RIINA SOLMAN: HAGIOGRAAFIATE JÄRGI OLNUD KATARIINA ILUS JA TARK NEIU

Sindi gümnaasiumi näiterühma kadrisandid 2020. aastal kodulinna pererahval külas.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Arvamus

Riina Solman, riigihalduse minister

„Usutavasti jooksevad valgeis riideis kadrisandid praegu ukselt uksele, laulavad ja küsivad maiustusi. Kui olin laps, käisin koos õe, ema ja tädiga tihti kadrit jooksmas. Kombestik on pärit meie rahvapärimusest ja leidsin toreda lingi traditsioonide au sees hoidmisest Sindi näiteringi laste näitel, kes Eesti Folkloorinõukogu ja Rahvakultuuri keskuse aktsiooniga “Hakkame santima!” seda toredat pärimust elus hoiavad,” kirjutab riigihalduse minister Riina Solman sotsiaalmeedia postituses.

Loe edasi: RIINA SOLMAN: HAGIOGRAAFIATE JÄRGI OLNUD KATARIINA ILUS JA TARK NEIU

Sanditamiskombeid esile tõstev aktsioon „Hakkame santima!“ kulmineerub pühapäeval üleriigilise kadrisandijooksmisega

Pühapäeval, 24. novembril kulmineerub rahvusvaheline sanditamiskombeid esile tõstev aktsioon „Hakkame santima!“ üleriigilise kadrisandijooksmisega, kus kõik kadrisandid on oodatud end mardi- ja kadrisantide rahvaloendusel kirja panema. Üle riigi toimuvad kadripeod, suurim neist 25. novembril Viljandis Pärimusmuusika Aidas.

Hakkame santima[pullquote]Pea iga põlisrahva kultuurist võib leida paralleele meie kadri- ja mardisantidele[/pullquote]„Mardid ja kadrid on maskeeritud tegelased, kes käivad perest peresse ja toovad õnne,“ ütles aktsiooni „Hakkame santima!“ eestvedaja Kati Taal. „Meile toovad sandid õnne, vastu saavad ande. Soovitame sõpruskondadel ja peredel kindlasti kadrisandijooksmise ette võtta. “

„Arvatakse, et mardi- ja kadrisandid on tulnud siia kaugelt teispoolsusest ja endale maski ette pannes kehastavad nad meie esivanemate hingi. Pea iga põlisrahva kultuurist võib leida paralleele meie kadri- ja mardisantidele,“ ütles aktsiooni eestvedaja, Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esinaine Kati Taal.

Sestap on Eestisse külla sõitnud ka folkloorirühmad Lätist ja isurite juurest, samuti astub koolides ja rahvamajades toimuvatel kontserditel üles Narva laste folkloorirühm Guselki.

Loe edasi: Sanditamiskombeid esile tõstev aktsioon „Hakkame santima!“ kulmineerub pühapäeval üleriigilise kadrisandijooksmisega

Rändnäitus „Pärand elab!“ jõudis Märjamaale

Lõõtsanaiste tervitus.
Lõõtsanaiste tervitus.

Märjamaale jõudis Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut puudutav näitus. Rändnäitus kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi ja tavasid, mis on meile ja kaaskodanikele olulised ja omased.  Elavale pärandile juhitakse tähelepanu säilinud traditsioonide järgi.

Teame kuidas  võrulased hindavad oma keelt, kihnlased körti, hiidlased kiiktooli,  Lääne-Virulased regilaulu, muhulased oma saare murret…

Liivi Miil õpetab seentega lõnga värvima.
Liivi Miil õpetab seentega lõnga värvima.

Vaimset kultuuripärandit tuleb mõista laiemalt. Liivi Miil Sillaotsa muuseumist tutvustas näituse avamisel villase lõnga värvimist, eriti seentega. Näiteid tõi ta paljude taimedega värvimise võimalustest. Sekka kõlasid Märjamaa lõõtsanaiste lood. Maiu Linnamägi ja pillinaiste trio esitasid regilaulu.

Kultuuripärand ei ole ainult käsitöö, tants, pillimäng, vaid ka igapäevane tegevus, olgu selleks kalapüük, moosi keetmine, õlle tegemine, saunas käimine või liha suitsutamine…

Lapsi ootavad näitusel töölehed ja värvi ise pildid.

Elavad  traditsioonid teevad pered tugevaks, panevad hindama möödunut, jälgima tehtud. Hoidkem oma kultuuripärandit, siis ta elab. Aarded, mis oleme oma vanematelt pärinud, tuleb pärandada ka järeltulevatele põlvedele.

Polegi muud, kui seada sammud näitusele. Lapsevanematel ja koolidel oma õpetajaskonnaga on palju teha selleks, et saaksime öelda: pärand elab.

Jaan Viska

Mulgimaa kultuuriprogramm ootab taotlusi jaanuarini

Kuu aja jooksul saab taotleda 2015. aastaks toetust projektidele, mis aitavad hoida Mulgimaa kultuurilist ja keelelist eripära. Avalik konkurss kestab 15. jaanuarini. Taotlejate tähelepanu juhitakse sellele, et kasutusele on tulnud uued taotlusvormid.

Programmi eesmärk on väärtustada ja taaselustada Mulgimaale omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära. Kultuuriprogrammist toetatakse ka selliseid mulgi kultuuriga seotud tegevusi, mis leiavad aset väljaspool Mulgimaad. Eriti oodatud on projektid, mis panevad rõhku noorte sidumisele esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamisele. 2015. aastal on programmi eelarve 57 173 eurot.

