Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2019
E T K N R L P
« nov    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Otse: Rahvakogu küsimusi arutatakse elavalt laudkondade väliselt

Vabatahtlike arutelu Lauluväljaku esimesel korrusel

Vabatahtlike arutelu Lauluväljaku esimesel korrusel

Kui Lauluväljaku teine ja kolmas korrus on hõivatud laudkondades toimuvate „juhuslike“ osalejate aruteludega, siis esimesele korrusele on kogunenud aruteluring, mille eestvedajaks on Eesti Väitlusseltsi nõukogu esimees Kajar Kase. Sealseteks arutlejateks on Rahvakogu vabatahtlikud korraldajad ja huvilised, keda arutelu ringidesse ei valitud, kuid kes sellegi poolest soovisid sõna sekka öelda. Vestlusringiga liitus hetkeks ka Silver Meikar, kes märkis, et alumise korruse arutelu on palju pingevabam ja huvitavam kui laudkondades toimuv vestlus.

Vestlusringidest tuleb välja tõsiasi, et Rahvakogu hääletus- ja aruteluküsimustes on mõned segased ja läbi mõtlemata kohad. Esimese kolme teema kõige segasemaks küsimuseks osutub punkt „Kas pooldad ideed kehtestada seadusega riigi ja kohalike omavalitsuste esindamise tingimused ehk nõukogu liikme roll ja vastutus?“ Ka Urmo Kübar tunnistab, et tegemist on kõige segasema küsimusega. Ta selgitab, et omavalitsuste esindajad istuvad nõukogudes, saavad palka, kuid probleemide korral pole konkreetset vastutajat. „Küsimus on selles, et kas seadusega tuleks paika panna, kuidas käib esindaja määramine ning mis on vastutus,“ sõnab Kübar.

Kui kolmanda teema küsimuste aruteluga on lõpule jõutud, küsib Meikar naljatledes: „Saan teid veel millegagi lõbustada?“ Võimalusest haaratakse kohe kinni, teemaks erakondade rahastamine. „Missugune võiks olla karistus ebaseadusliku annetuse eest?“ küsib aktivist Meikarilt. Meikar leiab, et kõige paremaks karistuseks oleks rahatrahv. „Rootsis pole arutelud avalikud, aga rahva usaldus poliitikutele on suurem,“ sõnab Meikar.  Tema hinnangul mätsitakse Eestis asjad lihtsalt kinni.

Otse: Kylauudis.ee kajastab Rahvakogu arutelupäeva

Muudetud: 17:48

Foto: Aksel Lõbu

Foto: Aksel Lõbu

Tänase päeva jooksul vahendavad kylauudis.ee toimetajad Aksel Lõbu, Mart Valner ja Kadi Hainas lugejateni Tallinna Lauluväljaku klaassaalis

toimuva Rahvakogu arutelu muljeid. Jooksvalt kajastame arutelu ka meie Facebooki lehel.

Rahvakogu otseülekannet saab jälgida Rahvusringhäälingu kodulehelt.

Me täname Külauudiste poolt kõiki, kes meid jälgisid ja loodame, et olime kasulikud.
Rahvakogu on lõppemas Tallinna Lauluväljakul ja nüüd me jääme ootama, mis sellest edasi saab. Meie poolt lisanduvad täna õhtul veel kokkuvõtvad ja graafilised artiklid tänase päeva kohta.
Viimane viies aruteluplokk on lõppenud. Rahvakogujatel on töö tänaseks tehtud.
Valija hääle kaalukuse suurendamine valimistulemuste otsustamisel oli see, mille üle viimati arutleti.

Juhan Kivirähk lõpetuseks: “Rahvakogu väärtus ongi Rahvakogus endas.” See on inimesi aktiveerinud. Riigikogu ei pea kuulama Rahvakogu. Riigikogu peab kuulama rahvast.

Kompensatsioonimandaadid Riigikogu valimistel
Mis need on? Ringkondades jaotamata jäänud mandaadid jao­tatakse erakondade vahel kompensatsiooniman­daatidena, võrreldes nimekirjade koguhäältearvu. Kui valimistulemus annab erakonnale näiteks kolm kompensatsioonimandaati, saavad need kolm kohta Riigikogus erakonna üleriigilises nimekirjas kolm esimest kandidaati, kes ei ole veel isiku- või ringkon­namandaadiga valituks osutunud (siiski peavad nad Riigikokku pääsemiseks olema kogunud vähemalt 5% oma ringkonna mandaadile vastavast häältear­vust). Kandidaatide järjestus erakonna üleriigilises nimekirjas otsustatakse mõnes erakonnas sisevali­mistega, teistes juhtorgani otsusega.

1.Küsimus:millist varianti pooldad?

1.Jätkata kompensatsioonimandaatide jaotamist praegusel kujul. – 21 häält
2.Jaotada kompensatsioonimandaadid, lähtudes kandidaadile antud toetusest (kuna ringkon­nad on erineva suurusega, ei saa kandidaatide järjestamise aluseks olla häälte arv, vaid näiteks häälte suhe ringkonna lihtkvooti). – 124 häält
3.Loobuda kompensatsioonimandaatidest ning jagada kõik Riigikogu kohad ringkondades. – 92 häält

Üksikkandidaadid lihtsamalt Riigikokku!
2.Küsimus:millist varianti pooldad?

