Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Lapsed peaksid olema poliitiline prioriteet
mitte ainult sõnades!

Laste ja perede õigusi ning heaolu edendavad organisatsioonid edastavad täna,logo 14. jaanuaril pöördumise Riigikogule, vabariigi valitsusele, hasartmängumaksu nõukogule ja aotsiaalministeeriumile ettepanekutega edendada sisulist koostööd ja kodanikuühiskonnale sobivat usalduslikku dialoogi Eesti vabaühenduste ning valitsuse vahel.

Hasartmängumaksu nõukogu 17. detsembri 2012. a otsusega nr 12 vähendati võrreldes 2011.‑2012. aastaga taas oluliselt laste ja perede organisatsioonide aastaprojektide rahastamist. Näiteks võrreldes aastaga 2012 vähenes toetus Eesti lasterikaste perede liidu aastaprojektile 80 protsenti;  MTÜ Lastekaitse Liidu toetus sotsiaalministeeriumi poolt hasartmängumaksu nõukogu kaudu vähenes 48 protsenti, Eesti kasuperede liidule 2013. aastaks toetust ei eraldatud. Seega on laste ja perede vajaduste tahaplaanile jätmine teadlik suund hoolimata asjaolust, et vabariigi valitsuse tegevusprogramm 2011‑2015 rõhutab, et pere- ja rahvastikupoliitika eesmärk on luua Eestist peresõbralik riik, kus inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvatada. Otsus ohustab laste ja perede huvide eest seisvate organisatsioonide jätkusuutlikkust ning kavandatud
tegevusi. Jätka lugemist »

Reedel toimuvad vabaühenduste kärajad riigipoolsest rahastamisest

Sadakond vabaühenduste esindajat kogunevad 19. oktoobril Tallinnas III kärajatele arutama, millised reeglid peaksid tulevikus kehtima maksumaksja raha jagamisel vabaühendustele.

Möödunud aasta lõpust on Siseministeeriumi juures tegutsenud töörühm avaliku sektori ja vabaühenduste esindajatest loonud juhendi, millest peaksid hakkama rahastamisel hakkama lähtuma nii riik kui omavalitsused. Uudsena defineeritakse kolme levinuma rahastusliigi – tegevustoetuse, projektitoetuse ja avaliku teenuse üleandmise – eesmärgid ja erinevused, samuti nähakse ette üldised tingimused, miks, kellele ja kuidas anda kestlikkust tagamise nimel tegevustoetust. Kärajatel arutavadki vabaühendused juhendmaterjalide mustandeid ning teevad neisse omapoolseid ettepanekuid.

Avaliku sektori toetused on mõeldud avalikes huvides tegutsevatele vabaühendustele, kelle tööst on kasu mitte ainult nende liikmetele, vaid kogukonnale või ühiskonnale laiemalt.

Täpset ülevaadet, kui suurte summade ja milliste tulemustega riik vabaühenduste tegevusi rahastab, ei ole praegu kellelgi. Rahandusministeeriumi andmetel oli 2011. aastal riigieelarves otsetoetustena erinevatele mittetulundusühendustele plaanitud 7 miljonit eurot, kuid selle summa sees on ka riigi mõju all olevatele ühingutele mõeldud raha. Lisaks on vabaühendustel võimalik toetust taotleda mitmesugustel projektikonkurssidel, millest osa on mõeldud ainult neile ja osal tuleb konkureerida avaliku ja ärisektori organisatsioonidega.

Lisaks maksumaksjate rahale kasutavad vabaühendused oma töös annetustest, erafondidelt, liikmemaksudest ja majandustegevusest saadavaid vahendeid.

Kärajad algavad EBS-i aulas (Lauteri 3, Tallinn) kell 11 ülevaate ja aruteluga rahvusvahelise vabaühenduste elujõulisuse indeksi Eesti raportist. Rahastamise teemat arutatakse kella 13-16.30. Täpne ajakava ja materjalid on saadaval www.ngo.ee/kärajad.

Kärajaid korraldab vabaühenduste liit EMSL koostöös poliitikauuringute keskusega Praxis, Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga.