„Mulgimaa kultuuriprogramm 2014–2017” on üks seitsmest piirkondlikust toetusprogrammist, mida rahastatakse riigieelarvest ja mida haldab Rahvakultuuri Keskus. Programmi teksti ja toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda veebilehel http://www.rahvakultuur.ee/?s=2518. Praegune programm põhineb aastail 2000–2009 toiminud riiklikul programmil „Lõunaeesti keel ja kultuur” ja on jätkuks programmile „Mulgimaa kultuuriprogramm 2010–2013”.
Loe edasi: Mulgimaa kultuuriprogramm ootab taotlusi jaanuarini

Rahvakultuuri Keskuse seminaril on luubi all rahvakultuuri tulevik

Neljapäeval, 2. oktoobril, kell 11 Tallinnas Hopneri majas toimuval seminaril arutletakse rahvakultuuri tulevikuväljavaadete üle, uuritakse, millised on riigi toetusmehhanismid ja tugistruktuurid rahvakultuurile Eestis, Lätis ja Leedus. Tutvustatakse kultuuripoliitika uuringust tulenevaid dilemmasid ja järeldusi rahvakultuuri valdkonnas. Seminariga märgib Rahvakultuuri Keskus oma kahekümnendat tegutsemisaastat.

Ettekannete plokile järgnevad mõttekojad, kus arutletakse koos, kuidas hoida meie kultuuri tugevust rohujuure tasandil; milline on erinevate riiklike ja maakondlike võrgustike roll rahvakultuuri hoidmisel ja arendamisel; milliste teadmiste ja oskustega kultuurikorraldajaid me täna vajame ja mida teha selleks, et rahvakultuur räägiks senisest enam kaasa loomemajanduse edendamisel.

Rahvakultuuri Keskuse direktori Aivi Lintnermanni sõnul tähendavad seminari pealkirjas toodud kolm vaadet eelkõige rahvakultuuriga seotud protsesside väljatoomist läbi kehtiva seadusandluse, finantseerimispõhimõtete ning avalikkuse kaasamise tavade. “Möödunud aastal toimus küll Laulu-ja tantsupeo konverents, kuid rahvakultuuri valdkonda tervikuna käsitlevat ühist foorumit ei ole toimunud aastaid,” rõhutas Lintnermann. “Rahvakultuuri Keskuse ülesanne on toetada rahvakultuuri alast tegevust igal tasandil toetusprogrammide, andmebaaside, spetsialistide võrgustiku ja koolitustega. Oleme valdkonna tugistruktuurina tegutsenud 20 aastat ja soovime edaspidi olla veelgi vajalikum koostööpartner kõigile rahvakultuuri valdkonnaga seotud isikutele ning ühendustele.”

Lisaks ministeeriumi ja kohalike omavalitsuste esindajatele ning ekspertidele on seminarile tulemas rahvakultuuri keskseltside, valdkonna organisatsioonide ja erinevate kultuuriruumide esindajad, kõrgkoolide ja teadusasutuste töötajad ja paljud teised.

Vaata lisaks päevakava: http://www.rahvakultuur.ee/sisu/2438_16243SEMINARI_AJAKAVA.pdf

 

Muhus avatakse Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus

Foto: Rahvakultuuri Keskus
Foto: Rahvakultuuri Keskus
Pühapäeval, 3. augustil kell 12.30 avatakse Muhumaal Koguva külas asuvas Muhu Muuseumis Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut tutvustav näitus „Pärand elab!”. Avamisel esilinastub Kadriann Kibuse lühifilm Muhu pärandikandjatest Meida ja Eino Mereäärest. Huvilised saavad proovida ketramist, kraasimist ja kangakudumist.

Näitus “Pärand elab!” kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ning tavasid. Rahvakultuuri Keskuse koostatud näitus tutvustab kümmet Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud kultuurinähtust, sh muhu keelt ja seto kirmast. Nimistu (http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/) loomiseks andis tõuke Eesti ühinemine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal.

Elavat pärandit tutvustav vaimukas pesunööri-rändnäitus on üleval olnud Tartus, Kärdlas, Kihnus, Karksi-Nuias, Tallinnas, Põltsamaal, Kundas, Puurmanis, Sindis ja Mõnistes. Näitusega “Pärand elab!” saab Muhu Muuseumis tutvuda 30. augustini, seejärel liigub näitus edasi Seto Talumuuseumisse. Muhu Muuseum on avatud iga päev kell 9.00–18.00.

Näituse meeskond:
Kuraator: Jane Kalajärv
Töögrupp: Kristiina Porila
Kujundus: Malle Jürgenson ja Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka)
Keeletoimetaja: Helika Mäekivi (Päevakera)
Tõlge inglise keelde: Margit Siim
Tõlge vene keelde: Ingrid Velbaum-Staub

Näituse valmimist toetas Kultuuriministeerium.

Allikas: Rahvakultuuri Keskus

Mõniste muuseumin saa hainakuun kaija kultuuriperändüse näütüst

P2rand_elab_kuulutus1. hainakuu pääväl kell 14 tetäs Mõniste muuseumin valla näütüs “Pärandus elab!”

Näütüs tege inemiisile tutvas Eesti vaimse kultuuriperändüse nimekirja. Rahvakultuuri Keskusen kokkopantu näütüsel om vällä säetü üts jagu nimekirän olevit tiidmisi. Võromaalt om näütüsel esindet rahvameditsiini teema.

Näütüse vallategemisel kõneldas, mis om tuu nimekiri ja kuimuudu perändedü tiidmise sinnä jõudva. Pääle jututsõõri saa kullõlda ja oppi Pettai Reeda käest tiidmisi ravihainu kotsile.

Oodami huvilisi nii vallategemise manu ku ka näütüst kaema. Näütüs om valla hainakuu lõpuni, kaija saa muuseumi külastusaol.

