rahvamuusika

Moostes algavad homme õppepäevad

8.-10. juunil 2011 toimuvad Mooste mõisas rahvamuusika ja restauraatorite õppepäevad. Rahvamuusika õpetajad on Krista ja Raivo Sildoja. Õppida saab kannelt, hiiukannelt, kitarri, rahvalikku viiulimängu. Osavõtust teatada tel 5087825, Ülle Podekrat.

Restauraatorite õppepäevadel õpitakse puitehitiste taastamist ja savikrohvi tegemist. Osavõtust teatada telefonil 5103720, Ülo Needo.
Õppepäevad algavad kolmapäeval, 8. juunil kell 14.00 Mooste Veskiteatris. Kursused on tasuta, toetab Leader meetme kaudu Põlvamaa Partnerluskogu.

Allikas: Ülle Podekrat

Tartu tantsuklubi: Noorteansamblid

Järgmises Tartu tantsuklubis on huvilistel võimalus tutvuda noorteansamblitega ning õppida rahvatantse Eestist ja võõrsilt. Osalevad noorteansamblid Wigla Tallinnast, Rüblikud Moostest, Sireli ja Punt Tartust.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.

Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimub 25. mail 2011 kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Pilliõpilased kogunevad Viljandisse võistu mängima

Täna saab Viljandi Pärimusmuusika Aidas näha-kuulda, mida toob pärimusmuusika tulevik: aset leiab kolmas üleriigiline
pilliõpilaste võistumängimine, kus astub hindajate ette ligi 80 poissi ning tüdrukut.

Esindatud on kõik maakonnad: 22 muusika- ja huvikooli ning nelja eraõpetaja kasvandikud. Osalejad peavad võistluse käigus esitama kaks eriilmelist vabalt valitud eesti pärimusmuusika pillilugu, millest üks pärineb esitaja kodukandist.

Pillidest on esindatud kannel, lõõtsalised, viiul, torupill, hiiu kannel, sarv, viled, parmupill ning näppepillid. Teiste instrumentide
mängijad osalevad avatud pilligrupis.

Võisteldakse kahes vanusegrupis. Nooremasse gruppi kuuluvad 1-3 aastat pilli mänginud või pärimusmuusika õppekava I tasemel õppivad muusikakooli õpilased. Teises grupis tulevad hindajate ette neli ja rohkem aastat pilli mänginud noored või pärimusmuusika õppekava II ja III taseme muusikakooli õpilased. Parimatest parimad saavad võimaluse esineda Viljandi pärimusmuusika festivalil.

Žüriisse kuuluvad Neeme Punder, Elo Kalda, Tarmo Noormaa, Sofia Joons, Maarja Nuut ja Ando Kiviberg. Vaatama-kuulama on oodatud kõik muusikahuvilised

Moisekatsi Elohelü võit läks sõdurpoiste ansamblile

Eile, 23. aprillil Moostes toimunud XII Eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdi võitis kaitseväe orkestri ajateenijatest loodud ansambel Laul Jätta.

Võiduga kaasnes peapreemia 1000 eurot ning Ilme ja Riho Kulla pronksskulptuur Laulev Neiu.

Žürii esimehe helilooja Tauno Aintsi sõnul oli peapreemia võitja esitustes kõrvuti mehelik jõud ja õrnus, harmoonia leidlikkus, esitamise rahu, omanäoline koosseis ja intonatsiooni puhtus.

Žürii liige Tarmo Noormaa, kes sai võistluskontserdist mitu väga head muusikalist elamust, tunnustas regilaulu kasutamist rivilauluna ja seda, et peapreemia võitnud ansambel tegi seda, mis tuli nende loomusest.

Publik valis oma lemmikuks samuti ansambli Laul Jätta.

Festivali patroon proua Ingrid Rüütel andis oma auhinna, Ivar Pärnametsa valmistatud väikekandle ansamblile Mälutagune.

Võistluskontserdi kohustusliku loo, Kanepi kihelkonnast pärit „Hällülaulu” parim töötlus kõlas žürii arvates ansambli – 7 esituses, neid tunnustas preemiaga AS Tallept Auto. MTÜ Folgisellide Seltsi välja pandud üllataja preemia anti ansamblile Greip.

Muusikuid tunnustasid oma auhindadega veel mitmed festivali toetajad:
Eesti Pärimusmuusika Keskuse auhind – ansambel Punt; Võru Folkloorifestivali auhind – ansambel Mehepojad; Võru Instituudi Julge Joro auhind – ansambel Vikerkaare Hallskaala; Põlva Tarbijate Ühistu Uue Lootuse auhind – ansambel Sõõrikud.

Žürii esimees, helilooja Tauno Aints kiitis võistluskontserdi tihedat konkurentsi ja kõrget taset.

Festivali korraldas MTÜ Folgisellide Selts koos Mooste vallavalitsusega.

Trallikud esitlevad Värskas oma plaati

Trallikute plaadiesitluskontsert toimub 16. märtsil Värskas.

