»

Mõisaaigu olli ümbretsõõri talli, vask’alauda, küünü, kaiv, munakivvega katõt huuv, tiidse Miralda uma imä jutu perrä. Tä esi sai majja elämä päält sõta. A köögipõrmandut olõ-s putnu päält maja ehitämist kiäki. Lembit om väke täüs, et vahtsõ köögipõrmandu jaos iks kivvi vähämbält päält är lahku. Jätka lugemist »

Täna on karusepäev – kesksuve püha

Karusepäeva tähistamine Karulas. Foto: maavald.ee

Karusepäev, rahvakalendris veel maretapäev ja kynnipäev, on kesksuve pyha. Päevad on läinud päevakäänakust alates kukesammu võrra lyhemaks ja kätte on jõudnud aasta kõige kuumem aeg. Kohati on kuuma kesksuve kutsutud ka karusekuuks.

Heinapyhana pole karusepäev rahvapärimuses kaugeltki mitte nii tähtis kui eelnenud heialeedo (02.07.) ja järgnev jakapäev (25.07.). Piirkonniti ja mõnel pool isegi taluti on aga karusepäeval heinateost hoidutud kyll.

Heinatöödel tehakse karusepäeval vahe, muidu susi ja karu tulevad karja. Teisisõnu, mets tuleb sel päeval rahule jätta. Suurem osa heina tehti muiste ju metsaheinamaadelt ja puisniitudelt.

Seevastu kesa kyndmine või äestamine on soovitav. Muhus näiteks on sobivaks kynniajaks loetud kolm päeva enne ja kolm pärast karusepäeva. Seal on päeva kutsutud ka kynnipäevaks.

Varem on karusepäeval mitmel pool peetud yhispalvustega kaasnevaid rahvapidusid. Näiteks Panga pangal ja Palivere Karusemäel. Kuid karusepäeva peetakse tänapäevalgi. Mõniteist aastat tagasi taastati yhise karusepäeva pidamise tava Karula kihelkonnas.

Loe lähemalt karusepäeva pärimust.

Allikas: Maavalla Koda, www.maavald.ee

Osale suvekoolis “Rahvapärimuse Suveõu”

Eesti Rahvapärimuse Kool kutsub osalema – võta sõber, lapsed, pere ja tule suvekooli “Rahvapärimuse Suveõu”.

Suvekool seob põlvkondi ja osalema on oodatud kõik need, kes tahavad looduskaunil metsavälul koos lastega mängida, tantsida, viltida, maalida, punuda, näitust korraldada, teha lõket, korjata krantsi- ja vihamaterjali, käia metsas seiklemas, saunas ja laulda südaööl regilaule.

Pärimuskooli neljas suvekool toimub 27.-29. juunil 2011 Tartu- ja Põlvamaa piiril, Eesti Rahvapärimuse Kooli Mängude Maal (27 km Tartust Võru poole), privaatses looduskaunis kohas. Suvekooli algus on 27. juunil 13.30, lõpetamine 29. juunil 16.00. Toimumisaja sisse jääb 24h vahvat pärimusõpet. Lühike e-kursus suvekoolist ja kokkuvõtted: 4.-11. juuli 2011. Jätka lugemist »

Algab maavalla hiite kuvavõistlus 10224

Maavalla koda kuulutab välja kuvavõistluse “Maavalla hiied 10224”.
Neljandat korda toimuva võistlusega soovitakse jäädvustada meie rahva looduslike pyhapaikade ilu ja valu ning suunata inimesi märkama esivanemate väekohtade väärtusi. Hiied, yksikud pyhad puud, kivid, allikad, ristipuud ja muud looduslikud pyhapaigad on meie vanimad looduskaitsealad ja pyhamud. Seal on põimunud meie maa ja rahva lugu ja vägi. Märkamist vajab seegi, kuidas inimene pyhapaiku hoiab ja kasutab, olgu siis esivanemate heade tavade vaimus või hoopis teadmatult ja vääriti.
Osalema on oodatud kõik inimesed sõltumata vanusest.

Täpsemalt: http://www.maavald.ee/