Külli Eichenbaum

Viljandimaale jagus rahvakultuuri toetuseks 4040 eurot

Rahvakultuuri maakondliku toetusprogrammi rahaliste taotluste tähtajaks, 21. veebruariks laekus komisjonile 9 taotlust kogusummas 6750 eurot. Summa, mida toetustena Viljandi maakonnas jagada sai, oli 4040 eurot.

Viljandimaa rahvakultuuri spetsialisti Anneli Kundla ja ühtlasi komisjoni esimehe sõnul õnnestus kõiki esitatud taotlusi osaliselt rahastada. „Kõik taotlused vastasid nõutud tingimustele, kuid eelarvelistest piirangutest tulenevalt toetasime neid osaliselt. Rõõmu teeb asjaolu, et projektide sisulised tegevused hõlmavad kõiki elanikegruppe lastest eakateni. Läbiviidavad sündmused leiavad aset 2014 aasta jooksul,“ selgitas Kundla.

Toetusprogramm on suunatud rahvakultuuri püsimisele ja arengu toetamisele maakondlikul tasandil. Kogu Rahvakultuuri programmi rahaline maht on 63 912 eurot, seejuures on igale maakonnale eraldatud kindel summa. Riigi poolt maakonnale eraldatava toetussumma suurus sõltub konkreetse maakonna rahvaarvust ja Kultuuriministeeriumi poolt välja töötatud koefitsiendist.

Programmi summadest toetatakse rahvakultuuril põhinevate maakondlike ja üleriigiliste ürituste korraldamist; rahvakultuurialaste koolituste, õpikodade, ümarlaudade, foorumite, õppepäevade ja õppereiside korraldamist; laulu- ja tantsupeo protsessi järjepidevusele ning maakondliku identiteedi hoidmisele suunatud projektide läbiviimist; maakondlike organisatsioonide ja maakondlike rahvakultuuri kollektiivide tegevust.
Loe edasi: Viljandimaale jagus rahvakultuuri toetuseks 4040 eurot

Rahvakultuuri maakondliku toetusprogrammiga jagatakse maakondadele 63 912 eurot

Alates 3. veebrurist saab esitada taotlusi Rahvakultuuri maakondlikku  toetusprogrammi, mis suunatud rahvakultuuri püsimisele ja arengu toetamisele maakondade tasandil. Programmi rahaline maht on  63 912 eurot, seejuures on igale maakonnale eraldatud kindel summa. Taotluste esitamise viimane tähtaeg on 21. veebruar.

Riigi poolt maakonnale eraldatava toetussumma suurus sõltub konkreetse maakonna rahvaarvust  ja  Kultuuriministeeriumi poolt välja töötatud koefitsiendist.

Programmi summadest toetatakse rahvakultuuril põhinevate maakondlike ja üleriigiliste  ürituste korraldamist; rahvakultuurialaste koolituste, õpikodade, ümarlaudade, foorumite, õppepäevade ja õppereiside korraldamist; laulu- ja tantsupeo protsessi järjepidevusele ning maakondliku identiteedi hoidmisele suunatud projektide läbiviimist; maakondlike organisatsioonide ja maakondlike rahvakultuuri kollektiivide tegevust.

Rahvakultuur hõlmab Eesti pärimuskultuuri ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat harrastustegevust, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide uurimist, hoidmist ja jäädvustamist, avalikke kultuurisündmusi ning rahvakultuurialast seltsitegevust, koolitust ja täiendõpet.

Rahvakultuurialaste maakondlike tegevuste osaline toetamine toimub Rahvakultuuri Keskuse maakondades töötavate rahvakultuurispetsialistide võrgustiku kaudu. Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad.

Taotlused palume esitada digitaalselt allkirjastatuna või saata postiga Rahvakultuuri Keskuse rahvakultuurispetsialistile Võru maakonnas   maie.pau@rahvakultuur.ee

Programmi tervikteksti ning toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda Rahvakultuuri Keskuse veebilehelhttp://www.rahvakultuur.ee/?s=33

Lisainfo: Eeva kumberg, tel 600 9165; e-post: eeva.kumbergr@rahvakultuur.ee

XX Võru Folkloorifestival LUGU 16.-20. juuli 2014

Lugude jutustamine on me elus nii loomulik asi, et me mõni kord ei märkagi selle erilisust. Me räägime perele õhtulauas samal päeval toimunust, vanaisa räägib pojapojale oma poisikesepõlvest. Armastajad räägivad loo üksiolemisest jne.

Lool on hea vägi, ta paneb kuulama ja mõtlema. Ta vajab kahte poolt ja on oluline nii rääkijale kui kuulajale.

Kui kokku saavad erinevad lood, võivad neist saada laulud või tantsud või lugulaulud.

Mis saab lugulauludest või tantsulugudest aga siis, kui kokku saavad erinevad rahvad, erinevad kultuurid, kel igal ühel on rääkida oma lugu? Need lood me festivalile toomegi.

Meil on rääkida ka oma lugu – 20 korra saamise ja olemise lugu. Seega vaatame sel korral ka festivaliloo algusesse ja kulgemisse. Ja ehk mõnel hetkel mõtleme ka selle peale, et mis oleks saanud siis, kui see Võrumaa jaoks nii loomulikuna tunduv festivalilugu oleks jäänud sündimata…

Viljandimaa rahvakultuuri 2013 auhinnad ootavad kandidaate

Kuni 2.detsembrini ootab Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud koostöös Rahvakultuuri Keskusega ettepanekuid Viljandimaa rahvakultuuriga tegelejate tunnustamiseks. Kokku antakse välja kuus auhinda.