1.Jätta kehtima praegune kord, kus üksikkandi­daat peab koguma oma ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli. – 19 häält
2.Võrdsustada üksikkandidaadi valituks osutumi­se tingimused erakonna nimekirja tingimustega ehk ta saab mandaadi, kui on kogunud vähe­malt 75% lihtkvoodiks vajalikeks häältest. – 234 häält

Valituks osutumise korral esinduskogus tööle asumise kohustus
ehk kui sind valiti, siis sa ka lähed. Sama kehtib ka kohalike omavalitsuste ja Europarlamendi valimistel.
3.Küsimus: millist varianti pooldad?

1.Jätta kehtima praegune kord, kus kandidaadil ei ole kohustust valituks osutumise korral esindus­kogus tööle hakata. – 16 häält
2.Kehtestada valituks osutumise korral kohustus esinduskogus tööle asuda, millest võib loobuda vaid teatud erandlikel juhtudel. – 228 häält

Milliseid tagajärgi muudatus endaga tõenäoliselt kaasa tooks?
• Valituks osutumise korral esinduskogus tööle asumise kohustus piiraks kandidaadi isikuvabadusi ja valijate valikuvõimalusi.
• Valimistulemus kajastaks rohkem valijate tahet – esinduskogusse saavad need, kelle poolt valijad hääletasid.
• Väheneks nende kandidaatide arv, kes kandideerivad vaid oma nimekirjale häälte kogumiseks. Esile saaksid kerkida uued võimekad kandidaadid, kes sellisel juhul ei oleks esinduskogus kellegi teise, vaid ainult iseenda häälte toel.
• Praktikas oleks see raskesti teostatav, sest ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest mandaadist loobuda (näiteks tervise halvenemine, vajadus hoolitseda lähedase eest, uus oluline tööpakkumine vms) ei saa kehtestada.

Presidendi otsevalimine:
4.Küsimus:millist varianti pooldad?

1.Jätta kehtima praegune kord, kus presidendi va­lib Riigikogu või valimiskogu. – 148 häält
2.Muuta põhiseadust ja valida president üldvali­mistel. – 104 häält

Milline oli kõige olulisem küsimus?
1.Kompensatsioonimandaadid Riigikogu valimistel – 44 häält
2.Üksikkandidaatide Riigikokku valituks osutumise tingimuste lihtsustamine – 63 häält
3.Valituks osutumise korral esinduskogus tööle asumise kohustus – 95 häält
4. Presidendi otsevalimine – 55 häält

Jätka lugemist »

Rahvakogu küsimused – mõtle kaasa

Rahvakogu küsimused – mõtle kaasa

1. Rahva aus kaasatus ja laiem osalemine poliitikakujundamises valimistevahelisel ajal

•    Igapäevase poliitikakujundamise avatus. Küsimus: «Kas pead vajalikuks reguleerida seadusega, kuidas on tagatud avalikkuse informeerimine ja võimalused õigusaktide ettevalmistamise erinevates etappides osaleda?»

•    Rahvakogu jätkamine ühisloomekeskkonnana. Variandid: 1) jätkata Rahvakoguga praegusel kujul, vabatahtliku algatusena, kui selleks leitakse vajadust, aega ja võimalusi; 2) näha riigieelarvest ette vahendid Rahvakogu alaliseks tegutsemiseks, et koguda erinevatel teemadel ideid, neid arutada ja riigikogule esitada.

•    Rahvaalgatusena tulnud ettepanekute arutamine riigikogus. Küsimus: «Kas pooldad ideed kohustada riigikogu arutama rahvaalgatusena esitatud ettepanekut, kui selle poolt on antud teatud hulk (näiteks 25 000) valimisõigusliku kodaniku toetusallkirja?»

•    Rahvahääletuse lihtsam kasutamine riigielu küsimuste otsustamisel. Küsimus: «Kas pooldad ideed lihtsustada seaduseelnõude ja muude riigielu küsimuste rahvahääletusele panemise korda? Jätka lugemist »

Rahvakogu seminarid lõppesid valimiste teema arutamisega

Täna toimunud viies ja viimane Rahvakogu teemaseminar toetas valimiste teemal tehtud ettepanekutest enim Riigikokku kandideerijatelt nõutava kautsjoni tingimuste muutmist ja valimiskünnise alandamist.

Küllalt suure toetuse sai ka idee loobuda kompensatsioonimandaatide jaotamisel kandidaatide järjekorrast erakonna valimisnimekirjas ning jaotada need lähtudes kandidaatidele antud häältest. Samuti peeti vajalikuks kohustust valituks osutumise korral esinduskogus tööle hakata.

Pigem positiivseteks hinnati ka üksikkandidaatide valituks osutumise tingimuste hõlbustamist ning presidendi otsevalimiste ideed, neist veidi väiksema toetuse said ideed lubada Riigikogu valimistel nimekirju üles seada ka valimisliitudel, loobuda kompensatsioonimandaatidest ja jagada kõik mandaadid ringkondades, muuta valimiste aega ning siduda kohalikel valimistel osalemise õigus valija püsiva elukohaga.

Teiste ideede seas olid arutlusel ka näiteks Riigikogu koosseisu vähendamine või Riigikogu muutmine kahekojaliseks, valimisringkondade arvu muutmine praeguselt 12-lt suuremaks või väiksemaks, Riigikogu liikme tagasikutsumise õigus, valimistel osalemise muutmine kohustuslikuks, lapsevanematele lisahäälte andmine ja mitmed teised, mida aga ei hinnatud kõrgelt.

Järgmisel nädalal vaatab Rahvakogu algatusrühm üle, milliseid kattuvusi või seoseid on sel nädalal peetud seminaridel olulisemateks hinnatud lahenduste vahel ja paneb seejärel paika 6. aprillil toimuval Rahvakogu arutelupäeval osalejatele eelistuste selgitamiseks esitatavate ettepanekute loetelu.