Tuntud rahvamuusikaansambli Zetod kodukohas Värskas on esile kerkinud veel üks noortebänd. Kolmapäeval kell 19 astuvad Värska kultuurikeskuses publiku ette Trallikud, et esitleda oma vastvalminud plaati.
Trallikud on pärimusmuusikat mängiv ansambel, kes alustas tegevust 2007. aasta sügisel Värska muusikakoolis. Enam kui kolme aasta jooksul on ansambel esinenud nii koduvallas kui kaugemalgi – Venemaal ja Leedus. Trallikud on edukad olnud rahvamuusikatöötluste festivalil Moisekatsi Elohelü, kus neile kolmel järjestikusel aastal on erinevaid preemiaid jagatud. Ansambli juhendaja Kristjan Priks on oma värskete ja kaasaegsete seadetega osanud pärimusmuusika noortele omaseks muuta. Saab tantsu ja tralli ning ka laulu! Tulge kaema, tantsima, muidu lustima ja plaate soetama!

Allikas: Setomaa.ee

Pärimusmuusika galakontsert jõuab riigi sünnipäeval üle Euroopa

Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril algusega kell 19.05 on Klassikaraadio eetris suur pärimusmuusika ülevaatekontsert, mis salvestati kuu aja eest Viljandi Pärimusmuusika Aidas. EBU Euroraadio vahendusel jõuab kontsert peagi ka mitmete teiste Euroopa riikide raadiokuulajateni.
Pärimusmuusika talvegalaks ristitud kontserdil esinesid 21. jaanuaril paljud praeguse aja andekamad pärimusmuusikud, kelle pühendumuse ja kireta poleks meie pärimuskultuur täna sedavõrd elav ja mitmekesine.
Kuulda saab Meelika Hainsoo, Cätlin Jaago, Tuule Kanni, Karoliina Kreintaali, Sofia Joonsi, Tarmo Noormaa, Maarja Nuudi, Sandra Sillamaa, Juhan Suitsu, Tõnu Tubli, Lauri Õunapuu, Jalmar Vabarna ja Ando
Kivibergi esinemist ning ansambleid RO:TORO ja Gjangsta. Kontserti juhib Jaak Johanson.
Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) kaudu on praeguseks talvegala salvestise tellinud Poola, Portugali, Horvaatia, Läti, Rootsi ja Moldova raadiojaamad. Klassikaraadio toimetaja Karin Kopra avaldas veendumust, et aasta jooksul suureneb tellijate hulk veelgi.

Tulekul suur tantsude öö Gikši kultuurimajas

15.-16. jaanuaril 2011 toimub Põhja-Lätis Gikši kultuurimajas suur tantsude öö, kuhu kogunevad rahvamuusikud ja rahvatantsusõbrad Baltimaadest, kes osalevad aktiivselt folkloori- ja tantsuklubiliikumises ning on muidu aktiivsed. Pidu algab laupäeva, 15. jaanuari õhtul kell 20.00 ja kestab pühapäeva, 16. jaanuari varahommikuni.

Tegemist on Baltimaade rahvamuusikute suure kokkusaamispeoga, kus on palju tantsuklubilisi erinevatest linnadest ja mitmest riigist. Eesti rahvamuusikuid ja tantsijaid on Gikši peol tavaliselt väga palju olnud ja nad on silmatorkavalt mitteuimased ja toredad. Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud Gikši tantsude ööle!

Täpsem info: Triinu Nutt, tel 55602102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Rahvamuusikutele taasilmus 80 aastat vana noodiraamat

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts andis välja 1930. aastal esmatrükis ilmavalgust näinud noodiraamatu „50 eesti tantsu viiulile ehk klaverile“. See sisaldab vanaaegseid valsse, polkasid ja polka-masurkasid, mõni lugu on rahvamuusikaringkondades laialt tuntud ja mängitud, mõni unustatud või suisa varem kuulmata.

Vajadus sellise raamatu järele oli suur, sest viiulipalad on eesti rahvaliku instrumentaalmuusika kõige universaalsem osa ning need sobivad mängimiseks ja harjutamiseks ka teistele pillidele, andes hea tunnetuse eesti rahvamuusikast. Tänapäeval ei noodistata rahvamuusikat enam koos klaverisaatega ning see asjaolu muudab antud kogumiku eriliseks.

Raamatu koostaja ja lugude seadja on Victor Compe (1895-1968), kes on olnud tähtis tegelane eesti džässi ajaloos olles 1925. aastast tööd alustanud Eesti esimese kutselise džässorkesttri The Murphy Band juht.

Noodiraamatu „50 eesti tantsu viiulile ehk klaverile“ materjalid on pärit 1929. aasta sügisel toimunud ekspeditsioonilt, kui Compe käis koos Mihkel Aitsamiga maal rahvaviise kogumas. Compe kui džässmuusiku huvi eesti rahvamuusika vastu polnud sugugi juhuslik ega pealiskaudne. Ta kasutas ja kutsus teisigi heliloojaid kasutama tantsupalades eesti rahvaviise, mis selle aja džässmuusikas oli ainulaadne laiemaltki kui Eestis võetuna.