Auhinnale võib esitada üksikisikuid, kollektiive, organisatsioone (kultuuri- ja rahvamajade töötajad, kollektiivide juhid, käsitöömeistrid, kultuuripärandi säilitajad jne), kelle rahvakultuurialane tegevus Viljandimaal on silmapaistev või esiletõstmist väärt. Esitajad võivad olla üksikisikud, ühingud, kollektiivid, asutused jt. Kandidaatide arv ühelt esitajalt ei ole piiratud.

Rahvakultuur hõlmab pärimuskultuuri ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat kunstilist huvi- ja harrastustegevust, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide hoidmist, jäädvustamist ja arendamist ning avalike kultuurisündmuste korraldamist.

Välja antakse kuus auhinda, milleks on rahvuslikest traditsioonidest inspireeritud taies. Üldjuhul ei anta auhinda kandidaadile, kes on selle juba saanud viimase viie aasta jooksul. Otsuse auhinna väljaandmiseks teeb Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud koosseisus Anneli Kundla, Krista Kalda, Tiivi Tiido, Kai Kannistu, Katre Saar, Kristi Vastisson, Vaike Rajaste ja Leida Mägi.

Lisainfo: www.viljandimaa.ee 

Reedel tuleb ERMis rahvakultuuri ja kunsti oksjon

19. aprillil algusega kell 17 toimub Tartus ERM-i näitusemajas rahvakultuuri ja kunsti oksjon Eesti Rahva Muuseumi giidikooli heaks.

25 aastat tagasi toimus ERMi näitusemajas Eesti muinsuskaitseklubide viienda kokkutuleku ehk Tartu muinsuskaitsepäevade raames rahva- ja esemeterohke käsitööoksjon muuseumi toetuseks.
Oksjonit meenutame sarnase ettevõtmisega 19. aprillil kell 17  ERMi näitusemajas, kus oksjonihaamrit hoiab ka toonaste muinsuskaitsepäevade üks eestvedajaid muuseumi direktor Tõnis Lukas. Heategevuslikul oksjonil lähevad haamri alla vaibakunstnik Anu Raua nöörvaip „Päri piimakari“, skulptor Endel Taniloo terrakotaskulptuur „Emalikkus“, klaasikunstnik Maie-Ann Rauna klaaslind ja vaas ning mitmeid teisi kunstiteoseid.
Oksjonipakkumiste seas on kaunis komplekt Kadrina kihelkonna neiu rahvarõivaid, rahvarõivavöid, puidust ja savist esemeid ning ajaloolise väärtusega 25 aasta taguseid muinsuskaitsepäevi meenutavaid rariteete.
Oksjonile pandavate esemetega saab tutvuda ERMi koduleheküljel.
Oksjoni tulu läheb õpilastele mõeldud pärimuskultuuri giidikoolile, mille eesmärk on süvendada läbi õppepäevade ja iseseisva töö osalejate teadmisi kodukoha ajaloo ja pärimuse vallas.

Läänemaal tegutseb ligi kaks ja pool tuhat taidlejat

Tantsiv-maakond

Läänemaal on 2488 rahvakultuuriharrastajat. Kõige populaarsem on koorilaul, millele järgneb rahvatants väikese vahega, selgub statistikaameti andmeist.

„Läänemaa on tantsiv maakond,” ütles maakonna rahvakultuurijuht Marju Viitmaa. Kuigi koorilauluga tegeleb maakonnas 909 inimest ja rahvatantsuga kümmekond inimest vähem, on meil tantsurühmi rohkem kui koore. Tantsurühmi on maakonnas 61, koore kolmandiku jagu vähem. Loe edasi: Läänemaal tegutseb ligi kaks ja pool tuhat taidlejat

Võru Folkloorifestival avab hooaja tantsutoaga

Kudumisteljed Võru folgil
Kudumisteljed Võru folgil


Neljapäeval, 7. märtsil lööb XIX Võru folkloorifestival oma hooaja valla tantsutoaga, kus tutvustatakse selleaastase festivali plaane. Võrumaa üks suuremaid kultuurisündmusi, 11.-15. juulil toimuv XIX Võru folkloorifestival kannab nime “Teljed”.

“See teema on mitmetähenduslik,” ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. “Võime rääkida kangastelgedest, millel aastasadu on kootud vaipu või triibuseelikuid. Selle mustrid moodustavad ajatelje eilsest tänasesse, läbivad triibuna meie elu- ja kultuuriloo. Saame rääkida ka paralleelsetest või ristuvatest telgedest, seda nii matemaatikas, koduehituses kui… inimsuhetes. Leidsime, et see sobib oma mitmetähenduslikkuses Eesti suurimale iga-aastasele rahvusvahelisele rahvatantsufestivalile hästi.”

Juba traditsiooniliselt avab festival oma hooaja kevadel. Järgmisel neljapäeval on kõik tantsuhimulised oodatud esimesse tantsutuppa, kus lisaks siitkandi tantsude koostantsimisele tutvustavad korraldajad lähemalt selleaastaseid plaane. Tantse õpetab Kadri Lepasson, püünel on Lõuna-Eesti parimad pillimängijad Tarmo Noormaa, Toomas Ojasaar, Valter Sikk ja Harri Lindmets koos Ojasaare ja Lepassoni õpilastega. XIX Võru folkloorifestivali esimene tantsutuba toimub neljapäeval, 7. märtsil algusega kell 19.oo Võru klubis Club Balance.

Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Eestimaa kuulsaima lõõtsameistri, Võrumaalt pärit August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi. Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja -muusikut nii Eestist kui mujalt. “Tänaseks on programm paigas, välisrühmad valitud ja peagi avame uksed ka oma tantsurühmadele,” lisas Valner.