Avatud Eesti Fond kuulutab tänasest välja EMP toetuste Vabaühenduste Fondi esimese projektikonkursi

Projektikonkursile oodatakse avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste projekte, mis keskenduvad kahele fookusteemale:

demokraatlike väärtuste, sh inimõiguste edendamine ja vabaühenduste tõhusam eestkostesuutlikkus ja „valvekoera“ roll.

Esimeses taotlusvoorus on projektidele eraldamiseks kasutada 725 000 eurot ning taotlusi oodatakse hiljemalt 25. novembril kella 16.00-ks.

Lisaks on ühendustel, kellel on juba valmis idee ning koostööpartner Norras, Islandil või Liechtensteinis, võimalik kuni 1. oktoobrini taotleda koostööprojektile starditoetust kuni 1000 eurot projekti kohta.

„Eesti vabakond on Vabaühenduste Fondi konkursside väljakuulutamist kaua oodanud. Esiteks võimaldab programm rahastust algatustele, millega mõjutada hoiakuid ja väärtusi ning suurendada kodanikualgatuste tõsiseltvõetavust Eesti ühiskonnas. Teiseks muudab EMP toetuste programm Eesti kodanikuühiskonna rahastamise võimalused mitmekesisemaks,“ märkis VÜFi koordinaator Maris Jõgeva.

Oktoobrikuus kuulutatakse välja ka taotlusvoor ühenduste tegutsemisvõimekuse tõstmiseks algatatud väikeprojektidele. Taotlemise tingimused, vormid, juhised ning muu oluline info on leitav Avatud Eesti Fondi kodulehel aadressil www.oef.org.ee/norra.

Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Vabaühenduste Fond (VÜF) on Norra, Islandi ja Liechtensteini rahastatud ja kodanikuühiskonna elujõulisuse suurendamiseks loodud toetusfond, mille kogumaht Eestis on 2,3 miljonit eurot. Vabaühenduste Fondi elluviijaks Eestis on Avatud Eesti Fond.

EMP ja Norra toetused loodi seoses Euroopa Liidu (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) laienemisega aastal 2004. Toetuste üldeesmärgiks on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopas ja tugevdada kahepoolseid suhteid doonorriikide ja 15 abisaajariigi vahel. Teisel EMP ja Norra toetusperioodil avanevad rahalised vahendid riskilaste ja -noorte, rahvatervise, keskkonnasõbraliku tööstusuuenduse, mere- ja siseveekogude korralduse, kultuuripärandi kaitse, vabaühenduste fondi, teaduskoostöö ja stipendiumifondi, soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning töö- ja pereelu tasakaalu toetamise ja soolise- ja perevägivalla ennetamise ja vältimise programmidele. Eestis on EMP ja Norra toetustest alates aastast 2004 rahastatud üle 280 projekti keskkonna, säästva arengu, regionaalarengu, kultuuripärandi kaitse, tervishoiu ja lastehoolduse, teaduskoostöö ja kodanikuühiskonna valdkondades.

Ruusmäe küla saab uued vee-ja kanalisatsioonitrassid

Haanja valla Ruusmäe küla  vee- ja kanalisatsioonitrasside  rekonstrueerimise ja  ehituse projektitaotlus sai rahastuse Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK).  Projekti kogumaksumus on 623 729,7 eurot, sellest  KIK-ipoolne toetus on 530 200,2 eurot ja Haanja valla oma osalus on 93 529,5 eurot.

Projekti käigus renoveeritakse1,9 km vee ja ca 1,6 km kanalisatsioonitrasse. Projekt teostatakse 2012.–2013.a.

2011.a. saadi KIKilt 124 899 eurot toetust  Ruusmäe küla uue puurkaevu ehitamiseks.

Rakvere targa maja kompetentsikeskus sai rahastuse

Rakvere tulevane tark maja

Ettevõtluse arendamise sihtasutus otsustas 7. detsembril toimunud juhatuse koosolekul toetada sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus poolt Euroopa regionaalarengu fondi (ERF) meetmesse “Kompetentsikeskuste arendamine” esitatud projektitaotlust „Targa Maja Kompetentsikeskus” 3 190 387 euroga.

SA Virumaa Kompetentsikeskus juhatuse liikme Kalle Karroni sõnul loob keskuse rajamine eeldused reaalseks koostööks kõrgkoolide ja ettevõtjate vahel. Projekti nõustab OÜ Heiväl Consulting .

Hilje Pakkanen