Lisainfo: www.vorufolkloor.ee

Tartumaa kutsub kultuuripärandi aasta avapeole

PulmalaatTartumaa Kultuurikoda ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts kutsuvad Tartusse Tasku keskusesse tutvuma 2013. aasta Tartumaa tähtsamate kultuurisündmuste ja tegijatega. Samal ajal, kui laadal kaubeldakse omakandi käsitööga, rullub külastajate ees lahti eesti pulmatraditsioon – ikka laulu ja tantsuga!

9. veebruaril kell 11.00 – 16.00 tutvustavad Tartumaa vallad Tasku keskuse aatriumis toimuval pulmalaadal alanud aasta olulisemaid sündmusi, põnevaid kohti ja inimesi. Laadale omaselt esitlevad oma kaupa Tartumaa käsitöölised, põllu- ja muidumehed. Pakutakse rahvuslikus stiilis riideid ja kodutarbeid, puidust käsitööd ja omapäraseid aksessuaare.

Kell 12.00 algab ühtseks lavastuseks koondatud pulmamäng, kus Tartumaa vallad tutvustavad pulmakombestiku erinevaid osi, kõrvutades oma piirkonna vanu ja praeguseid traditsioone. Kuulda saab ka selle peo tarbeks kogutud rahvapärimust kohalike pulmatavade kohta Tartumaal, mille kannavad ette päevajuhid Astrid Hallik ja Ants Johanson.

Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi projektijuhi Marju Varblase sõnul on pulmalaat ergutanud Tartumaa omavalitsusi loovalt koostööd tegema ning oodata on üllatusi täis päeva. “Kõige enam soovin, et iga pulmalaada külastaja viiks endaga kaasa mõne Tartumaa kultuuripärlitest, olgu selleks siis kindapaar, eriline emotsioon või tarkusetera.” Ilmselt ei jää pulmamäng pelgalt etenduseks, mida laadakülastaja eemalt jälgib, ning nii mõnigi möödakäija võib end ootamatult leida peiupoisi, pruuttüdruku või isegi peategelaste rollist. Loe edasi: Tartumaa kutsub kultuuripärandi aasta avapeole

Kutsetunnistuse said seitse uut pärimuskultuuri spetsialisti

Äsja lõppenud pärimuskultuuri spetsialisti kutse taotlemise voor, järjekorras teine, tõi juurde seitse värsket kutseomanikku. Oma spetsialistioskusi tõendasid kutsekomisjoni ning eriala ekspertide ees pärimuskultuuris igapäevaselt tegutsevad sädeinimesed üle Eestimaa.
Erialase pühendumise eest tunnustati kutsetunnistustega sel korral väljapaistvate teadmiste ja oskustega kogukonnaelu eestvedajaid:
-Valgamaal tegutsev rahvamuusikaõpetaja ja -muusik Koidu Ahk
– pärimustantsuõpetaja, Karksi valla kultuuritegelane Anneli Arraste
– rahvamuusikauurija, -muusik ja –õpetaja, Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Helen Kõmmus
– rahvalaulik ja -muusik, sõrve keele aktivist ja eestkõneleja Mari Lepik
– Pärnumaal tegutsev folklooriõpetaja ja ringijuht Grete Tammalu
– Põlvamaal elav lõõtsameister ja -õpetaja, lõõtspilli ehituse eestvedaja Heino Tartes
– Tallinnas ja Harjumaal tegutsev pärimuskultuuriõpetaja, tantsuspetsialist ja kultuurikorraldaja Mari Tomp

Jõgevamaa Sädeinimene Pille Tutt: “Väärtustagem oma juuri ja eluviisi”

Möödunud nädalal tuli Sadalasse rõõmus uudis. Siinne Külade Seltsi esimees ja ühtlasi maakonna rahvakultuurispetsialist Pille Tutt kuulutati Jõgevamaa Kodanikeühenduste konverentsil Jõgevamaa Sädeinimeseks 2012.

Kust on alguse saanud teie huvi rahvakultuuri ja külaliikumise vastu ?

“Rahvakultuuri huvi on pärit kodust, kus peeti lugu rahvakalendri tähtpäevadest ja nendega seotud kommetest. Minu vanemad on pärit Võrumaalt ja maalähedane eluviis on alati olnud meie peres väärtustatud. Algklassist alates olen koos vennaga rahvatantsu tantsinud. Tantsurühma juhendaja selgitused meie esivanemate traditsioonidest ja tegemistest kuulusid meie tantsutundide juurde. Mulle on alati  meeldinud triibuseelikud, vööd, tanud ja põlled. Noore õpetajana kandsin suvisel ajal sageli pastlaid ja linaseid riideid koos sõle ja vööga, see lihtsalt meeldis mulle. Külaliikumise juurde olen sattunud teadlikult, sest kodu koos abikaasaga on rajatud Ookatku külla Sadalasse. Töötades rahvamaja juhatajana oli õige pea selge, et ühistegevuses ja koostöös on väge ja võimu ning võimalus ajaga kaasa minna, piirkonnal jõudsalt  areneda. Head võimalused teadmiste saamiseks ja oskuslikuks tegutsemiseks on olnud tänu nii maakondlikule kui ka vabariiklikule külaliikumise  organisatsioonidele. Olen Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse asutajaliige ja kõik need aastad ka juhatuse liige. Ühenduse liikmed oma entusiasmiga ja tegutsemistahtega on alati olnud maakonnaühendusele toimivaks toeks. Suured tänud neile kõigile”.

Loe edasi: Jõgevamaa Sädeinimene Pille Tutt: “Väärtustagem oma juuri ja eluviisi”

Oodatakse Viljandimaa rahvakultuuri auhinna 2012 kandidaate

Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud koostöös Rahvakultuuri Keskusega ootab kuni 3. detsembrini ettepanekuid tunnustamaks Viljandimaa rahvakultuuriga tegelejaid.

Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Anneli Kundla selgitas, et rahvakultuur hõlmab pärimuskultuuri ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat kunstilist huvi- ja harrastustegevust, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide hoidmist, jäädvustamist ja arendamist ning avalike kultuurisündmuste korraldamist.

Auhinnale võib esitada üksikisikuid, kollektiive, organisatsioone (kultuuri- ja rahvamajade töötajad, kollektiivide juhid, käsitöömeistrid, kultuuripärandi säilitajad jne), kelle rahvakultuurialane tegevus Viljandimaal on silmapaistev või esiletõstmist väärt,” ütles Kundla.

Esitajad võivad olla üksikisikud, ühingud, kollektiivid, asutused jt. Kandidaatide arv ühelt esitajalt ei ole piiratud. Ettepanekuid saab esitada internetis portaali www.viljandimaa.ee alajaotuse “Kultuur” juures oleva lingi “Viljandimaa rahvakultuuri auhind” alt. Paberkandjal blankette saab Viljandi maavalitsusest kabinetist 206. Neid võib täita ja esitada kohapeal või saata hiljem postiga aadressil Viljandi Maavalitsus, Vabaduse plats 2, Viljandi 71020, pealkirjaga “Viljandimaa rahvakultuuri auhind 2012”.

Ettepanekute esitamise tähtaeg on 3. detsember 2012. Postiga saadetaval ümbrikul peab olema hiljemalt 3. detsembri postitempel. Hilinenud ettepanekuid ei arvestata.  Loe edasi: Oodatakse Viljandimaa rahvakultuuri auhinna 2012 kandidaate

Kultuurihuvilisi kutsutakse arutlema rahvakultuuri tugevuse üle

Rahvakultuuri Keskus tutvustab 25. oktoobril toimuval avatud seminaril  dokumendi ”Eesti kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020” rahvakultuuri valdkonna ettepanekuid.

 Avatud seminaril toimub vestlusvoor kultuuripoliitika arengusuundade koostamise juhtrühma esimehe, kultuuriministeeriumi asekantsleri Ragnar Siiliga. Ülevaate töögruppide tõstatatud probleemidest ja nende võimalikest lahendusteedest annab kultuuriministeeriumi nõunik Eino Pedanik. Talle sekundeerivad/oponeerivad töögruppide liikmed ning avatud on vaba mikrofon. Seminaril jagab semiootikadoktor Valdur Mikita oma mõtteid rahvakultuurist tänapäeva Eestis. Kultuuriasjatundja Ditte Winqvist Soome omavalitsusliidust räägib kultuuripoliitikast eelkõige kohaliku omavalitsuse tasandil.

 Rahvakultuuri valdkonnas moodustati kultuuripoliitika üle arutlemiseks kaheksa töögruppi, kuhu kaasati Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Eesti Harrastusteatrite Liit, Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu, Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Vaimse Kultuuripärandi Nõukogu, Eesti Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukoda, Eesti Rahvamajade Ühing, Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Linnade Liit ning erinevate kultuuriruumide esindajad. Valdkondliku arutelu korraldaja oli Rahvakultuuri Keskus.

Tänaseks on rahvakultuuri valdkonna esinduskogud oma ettepanekud riigi kultuuripoliitika arengusuundade dokumenti üle andnud kultuuriministeeriumi juures tegutsevale juhtgrupile.

Seminar toimub Tallinnas Mustpeade Majas.

 



Rahvakultuuri koolitustunnid Sadala rahvamajas

Jõgevamaa ja Ida-Virumaa lapsed ja noored õppisid Sadala Külade Seltsi rahvamajas toimunud kahepäevasel koolitusel eesti ja teiste rahvuste laule, pillilugusid ja tantse.  Õppepäeva lõppkontserdil käidi esmakordselt välja idee moodustada Sadala kandi poistest, tüdrukutest, nooreestest ja neidudest rahvapilliorkester  ja kui huvilisi jätkub siis ka teisi muusikakollektiive.

Lõppkontserdil esinesid koolitusel õpitud repertuaariga Jõgeva muusikakooli noorte rahvamuusikaansambel  tuustarid ja lasteansambel Nöpsid. Õpetaja Eha Niglase juhendamisel oli selgeks õpitud  kolm uut laulu, kandlelugusid, samuti muusikapala juudi rahvaloomingust  ja vene tantsulugu “Troika”. Koos emaga oli õpetamas ka Eesti Muusikaakadeemias koolimuusikat õppiv Agu Niglas, kes tänaseks sõitnud Saksamaale Heidenbergi vahetusüliõpilaseks.  Esinejaid tänades ja kiites tegigi Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt teatavaks idee  luua  Sadala külades elavatest lastest ja noortest koosnev rahvapilliorkester.

“Muusikahuvilisi meie kandis jätkub. Küllap leiame ka kohapealt või lähiümbrusest  õpetajaid- juhendajaid.  Kui kõik ootuspäraselt laaabub  on moodustav orkester juba järgmisel aastal meie rahvamajas publiku ees.  Võimalik, et edaspidi tekib ka noorteansambleid, kes laulavad-mängivad tänapäevasemaid rütme. Siinsete noorte kultuurihuvis ei tasu aga kahelda. Selle tõenduseks on ka nende aktiivnekaasa löömine  Hugo Raudsepa näitemängus “Roosad prillid”, kus mitmeid tegelasi mängitakse. ”

Erinevatest maadest pärit tantse õpetas koolitusel Triinu Nutt Tartumaalt. “Näitasin sammud ette ja kes tähelepanelikult jälgisid oskasid üsna ruttu õigesti järgi teha, ” lausus ta.   Kiviõli kunstide kooli õppealajuhataja ja kandleõpetaja Kaarin Aamer õpetas mitmed kandlepalad selgeks ka Sadalas. Koos temaga olid õppepäevadele tulnud ka mitmed kooliõpilased Ida-Virumaalt. “Sadala rahvamajas on äsja remontitud nägusad ruumid ja meeldivad inimesed.  Toitlustaja Luule Väin hoolitseb oma maitsvate ja tervislike  roogadega selle eest, et kõht kellelgi tühjaks ei jääks. Sellises hubases õhkkonnas jääb ka õpitu paremini meelde ” lausus Aamer.

Mitmedki rahvamuusikatarkuste ja -vilumuste alal Sadalasse  koolitusele tulnud  on selles kultuurivaldkonnas juba  silma paistnud.  Nii olid kohal erinevaid pille mängivad ja lauljatenagi tuntuks saanud vennad Tanel ja Karl Sakrits ja nende noorem veli Georg.  Nii õpitubades kui ka laval võis kohata ka Tabivere rahamuusikastaari Artur Aunapit. “Muusikahuvi tekkimises ja arenemises on väga oluline just peretoetus. Arvestades seda püüan poja esinemistele võimalikult palju kaasa elada, ” ütles pereisa Henn Aunap.

Koolituse pidulikul lõpetamisel laulis ka Torma valla segakoor Sõbrahing Mare Talve juhatamisel. Külakosti tõi seto pärimusmuusikaansambel Klapp , mille liikmed Toomas Valk , Jalmar Vabarna ja Kristian Priks on Seto Kuningriigis kuulutatud parimaks karmoškamängijaks, kasatski tantsijaks ja kandlemängijaks. “Maalähedaste inimestena tunneme end Sadalas  igati hästi. Meie repertuaariks on seto rahvamuusika ja eriti tantsulood, mida Setomaal tantsitakse. Samuti esitame omaloomingulisi lugusid, ” ütles kitarrist Jalmar Vabarna , kes legendaarse seto rahvalauliku Anne Vabarna lapselapselaps.

Pille Tutt  märkis lõpetamisel, et Avatud Külaväravatel andis Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev Sadala Külade Seltsile üle Jõgevamaa hõbemärgi ja Jõgevamaa aastaraamatu 2011 ja maakonna tunnusmaiustuse   ja palus need  edasi kinkida mõnele tublile kultuuritegijale. Seltsi poolt oli väljavalituks talupidaja Ants Maanre, kes mängib peaosa näitemängus “Roosad prillid ”

Koolitus päeva läbiviimist toetasid  Kultuuriministeeruum, Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Eesti Rahvakultuuri Fond, oma kultuurisõbraliku suhtumisega pani üritusele alla, kas Riigikogu liige Aivar Kokk, kes tegutsenud ka harrastusmuusiku ja heliloojana.

Jaan Lukas

Üle-setomaaline noorsootöö juhtimine antakse volbriööl üle Missolt Meremäele

2011. aasta maikuust on Setomaa Valdade Liidu (SVL) eestvõtmisel saanud alguse üle-setomaaline noorsootöö arendamine, mille eestvedajaks on igal aastal üks vald neljast (Misso, Meremäe, Värska, Mikitamäe). Esimene koostööaasta on Misso eestvedamisel lõppemas. Aasta eesmärgiks oli eelkõige Setomaa noorte töö sisu ja koostöö vajalikkuse teadvustamine avalikkusele, algatati nelja valla noorsootöö juhtide regulaarsed kohtumised ning planeeriti ühiseid ettevõtmisi ning tehti tulevikuplaane. Olulisteks diskussiooniteemadeks on olnud neljas Setomaa vallas elavate seto ja võro juurtega noorte kultuurilised eripärad ning ühe või teise kultuuri domineerimine.

Esimene aasta Misso valla juhtimisel on läbi saanud ning järgmiseks aastaks antakse üle-setomaalise noorsootöö juhtimine üle Meremäe vallale. Meremäe valla noorsootöötaja Anne Palu sõnul liigub järgmisel aastal fookus noorsootöötajatelt noortele endile. Oluline on noorteteema jõudmine Setomaa arengukavasse, noortevaheliste suhtlusvõrgustike teke, noorte vajaduste ja soovide kaardistamine. Üks eesmärk on kõik Setomaa valdade noortekeskused/klubid liita üle-eestilise avatud noortekeskuste ANK võrgustikuga. See võimaldab lihtsamini ühisüritusi korraldada ning loob mitmekesisemad võimalused noorsootööks kohalikul tasandil. Praegu on liikmed Misso ja Meremäe.

Setomaa noorte juhtimise üleandmiseks korraldatakse 30. aprillil kell 18 Misso rahvamajas üle-setomaaline üritus, kus peategelasteks on noored ise. Üritusel näidatakse ka nelja valla videot. Muusikat teeb Seto pärimusmuusika ansambel Klapp ning Taarka Pärimusteatri noortestuudio.

Birgit Lüüs

Naised on oodatud paastumaarjapäeva päikesetõusul Paide Vallimäele

25. märtsil on naistepüha maarjapäev. Head naised, kohtume päikesetõusul 6.45 Paide Vallimäel Ajakeskuse juures. Meie riietus on naiselik ja hele, peas valge rätik. Korviga kaasas on meil pannkoogid, maarjapuna ja värvilised lindid.

Päisesetõusule läheme vastu koos laulude, ringmängude, silmapesu, kuuma marjajoogi ja soovipuule lintide sidumisega. Järgneb hommikusöök Ajakeskuse klaasgaleriis. Maarjapäeva tunnuseks on olnud punajoomise tava, mille tõttu saadi kogu aastaks õitsev välimus ja puna põsile. See oli päev, mil abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis. Nagu kõigil naistepühadel, nii pidid ka maarjapäeval naistepeole või selle lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema. Vastassugupoole kimbutamine, mängud, tembud, rituaalsed tantsud jm kuuluvad naistepühade juurde. On teateid, et sel päeval riietuti valgesse, kanti valgeid rätikuid. Külla minnes tuli puna kaasa võtta. On hea tõusta enne päikest ning tervitada teda laulmise või sõnamisega, küpsetada ülepannikooke ja juua maarjapuna ning seda ikka koos oma pere või kogukonna naistega. See püha toimis nagu sotsiaalne ventiil, mis võimaldas raskest tööst ja igapäevarollist puhata, ajada naiste asju, kõnelda naiste jutte ning seda kõike naised naiste keskel.

Allikas: paide.ee

Tulekul Tartumaa rahvakultuuri ümarlaud

Kolmapäeval 28. märtsil kell 13-17 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja konverentsisaalis Tartumaa rahvakultuuri ümarlaud. Selts ootab ümarlaual osalema ja kaasa rääkima kõiki, kellele on oluline kultuur Tartumaal ja rahvakultuuriga seonduv laiemalt Eestis. Kohal on ka kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõunik Eino Pedanik.

Ümarlaua kavas Tartumaa Kultuurikoja asutamistöö tutvustus. Kokkuvõtte projektist „Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal“ teevad töörühma liikmed, kes on regulaarselt kohtunud alates septembrist 2011. Samuti mõttetalgud Tartumaa kultuuriteest. Avatud ruumi meetodil arutelu modereerib Mikk Sarv.

Ümarlaua korraldab vabaühendus Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts. Palume osalejatel kaasa võtta toitu ühisele lauale enese tutvustamiseks! Palume osavõtust teatada lingil: http://www.doodle.com/7ctfgat2ipgnquvn
Loe edasi: Tulekul Tartumaa rahvakultuuri ümarlaud

Konverents “Säde Seltsi jälgedes” Valgamaal

Valga Muuseumisõprade Selts koostöös Valga Muuseumiga kutsuvad kõiki Valgamaa rahvakultuuri ja ajaloopärandiga tegelevaid MTÜ-sid ja organisatsioone konverentsile “Säde Seltsi jälgedes”, millega tähistame Säde Seltsi 110. aastapäeva.

Päeva eesmärk on Valgamaal tegutsevate rahvakultuuri ja ajaloopärandiga tegelevate MTÜ-de ja organisatsioonide koostöö ja infovahetuse parandamine, samuti Valgamaa ajaloo ja kultuuripärandi kasutamine kogukonna aktiveerimiseks ja kodutunde süvendamiseks.

Ootame kõiki huvilisi konverentsile 21. veebruaril 2012 algusega kell 10 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskusesse (Kesk 1, Valga).

Esinejateks on Eesti  Rahva Muuseumi direktor Krista Aru, maarahva laulik Margus Konnula ehk Contra ja Valga Muuseumi direktor Marek Nõmmik. Päeva juhib Marek Mekk.

PÄEVAKAVA:
10.00  KALEV HÄRK, Valga linnapea – Avasõnad
10.10-11.00 KRISTA ARU – “Omakultuuride rollist Eesti kultuuriruumi säilitamisel”
11.00-11.45  CONTRA –  “Koostöövõimalustest inimeste vahel”
11.45-12.00  MAREK NÕMMIK – “Valga Muuseum – piirkondliku identiteedi säilitaja”
12.00-12.30 Kohvipaus ja kontaktiturg
12.30-14.45 MÕTTEKODA: koostöövõimalused ajaloo ja kultuuripärandi kandepinna laiendamisel
14.45-15.00 Kokkuvõte

Konverents on tasuta.

Registreerimine 6.-20. veebruaril 2012 telefonil +372 766 8861 või e-postiaadressil: margit@valgamuuseum.ee

Alanud on registreerimine XIV Räpina laste laulu- ja tantsupäevale

Kuni 23. märtsini saab registreeruda tänavu 26. mail neljateistkümnendat korda toimuvale Räpina laste laulu- ja tantsupäevale.

“Räpina laste laulu- ja tantsupäev on meie rahvakultuurialast järjepidevust kandev väärikate traditsioonidega vabaõhuetendus laulude ja tantsudega,” selgitas Räpina valla haridus- ja kultuurispetsialist Eva Saar. Tänavune, juba XIV Räpina laste laulu- ja tantsupäev toimub laupäeval, 26. mail algusega kell 17.00. Osalema on oodatud kõik koolinoorte tantsurühmad üle kogu Põlva maakonna ja Räpina kihelkonna noored rahvakultuurisõbrad Tartumaaltki.

Koolinoortele on hooaega lõpetav Räpina laste laulu- ja tantsupäev heaks võimaluseks näidata aasta jooksul omandatut ning pakkuda kultuurielamust ning vaba aja veetmise võimalust.

Läbi aastate on laulu- ja tantsupäev olnud temaatiline – nii on lapsi endaga lustima kutsunud Jussike ja tema seitse sõpra, Pipi Pikksukk, Buratiino ja teised lastele tuttavad tegelased. Käesoleva aasta Räpina laste laulu- ja tantsupäeva teema on seotud kirjanik Oskar Lutsu juubeliaastaga ning lastele tulevad külla ning päeva juhivad tegelased raamatust „Nukitsamees”. Kontserdile eelneb pidulik kollektiivide ja külaliste ühine rongkäik Räpina Laulupeo salust kontsertpaika Räpina Tuletõrje väljakule.

XIV Räpina laste laulu- ja tantsupäeva ettevalmistused on käivitunud.  Selleks, et peo ettevalmistused paremini sujuksid, ootavad korraldajad kollektiivide registreerumist 23. märtsiks aadressile rahvamaja@rapina.ee. Registreerimiseks vajalikud dokumendid leiab siit.